Valitsuse 7.11.2013 istungi kommenteeritud päevakord

06.11.2013 | 16:05

Uudis
    • Jaga

Vabariigi Valitsuse istungi päevakord
Algus kell 10:00
Stenbocki majas, 7. novembril 2013. aastal

Palume arvestada, et tegemist on eelinformatsiooniga, mis võib veel muutuda. Istungile võib lisanduda täiendavaid päevakorrapunkte. Lisateave: valitsuse meedianõunik Helin Vaher 693 5719.

Valitsuse pressikonverentsile on peaminister Andrus Ansipi kõrvale kutsutud kultuuriminister Rein Lang.

Pressikonverents toimub Stenbocki maja pressiruumis kell 12.

1. Ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: sotsiaalminister Taavi Rõivas
Tüüp: seaduse eelnõu

Ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu eesmärk on võtta Eesti õigusruumi üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/26/EL, millega muudetakse ravimiohutuse järelevalve direktiivi.

Eelnõuga nähakse ette ravimi müügiloa hoidja kohustus teavitada ravimiametit ravimi Eestis turustamise katkestamise või lõpetamise põhjusest. Kehtivas ravimiseaduses on nõue, et müügiloa hoidja peab teavitama ravimiametit ravimi turustamise lõpetamisest või ravimiga varustamise katkestamisest kaks kuud ette. Direktiivi kohaselt on müügiloa hoidjal kohustus seda ka põhjendada.

Kuni käesoleva ajani ei ole müügiloa hoidjatelt nimetatud põhjendusi nõutud. Samas ei ole välistatud olukord, kus müügiloa hoidja on katkestanud või lõpetanud ravimi turustamise seoses ravimiohutuse probleemiga, kuid põhjendamise nõude puudumise tõttu on probleem jäänud tähelepanuta.

Samuti nähakse ette müügiloa hoidja kohustus põhjendada müügiloa uuendamisest loobumist. Ravimi müügiluba uuendatakse üldjuhul pärast esmast 5-aastast müügiloa kehtivuse perioodi tähtajatult. Muudatus aitab välja selgitada olukordi, kus müügiloa uuendamisest loobumine võib olla seotud ravimi ohutusalase probleemiga.

Veel nähakse eelnõuga ette tingimus, millal ravimiametil on lubatud lihtsustada ravimi pakendi märgistusele ja infolehele kehtestatud üldnõudeid.

Direktiivi ülevõtmise tähtaeg oli 28. oktoober 2013. a.

2. Arvamuse andmine kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (502 SE) kohta
Esitaja: põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder
Tüüp: arvamuse andmine

Riigikogu Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud eelnõu eesmärk on võimaldada füüsilisel isikul, kes ei ole Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi kodanik, kuid samas elab Eestis pikaajalise elaniku elamisloa alusel, omandada kinnisasja kuni 0,2 ha.

Kehtiv kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse paragrahv 10 sätestab riigikaitselised piirangud kinnisasja omandamisel. Füüsilisel isikul, kes ei ole Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi kodanik, või juriidilisel isikul, kelle asukoht ei ole Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriik, on keelatud omandada kinnisasja meresaartel (välja arvatud Saare- ja Hiiumaa, Muhu ning Vormsi), Narva, Narva-Jõesuu ja Sillamäe linnas, Alajõe, Iisaku, Illuka, Toila, Vaivara, Meeksi, Piirissaare, Mikitamäe, Orava, Räpina, Värska vald, Meremäe, Misso ja Vastseliina vallas.

Eelnõu algatajad ütlevad, et hetkel kehtiv füüsilistele isikutele kehtestatud maa ostmise piirang ei taga taotletavat eesmärki hoida nimetatud piirkonnas asuvate kinnistute sattumist välisriikide kodanike kätte, kes ei ole Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi kodanikud, kuna sellistel kodanikel on võimalus omandada soovitud maatükid neile kuuluvate Eestis registreeritud äriühingute kaudu.

Põllumajandusministeerium eelnõu ei toeta. Ka justiitsministeerium ei toeta seda, kuna riigikaitseliste piirangutega seonduv problemaatika vajab põhjalikku analüüsimist ja justiitsministeeriumile teadaolevalt pole seda analüüsi seni veel valminud.

Kaitseministeeriumi hinnangul vajab eelnõus tehtud ettepanek hindamist riigikaitseliste kitsenduste laiemas kontekstis. Analüüsida tuleks ka eelnõu ettepaneku kooskõla sisejulgeoleku huvidega. Kaitseministeerium analüüsib kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse riigikaitselisi kitsendusi laiemas kontekstis koos teiste riigikaitseliste piirangutega ning on lubanud Riigikogu riigikaitsekomisjonile analüüsi paketi esitada 2014. aasta jooksul.

3. Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määruse nr 111 "Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine" muutmine
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: määruse eelnõu

Eelnõu on teiseks etapiks transpordiinvesteeringute prioriteetsetes suundades rakendusüksuste ülesannete koondamisest tehnilise järelevalve ametisse.

Alates 1. jaanuarist 2014. a ei ole maanteeamet rakendusüksuse ülesannete täitja. Toetuse saajatel, kes seni esitasid väljamaksetaotlused ja muud dokumendid maanteeametile, tuleb need edaspidi esitada tehnilise järelevalve ametile. Kõiki selle meetme toetuse saajaid teavitatakse pädeva asutuse muudatusest.

Eelmisel aastal aset leidnud esimeses etapis lõpetati veeteede ameti poolt rakendusüksuse ülesannete täitmine. Eelnõuga tehtava muudatuse tulemusena jäävad perioodi 2007-2013 struktuuritoetuste transpordiinvesteeringute prioriteetsetes suundades rakendusüksusteks tehnilise järelevalve amet ja aktsiaselts Tallinna Lennujaam. Programmperioodil 2014-2020 kavandatakse, et transpordi valdkonnas tegutseb ainult üks rakendusüksus, kelleks on tehnilise järelevalve amet.

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2014. a.

4. Rannamõisa maastikukaitseala kaitse-eeskiri
Esitaja: keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt muudetakse Rannamõisa maastikukaitseala kaitse-eesmärke, kaitsekorda ja korrigeeritakse kaitseala välispiiri. Muudatuse on tinginud vajadus tagada paremini loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpide ja kaitsealuste liikide kaitse. Rannamõisa maastikukaitseala hõlmab Natura 2000 võrgustikku kuuluva Rannamõisa loodusala.

Kaitseala eesmärk on kaitsta Rannamõisa panka ja sellega piirnevaid ranna, metsa- ja poollooduslikke koosluseid, elustiku mitmekesisust ning kaitsealuste liikide elupaiku.

Kaitseala asub Harju maakonnas Harku vallas Rannamõisa külas ja Tabasalu alevikus. Kaitseala pindala on 66,4 ha ja jääb nii era- kui ka riigimaale. Piirimuudatuste tõttu suureneb kaitseala 0,93 hektari võrra. Kaitseala valitseja on keskkonnaamet.

5. Uhaku maastikukaitseala kaitse-eeskiri
Esitaja: keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt muudetakse maastikukaitseala kaitse-eesmärke ja kaitsekorda. Muudatuse on tinginud vajadus tagada paremini karstivormide ja loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpide kaitse. Uhaku maastikukaitseala hõlmab Natura võrgustikku kuuluva Uhaku loodusala.

Võrreldes kehtiva välispiiriga väheneb kaitstava ala pindala välispiiri täpsustamise tõttu 0,2 ha võrra. Kaitseala tervikuna kuulub vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele ühte piiranguvööndisse.

Kaitseala asub Ida-Viru maakonnas Sonda vallas Erra alevikus ja Erra-Liiva külas ning Lüganuse vallas Lüganuse külas. Uhaku maastikukaitseala pindala on 32,8 ha, millest eramaad on 29,8 ha, riigimaad 2,9 ha ja katastrisse kandmata jätkuvalt riigiomandis olevat maad 0,1 ha. Kaitseala valitseja on keskkonnaamet.

6. Koimla looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri
Esitaja: keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt moodustatakse Natura 2000 võrgustikku kuuluvale Koimla loodusalale siseriikliku kaitse tagamiseks Koimla looduskaitseala ja kehtestatakse kaitse-eeskiri. Kaitseala moodustamise on tinginud vajadus tagada paremini loodusdirektiivi I lisa metsaelupaigatüüpide kaitse. Need elupaigatüübid on rohunditerikkad kuusikud ning soostuvad ja soo-lehtmetsad.

Vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele on kaitseala tsoneeritud ühte sihtkaitsevööndisse.

Kaitseala asub Saare maakonna lääneosas Lümanda vallas Koimla külas. Koimla looduskaitseala kogupindala on 31,8 ha. Kaitseala asub riigimaal. Kaitseala valitseja on keskkonnaamet.

7. Hüti looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri
Esitaja: keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: määruse eelnõu

Eelnõuga moodustatakse Natura 2000 võrgustikku kuuluvale Hüti loodusalale siseriikliku kaitse tagamiseks Hüti looduskaitseala (edaspidi kaitseala) ja kehtestatakse kaitse-eeskiri. Kaitseala moodustamise on tinginud vajadus tagada paremini loodusdirektiivi I lisas nimetatud metsa- ja sooelupaigatüüpide kaitse.

Kaitstavad elupaigatüübid on liigirikkad madalsood, vanad loodusmetsad, rohunditerikkad kuusikud ning soostuvad ja soo-lehtmetsad.

Kaitseala kuulub vastavalt kaitse-eesmärkidele, kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele tervikuna Hüti sihtkaitsevööndisse.

Kaitseala asub Hiiu maakonnas Kõrgessaare vallas Hüti külas. Kaitseala jääb tervikuna riigimaale. Hüti looduskaitseala pindala on 31 hektarit. Kaitseala valitseja on keskkonnaamet.

8. Kivimurru looduskaitseala kaitse-eeskiri
Esitaja: keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: määruse eelnõu

Eelnõuga moodustatakse senise vana kaitsekorraga kaitseala (Kivimurru männiku) baasil Kivimurru looduskaitseala ja kehtestatakse kaitse-eeskiri.

Kaitseala kaitse eesmärk on kaitsta, säilitada ja tutvustada endistel Peipsi rannikuluidetel asuvat metsamaastikku, sealseid metsakooslusi ja liikide elupaiku (metsastunud luiteid, halle luiteid ja vanu loodusmetsi) ning kaitsta kaitsealuseid taimeliike (laialehist neiuvaipa ja roomavat öövilget).

Kaitseala asub Jõgeva maakonnas Torma vallas Võtikvere külas, ning on tsoneeritud kogu ulatuses sihtkaitsevööndisse. Kaitseala pindala on 55,2 ha ja see jääb tervikuna riigimetsamaadele. Kaitseala valitseja on keskkonnaamet.

9. Pähni looduskaitseala kaitse-eeskiri
Esitaja: keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: määruse eelnõu

Eelnõuga korrigeeritakse 2006. a moodustatud Pähni looduskaitseala välispiiri ja muudetakse ala kaitsekorda.

Kaitseala kaitse eesmärk on kaitsta, säilitada, taastada ja tutvustada kaitsealuseid liike (musträhni ja öövilget) ja nende elupaiku (vanu loodusmetsi ning siirdesoo- ja rabametsi), looduse ja maastiku mitmekesisust ning ürgilmelisi puistuid.

Kaitseala asub Võru maakonnas Varstu vallas Pähni külas ja Rõuge vallas Sadramõtsa külas. Pähni looduskaitseala pindala on 277,65 ha, mis jääb riigimaale. Kaitseala on tsoneeritud kaheks sihtkaitsevööndiks ja üheks piiranguvööndiks. Kaitseala valitseja on keskkonnaamet.

10. Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2010. a korralduse nr 377 "Eesti Vabariigi ja Sumitomo Corporationi vahelise Kyoto protokolli artikli 17 kohaste lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise kokkuleppe allkirjastamiseks volituste andmine ning finantsvahendite kasutamine" muutmine
Esitaja: keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõuga lisatakse Kyoto rohelise investeerimisskeemi alusel Sumitomo Corporationiga sõlmitud esimese kokkuleppe vahendite kasutamise objektide loetellu kolm uut objekti: Luhamaa maanteepiiripunkt, Koidula maanteepiiripunkt ja Mehikoorma kordon.

Täiendavate objektide lisamine abikõlbulike hoonete ja hoonekomplekside loetellu on võimalik põhjusel, et lisaks algses lepingus kavandatud reservidele on Sumitomo Corporationiga sõlmitud lepingu täitmisel tekkinud vabu vahendeid tänu riigihangete käigus ehitustööde odavnemisele.

Vahendite kasutamise tähtaeg on 31. detsember 2013. a. Seetõttu sai objektide valikul otsustavaks energiasäästu tööde teostamise võimalikkus 2013. aasta lõpuks.

Toetuse saajateks on rahandusministeerium (Luhamaa ja Koidula maanteepiiripunktid) ja siseministeerium (Mehikoorma kordon).

Eelnevalt Sumitomo Corporationiga sõlmitud kokkuleppe alusel võib Eesti Vabariik omal äranägemisel lisada nimekirja täiendavaid projekte eesmärgiga kasutada kõik reservvahendid 2013. a lõpuks.

Kokkuleppes sätestatud kohustuste täitmisega kaasnevad täiendavad haldus- ja auditeerimiskulud kaetakse kokkuleppe alusel saadavatest finantsvahenditest vastavalt kokkuleppes sätestatud ulatusele. Aruannete koostamisega seonduvad kulud katab rahandusministeerium oma eelarveliste vahendite arvelt.

11. Nõusoleku andmine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile riigivara hoonestusõigusega koormamiseks osaühingu HALPO kasuks (Saue vallas Ääsmäel 4 Tallinn-Pärnu-Ikla tee kinnistu)
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Tüüp: korralduse eelnõu

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile antakse nõusolek tema valitsemisel oleva, Harju maakonnas Saue vallas Ääsmäe külas asuva 4 Tallinn-Pärnu-Ikla tee kinnistu otsustuskorras hoonestusõigusega koormamiseks osaühingu HALPO kasuks 25 aastaks. Hoonestusõiguse eest makstakse aastatasu, mis on kinnistu harilikust väärtusest 8540 eurost 6,5%, so 555,1 eurot.

Saue vallavalitsus andis 1996. aastal loa osaühingule HALPO kinnistule tankla ehitamiseks, kuid maanteeametiga on siiani sõlmimata leping kinnistu hoonestusõigusega koormamiseks.

Kuna kinnistu on riigimaantee koosseisus ning sellel asuvad ehitised hoonestaja omandis, ei ole tekkinud olukorra lahendamiseks otstarbekas kinnistut võõrandada, vaid anda tähtajaliselt otsustuskorras kasutamiseks hoonestusõiguse seadmise kaudu.

12. Nõusoleku andmine EST Networks OÜle avaliku veekogu, Võrtsjärve koormamiseks veekaabelliiniga
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt antakse nõusolek EST Networks OÜle Võrtsjärve põhja veekaabelliiniga koormamiseks, et tagada Pähksaarel asuva Pähksaare kinnistu püsiv elektrienergiaga varustamine. Rajatav veekaabelliin ulatub Võrtsjärve Pähksaare Riska kinnistult mandril asuva Tubaku kinnistuni. Hetkel varustatakse elektrienergiaga Pähksaare kinnistul asuvaid hooneid generaatori abil.

13. Eesti kodakondsusest vabastamine (19 isikut)
Esitaja: siseminister Ken-Marti Vaher
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt vabastatakse Eesti kodakondsusest 19 isikut.

16 eelnõus loetletud isikut elavad püsivalt välisriigis ja soovivad vabastamist Eesti kodakondsusest seoses selle riigi kodakondsuse saamisega, kus riigis nad elavad. Neist 3 elab Venemaa Föderatsioonis, 1 Rootsi Kuningriigis, 1 Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigis, 1 Saksamaa Liitvabariigis, 1 Ameerika Ühendriikides ja 9 Soome Vabariigis. 3 isikut elavad Eestis ja on saanud Venemaa Föderatsiooni kodakondsuse.

14. Eesti seisukohad Portugali finantsabi programmi kaheksanda ja üheksanda ülevaatuse ja sellega seotud vastastikuse mõistmise memorandumi muudatuste kohta
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

Vastavalt Riigikogu otsusele tuleb valitsusel esitada Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonile arvamuse avaldamiseks vastastikuse mõistmise memorandumi muudatuse kavand.

Euroopa Komisjoni, Rahvusvaheline Valuutafondi (IMF) ja Euroopa Keskpanga ühismissioon kohtus alates septembri keskpaigast Lissabonis Portugali esindajatega, et hinnata vastastikuse mõistmise memorandumis sätestatud tingimuste täitmist. Missioon jõudis järeldusele, et üldkokkuvõttes kulgeb programm kavakohaselt.

Programmi kaheksanda ja üheksanda kvartaalse ülevaatuse eduka lõpetamisega kaasneb 3,7 miljardi euro väljamakse Euroopa Liidult ja 1,9 miljardi euro väljamakse IMFilt, mille tulemusel on programmi rahastatud kokku 72 miljardi euro ulatuses (üle 90% kogu rahastamispaketist). Väljamaksed on kavas 2013. aasta lõpus pärast Ecofini ja eurogrupi ning IMFi nõukogu heakskiitvaid otsuseid.

Hiljutiste majandus-, eelarve- ja finantssuundumuste ning poliitiliste meetmete tõttu on vaja Portugalile abi andmise aluseks olevaid majanduspoliitilisi tingimusi mõningal määral muuta, et tagada programmi eesmärkide saavutamine.

15. Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni teatise "Uus ELi metsastrateegia metsade ja metsandussektori jaoks" kohta
Esitaja: keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

Uue Euroopa Liidu metsastrateegiaga soovitakse luua poliitikaraamistik, mis kooskõlastab metsandusega seotud poliitikameetmeid ja tagab nende sidususe ning võimaldab koostoimet muude metsa majandamist mõjutavate sektoritega. Sellest peaks saama peamine metsaga seotud poliitikameetmete väljatöötamisel kasutatav viitedokument.

Ettepanekuga soovitakse edendada sidusat ja terviklikku nägemust metsa majandamisest ning ühitada Euroopa Liidu siseseid ja väliseid metsapoliitika küsimusi. Ettepanekus on esitatud peamised põhimõtted 8 ja strateegilised tegevused (nt jätkusuutliku metsamajandamise kriteeriumide kehtestamine), mis on teatise kohaselt vajalikud metsa jätkusuutliku majandamise edendamiseks ning konkurentsivõime ja töökohtade loomise soodustamiseks.

Eesti on seisukohal, et uus metsastrateegia käsitleb metsamajanduse ja metsasektori jaoks päevakohaseid teemasid. Uus metsastrateegia on seega oluline vahend jätkusuutliku metsamajanduse ja metsasektori rolli teadvustamisel, nähtavuse suurendamisel, majandusliku elujõulisuse ja konkurentsivõime tagamisel ning kooskõla parandamisel erinevate poliitikavaldkondade vahel, eelkõige Euroopa Liidu tasemel.

Tulenevalt sellest, et metsandus kuulub liikmesriikide ainupädevusse, on Eesti seisukohal, et metsade jätkusuutlikku majandamist puudutavad otsused tuleb teha selleks sobilikumal ehk liikmesriikide tasemel konkreetsetest tingimustest lähtudes.

16. Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungitel

16.1 Eesti seisukohad Euroopa Liidu majandus- ja rahandusministrite nõukogu (ECOFIN) 11. novembri 2013. a istungil
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

ECOFIN kohtumise põhiteema on 2014.a Euroopa Liidu üldeelarve lugemine ministrite nõukogus. Istungi raames toimub tavapärane lepituskohtumine Euroopa Parlamendiga, mille eesmärk on EL 2014 eelarves kokkuleppele jõuda.

16.2 Eesti seisukohad eurogrupi 14. novembri 2013. a kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusministrite nõukogu (ECOFIN) 15. novembri 2013. a istungil
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

Eurorühmas antakse ülevaade euroala majandusolukorrast ning arutatakse Iirimaa, Hispaania ja Kreeka abiprogrammide hetkeseisu ning Sloveenia olukorda, samuti pangandusliidu küsimusi.

Ecofini päevakorras on Euroopa Liidu ühtse kriisilahendusmehhanismi määruse eelnõu, milles loodetakse aasta lõpuks kokkuleppele jõuda. Lisaks tutvustab komisjon standardse käibedeklaratsiooni ettepanekut; võetakse vastu Nõukogu järeldused Euroopa Liidu statistika kohta, antakse ülevaade hoiuseintresside maksustamise ja rahapesu direktiivide hetkeseisust ning analüüsitakse rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite tõhustamise ettepanekuid.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-