Valitsuse piduliku pressikonverentsi stenogramm 22.12.2005

22.12.2005 | 17:23

Uudis

Vabariigi Valitsuse pressikonverents
Neljapäev, 22. detsember 2005

Juhataja
Tere päevast, head ajakirjanikud ja kohalviibijad! Alustame selle aasta viimase valitsuse pressikonverentsiga, mis oli veidi pidulikum ja annaksin sõna peaminister Andrus Ansipile. Palun.

Andrus Ansip
Head ajakirjanikud! Head koalitsioonipartnerid! Lõppev aasta oli Eesti jaoks väga hea aasta. See oli esimene aasta, terviklik aasta, kus Eesti oli Euroopa Liidu liikmesriik ja see aasta oli ülimalt edukas. Me teame, et meie majandus kasvab, kasvab väga kiiresti, kolmandas kvartalis oli kasv 10,8%. Kasv põhineb ekspordi kasvul, eksport kasvab 27%. Meie tööpuudus on enneolematult madalal tasemel, 7% vaid. Me oleme suhteliselt erandlikud oma ülimalt hea majandusseisu tõttu terves Euroopa Liidus. Kuid ma tuletaksin kõigile meelde, me saame nautida sellist majanduskasvu, nagu meil praegu on, tänu oma liikmelisusele Euroopa Liidus.

Sel aastal me oleme langetanud mitmed väga olulised otsused, mis puudutavad järgnevat aastat ja üleüldse meie tulevikku. Järgmisel aastal üksikisiku tulumaksumäär langeb 23%le, tulumaksuvaba miinimum tõuseb 2000 kroonile kuus, pensionid suurenevad. Eelarve seejuures on tasakaalus, ka sel aastal me ootame eelarve ülejääki umbes 2% ulatuses meie sisemajanduse kogutoodangust. Järgmisel aastal pikeneb vanemahüvitise maksmine lapse 15 kuu vanuseks saamiseni. Järgmisel aastal väheneb ka töötuskindlustuse maksemäär nii ettevõtetele kui ka töötajatele, st järgmisel aastal jääb töötajatele, meie inimestele rohkem raha kätte. See oli ülimalt hea aasta. Järgmine aasta tuleb veelgi parem. Ma tänan teid hea koostöö eest! Ma tänan koalitsioonipartnereid hea koostöö eest! Aitäh! Ilusat aastavahetust kõigile!

Edgar Savisaar
Samamoodi häid peatseid jõulupühi! Kui rääkida sellest aastast, siis ma tahaksin toetada peaministri säravat optimismi ja usun, et seda teeb väga suur enamus Eesti rahvast. Sellepärast et, tõepoolest, kui vaadata avaliku arvamuse hinnanguid, rahva rahulolu on tõusnud ja igale valitsusele on see kõige väärtuslikum hinnang. Ma arvan, et väga tähtis meie jaoks on ka see, et kõik kolm valitsusparteid uuendasid kohalikel valimistel oma mandaati, tugevdasid oma positsioone ka kohalikes omavalitsustes ja kahtlemata sellel on oma tähendus Eesti poliitikas ning mitte ainult päevapoliitikas.

Kui rääkida konkreetsetest sammudest, siis valitsus kinnitas oma tegevusega neid suundi, mis said välja kuulutatud koalitsioonilepingus, alates ulatuslikust pensionitõusust, mis algas sel aastal ja läheb edasi järgmisesse aastasse. Jätkates nende sammudega, mis astuti koolitoidu suhtes. Ja tõepoolest, piisab ainult kahest arvust, sel aastal 106 miljonit krooni, järgmisel aastal 233 miljonit – te näete, missugune kasv selles valdkonnas, siin ei ole mitte millegi üle vaielda. Samamoodi edasiminek kutsehariduse vallas, kus minu arvates on väga suur samm tehtud nende seadusemuudatustega, mis kutsehariduse tugevdamiseks vastu võeti.

Edasiminek Schengeni viisaruumiga liitumise suunas. Edasiminek laulupeo toetussüsteemi rajamise suunas, see süsteem hakkas lõpuks nüüd ka tööle. Ja kui rääkida lõpuks majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valdkonnast, siis sundvõõrandamise seadus hakkas tööle, mitmed teised uued seadusemuudatused. Aga rida konkreetseid praktilisi asju sai ära tehtud. Lõppude-lõpuks hakati tegema merekaablit, elektrikaablit Tallinna ja Helsingi, Soome ja Eesti vahele. Lõppude-lõpuks hakati praktiliselt süvasadamat rajama Saaremaal. Terve rida teisi sammusid, millel on Eesti majanduse ja ka regioonide arengu aspektist tähtis tulevik. Tänan teid ja häid peatseid jõulupühi!

Juhataja
Aitäh! Palun, keskkonnaminister Villu Reiljan.

Villu Reiljan
Austatud koalitsioonipartnerid! Austatud ajakirjanikud! Kahtlemata oli 2005 edukas aasta. Hea tulemus saavutati ladusa koostööga erakondade vahel koalitsioonis ja kuna olen viies valitsuses olnud, siis võin ütelda, et tõepoolest võib positiivseks lugeda seda osa. Väga positiivne on rahandusministeeriumi töö. Eesti eelarveraha on hakanud sotsiaalselt regionaalselt riiki tasakaalustama ja seda heaolu on jõutud anda nii pensionäridele, kultuuritöötajatele, õpetajatele, päästeametnikele, politseinikele, riigiametnikele. Väga positiivne on see, et regionaalminister on suutnud juba kaks aastat järjest kohalike omavalitsustega lepingud sõlmida, kus tõepoolest mõistetakse arenguid ühtemoodi. Väga olulised on ka investeeringud kohalikesse teedesse. See, et see kohalike eelarvete tugevdamine on hästi edenenud, 1,3 miljardit läheb tuleval aastal raha rohkem sinna.

Hea on, et kodanikuühiskonda on arendatud ja tõmmatud kaasa riigi ehitusse intensiivselt. Põllumajanduse kohta võib ütelda seda, et on selged märgid edenemisest, kui on ikka 20 uut lauta. Uued ja reorganiseeritud ja rekonstrueeritud laudad 15 tuhandele loomale tehakse – see näitab, et usk õiglasse maailmakorraldusse hakkab ka maal natuke taastuma, kuigi see võtab alati aega. Ja võib ütelda nii, et põllumajandus on võtnud sellise euroopaliku ja konkurentsivõimelise ilme, mis on kahtlemata eurorahadega, ma olen siin peaministriga väga nõus, et regionaalarengus ja põllumajanduses, ka keskkonnas on väga suurt edasiminekut saavutatud.

Keskkonna poolt tahan esile tõsta just ökoloogilise maksureformi käivitamist ja keskkonnatasude seaduse vastuvõtmisega ja ka täna kolme määruse vastuvõtmisega seda loomulikult ainult kinnistatakse ja see protsess läheb edasi. Väga oluliseks pean ma pandipakendisüsteemi väga efektiivset rakendumist. Saame kokku 80% plastikpakendist ja 40% metallist ja me saaks ka metallist palju rohkem, kui teda soomlased lihtsalt ei viiks üle lahe oma kodumaale. Väga positiivne oli kahtlemata maareformi seaduse muutmine just kiirendamise suunas ning lihtsamaks, operatiivsemaks ja rohkem detsentraliseeritumaks tegemine. Natura alade osa on läinud hästi. Me oleme suutnud Eestis need suured pinged ületada ja Saaremaal, kus on olnud probleeme, on täna toetusrahadega ja seetõttu Natura on väärtustatud ja loomulikult otsesed investeeringud, 445 miljonit veemajandusse ja üle 223 jäätmetesse pluss kõik teised veel, on andnud võimaluse anda paremat keskkonda pea kõikides regioonides. Tänan koalitsioonipartnereid ja kõiki teid! Häid saabuvaid pühi! Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Nüüd on teil kõigil võimalus paar küsimust esitada koalitsioonierakondade juhtidele. Palun tänase istungi konkreetseid teemasid puudutavaid küsimusi mitte puudutada, hiljem vaba vestluse raames saate juba küsida ka ministritelt eraldi ja kõige lõpuks me teeme ka ühise perepildi. Aga nüüd siis teie küsimused koalitsioonierakondade juhtidele. Palun.

Arkadi Prisja¾nõi, Interfax
Mul oleks härra Paetile küsimus. Täna valitsus vaatas läbi Eesti-Venemaa vahelise uue komisjoni. Millega see seotud on?

Juhataja
Ma väga vabandan, aga sellised väga konkreetsed küsimused jäävad pärast vaba vestluse raamesse ja hetkel on oodatud küsimused koalitsioonierakondade juhtidele.

Arkadi Prisja¾nõi, Interfax
Mul on siis härra Savisaarele küsimus. Härra Savisaar, proua Mikko kirjutas Postimehes, et tuleks ehitada Helsingi-Tallinna gaasitoru, lisaks sellele, mida juba praegu seal Siberi kandist ehitatakse. Kuidas teie sellesse suhtute?

Edgar Savisaar
Ma arvan, et kõik sammud, mis aitavad mitmekesistada meie varustamist energeetiliste ressurssidega, tulevad kasuks.

Juhataja
Aitäh!

Lauri Hussar, TV3
Härra Savisaar rääkis siin tasuta koolitoidust. Aga jälgides meediat, omavalitsusjuhid väidavad, et kohalikud omavalitsused peavad tasuta koolitoidule põhikooli lastel peale maksma. Miks te ikkagi räägite siis sellest tasuta koolitoidust, kui kohalikul omavalitsusel tekib juba mingi selge kohustus mingisuguse osa sellest rahast kompenseerida.

Edgar Savisaar
Omavalitsusel tekib kohustus sedavõrd, kuivõrd ta selle endale võtab. Riik maksis koolitoidule sel aastal 103 miljonit, järgmisel aastal 233 miljonit. Kui me selle juures ei peaks rääkima tasuta koolitoidust, millest me siis üldse veel räägime?

Juhataja
Aitäh! Paistab, et üldisi küsimusi ei ole, siis...

Tõnu Karjatse, ER
Eesti Raadio küsib seda, kas koalitsioonil on ühtne seisukoht palgaarmeele ülemineku osas.

Andrus Ansip
Koalitsioon ei ole seda küsimust arutanud ja ei ole ka mingisugust vajadust seda küsimust praegu arutada ja ka otsustada. Sest et meil on olemas kaitsestruktuuri ja arenguplaan aastani 2010. On ilmselge, et kuni aastani 2010 mitte mingisuguseid taolisi muudatusi kaitseväes ei tehta. On ka selge, et 2011. aastast järske muudatusi ei tule. Nii et praegu pole tegelikult otsuse langetamine vajalik, seetõttu diskussioon on tervitatav, aga see diskussioon saab kesta veel kaua, enne kui ta vormub uueks kaitseväestruktuuri ja arengukavaks järgmiseks perioodiks. Tegelikult me võime ju praegu ka rääkida meie kaitseväest kui professionaalidest, professionaalidel seisvast kaitseväest, sest et palgalisi kaitseväelasi on meil praegu tublisti rohkem kui kutsealuseid kaitseväes.

Juhataja
Aitäh! Lauri.

Lauri Hussar, TV3
Ma küsiksin tulevikku vaatavalt ja järgmise aasta kohta. Kuidas on valitsuskoalitsioonil plaanis vastu minna eelseisvatele presidendivalimistele? Ja ma ei küsi mitte just erakonniti, ma küsin, kuidas valitsuskoalitsioonil on plaanis minna vastu eelseisvatele presidendivalimistele?

Andrus Ansip
Valitsuskoalitsioon läheb kindlasti samas koosseisus vastu järgmisele aastale ja sealhulgas ka presidendivalimistele. Kuid valitsuskoalitsioonis on erinevad erakonnad ja erinevates erakondades on erinevad tavad, protseduurireeglid, kuidas need erakonnad selgitavad välja oma presidendikandidaadid. Ja praegu on kõik võimalused lahti. Valitsuskoalitsiooni kuuluvad erakonnad nimetavad igaüks oma presidendikandidaadi, aga ei saa välistada ka seda võimalust, et me leiame ühtse kandidaadi. Me ei ole seda teemat veel käsitlenud.

Edgar Savisaar
Kindlasti on uksed avatud kokkulepetele selles valdkonnas. Me kõik ühiselt oleme huvitatud sellest, et Eestil oleks hea president.

Villu Reiljan
Ma tahan ütelda, et Eestil ongi hea president. Kui kokku leppida, siis väga positiivsetel tingimustel, paremini kui kunagi varem.

Juhataja
Aitäh! Ma arvan, et nüüd võiks minna eraldi intervjuude juurde.




Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-