Vabariigi Valitsuse istungi päevakorra kava
Algus kell 10:00 Stenbocki majas 8.12.2011
Palume arvestada, et tegemist on eelinformatsiooniga, mis võib veel muutuda ja millele võib lisanduda täiendavaid päevakorrapunkte. Lisainformatsioon: Kateriin Leini 693 5719.
Valitsuse pressikonverentsile on peaminister Andrus Ansipi kõrvale kutsutud haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo, sotsiaalminister Hanno Pevkur ja rahandusminister Jürgen Ligi. Pressikonverents toimub Stenbocki maja pressiruumis algusega kell 12.
1. "Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning alkoholiseaduse muutmise seaduse" eelnõu
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Seaduse eelnõu
Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadust täiendatakse seoses saatelehe elektroonilise süsteemi (eSL süsteem) arenduse kolmanda etapi rakendamisega alates 2012. aastast. eSL süsteemi täiustamise tulemusena sätestatakse seaduses ettevõtja kohustus teavitada maksuhaldurit eSL süsteemi kaudu aktsiisikauba vastuvõtmisest keeldumisest ja aktsiisikaubaga selle liikmesriikide vahelisel veol toimunud juhtumitest, näiteks veoki vahetusest, kauba hävinemisest, vargusest jmt. Täiustatud eSL süsteemi rakendamine võib vähendada aktsiisipettusi.
Eelnõu kohaselt tõstetakse mitteärilisel otstarbel kasutatava lennukibensiini aktsiisimäär (71,58 eurot) pliibensiini aktsiisimäära (422,7 eurot) tasemele. Muudatus mõjutab vaid eraviisilisi õhulende.
Eelnõu kohaselt kaotatakse kütteainena kasutatava põlevkivikütteõli aktsiisivabastus. Eelnõu kohaselt rakendub kodumajapidamises kütteainena kasutatavale põlevkivikütteõlile aktsiis 15,01 eurot 1000 kg kohta. Statistika kohaselt põlevkivikütteõli kodumajapidamises ei tarbita.
Aktsiisiseaduse muudatusega lubatakse edaspidi müüa rühmapakendile (blokk) kinnitatud maksumärgiga sigarette ka lennujaama tollikontrolli tsoonis asuvas müügikohas, kui kaup müüakse kaasaviimiseks. Kehtiva seaduse kohaselt võib rühmapakendile kinnitatud maksumärgiga sigarette müüa kaasaviimiseks vaid liikmesriikidevahelist reisi tegeva õhusõiduki või laeva pardal. Üldreeglina peab maksumärk olema kinnitatud sigarettide müügipakendile. Sadamates ei ole lubatud rühmapakendile kinnitatud maksumärgiga sigarettide müük, sest seal puudub tollikontrolli tsoon.
Eelnõu kohaselt luuakse seaduslik alus alkoholi maksumärkide registrile, kus hakatakse hoidma ja töötlema andmeid maksuhalduri poolt väljastatud maksumärkide ja nende saajate kohta, samuti maksumärgistatud alkoholi kohta.
2. "Käibemaksuseaduse muutmise seaduse" eelnõu
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõu koostamise üks eesmärk on ühtlustada nõudeid maksukohustuslaste väljastatavatele arvetele, mis on oluline eelkõige piiriüleste tehingute puhul. Kuna arvete väljastamise tähtajad on Euroopa Liidus liikmesriigiti erinevad, on see tekitanud probleeme piiriüleste tehingute aruandluses kajastamisel ja maksustamisel. Samuti tõhustab arvete nõuete ühtlustamine maksuhalduri tööd, sh teabevahetust, kuna tehingute kohta esitatav teave esitatakse tehingu osapoolte poolt koondaruannetesse üheaegselt.
Eelnõu kohaselt ühtlustatakse samuti teenuse käibe tekkimise koha määratlust, mis puudutab transpordivahendite üürile, rendile või kasutusvaldusesse andmist.
Need muudatused tulenevad Euroopa Liidu direktiividega tehtud muudatustest ja täpsustustest ja jõustuvad eelnõu kohaselt 1. jaanuaril 2013.
Maksupettuste vältimiseks kehtestatakse pöördmaksustamise erikord lisaks 2011. aastast kehtivale metallijäätmete ja kinnisasjade käibele ka kulla käibele. Selle eesmärgiks on maksupettuste vähendamine, mis avaldab positiivset mõju sektori konkurentsile ning riigieelarvele, kuna väheneb enammakstud käibemaksu tagastamine.
Eelnõuga lihtsustatakse ka maksuvabastuse tingimusi selliselt, et lisaks Eestis maksukohustuslasena registreeritud kauba importijale rakendatakse maksuvabastust ka juhul, kui kauba impordi ja selle kauba ühendusesisese käibe deklareerib importija esindajana tolliagentuur. Muudatuse tulemusena väheneb nii ettevõtjate kui maksuhalduri administratiivne koormus.
3. "Raamatupidamise seaduse ja äriseadustiku muutmise seaduse" eelnõu
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõu eesmärk on määratleda seni rakendussättega reguleeritud raamatupidamiskohustuslastele taksonoomia ja taksonoomia vormide kasutus majandusaasta aruande esitamisel. Eelnõu seadusena jõustumine sätestab taksonoomia ja taksonoomia vormide kasutuse neile raamatupidamiskohustuslastele, kes on kuni 2012. aasta 1. jaanuarini vabastatud nende vormide kasutusest.
Nõude kohaldamisega ei kaasne halduskoormuse suurenemist, sest enamikule senise erandi kasutajatele säilib võimalus koostada majandusaasta aruannet väljaspool elektroonilist aruandluskeskkonda, sh mitte järgida taksonoomiat ning taksonoomia vorme, juhul kui juhtkonna hinnangul ei võimalda väljatöötatud vormid anda õiget ja õiglast ülevaadet ettevõtja finantsseisundist, majandustulemustest ja rahavoogudest. Halduskoormuse vähendamise meetmena võimaldatakse majandusaasta aruande allkirjastamist vaid ühe tegevjuhtkonna liikme allkirjaga kasumit taotlevate majandusüksuste osas.
2011. aasta juuli seisuga on äriregistri andmetel Eestis tegutsemas ligikaudu 136 000 ettevõtjat ja mittetulundusühingut, kus on tegevad ligikaudu 253 000 juhatuse liiget. Võttes aluseks majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi välja töötatud halduskoormuse mõõtmise kalkulaatori raamatupidamise seaduse muudatusest tulenev halduskoormuse langusega kaasnev kulude vähenemine ligikaudu 572 000 eurot, kui regulatsioon laieneks nii kasumit taotlevatele kui ka mittetaotlevatele üksustele.
Eelnõu kohaselt jõustub seadus 1. märtsil 2012.
4. "Investeerimisfondide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse" eelnõu
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõuga kehtestatavad nõuded laienevad investeerimisfondide osas eurofondidele ja nende fondivalitsejatele, hõlmamata muid, sealhulgas ka kohustuslike pensionifondide fondivalitsejaid. Eelnõu eesmärk on võimaldada Euroopa Liidus ühtsetele standarditele vastavate investeerimisfondide (eurofondide) piiriülest valitsemist olukordades, kus fondivalitseja asub ühes ja investeerimisfond teises liikmesriigis.
Eelnõu seadusena jõustumisel saab välja tuua eelkõige selle mõju investeerimiskeskkonnale: avarduvad eurofondi fondivalitsejate piiriüleste teenuste osutamise võimalused, täpsustub eurofondide ühinemise regulatsioon, laienevad eurofondi vara teise eurofondi investeerimise võimalused. Samuti täpsustub fondivalitsejate üle teostatava finantsjärelevalve sisu ja finantsinspektsiooni pädevus.
Kokkuvõtlikult on eelnõu järgsed muudatused turuosaliste jaoks eelkõige võimalusi juurde andvad ning ei tekita kohustuslikke lisakulusid. Seega omab uute fondistruktuuride loomise võimalus ja ühtlustatud piiriülese ühinemise regulatsioon fondivalitsejate jaoks nn mastaabiefekti, võimaldades fondivalitsejatel kulusid kokku hoida, kuma annab võimaluse erinevates lepinguriikides läbi viidavate tegevuste ühendamiseks, investeeringute ühiseks tegemiseks.
Kuna eurofondidele seadusest tulenevad uued võimalused on seotud järelevalveasutuse poolt tegevusele loa andmisega või investeeringu heaks kiitmisega, suureneb esialgse hinnangu kohaselt finantsjärelevalve asutuste koormus, et menetlusi läbi viia ja kontrollida uute nõuete täitmist ja rakendamist praktikas.
5. "Riigikontrolli seaduse ja õiguskantsleri seaduse muutmise seaduse" eelnõu
Esitaja: sotsiaalminister Hanno Pevkur
Tüüp: Seaduse eelnõu
Riigikontrolli seaduse ja õiguskantsleri seaduse muutmise eesmärk on tagada isikute võrdne kohtlemine pensioniskeemides ning vähendada riigieelarve kulutusi pensionide maksmiseks. Käesolev eelnõu on esimene eelnõu eripensionide, soodustingimustel vanaduspensionide ja väljateenitud aastate pensionide reformist.
Eelnõuga kaotatakse riigikontrolöri, Riigikontrolli peakontrolöri, õiguskantsleri ja õiguskantsleri asetäitja-nõuniku ametipension üleminekuperioodi jooksul. Õigus eripensionile säilivad neil, kellel on seaduse jõustumise ajaks täidetud selle saamiseks vajalik staažinõue, ning pensioniõigust andvatel ametikohtadel töötavatel isikutel, kellel on selleks ajaks täidetud vähemalt 50% selle pensioni saamiseks vajalikust staažinõudest. Riigikontrolörile ja õiguskantslerile juba täidetud staažinõuet ei seata. Pensionile jäämise ajaks peab olema vajalik staažinõue täidetud. 50% staažinõude kehtestamisel on lähtutud avaliku teenistuse seaduse eelnõu loogikast.
Teiseks oluliseks muudatuseks on nimetatud eripensionide indekseerimine pensioniindeksiga senise ametipalgast ümberarvutamise asemel.
Pärast muudatuse jõustumist võib esialgu pensionikulu riigieelarvest veel mõnevõrra suureneda seoses pensionäride arvu kasvuga. 50–60 aasta pärast need pensionid kaovad. Indekseerimisele üleminek võib avaldada erinevat mõju sõltuvalt sellest, kas kiiremini muutub seni nende pensionide arvutamise aluseks oleva ametikoha palk või pensioniindeks.
Eelnõu kohaselt jõustub seadus 1. jaanuarist 2013.
6. Arvamuse andmine "Politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse" eelnõu (136 SE) kohta
Esitaja: siseminister Ken-Marti Vaher
Tüüp: Arvamuse andmine
Eelnõu 136 SE on algatanud Eesti Keskerakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonid eesmärgiga jätta kehtima olemasolev politsei- ja piirivalveameti (PPA) struktuur, mille kohaselt on prefektuur jätkuvalt PPA kohalik täidesaatva riigivõimu volitustega asutus, mis on oma tegevuses iseseisev.
Siseministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu mitte toetada. Ministeerium märgib, et prefektuuride politsei- ja piirivalveametiga ühendamise otsusele eelnes vastav analüüs, milles leiti, et ühendstruktuuri loomine võimaldab ressursside optimaalsemat kasutamist ja kompetentsi koondumist. Samuti ühtlustuvad organisatsiooni otsustus- ja käitumismudelid ning protseduurireeglid. Ümberkorralduse otsuse tegemisel lähtuti ka teiste riigiasutuste ühendamiste, näiteks maksu- ja tolliameti ühendamise, positiivsetest kogemustest.
7. "Üldharidussüsteemi arengukava aastateks 2007-2013" täiendatud tervikteksti ja selle rakendusplaani aastateks 2011-2013 heakskiitmine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo
Tüüp: Korralduse eelnõu
Valitsus kiitis 2007-2013 üldharidussüsteemi arengukava heaks 19. jaanuaril 2007. Arengukava elluviimise käigus on tekkinud vajadus muuta olemasolevaid või sätestada uusi eesmärke ja meetmeid. Muudatused tulenevad eelkõige 1. septembril 2010 jõustunud uuest põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest, uutest riiklikest õppekavadest ja valitsuse tegevusprogrammist 2011-2015. Oluliseks hariduspoliitiliseks eesmärgiks on jätkuv õpetajate töö suurem väärtustamine, seal hulgas täistööajaga töötava kvalifitseeritud õpetaja keskmise palgataseme tõstmine 20 protsenti kõrgemaks riigi keskmisest palgast.
Eelnõu näeb muu hulgas ette uute riiklike õppekavade rakendamist, õppekeskkonna kaasajastamist ja õpetajakutse motiveerimist. Jätkatakse hariduslike erivajadustega õpilastele vajaliku õppevara väljatöötamisega ja sobiva õppekeskkonna loomisega. Eelnõu kohaselt soovitakse suurendada Eesti keele ja osalise eestikeelse aineõppe, sh keelkümblusprogrammide osatähtsust, tagades samas vajalikud õppevahendid, õpetajakoolitust ja motivatsioonisüsteemi. Sise- ja välishindamise vallas nähakse ette uute riigieksamite ja elektrooniliste testide rakendamist.
Järjest aktuaalsem on ka rahvusvahelise üldhariduse arendamine IBO ja Euroopa kooli õppekavade alusel. Samuti koolivõrgu korrastamise põhimõtete väljatöötamine ja rakendamine, sh põhikooliastme ja gümnaasiumiastme lahutamine ning maakonnagümnaasiumide väljaarendamine kõigis maakonnakeskustes nn puhta gümnaasiumina, vajadusel riigigümnaasiumina.
8. "Üldharidussüsteemi arengukava aastateks 2007-2013" perioodi 2007-2010 täitmise vahearuande heakskiitmine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Arengukava täitmise vahearuandes kajastatakse aastatel 2007-2010 elluviidud üldharidussüsteemi arengukava tegevusi ja selleks kulunud riigieelarvelisi vahendeid.
Perioodil 2007-2010 loodi seadusandlik baas muutusteks üldhariduses. 2008. aastal kinnitati uus koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava. 2010. aastal võeti vastu uus põhikooli- ja gümnaasiumiseadus. 2010. aastal kinnitati uus põhikooli riiklik õppekava, gümnaasiumi riiklik õppekava ja põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava.
Olulisemad tulemused 2007-2010 eesmärkide lõikes olid järgmised:
Paranesid õppijate võimalused omandada võimetekohast üldharidust: valmisid 5-6 aastaste laste arengu hindamise vahendid ja juhendmaterjalid õpetajatele, samuti jätkati tegevusi arenguliste ja hariduslike erivajadustega laste paremaks kaasamiseks. Muukeelsetes gümnaasiumides jätkati üleminekut osalisele eestikeelsele õppele.
Selleks, et üldhariduskooli lõpetaja omandaks rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise hariduse uuendati riiklike õppekavu ning jätkati e-õppe arengukava „Õppiv Tiiger“ rakendamist SA Tiigrihüppe kaudu. Aruande perioodil rakendus noore õpetaja lähtetoetus ja üliõpilaste stipendiumi programm õpetajaks õppijatele. Jätkus õppeasutuste sisehindamise ja õpitulemuste välishindamise süsteemi arendamine. Töötati välja tegevuskava „Turvaline kool“.
Õppimisvõimaluste parandamiseks alustati hariduslike erivajadustega laste õppeasutuste kaasajastamist ja suurendati riiklikult toetatavate õpilaskodukohtade arvu. Koolivõrgu reorganiseerimiseks viidi läbi uuringud 11 maakonnas ja töötati välja esialgsed kriteeriumid koolivõrgu ümberkujundamiseks sh põhikooli ja gümnaasiumi lahutamiseks ja riigigümnaasiumide moodustamiseks. Alates 2008. aastast on kasutusele võetud uus üldhariduskoolide rahastamismudel.
9. Eesti merenduspoliitika 2011-2020
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Merenduse arengukava koostamise eesmärk on maksimaalselt realiseerida Eesti potentsiaal nii mereressursi kasutamisel kui säilitamisel. Arengukava visiooni järgi on Eesti merendussektor kõrge lisandväärtusega, atraktiivne ja jätkusuutlik majandussektor, mis tagab merekeskkonna säilimise ning aitab kaasa rannaäärse elukeskkonna ning eluviisi arengule.
Dokumendis esitatakse viis seda visiooni ellu viivat prioriteeti. Nendeks on: ettevõtjasõbralik ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline merendussektori ettevõtluskeskkond, merenduse ohutuse tõstmine ja keskkonnakoormuse vähendamine, avaliku sektori toetavad tegevused merenduse arendamisel, Eesti merehariduse ning teadus- ja arendustegevuse kaasaegsus ning rannaäärse elu- ja külastuskeskkonna atraktiivsus.
Arengukava olulisimat mõju eeldatakse ettevõtluse arengule, kus nähakse lisandväärtuse suurenemist keskmiselt 0,5 protsenti aastas rohkem kui ilma dokumendis esitatud tegevusteta. Ohutuse osas on olukord juba praegu hea, ette nähtud tegevused peavad tagama, et ohutus säiliks ka laevaliikluse suurenemisel.
Arengukava tegevuste kogumaksumus on 534 miljonit eurot, millest üle poole moodustavad ettevõtete investeeringud sadamate infrastruktuuri. Ülejäänud summast moodustavad omakorda suurema osa investeeringud jäämurdmine ja reostustõrje laevadesse. Põhilised kulutused on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ja siseministeeriumi haldusalas. Samuti on olulised kulutused haridus- ja teadusministeeriumi haldusalas seoses Mereakadeemia infrastruktuuri väljaarendamisega.
Olulise osa investeeringute tegemiseks on võimalik kasutada EL-i vahendeid. Investeeringute summad ja allikad täpsustuvad rakendusplaanis, lõplikud otsused sõltuvad riigieelarve võimalustest ja administratiivsetest ning poliitilistest otsustest.
10. Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2009. aasta määruse nr 206 „Majandusaasta aruande taksonoomia“ muutmine
Esitaja: justiitsminister Kristen Michal
Tüüp: Määruse eelnõu
Taksonoomia määruse muudatusega täiendatakse taksonoomia elementide loendit vastavalt aruandluskeskkonna kasutajate tagasisidele. Tänu muudatustele saavad praeguse võrreldes majandusaasta aruande koostajad avaldada detailsemat informatsiooni.
Kehtiva määruse järgi on taksonoomia elementide loendid kehtestatud äriühingutele, mittetulundusühingutele ja sihtasutustele ning audiitoritele. Eelnõuga kehtestatakse lisaks uued taksonoomia elementide loendid ka konsolideeritud üksustele, samuti likvideeritavatele äriühingutele ning mittetulundusühingutele ja sihtasutustele, kus on kasutusel nii seniseid kui ka uusi elemente.
Majandusaasta aruande taksonoomia on eri riiklike institutsioonide, näiteks maksu- ja tolliamet, statistikaameti, Eesti Panga jt, vahel kokkulepitud majandusaasta aruande elementide standardiseeritud kogum.
Majandusaasta aruande taksonoomia ei puuduta neid raamatupidamiskohustuslasi, kes oma majandusaasta aruannet registrile ei esita, see tähendab riiki, riigiraamatupidamiskohustuslast, kohaliku omavalitsuse üksust, Eestis registreeritud avalik-õiguslikku juriidilist isikut ja füüsilisest isikust ettevõtjat aga samuti ka Eestis registreeritud filiaali omavat välismaa äriühingut, kes koostab aruandeid asukohamaa seaduste alusel.
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2012.
11. Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistud
Esitaja: keskkonnaminister Keit Pentus
Tüüp: Määruse eelnõu
Eelnõu kohaselt kehtestatakse uued jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistud. Kehtiv määrus tunnistatakse kehtetuks.
Uudsena kehtestatakse energiatõhususe künnis olmejäätmeid töötlevate põletusrajatiste jaoks. Energiatõhususe künnis on koefitsent, mille saavutamisel või ületamisel loetakse jäätmete põletamine taaskasutamiseks. Nimetatud muudatus puudutab kahte tegutsevat ettevõtet – Kunda Nordic Tsement AS ja Epler&Lorenz AS – ning rajatavat Eesti Energia Iru jäätmepõletustehast.
Võrreldes kehtiva määrusega kehtestatakse eelnõu kohaselt jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise liigitamisel nii nimetatud 50 protsendi reegel. Jäätmete eeltöötlemine liigitatakse sõltuvalt sellest, mil viisil suuremat osa jäätmetest töödeldakse.
12. Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu
Esitaja: sotsiaalminister Hanno Pevkur
Tüüp: Määruse eelnõu
Eelnõu kohaselt kehtestatakse Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu. Võrreldes kehtiva tervishoiuteenuste loeteluga on eelnõus osaliselt muudetud tervishoiuteenuste piirhindu ja nende rakendamistingimusi, tuginedes Eesti Haigekassa ja tervishoiuteenuse osutajate erialaühenduste esitatud ettepanekutele ning lähtudes haigekassa ravikindlustuse eelarve rahalistest võimalustest. Kehtiv Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2010. a määrus nr 183 “Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu” tunnistatakse kehtetuks.
Määruse eelnõuga muudetakse üldarstiabi rahastamise aluseks olevaid teenuseid – diferentseeritakse pearaha, viiakse koolituskulud pearahast baasrahasse, muudetakse kaugusetasu piirhindasid. Eelnõu järgi korrastatakse ja kaasajastatakse üldkirurgia operatsioonide ja protseduuride loetelu ning kehtestatakse nukleaarmeditsiini teenuste tegevuspõhised piirhinnad. Samuti korrigeeritakse taastusravi rakendustingimusi, et osutada patsientidele teenuseid paindlikumalt ja paremini nende vajadustele vastavalt. Lähtudes erialaühenduste ja haigekassa ettepanekutest, lisatakse tervishoiuteenuste loetellu mitmed uued teenused ning muudetakse olemasolevaid.
Muudatused üldarstiabi rahastamises tagavad perearstide töö õiglasema rahastamise ja parema perearstiabi kättesaadavuse lastele ja kroonilistele haigetele. Kaugusetasu suurendamine parandab maapiirkondades tegutsevate perearstide ja nende nimistutesse kuuluvate patsientide olukorda.
Muudatused eriarstiabi rahastamises, eeskätt nukleaarmeditsiini uuringute ning üldkirurgia operatsioonide teenuste struktuuris ja piirhindades, tagavad tervishoiuteenuse osutajate põhjendatuma rahastamise, milleks kaasajastatakse teenuste struktuur ja viiakse teenuste piirhinnad vastavusse nende osutamise tegelike kuludega. Viimatinimetatud muudatused aitavad parandada üldkirurgia ja nukleaarmeditsiini teenuste kättesaadavust patsientidele.
Uute tervishoiuteenuste lisamisest tervishoiuteenuste loetellu (elundidoonorlusega seotud teenused ja ravimid; vähiravi konsiiliumi nõue) paraneb lisaks kaasaegse ravi kättesaadavusele ka ravikvaliteet.
Eespool kirjeldatud muudatuste rakendamiseks on ravikindlustuse eelarvesse kavandatud 4,5 miljonit eurot.
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2012. aastal, et rakenduda koos 2012. a ravikindlustuse eelarvega.
13. Vabariigi Valitsuse 23. juuli 2009. a määruse nr 134 „Nakkushaiguste ja nakkushaiguskahtluse esinemise ning haigestumise ohutegurite kohta teabe edastamise kord ja edastatavate andmete koosseis koos andmesubjekti identifitseerivate isikuandmetega" muutmine
Esitaja: sotsiaalminister Hanno Pevkur
Tüüp: Määruse eelnõu
Eelnõu kohaselt jääb tervishoiuteenuse osutajatele võimalus kasutada nakkushaigustest teavitamisel digitaalse vormi kõrval ka teatise pabervormi. Senise määruse järgi kehtivad nakkushaiguste ja laboriteatiste pabervormid kuni 31. detsembrini 2011. Määrusega jäetakse pabervormide kasutamine kehtima ka edaspidi, kuna kõik tervishoiuteenuse osutajad ei ole jõudnud vastavaid IT-arendusi teha ning digitaalses süsteemis võib esineda tõrkeid.
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2012.
14. Vabariigi Valitsuse 23. juuli 2009. a määruse nr 133 „Nakkushaiguste registri põhimäärus“ muutmine
Esitaja: sotsiaalminister Hanno Pevkur
Tüüp: Määruse eelnõu
Eelnõuga jäetakse tervishoiuteenuse osutajatele ja mikrobioloogilisi, viroloogilisi, parasitoloogilisi ja seroloogilisi uuringuid tegevale laborile võimalus teavitada terviseametit patsientidel diagnoositud nakkushaigustest ka paberkandjal.
Kehtiva määruse kohaselt saab nakkushaiguste registrisse edastada paberkandjal teatiseid vaid kuni 31. detsembrini 2011. Määrusega jäetakse pabervormide kasutamine kehtima ka edaspidi, kuna kõik tervishoiuteenuse osutajad ei ole jõudnud vastavaid IT-arendusi teha ning digitaalses süsteemis võib esineda tõrkeid.
Eelnõu kohaselt saab „Elektroonilise teatise nakkushaige kohta“, „Elektroonilise laboriteatise“ ja „HIV teatise“ lisaks nakkushaiguste infosüsteemi vahendusel esitamisele esitada ka tervise infosüsteemi kaudu.
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2012.
15. Volituse andmine Aktsiaseltsi Eesti Metsataim aktsiakapitali suurendamiseks
Esitaja: keskkonnaminister Keit Pentus
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt antakse Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) nõukogu esimehele volitus hääletada riigi esindajana ASi Eesti Metsataim üldkoosolekul aktsiakapitali suurendamise poolt.
Aktsiaseltsi riigi osaluse valitsejaks on RMK, kes soovib laiendada aktsiaseltsis metsataimede tootmist. Suurema tootmisvõimuse saavutamiseks on vaja teha täiendavaid investeeringuid. RMK-l on plaanis aktsiakapitali suurendada 600 000 euro suuruse rahalise sissemaksega oma eelarvest. Sellega suureneb AS Eesti Metsataim aktsiakapital 1 821 500 eurolt 2 421 500 eurole. Pärast aktsiakapitali suurendamist kasvab Eesti riigi osalus aktsiaseltsis seniselt 60%-lt 69,91%-le. Ülejäänud aktsiad kuuluvad Soome Vabariigi riigitulundusasutusele Metsähallitus.
Ühtlasi on aktsiaseltsi üldkoosolekul vajalik otsustada aktsiakapitali konverteerimine eurodeks.
16. Vabariigi Valitsuse 26. märtsi 2009. a korralduse nr 106 „Elukeskkonna arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna “Säästva keskkonnakasutuse infrastruktuuride ja tugisüsteemide arendamine” meetme “Keskkonnajärelevalve arendamine” investeeringute kava aastateks 2009–2013“ muutmine
Esitaja: keskkonnaminister Keit Pentus
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt muudetakse elukeskkonna arendamise rakenduskava prioriteetse suuna “Säästva keskkonnakasutuse infrastruktuuride ja tugisüsteemide arendamine” meetme “Keskkonnajärelevalve arendamine” investeeringute kavas nimetatud objektide loetelu aastateks 2009–2013 ja nende maksumust.
Eelnõus sätestatakse koos toetuse määra ning hinnangulise maksumusega esitatud projektide muudetud eelistusnimekiri ja eeldatavad rakendamise tähtajad.
Eelnõu kohaselt hõlmab muudetud kava 7 projekti struktuuritoetuse kogusummas 6 391 165 eurot. Keskkonnajärelevalvevahendite ja -tehnika osas on välja selgitatud järelevalve võimekusele tõhusaimalt kaasa aitav tehnika ja selle maksumus. Kuna seadmete ja vahendite soetamise hind on suurem, kui projektitaotluses planeeritud, on vajadus suurendada ka projekti eelarvet. KKI Lõuna regiooni Mustvee kontori ümberehitus jäetakse kavast välja, sest inspektorite tööks vajalike ruumide küsimus on lahendatud projektiväliselt koostöös Mustvee linna ja sadamaga. Viljandi büroo Kivilõppe hoone ümberehitus on samuti seoses ehitushinna kallinemisega kujunenud esialgselt planeeritust kallimaks. Seda eelarvet on kavas suurendada.
KKI töö efektiivsuse suurendamiseks lisatakse investeeringute kavasse veel 3 projekti:
1) väikelaevade soetamine kalajärelevalveks Peipsi järvel;
2) lisavarustusega maastikusõidukite soetamine;
3) mobiillabori soetamine keskkonna kiirgusseireks.
17. Maa andmine Paide linna munitsipaalomandisse (Paide linnas Oskari tänav)
Esitaja: keskkonnaminister Keit Pentus
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt antakse Paide Linnavalitsuse munitsipaalomandisse Järva maakonnas Paide linnas asuv Oskari tänava (pindala 14 475 m², sihtotstarve – transpordimaa) maaüksus kohaliku tee rajamiseks.
18. Eesti Kultuurkapitali nõukogu koosseisu kinnitamine
Esitaja: kultuuriminister Rein Lang
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt kinnitatakse Eesti Kultuurkapitali nõukogu esimeheks kultuuriminister Rein Lang ning liikmeteks: Marje Lohuaru – helikunsti sihtkapitali esindaja, Ants Johanson – rahvakultuuri sihtkapitali esindaja, Kristiina Garancis – näitekunsti sihtkapitali esindaja, Anu Liivak – kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali esindaja, Kalle Komissarov – arhitektuuri sihtkapitali esindaja, Riina Sildos – audiovisuaalse kunsti sihtkapitali esindaja, Reet Hääl – kehakultuuri ja spordi sihtkapitali esindaja,
Krista Kaer – kirjanduse sihtkapitali esindaja, Indrek Kasela – kultuuriministri esindaja, Tea Varrak – rahandusministri esindaja.
Vabariigi Valitsus kinnitab nõukogu koosseisu kaheks aastaks. Eelmise koosseisu kinnitas valitsus 10. detsembril 2009.
19. Riigivara üleandmine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemiselt Justiitsministeeriumi valitsemisele (Toompuiestee 7 asuv kinnistu)
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt antakse majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemiselt justiitsministeeriumi valitsemisele üle Tallinna Toompuiestee 7 asuv kinnistu koos selle juurde kuuluvate abi- ja haldushoonetega.
Kõnealuse kinnisasja kogupindala on 1426 m² ning sellel asub 1181 m2 kasuliku pinnaga kolmekorruseline hoone ning 70m2 abihoone. Kinnistu on tervikuna patendiameti valduses.
Üleandmine toimub seoses sellega, et alates tuleva aasta algusest viiakse patendiamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalast justiitsministeeriumi haldusalasse.
20. Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamine ja riigivara üleandmine (Siseministeeriumi valitsemisel olevad 3 kinnistut)
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt antakse siseministeeriumi valitsemisel olevad kolm kinnistut mitterahalise sissemaksena Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile (RKAS).
Üleantava riigivara harilik väärtus on 245 tuhat eurot, mille võrra suurendatakse ka RKASi aktsiakapitali.
Kärdlas paikneval kahel kinnistul asub Hiiu Maavalitsus ning Raplas asuval kinnistul Rapla Maavalitsus.
21. Kohtute Raamatupidamiskeskuse üleviimine Justiitsministeeriumi valitsemisalast Rahandusministeeriumi valitsemisalasse
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt viiakse justiitsministeeriumi hallatav Kohtute Raamatupidamiskeskus tuleva aasta 1. jaanuarist üle rahandusministeeriumi valitsemisalasse.
Muudatuste tulemusel tekib esmakordselt olukord, kus kahe ministeeriumi finants-, personali ja palgaarvestusteenus on korraldatud ühest kohast. Taoline tegevuste koondamine võimaldab tagada ühtse ja ühetaolise teenuse valitsemisaladele ja asutustele ning arvestuse kvaliteet ei sõltuks enam iga valitsemisala võimekusest arendada eraldiseisvalt oma infosüsteeme ja koolitada inimesi.
Tugiteenuste osutamise üleandmine keskusele võimaldab ministeeriumitel senisest enam keskenduda põhitegevusele.
22. Riigimetsa Majandamise Keskuse poolt 2011. aasta riigieelarvesse kantava summa kinnitamine
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt kinnitatakse Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) poolt käesoleva aasta riigieelarvesse kantavaks summaks 20,55 miljonit eurot.
Puhaskasumi eraldisele lisandub tulumaks summas 5,46 miljonit eurot, kokku laekub eelnõu jõustumisel riigieelarvesse seega 26,01 miljonit eurot.
Summa on kokku lepitud rahandusministeeriumi, RMK ja keskkonnaministeeriumi vaheliste läbirääkimiste tulemusena.
Vastavalt metsaseadusele kinnitab alates 2009. aastast RMK riigieelarvesse kantava summa valitsus rahandusministri ettepanekul. Taotluse koos RMK nõukogu kinnitatud majandusaasta aruandega esitab rahandusministrile keskkonnaminister. Taoline dividendikorralduse menetlemine võimaldab eraldise suuruse määratlemisel paremini arvesse võtta RMK finantsseisu ja rahavooge.
23. Eesti Vabariigi osalemine Rahvusvahelise Arenguassotsiatsiooni 16. rahastamisvoorus
Esitajad: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt kiidetakse heaks Eesti Vabariigi osalemine doonorriigina Rahvusvahelise Arenguassotsiatsiooni (IDA) 16. rahastamisvoorus.
Riigikogu kiitis 2008. aastal heaks IDA põhikirja ja Eesti ühinemise organisatsiooniga. Liitumisega kaasnesid rahalised kohustused, millega seoses on Eesti teinud sissemakse 868 572 USA dollarit ja IDA 3-14. rahastamisvoorude maksed summas 205 128 USA dollarit. Eesti osales ka 15. rahastamisvooru läbirääkimistel ning finantseerimisel 2,23 mln euroga.
Valitsus on põhimõtteliselt nõustunud Eesti rahalise panuse suurendamisega IDA 16. rahastamisvoorus kolme aasta jooksul tasemeni 3,35 miljonit eurot. Raha kavatsetakse kanda riigieelarvest kolme aasta jooksul 2012-2014. 2012. aasta osamakse on riigieelarves planeeritud.
IDA 16. rahastamisvooru kogumaht on 49,3 miljardit USA dollarit ja võrreldes 15. rahastamisvooruga on kogumaht kasvanud 18 protsenti. Eelseisvaks rahastamisperioodiks on välja sõelutud järgmised prioriteedid: kriisidele reageerimine; kliimamuutused; haavatavad ja konfliktidest mõjutatud riigid ning sugudevaheline võrdsus. Suurenenud kogumaht aitab näiteks vaktsineerida 200 miljonit last rohkem, osutada terviseteenuseid 30 miljonile inimesele, ehitada rohkem kui 80 000 kilomeetrit teid ja koolitada ning värvata rohkem kui 2 miljonit õpetajat.
24. Euroopa Liidult, rahvusvaheliselt organisatsioonilt, välisriigilt ja välisriigi valitsusväliselt organisatsioonilt saadavate toetustega seotud kulude muutmine
Esitajad: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: korralduse eelnõu
Vastavalt käesoleva aasta riigieelarve seadusele esitasid haridus- ja teadusministeerium, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, põllumajandusministeerium ning siseministeerium taotluse muuta Euroopa Liidult, rahvusvaheliselt organisatsioonilt, välisriigilt ja välisriigi valitsusväliselt organisatsioonilt saadavate toetustega seonduvate kulude administratiivset jaotust ning seda ka kuluartiklite vahel majandusliku sisu järgi.
25. Vabariigi Valitsuse 28. detsembri 2010. a korralduse nr 500 „Valitsusasutustele ja valitsusasutuste hallatavatele riigiasutustele 2011. aastaks määratud tegevuskulude jaotus, materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamise ja renoveerimise kulude ning põhivara soetamise ja renoveerimise kuludeks ettenähtud sihtotstarbeliste eraldiste objektiline liigendus ning ministeeriumide ja nende valitsemisala riigiasutuste 2011. aasta tegevuskavad” muutmine
Esitajad: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõuga muudetakse ministeeriumide ettepanekute alusel osaliselt Vabariigi Valitsuse 28. detsembri 2010. a korralduse nr 500 lisasid. Muudatused lähtuvad Riigikogus vastu võetud riigi selle aasta eelarve muutmisest. Samuti on mõningatel juhtudel arvestatud ministeeriumide ettepanekutega kulude sisemise ümbertõstmisega investeeringute objektilises liigenduses ja tegevuskulude jaotuses personali- ja majandamiskulude vahel.
26. Välisabi sildfinantseerimine (projekt „Common methodology for the implementation of Digital Local Agenda and its impact on regional digital policies”)
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt lubatakse rahandusministeeriumil kasutada riigieelarve vabu vahendeid summas 15 607 eurot Euroopa Regionaalarengu Fondist rahastatava Euroopa territoriaalse koostööprogrammi INTERREG IVC raames projekti „Common methodology for the implementation of Digital Local Agenda and its impact on regional digital policies” ajutiseks rahastamiseks.
Projekti peamine eesmärk on töötada välja uusi metoodikaid, et parandada avalike e-teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti regioonides. Projekti elluviimise tähtaeg on 31. detsember 2012. Sildfinantseerimise vahendid tagastatakse pärast projekti vahendite laekumist hiljemalt 31. mail 2013. aastal.
27. Kohaliku omavalitsuse üksuse tulubaasi stabiliseerimise toetuse eraldamine
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: korralduse eelnõu
Valitsus hakkab arutama rahandusministeeriumi esitatud eelnõu Kareda vallale saneerimistoetuse eraldamiseks summas 80 282 eurot. Toetust kasutatakse vastavalt Kareda Vallavolikogu poolt kinnitatud tegevuskavale ja finantsplaanile.
Kareda finantsseis on masu ajal halvenenud ja tekkisid võlgnevused. Vallavolikogu kinnitas tänavu 15. novembril saneerimiskava.
Kareda valla saneerimise tulemusena peab ta suutma täita talle seadusega pandud ülesandeid ja rahuldada võlausaldajate nõudeid ning ei tohi ületada seaduses sätestatud võlakohustuste kogusumma piirmäära. Toetus annab võimaluse likvideerida tekkinud võlgnevused ja vältida uute tekkimist 2011. aastal.
Toetuse kasutamiseks sõlmib rahandusministeerium Kareda Vallavalitsusega eraldise kasutamise lepingu.
Kareda valla põhitegevuse tulud on tänavu veerandi võrra väiksemad kui 2008. aastal. Valla põhitegevuse tulem on alates 2008. aastast negatiivne. Aastatel 2009 ja 2010 üritas vald eelarvet tasakaalustada vara müügiga, mis ei realiseerunud plaanitud mahus. Alates 2009. a kevadest on vald rakendanud kulude vähendamiseks erinevaid meetmeid näiteks töötajate koondamine ja palkade vähendamine. Eelmise aasta lõpuks oli vallal võlgnevusi 83 571 eurot, mida on käesoleval aastal vähendatud 3289 euro võrra. Ilma toetuseta ei suudeta tasuda võlgnevusi summas 80 282 eurot.
28. Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2000. a korralduse nr 1083-k „Eesti Haigekassa nõukogu liikmete nimetamine“ muutmine
Esitaja: sotsiaalminister Hanno Pevkur
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt arvatakse alates 11. detsembrist nõukogust välja Merle Smutov ja alates 30. detsembrist Aare Kitsing.
Kindlustatute huve esindavate organisatsioonide poolt nimetatakse nõukogu uuteks liikmeteks SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla radioloog Indrek Hanso ja Eesti Pensionäride Ühenduste Liidu juhatuse esimees Andres Ergma.
Eesti Haigekassa nõukogu on haigekassa kõrgeim organ, millel on 15 liiget. Nõukogusse kuuluvad ametikoha järgi sotsiaalminister, rahandusminister ja Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees. Sotsiaalkomisjoni ettepanekul määrab Riigikogu ühe nõukogu liikme oma liikmete hulgast.
Vabariigi Valitsus nimetab viis nõukogu liiget valitsuse määratud kindlustatute huve esindavate organisatsioonide ettepanekute alusel ja viis nõukogu liiget valitsuse määratud tööandjate organisatsioonide ettepanekute alusel. Vabariigi Valitsus nimetab sotsiaalministri ettepanekul ka ühe nõukogu liikme sotsiaalministeeriumi ametnike hulgast.
29. Rahvusvahelise Põllumajanduse Arengu Fondi asutamislepingu heakskiitmine ja ühinemistaotluse esitamine
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: korralduse eelnõu
Valitsus hakkab arutama Rahvusvahelise Põllumajanduse Arengu Fondi (IFAD) asutamislepingu heakskiitmist. Pärast IFAD-i nõukogult asutamislepinguga ühinemiseks nõusoleku saamist tuleb see Riigikogus ratifitseerida.
IFADd peetakse ÜROs üheks paremini toimivaks ja tõhusamaks vaesemate riikide abistamisega tegelevaks organisatsiooniks. IFADsse kuulub 167 riiki. Organisatsiooniga ühinemine on ära toodud ka Eesti arengukoostöö ja humanitaarabi arengukavas 2011–2015.
Doonorriigina Rahvusvahelise Põllumajanduse Arengu Fondi töös osalemine looks Eestile veel ühe tunnustatud ning arengumaadele vajaliku ja tõhusa arenguabi andmise kanali ning võimaluse koostööks nii teiste doonorriikide kui ka arenguriikidega. Eesti oleks Balti riikidest esimene, kes IFADga ühineb.
Põllumajandusministeerium on planeerinud 2012. aasta eelarvesse IFADle esmaseks sissemakseks 45 tuhat eurot. Makse suurus on seotud riigi tulutasemega ning vastavalt sellele kujuneb ka riigi hääle kaal.
30. Eesti Vabariigi Valitsuse ja Vene Föderatsiooni Valitsuse vahelise 25. juuni 2002. aasta kokkuleppe läbilaskepunktidest Eesti-Vene riigipiiri ületamiseks muutmise protokolli eelnõu heakskiitmine ja volituse andmine
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: korralduse eelnõu
Valitsus hakkab arutama "Eesti Vabariigi Valitsuse ja Vene Föderatsiooni valitsuse vahelise 25. juuni 2002. aasta kokkuleppe läbilaskepunktidest Eesti-Vene riigipiiri ületamiseks muutmise protokolli" heakskiitmist.
Pärast protokolli jõustumist saavad kahepoolsetes läbilaskepunktides piiri ületada lisaks Eesti ja Venemaa elanikele ka mõlemas riigis elavad Euroopa Liidu kodanikud.
Muudatusettepaneku tegi Eesti Venemaale sellepärast, et Schengeni hindamismissioonidel on Eestile korduvalt ette heidetud, et kahepoolsed piiripunktid on avatud vaid Eesti ja Venemaa elanikele.
Kehtivas Eesti Vabariigi valitsuse ja Vene Föderatsiooni valitsuse vahelise 25. juuni 2002. aasta kokkuleppes läbilaskepunktidest Eesti-Vene riigipiiri ületamiseks defineeritakse elanikke mõlema riigi kodakondsuse alusel või alaliselt või ajutiselt Eesti Vabariigi või Venemaa Föderatsiooni territooriumil elavate kodakondsuseta isikutena. Eeltoodud definitsioon ei ole kooskõlas Euroopa Liidus kehtiva võrdse kohtlemise printsiibiga, sest nimetatud piiripunkte ei saa kasutada Euroopa Liidu kodanikud.
Protokolli kohaselt jääb alles kaks kahepoolset läbilaskepunkti Narva-Jaanilinna (Ivangorodi) ja Saatse-Krupa. Nende töörežiim muutub alaliseks. Hetkel on nad avatud ainult ööpäeva valgel ajal. Seoses Koidula piirijaama valmimisega muudetakse mitmepoolne Orava-Petseri läbilaskepunkt Petseri - Pihkva - Koidula läbilaskepunktiks.
31. Eesti Vabariigi ja Soome Vabariigi rahvastikuregistri dokumentide legaliseerimisnõude tühistamise kokkuleppe eelnõu heakskiitmine
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: korralduse eelnõu
Valitsusele esitatud eelnõu kohaselt kiidetakse heaks „Eesti Vabariigi ja Soome Vabariigi rahvastikuregistri dokumentide legaliseerimisnõude tühistamise kokkulepe”. Kokkuleppele on kavas alla kirjutada tänavu 12. detsembril Eesti ja Soome peaministrite kohtumisel.
Kokkuleppe sõlmimine lihtsustab Eesti ja Soome kodanike igapäevast asjaajamist nii Eestis kui ka Soomes, muutes selle kiiremaks ja odavamaks.
Kokkuleppes on toodud nende dokumentide loetelu, mis vastastikku apostille’ nõudest vabastatakse. Eesti poolt on need rahvastikuregistri väljavõte (sünni-, surma-, abielu-, lahutusetõend, abieluvõimetõend; väljavõte nime muutmise dokumendist ja väljavõte rahvastikuregistrist valikandmetega). Soome poolt on need rahvastikuregistri väljavõte (valikandmetega), kiriku tõend ja abieluvõime tõend.
Kokkuleppes on sätestatud ka dokumendi tellimise üldpõhimõtteid, mille kohaselt pädev asutus – Eesti Rahvastikuregister või Soome Rahvastikuregistri keskasutus – tellib dokumendi diplomaatilise või konsulaarasutuse kaudu, ametlikul põhjusel registriandmete korrastamise eesmärgil. Dokument väljastatakse tasuta. Kodanike taotlusel toimub dokumendi tellimine üldkorras ehk dokumendi eest tuleb tasuda ettenähtud riigilõiv.
32. Diplomaatilise passi andmine
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt väljastatakse diplomaatiline pass kuuele välisministeeriumi koosseisuvälisele teenistujale.
33. Kandidaadi heakskiitmine Liibanoni Eritribunali asenduskohtunike nimekirja
Esitajad: välisminister Urmas Paet
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu
Eelnõu kohaselt nõustub valitsus välisministri soovitatud kandidaadi esitamisega Liibanoni Eritribunali asenduskohtunike nimekirja. ÜRO ootab kohtunikukandidaatide esitamist hiljemalt 9. detsembriks.
Liibanoni Eritribunal loodi ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga ning tema mandaat hõlmab kohtupidamist isikute üle, kes on vastutavad 14. veebruari 2005 atentaadi toimepanemise eest, milles hukkus 23 isikut, sh Liibanoni endine peaminister Rafiq Hariri.
34. Süüria vastu suunatud piiravate meetmete rakendamine
Esitajad: välisminister Urmas Paet
Tüüp: korralduse eelnõu
Valitsusele esitatud eelnõu kohaselt peab siseministeerium rakendama vajalikke meetmeid, et takistada Euroopa Liidu Nõukogu käesoleva aasta 1. detsembri otsuse lisas nimetatud isikute sisenemist Eesti Vabariigi territooriumile või selle läbimist. Euroopa Liidu Nõukogu kõnealune otsus käsitleb laiemalt Süüria vastu suunatud piiravaid meetmeid.
35. Horvaatia Vabariigi Euroopa Liiduga ühinemise lepingu eelnõu heakskiitmine
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt kiidetakse heaks Horvaatia Vabariigi Euroopa Liiduga ühinemise lepingu eelnõu.
Ühinemisleping koosneb neljast artiklist. Ühinemislepinguga nähakse ette Horvaatia liitumine Euroopa Liiduga, Horvaatia saamine Euroopa Liidu aluslepingute osaliseks ning ühinemislepingu jõustumine ja selle ratifitseerimine.
Horvaatia ühinemisleping Euroopa Liiduga allkirjastatakse tänavu 9. detsembril. Pärast allkirjastamist tuleb leping ratifitseerida Riigikogus. Leping jõustub järgmise aasta 1. juulil tingimusel, et kõik ratifitseerimiskirjad on enne seda kuupäeva Itaalia Vabariigi valitsusele hoiule antud.
Euroopa Liit alustas Horvaatiaga ühinemisläbirääkimisi 3. oktoobril 2005. aastal. Läbirääkimised kuulutati lõppenuks 30. juunil 2011. aastal ministrite tasandil toimunud liitumiskonverentsil, Horvaatia ühinemistähtajaks on seatud 2013. aasta 1. juuli.
36. Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungitel
1) Eesti seisukohad Euroopa Liidu transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogu 12. ja 13. detsembri 2011. a istungil
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Tüüp: Eesti seisukohad EL nõukogu istungil
Selle aasta 12-13. detsembril toimuva transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogu istungil tulevad arutlusele transpordi ning telekommunikatsiooni- ja infoühiskonna küsimused.
Ministrite nõukogu esimesel päeval on kavas transpordiküsimused. Seadusandlike arutelude raames on maismaatranspordi kohta kavas sõlmida poliitiline kokkulepe Euroopa ühtse raudteepiirkonna direktiivi kohta ja võtta vastu osaline üldine lähenemisviis autovedudel kasutatavate sõidumeerikute määruse kohta. Laevanduse küsimustes kiidetakse heaks üldine lähenemisviis nii meremeeste miinimumväljaõppe direktiivi kui ka topeltpõhjaliste või samaväärseid projekteerimisnõudeid täitvate ühepõhjaliste tankerite määruse kohta. Intermodaalsete küsimuste raames on kavas võtta teadmiseks eduaruanne üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate liidu suuniste määruse eelnõu kohta.
Kohtumise teisel päeval on kavas telekommunikatsiooni ja infoühiskonna küsimused. Seadusandlike arutelude raames on kavas vastu võtta nõukogu esimese lugemise seisukoht ja nõukogu põhjuste avaldus esimese raadiospektriprogrammi kohta. Teadmiseks võetakse eduaruanded rändluse ning Euroopa võrgu- ja infoturbeameti määruste kohta. Muudes kui seadusandlikes küsimustes on kavas vastu võtta nõukogu järeldused komisjoni teatise „Avatud interneti ja võrkude neutraalsuse kohta Euroopas“ kohta ning teadmiseks võtta teave komisjonilt Euroopa digitaalse tegevuskava kohta.
2) Eesti seisukohad Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste nõukogu 13. ja 14. detsembri 2011. a istungil
Esitajad: justiitsminister Kristen Michal ja siseminister Ken-Marti Vaher
Tüüp: Eesti seisukohad EL nõukogu istungil
Nõukogul on plaanis vastu võtta üldine lähenemisviis pärimisasjade määruse, Euroopa uurimismääruse direktiivi kui ka ohvrite kaitse direktiivi eelnõu suhtes. Lisaks on plaanis arutada ka Euroopa ühtse müügiõiguse loomisega seonduvat. Eesistuja annab ülevaate kaitseõiguse direktiivi menetlemise hetkeseisust ja arengutest EL liitumisel Euroopa inimõiguste konventsiooniga. Komisjon tutvustab kahte uue mitmeaastase eelarveraamistiku rahastuprogrammi ettepanekut.
3) Eesti seisukohad Euroopa Liidu välisasjade nõukogu 14. detsembri 2011. a erakorralisel istungil
Esitajad: välisminister Urmas Paet
Tüüp: Eesti seisukohad EL nõukogu istungil
Välisministeerium esitab valitsuse istungile Euroopa Liidu välisasjade nõukogu 14. detsembril Genfis toimuva kaubanduse teemaliseerakorralise istungi päevakorrapunktid ja Eesti seisukohtade ettepanekud.
Nõukogu päevakorras on nõukogu ühisseisukoha kinnitamine 15.-17. detsembril Genfis toimuvaks Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) ministrite konverentsiks ning komisjonile mandaadi andmine kahepoolsete läbirääkimiste alustamiseks Egiptuse, Jordaania, Maroko ja Tuneesiaga sügavate ja laiaulatuslike vabakaubanduspiirkondade loomiseks. Muu hulgas annab nõukogu heakskiidu Venemaa WTO liikmeks saamisele.
4) Eesti seisukohad Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu 15. ja 16. detsembri 2011. a istungil
Esitaja: keskkonnaminister Keit Pentus
Tüüp: Eesti seisukohad EL nõukogu istungil
Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu 15. ja 16. detsembri istungil soovitakse jõuda poliitilise kokkuleppeni kalavarude ja kalavarurühmade 2012. aastaks Atlandi ookeani ja Põhjamere püügivõimaluste kindlaksmääramises nii rahvusvaheliste läbirääkimiste või kokkulepete kohaldamisalasse kui sinna mitte kuuluvate kalavarude ja kalavarurühmade ning Musta mere kalavarude osas. Eesti toetab poliitilise kokkuleppe saavutamist, kuid peab vajalikuks rõhutada, et maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tase tuleb saavutada järk-järgult ja seal kus võimalik aastaks 2015. Eesti ei toeta oma püügivõimaluste vähendamist Norraga seotud vahetustes. Eesti toetab Bulgaaraia ja Rumeenia kammeljakvoodi samaks jätmist, kuna üksnes EL riikide püügivõimlasute vähendamine ilma kõigi Mustal merel püüdvate riikide kokkuleppeta ei võimalda täita jätkusuutliku saagikuse eesmärki.
Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi loomist käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu osas leiab Eesti, et see loob soodsa raamistiku kalavarude jätkusuutliku kasutamise arendamisele. Eesti tervitab kalanduspiirkondade arengu meetme jätkumist ka uuel programmiperioodil ning juhib ühtlasi tähelepanu asjaolule, et äärmiselt oluline on tagada meetme rakendamisel järjepidevus ning võimaldada liikmesriikidel, kus praeguse 4-telje rakendamine on olnud edukas, jätkata juba olemasolevate rannapiirkondade ning tegevusgruppidega. Eesti soovib, et uus Euroopa Merendus- ja Kalandusfond aitaks rohkem tõsta tootjaorganisatsioonide rolli kalandussektoris.
Lisaks on nõukogu päevakorras on ka ühise põllumajanduspoliitika reformipaketi teemadest Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist antavate maaelu arengu toetuste määrus, määrused geneetiliselt muundatud organismide (GMO) turule lubamise kohta, roheline raamat põllumajandustoodete edendamise ja neist teavitamise kohta: Euroopa suure lisandväärtusega strateegia Euroopa maitsete edendamiseks. Päevakorras on ka nõukogu järelduste vastuvõtmine puudustkannatavatele isikutele ette nähtud toiduainete jaotamist käsitleva määruse muutmise määruse kohta.
37. Ülevaated Euroopa Liidu Nõukogu istungitest
1) Ülevaade Euroopa Liidu haridus-, noorte-, kultuuri- ja spordinõukogu 28. ja 29. novembri 2011. a istungist
Esitaja: haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo
Tüüp: ülevaade
Haridus- ja teadusministeerium ning Kultuuriministeerium esitavad valitsusele ülevaated Euroopa Liidu haridus-, noorte-, kultuuri- ja spordinõukogu 28. ja 29. novembri 2011. a istungist.
Haridus- ja noorteministrite kohtumisel arutasid ministrid, kuidas tulemuslikult investeerida haridusse ja koolitusse kriisi ajal. Teise teemana oli arutusel noorte koostöö riikidega väljaspool Euroopa Liitu, eelkõige naabruspoliitika maadega. Leiti, et rohkem tuleks edendada otsekontakte noorte ja kodanikuühiskonna tasandil ja toetada õpirännet. Võeti vastu nõukogu järeldused keeleoskuse, kõrghariduse ajakohastamise, õppimisega seotud liikuvuse sihttasemete ning noorte osaluse ja liikuvuse idamõõtme kohta. Võeti vastu ka resolutsioon uuendatud Euroopa täiskasvanuhariduse tegevuskava kohta.
Kultuuriministrid võtsid vastu otsuse tingimusjuurdepääsul põhinevate või seda sisaldavate teenuste õiguskaitse Euroopa konventsiooni allkirjastamise kohta, nõukogu järeldused laste kaitse kohta digitaalmaailmas ning kultuuri- ja loomepädevuste rolli kohta Euroopa intellektuaalse kapitali arendamisel. Kultuuriministrid arutasid kultuuristatistika rolli poliitikakujundamisel. Spordiküsimustes toimus arutelu hea juhtimistava üle spordis.
2) Ülevaade 29. novembri eurogrupi kohtumisest ja 30. novembri 2011.a. Euroopa Liidu ministrite nõukogu (ECOFIN) istungist
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: ülevaade
Eurogrupis lepiti kokku EFSFi võimenduse rakendamises. Otsustati teha Kreekale kuues. laenumakse ja kinnitati Iirimaa finantsabi programmi neljanda ülevaatuse järel tehtud muudatused. Ecofinis lepiti kokku, et Euroopa pankade kapitaliseerituse ja likviidsuse tagamiseks koordineeritakse ELi tasandil garantiide saamise tingimused ja vajalike tagatiste andmine jääb pankade ja koduriigi vastutusele. Komisjon tutvustas majanduskasvu analüüsi ja teist majanduse juhtimise paketti (kaks eelarveseire määrust ja stabiilsusvõlakirjad). Võeti vastu järeldused ELi seadusandluse mõjuanalüüside parandamiseks ning järeldused EL statistika kohta. Samuti võeti teadmiseks Kontrollikoja raport 2012. a EL eelarve täitmise kohta.
3) Ülevaade Euroopa Liidu tööhõive-, sotsiaalpoliitika-, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu 1. ja 2. detsembri 2011. a istungist
Esitaja: sotsiaalminister Hanno Pevkur
Tüüp: ülevaade
Sotsiaalministeerium esitab valitsusele ülevaate Euroopa Liidu tööhõive-, sotsiaalpoliitika-, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu 1. ja 2. detsembri 2011. a istungist.
Töö- ja sotsiaalministrite kohtumise peateemaks oli arutelu Euroopa 2020 strateegia rakendamisest tööhõive ja sotsiaalpoliitika valdkonnas komisjoni avaldatud iga-aastase majanduskasvu analüüsi ja ühtse tööhõive aruande valguses. Tagasiside komisjoni analüüsile oli üldiselt positiivne, esitatud prioriteetseid tegevussuundi hinnati asjakohaseks ja tasakaalustatuks ning toodi välja sotsiaalmõõtme paremat kajastamist võrreldes eelmise aasta analüüsiga. Euroopa Globaliseerumise Fondi määruse muutmine eesmärgiga pikendada 2009. aastal loodud kriisierandit aastani 2013, ei õnnestunud. Sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise määruste muudatuste osas kinnitas nõukogu üldise lähenemisviisi.
Kinnitati eduaruanded elektromagnetväljade direktiivi, võrdse kohtlemise direktiivi ning rasedus ja sünnituspuhkuse direktiivi eelnõude kohta.
Terviseministrite arutelu keskendus uuele programmile „Tervis majanduskasvuks” aastatel 2014–2020. Liikmesriigid üldiselt tervitasid uue laiapõhjalisema programmi eesmärke, arutelud jätkuvad Taani eesistumise ajal. Lisaks võtsid terviseministrid vastu nõukogu järeldused laste hingamisteede krooniliste haiguste, laste kõne-, kuulmis- ja nägemishäirete, ning tervisealase ebavõrdsuse vähendamise kohta Euroopa Liidus.