1. Kogumispensionide seaduse, maksukorralduse seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõu kohaselt luuakse III sambasse uus tähtajalise pensioni maksmise lahendus – täiendav fondipension. Väljamakseid tehakse vabatahtlikest pensionifondidest ja kui isikul on osakuid erinevates pensionifondides, võetakse osakuid tagasi kõigis tema fondides.
Tegemist on II samba fondipensionile analoogse pensioni maksmise skeemiga. Pensionile jäädes määratakse tähtaeg ehk see, kui kaua soovitakse pensioni saada, ja pensioni maksmise sagedus. Seejärel hakkab pensionikeskus tegema pensionifondidest väljamakseid, jagades isikule kuuluva osakute arvu pensioni saamise perioodiga ja arvestades pensioni väljamaksmise sagedust. Arvesse võetakse kõik pensionifondid, mille osakuid pensionile läinud isikul on.
Statistikaameti keskmiselt elada jäänud aastate alusel määratud või sellest pikema tähtajaga pensioni väljamaksete maksuvabastus jõustus juba 2021. aasta 1. jaanuaril. Seni on seda soodustust olnud võimalik kasutada vaid III samba kindlustuslepingute puhul, sest vastav toode väljamakseteks vabatahtlikest pensionifondidest puudus. Uuest aastast saavad III sambast pensionile jäävad inimesed nüüd muude pensioni saamise viiside kõrval valida ka tähtajalist pensioni vabatahtlikest pensionifondidest.
Eelnõu kohaselt tehakse ka muudatusi seoses II sambaga.
Esimene muudatus puudutab II samba maksete tasumist olukorras, kus tööandjal on tekkinud maksuvõlad. Üldise ettemaksukonto arvestuse loogika kohaselt kasutakse tasutud summasid kohustuste täitmiseks nende tähtpäevade järgi. Maksukorralduse seaduses eraldatakse II samba maksed üldisest kohustuste täitmise järjekorrast, mis tagab maksete kiirema jõudmise II sambasse, kui tööandjal on varasemast üleval muid maksuvõlgu. Samal tähtpäeval tekkivate nõuete tasumise järjekorras on II samba makse küll juba ka kehtiva seaduse kohaselt esimesel kohal, kuid juhul, kui enne selle makse tähtpäeva on tööandjal varasema kuupäevaga kohustusi, täidetakse praegu esmalt need. Ühtlasi muudetakse eelnõuga ajatamist puudutavaid sätteid ja II samba makset ajatada ei lubata.
Teine II sambaga seonduv muudatus puudutab investeerimiskonto kaudu soetatud finantsvaralt teenitud tulu maksustamise erandit, millesse on varasemalt jäänud lisamata viide II samba pensioni investeerimiskontole. II samba puhul maksustatakse väljamakse (va eluaegne või vähemalt keskmiselt elada jäänud aastatele jaotatud tähtajaline pension, mis on tulumaksuvabad), mistõttu ei peaks investeeringutelt teenitud tulu puhul ka siin toimuma vahepeal selle maksustamist. Eelnõu kohaselt tehakse vastav parandus tulumaksuseaduses.
Seadus jõustub 1. jaanuaril 2022. a, II samba maksete ettemaksukonto arvestusest välistamine ja ajatamise keeld jõustub 1. juulil 2022.
2. Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõu kohaselt hakkab pensioniealistele inimestele kehtima keskmise vanaduspensioni ulatuses tulumaksuvabastus.
Täpsemalt nähakse eelnõuga ette, et üldist maksuvaba tulu ei kohaldata edaspidi vanaduspensioniikka jõudnud inimestele. Selle asemel saavad nad vanaduspensioniealise maksuvaba tulu kuni keskmise vanaduspensioni ulatuses sõltumata vanaduspensioniealise tulu suurusest. Esmalt rakendab maksuvaba tulu sotsiaalkindlustusamet, seejärel pensionikeskus. Kui isiku pension ja kohustusliku kogumispensioni väljamaksed on vanaduspensioniealise maksuvabast tulust väiksemad, saab vanaduspensioniealise maksuvaba tulu jääki kasutada muu tulu, näiteks palga puhul. Selleks peab pensionär esitama avalduse tulumaksu kinnipidajale ehk isikule, kes teeb talle väljamakseid.
Vanaduspensioniealise maksuvaba tulu rakendamise õigus on kõikidel vanaduspensioniikka jõudnud inimestel sõltumata pensionäri staatusest ja pensioniliigist. Seega saavad vanaduspensioniealise maksuvaba tulu maha arvata ka inimesed, kes on oma pensioni edasi lükanud.
Kui isik jõuab vanaduspensioniikka maksustamisperioodi jooksul, saab ta õiguse kasutada vanaduspensioniealise maksuvaba tulu terve maksustamisperioodi eest, st 12 kordset kuu määra nagu on ka üldise maksuvaba tulu korral.
Keskmise vanaduspensioni suurus tulumaksuseaduse tähenduses kehtestatakse maksustamisperioodiks vastava aasta riigieelarve seadusega. Aastal 2023 on keskmine vanaduspension rahandusministeeriumi suveprognoosi kohaselt arvestades 2023. a 20 eurose erakorralise pensionitõusuga 654 eurot.
Muudatus läheb riigieelarvest maksma 98 miljonit eurot 2023. aastal, 123 miljonit eurot 2024. aastal ja -146 miljonit eurot 2025. aastal.
Eelnõu teine eesmärk on säilitada puuduva töövõimega isikutele mõeldud kohustusliku ja täiendava kogumispensioni väljamaksete tulumaksuvabastus, kui nad jõuavad vanaduspensioniikka. Selleks vabastatakse tulumaksust kohustusliku ja täiendava kogumispensioni väljamakseid, mida tehakse isikule, kellel oli puuduv töövõime vahetult enne vanaduspensioniikka jõudmist. Hetkel ei maksustata väljamakseid isikutele, kellel on tuvastatud puuduv töövõime. Kui need isikud jõuavad vanaduspensioniikka, ei määrata neile enam puuduvat töövõimet, mille tulemusena jäävad nad tulumaksuvabastusest ilma. Kavandatud muudatus tagab, et puuduva töövõimega isikutele mõeldud tulumaksuvabastus säilib ka siis, kui nad jõuavad vanaduspensioniikka.
Seadus on plaanitud jõustuma 1. jaanuaril 2023, puuduva töövõimega isikute tulumaksuvabastust rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2021.
3. Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõu kohaselt suurendatakse 2023. aasta 1. jaanuarist pensioni baasosa ja rahvapensioni 20 euro võrra. Pensioni baasosa suurus on praegu 235 eurot. See on kõikidel pensionäridel võrdne, baasosale lisandub staažiosa, kindlustusosa ja ühendosa, mis on igal inimesel erinev sõltuvalt tema tööstaažist ja sissetuleku suurusest. Pärast 1.jaanuari 2023.a baasosa suurendamist oleks 44-aastase staažiga pensioni suurus ca 611 eurot. Alates 1. aprillist 2021 on sama pika staažiga pensioni suurus 552,38 eurot. Rahvapensioni määr on praegu 255,18 eurot. Rahvapension on mõeldud inimestele, kel ei ole vanaduspensionieas piisavalt pensionistaaži (15 aastat).
Eesti vanemaealiste suhtelise vaesuse määr (2019. aastal 44,6%) on Euroopa kõrgeimate hulgas ja võrreldes teiste vanuserühmadega on vanemaealised Eestis kõige suuremas suhtelises vaesuses. Pensioni baasosa erakorraline tõstmine suurendab kõikide vanaduspensionäride (sh soodustingimustel vanaduspensionide seaduse ja väljateenitud aastate pensionide seaduse alusel pensione saavate inimeste), järelejäänud töövõimetuspensionäride ning toitjakaotuspensionäride pensione. Solidaarsuskomponendi tõstmine aitab suhteliselt rohkem just väiksemat pensioni saavaid mittetöötavaid pensionäre.
Pensioni baasosa tõstmine puudutab 2023. aastal ligikaudu 321 000 inimest ja vähendab pensionäride suhtelise vaesuse määra hinnanguliselt 1,6% võrra. Rahvapensioni määra erakorraline tõstmine puudutab 2023. aastal ligi 3200 inimest.
Eelnõu muudatuste kogumõju eelarvele on püsikuluna sõltuvalt aastast 63 kuni 74 miljonit eurot ning sellega on arvestatud 2022-2025 riigieelarve strateegias. Eelnõuga kaasnev Eesti Haigekassa eraldise suurenemine ja rahvapensionide kulu suurenemine kaetakse riigieelarve vahenditest. Muu pensionide kulu suurenemine kaetakse sotsiaalmaksu tuludest makstavate pensionide vahenditest.
4. Ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: tervise- ja tööminister Tanel Kiik
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõu kohaselt laiendatakse kõrgendatud piirmääras hambaravi hüvitist saavate isikute sihtrühma registreeritud töötute ja toimetulekutoetust saavate isikutega. Praegu saavad kõrgendatud piirmääras hüvitist (85 eurot aastas 15% omaosalusega) üle 63-aastased isikud, töövõimetuspensionärid, vanaduspensionärid, osalise või puuduva töövõimega isikud, rasedad ja alla üheaastase lapse emad ning isikud, kellel on suurenenud vajadus hambaraviteenusele seoses tema haigusega või osutatud tervishoiuteenusega.
Edaspidi on kõrgendatud piirmääras hambaravihüvitist õigus saada isikutel, kes on töötukassas töötuna arvel ja neil, kes on hambaravi saamise kuule eelneva kahe kalendrikuu jooksul saanud toimetulekutoetust.
Kavandatud muudatuste rakendamisel tekib Eesti Haigekassale lisakulu 1,01 miljon eurot 2022. aastal, millega haigekassa eelarve koostamisel arvestatakse.
Seaduse kavandatud jõustumisaeg on 1. jaanuar 2022.
5. Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 171 „Strateegiliste kaupade nimekiri“ muutmine
Esitaja: välisminister Eva-Maria Liimets
Tüüp: Määruse eelnõu
Muudatuste eesmärk on ajakohastada sõjaliste kaupade nimekiri ja võtta Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu Komisjoni direktiiviga kehtestatud uus kaitseotstarbeliste toodete nimekiri.
Sõjaliste kaupade nimekirja muudatused tulenevad Wassenaari kokkuleppe organisatsiooni 2019. aasta detsembri otsusest ja Euroopa Liidu Nõukogu ühisest sõjaliste kaupade nimekirjast. Muudatused on peamiselt seotud määratluste täpsustamisega ja sõnastuse ajakohaseks muutmisega.
Kaitseotstarbeliste toodete nimekiri asendatakse märtsis 2021. a vastuvõetud direktiivi alusel uue nimekirjaga ning sellega lihtsustatakse kaitseotstarbeliste toodete Euroopa Liidu sisese veo tingimusi, millega edendatakse Euroopa kaitseseadmete siseturu nõuetekohast toimimist ning Euroopa kaitsealase tehnoloogilise ja tööstusliku baasi arengut.
Strateegiliste kaupade kontrolli meetmete üldine eesmärk on tagada rahvusvaheline ja riiklik julgeolek. Selle paremaks saavutamiseks uuendatakse nii Euroopa Liidus kui ka rahvusvahelistes ekspordikontrolli režiimides strateegiliste kaupade nimekirju ning nende nimekirjade rakendamine Eestis aitab kaasa Eesti ja rahvusvahelise julgeoleku tagamisele.
6. Volitus osaühingu Rail Baltic Estonia osakapitali suurendamiseks
Esitaja: majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Tüüp: Korralduse eelnõu
Majandus- ja taristuministrile antakse volitus OÜ Rail Baltic Estonia osakapitali suurendamiseks 1 euro võrra 2506 eurolt 2507 eurole ja OÜ Rail Baltic Estonia omakapitali sissemakse tegemiseks summas 3 miljonit eurot, millest 1 euro on nimiväärtuse suurendamise eest ja 2 999 999 eurot on ülekurss.
OÜ-l Rail Baltic Estonia puuduvad Rail Balticu projekti käivitamisfaasis tulud, mistõttu on vaja sissemakset äriühingute jooksvateks kuludeks ning vajalikeks uuringuteks ja konsultatsioonideks. Samuti on rahalisi vahendeid vaja osaliselt projektijuhtimise teenuste sisse ostmiseks RB Rail AS-lt, täiendavalt CEF rahastuslepete raames rahastatavatele tegevustele.
Osaühing Rail Baltic Estonia asutati 10. oktoobril 2014, et esindada Eesti riigi huve Läti Vabariigis asutatud ühisettevõttes RB Rail AS ning viia ellu Rail Balticuga seotud tegevusi koostöös ühisettevõttega. Osaühingu tegevus on lisaks eelnevale seotud Rail Baltic raudtee arendamise ja rajamisega Eesti Vabariigi territooriumil.
7. Taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise vähempakkumise tulemuste kinnitamine
Esitaja: majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Tüüp: Korralduse eelnõu
Valitsus kinnitab taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise vähempakkumise tulemused. Pakkumisel osalesid tootmisseadmed, mille elektriline võimsus on vahemikus 50 kW kuni 1 MW.
2021. a märtsikuus majandus- ja taristuministri välja kuulutatud taastuvenergia vähempakkumise eesmärk on tõsta Eestis taastuvatest allikatest toodetud elektri osakaalu ning ühtlasi tagada avatud konkursi kaudu võimalikult madal taastuvenergia tasu inimestele ja ettevõtetele.
Vähempakkumise eesmärk oli saada turule täiendavalt 4,52 GWh/a ulatuses taastuvast energiaallikast energiat. Tulenevalt muudatustest eelmiste aastate vähempakkumiste taastuvenergia kogustes oli võimalik vähempakkumise käigus kogust suurendada kuni 4,991 GWh/a.
Vähempakkumisel osales 36 päikesest taastuvenergia tootmisseadet ning pakkumistega kaetud energiahulk ületas soovitavat mahtu seitsmekordselt (33,87 GWh). Võitjaks osutus viis ettevõtet 6 tootmisseadmega. Võitjaks kujunenud pakkumise vahemikud olid 45,8-48,9 eurot MWh eest, mis koosneb keskmisest börsihinnast ja soovitavast toetuse summast. Eelmisel aastal korraldatud sarnase vähempakkumise puhul oli võitjaks tunnistatud pakkumiste hinnavahemik 54,7 - 57,38 eurot MWh eest. Vähempakkumise tasu makstakse pärast vähempakkumise võitjaks tunnistamise otsuse tegemist 12 aastat alates päevast, mil tootmisseade andis esimest korda elektrienergiat. Tootmise alustamise tähtpäev on hiljemalt 1.09.2023.
Vähempakkumise korraldajaks oli majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning läbiviijaks Elering AS, kes reastas pakkumised vastavalt soovitud hinnale. Vähempakkumised reastati vastavalt madalamast hinnast kuni soovitud mahu täitumiseni.
8. Rahvusvahelise Valuutafondi poolt algatatud Sudaani võlakoorma kustutamise programmis osalemine
Esitaja: rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eesti osaleb Sudaanile antavas rahvusvahelises võlaleevenduses (HIPC) IMFi arvetel olevate vahenditega mahus 50 240 SDRi, ca 60 000 eurot. Täiendavat rahalist kohustust Eestile Sudaani võlaleevenduses osalemisega ei kaasne.
9. Riigivara valitseja määramine (Tartus Vabriku tn 3a/2 paiknev grupigaraaži boks nr 2)
Esitaja: riigihalduse minister Jaak Aab
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt määratakse riigi poolt päritud vara Tartus Vabriku tn 3a/2 paikneva grupigaraaži boksi nr 2 valitsejaks rahandusministeerium.
10. Interreg programmide heakskiitmine ja riigihalduse ministrile volituse andmine
1) Interregi programmi „Kesk-Läänemere programm 2021-2027“ heakskiitmine ja riigihalduse ministrile volituse andmine
Esitaja: riigihalduse minister Jaak Aab
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Eelnõu kohaselt kiidetakse heaks Interregi programm "Kesk-Läänemere programm 2021-2027" ning volitatakse riigihalduse ministrit kinnitama, et Eesti on selle sisuga nõus.
„Kesk-Läänemere programm 2021-2027“ on Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) piiriülese koostöö programm, mis on rahastusperioodide 2007-2014 ja 2014-2020 Kesk-Läänemere programmide jätk. Kesk-Läänemere programm 2021-2027 hõlmab NUTS III taseme piirkondi Eestist, Lätist, Soomest ja Rootsist. Eestist kuuluvad programmipiirkonda kõik NUTS III alad, st Lõuna -, Lääne-, Kesk-, Kirde - ja Põhja-Eesti.
Liikmesriigid esitavad Kesk-Läänemere programmi eelnõu heakskiitmiseks Euroopa Komisjonile.
Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus programmile on 126 788 865 eurot. Eestil tuleb tasuda tehnilise abi kaasfinantseeringut kokku 513 600 eurot, mis on võrreldes perioodi 2014-2020 summaga 532 900 euro võrra väiksem. Samuti tuleb oma eelarvest tasuda tehnilise abi vahenditest mittekaetavaid seirekomitee, kontrollijate ja audiitorite rühma ülesannete täitmisega kaasnevaid kulusid.
2) Interregi programmi „ESPON 2030“ heakskiitmine ja riigihalduse ministrile volituse andmine
Esitaja: riigihalduse minister Jaak Aab
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Eelnõu kohaselt kiidetakse heaks Euroopa Komisjonile esitatav Interregi programm „ESPON 2030“ ning volitatakse riigihalduse ministrit kinnitama, et Eesti on nõus programmi sisuga.
„ESPON 2030“ on Euroopa ruumilise planeerimise ja territoriaalse arengu seire võrgustiku koostööprogramm. ESPON programm käivitati esmakordselt 2002. aastal ning sellest alates on programmi kaudu koostatud analüüse ning loodud ja edastatud muud mitmekülgset teadmust regionaalarengut toetavate poliitikate ja ruumilise planeerimise tõhustamiseks Euroopa riikides ja regioonides. „ESPON 2030“ koostööprogrammis osalevad kõik 27 Euroopa Liidu liikmesriiki ning partneritena Norra, Šveits, Island ja Liechtenstein.
Programmi rahaline maht kokku on 60 miljonit eurot, millest 48 miljonit eurot on Euroopa Regionaalarengu fondi rahastus ning 12 miljonit eurot programmi liikmes- ja partnerriikide poolne kaasfinantseering. Eesti Vabariigil tuleb aastatel 2021–2027 tasuda „ESPON 2030“ programmi riiklikku kaasfinantseeringut kokku 301 497,71 eurot, ehk 43 071 eurot aasta kohta. Riikide kaasfinantseeringu suurus arvestatakse vastavalt nende rahalise panuse kogumahule ELi ühisesse eelarvesse (2/3 kogu vastava riigi kaasfinantseeringu kogumahust) ning liikmesriigi rahvaarvule (1/3 riigi kaasfinantseeringu kogumahust).
Samuti tuleb igal programmis osaleval riigil oma eelarvest tasuda tehnilise abi vahenditest mittekaetavaid seirekomitee ülesannete täitmisega kaasnevaid kulusid. Seirekomitee moodustatakse pärast koostööprogrammi esitamist Euroopa Komisjonile. Kõik programmiga seonduvad kulud on kas kavandatud riigieelarvesse või vastava organisatsiooni eelarvesse, arvestades iga-aastaseid vajadusi.
3) „Interregi Euroopa programmi 2021-2027“ heakskiitmine ja riigihalduse ministrile volituse andmine
Esitaja: riigihalduse minister Jaak Aab
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Eelnõu kohaselt kiidetakse Euroopa Komisjonile esitamiseks heaks riigihalduse ministri esitatud „Interregi Euroopa programm 2021-2027“ ning volitatakse riigihalduse ministrit kinnitama, et Eesti on nõus programmi sisuga.
„Interreg Euroopa programm 2021-2027“ on Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) piirkondade vahelise koostöö programm, mis on „Interreg Euroopa programmi 2014-2020“ jätk. Programm hõlmab kõiki Euroopa Liidu liikmesriike ning Norrat ja Šveitsi.
Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus programmile on 379 482 670 eurot. Lisaks tuleb igal programmis osaleval riigil kaasfinantseerida tehnilise abi kulusid. Eesti Vabariigil tuleb tasuda tehnilise abi kaasfinantseeringut kokku 20 860 eurot. Samuti tuleb igal programmis osaleval riigil oma eelarvest tasuda tehnilise abi vahenditest mittekaetavaid seirekomitee, kontrollijate ja audiitorite rühma ülesannete täitmisega kaasnevaid kulusid.
4) Interregi programmi „URBACT IV 2021-2027“ heakskiitmine ja riigihalduse ministrile volituse andmine
Esitaja: riigihalduse minister Jaak Aab
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Eelnõu kohaselt kiidetakse Euroopa Komisjonile esitamiseks heaks riigihalduse ministri esitatud Interregi programm „URBACT IV 2021-2027“ ning volitatakse riigihalduse ministrit kinnitama, et Eesti on nõus programmi sisuga.
„URBACT IV“ on Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi all elluviidav piirkondadevaheline koostööprogramm ühtekuuluvuspoliitika tõhustamiseks linnades ja linnapiirkondades, edendades kogemuste vahetamist, uuenduslikke linnameetmeid ja suutlikkuse suurendamist seoses linnade integreeritud ja säästva arengu heade praktikatega.
Programmiga alustati Euroopa Liidu 2000–2006. a eelarveperioodil. Eesti ühines URBACT programmiga 2005. aastal. Seni on URBACT-i erinevates koostööprojektides osalenud Eesti linnadest Tallinn, Tartu, Pärnu, Võru ja Narva ning valdadest Tartu, Valga, Elva, Kambja, Viru-Nigula, Saue, Rae ja Kohila.
Programmis osalevad Euroopa Liidu 27 liikmesriiki, Norra, Šveits ning Euroopa Liidu viis kandidaatriiki: Albaania, Montenegro, Serbia, Põhja-Makedoonia ja Bosnia ja Hertsegoviina. Partnerid teistest riikidest võivad programmis osaleda omal kulul. „URBACT IV“ programmi kogueelarve on 102 mln €, mida kaasrahastatakse ERF-st 79 mln € ja ühinemiseelse abi rahastamisvahendist IPAIII 3 mln euro ulatuses, lisaks liikmesriikide eelarvetest ning Norra ja Šveitsi riiklikest vahenditest. Liikmes- ja partnerriikide osamaksed arvutatakse proportsionaalselt liikmesriigi elanikkonna osatähtsusega programmipiirkonna rahvaarvus.
Eesti Vabariigil tuleb aastatel 2021-2027 tasuda „URBACT IV“ programmi riiklikku kaasfinantseeringut kokku 17 489 eurot, keskmiselt 2 498 eurot aastas. Kõik programmiga seonduvad kulud on kavandatud riigieelarvesse, arvestades iga-aastaseid vajadusi.
11. Eesti kodakondsuse andmine
1) Eesti kodakondsuse andmine (74 isikut)
Esitaja: siseminister Kristian Jaani
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt antakse naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsus 74 isikule.
2) Eesti kodakondsuse andmine (2 isikut)
Esitaja: siseminister Kristian Jaani
Tüüp: Korralduse eelnõu
Emale ja tema alaealisele lapsele antakse Eesti kodakondsus tingimusel, et ema vabastatakse Venemaa kodakondsusest.
12. Eesti kodakondsuse taastamine
Esitaja: siseminister Kristian Jaani
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eesti kodakondsuse alaealisena kaotanud isikule taastatakse kodakondsus. Eesti kodakondsus taastatakse talle tingimusel, et ta vabastatakse Venemaa kodakondsusest.
13. Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku kandidaadi esitamine
Esitaja: välisminister Eva-Maria Liimets
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Välisminister teeb ettepaneku Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku kandidaadi esitamiseks.
14. Kultuuriministri 21. detsembri 2012. a määruse nr 12 „Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest antavate sporditoetuste liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise, toetuse määramise ja määramisest keeldumise tingimused ja kord“ muudatuste eelnõu heakskiitmine
Esitaja: kultuuriminister Anneli Ott
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Eelnõu kohaselt luuakse COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriisi leevendamiseks spordivaldkonna toetusmeede, mida rakendatakse riigi 2021. aasta lisaeelarve seaduse alusel eraldatavate vahendite arvel. Sihtotstarbelisest taotlusvoorust saavad kahjuhüvitist taotleda Eestis kõrge tasemega rahvusvahelisi tiitlivõistlusi või teisi Eestile olulisi vähemalt kaks järjestikkust päeva kestvaid võistlusi korraldavad spordiorganisatsioonid.
Toetusmeetmest hüvitatakse spordiorganisatsioonidele rahvusvaheliste võistluste korraldamisega seotud otsesed kulud, mille katmiseks planeeritud tulud on valitsuse või rahvusvaheliselt kehtestatud piirangutest tulenevalt vähenenud.
Eelnõu kohaselt nähakse ette ka 2022. aastaks eraldatava spordialaliidu noortespordi toetuse taotluste hindamise erisused, mis võimaldavad tasandada COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse leviku tõttu tekkinud ebavõrdsust toetuse taotlejate vahel. 2020. aastal tekkis olukord, kus osadel spordialadel on toimunud rahvusvahelised võistlused ja osadel mitte. Spordialaliidu noortespordi toetuse suurus sõltub aga suurel määral just rahvusvahelistel võistlustel saavutatud tulemustest. Et osa spordialaliite ei satuks neist sõltumatutel põhjustel varasemaga võrreldes ebasoodsamasse olukorda, arvestatakse 2022. aasta toetust puudutavate taotluste hindamisel ka aasta võrra varasemaid tulemusi kui määrus muidu võimaldaks. Viimati nimetatud muudatus ei ole seotud riigi 2021. aasta lisaeelarve seaduse alusel eraldatavate vahenditega.
15. Eesti seisukohad Euroopa tööstusstrateegia ajakohastamise kohta
Esitaja: ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta
2020. märtsis avaldas Euroopa Komisjon EL tööstusstrateegia, mille peamised eesmärgid on toetada üleminekut rohelisele ja digitaalsele majandusele ning suurendada ELi tööstuse rahvusvahelist konkurentsivõimet ja tugevdada avatud strateegilist autonoomiat. Vastavalt COVID-19 pandeemia õppetundidele ja turul ilmnenud vajadustele, esitas komisjon 5. mail 2021 uuendatud tööstusstrateegia.
Pandeemiast tulenenud kriis mõjutas mitmeid tööstusharusid ja ettevõtteid erineval määral ning tõi välja hulga olulisi probleeme. Näiteks oli suletud piiride tõttu takistatud inimeste, kaupade ja teenuste vaba liikumine. Samuti mõjutasid piirangud üleilmsete tarneahela häirete tõttu esmatarbekaupade kättesaadavust. Et neid probleeme edaspidistes kriisides leevendada, pakub Euroopa Komisjon ajakohastatud tööstusstrateegias välja mitmed lisameetmed. Näiteks ühtse turu hädaolukorrainstrumendi ellu kutsumine, toodete turujärelevalve tõhustamine, tööstusliitude toetamine, VKE-de partnerluste edendamine jne.
16. Eesti seisukohad määruse, millega nähakse ette tehisintellekti käsitlevad ühtlustatud õigusnormid, eelnõu kohta
Esitaja: ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt
Euroopa Komisjon esitas määruse eelnõu, millega nähakse ette tehisintellekti käsitlevad ühtlustatud õigusnormid. Määruse peamiseks eesmärgiks on tagada, et turule lastavad ja kasutatavad tehisintellekti süsteemid on ohutud ja kooskõlas kehtiva põhiõigusi käsitleva õigusega ning liidu väärtustega. Lisaks soovitakse hõlbustada seaduslike, ohutute ja usaldusväärsete tehisintellekti rakenduste ühtse turu väljatöötamist ja vältida turu killustumist.
Ettepanekus sätestatakse harmoneeritud eeskirjad tehisintellekti süsteemide arendamiseks, turule laskmiseks ja kasutamiseks liidus. Määrus järgib riskipõhist lähenemisviisi, kus sekkumine on kohandatud eelkõige nendele olukordadele, kus on või võib eeldada lähitulevikus tekkivat riski. Liidu väärtustega vastuolus olevad tehisintellekti kasutusviisid keelustatakse ning pakutakse välja eripiirangud ja kaitsemeetmed seoses biomeetrilise kaugtuvastamise süsteemide teatavate kasutusviisidega õiguskaitse eesmärgil. Suure riskiga tehisintellekti süsteemid, mis võivad põhjustada märkimisväärseid riske inimeste tervisele ja ohutusele või põhiõigustele, peavad vastama määruses sätestatud nõuetele ja enne nende laskmist liidu turule tuleb läbi viia vastavushindamine.
Teatavatele tehisintellektisüsteemidele kehtestatakse läbipaistvuskohustused, näiteks kui kasutatakse juturoboteid või nn süvavõltsinguid. Määrus näeb ette ka Euroopa tehisintellekti nõukoja loomise. Tehisintellekti regulatsiooni testkeskkondadele kohalduvate sätete kaudu soovitakse toetada innovatsiooni.
17. Eesti seisukohad Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu 11. ja 12. oktoobri 2021. a istungil
Esitaja: keskkonnaminister Tõnis Mölder
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil
Nõukogu istungi päevakorras on kavas sõlmida 2022. aasta Läänemere kalapüügivõimaluste jaotamise poliitiline kokkulepe. Vahetatakse arvamusi nii Ühendkuningriikidega jagatud kalavarude kui ka Norra ja kaldariikidega jagatud varude 2022. aasta püügivõimaluste teemal. Lisaks arutletakse ICCAT-i (Rahvusvaheline Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjon) eelseisva aastakoosoleku ettevalmistamise teemadel.