1. Eesti seisukohad Euroopa Liidu kliimapoliitika raamistiku avaliku konsultatsiooni kohta 2030. aasta järgsete riiklike eesmärkide ja paindlikkuse läbivaatamisel
Esitaja: energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt
Euroopa Komisjon avaldas veebruaris avaliku konsultatsiooni 2030. aasta järgse ELi kliimapoliitikaraamistiku riiklike eesmärkide ja paindlikkuse läbivaatamise kohta. Selle algatusega kaalutakse, kuidas saaks riiklike kliimaeesmärkidega stimuleerida meetmeid ja tagada ELi 2040. aasta kliimaeesmärgi saavutamise. Sealhulgas vaadeldakse paindlikkusmeetmeid ja ELi toetavad meetmeid.
Konsultatsiooniga uuritakse, millised probleemid tuleb uues kliimapoliitika raamistikus lahendada, kuidas seada riiklikud kliimaeesmärgid pärast 2030. aastat ning kuidas jaotada eesmärgid liikmesriikide vahel. Samuti käsitletakse paindlikkuse kujundamist (sh paindlikkus ELi kasvuhoonegaaside arvestussektorite vahel, rahvusvaheliste süsiniku arvestusühikute kasutamine ning süsiniku sidumise arvestamine netoheite eesmärkide täitmisel), vastavus- ja aruandlusraamistiku ülesehitust ning ELi tugimeetmete ja rahastusinstrumentide kasutamist, pöörates eraldi tähelepanu põllumajandusele ja metsandusele, süsiniku sidumisele ning konkurentsivõimele ja kulutõhususele.
2. Elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõust
Esitaja: energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt
Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1711 elektrituru korralduse parandamiseks, millega muudetakse direktiive (EL) 2018/2001 ja (EL) 2019/944 ning muudetakse üldteenuse hankimise regulatsiooni ja võrgutasude metoodikale esitatavaid nõudeid. Selleks muudetakse elektrituruseadust, maagaasiseadust, riigihangete seadust ja tööstusheite seadust.
Muudatused on vajalikud, et võtta üle direktiiv (EL) 2024/1711 ja lahendada elektriturul praktikas esile kerkinud kitsaskohti seoses üldteenuse hankimisega, ETO määratluse muutmisel, võrgutasude metoodikale esitatavate nõuetega ja määrusest tulenevate nõuete tõhus kohaldamine Eestis. Muudatuste eesmärk on kaitsta tarbijaid võrgust lahtiühendamise eest kohtuvälise menetluse ajal ja võimaldada tarbijatel energiat jagada.
Seadust muudetakse, et ajakohastada Eesti elektrituru reegleid, tugevdada energiajulgeolekut ning muuta süsteem tarbijasõbralikumaks ja paindlikumaks. Muudatustega viiakse Eesti õigus kooskõlla Euroopa Liidu elektrituru reformiga ning luuakse eeldused kindla, keskkonnasäästliku ja konkurentsivõimelise hinnaga elektrivarustuseks.
Eelnõu laiendab tarbijate ja väiketootjate võimalusi elektriturul. Inimestel ja ettevõtetel tekib rohkem võimalusi elektrit toota, tarbida, salvestada ja jagada, sealhulgas kortermajades, kus saab edaspidi taastuvenergiat jagada sama hoone või kinnistu piires. Samuti muutub lihtsamaks uute tootjate võrku ühendamine, kuna piiratud võimsusega piirkondades saab valida paindliku ühenduse, mis võimaldab liitumist kiiremini ja väiksemate kuludega.
Muudatused tugevdavad ka tarbijakaitset. Elektrimüüjad peavad kasutama riskimaandusmeetmeid, et vähendada hinnakõikumiste mõju ning tarbijat ei saa võrgust lahti ühendada kohtuvälise vaidluse lahendamise ajal. Samal ajal ajakohastatakse turujärelevalvet, et ennetada turumanipulatsiooni ja tagada turu läbipaistvus.
Eelnõuga vähendatakse bürokraatiat ja lihtsustatakse turu toimimist, näiteks muudetakse paindlikumaks hankeprotsesse ja üldteenuse korraldust. Samuti laiendatakse elutähtsa teenuse osutajate ringi, et paremini arvestada muutunud julgeolekukeskkonnaga ja tagada kriitilise taristu toimepidevus.
3. Looduskaitseseaduse, metsaseaduse ja metsanduse arengukava eelnõudest
Esitaja: energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt
Menetluses on looduskaitseseaduse, metsaseaduse ning nendega seotud seaduste muudatused koos uue metsanduse arengukavaga. Tegemist on tervikliku paketiga, mille eesmärk on kujundada metsanduse ja looduskaitse tulevikku ühtses raamistikus.
Muudatuste eesmärk on tagada looduse säilimine, pakkuda maaomanikele suuremat selgust ja etteennustatavust ning kindlustada nii kaitstavate alade hea seisund kui ka metsade kestlik majandamine.
Metsanduse arengukava seab suuna metsanduse arengule ja kestlikkusele. Selle eesmärk on tagada elurikkus, kliimakindlus ning metsa mitmekülgne kasutus, säilitades samal ajal ökosüsteemiteenused. Eesmärk on, et 30% riikliku kaitse raamistikku annab kindluse, et Eesti loodusväärtused on hoitud ja säilivad ka tulevastele põlvedele. Maismaast on täna kaitse all 27 protsenti ning merealast 27,6 protsenti. Sellega on Eestis kaitse all kaks korda rohkem metsa kui näiteks Soomes ja Rootsis ning oleme Euroopa Liidu üleses võrdlus esimese kolme hulgas elupaikade ja liikide hea seisundi ning kaitse poolest.
4. Hoonete energiatõhususe direktiivist ja renoveerimiskavast
Esitaja: taristuminister Kuldar Leis
Taristuminister annab valitsuse liikmetele ülevaate hoonete energiatõhususe direktiivi sisust ja ülevõtmisest.
Direktiivi fookuses on fossiilenergia tarbimise vähendamine; moderniseerimine ja digitaliseerimine ning renoveerimine.
Eestis on järgmise 25 aasta jooksul tarvis renoveerida veel ligi 140 000 hoonet, et need vastaksid inimeste tänapäevastele ootustele ja vajadustele.
5. Investeeringutest
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Rahandusminister annab ülevaate valitsussektori investeeringutest.
6. Strateegiliste ettevõtete osalustest
Esitaja: majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo
Valitsuse liikmed arutavad strateegiliste ettevõtete osalust.
7. Eesti julgeolekupoliitika alused 2026
Esitaja: riigisekretär Keit Kasemets
Riigisekretär tutvustab valitsuse liikmetele riigi julgeoleku kujundamise peamist strateegilist raamdokumenti. Julgeolekupoliitika alused seavad suuna, kuidas Eesti tagab oma julgeoleku muutunud ja ebastabiilses rahvusvahelises keskkonnas, kus peamiseks ohuks on jätkuvalt Venemaa.
Uuendatud lähenemine rõhutab laiapindset riigikaitset, see tähendab, et julgeolek ei ole ainult sõjaline küsimus, vaid hõlmab ka ühiskonda, majandust, iga inimest. Eraldi tuuakse esile elanikkonnakaitse, mille kohaselt peaks iga inimene olema valmis kriisis vähemalt seitse päeva iseseisvalt toime tulema ning ühiskonnal tervikuna peaksid olema varud vähemalt 30 päevaks.
Raamdokumendi fookuses on majandus- ja varustuskindlus, sealhulgas energia- ja ühenduste toimimimine, ning pööratakse rohkem tähelepanu küber- ja hübriidohtudele. Samuti rõhutatakse Euroopa suuremat vastutust julgeoleku tagamisel ning Eesti tihedat seotust nii NATO kui Euroopa julgeolekuga.
Sõjalise kaitse osas kinnitatakse eesmärki investeerida vähemalt 5% SKP-st ning rõhutatakse aktiivkaitse põhimõtet. Julgeolekupoliitika aluseid uuendatakse regulaarselt vastavalt muutuvale keskkonnale.
8. Perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõust
Esitaja: justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Justiits- ja digiminister pakub välja lahendusi erinevatele praktikas tõusetunud probleemidele.
9. Üürileandjate kaitsmisest
Esitaja: justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Justiits- ja digiminister tutvustab võimalikke seadusemuudatusi ning teeb ettepaneku esitada eelnõu avalikule kooskõlastamisele.
10. Iraani sõja mõjudest toidutootmisele
Esitaja: regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras
Lähis-Ida riikides toimuv sõjaline tegevus mõjutab olulisel määral maailma energiaturgu. Mh mõjuta see ka Eesti põllumajandus-, kalandus- ja toiduainetööstuse sektori tootmiskulusid. Regionaal- ja põllumajandusminister annab valitsuse liikmetele ülevaate Iraani sõja mõjudest toidutootmisele.
