Valitsuse kabinetinõupidamise päevakord, 3. juuni 2021

03.06.2021 | 10:53

Stenbocki majas ja videoühenduse kaudu, algus kell 10.15.
    • Jaga

1. Valitsuse esindamisest Euroopa Tuleviku Konverentsi täiskogus
Esitaja: riigisekretär Taimar Peterkop

10. märtsil 2021. a allkirjastasid kolme Euroopa Liidu (ELi) institutsiooni presidendid Euroopa tuleviku konverentsi ühisdeklaratsiooni, kus on kirjas konverentsi ülesehitus, põhimõtted ja teemad. Konverentsi näol on tegemist üleeuroopalise kaasamisüritusega, mille keskmeks on ELi kodanikud ning nende ettepanekud ELi tuleviku kujundamiseks. 9. mail toimus Euroopa tuleviku konverentsi avaüritus Strasbourgis ja konverents lõppeb Prantsusmaa eesistumise ajal 2022. a kevadel.

Euroopa tuleviku konverentsi kodukorra kohaselt saab iga liikmesriigi valitsus nimetada konverentsi täiskogule kaks esindajat. Lisaks on palutud liikmesriike informeerida ühest kodanike esindajast, kes samuti osaleb täiskogu istungitel. Esimene hübriidformaadis täiskogu istung toimub 18.-19. juunil Strasbourgis.

Valitsuse liikmed arutavad Eesti esindamist Euroopa Tuleviku Konverentsi täiskogul.

2. Sidusa Eesti arengukavast 2021–2030
Esitaja: siseminister Kristian Jaani, välisminister Eva-Maria Liimets, kultuuriminister Anneli Ott

Arengukavaga suunatakse nii kohanemise ja lõimumise, üleilmse eestluse, kodanikuühiskonna ja rahvastikuarvestuse valdkonda. Sidusa Eesti arengukavas on antud ülevaade olulisematest kitsaskohtadest, lepitud kokku järgmise kümnendi eesmärgid ja olulisemad tegevussuunad, mille abil nendeni jõuda. Arengukava koostamisele aitasid kaasa nii avaliku sektori asutused, vabaühenduste kui ka tööandjate esindajad, kes osalesid aruteludel.

3. Siseturvalisuse arengukavast 2020–2030
Esitaja: siseminister Kristian Jaani

Siseministeerium esitab valitsusele arutamiseks arengukava, mis on jätkuks seni kehtinud valdkonna arengukavale ja seab uuendatud tegevussuunad turvalisuse suurendamiseks Eestis.

Siseturvalisuse arengukavas mõtestatakse turvalisust stabiilse elukeskkonnana, milles inimene tunneb ennast kaitstult, mille kujundamisse inimene ise panustab ja kus on tagatud tema heaolu, ohutus ja kindlustatus. Üldeesmärk on ka edaspidi see, et Eesti inimesed tunnevad, et nad elavad vabas ja turvalises ühiskonnas, kus igaühe väärtus, kaasatus ja panus kogukonna turvalisusesse loovad ühe turvalisima riigi Euroopas.

4. Kultuuri arengukavast 2021-2030
Esitaja: kultuuriminister Anneli Ott

Kultuur 2030 on kultuuri valdkonnas strateegilisi sihte seadev dokument, mis on jätkustrateegiaks dokumendile „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“. Kultuuripoliitika kujundamisel ja elluviimisel lähtutakse põhiseaduslikust sihist tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine ning Euroopa Liidu põhiõiguste hartas määratletud kunsti ja teaduse vabaduse, omandiõiguse ning kultuurilise mitmekesisuse põhimõtetest.

Eesti kultuuri kandvad, hoidvad ja väärtustavad inimesed ning kogukonnad kujundavad üheskoos turvalise ning inimeste vajadustega arvestava elukeskkonna. Kultuur suurendab inimeste heaolu, toetab nende toimetulekut, vaimset ja füüsilist tervist ning aitab kaasa ühiskonna sidususele.

Riigi üks olulisemaid ülesandeid on tagada kõikidele Eesti elanikele võimalus osaleda neile sobivates kultuuritegevustes ja loomealadel nii huvilise kui ka loojana. Ligipääs kultuurile peab olema tagatud sõltumata erivajadustest, elukohast, vanusest, rahvusest, keeleoskusest, huvidest, võimekusest ja muudest tingimustest.

5. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ja Sihtasutuse KredEx ühendamise tegevuskavast
Esitaja: ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt tutvustab valitsuse liikmetele protsessi, mille strateegiliseks juhtimiseks on moodustamisel ministeeriumi ja ühendatavate sihtasutuste juhatuse liikmetest ja nõukogu esindajatest koosnev juhtkomisjon. Projekti 1. etapp kestab kuni 2022. aasta jaanuarini, mil ühinemine on tehniliselt läbi viidud. Esimeses etapis kaardistatakse olemasolev olukord, viiakse läbi õiguslik analüüs ja valmistatakse ette vastavad õiguslikud muudatused ning alustatakse sisuteenuste disainimise ettevalmistamisega.

6. Eesti prioriteetidest ÜRO Julgeolekunõukogu eesistujana juunis 2021
Esitaja: välisminister Eva-Maria Liimets

Eesti Julgeolekunõukogu eesistumise fookuses 2021. aasta juunis on küberjulgeolek, inimõigused, Afganistan ja EL-ÜRO koostöö. Selleks, et tagada võimalikult arvukas kõrgetasemeline osalus ja kõigi julgeolekunõukogu liikmesriikide võrdne kohtlemine, korraldab Eesti oma eesistumise kõrgetasemelised kohtumised virtuaalselt.

7. Informatsioon Eesti-Rootsi tulevikukoostöö raporti kohta
Esitaja: välisminister Eva-Maria Liimets

Välisminister tutvustab valitsuse liikmetele koostatavat raportit, mille eesmärk on vaadelda kahe riigi suhete ja koostöövaldkondade seisu, analüüsida neid mõjutavaid globaalseid ja regionaalseid trende ning pakkuda välja teemasid ja algatusi, millele Eesti-Rootsi koostöö lähema 10-15 aasta jooksul võiks keskenduda.

8. Eesti ja Saksamaa suhete tugevdamise tegevuskavast
Esitaja: välisminister Eva-Maria Liimets

Välisminister tutvustab valitsuse liikmetele Eesti ja Saksamaa suhete tugevdamise tegevuskava.

9. Eesti ja Prantsusmaa suhete tugevdamise tegevuskavast
Esitaja: välisminister Eva-Maria Liimets

Välisminister tutvustab valitsuse liikmetele Eesti ja Prantsusmaa suhete tugevdamise tegevuskava.

10. COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud küsimustest
Esitaja: peaminister Kaja Kallas

Valitsuse liikmed arutavad COVID-19 epideemiast tingitud kriisi lahendamise küsimusi.

11. Keskkonnakasutuse majandusmeetmete ülevaatamisest
Esitaja: keskkonnaminister Tõnis Mölder

Keskkonnaministeerium koostöös rahandusministeeriumi ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga plaanib välja töötada keskkonnaeesmärkide saavutamist toetavad keskkonnakasutuse hinnastamise põhimõtted, mis hõlmaks laiemalt kestliku keskkonnakasutuse põhimõtteid nii tootmises, kaubanduses kui tarbimises, pakuks keskkonnatasude reguleerimise osas pikaajalist kindlust ka investeeringuteks, arvestaks kohalike omavalitsuste olulisust riiklike keskkonnaeesmärkide saavutamises ja motiveeriks neid keskkonnaeesmärke edendama ning panustaks häiringute hüvitamisse kohalikul tasandil. Valitsuse liikmed arutavad teemaga seotud küsimusi.

12. Analüüsist ja ettepanekutest ohtlike jäätmete valdkonna korraldamise kohta
Esitaja: keskkonnaminister Tõnis Mölder

Riigil lasub kohustus tagada ohtlike jäätmete vastuvõtmise ja käitlemise korraldamine. Ohtlike jäätmete käitlemisel tekivad erinevad lõpp-produktid, mida ei ole üheselt võimalik käidelda. Teatud ohtlikke jäätmeid on võimalik kõrvaldada ainult põletamisega ning teatud ohtlikke jäätmeid ainult ladestamisega. Ohtlike jäätmete ladestamine prügilasse peaks olema prioriteetsuselt viimane tegevus. Samas tekib Eestis ohtlike jäätmeid, millega ei ole hetkel võimalik muud teha, kui ladestada need nõuetekohases prügilas. Oluline on tagada ohtlike jäätmete käitlemise võimekus, sh põletamine ja ladestamine ning maandatud risk, et ohtlikud jäätmed hakkavad kuhjuma. Tagatud peab olema valmidus ohtlikke jäätmeid vastu võtta ja vajadusel erakorralistele olukordadele reageerida, kui ohtlike jäätmete eraturg mingil põhjusel ei toimi ning tekib vajadus korraldada ohtlike jäätmete erakorraline ladustamine või ladestamine. Valitsuse liikmed arutavad teemaga seotud küsimusi.

13. Avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõust
Esitaja: justiitsminister Maris Lauri

Eelnõu peamine eesmärk on avaandmete kättesaadavuse ja taaskasutatavuse suurendamine innovatsiooni ja majanduse edendamiseks, siseturu sujuvam toimimine ning infoühiskonna edendamine. Valitsuse liikmed arutavad teemaga seotud küsimusi.

14. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse ning avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõust
Esitaja: justiitsminister Maris Lauri

Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse (RSVS) eesmärk on tagada riigi julgeolek ja välissuhtlemine, kaitstes salastatud teavet avalikuks tuleku ja juurdepääsuõiguseta isikule teatavaks saamise eest. Kehtiv RSVS jõustus 01.01.2008. Seaduse senised muudatused on lähtunud üksikküsimustes regulatsiooni täiendamise vajadusest. Kõnesolevasse eelnõusse on koondatud viimaste aastate vältel eri riigisaladuse ja salastatud välisteabe töötlejate ning salastatud teabe kaitset korraldavate asutuste tõstatatud küsimused, mille lahendamiseks ei piisa riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse korra täpsustamisest või RSVS rakenduspraktika muutmisest. Valitsuse liikmed arutavad teemaga seotud küsimusi.

15. Politsei ja piirivalve seaduse täiendamise seaduse eelnõust
Esitaja: siseminister Kristian Jaani

Seaduseelnõu eesmärk on raskendada teabe sattumist nende inimeste kätte, kes võiksid teavet kasutada kuritegelikel eesmärkidel. Eesmärgi saavutamiseks pikendatakse politsei ja piirivalve seaduses politsei andmekogu andmete töötlemise viisi, tehnoloogilisi lahendusi ja turvameetmeid kajastava teabe juurdepääsupiirangut pikemaks ajaks, kui seda näeb ette praegune avaliku teabe seaduse regulatsioon. Kui avaliku teabe seaduse järgi on juurdepääsupiirangu tähtaeg kuni 5 aastat, seda võib pikendada kuni 5 aasta võrra, siis eelnõus nähakse ette võimalus pikendada juurdepääsupiirangu tähtaega kokku kuni 30 aastaks. Valitsuse liikmed arutavad teemaga seotud küsimusi.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

üksus