Valitsuse 8.12.2005 istungi kommenteeritud päevakord

08.12.2005 | 12:33

Uudis
    • Jaga

Algus kell 10:00 Stenbocki majas 8. detsembril 2005. aastal

Palume arvestada, et tegemist on eelinformatsiooniga, mis võib veel muutuda ja millele võib lisanduda täiendavaid päevakorrapunkte. Lisainformatsioon: Kersti Luha 693 5713, Martin Jasko 693 5770



1. "Elektroonilise side seaduse, infoühiskonna teenuse seaduse, karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse" eelnõu
Esitaja: justiitsminister Rein Lang
Tüüp: seaduse eelnõu

Muudatuste eesmärgiks on esiteks tagada isikute au, väärikuse ja hea nime efektiivne kaitse, võimaldades kohtul pöörduda sideettevõtja või infoühiskonna teenuse pakkuja poole ning saada andmeid teenuse kasutaja kohta. Seega on pärast muudatuste tegemist võimalik tuvastada Interneti-portaalis ilmunud anonüümse kommentaari autori andmeid ka tsiviilkohtumenetluses.

Teiseks muudetakse eelnõuga vaenu õhutamine kuriteoks ka teo esmakordsel toimepanemisel. Tegemist on raske kuriteoga sõltumata vahendist, mille abil tegu toime pannakse (Interneti kaudu või muul viisil), kuna see võib põhjustada isikute põhiõiguste ränka rikkumist. Rikkumise käsitlemine väärteona ähmastab selle piire ning võimaldab süüteokoosseisu ülemäära laialt tõlgendada.

Seaduse kõige olulisem oodatav mõju on õigusrikkujate korralekutsumisele järgnev laimavate, solvavate või vaenu õhutavate pöördumiste hulga vähenemine ning seega ka isikute õiguste senisest parem kaitse.


2. Arvamuse andmine Riigikogu otsuse "Ettepanek Vabariigi Valitsusele sõltumatu hinnangu tellimiseks AS Eesti Ühispank endiste juhtidega seotud finantstehingute kohta" eelnõu (743 OE) kohta Esitaja: rahandusminister Aivar Sõerd
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Seaduseelnõu algataja, Res Publica, arvates on üleminekul eurole oluline Eesti Panga laitmatu reputatsioon. Seletuskirja kohaselt ei tule kasuks Eesti Vabariigi rahvusvahelisele usaldusväärsusele avalikkuse ja meedia umbusk Eesti Panga presidendi poolt AS Eesti Ühispank endiste juhtidega seotud finantstehingute kohta antud selgituste ning krediidi- ja järelevalveasutuste suhtes.

Seetõttu soovitakse eelnõuga teha valitsusele ettepanek tellida väljapool Eesti Vabariiki asuvalt sõltumatult finantsasjatundjalt 2005. aasta jooksul valmiv raport, milles:
- analüüsitakse ning antakse hinnang AS Eesti Ühispank endiste juhtidega seotud finantsskandaali põhjustanud tehingutele ja juhtimisotsustele;
- võimalikele huvide konfliktidele, mis esinesid nimetatud tehingute ja otsuste tegemisel või nende uurimisel;
- tehakse vajaduse korral ettepanekud, kuidas säilitada ja parandada Eesti majanduskeskkonna ja finantsjärelevalve usaldusväärsust.


3. Seisukoha andmine "Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni arengukava aastateks 2006-2008" kohta
Esitaja: kultuuriminister Raivo Palmaru
Tüüp: seisukoha andmine

Riigikogu kultuurikomisjon palus valitsuse seisukohta “Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni ühine arengukava aastateks 2006-2008” kohta.

23. novembril 2005. a andis Riigikogu kultuurikomisjon Riigikogu menetlusse Riigikogu otsuse eelnõu “Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni ühine arengukava aastateks 2006-2008 heakskiitmine” (785 OE).

Kultuuriministeerium teeb valitsusele ettepaneku üldjoontes toetada Riigikogule heakskiitmiseks esitatud “Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni ühine arengukava aastateks 2006-2008” tehes selle kohta mõned märkused.


4. Ülevaade Eesti keskkonnategevuskava täitmisest 2004. aastal
Esitaja: keskkonnaminister Villu Reiljan
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Eelnõu kohaselt võetakse teadmiseks keskkonnaministeeriumi poolt esitatud ülevaade Eesti keskkonnategevuskava täitmisest 2004. aastal.

Eesti keskkonnategevuskava täitmisel koordineerib ministeeriumidevahelist koostööd keskkonnaministeerium ja tegevuskava raames üksikküsimuste läbitöötamisega tegeleb riigi pikaajalise säästva arengu üksikküsimuste läbitöötamise asjatundjate komisjon.


5. Turba kriitilise varu ja kasutatava varu suurus ning kasutusmäärad
Esitaja: keskkonnaminister Villu Reiljan
Tüüp: määruse eelnõu

Määrusega kehtestatakse turba kriitilise varu suurus, turba kasutatava varu suurus ja aastased kasutusmäärad maakondade kaupa.

Võrreldes kehtiva määrusega ei ole turba kriitilise varu suurust tervikuna Eestis muudetud. Küll aga on muudetud mõne maakonna kriitilise varu suurust.

Vähendatud on kasutatava varu suurusi nii maakondade kaupa kui Eesti kohta tervikuna. Vähendamise aluseks on turbavarude praegune reaalne olukord.

Võrreldes kehtiva määrusega muudetakse maakondadele kehtestatavat aastast kasutusmäära. Kogu Eesti kohta kehtestatavat määra vähendatakse (seniselt 2 780 tuhat t, eelnõus 2 653 tuhat t). Aastase kasutusmäära ümberjaotamine maakondade vahel viiakse kooskõlla väljaantud turba kaevandamislubades olevate määradega.

Samuti kavandatakse teadusuuringud turbakihi kasvu kohta, millega alustatakse 2006. a. Saadavate tulemuste alusel võib osutuda vajalikuks määrust peatselt korrigeerida.

Aastane kasutusmäär on aluseks kaevandamislubadele kantava kaevandamise maksimaalse aastamäära määramisel.


6. Kaitsealade kaitse-eeskirjad
1) Kiigumõisa maastikukaitseala kaitse-eeskiri
Esitaja: keskkonnaminister Villu Reiljan

Eelnõu kohaselt kinnitatakse Kiigumõisa maastikukaitseala kaitse-eeskiri.

Kaitseala eesmärk on lamminiitude, allikate ja allikasoode, soostuvate ja soo-lehtmetsade, siirdesoo- ja rabametsade ning rändlinnuliikide elupaikade kaitse.

Kaitstavad liigid on kaljukotkas, laanepüü, öösorr, musträhn ja teder.

Kaitseala moodustatakse maastiku säilitamiseks, kaitsmiseks ja tutvustamiseks pikka aega majandustegevusest väljas olnud või vähese inimmõjuga maa- ja veealal.
Kaitseala tervikuna on määratud sihtkaitsevööndiks.

Kavandatav Kiigumõisa maastikukaitseala territoorium on olnud osaliselt kaitse all alates 26. jaanuarist 1981. a.

Kaitseala asub Järva maakonnas Roosna-Alliku vallas ja Albu vallas, selle pindala on 169,1 ha, millest eramaa moodustab 125,3 ha, riigimetsamaa 7,3 ha ning jätkuvalt riigi omandis olev maa 36,5 ha.


2) Porkuni maastikukaitseala kaitse-eeskiri
Esitaja: keskkonnaminister Villu Reiljan

Eelnõu kohaselt kinnitatakse Porkuni maastikukaitseala kaitse-eeskiri.
Porkuni maastikukaitseala moodustatakse 11 detsembril 1978. a kaitse alla võetud geoloogilise ja maastikulise üksikobjekti – Võhmetu-Lemküla-Porkuni karstijärvede ja ooside baasil. Seega ei võeta määrusega kaitse alla uut ala, vaid laiendatakse olemasolevat kaitstavat loodusobjekti ning kehtestatakse uus kaitse-eeskiri.

Kaitseala eesmärk on Porkuni-Neeruti oosistu lõunaosa, Võhmetu-Lemküla-Piisupi karstijärvede, Porkuni järve ja metsakoosluste, vähe- kuni kesktoiteliste kalgiveeliste järvede, karstijärvede ja -järvikute ning aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga madalikuniitude kaitse.

Kaitstavateks liikideks on väikeluik, harivesilik ja hariliku käoraamat.

Kogu kaitseala kuulub piiranguvööndisse, kus majandustegevus on lubatud.

Kaitseala asub Lääne-Viru maakonnas Tamsalu vallas ja Väike-Maarja vallas.
Porkuni maastikukaitseala pindala on 1136 hektarit, sellest eramaad on 470 hektarit ja riigimetsamaad 496 hektarit, munitsipaalmaad 53 hektarit ning jätkuvalt riigi omandis olevat maad 117 hektarit. Kaitseala pindalast oli seni kaitse all ligikaudu 810 ha.


3) Leigri looduskaitseala kaitse-eeskiri
Esitaja: keskkonnaminister Villu Reiljan

Eelnõu kohaselt kinnitatakse Leigri looduskaitseala kaitse-eeskiri.

Leigri looduskaitseala on võetud kaitse alla 5.mail.1998. a. Seega ei võeta määrusega kaitse alla uut ala, vaid laiendatakse olemasolevat kaitstavat loodusobjekti ning kehtestatakse uus kaitse-eeskiri.

Kaitseala kaitse-eesmärk on siirdesoo- ja rabametsade, liigirikaste madalsoode, vanade loodusmetsade, soostuvate ja soo-lehtmetsade ja rabade kaitse.

Kaitsealused liigid on must-toonekurg ja sookurg, samuti vööthuul-sõrmkäpp, suur käopõll, harilik porss ja kahelehine käokeel.

Kaitseala asub Hiiu maakonnas Kõrgessaare vallas.

Leigri looduskaitseala pindala on 458,7 hektarit, millest eramaad on 19,5 hektarit, jätkuvalt riigi omandis olevat maad 3,2 hektarit ning riigi metsamaad 436 hektarit.


4) Säärenõmme looduskaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri
Esitaja: keskkonnaminister Villu Reiljan

Eelnõu kohaselt võetakse kaitse alla Säärenõmme looduskaitseala ja kinnitatakse selle kaitse-eeskiri.

Säärenõmme looduskaitseala moodustatakse loometsade, loode ehk alvarite, sinihelmikakoosluste, lääne-mõõkrohuga lubjarikaste madalsoode, liigirikaste madalsoode ja vanade loodusmetsade kaitseks.

Kaitsealune liik on merikotkas.

Kaitseala asub Saare maakonnas Orissaare vallas, selle pindala on 392,79 hektarit, millest riigimetsamaad on 247,58 hektarit, eramaad 36,26 hektarit ja jätkuvalt riigi omandis olevat maad 108,95 hektarit.


7. Vabariigi Valitsuse 12. novembri 2002. a määruse nr 344 "Maamaksu korrigeerimine Anija ja Paraspõllu looduskaitsealadel ning Kostivere, Laukesoo ja Paunküla maastikukaitsealadel" muutmine
Esitaja: keskkonnaminister Villu Reiljan
Tüüp: määruse eelnõu

Muudetakse määruse pealkirja ning § 2 tunnistatakse kehtetuks.

Muudatused on tingitud valitsuse 6. juuni 2005. a määrusest nr 123 „Paraspõllu looduskaitseala kaitse-eeskiri“, millega laiendati olemasoleva looduskaitseala maa-ala ja kehtestati Paraspõllu looduskaitseala uus kaitse-eeskiri.

Seoses sellega kehtestati Paraspõllu looduskaitsealal uued maamaksusoodustused vastavalt uue kaitse-eeskirjaga sätestatud kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele.


8. Vabariigi Valitsuse 14. jaanuari 2002. a määruse nr 13 "Püsiva töövõimetuse, selle tekkimise aja, põhjuse ja kestuse arstliku töövõimetuse ekspertiisiga tuvastamise kord" muutmine
Esitaja: sotsiaalminister Jaak Aab
Tüüp: määruse eelnõu

Eelnõu eesmärk on võimaldada igal isikul ise anda hinnangut oma kõrvalabi, järelevalve, juhendamise vajaduse osas ning anda muud asjakohast informatsiooni, mis on vajalik töövõimetuse protsendi määramiseks. Samuti antakse eelnõuga pere- või eriarstile ülesanne esitada arstliku ekspertiisi komisjonile ainult puude raskusastme taotleja terviseseisundi kirjeldus.

Eelnõu töötati välja seoses vajadusega täpsustada dokumendid, mida töövõimetuse arstliku ekspertiisi taotlemiseks täidetakse ning ühtlustada nimetatud protsess sotsiaalministri määrusega “Puude raskusastme määramise ja lisakulude tuvastamise kord, rehabilitatsiooniplaani vorm”.

Eelnõu kohaselt täidab inimene, kes soovib taotleda töövõimetuse protsenti ise eelnevalt arstliku ekspertiisi taotluse ning pöördudes seejärel oma perearsti või teda põhiliselt raviva eriarsti poole. Taotluse vorm on kehtestatud riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel. Kuivõrd isiku poolt täidetav arstliku ekspertiisi taotlus ja arsti täidetav terviseseisundi kirjelduse taotlus on ühised puude raskusastme ja töövõimetuse protsendi taotlemiseks, siis korraga mõlema taotlemisel täidetakse ühine arstliku ekspertiisi taotlus ning terviseseisundi kirjelduse taotlus.


9. Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seonduvalt sõjaväestatud päästeüksuste ümberkorraldamisega
Esitaja: kaitseminister Jürgen Ligi
Tüüp: määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt muudetakse nelja Vabariigi Valitsuse määrust. Määruste muutmine on tingitud sõjaväestatud päästeüksuste ümberkorraldamisest.

Kaitseministeerium kohustus esitama valitsusele seoses sõjaväeliselt korraldatud valitsusasutuste ümberkorraldamisega oma valitsemisalas muutmist vajavate õigusaktide eelnõud.


10. Vabariigi Valitsuse 8. veebruari 2005. a määruse nr 27 ""2005. aasta riigieelarve seaduses" eraldisteks kohaliku omavalitsuse üksustele jooksvateks kuludeks tasandusfondi määratud vahendite jaotamise tingimused ja kord ning jaotus kohaliku omavalitsuse üksuste vahel" muutmine
Esitaja: rahandusminister Aivar Sõerd
Tüüp: määruse eelnõu

Eelnõu kohastelt jagatakse tasandusfondis olevate hariduskulude (11,36 miljonit krooni) ja toimetulekutoetuste (4,59 mln krooni) kasutamata jääk omavalitsustele.


11. Raadioside piiramise kord
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar
Tüüp: määruse eelnõu

Määrusega kehtestatakse raadioside piiramise kord objektidel ja sündmuste korral, kus on õigus raadiosidet piirata.

Elektroonilise side seaduse kohaselt on lubatud raadiosidet piirata avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamiseks järgmistel juhtudel:
1) kaitseväel – riigikaitselist tähtsust omava tähistatud objekti territooriumil;
2) vanglal – vangla territooriumil;
3) Vabariigi Valitsuse kriisikomisjonil või kriisireguleerimismeeskonna juhil – kriisi reguleerimiseks hädaolukorra piirkonnas;
4) sisejulgeolekut tagaval asutusel – kõrgendatud turvameetmeid nõudva sündmuse julgestamiseks selle toimumise piirkonnas;
5) sisejulgeolekut tagaval asutusel – plahvatuse tõkestamiseks võimaliku plahvatuse piirkonnas.

Raadioside piiramine on raadioside takistamine raadiotehniliste või muude vahenditega, näiteks:
1) raadioseadme väljalülitamine;
2) väljatugevuse piiramine;
3) raadiolainete leviku takistamine;
4) ühenduse loomise takistamine kindlate raadioseadmete vahel, võrgu ülekoormamine, prioriteetide andmine teatud raadioseadmetele;
5) raadiohäirete tekitamine.

Raadiosidet võib piirata ajutiselt kuni kolmeks ööpäevaks või alaliselt.

Raadioside piiramise näol on tegemist isikute õiguste riivega.

Kui raadioside piiramine ületab 60 minutit, peab nähtaval kohal olema selgitav teave selle kohta, et antud piirkonnas on raadioside kasutamine piiratud, välja arvatud juhul, kui teabe väljapanek ei ole füüsiliselt võimalik.

Määruse rakendumisega kaasnevad täiendavad kulutused tulenevad vastavate raadiosidet piiravate seadmete soetus- ja hoolduskulude näol neile asutustele, kes soovivad piirata raadiosageduste kasutamist. Võimalikud kulud kaetakse asjaomase ministeeriumi sisemiste vahendite arvelt.


12. Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2000. a määruse nr 441 "Paljassaare sadama akvatooriumi piiride määramine" kehtetuks tunnistamine
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar
Tüüp: määruse eelnõu

Nimetatud määrus tunnistatakse kehtetuks seoses asjaoluga, et Paljassaare sadama akvatooriumi uued piirid määratakse valitsuse korraldusega.

Määrus jõustub 15. detsembril 2005. a. Samal kuupäeval on ette nähtud valitsuse korralduse "Paljassaare sadama akvatooriumi piiride määramine" jõustumine.


13. Paljassaare sadama akvatooriumi piiride määramine
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar
Tüüp: korralduse eelnõu

Korraldusega määratakse Paljassaare sadama akvatooriumi piirid.

Korralduse eelnõu esitatakse seoses sellega, et AS Lahesuu sadam on esitanud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile taotluse Lahesuu sadama akvatooriumi piiride määramiseks. Seoses Lahesuu sadamale akvatooriumi piiride määramisega on vajalik muuta Paljassaare sadama akvatooriumi piire. MKM on nõus taotletud akvatooriumi piiridega ja Paljassaare sadama akvatooriumi piiride muutmisega ning teeb ettepaneku kehtestada uued Paljassaare sadama akvatooriumi piirid.

Paljassaare sadama akvatooriumi uued piirid on kooskõlastatud aktsiaseltsiga Tallinna Sadam ja veeteede ametiga.


14. Lahesuu sadama akvatooriumi piiride määramine
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar
Tüüp: korralduse eelnõu

Korraldusega määratakse Tallinnas Paljassaare tee 14A asuva Lahesuu sadama akvatooriumi piirid.

Lahesuu sadama akvatooriumi piirid on kooskõlastatud Tallinna linnavolikoguga ja veeteede ametiga. Piiripunktide koordinaatide määramisel on arvesse võetud laevade ohutut sissesõitu sadamasse, seal seismist ja väljumist, samuti manööverdamist akvatooriumil.

Korralduse jõustumisel tekib sadama valdajal määratava akvatooriumi piires vastutus ohutu laevaliikluse korraldamise eest, sadama akvatooriumil paiknevate navigatsioonimärkide korrashoiu eest, akvatooriumil deklareeritud sügavuste tagamise eest ning reostuse ärahoidmise ja kõrvaldamise eest.


15. Euroopa Liidu Regioonide Komitee liikmete ja asendusliikmete kandidaatide kinnitamine
Esitaja: regionaalminister Jaan Õunapuu
Tüüp: korralduse eelnõu

Regioonide komitee on Euroopa Liidu nõuandva staatusega institutsioon, mille liikmeteks on liikmesriikide kohalike ja regionaalsete omavalitsuste esindajad. Eestile kuulub tulenevalt Euroopa Liidu ühinemislepingu laienemise deklaratsioonist ja ühinemisakti artiklist 15 regioonide komitees 7 kohta - 7 liiget ja 7 asendusliiget.

Regioonide Komitee seitsme liikme kandidaadid esitab valitsusele kinnitamiseks regionaalminister.


16. Eesti Kultuurkapitali nõukogu koosseisu kinnitamine
Esitaja: kultuuriminister Raivo Palmaru
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt kinnitatakse Eesti kultuurkapitali nõukogu uus koosseis, kuna eelmise koosseisu volitused lõppevad detsembris.

Kultuurkapitali tegevust juhib 11-liikmeline nõukogu, kelle koosseisu kuuluvad kultuuriminister esimehena, kultuuriministri nimetatud esindaja, rahandusministri nimetatud esindaja, iga sihtkapitali nõukogu nimetatud esindaja.

Valitsus kinnitab Eesti kultuurkapitali nõukogu koosseisu kaheks aastaks.

Eelnõu kohaselt nimetatakse Eesti kultuurkapitali nõukogu esimeheks kultuuriminister.

Eesti kultuurkapitali nõukogu liikmeteks nimetatakse helikunsti sihtkapitali esindaja Olav Ehala, rahvakultuuri sihtkapitali esindaja Riin Kivinurm, näitekunsti sihtkapitali esindaja Kalju Komissarov, kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali esindaja Lylian Meister, arhitektuuri sihtkapitali esindaja Karin Paulus, audiovisuaalse kunsti sihtkapitali esindaja Ilmar Raag, Rocca al Mare Kooli Aktsiaseltsi nõukogu esimees Hannes Tamjärv, Rahandusministeeriumi asekantsler Tauno Tats, kehakultuuri ja spordi sihtkapitali esindaja Hanno Tomberg ja kirjanduse sihtkapitali esindaja Märt Väljataga.


17. Ministeeriumidevahelise komisjoni moodustamine merenduse, merekaitse ja reostustõrje küsimuste lahendamise koordineerimiseks
Esitaja: keskkonnaminister Villu Reiljan
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt moodustatakse ministeeriumidevaheline komisjon merenduse, merekaitse ja reostustõrje küsimuste lahendamise koordineerimiseks.

Komisjoni esimeheks nimetatakse keskkonnaministeeriumi abiminister Olavi Tammemäe ja aseesimeheks ministeeriumi veeosakonna nõunik Olev Luhtein ning liikmeteks:

Külliki Puusild, justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna eraõiguse talituse nõunik;
Susanna Ilves, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi lennundus- ja merendusosakonna peaspetsialist;
Ivar Sikk, rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna juhataja;
Toomas Kasemaa, siseministeeriumi sisejulgeolekupoliitika osakonna piirivalvepoliitika büroo juhataja kohusetäitja.

Komisjoni ülesandeks on merekeskkonnaga tegelevate ministeeriumide tegevuste selge ja täpne koordineerimine ning merekeskkonnakaitse ning reostustõrje valdkonna kompleksse juhtimissüsteemi väljatöötamine.


18. Nõusoleku andmine kaitsealal asuva kinnisasja omandamiseks
1) Nõusoleku andmine kaitsealal asuva kinnisasja omandamiseks (Atla külas Lehe kinnisasi)
Esitaja: keskkonnaminister Villu Reiljan

Eelnõu kohaselt antakse keskkonnaministeeriumile nõusolek omandada Meida Vetka omandis olev, Saare maakonnas Lümanda vallas Atla külas asuv Lehe kinnisasi (pindala 5,22 ha, sihtotstarve - maatulundusmaa), selle omaniku hinnaettepanekule vastava tasu 156 600 krooni eest.

Meida Vetka on 24. mail 2005. a teinud Vilsandi Rahvuspargi Administratsioonile avalduse võõrandada riigi omandisse tema omandis olev looduskaitseliste piirangutega Lehe kinnisasi.

Lehe kinnisasjal kehtib Vilsandi rahvuspargi kaitse-eeskiri, millega kehtestatud kaitsekord on sarnane sihtkaitsevööndi kaitsere¾iimiga. Lehe kinnisasjal on kehtiva kaitsekorra kohaselt omandiõiguse piirangutena keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine. Seega on looduslike koosluste säilitamise eesmärgil oluliselt piiratud kinnisasja sihtotstarbeline kasutamine ning raskendatud kaitsekorrast tulenevate kohustuste täitmine.

Looduskaitseseadusega on antud kinnisasja omanikule, kes ei nõustu tema kinnisasja omandiõiguse piirangutega, võimalus võõrandada looduskaitseliste piirangutega kinnisasi riigile kas selle vahetamise või riigi poolt omandamise teel.


2) Nõusoleku andmine kaitsealal asuva kinnisasja omandamiseks (Põgari-Sassi külas Palli kinnisasi)
Esitaja: keskkonnaminister Villu Reiljan

Eelnõu kohaselt antakse keskkonnaministeeriumile nõusolek omandada Amilde Turu omandis olev, Lääne maakonnas Ridala vallas Põgari-Sassi külas asuv Palli kinnisasi (pindala 3,1 ha, sihtotstarve - maatulundusmaa), selle omaniku hinnaettepanekule vastava tasu 31 000 krooni eest.

Amilde Turu on esitanud 31. märtsil 2005. a maa-ametile ettepaneku võõrandada riigi omandisse tema omandis olev looduskaitseliste piirangutega Palli kinnisasi.

Palli kinnisasjal kehtib Matsalu looduskaitseala kaitse-eeskiri, millega kehtestatud kaitsekord on sarnane sihtkaitsevööndi kaitsere¾iimiga. Palli kinnisasjal on kehtiva kaitsekorra kohaselt omandiõiguse piirangutena keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine. Seega on looduslike koosluste säilitamise eesmärgil oluliselt piiratud kinnisasja sihtotstarbeline kasutamine ning raskendatud kaitsekorrast tulenevate kohustuste täitmine.

Looduskaitseseadusega on antud kinnisasja omanikule, kes ei nõustu tema kinnisasja omandiõiguse piirangutega, võimalus võõrandada looduskaitseliste piirangutega kinnisasi riigile kas selle vahetamise või riigi poolt omandamise teel.


3) Nõusoleku andmine kaitsealal asuva kinnisasja omandamiseks (Lehtma külas Lõimastu kinnisasi)
Esitaja: keskkonnaminister Villu Reiljan

Eelnõu kohaselt antakse keskkonnaministeeriumile nõusolek omandada Pekka Juhani Ahtola omandis olev, Hiiu maakonnas Kõrgessaare vallas Lehtma külas asuv Lõimastu kinnisasi (pindala 4,75 ha, sihtotstarve – maatulundusmaa) selle omaniku esindaja ettepanekule vastava tasu 475 000 krooni eest.

Kinnisasja omaniku esindaja volikirja alusel Alar Nurk on esitanud 12. mail 2005. a maa-ametile avalduse sooviga võõrandada riigi omandisse looduskaitseliste piirangutega Lõimastu kinnisasi, mis jääb kogu ulatuses Tahkuna looduskaitseala Lõimastu sihtkaitsevööndi territooriumile.

Tahkuna looduskaitseala valitseja keskkonnaministeeriumi Hiiumaa keskkonnateenistuse arvamuse kohaselt on Lõimastu kinnisasja sihtotstarbeline kasutamine oluliselt piiratud, kuna kinnisasjal on keelatud majandustegevus, loodusvarade kasutamine ja ehitamine. Samuti jäävad kinnistule kultuurimälestisena kaitse alla võetud militaarrajatised, mille kaitse korraldamisel tuleb lähtuda muinsuskaitseseadusest.

Looduskaitseseadusega on antud kinnisasja omanikule, kes ei nõustu tema kinnisasja omandiõiguse piirangutega, võimalus võõrandada looduskaitseliste piirangutega kinnisasi riigile kas selle vahetamise või riigi poolt omandamise teel.


19. Maa andmine Kanepi valla munitsipaalomandisse (Kanepi alevikus Weizenbergi 21c)
Esitaja: keskkonnaminister Villu Reiljan
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt antakse kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks ja arenguks vajaliku maana Kanepi valla munitsipaalomandisse Kanepi vallas Kanepi alevikus Weizenbergi 21c asuv maaüksus pindalaga 1500 m².

Maa sihtotstarve on ärimaa, maa maksustamishind 12 000 krooni ja see antakse munitsipaalomandisse turu ehitamiseks tingimusel, et Kanepi vald kasutab maaüksust korralduses märgitud sihtotstarbel ja eesmärgil.

Kanepi vald põhjendab maa taotlemist asjaoluga, et alevikus täna turg puudub. Kauplemine toimub aleviku tänavatel, mis ohustab liiklust ja ei ole esteetiline. Valla rahva tahe turul kaubelda tingis valla otsuse välja ehitada kauplemiseks tänapäeva nõuetele vastav turuplats.

Taotletava maaüksuse osas ei ole esitatud maa tagastamise, kompenseerimise ega maa erastamise ja riigi omandisse jätmise taotlusi.

Põlva Maavalitsus on seisukohal, et Kanepi vallavolikogu taotlus on põhjendatud.


20. Rõhu, Kitseoja, Jänese ja Mäo maaparandusühistu liikme õiguste teostaja määramine
Esitaja: põllumajandusminister Ester Tuiksoo
Tüüp: korralduse eelnõu

Korraldusega määratakse riigi kui ühistu liikme õiguste teostajad järgmistes mittetulundusühingutes:
Rõhu maaparandusühingus ja Kitseoja maaparandusühistus Tartu maavanem (edasivolitamise õigusega), Jänese maaparandusühingus keskkonnaminister (edasivolitamise õigusega) ja Mäo maaparandusühistus Järva maavanem (edasivolitamise õigusega).


21. Riigieelarve vahendite ümberjaotamine
Esitaja: rahandusminister Aivar Sõerd
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt kantakse valitsuse reservi Jõhvi Üksik-Päästekompanii, Tallinna Üksik-Päästekompanii ja Tartu Üksik-Päästekompanii eelarvete kasutamata jäägid kokku summas 4 534 867 krooni ja eraldatakse reservi vahenditest päästeametile sama summa.

Üksik Päästekompanii, Tallinna Üksik-Päästekompanii ja Tartu Üksik-Päästekompanii tegevus on lõpetatud ja need kompaniid on liidetud päästeametiga.
Üksik-päästekompaniides paiknesid demineerimisgrupid, mis tagasid valmisoleku keemia- ja kiirgusõnnetustele reageerimiseks. Mõlemad funktsioonid tulid päästeametile üle.

Päästeametite 2005. aasta eelarvete kasutamata jääk on vajalik eelnimetatud kohustuste täitmise jätkamiseks.


22. Raha eraldamine
1) Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Haridus- ja Teadusministeeriumile Tallinna Linnakohtu kohtuotsuse täitmiseks
Esitaja: rahandusminister Aivar Sõerd

Eelnõu kohaselt eraldatakse valitsuse reservist haridus- ja teadusministeeriumile 395 533 krooni 18 senti Tallinna linnakohtu 29. aprilli 2005. a kohtuotsuse täitmiseks.

1993. aastal sõlmis Viljandi maavalitsuse põllumajandusamet Vana-Võidu kõrgema põllumajanduskooliga laenulepingu, mille kohaselt põllumajandusamet laenas Saksa LV programmi vahendite arvel põllumajanduskoolile lüpsikarjalauda seadmete ostuks 701 931 krooni.

Viljandi MV põllumajandusameti reorganiseerimisel 31.10.1997.a läksid võlanõuded üle sihtasutusele Richard Werncke nimelisele põllumajandusfondile.
Põllumajanduskool laenulepingut ei täitnud, mille tulemusel oli märtsiks 1999.a tekkinud võlgnevus 229 882 krooni.

Võla sissenõudmiseks esitas põllumajandusfond Tallinna linnakohtusse 1.03.1999. a hagi Eesti Vabariigi vastu. Tallinna linnakohus mõistis Eesti riigilt SA Richard Werncke nimelise põllumajandusfondi kasuks välja kogu võlgnevuse 249 479 krooni, mis eraldati valitsuse 12.10.1999.a korraldusega.

Seoses Vana-Võidu kõrgema põllumajanduskooli ja Viljandi kutsekeskkooli ühendamisega läksid Vana-Võidu kõrgema põllumajanduskooli laenulepingust tulenevad rahalised kohustused üle õigusjärglasele Viljandi ühendatud kutsekeskkoolile.

Samas toimus ka ühendatud kutseõppeasutuse üleminek põllumajandusministeeriumi valitsemisalast haridusministeeriumi valitsemisalasse. Viljandi ühendatud kutsekeskkool ei maksnud laenu õigeaegselt tagasi. Laenuga soetatud seadmed müüdi.

29.04.2005.a toimunud Tallinna linnakohtu istungil leidis kohus, et SA R. Werncke nimelise põllumajandusfondi hagi Viljandi ühendatud kutsekeskkooli suhtes on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Eesti Vabariigilt mõisteti välja võlgnevus 375 533 krooni ning kohtukulud 20 000 krooni.


2) Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Päästeametile gaasimaskide ja imiku kaitsekambrite utiliseerimiseks
Esitaja: rahandusminister Aivar Sõerd

Eelnõu kohaselt eraldatakse valitsuse reservi vahenditest päästeametile 175 664 krooni gaasimaskide ja imiku kaitsekambrite utiliseerimiseks.


23. ASi Eesti Vedelkütusevaru Agentuur aktsiakapitali suurendamine
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar
Tüüp: korralduse eelnõu

Korraldusega volitatakse majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaart otsustama osalust valitseva ministrina ASi Eesti Vedelkütusevaru Agentuur aktsionäride üldkoosolekul ASi Eesti Vedelkütusevaru Agentuur aktsiakapitali suurendamise 170 000 000 krooni võrra 170 000 uue 1000-kroonise nimiväärtusega aktsia väljalaskmise teel.

Kehtestatakse, et kõik väljalastavad uued ASi Eesti Vedelkütusevaru Agentuur aktsiad märgib aktsionärina Eesti Vabariik. Uute aktsiate valitsejaks määratakse majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.

Aktsiakapitali laiendamine on vajalik kohustusliku vedelkütuse varu soetamiseks. Alates 1. jaanuarist 2006. a peab vedelkütuse varu vastama vähemalt 35 päeva keskmisele vastava kategooria summaarsele sisemaise tarbimise kogusele eelmisel kalendriaastal. 1. juuli 2005. a seisuga moodustas vedelkütuse varu 48 450 tonni, mis vastab 21,2 päeva nõutavale kogusele.


24. Volituste andmine
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar
Tüüp: korralduse eelnõu

Korraldusega volitatakse maanteeameti peadirektorit Riho Sõrmust (edasivolitamise õigusega) esindama Eesti Vabariiki maanteeameti põhitegevuseks vajalike (teemaa laiendamiseks) maaüksuste omandamiseks maaomanikega läbirääkimiste pidamisel ja vajalike tehingute sooritamiseks kõigi seadusest tulenevate õiguste ja kohustustega:
1. Riigimaantee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla 4,1 kilomeetri pikkusel Konuvere-Päärdu lõigul. Selle teelõigu laiendamiseks on vaja riigile osta 31 kinnistu omanikult kokku 3,9 ha maad.
2. Riigimaantee nr 88 Rakvere-Rannapungerja 13,8 kilomeetri pikkusel Oonurme-Tudulinna lõigul. Selle teelõigu laiendamiseks on vaja riigile osta 2 kinnistu omanikult kokku 3000 m² maad.
3. Riigimaantee nr 39 Tartu-Jõgeva-Aravete 18,2 kilomeetri pikkusel Tartu-Tabivere lõigul. Selle teelõigu laiendamiseks on vaja riigile osta 138 kinnistu omanikult kokku 10,9 ha maad.

Maakorralduslikke töid on kavandatud teostada järgmisel aastal. Vajalikud rahalised vahendid on maanteeameti eelarves olemas. Ehitamine on kavandatud 2006. aastal.


25. Sotsiaalministrile halduslepingu sõlmimiseks volituse andmine
Esitaja: sotsiaalminister Jaak Aab
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt volitatakse sotsiaalministrit sõlmima sihtasutusega Eesti Akrediteerimiskeskus haldusleping sihtasutuse tegutsemiseks hea laboritava nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise asutusena.

Hea laboritava kontrollasutuse töö käivitamine loob Eestis soodsa võimaluse uurimisasutustele ning laboritele taotleda hea laboritava nõuetele ja korrale vastavaks tunnistamist sihtasutuselt Eesti Akrediteerimiskeskus.

Kemikaalide mittekliiniliste laboriuuringute planeerimisele, läbiviimisele, dokumenteerimisele, protokollimisele ja raportite koostamisele kohaldatavad standardiseeritud tingimused ja organisatsioonilised protseduurid on kehtestatud erinevates laborites läbiviidud uuringutel saadud andmete samase kvaliteedi ning võrreldavuse tagamiseks.

Hea laboritava järgimisega tagatakse uuringu käigus saadud andmete usaldusväärsus ning seega hoitakse ära uuringute kordamise vajadus erinevates liikmesriikides. Selline katsete ühekordne läbiviimine on kokkuvõttes kuluefektiivsem ning samas on see oluline loomkatsete vähendamise seisukohast.

Hea laboritava nõudeid ja korda järgivates laborites läbiviidud uuringu tulemusi aktsepteeritakse rahvusvaheliselt.

Hea laboritava kontrollasutuse haldusülesannete täitmisega seotud kulutused kaetakse riigieelarve vahenditest sotsiaalministeeriumi kaudu.


26. Informatsioon ja Eesti seisukoht Euroopa Liidu Nõukogu ühise seisukoha ja määruse, millega kehtestatakse piiravad meetmed isikute suhtes, keda kahtlustatakse Liibanoni endise peaministri Rafiq Hariri mõrvamises osalemises, eelnõude kohta. Piiravate meetmete rakendamine isikute suhtes, keda kahtlustatakse Liibanoni endise peaministri Rafiq Hariri mõrvamises osalemises
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu, korralduse eelnõu

Välisministeerium esitab valitsusele heakskiitmiseks informatsiooni ja Eesti seisukoha Euroopa Liidu Nõukogu ühise seisukoha ja määruse, millega kehtestatakse piiravad meetmed isikute suhtes, keda kahtlustatakse Liibanoni endise peaministri Rafiq Hariri mõrvamises osalemises, eelnõude kohta.

Päevakorrapunkti seletuskirjale kehtib juurdepääsupiirang kuni eelnõu vastuvõtmiseni
Euroopa Liidu Nõukogus.


27. Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia direktiiv), eelnõu kohta
Esitaja: keskkonnaminister Villu Reiljan
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia direktiiv), eelnõu eesmärk on saavutada 2021. aastaks merekeskkonna hea keskkonnaseisund.

Direktiiv määrab kindlaks ühised eesmärgid ja põhimõtted Euroopa Liidu tasandil ning loob rakendamise huvides haldusüksustena Euroopa merepiirkonnad: Läänemeri, Atlandi ookeani kirdeosa ja Vahemeri. Liikmesriigid peavad iga teatavas merepiirkonnas asuva mereakvatooriumi kohta välja töötama merestrateegiad, mille aluseks on terve rea punktide täitmine. Merestrateegiate väljatöötamisel kutsutakse liikmesriike aktiivsele koostööle nii omavahel kui ka asjaomaste kolmandate riikidega. Eesmärkide saavutamiseks on olulisim koostöö regionaalsete merendusorganisatsioonidega.

Liikmesriigid peavad läbi viima asjaomase akvatooriumi keskkonnaseisundi hindamise 4 aastat pärast jõustumiskuupäeva. Hiljemalt aastaks 2006 peavad liikmesriigid välja töötama meetmeprogrammid hea keskkonnaseisundi saavutamiseks, mis tuleb käima lükata hiljemalt 2018. aastaks.


28. Eesti seisukohad Euroopa Liidu üldasjade ja välissuhete nõukogu 12. ja 13. detsembri 2005. a istungil
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Välisminister esitab valitsusele Eesti seisukohad Euroopa Liidu üldasjade ja välissuhete nõukogu 12. ja 13.detsembri 2005. a istungiks.


29. Ülevaated Euroopa Liidu Nõukogu istungitest
1) Ülevaade Euroopa Liidu põllumajanduse ja kalanduse nõukogu 22.-24. novembri 2005. a istungist
Esitajad: keskkonnaminister Villu Reiljan, põllumajandusminister Ester Tuiksoo

Keskkonnaminister ja põllumajandusminister esitavad ülevaate 22.-24. novembril 2005. a toimunud Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu istungist.

2) Ülevaade Euroopa Liidu konkurentsivõime nõukogu 28. ja 29. novembri 2005. a istungist
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar

Majandus- ja kommunikatsiooniminister esitab valitsusele ülevaate Euroopa Liidu konkurentsivõime nõukogu 28. ja 29.novembri 2005. a istungist.

3) Ülevaade Euroopa Liidu keskkonnanõukogu 2. detsembri 2005. a istungist
Esitaja: keskkonnaminister Villu Reiljan

Keskkonnaminister esitab valitsusele ülevaate Euroopa Liidu keskkonnanõukogu 2. detsembri 2005. a istungist.

4) Ülevaade Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste nõukogu 1. ja 2. detsembri 2005. a istungist
Esitajad: justiitsminister Rein Lang, siseminister Kalle Laanet

Justiitsminister ja siseminister esitavad valitsusele ülevaate Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste nõukogu 1. ja 2. detsembri 2005. a istungist.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-