1. Käitumisjuhistest võimaliku ja vahetu õhuohu korral
Esitaja: siseminister Igor Taro, kaitseminister Hanno Pevkur
Valitsuse liikmed arutavad juhiseid kodanikele võimaliku drooniohu korral ja järgmiste nädalate-kuude elanikkonnakaitse alaseid plaane.
2. Eesti AI algatustest
Esitaja: riigisekretär Keit Kasemets
Peaminister Kristen Michal käivitas koos Eesti ai.nõukojaga algatuse, mille eesmärk on kiirendada tehisaru kasutuselevõttu ning kasutada seda Eesti majanduse, riigi toimimise ja inimeste igapäevaelu arendamiseks. Tehisaru nähakse järgmise suure arenguhüppena, mis sarnaselt Tiigrihüppele ja e-riigile kujundab Eesti tulevikku.
Nõukoja eile toimunud esimesel nõupidamisel kinnitati 15 suure mõjuga ai projekti.
Esimese 15 pilootprojekti seas on projektid inimeste oskuste arendamise, tervishoiu, ettevõtluse, avaliku sektori, hariduse ja taristu valdkondades. Näiteks arendatakse tehisarul põhinevaid lahendusi perearstide infosüsteemis ja e-kiirabis, et vähendada dokumenteerimisele kuluvat aega ning anda arstidele rohkem võimalust patsientidega tegelemiseks. Kõigi projektide puhul on keskne põhimõte, et iga algatus peab looma mõõdetavat väärtust ajas, rahas või kvaliteedis.
Tehisaru on Eestis juba laialt kasutusel. Seda kasutab iga teine inimene ning noorte seas üle 80%. See loob tugeva aluse tehisaru laiemaks rakendamiseks.
Algatuse üks eesmärk on tõsta inimeste tehisarualaseid oskusi, pakkudes tasuta koolitusi ja töötubasid üle Eesti. Algatus seab sihiks, et vähemalt 100 000 inimest osaleb praktilistes tehisaru koolitustes ning lühikoolitusi kasutatakse miljon korda.
3. Efektiivsuse ja majanduskasvu nõukoja ettepanekute hetkeseisust
Esitaja: riigisekretär Keit Kasemets
2025. a kevadel alustas tööd “Efektiivsuse ja majanduskasvu nõukoda”, mis kogub ettevõtjate ettepanekuid, analüüsib neid ja esitab valitsusele otsustamiseks, et muuta Eesti ettevõtluskeskkond lihtsamaks ja bürokraatiavabaks. Nõukoda lõpetab oma töö septembris 2026.
Nõukoja poolt on kokku laekunud 764 ettepanekut, millest 404 on töös või tehtud. Täna esitatakse heakskiitmiseks täiendavad 58 ettepanekut.
Ettevõtjate halduskoormuse ja kulude vähendamiseks on vastu võetud mitmeid otsuseid. Näiteks tõi küberturvalisuse nõuete leevendamine ja NIS2 direktiivi ülevõtmine vaid kohustuslikus mahus ettevõtjatele kokkuhoidu ca 22 miljonit eurot. Sama direktiivi ülevõtmise raames kehtestati kuni 50 töötajaga ettevõtetele lihtsustatud nõuded. Kestlikkusaruandluse kohustuse piiramine vähendas aruandekohuslaste arvu 291 ettevõttelt umbes kümnele, hoides kokku ligikaudu 115 miljonit eurot. Loobutud on paberarvete esitamise kohustusest. Lisaks saadetakse Riigikokku alkoholiregistri kaotamise eelnõu, mis võimaldab tootjatel ja maaletoojatel viia tooted turule varasemast kiiremini.
Nõukoja tööga saab lähemalt tutvuda siin: https://riigikantselei.ee/majanduskasvu-noukoda
4. Kodakondsuse seaduse muutmise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõust
Esitaja: siseminister Igor Taro
Siseminister tutvustab valitsuse liikmetele kodakondsuse seaduse muudatusi, mille eesmärk on lõpetada Eestis sündivate laste kodakondsuseta jäämine. Muudatused on seotud valitsuse eesmärgiga, et Eestis sündivatele lastele nn halle passe enam ei anta.
5. Eesti riigi arvutusvõimekuse tagamisest ja tehisaru tööstuse arendamisest
Esitaja: justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Justiits- ja digiminister tutvustab valitsuse liikmetele eesmärki tagada tehisaru (TI) taristu olemasolu TI lahenduste arendamiseks ja integreerimiseks tundlike andmetega avalikus sektoris. Tundlike andmete kasutamine ning teenuse kiirus eeldab lokaalse ehk Eestis asuva TI andmekeskuse olemasolu. Teine oluline eesmärk on soodustada Eesti majanduse arengut laiemalt, antud juhul TI tööstuse kui sektori arendamise kaudu.
6. Kaitseväe ja Kaitseliidu veteranipoliitikast 2026–2030
Esitaja: kaitseminister Hanno Pevkur
Kaitseminister räägib valitsuse liikmetele kaitseväe ja kaitseliidu veteranipoliitika 2026–2030 uuendamisest. Selles keskendutakse veteranide vaimse tervise toetamisele ja toetusmeetmete paremale kättesaadavusele. Meetmed hõlmavad üldtoetusi, tervise- ja sotsiaalteenuseid ning tuge veteranide peredele. Uuendatud veteranipoliitika tugevdab asutuste rollijaotust, parandab koordineeritust ning väärtustab veteranide panust nii teenistuses, pärast teenistuse lõppu kui ka ühiskonnas.
7. Strateegiliste ettevõtete osalustest
Esitaja: majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo
Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo annab ülevaate strateegiliste ettevõtete osalusega seotud teemadest.
8. Palkade läbipaistvuse direktiivi ülevõtmine
Esitaja: majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo
Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo annab ülevaate palkade läbipaistvuse direktiivist, mille ülevõtmise kohustus liikmesriikidel on tänavu 7. juuniks.
Direktiivi eesmärk on vähendada soolist diskrimineerimist töötasudes. Eestis on sooline palgalõhe kõrge, mille üks põhjus on läbipaistmatu tasustamispraktika.
9. Perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõust
Esitaja: justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta tutvustab perekonnaseaduse muutmise ettepanekuid, mis puudutab lapsendamissaladuse kaotamist, hooldusõigust, isaduse tuvastamist, elatise õiglasemat määramist jm.
10. Üürileandjate kaitsmisest
Esitaja: justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta tutvustab võimalikke seadusemuudatusi, et kaitsta omanikke ja lahendada puuküürnike probleemi.
11. Maksukorralduse seaduse ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmise seaduse eelnõust
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Rahandusminister Jürgen Ligi annab ülevaate maksukorralduse seaduse ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmise ettepanekust, millega täpsustatakse maksu- ja tolliameti õigust nõuda teavet kolmandatelt isikutelt maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, ehk sätestatakse sõnaselgelt, et teabe nõudmise õigus ulatub krediidiasutuste puhul ka pangasaladuseni.
Samuti täpsustatakse, milliseid spetsiifilisi andmeid võib MTA nõuda täitmisregistri infovahetuskanali vahendusel.
