Valitsuse erakorralise istungi kommenteeritud päevakord

28.12.2020 | 21:40

Uudis

Neljapäevase korralise istungi asemel peab valitsus istungi homme, mis plaani järgi algab kell 11 Stenbocki majas. 

 

1. Kalandusturu korraldamise seaduse ja karistusregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: maaeluminister Arvo Aller
Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Eelnõu peamine eesmärk on „Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakenduskava 2014–2020” meetmete rakendamise käigus ilmnenud probleemide lahendamine. Olulisim muudatus on tagada võrdsem kohtlemine fondi toetuste andmisel inimestele, kes tegelevad kutselise kalapüügiga merel ja siseveekogudel. Lisaks luuakse alus kalamajandusliku riigiabi, vähese tähtsusega abi ja muu kalamajandusliku abi andmisel toetuse proportsionaalseks vähendamiseks olukorras, kui nõuetekohaseid taotluseid ei ole eelarveliste vahendite ammendumise korral võimalik rahuldada.

Kehtiva seaduse kohaselt ei ole teatud kalapüüginõuete tõsiseid rikkumisi toime pannud isikute Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) toetuse taotlused vastuvõetavad üksnes merel kutselise kalapüügiga tegelevate isikute puhul. Eelnõuga luuakse olukord, kus nii merel kui ka siseveekogudel sarnaseid kalapüüginõuete tõsiseid rikkumisi toime pannud isikute EMKF-i toetuse taotlused ei ole üldjuhul samal ajavahemikul vastuvõetavad. Teatud erisused toetuse taotluste vastuvõetamatuse perioodi osas siiski siseveekogudel ja merel kutselise kalapüügiga tegelevate isikute vahel jäävad, mis tuleneb Euroopa Liidu määrustes sätestatud rikkumispunktide süsteemi rakendumisega merel kalapüügiga tegelevate isikute suhtes, mis siseveekogude kalapüügile ei kohaldu.

Samuti täiendatakse seadust sätetega, mis võimaldavad kalamajandusliku riigiabi, kalamajandusliku vähese tähtsusega abi ja muu kalamajandusliku abi summa proportsionaalseks vähendamiseks olukorras, kui nõuetekohaseid taotluseid ei ole eelarvevahendite ammendumise korral võimalik täies mahus rahuldada. Kavandatava muudatuse tegemise vajadus tuleneb sellest, et juhul, kui ei ole sätestatud toetuse taotluse hindamist, ei saa moodustada ka paremusjärjestust. Juhul, kui rahuldada kõik taotlused täies mahus kuni eelarve ammendumiseni ning seejärel jätta edasised taotlused rahuldamata, jääksid toetuseta samaväärsed nõuetekohased taotlused.

Lisaks täiendatakse selguse huvides karistusregistri seadust selliselt, et registrist kustutatud ja arhiivi kantud andmetel on õiguslik tähendus ka kalandusturu korraldamise seaduses nimetatud kalandusturu korraldamise abinõude rakendamise ning riikliku järelevalve teostamise eesmärgil. EMKF-i toetuse taotluste menetlemisel saab PRIA taotleja nõuetele vastavust kontrollida karistusregistrist. Väärteokaristus kantakse arhiivi siis, kui karistuse tasumisest on möödunud üks aasta. Selleks, et tõsise rikkumise korral saaks jätta taotluse rahuldamata, on vaja õigusselguse loomiseks anda õiguslik tähendus ka karistusregistri arhiivi andmetele, kuna komisjoni delegeeritud määruse kohaselt võib teatud juhtudel taotluste vastuvõetamatuse periood pikeneda üle ühe aasta.

 

2. Tõhela-Ermistu looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri
Esitaja: keskkonnaminister Rain Epler
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt moodustatakse Tõhela-Ermistu hoiuala, Seliste ja Ermistu merikotka püsielupaikade, Tõhela-Ermistu kaljukotka püsielupaiga ning Seliste kassikaku püsielupaiga baasil Tõhela Ermistu looduskaitseala ja kehtestatakse kaitse-eeskiri. Eesmärk on tagada ulatuslikule märgalakompleksile terviklik, ökosüsteemi toimimist ja seal esinevate koosluste ja liikide säilimist tagav kaitsekord. Kaitseala asub Pärnu maakonnas Pärnu linnas Tõstamaa alevikus, Ermistu, Lõuka, Männikuste, Päraküla, Rammuka, Ranniku, Tõhela ja Tõlli külas ning Lääneranna vallas Kanamardi ja Kilgi külas.

Looduskaitseala eesmärk on kaitsta Edela-Eestis ainulaadset märgalakompleksi. Märgalakompleksi moodustavad kõrge looduskaitselise väärtusega Tõhela ja Ermistu järv, neid ümbritsevad eri arengustaadiumis sood, raba ja loodusliku ilmega metsad ning elupaikadele iseloomulikud liigid, sealhulgas kaitsealused ja väga haruldased liigid.

Tõhela-Ermistu looduskaitseala pindala on 3233,6 ha, millest piiranguvööndi pindala on 127,4 ha ning sihtkaitsevööndi pindala on 3106,2 ha. Varem kaitseta olnud ala on 101,9 ha, millest eramaad on 43 ha, sellest piiranguvööndisse arvatakse 30,3 ha ja sihtkaitsevööndisse 12,7 ha. Laiendamine on vajalik elupaiga tervikliku kaitse vajadusest lähtuvalt ja alal esinevate väärtuste kaitse tagamiseks.

Kaitseala piiranguvööndis on lubatud lageraie hall-lepikutes kuni 1 ha suuruse langina ja turberaie kuni 2 ha suuruse langina. Kaitsealal on lubatud jahipidamine v.a linnujaht. Ujuvvahendiga sõitmine muutub võrreldes kehtiva katisekorraga rangemaks. Tõhela-Ermistu sihtkaitsevööndisse jäävatel vetel on mootoriga ujuvvahendiga sõitmisele seatud kiiruse piirang ning Tõhela järve sihtkaitsevööndis ei ole lubatud mootoriga ujuvvahendiga sõitmine. Ehitamise osas muutub kaitsekord selgemaks. Sihtkaitsevööndis saab lubada tee, tehnovõrgu rajatise või tootmisotstarbeta rajatise püstitamist kaitsealal paikneva kinnistu tarbeks ning tootmisotstarbeta ehitise püstitamist kaitseala tarbeks. Piiranguvööndis on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud kaitseala tarbeks ehitise püstitamine ja kinnistu tarbeks rajatise püstitamine.

 

3. Vabariigi Valitsuse 9. jaanuari 2020. a korralduse nr 6 „2020. aasta riigieelarve täiendav liigendamine” muutmine
Esitaja: rahandusminister Martin Helme
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Tulenevalt haridus- ja teadusministeeriumi, kaitseministeeriumi, maaeluministeeriumi, siseministeeriumi ja välisministeeriumi ettepanekutest muudetakse 2020. aasta riigieelarve täiendavat liigendust. Kõige suuremad muudatused on kaitseministeeriumi ja välisministeeriumi valitsemisalas.

 

4. Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist
1) Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Siseministeeriumile Politsei- ja Piirivalveameti lennuki saba purunemise kulude katteks
Esitaja: rahandusminister Martin Helme
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Valitsuse reservist eraldatakse siseministeeriumile 242 541 eurot, et katta politsei- ja piirivalveameti lennuki Beechcraft KingAir 350ER saba purunemisega seotud erakorralised kulud.

 

2) Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile seoses eriolukorraga reisijate ja kaupade transpordi kuludeks
Esitaja: rahandusminister Martin Helme
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Valitsuse reservist eraldatakse majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile 460 793 eurot. Raha eraldatakse kulude katteks, mis tekkisid Paldiski ja Sassnitzi ning Tallinna ja Helsinki vahelise laevaliini, samuti kahe erakorralise lennureisi tellimisel Tallinna ja Helsingi vahel. Reisid telliti, et tagada reisijate ja kaupade transport olukorras, kus riigipiirid olid koroonaviiruse leviku tõttu ajutiselt suletud. Reisid toimusid märtsis ja aprillis.

 

3) Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile riigivõrgu erakorralise kaitsemeetme kuludeks
Esitaja: rahandusminister Martin Helme
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Valitsuse reservist eraldatakse 1 600 000 eurot Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile riigivõrgu erakorralise kaitsemeetme kuludeks.

Riigivõrk on strateegilise tähtsusega magistraalvõrk, mis võimaldab kiiret andmesideühendust riigi- ja omavalitusasutuste infosüsteemide vahel ning sidet teiste võrkudega Eestis ja välismaal. Riigivõrku kasutavad ca 250 riigiasutust, sh kõik ministeeriumid ja nende allasutused või riigi osalusega asutused, lisaks kohaliku omavalitsuse üksused, haridus- ja kultuuriasutused, hoolekandeasutused jm. Riigivõrku haldab Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA).

 

5. Rahandusministeeriumi kantsleri teenistusest vabastamine
Esitaja: rahandusminister Martin Helme, riigihalduse minister Anneli Ott
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Valitsus vabastab rahandusministeeriumi kantsleri Veiko Tali tema enda algatusel teenistusest. Eesti Panga nõukogu kinnitas Veiko Tali 1. jaanuarist keskpanga asepresidendiks. Asepresidendi ametiaeg kestab viis aastat.

 

6. Toetusfondist üldhariduskoolide pidamiseks antava toetuse jaotus 2021. aastal
Esitaja: riigihalduse minister Anneli Ott
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Korraldusega jaotatakse toetusfondist kohalike omavalitsustele haridustoetuseks 357,8 miljonit eurot. Võrreldes 2020. aastaga on haridustoetuse maht kasvanud 4,1 miljonit eurot, sh õpetajate tööjõukulude toetus 3,3 miljonit eurot. Toetuse suurenemine on seotud peamiselt õpilaste arvu kasvuga (+1%). Lisaks on suurenenud tõhustatud ja eritoel olevate õpilaste tegevustoetus 92 eurolt 94 eurole kuus.

Haridustoetusest 288 miljonit ehk 80 protsenti haridustoetuse mahust on ette nähtud õpetajate tööjõukuludeks. Toetus võimaldab KOV-idel hoida üldhariduskooli õpetaja arvestuslikku keskmist brutopalka 2020. aastaga samal tasemel ehk 1540 eurol.

Ülejäänud haridustoetus jaguneb: 24 miljonit eurot koolilõunaks, 20 miljonit tõhustatud ja eritoel olevate õpilaste tegevuskuludeks, 15 miljonit eurot direktorite ja õppealajuhatajate tööjõukuludeks, 8 miljonit eurot õppevahenditeks ning 2 miljonit eurot täienduskoolitusteks.

Tasandusfondi ja teiste toetusfondi vahendite (nt huvitegevuse toetus, kohalike teede hoiu toetus ja toimetulekutoetus) jaotamise eelnõu valmistatakse ette pärast jaotuseks vajalike algandmete selgumist jaanuaris ja esitatakse valitsusele esitamiseks veebruaris.

 

7. Nõusolek Rahandusministeeriumile riigivara otsustuskorras võõrandamiseks Valga vallale (Valgas E. Enno tn 30 asuv eluruum nr 6)
Esitaja: riigihalduse minister Anneli Ott
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Rahandusministeeriumile antakse nõusolek võõrandada Valga vallale harilikule väärtusele vastava tasu, s.o 1 euro eest Valgas E. Enno tn 30 asuv eluruum nr 6. Riik omandas nimetatud vara omaniku loobumise teel. Korteriomand on lagunenud majas, mille vald soovib lammutada.

 

8. Eesti kodakondsuse andmine
Esitaja: siseminister Alar Laneman
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

1) Eesti kodakondsuse andmine (34 isikut)

Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus 34 isikule.

 

2) Eesti kodakondsuse andmine (34 isikut)

Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus 34 isikule.


3) Eesti kodakondsuse andmine (13 isikut)

Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus 13 isikule tingimusel, et nad vabastatakse senisest kodakondsusest. Eelnõus nimetatud isikutest 11 on praegu Venemaa, 1 Ukraina ja 1 Leedu kodanik.

 

4) Eesti kodakondsuse andmine (1 isik)

Eelnõu kohaselt antakse Eesti kodakondsus ühele isikule tingimusel, et ta vabastatakse senisest kodakondsusest. Isik on praegu Venemaa kodanik.

 

9. Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi piisava miinimumpalga kohta Euroopa Liidus, eelnõu suhtes
Esitaja: sotsiaalminister Tanel Kiik
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

 

28. oktoobril 2020 avaldas Euroopa komisjon piisava miinimumpalga direktiivi eelnõu, mille eesmärk on kõigile ELi töötajatele tagada palk, mis võimaldab inimväärse elatustaseme. Direktiivi kohaselt tuleb liikmesriikidel tagada piisav miinimumpalk, võttes arvesse riiklikke majandus- ja sotsiaaltingimusi. Töötasud tuleb kehtestada avatult ja prognoositavalt vastavalt liikmesriikide tavadele ning austades sotsiaalpartnerite tegevusvabadust.

Eelnõu jagab riigid kahte rühma: riigid, kus miinimumpalk lepitakse kokku kollektiivlepingutega (kollektiivlepingujärgse miinimumpalgaga riigid) ja riigid, kus miinimumpalk kehtestatakse õigusaktiga (seadusjärgse miinimumpalgaga riigid). Seisukohtade koostamise hetkel ei ole lõplikult selge, kas Eesti kuulub seadusjärgse miinimumpalgaga riikide hulka, nagu komisjon on hinnanud direktiivi eelnõu juurde kuuluvas mõjuhinnangus, või kollektiivlepingujärgse miinimumpalgaga riikide hulka, nagu komisjon on märkinud EL Nõukogu sotsiaalküsimuste töögrupis Eesti süsteemi täiendavate selgituste järel. Riikidele, kus miinimumpalk kehtestatakse kollektiivlepingutega, ei ole direktiivi eelnõus suuniseid piisava miinimumpalga kehtestamiseks. Seadusjärgse miinimumpalgaga riikidele näeb eelnõu ette miinimumkriteeriumid (vähemalt miinimumpalga ostujõud, brutopalkade üldine tase ja jaotus, brutopalkade kasvumäär ja tööviljakuse areng) piisava suurusega miinimumpalga kehtestamiseks. Lisaks paneb direktiiv liikmesriikidele, kus kollektiivlepingutega kaetus on alla 70%, kohustuse edendada kollektiivseid läbirääkimisi (sh kehtestada kollektiivläbirääkimiste õigusraamistik ja tegevuskava).

Valitsus kinnitab sellekohased Eesti seisukohad.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-