Valitsuse 8.12.16 istungi kommenteeritud päevakord

07.12.2016 | 16:05

Uudis
    • Jaga

Valitsuse istung algab Stenbocki majas kell 10. Palume arvestada, et tegemist on eelinformatsiooniga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte. Kava kohaselt osalevad istungijärgsel pressikonverentsil peaminister Jüri Ratas, rahandusminister Sven Sester, kultuuriminister Indrek Saar ja keskkonnaminister Marko Pomerants.

Pressikonverents algab kell 12 Stenbocki maja pressiruumis. Palume kohal olla hiljemalt kell 11.45.

Lisainfo: Kateriin Pajumägi 56 498 580

 

1. Maagaasiseaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Gaasituru paremaks ja tarbijasõbralikumaks toimimiseks luuakse eelnõu järgi gaasituru andmevahetuse platvorm sarnaselt elektrituru andmevahetusplatvormiga. See võimaldab tarbijal saada pidevat ülevaadet oma gaasitarbimisest ja vahetada gaasimüüjat.  Täna on Eestis 8 gaasimüüjat ning 53 000 gaasitarbijat.  See muudatus aitab muuta Eesti gaasiturgu avatumaks ja soodustab konkurentsi müüjate vahel.

Gaasimüüjate halduskoormust vähendab eelnõu säte, mille järgi hakatakse neilt tegevusloa asemel nõudma üksnes registreerimiskohustust. Gaasi müüja, kes müüb gaasi kodutarbijatele, ei pea enam müügilepingu tüüptingimusi konkurentsiametiga kooskõlastama. Piisab, kui müüjal on tüüptingimused oma veebilehel avaldatud.

Energiajulgeoleku huvides kehtestatakse eelnõu järgi kohustus, et gaasivaru võib hoida vaid Euroopa Liidu riigis. Gaasivaru võetakse kasutusse, kui gaasisüsteemis on tõsine varustushäire. Eelnõu kohaselt sätestatakse gaasi süsteemihaldurile, kes on Elering AS, detailsem nõue hoida kodutarbijate ja eluruumide kütteks soojust tootvate ettevõtjate jaoks gaasivaru tagamaks gaasi vähemalt 30-päevane varustuskindlus tarnehäire korral.

Gaas moodustab Eesti energiabilansis suhteliselt madala osakaalu – alla 5 protsendi. Gaasi kasutab Eestis kõige rohkem kaugküttesektor – 40 protsenti, järgneb tööstus 23 protsendiga. Kodutarbijad kasutavad maagaasi 12 protsendi ulatusest gaasi aastasest tarbimisest. Gaasi osakaal on Eestis kaugküttes üha vähenemas, gaasikatlad asenduvad hakkekateldega. Näiteks Tallinnas toodetakse tänaseni kaugkütet 60 protsendi ulatuses gaasist. See osakaal väheneb järgmisel aastal juba alla poole ja paari aasta pärast kasutatakse gaasi ainult tipukoormuse katmiseks – siis moodustab gaas 20 protsenti Tallinna kaugkütte tootmiseks vajalikust kütusest.

Eesti on gaasi osas olemuselt energiasaar – oleme ülejäänud Euroopa gaasisüsteemist füüsiliselt eraldatud. Sama kehtib ka Soome ja Läti kohta. Enamuse Eestis kasutatavast gaasist tarnib Gazprom.  Klaipedasse on rajatud LNG ujuvterminal, mille veeldatud maagaas pärineb Norrast (Statoil). Tänu sellele terminalile on Gaspromi gaasi osakaal Eestis hakanud vähenema. Kui 2014. aastal tarniti Eestisse üle 90 protsendi Gazprom gaasi, siis 2016. aastal oli see osakaal vähenenud juba 80 protsendile.

Eesti, Läti ja Soome eraldatus Euroopa gaasisüsteemist lõppeb 2021. aastal, kui Leedu ja Poola vahele rajatakse mõlemasuunalist kaubandust võimaldav gaasitrass GIPL. Aastaks 2020 peab valmima Eesti ja Soome gaasisüsteeme ühendav gaasitrass Balticconnector.

 

2. Arvamuse andmine atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (319 SE) kohta
Esitaja: keskkonnaminister Marko Pomerants
Tüüp: Arvamuse andmine

 

Eelnõu järgi täpsustatakse lubatud saastekvoodi ühiku enampakkumisel saadud tulu kasutamise korda. Nimelt laiendatakse seaduses volitusnormi, nii et enampakkumisel saadud tulu on võimalik kasutada ka lasteaedade renoveerimiseks, taastuvenergia kasutuse edendamiseks, väikeelamute taastuvenergia ja küttesüsteemide uuendamiseks ning korterelamute rekonstrueerimiseks.

Ühtlasi lisatakse seadusesse säte, mis lubab saastekvoodi kauplemisest saadud vahendite kasutamiseks sõlmida halduslepingut nii nagu see on võimalik struktuuritoetuse puhul.

Praeguse regulatsiooni järgi teeb toetuse andmise otsused minister ja võlaõigusliku lepinguga on Keskkonnainvesteeringute Keskusele (KIK) antud pigem tehnilised ülesanded nagu taotlejate informeerimine, taotluste vastuvõtmine, nõuetekohasuse kontroll. Edaspidi teeks kõik toetusega seotud toimingud haldusülesanded saanud isik, näiteks KIK või KredEx.

Seadus on planeeritud jõustuma 1. jaanuaril 2017.

Keskkonnaministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu toetada.

 

3. Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a määruse nr 265 „Eesti Hariduse Infosüsteemi asutamine ning põhimäärus“ muutmine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Eelnõuga viiakse Eesti hariduse infosüsteemi (EHIS) põhimäärus kooskõlla haridusvaldkonna õigusaktides tehtud muudatustega, samuti isikuandmete töötlemise nõuetega. Eelnõuga tehakse muudatusi EHISe andmekoosseisudes, lihtsustatakse dokumentide menetlust ja vähendatakse andmeesitajate töökoormust.

Suurem osa põhimääruse muudatustest seonduvad EHISe alamregistrite andmekoosseisude täpsustamise või täiendamisega seadustest tulenevate nõuete täitmiseks või praktikaga kooskõlla viimiseks. Näiteks ei nimeta kehtiv määrus õppe õiguse alusdokumendina erakoolide tegevusluba, vaid koolitusluba, mis ei vasta kehtivale õigusele.

Eelnõul on mõju riigi- ja õppeasutuste töökorraldusele. Eelnõus sätestatud kutsehariduse õppekavade menetlemise protsessi ümberkorraldamine muudab õppekavade registreerimist lihtsamaks ja kiiremaks ning suurendab koolide vastutust õppekavade nõuetele vastavuse tagamisel. Eelnõu vastuvõtmisel tuleb ümber korraldada kutsehariduse õppekava liigitamise komisjoni senine töö ning muuta komisjoni koosseisu. Samuti tuleb muuta Sihtasutusega Innove sõlmitud halduslepingut ja riigieelarvelise toetuse andmise lepingut, sest sihtasutus ei anna enam õppekavadele halduslepingu alusel hinnangut, kuid on kaasatud eksperdina õppekavade komisjoni.

 

4. Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2012. a määruse nr 99 "Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed" muutmine
Esitaja: keskkonnaminister Marko Pomerants
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Määrus reguleerib reovee puhastamist ning heit- ja sademevee veekogusse või pinnasesse juhtimist ja selle kontrolli.  Väljalastava vee nõudeid leevendatakse nii, et ettevõtte poolt väljastatav vesi ei pea vastama rangematele tingimustele kui näiteks joogivesi. Eelnõu kohaselt muudetakse ohtlike ainete lubatavaid sisaldusi heit- ja sademevees, seda eelkõige loodusliku fooni arvestamise osas. See tähendab, et heit- ja sademeveest ei pea eemaldama aineid, mis on juba reoveepuhastisse sissetulevas vees looduslikult olemas ja seal lubatud.

Määrusega on sätestatud ka keskkonda juhitava heit- ja sademevee ohtlike ainete piirväärtused ning nende kohaldamise alternatiivne regulatsioon juhuks, kui piirväärtusi ei ole koheselt võimalik täita. Heit- ja sademevee veekogusse või pinnasesse juhtimist käsitlevate nõuete eesmärk on, et vee- ning veega seotud maismaaökosüsteemide ning märgalade seisund ei halveneks.

Lisaks võimaldatakse määruse muudatuse kohaselt koostada tähtaja saabumisel uus tegevuskava, kui sotsiaal-majanduslikel põhjustel ei ole ohtliku aine kontsentratsiooni vähendamine heitvees tegevuskavas toodud tähtajaks saavutatud, nt kui ohtlik aine satub reovette olmes kasutatavate toodete tulemusena ning ohtliku aine vähendamine heitvees eeldab tarbimisharjumuste muutmist.

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2017.

 

5. Fluoritud kasvuhoonegaaside käitlemise ja aruandluse kord, aruannete vormid ning käitlemise kohta andmeid koondavate asutuste loetelu
Esitaja: keskkonnaminister Marko Pomerants
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Määrus kehtestatakse uue terviktekstina seoses uue atmosfääriõhu kaitse seaduse jõustumisega 1. jaanuaril 2017. Võrreldes kehtiva määrusega tehakse eelnõu järgi kaks muudatust. Esiteks laiendatakse seda sõidukite ringi, mille kliimaseadet peab enne kontrollima, enne kui sinna saab lisada fluoritud kasvuhoonegaasi ehk f-gaasi.

Praegu on kohustus kontrollida sõiduautot ja väikest veoautot. Edaspidi peab enne kliimaseadme täitmist kontrollima kõiki mootorsõidukeid, tramme ja raudteeveeremeid. Teiseks aruannet f-gaasi sisalduse osas ei pea edaspidi esitama väikelaeva kohta, kuna külmaine kogused on nendes väikesed.

Määruse eesmärk on vähendada Kyoto protokolliga hõlmatud fluoritud kasvuhoonegaaside (F-gaasid) atmosfääri minevat heitkogust. Eesti on kohustatud iga-aastaselt koostama ja avaldama riikliku kasvuhoonegaaside inventuuriaruande ÜRO-le ja Euroopa Komisjonile. F-gaasid on kemikaalid, mida kasutatakse jahutus-, kustutus- ja propellant ainetena mitmetes majandusvaldkondades, näiteks jahutus- ja kliimaseadmetes, soojuspumpades, tuletõrjeseadmetes ja mujal.

Määrusega kehtestatakse nõuded F-gaase ja neid sisaldavate seadmete käitlemiseks, aruaruandluse kord ja aruandekohuslased. Aruandeid esitavad iga-aastaselt F-gaaside turustajad ja F-gaase sisaldavate toodete tootjad ning F-gaasi sisaldavate seadmetega raudteevagunite ja Eesti Vabariigi lipu all sõitvate laevade reederid. Käitlemisandmeid koondavad ravimiamet ja maanteeamet.

 

6. Kosemäe maastikukaitseala kaitse-eeskiri
Esitaja: keskkonnaminister Marko Pomerants
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt muudetakse senine Kosemäe metsa kaitseala Kosemäe maastikukaitsealaks ja alale kehtestatakse uus kaitse-eeskiri.

Kavandatav Kosemäe maastikukaitseala on 1964. aastast kaitse all olnud kompaktne metsaala, millel on oluline tähtsus loodusliku mitmekesisuse säilimisel. Kaitseala hõlmab omapärase loodusmaastiku, väärtuslike metsakoosluste, sealhulgas väärtuslike elupaikade, ohustatud ja haruldaste liikide kaitse ja säilimise. Haruldastest linnuliikidest elutseb seal händkakk ja karvasjalg-kakk. Kaitseala asub Pärnu maakonnas Saarde vallas Kanakülas.

Kaitseala hõlmab täielikult Natura võrgustikku kuuluva Kosemäe loodusala. Kosemäe maastikukaitseala pindala 46,3 hektarit, mis väheneb võrreldes kehtiva pindalaga 0,7 hektarit, kuna alast arvatakse välja tee. Kaitseala kord muutub rangemaks, senise piiranguvööndi asemel kehtestatakse sihtkaitsevöönd.

Lisapiirangute seadmisel ulatub iga-aastane saamata jäänud puidutulu ligikaudu 11 euroni hektari kohta. Ala on tervenisti riigimaa.

 

7. Sotsiaalkaitse infosüsteemi kantava 2017. aasta isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa arvestusliku keskmise suuruse kinnitamine
Esitaja: sotsiaalkaitseminister Kaia Iva
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt kinnitatakse sotsiaalkaitse infosüsteemi kantava 2017. aasta isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa arvestuslikuks keskmiseks suuruseks 2630,48 eurot. Kindlustusosaku arvutamiseks jagatakse inimese eest makstud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa riigi keskmise sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osaga. Kui keskmist ei ole veel teada, kasutatakse arvestuslikku suurust.

Arvestuslikku keskmist suurust kasutab sotsiaalkindlustusamet uute riiklike pensionide määramisel ja ümberarvutamisel – seda 1. jaanuarist 2017 kuni 31. märtsini 2018, mil ei ole veel teada isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse keskmist suurust.

Tegemist on iga-aastase määrusega, millega ei kaasne uusi kulusid. Riikliku pensioni määramise ja maksmisega seotud kuludega on arvestatud 2017. aasta riigieelarves.

Määrus rakendub 1. jaanuarist 2017.

 

8. Nõusolek Keskkonnaministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks
1) Nõusolek Keskkonnaministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Rae vallale (3 kinnistut)

Esitaja: keskkonnaminister Marko Pomerants
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Keskkonnaministeerium saab nõusoleku anda Rae vallale tasuta üle kolm kinnistut. Kõrgevälja ja Mustika kinnistud on vallale vajalikud Rae külla ja Venekülla külaplatside rajamiseks ning Õie tänav L1 kinnistu avaliku tee rajamiseks.

 

2) Nõusolek Keskkonnaministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Audru vallale (Valgeranna kõnnitee L1 kinnistu)
Esitaja: keskkonnaminister Marko Pomerants
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Keskkonnaministeerium saab nõusoleku anda Audru vallale tasuta Valgeranna külas asuv maa.  Kinnistu on vallale vajalik piirkonna kergliiklusteede võrgustiku puuduva ühenduslõigu väljaehitamiseks.

 

9. Maa andmine Vaivara valla munitsipaalomandisse (Veepuhasti maaüksus)
Esitaja: keskkonnaminister Marko Pomerants
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Ida-Viru maakonnas saab Vaivara vald endale Sõtke külas asuva Veepuhasti maa reoveepuhasti rajamiseks. Vallale antava jäätmehoidla maa suurus on 2,42 hektarit.

 

10. Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist
1) Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Haridus- ja Teadusministeeriumile Euroopa Liidu rände tegevuskavaga seotud kuludeks

Esitaja: rahandusminister Sven Sester
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Valitsuse reservist eraldatakse haridus- ja teadusministeeriumile 177 804 eurot Euroopa Liidu rände tegevuskavaga seotud kuludeks. Vahendid lähevad üldhariduskoolidele õpilaspõhiseks starditoetuseks ja keeleõppetoetuseks ning lasteaedadele õppetoetuseks.

 

2) Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Justiitsministeeriumile kahe kriminaalasjaga kaasneva riigi õigusabi kulude katmiseks
Esitaja: rahandusminister Sven Sester
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Valitsuse reservist eraldatakse justiitsministeeriumile 254 632 eurot kahe mahuka kriminaalasjaga kaasnevate riigi õigusabi kulude katmiseks.

 

11. Eesti Energia Aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamine ja riigivara üleandmine (Pärnu maakonnas Vändra vallas Metsaküla külas asuv kinnistu Tootsi tuulepargiks)
Esitaja: rahandusminister Sven Sester
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eesti Energia ASi aktsiakapitali suurendamiseks antakse riigiettevõttele üle Pärnumaal Vändra vallas Metsaküla külas asuv 40 katastriüksusest koosnev kinnistu, mille väärtus on ligi 4, 14 miljonit eurot.

Eesti Energia plaanib Tootsi tuulepargi rajamist ning maa on vajalik selle esimese etapi elluviimiseks 2020. aastaks. Tootsi tuulepargi alale on kokku planeeritud rajada kuni 52 tuulikut, sealhulgas esimese etapina 38 elektrituulikut. 5. juulil 2016 kehtestati Tootsi tuulepargi teemaplaneering osaliselt 46 tuulikule. Planeeritud tuulikute alune maa on praegu keskkonnaministeeriumi valitsemisel.

 

12. Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Afganistani Islamivabariigi vahelise partnerlus- ja arengukoostöölepingu eelnõu heakskiitmine ja volituse andmine
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Leping kujutab endast esimest lepingulist suhet Euroopa Liidu ja Afganistani vahel ning on aluseks ELi kohustusele toetada Afganistani edasist arengut. Leping tugevdab poliitilist dialoogi ja parandab koostööd paljudes valdkondades, aidates suurendada ELi panust Afganistanis. Selles võetakse arvesse Bonnis, Chicagos, Kabulis, Tokyos, Londonis ja Brüsselis peetud Afganistani käsitlevate rahvusvaheliste konverentside tulemusi.

Leping põhineb vastastikuse vastutuse põhimõtetel ja selles kinnitatakse poolte tahet leida lahendusi ühistele muredele nagu võitlus terrorismi ja rahvusvahelise kuritegevuse ning ebaseadusliku kauplemisega. Koostöö hõlmab kümmet valdkonda: infrastruktuuri arengut, energeetikat, transporti, tervishoidu, loodusvarasid, maksustamist, haridust ja kultuuri, tööhõive ja sotsiaalküsimusi, teadust ja tehnoloogiat ning keskkonda ja kliimamuutusi. Lisaks rõhutatakse lepingus õiguskoostöö tähtsust ning kinnitatakse poolte pühendumust võitlusele organiseeritud kuritegevuse, rahapesu ja korruptsiooniga.

 

13. Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Kuuba Vabariigi vahelise poliitilise dialoogi ja koostöö lepingu eelnõu heakskiitmine
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Euroopa Liidu ja Kuuba suhteid reguleerib praegu ELi ühine seisukoht 96/697/ÜVJP, mis võeti vastu 2. detsembril 1996. Käesolev leping on esimene ELi ja Kuuba vaheline kahepoolne leping. Sellega luuakse ELi ja Kuuba suhete stabiilne raamistik, mis asendab seni erakorraliste dialoogide ja lünkliku koostöö najal toimunud suhtluse. See toimib raamistiku ja platvormina, mille kaudu erinevates poliitikavaldkondades süvendada nii koostööd kui ka dialoogi.

Lepingu eesmärk on konsolideerida ja tugevdada lepingupoolte sidemeid poliitilise dialoogi, koostöö ja kaubanduse valdkondades. Suhtes seatakse olulisele kohale Kuuba majanduse ja ühiskonna nüüdisajastamise toetamine, koostöö nii kahepoolselt kui ka rahvusvahelistel foorumitel, et tugevdada inimõiguste austamist ja demokraatiat, võidelda diskrimineerimisega ning saavutada kestliku arengu eesmärgid. Leping sisaldab tavapäraseid ELile olulisi sätteid massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja inimõiguste kohta ning nende rikkumine võib lepingu kohaldamise peatada.

 

14. Informatsioon ja Eesti seisukoht sõbraliku kokkuleppe ettepaneku suhtes
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

 

Välisminister esitab informatsiooni Euroopa Inimõiguste Kohtule Eesti vastu esitatud kaebuse kohta ning teeb ettepaneku sõbraliku kokkuleppe sõlmimiseks.

 

15. Eesti seisukohad nõukogu otsuse eelnõu kohta, millega antakse luba alustada läbirääkimisi Euroopa Liidu ja Hiina Rahvavabariigi vahelise lühiajaliste viisade väljastamise lihtsustamise lepingu üle
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

 

Eesti seisukohad nõukogu otsuse eelnõu kohta, millega antakse luba alustada läbirääkimisi Euroopa Liidu ja Hiina Rahvavabariigi vahelise lühiajaliste viisade väljastamise lihtsustamise lepingu üle

 

16. Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungitel
1) Eesti seisukohad Euroopa Liidu välisasjade nõukogu 12. detsembri 2016. a istungil ja informatsioon Euroopa Liidu piiravate meetmete kohta

Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

 

Detsembri välisasjade nõukogu ametlikus päevakorras on EL-Aafrika suhted, olukord Kongo Demokraatlikus Vabariigis ja ränne. EL-Aafrika suhete arutelu eesmärk on ette valmistada järgmist EL-Aafrika tippkohtumist, mis toimub novembris 2017 Côte d’Ivoire’il, ning arutada EL Aafrika poliitikat, sealhulgas EL rolli Aafrika Sarve ja Saheli piirkonnas.

Nõukogu arutab olukorda Kongo Demokraatliku Vabariigis ning erinevaid arengustsenaariume pärast 20. detsembrit 2016. Nõukogu võtab vastu ka järeldused Kongo Demokraatliku Vabariigi kohta.

Rändearutelus käsitlevad ministrid EL ja kolmandate riikide partnerlusraamistiku ja riigipõhiste rändepartnerluslepingute rakendamist.

Välisasjade nõukogu järel toimub Colombia toetuseks loodava usaldusrahastu (the EU Trust Fund for Colombia) kokkuleppe allkirjastamine, millele järgneb ministrite mitteametlik kohtumine Colombia presidendi Juan Manuel Santosega.

Lisaks ülaltoodule võtab välisasjade nõukogu vastu järeldused Lõuna-Sudaani ning kontrollikoja Moldova-teemalise auditi kohta.

 

2) Eesti seisukohad Euroopa Liidu üldasjade nõukogu 13. detsembri 2016. a istungil
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

 

13. detsembril toimub Brüsselis üldasjade nõukogu istung. Päevakorras on teave eesistujariigilt mitmeaastase finantsraamistiku vaheülevaatuse kohta; Euroopa Liidu (EL) laienemist käsitlevate arvamuste vahetus ja järelduste vastuvõtmine; detsembrikuu Euroopa Ülemkogu järelduste ettevalmistamine; kolme institutsiooni ühisdeklaratsiooni vastuvõtmine ning komisjoni ettekanne Euroopa poolaasta majanduskasvu analüüsist.

 

3) Eesti seisukohad Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu 12. ja 13. detsembri 2016. a istungil
Esitaja: maaeluminister Martin Repinski
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

 

12. ja 13. detsembri 2016. aasta põllumajandus- ja kalandusnõukogu istungil on kõige olulisem päevakorrapunkt, mis puudutab nõukogu järelduste eelnõud, milles käsitletakse põllumajandustootjate positsiooni tugevdamist toiduainete tarneahelas ja ebaausate kaubandustavade vastu võitlemist. Praeguse Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi Slovakkia jaoks on põllumeeste konkurentsivõimet ja toidutarneahelat puudutavad teemad olnud põllumajanduse poole pealt prioriteediks. Seetõttu on eesistujariigi eesmärgiks põllumajandus- ja kalandusnõukogu istungil antud nõukogu järelduste eelnõu vastuvõtmine. Lisaks on istungil põllumajanduse teemade poole pealt kavas arutelud mahepõllumajanduse määruse ning põllumajanduse ja kliimamuutuste osas. 

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-