Valitsuse erakorraline pressikonverents, 20. aprill 2021

20.04.2021 | 11:04

Valitsuse erakorralisel pressikonverentsil Teamsi keskkonnas osalesid ja ajakirjanike küsimustele vastasid peaminister Kaja Kallas, riigihalduse minister Jaak Aab, haridus- ja teadusminister Liina Kersna ning tervise- ja tööminister Tanel Kiik.
    • Jaga

Juhataja Eero Raun
Lugupeetud ajakirjanikud! Hea Eesti avalikkus! Alustame valitsuse pressikonverentsi. Teeme seda taas täisvirtuaalselt Teamsi keskkonnas, et vähendada kontakte ja haigestumisriski. Aga pärast pressikonverentsi on peaminister valmis siinsamas Stenbocki majas jagama ka intervjuusid ajakirjanikele.

Täna esinevad pressikonverentsil ja vastavad teie küsimustele peaminister Kaja Kallas, riigihalduse minister Jaak Aab, haridus- ja teadusminister Liina Kersna ning tervise- ja tööminister Tanel Kiik.

Peaminister Kaja Kallas, palun!

Kaja Kallas
(Räägib, aga midagi ei ole kuulda.)

Iga asi töötab paremini, kui ta sisse lülitada, nii ka mikrofon.

Tere ka minu poolt! Koroonaviiruse levik on läinud selles suhtes paremaks, et viirus levib halvemini. Numbrid on tulemas alla ja selle eest suur aitäh kõikidele Eesti inimestele, kes on käitunud vastutustundlikult ja piirangutest kinni pidanud.

Ometi, kui me vaatame nakatumisnäitajad, siis viimase 14 päeva nakatumisnäitaja 100 000 inimese kohta on 575. See on endiselt väga kõrge. Võrdluseks: samal tasemel olime me 14. veebruaril. Viimase seitsme päeva positiivsete testide keskmine on 463 ja haiglaravil viibib 437 patsienti. Oht ei ole möödas, me peame jääma ettevaatlikuks ka ilmade soojenedes, et nakkuse levik uuesti tõusma ei hakkaks.

Täna valitsuskabineti nõupidamisel me arutasime kehtivaid piiranguid ja seda, kuidas me saame edasi minna nende piirangute leevendamisega. Põhimõttelise otsuse me kiitsime täna heaks, aga konkreetne korraldus koos seletuskirjaga valmib neljapäevaseks valitsuse istungiks, kus me selle kinnitada saame.

Meie jaoks on oluline lastele kontaktõppe võimaldamine ja kriisis tekkinud hariduslünkade vähenemine. Seetõttu ma alustan koolidest. Me otsustasime võimaldada nädal pärast koolivaheaega ehk alates 3. maist kontaktõpet üldhariduskoolide 1.–4. klassile ja erituge vajavatele õpilastele.

Varasemate vaheaegade kogemus on näidanud, et peale koolivaheaega nakatumine siiski tõuseb ja umbes nädal aega peale vaheaega peaks pidama vahet, et need numbrid ei läheks meil jälle hulluks ja et risk teisi nakatada kooli ruumides oleks väiksem.

Oluline on see, et kõik haigustunnustega õpilased ja ka koolipersonal peavad jääma koju, et kaitsta teiste inimeste tervist ja vähendada viiruse leviku riski. See on oluline sõnum ka kõikidele neile, kes koolivaheajal läksid reisile, et tuleb pidada väga selgelt kinni nendest reeglitest ja piirangutest, mis reisilt tulemiseks on ette nähtud – kas eneseisolatsioon või negatiivne test –, just selleks, et meil nakatumine oleks kontrolli all.

Nüüd, vanemate klasside, samuti kutse- ja kõrgkoolide kontaktõppe toimumise aja otsustab valitsus järgmisel nädalal, kuna me vaatame numbrite arengut pidevalt ja me vaatame seda, kas nakatumisnäitajad võimaldavad kontaktõpet ka edaspidi kõikidele ülejäänud õpilastele.

Teiste piirangute puhul ja nende leevendamisel me lähtusime sellest teadmisest, et nakatumise risk välitingimustes on väiksem, kui see on sisetingimustes. Seetõttu on alates 26. aprillist õigus välitingimustes sportida, treenida, täienduskoolitust ja huvitegevust korralda kuni 10 inimesega rühmas, kaasa arvatud juhendaja.

Siseruumides on alates 3. maist lubatud treening põhimõttel 2 + 2 ehk siis näiteks juhendaja pluss üks inimene, tennises ka paarismängu mängimine. Rühmatreeningud lubatud ei ole.

Kehtima jääb piirang avalikele üritustele siseruumides, see tähendab ka kinod, teatrid ja meelelahutuskohad. Samuti jäävad suletuks spaad ja saunad. Basseine võib kasutada ainult sportlikuks treeninguks.

Alates 3. maist tohib külastada muuseume ja näitusasutusi, kui peetakse kinni siseruumides 2 + 2 piirangust ja 25 protsendilise täitumuse nõudest ruumi kohta. Ehk siis, kui on suur muuseum nagu Kumu, aga seal on erinäitus, siis oluline on see, et see 25 protsendi piirang ja hajutatuse nõue kehtib just selle ühe ruumi kohta, kus võib-olla inimesed tunglesid, et seal nakkust ei leviks. Muuseumide ja näituste uksed tuleb sulgeda kell 19.

Samade nõuetega peab arvestama ka jumalateenistuste korraldamisel. Välitingimustes avalikud koosolekud ja jumalateenistused on lubatud 150 osavõtjaga ja kuni 10-liikmelistes gruppides. Ajapiirang on seal samuti olemas ja see ajapiirang väliürituste puhul on kell 21.

Toitlustuskohad. Toitlustuskohtades jääb siseruumides lubatuks vaid toidu kaasamüük. Alates 3. maist on lubatud ka väliterrassid, mis võivad olla avatud kuni kella üheksani õhtul. Laudkondade suurus ei tohi ületada 10 inimest ja arvestada tuleb ka nende alade täitumuse nõudega.

Siin ma pean eraldi välja tooma, et restoranide liit on välja pakkunud eneseregulatsiooni mehhanismid väliterrassidel, kuidas võiks nakatumist seal võimalikult hästi piirata. Näiteks, ainult lauast on tellimine, laudkondadel on vahed ja siseruumides toitlustamist ei toimu.

Alates 3. maist võivad klientide jaoks uksed avada ka poed, arvestades 2 + 2 reeglit ja 25-protsendilise täitumuse nõuet. See eneseregulatsioon, mida kaubandusettevõtjad võtsid endale kohustuseks enne karmimate piirangute kehtestamist, et nad järgivad maskide kasutamist, nad vaatavad, et ei oleks aladel lihtsalt niisama istumist, viivad pingid ära, võtavad wifi ära jne, kõik sellised eneseregulatsiooni piirangud, mida nad pakkusid välja veebruaris, on endiselt nende kaupluste puhul teretulnud.

Kõikjal siseruumides kehtib edasi 2 + 2 reegel ja ka maskikandmise kohustus.

Need on piirangutega seotud. Jah, kõik piirangud käisin nüüd üle. Nii et teised ministrid saavad veel üle täpsustada. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Palun nüüd riigihalduse minister Jaak Aab.

Jaak Aab
Tere päevast kõigile! Proua peaminister oli väga põhjalik, nii et ma ei hakka kõiki numbreid ette lugema, pigem räägin võib-olla natukene taustast. Eks me küsisime ka teadusnõukoja ekspertide käest, arvestades neid trende, et meil nakatunute arv väheneb ja COVIDiga haiglates olevate inimeste arv väheneb.

Jah, need numbrid on endiselt siiski kõrged. Me ei tohi nagu ennast uinutada. Ja pigem neid trende näitavad ka teised uuringud ehk reoveeuuring, Ruth Kalda uuring, mis on valikuline ja tehakse teste üle Eesti.

Ja muidugi see nakatumiskordaja, see müstiline R, mida me jälgime, kui ta, ütleme, kaks-kolm nädalat tagasi tuli väga kiiresti alla, oli [varem] isegi 1,2 lähedal, siis muidugi see allatulek on ka reaalselt arusaadav, see ei saa samas lineaarselt lihtsalt jätkuda, nii et nüüd lähebki 0,7 ja 0,6. Ta on viimasel nädalal peatunud kuskil 0,8 ja 0,85 vahel. See tähendab siis, et iga nakatunud inimene nakatab 0,8 inimest või 0,85 inimest. Ehk see tähendab, et kui me suudame selle juures püsida, siis need nakatumise numbrid langevad ja ka haiglas olevate inimeste arv langeb.

Loogiline on muidugi ka avalikkusel ja koolidel ja lastevanematel ja ettevõtjatel küsida, et kui me sellise trendi juures oleme, kas me siis saaksime asuda [piiranguid] leevendama. Nende leevendamiste üle siis vaidlus oli. Küsides ekspertide käest, selgub, et keegi ei oska joonistada nii täpselt numbreid ja kõveraid mitu nädalat ette.

Me peame arvestama mitme teguriga. Nii nagu ütlesid, nakatumiskordaja on alla tulnud, praegu natukene püsib, numbrid lähevad alla. Samal ajal aga me teame, et kindlasti leevendust pakub vaktsineerimine ja ka see, et paljud inimesed on [haiguse] läbi põdenud.

Me võime öelda, et kokku see number, kui rääkida küll ainult ühest doosist, ehkki jätkuvalt risk nakatuda püsib ühe doosiga ja isegi kahe doosiga, on ikka kordades-kordades väiksem. Ja selle põhjal me julgesime teha need otsused esialgu teatud leevenduste kohta. Kindlasti me neid numbreid jälgime ning tuleme peaaegu iga nädal uuesti selle juurde tagasi ja vaatame, kas on võimalik veel midagi teha.

Põhiline loogika oli välitegevused, mis avanevad siis kõige varem. Koolitöö. Jah, ega keegi ei tahaks vägisi kinni hoida, aga võtsime selle ühe nädala, kuna koolivaheaeg lõpeb ju 25. aprillil.

Mis nendes tendentsides ja numbrites võib olla sellist julgustavat? Tundub, et nii palju välismaal reisimist ei ole. Aga siiski tuhandeid inimesi on välismaal ja nad tulevad tagasi koolivaheaja lõpul, paljuski. Muidugi on teine niisugune aspekt, mis on natukene teistmoodi kui eelmistel vaheaegadel, see, et meil ei ole meelelahutus, spaad jne tegelikult kuskil piirkondades avatud. See tõenäoliselt ka vähendab vaheajal liikumist.

Aga kindlasti vaheaeg on selline traditsiooniline aeg, kus külastatakse kas või oma sugulasi ja käiakse siiski Eestis ringi. Lihtsalt see aeg on nagu juba ette planeeritud. See tähendab, et kontaktide arv siiski kasvab. Arvestades küll neid piiranguid ja kõike, tõenäoliselt siiski kontaktide arv kasvab. See on põhjus, miks me tõesti võtsime ühe nädala, et peale vaheaega saaks avada kontaktõppe.

Lisaks 1.–4. klassile me tuleme tagasi järgmine nädal kindlasti ka teiste kooliastmete juurde. Ja väga palju me saame siis tegelikult ju tagasisidet sellest, kuidas viirusesse nakatunute arv on langenud, kuhupoole liigub R. Kindlasti me kaalume siis ka järgmisi haridusastmeid. Soov on ikkagi, et enne suve lapsed veel kooli saaksid. Liina [Kersna] raputab pead, no eks ta räägib ise. Nii et ma olen optimistlik, et me saame ka liikuda 1.–4. klassist edasi.

Nii nagu ka proua peaminister ütles, eks väga palju oleneb meist. Ilmad lähevad soojemaks. Inimesed on piirangutest väsinud, on väsinud kodus istumisest või ainult tööl käimisest. Aga olgem siis ettevaatlikud.

Püüame säilitada niisuguse hea suuna nendes numbrites. See on see tagatis, et kui me seda kõike ka järgime ja kui meie ka neid leevendusi järk-järgult teeme, siis me suudame need numbrid alla tuua ja siis ka suve poole liikudes elu järk-järgult normaliseerub. See lootus kindlasti on. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Haridus- ja teadusminister Liina Kersna, palun!

Liina Kersna
Aitäh! Hariduse valdkonna kohta on juba väga palju ära öeldud, aga selle kontekstiks ütlen, et meil on sel aastal olnud 14 koolisõppe nädalat. Ja näiteks Harju- ja Ida-Virumaal on nendest 9 nädalat oldud distantsõppel, ülejäänud Eestis on 14 nädalast seitse nädalat oldud distantsõppel.

Arusaadavalt, see on väga suur osa selle aasta õppeajast. Me peame väga tõsiselt kaaluma iga päeva, kui meie lapsed on jätkuvalt distantsõppel, sest õppeaasta hakkab lõppema, laias laastus juuni keskpaigani koolid tegutsevad.

Meil oli valitsuses pikk ja põhjalik arutelu sel teemal, kas avada 26. aprillist mingites piirkondadeski õppetöö, aga jõudsime siiski kokkuleppele, et me seda ei tee, hoolimata sellest, et näiteks Tartu maakonnas on seitsme päeva nakatumisnäitaja 80, aga Harjumaal on see 330. Need näitajad on väga erinevad. Aga otsustasime siis, et võtame just nimelt selle puhvri, nädala pärast koolivaheaega, et vähendada võimalust, et koolides hakkaks viirus levima rohkem.

Kui me räägime 1.–4. klassist, siis üle Eesti see puudutab enam kui 58 000 last ligi 500 koolis. Neid lapsi on väga palju. Hea uudis on siis jah, see, et alates 3. maist need 58 000 last saavad kontaktõppele. Kindlasti me ju teame seda, et koolide avamine suurendab nakkuskordajat, koolid on rohkete kontaktidega koht, ja seetõttu me peame väga tõsiselt mõtlema ka võimalikele ohutusmeetmetele, mida koolis saab kasutada.

Mul on väga hea meel, et üldhariduskoolide õpetajatest, neist, kes soovisid end vaktsineerida, on vaktsineeritud tänaseks peaaegu 100 protsenti. Aga kahjuks tuleb öelda, et et üldine üldhariduskoolide ja haridustöötajate hõlmatus on 54 protsenti. Siin on ka väga suured maakondlikud erinevused.

Kui me vaatame näiteks Tartumaad ja Saaremaad, kus on ka praegu madal nakatumiskordaja, siis seal on õpetajaid üldhariduskooli töötajatest vaktsineeritud üle 60 protsendi. Samamoodi ka Järvamaal, Lääne-Virumaal, Läänemaal, Jõgevamaal, kokku 10 maakonnas on üldhariduskoolide õpetajate vaktsineerimise ulatus üle 60 protsendi. Samas kahjuks Ida-Virumaal vaid 30 protsenti ja ka Harjumaal 49 protsenti. Alla poole üldhariduskooli õpetajatest on soovinud enese vaktsineerimist. Samas me teame, et Harjumaal ja Ida-Virumaal just see nakatumisnäitaja on kõige kõrgem.

Nii et kui me 3. mail avame koolid, siis see annab meile lisaturvatunde, et paljud õpetajad siiski on ka juba vaktsineeritud. Teadusnõukoda tegi ettepaneku, et neid õpetajaid, kes ei ole vaktsineeritud, võiks kiirtestida. Minu meelest on see väga hea mõte. Meil on ka, terviseametil on olemas ninaneelu kiirtestid. Seda võiks kaaluda, me arutame seda veel, et 3. maiks see täpsemalt kokku leppida. Aga see annaks ka lisaturvalisuse koolide avamisel.

Kindlasti mai algus on juba selline aeg, kus saab teha võimalikult palju õuesõpet ja seda me kindlasti ka soovitame teha. Nii nagu peaminister ütles, siis tegelikult juba pärast koolivaheaja lõppu on huvitegevus kümnestes gruppides õues lubatud. Nii et ka siis, kui 3. maist koolid lähevad 1.–4. klassini avatuks, võiks kindlasti võimalikult palju seda teha õues, võimalikult palju tuleks ka ruume tuulutada.

Mis ma tahan veel südamele panna? Tegelikult meil ju siiamaani on kehtimas erandid, et näiteks konsultatsioonideks tohib lapsi kutsuda väikestes gruppides kooli. Haridusliku erivajadusega lastele on lubatud kontaktõpe. Palun kasutage seda konsultatsiooni võimalust turvaliselt, hajutatult, maski kandes! Kutsuge neid lapsi, kes on jäänud distantsõppe ajal hätta, et neile silma vaadata, vaadata nende töövihikud üle, aidata neid järele. Seda kõike ma mõtlen nädal pärast koolivaheaega, sest konsultatsioonide võimalus on jätkuvalt olemas ja haridusliku erivajadusega lapsed võivad olla ka kontaktõppel.

Nii nagu peaminister ütles, tõesti, need nakatumisnäitajad on meil langustrendis. Püüame veel nii, et me hoiaksime kontakte vähesena ka siin koolivaheajal, et me saaksime 3. maist teha osaliselt koole lahti ja hakata ikkagi järk-järgult ka teisi kooliastmeid kooli lubama veel enne kooliaasta lõppu. See on äärmiselt oluline, et lapsed saaksid veel enne kooliaasta lõppu kontaktõppesse. Aitäh!

Juhataja
Suur tänu! Palun nüüd ka tervise- ja tööminister Tanel Kiik.

Tanel Kiik
Tervist ka minu poolt! Täna tõesti arutasime päris põhjalikult COVID-19 üldist olukorda ja trende nii Eestis kui ka lähipiirkonnas ja Euroopas tervikuna.

Positiivse näitena võib ka öelda seda: on näha, et viiruse levik ei ole mitte ainult Eestis, vaid kogu Euroopas nüüd taas langusfaasis. Jah, on riike, kus näitajad on kõrged, nende hulka võib lugeda ka Eesti. Aga sellist kiiret tõusu, nagu oleme vahepeal harjunud nägema, hetkel ei ole.

Eesti näitaja on tõesti olnud juba nädalaid selges langustrendis. Võrreldes viiruse leviku tipphetkega, võib öelda, seitsme päeva nakatumisnäitaja on umbes kolm korda langenud. Kui vaadata ka doktor Kalda seireuuringut, siis see näitab samuti just nimelt nakkusohtlike positiivsete olulist vähenemist, mitmekordset vähenemist võrreldes selliste halvemate päevadega. Eks need trendid koos vaktsineerimise järkjärgulise edenemisega on ka need põhjused, miks valitsus sai täna esimesi leevendamise otsuseid teha.

Tõesti, õuetingimustes teatud osas alates 26. aprillist, eeskätt me räägime siin spordist ja huvitegevustest, ja siis peamises osas 3. maist. Miks see 3. mai oli haridusvaldkonna puhul argumendiks? Sellepärast, et on paratamatu teadmine, et kõigil varasematel koolivaheaegadel on reisimine ja välismaalt saabumine aidanud kaasa viiruse leviku hoogustumisele.

Siinkohal panen küll südamele kõigile lapsevanematele ja üldse kõigile välismaalt saabuvatele inimestele, et kui inimene juba on otsustanud selle reisi soetada, siis järgmisel nädalal, tõesti, tuleks esiteks riiki saabudes teha koroonaviiruse test, teiseks püsida kodus, anda võimalus peiteperioodil üle minna, veenduda enda nakkusohutuses ja oma lapse nakkusohutuses, enne kui minnakse kuskile sportima, huvitegevusele või tööle.

Ehk reisimine on üldjuhul vabatahtlik valik ja vabatahtlik tegevus, aga praegu, nakkusohtlikul perioodil peab arvestama sellega, et reisi järel tuleb tõesti ennast teistest eemale hoida, sest paratamatult erinevaid tüvesid, mille kohta võib ka iga huviline meediast lugeda, on maailmas üha juurde tulemas. Nende mõju just nimelt viiruse leviku hoogustumisele ja ka teatud resistentsus vaktsiinide suhtes on tõsine ohukoht nii Eesti riigi vaates kui ka väga paljude teiste riikide jaoks.

Nii et igaüks saab anda oma panuse sellesse, et meie olukord ei läheks halvemaks, vaid see pigem stabiliseeruks ja järk-järgult langeks ning me saaksime järgmistel nädalatel järk-järgult teatada ka uutest leevendustest.

Lisaks arutame pärastlõunasel perioodil ka COVID-19 vaktsineerimise plaaniga seonduvaid küsimusi ja üldse vaktsineerimisega seotud teemasid. Hetkel on Euroopa Liidus üha selgemalt kasvamas ka arusaam, et tuleb jätkata läbirääkimisi tootjatega ka edasistel perioodidel vaktsiinide soetamiseks.

COVID-19 ei kipu maailmast kuskile kaduma ja meil tuleb sarnaselt võib-olla senisele olla ka edaspidi valmis elanikkonda vajaduse korral revaktsineerima, kolmandaid doose tagama. Seda on aga Eesti-sugusel väikeriigil igal juhul mõistlik teha koostöös teiste Euroopa Liidu riikidega ja Euroopa Komisjoni kaudu.

Seda teemat samuti valitsuskabineti nõupidamisel oleme juba paaril korral käsitlenud. Hetkel on valitsusel selge seisukoht ja positsioon, et jätkame seda head koostööd, ühistegevusi.

Kindlasti ka Euroopa tasandil on üht-teist õppida nendest hangetest, et mis on läinud halvasti, mis hästi, millised tooted on olnud usaldusväärsemad. Ja samamoodi on meil teadmine, et mRNA vaktsiinid on kiiremini kohaldatavad ka uutele tüvedele. Kindlasti on rõhuasetus edaspidi eeskätt neil tootjatel, kes saavad vajaduse korral tootmisvõimekust tõsta ja ka oma vaktsiine uute tüvede vastu kohandada.

Nii et minu poolt on sellega kõik. Vastan hea meelega küsimustele.

Juhataja
Aitäh! Palun nüüd küsimused nendelt ajakirjanikelt, kes on registreerunud siia pressikonverentsile. Kas meil on praegu tulemas küsimusi?

Põhiosa ajakirjanikest muidugi on koondunud juba ka ilmselt eraldi intervjuudeks, kes siis läheb ühendministeeriumisse Tanel Kiigega rääkima, kes läheb haridus- ja teadusministeeriumisse Liina Kersnaga rääkima. Jaak Aab on ilmselt natukene kaugel praegu Tallinnast, aga Stenbocki majas on mitu ajakirjanikku juba kohal.

Kas on nendel ajakirjanikel, kes praegu meil on registreerunud pressikonverentsile, küsimusi? Kui ei ole, siis ma tänan kõiki. Tänan ka avalikkust, et jälgisite meid. Loodetavasti saite need sõnumid, mida oli teil vaja.

Järgnevalt saavad kõik korraldused ka täpselt paika pandud. Aitäh kõigile! Hoidkem tervist!

Jaak Aab
Aitäh! Kena päeva!

Tanel Kiik
Jõudu ja tervist!
 

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

üksus