Valitsuse piduliku pressikonverentsi stenogramm 21.12.2006

21.12.2006 | 16:49

Uudis
    • Jaga

Vabariigi Valitsuse pressikonverents Neljapäev, 21. detsember 2006

Andrus Ansip
2006. aasta on olnud Eestile järjekordselt üks väga edukas aasta. Meie majandus kasvab, tööpuudus kahaneb. Me näeme seda, et järjest kasvav majandus on loonud meile võimalused lahendada märksa paremini sotsiaalprobleeme meie ühiskonnas. Mul on heameel, et üksikisiku ja ka ettevõtte tulumaksumäär on alanenud, praegu on see 23%, järgmine aasta saab see olema 22%. Tulumaksuvaba miinimum on tõusnud 2000 kroonini. Me oleme võimelised maksma kõrgemaid pensione. Pensionid on märgatavalt tõusnud sel aastal ja tõusevad märgatavalt ka järgmisel aastal. Me oleme mitmeid peretoetusi märgatavalt suurendanud ja loomulikult selle üle on heameel kõigil Eestimaa elanikel.
Mul on hea meel ka selle üle, et 2006. aasta oli välispoliitiliselt Eesti jaoks ülimalt edukas. Kõik need kõrgetasemelised visiidid Eestisse – Inglise kuninganna, USA president – on kinnituseks sellele, et Eestist on saanud võrdväärne partner kõigile meie sõpradele.
Ma usun, et 2007. aasta saab olema Eestile veelgi edukam kui 2006. aasta. Mul on väga hea meel, et me oleme suutnud olla säästlikud ja mitte ära kulutada kogu raha, mida meil oleks võimalik kulutada. Esmakordselt Eesti Vabariigi viimases ajaloos viimase 15 aasta jooksul on järgmise aasta eelarve kavandatud märkimisväärse ülejäägiga. Pealt miljardikroonilist ülejääki pole mitte ükski valitsus mitte kunagi Eestis kavandanud. See on hea märk sellest, et me mõtleme tulevastele põlvkondadele, me ei soovi võtta laenu oma lastelt ja lastelastelt. Kui me jätkame sellise majanduspoliitikaga tulevikus, siis on täiesti kindel, et Eesti jõuab järgmise 15 aasta jooksul Euroopa viie kõige jõukama riigi hulka. Aitäh teile!

Edgar Savisaar
Lugupeetud ajakirjanikud! Lugupeetud valitsus ja kõik teised kohalolijad! Ma tahaks öelda, et ega ühest aastast kokkuvõtet teha ei ole sugugi lihtne, sest ega me ei ole siin ometi ühe aasta mehed, me oleme märksa pikema vinnaga tulnud. Kui seda valitsuse tööd hinnata, siis mulle tundub, et valitsus on koostööaldis. Ma olen tähele pannud seda, et me oleme hakanud justkui üksteise mõtteid rohkem lugema. Kui minul on tulnud asendada peaministrit, siis ma mõtlen ikka, et kuidas Ansip seda asja otsustaks ja ma olen veendunud, et kui mina olen kuskil lähetuses ja mu kolleegid arutavad mõnda MKM-iga seotud küsimust, siis nad mõtlevad samamoodi. Me oleme hakanud, ma ei ütle, et kõigis küsimustes, ühtemoodi mõtlema, aga kindlasti neid küsimusi on juurde tulnud.
Teine moment, ma arvan, et me aastaga oleme näidanud, et tegu on riiklikult mõtleva valitsusega, mis ei ole mitte selliste väiklaste omakasu tagaajamistega seotud, vaid suudab ikkagi ka suuri asju näha ja suuri asju teha. Ja ma ütleks, et see on väga inimlik valitsus. Ta on inimlik valitsus selles mõttes, et ei ole niisuguseid isiklikke ekstsesse, ei ole seda küüneviha, mida mõnes varasemas valitsuses ka omavahelises suhtlemises on küll ju näha olnud. Me oleme kolleegid ka pärast valitsuse istungit ja ma usun, et me ütleme üksteisele tere ka siis, kui selle valitsuse aeg mööda on saanud.
Nüüd kui rääkida selle aasta peamistest saavutustest, siis ma usun, et kui ma räägiksin majandusministeeriumist, loomulikult ma alustaksin arengufondi seadustamisest, jätkaksin teede ehituse väga kiire edasiminekuga: Tallinn-Tartu maantee ehituse algus Puurmani liiklussõlme rajamisega, Jõhvi-Tartu-Valga, mille maantee rajamisse läks 600 miljonit krooni. Jätkaksin Eesti Raudtee tagasitoomisega riigile, mis kindlasti väärib omaette tähelepanu. Aga ka näiteks ühe küsimusega, mis võibolla ei ole niivõrd tähelepanu pälvinud, aga vääriks seda: see, et Interneti ühendus on nüüd kättesaadav ligi 90%-l Eesti Vabariigi territooriumist.
Kui me räägime siseministeeriumi tööst, siis ma kindlasti nimetaksin iseseisvusaja suurimat palgatõusu, mis ees ootab politseid – 30%. Ja jätkaksin kohe selle pealt samasuguse iseseisvusaja suurima palgatõusuga õpetajatele – 18%. Mõlemad need arvud on väga positiivne samm valitsuse palgapoliitikas. Jätkaksin pensionikassaga, mida peaminister siin juba nimetas. See, et pensionikassa sai selle aasta eelarve ja lisaeelarvega juurde 5,5 miljardit krooni, see tähendab – jah, me võime ka edaspidi järgnevatel aastatel pensione tõsta. Ja kindlasti ma nimetaksin ära töötu abiraha, toimetulekupiiri tõusmist, lastetoetuste suurendamist sotsiaalministeeriumi vallas. Haridusministeeriumi vallas tasuta koolitoiduprogramm. See, et selle aasta jaanuarist hakkasid seda saama 130 tuhat põhikoolide õpilast, aga 1. septembrist ka kutseõppurid, veel 18 tuhat last juurde, see, et 1. jaanuarist töövihikud ja teised õppevahendid põhikooli õpilastele on tasuta. Ma nimetaksin veel ka kultuuriministeeriumi valdkonnast. Edukas oli Eesti Rahva Muuseumi uue hoone arhitektuurikonkurss. Me ise peame pikaajaliseks strateegiliseks plaaniks seda, et liikumisharrastuse strateegiline arengukava sai vastu võetud ja ilmselt tuleb ministritel kõigepealt ise selle täitmisele asuda. Aga ka see, et kultuuri ja spordi valdkonna rahastamine oluliselt on kasvanud, et Eesti kultuuriesindajate võrk on laienenud. Seda loetelu võiks jätkata, aga ma arvan, et see kõik veenab teid esiteks selles, et valitsus on jätkanud seda suunda, mida me siis, kui alustasime, välja kuulutasime. Ja me näeme, et küllalt enesekindlalt ka 4. märtsile, millal selle valitsuse aeg läbi saab, läheme sellele päevale vastu. Ma arvan, et meil on, millest Eesti rahvale rääkida ja mille kaudu oma tööd – tehtud tööd tutvustada. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Rein Randver, palun.

Rein Randver
Aitäh! Tere päevast ka minu poolt, lugupeetud ajakirjanikud! Head kolleegid! Kui kolleegid ütlesid, et me oleme kauem kestnud kui üks aasta, siis on see tõsi ja see koalitsioon on töötanud edukalt ja nagu kuulsime ka eelkõnelejatelt, on enamus koalitsioonileppe punkte – see on ikkagi meie töödokument – on täidetud ja loomulikult järelejäänud aja jooksul on need võimalik ka kõik täita. Mina peaks ütlema, et minu ministriks ametiaeg piirdub praegu ühe kuuendikuga jooksvast aastast, aga tahan öelda ka, et Rahvaliidu ministrid on olnud edukad oma töödes-tegemistes.
Kui võtta põllumajandusministeeriumi tegemisi, siis mitmed maaelu puudutavad arengukavad on välja töötatud nii põllumajanduse kui ka kalanduse osas. Hästi on rakendunud kava "Eesti toit", kus on üle 70 projekti praegu töös. Ja ma loodan, et see jätkub ka 2007. aastal. Loomulikult on tähelepanuväärne, et me suudame täita Euroopa Liidu tingimust maksta ka põllumeestele välja maksimumi riigi otsetoetusi ja see on minu arust väga suur tugi meie maaelule. Mis puudutab rahandusministeeriumi, siis on tõsiselt tööd tehtud rahandusministri eestvõtmisel ja riigieelarve strateegia 2007-2010 on vastu võetud. Näiteks ka kohe jõustuv riigieelarve 2007 on esmakordselt tänu majandusele, tänu kõikide heale koostööle kavandatud ülelaekumisega. Kui rääkida regionaalse poole pealt, mis on Eesti jaoks väga tähtis, sellepärast et tuleb mõelda tervikuna Eestile, siis siin on regionaalministri näol ka mitmeid töid ja tegemisi, nagu näiteks on valminud regionaalse arengu suunamise seadus. On käivitunud edukalt regionaalprogrammid ja muidugi ka siseriiklikud sihtprogrammid, näiteks Setomaale või siis Kihnu saarele. Keskkonnaministeeriumist tooksin ma esile töid, mis on nii hetkelised kui ka pikema perspektiiviga, vaatamisega tulevikku, siis mõni aeg tagasi valitsus kiitis heaks ja saatis Riigikogu poole teele keskkonnastrateegia aastani 2030. Aga kindlasti tuleb meil vaadata Euroopa Liidu struktuurivahendite perioodi 2007-2013 tööde ja tegemiste üle ja üks rakenduskava, mis puudutab elukeskkonda. Siin teeb keskkonnaministeerium koostööd paljude teiste partneritega, teiste ministeeriumidega. Sel aastal on teatavasti jõustunud ka metsaseadus, millest tulenevalt on väga palju rakendusakte praeguseks välja töötatud ja me loodame, et see on ikkagi kõik selle nimel, et meie mets oleks säästlikult majandatud ja oleks ka meie tulevastele põlvedele. Sel aastal on meil tähelepanu ka merega seonduvatele küsimustele väga tõsine olnud ja siin on ka ühinetud mitmete konventsioonidega. Siin on edukalt lahendatud mitmeid merelisi probleeme, mis puudutavad merereostust. Ja võibolla tooks siit välja ka eraldi veel maapõueseadusest tuleneva põlevkivi temaatika, mis on sel aastal olnud küllaltki aktuaalne ja ma väga loodan, et põlevkivi kasutamise riiklik kava tuleb lähiajal ka valitsusse ja sellest saab ka osa meie Eesti Vabariigi Riigikogu, kes arutab seda temaatikat. See oleks võibolla lühidalt tegemised 2006 ja 2007. Ma soovin kõigile teile ilusat lähenevat jõuluaega, jõulurahu teie südametesse ja head koostöö-aastat 2007!

Juhataja
Aitäh! Kas on ajakirjanikel küsimusi?

Elo Mõttus, Kanal 2
Tahaksin uurida selle Filatovi kohta. Kuidas te kõik kolm – ma saan aru, et see on kabineti istungi teema, aga – kas siis teie kolm näiteks toetate või ei toeta, kuidas erakondade sees nüüd seisukohad olid?

Andrus Ansip
Meil oli täna töö nii viljakas, et me langetasime otsuse 45s valitsuse istungil olnud päevakorrapunktis, kusjuures mõnes punktis oli ka kümme alapunkti veel. Vähemalt ühes oli. Jõudsime ära teha ka kabinetiistungi, kus me arutasime kolm küsimust ja sealhulgas ka eriliste teenete eest kodakondsuse andmist.
Ma võin öelda, et Andrei Filatovile kodakondsust ei antud, kuid head tavad, üldtunnustatud reeglid ei luba kommenteerida seda, miks kellelegi kandidaatidest kodakondsust otsustati mitte anda. Ja head tavad isegi eeldavad seda, et arutluse all olnud kandidaatide nimesid ei afi¹eerita. Sest et kui kellelegi taotletakse tunnustuse avaldamist ja siiski leitakse, et teened pole piisavalt selle tunnustuse väljateenimiseks, siis võidakse seda tunnustuse mitteavaldamist hakata edaspidi selle isiku suhtes käsitlema kui karistust, kui mingit puuet, mis isikul on, mille tõttu tema tunnustatud ei saa. Nii et head tavad, mitte ainult Eestis, vaid igal pool maailmas eeldavad seda, et kommenteeritakse neid isikuid, kellele eriliste teenete eest kodakondsust antakse ja need, kellele ei anta, need mingeid kommentaare täna valitsuse liikmete käest ei pälvi. Nii et me otsustasime täna viiele isikule anda eriliste teenete eest kodakondsuse ja need isikud on Sergei Sergejenkov, korteriühistute looja, Vladimir Stepanjan, d¾uudotreener, Anatoli Gruba, laevaehituse spetsialist, 19 aastat laevu ehitanud Eestis, Aleksei Aleksejev, rohkelt maridest filme loonud inimene ja Tatjana Järvi, viiuldaja, ta on võitnud mitmeid rahvusvahelisi konkursse. Aitäh!

Epp Ehand, ETV
Küsiks siiski veelkord Filatovile kohta – kuidas valitsus oma otsuseni jõudis.

Andrus Ansip
Valitsus langetab oma otsused konsensuse alusel. Ja Filatovile kodakondsuse andmiseks konsensust ei olnud.

Maksim Rogalski, ETV
Härra Savisaar, arvestades sellega, et ilmnesid ju uued asjaolud Filatovi kohta peale selle, kui te esitasite teda – kas teie täna olite selle poolt, et anda või olite selle vastu?

Edgar Savisaar
Ma kinnitan teile, et kõigi nende isikute suhtes, kellele täna anti eriteenete eest kodakondsus, oli valitsus üksmeelne. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Ja nüüd ma paluksin ministreid lähemale, et fotograafidel on võimalus teha pilti.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-