Valitsus andis ülevaate 2015. aasta tegevustest

16.12.2015 | 15:29

Uudis
    • Jaga

Stenbocki maja, 16. detsember 2015 – Peaminister Taavi Rõivas, tervise-ja tööminister Jevgeni Ossinovski ning sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna andsid täna ülevaate valitsuse tegevusprogrammi elluviimisest 2015. aastal.


Valitsuse prioriteetideks on Eesti julgeoleku tugevdamine, majanduskasvu edendamine ja tööjõumaksude vähendamine, madalapalgaliste toimetuleku suurendamine, lastega perede toimetuleku parandamine ja laste sünde toetava keskkonna edasiarendamine, riigi ja kohaliku halduse reform ja ääremaastumise leevendamine ning Euroopa Liidu eesistumiseks valmistumine ja selle edukas läbiviimine.


Julgeoleku kindlustamiseks jätkab Eesti kaitsekulude hoidmist 2% tasemel SKPst, millele lisanduvad liitlaste vastuvõtmisega seotud kulud.  Valitsus on jätkanud plaanipäraselt iseseisva kaitsevõime tugevdamist ning taotlenud NATO heidutushoiaku tugevdamist ning liitlaste kohalolu suurendamist.


Tänavu on valminud mitmeid kaitsetaristu objekte: juunis avati NATO staap ning veebruaris tegi valitsus põhimõttelise otsuse eraldada viie aasta jooksul 40,6 miljonit eurot liitlaste kohalolu soodustava taristu rajamiseks ning eraldada see raha see 2% kaitse-eelarvele lisaks. Eesti panustab ka rahvusvaheliselt julgeoleku tugevdamisse - oleme toetanud Süüria kodusõjast tingitud ebastabiilsuse vähendamist, põgenikekriisi ja terrorismivastast võitlust. Näiteks lähetati Sloveeniasse politsei missiooniüksus ning maikuus läks rühma-suurune kaitseväe üksuse Liibanoni.


Siseturvalisuse tugevdamiseks ja avaliku korra tagamiseks tõstetakse politsei, päästeametnike ja teiste sisejulgeoleku töötajate palgafondi  järgmisel aastal 4%. Puhastatud sai Eesti-Vene piiri kontrolljoon ja sinna on paigaldatud esimene piiripost. Lisaks renoveeritud Narva piiripunkti ning peatselt avatakse ka uuendatud Narva-2 piiripunkti. Samuti esitas valitsus Riigikogule ratifitseerimiseks Eesti-Vene piirilepingu.


Majanduskasvu kiirendamiseks vähendas valitsus tööjõu maksustamist, mis aitab konkurentsivõimet parandada nihutades maksukoormust rohkem tervist kahjustavate ja keskkonda saastavate kaupade maksustamisele. Valitsus vähendas sotsiaalmaksu määra praeguselt 33 protsendilt  2018. aastaks 32 protsendile. Maksuvaba tulu suureneb järgmise nelja aasta jooksul 205 euroni kuus, seejuures 170 euroni 2016. aastal. Jätkuvalt suureneb pensionile kohaldatav täiendav maksuvaba tulu nii, et keskmine pension jääb maksuvabaks.


Majanduskasvu edendamiseks on peaminister kokku kutsunud ekspertidest koosneva majandusarengu töörühma ja Eesti ettevõtete ekspordivõimekuse parandamiseks ning välisinvesteeringute Eestisse meelitamiseks on loomisel Team Estonia koostööplatvorm. Samuti lihtsustas valitsus e-residentsuse taotlemise võimalusi.


Ettevõtjate tootlikkuse tõstmiseks ja ekspordivõimekuse toetamiseks avati ettevõtjatele 5 miljoni euro suurune kasvuvaldkondade toetusmeede. Kasvuettevõtete kapitali kättesaadavust parandab  7 miljoni euro suurune toetusmeede iduettevõtluse hoogustamiseks ehk Startup Estonia.


Järgmisel aastal käivituv töövõimereform toob rohkem töökäsi tööturule ja annab võimaluse olla ühiskonnale vajalik. Madalapalgaliste toimetuleku suurendamiseks käivitab valitsus 1. jaanuarist 2016. a tagasimaksesüsteemi. Sõltuvalt sissetulekute struktuurist ja maksuvabastustest on toetus alates 2017. aastast maksimaalselt 59 eurot kuus. Lisaks on sotsiaalse turvalisuse tõstmiseks 2016. aastast toimetulekupiir 130 eurot kuus. Samuti leppis valitsus kokku üksi elavate pensionäride toetusskeemi põhimõtetes.


Lastega perede toimetuleku parandamiseks otsustas valitsus tõsta lastetoetust 2019. aastaks 60 euroni. 1. juulist 2017 jõustub lasterikka pere toetus kolme- ja enamalapselistele peredele. Samuti kinnitas valitsus muudatuse, millega laiendatakse lasterikaste perede kodutoetuse programmi vähemalt kolmelapselistele peredele.


Riigireformide käivitamine on esimene konkreetne vastus elanikkonna vähenemise prognoosile. Riigi ja kohaliku haldusreformi läbiviimiseks on valitsus kokku leppinud reformi põhimõtetes ja KOV-ide ühinemiskriteeriumides. Riigireformi sisuks on põhimõtteliste valikute tegemine, milliseid tegevusi, teenuseid ja ülesandeid senisega võrreldes teisiti teha, mida vähem teha, et selle arvelt olulisematesse valdkondadesse rohkem ressursse suunata.


Valitsuse mahu vähendamiseks on 2015. aastal tehtud otsuseid valitsussektori asutuste struktuurseteks ümberkorraldusteks, tugiteenuste konsolideerimiseks, valitsuse ja halduskorralduse efektiivsuse suurendamiseks, tekkepõhisele eelarvele üleminekuks ja kuluröntgenite juurutamiseks.


2018. aastal toimuvaks Eesti Euroopa Liidu eesistumiseks on kiidetud heaks täiendatud ettevalmistuste tegevuskava, Eesti Euroopa Liidu poliitika aastateks 2015–2019 ning nimekiri potentsiaalsetest juhtidest, kes hakkavad Eestit esindama EL Nõukogu läbirääkimiste juhtpositsioonidel.

 

Valitsuse tegevusprogrammi aruanne: https://valitsus.ee/sites/default/files/content-editors/arengukavad/valitsuse_tegevusprogrammi_taitmise_aruanne_2015.pdf

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-