Valitsuse pressikonverents, 1. aprill 2021

01.04.2021 | 11:32

Valitsuse virtuaalne pressikonverents neljapäeval kell 12. Pressikonverentsil osalevad peaminister Kaja Kallas, välisminister Eva-Maria Liimets, justiitsminister Maris Lauri ja siseminister Kristian Jaani. Pressikonverentsi salvestus on järelvaadatav: https://www.youtube.com/watch?v=pnhucrQXJQA
    • Jaga

Juhataja Eero Raun

Hea Eesti avalikkus! Alustame tänast valitsuse pressikonverentsi. Nagu on juba viimastel nädalatel tavaks, toimub see virtuaalselt.

Pressikonverentsil osalevad peaminister Kaja Kallas, välisminister Eva-Maria Liimets, justiitsminister Maris Lauri ja siseminister Kristian Jaani.

Peaminister Kaja Kallas, palun!

Kaja Kallas

Aitäh! Tere! Head aprilli algust ja head naljapäeva! Ma loodan, et teile on juba täna aprillinalja tehtud. Mina igal juhul üritasin lastele kodus teha, aga väga hästi ei õnnestunud.

Tõsisematest teemadest, mida me täna arutame. Esiteks, ainus asi, mis lõplikult võimaldab meil ühiskonna kinni- ja lahtipanemist vältida, on vaktsineerimine. Seetõttu me vaktsineerimisega aktiivselt tegeleme, et seda [olukorda] paremaks saada.

Positiivne on see, et 75% Eesti elanikest suhtub vaktsineerimisse positiivselt ja kavatseb kindlasti seda võimalust kasutada. Sellest lähtuvalt on meil Eestis tänaseks juba üle 200 000 inimese ennast kaitsnud vähemalt ühe doosi vaktsiiniga.

Me oleme Euroopa Liidus vaktsineerimisega hõlmatuse ja oma kiiruse poolest kolmandad. See on tervishoiutöötajate tubli töö tulemus.

Vaktsineerimise võimaldamine kõikidele Eesti inimestele on alates maikuust prioriteet. Siis on meil vaktsiine rohkem.

Ka sel nädalal on meil tõepoolest rohkem vaktsiine tulemas. Suve lõpuks saame ehk 75% täiskasvanud elanikkonnast vaktsineeritud.

Aprilli lõpuks peaks valmima ka QR-koodil põhinev vaktsineerimise sertifikaat, just selleks, et oleks võimalik kontrollida, kes on vaktsineeritud ja kes ei ole. Sellest me saime täna kabinetis ka ülevaate.

Selleks, et vaktsineerimist paremini korraldada, ka inimeste lähedastes koolimajades, kultuurimajades ja spordikeskustes, kehtestasime valitsuses ka erandi, st sellist suurvaktsineerimist saab sellistest kohtades teha.

Miks see on vajalik? See on vajalik sellepärast, et seni, kuni meil kehtivad piirangud, peaks nendest kinni pidama, aga vaktsineerimine on kindlasti prioriteet, mis aitab ka piiranguid maha võtta. Seetõttu me kehtestasime erandi, et vaktsineerimist korraldada niimoodi saab.

Eelseisvatel nädalatel on fookus just riskirühmade vaktsineerimisel. Me peame kogu aeg silmas pidama, mis on selle vaktsineerimisplaani eesmärk. Eesmärk on vähendada koormust meditsiinisüsteemile ja hoida ühiskonda võimalikult avatuna. Seetõttu me peame tooma riskirühmast välja vanemaid inimesi ja kaasuvate haigustega inimesi. See on selle asja fookus.

Nädalavahetusel avatakse paljudes kohtades üle Eesti vaktsineerimiskeskused. Reedel, laupäeval ja pühapäeval, kui meil on pühad, vaktsineeritakse 1956. aastal ja varem sündinud inimesi.

Vaktsineerimisi teevad 27 perearstikeskust üle Eesti, 15 haiglat ja ka seitse eratervishoiuteenuse osutajat.

Hästi oluline on see, et inimesed seda vaktsineerimise võimalust kasutaksid. Rohkem infot saab leheküljelt vaktsineeri.ee. Seal on ka telefoninumbrid, kuhu saab helistada, ja viited, kus saab registreerida vaktsineerimiseks.

Oluline on nende suuremate keskuste puhul see, et sinna minnes ei pea olema selle linna elanik, vaid näiteks saavad Tallinna vaktsineerimiskeskustesse ennast registreerida ka Harjumaa elanikud, kes vastavad sellele kriteeriumile, et nad on sündinud aastal 1956 või varem. Ja jällegi, see fookus on sellel, et me saaksime võimalikult palju just vanemaid inimesi riskirühmast välja tuua.

Nüüd ma panen väga südamele kõikidele noorematele inimestele, et nad aitaksid oma vanavanematel või ka oma vanematel ennast registreerida ja kirja panna, et nad jõuaksid nendesse keskustesse ennast vaktsineerida laskma ja me saaksime võimalikult palju inimesi ka eelseisvate pühade jooksul vaktsineeritud.

Üks küsimus, mida on esitatud, on see, miks me just nädalavahetusel seda teeme. Põhjus on seotud sellega, et need vaktsiinid jõuavad kohale kolmapäeval ja neljapäeval. Me ei taha tekitada sellist olukorda, et vaktsiinid meil n-ö kapis seisavad, ja seetõttu me tahame need kiiresti ära kasutada, nii et me korraldame vaktsineerimist ka nädalavahetuseti. Aga loomulikult perearstikeskused saavad vaktsiine ka järgmiseks nädalaks.

Nüüd ma tulen selle juurde, mis me täna valitsuses otsustasime. Nimelt, COVID-i olukorrast lähtuvalt otsustasime pikendada piiranguid, mis siiani kehtivad, kuni 25. aprillini.

Positiivne see, et inimesed on tõesti nendest piirangutest kenasti kinni pidanud, vähendanud omavahelisi kontakte, kandnud maski jne. Tänu sellele on nakatumiskordaja tänaseks langenud 0,85 peale. See tähendab seda, et üks nakatunud inimene nakatab vähem kui ühte inimest. See on väga positiivne, ma olen selle eest väga tänulik kõikidele inimestele, kes on piiranguid järginud.

Me ei tohi siiski seda silmast kaotada, et koroonaviiruse levik Eestis on endiselt väga kõrge. Seetõttu me ei tohi kaotada valvsust. Uuringust, mida Sotsiaalministeerium teeb, me näeme, et inimeste ohutaju on langenud. See tähendab, et olukorda ei tunnetata enam nii kriitiliselt, kui see varem oli. Iga kord, kui inimeste ohutaju langeb, kaasneb sellega mõneti leebem suhtumine piirangutesse, see võib aga paraku uuesti kaasa tuua nakatumise tõusu.

Haiglate koormus on endiselt väga suur, haiglates viibib 711 COVID-i-haiget, nendest valdav osa on põhjaregiooni haiglates, kus olukord on kõige kriitilisem.

Positiivne on see, et Eesti meditsiinisüsteem ja Eesti haiglad peavad sellele koormusele vastu. Aga just sellel põhjusel [et koormus ei muutuks liiga suureks] ei saa me praegu piiranguid leevendada, vaid peame jätkama nendega 25. aprillini.

Nüüd, meil on kokkulepe, et iga kahe nädala tagant me vaatame need piirangud üle, seega tuleme kahe nädala pärast selle juurde tagasi.

Oluline on rõhutada ka seda, et valitsuse soov ei olegi ühtegi piirangut hoida kauem, kui seda on kindlasti vaja, mitte ühtegi päeva rohkem, kui see on vajalik.

Valitsuses me otsustasime ka ühtlustada Eestisse lähiriikidest reisimise tingimusi. Nimelt oli Eestis see nn Balti mull, kus olid teistsugused tingimused naaberriikidele, aga nüüd hakkavad Leedust, Lätist ja Soomest siia reisimisele kehtima samad nõuded nagu mujalt Euroopast tulles.

Mida see tähendab? See tähendab seda, et alates 5. aprillist peavad kõik inimesed, kes Eesti piiri ületavad, viibima kümme päeva isolatsioonis. Seda aega saab lühendada testimisega, mida korraldatakse. Eneseisolatsioonist ja testimisest on vabastatud inimesed, kes on viimase kuue kuu jooksul selle haiguse läbi põdenud või vaktsineerimiskuuri läbinud.

Muudest teemadest ka. Valitsuse istungil kiitsime heaks seadusemuudatused, mis võimaldavad üleminekut täisdigitaalsele andmepõhisele kriminaalmenetlusele. Sellest saab täpsemalt rääkida justiitsminister.

Samuti kiitsime heaks Eesti seisukohad digiteenuste õigusakti eelnõu kohta. Me toetame eelnõu üldiseid põhimõtteid.

Rahalise poole pealt kiitsime heaks korralduse, mille järgi võtame kiiresti kasutusele euroraha, et kriisi leevendada ja nende mõjudega paremini toime tulla. Kõik ligi 73 miljonit eurot toetusi, mis on koroonakriisi leevendusse suunatavad meetmed, on Euroopa Liidu taastefondist REACT-EU.

Edasi, kell kaks valitsuse kabinetiistung jätkub ja täna me saame ülevaate majandusprognoosist, millele tuginedes me hakkame pidama riigi eelarvestrateegia arutelusid, mis tulevad järgmistel nädalatel.

Tänasest, 1. aprillist tõuseb ka keskmine vanaduspension [ligi] 30 euro võrra ja meil on valitsuse koalitsioonilepingus ka eesmärk, et me muudame keskmise pensioni maksuvabaks, aga seda me saame arutada riigi eelarvestrateegia raames.

Aprillis algab ka kampaania „Anname au“, mis on igal aastal. Ma vaatan, et ma pean kõrgemal istuma, siis on näha, et mul on ka see lill rinnas. (Näitab sinilillemärki.)

Selle mõte on see, et me tunnustame kaitseväe ja kaitseliidu veterane ja nende lähedasi. Veterane on meie seas üle 3000. Nad on osalenud operatsioonidel üle maailma. Kõik sinilillemärgid on valmistanud vaimsete psüühiliste erivajadustega inimesed üle Eesti, see on unikaalne käsitöö. Selle kampaaniaga toetatakse veterane, nende lähedasi ning tervishoiu- ja spordivaldkonda laiemalt.

Aga minu poolt praegu sissejuhatuseks kõik. Olen valmis vastama küsimustele. Aitäh!

Juhataja

Aitäh! Palun rääkima välisminister Eva-Maria Liimetsa.

Eva-Maria Liimets

(Algust ei ole kuulda.) … ümberjaotamise läbirääkimised, mis toimuvad Euroopa Liidu juures Brüsselis, kus me oleme näinud, et liikmesriikidel on väga erinevad huvid tulenevalt varem tellitud doosidest ja epidemioloogilisest olukorrast riigis. Täna need arutelud Brüsselis jätkuvad.

On liikmesriike, kes ei ole rahul. Euroopa Liidu eesistuja Portugali jagamisplaaniga. Kuid me töötame edasi, et Eesti saaks proportsionaalselt elanikkonna kohta liikmesriikide vahel lisadoosi, nagu on liikmesriikidel praegu plaan laiali jagada osa kümnest miljonist doosist, ning lisaks saada proportsionaalselt kogus ka sellest osast, mis otsustatakse ümber jagada just nende liikmesriikide vahel, kelle olukord on praegu erakordselt kehv, nende seas on ka Eesti.

Teise teemana jätkuvad läbirääkimised vaktsineerimissertifikaadi kasutusele võtmise kohta. Meie jaoks on kindlasti äärmiselt tähtis, et see usaldusmeede liikmesriikide vahel lepitakse lähitulevikus kokku, selleks et taastada piiriülene liikumine ajaks, kui epidemioloogiline olukord on riikides saanud paremaks.

Sel nädalal möödub kümme aastat Süüria konflikti algusest. ÜRO Julgeolekunõukogu liikmena osalesin sel nädalal ka Süüria konflikti lahendust otsivates aruteludes. Sõjalisele kriisile tuleb leida rahvusvahelise kogukonna abil lahendus ja tsiviilisikud on paraku seal kahetsusväärselt rasketes tingimustes põgenikelaagrites. Et nende olukorda leevendada, on rahvusvahelise abi andmine äärmiselt kriitilise tähtsusega.

Ka Eesti otsustas, et toetame humanitaarolukorra leevendamist 1,3 miljoni euroga järgmisel kahel aastal. Siin on kindlasti oluline, et me saaksime aidata kaasa, et inimestel oleks kohapeal inimväärne elu ja tulevik, sest nii ei teki neil sundi otsida paremaid elutingimusi teistes riikides ning niimoodi saame aidata kaasa migratsioonivoogude peatamisele piirkonnast Euroopa suunal.

Soovin üle rõhutada mõned aspektid reisipiirangute kontekstis. Nagu peaminister äsja viitas, oli see punkt täna valitsuses arutusel ja tõepoolest Eesti kõrge COVID-19 nakatumisnäitaja tõttu on meil 11. märtsist kehtinud karmistatud riigisisesed piirangud. Vastavalt on oluline, et ka riigi riigisisesed piirangud oleksid kooskõlas reisipiirangutega.

Oleme näinud, et Läti, Leedu ja ka Soome on oma piiranguid, riiki sisenemise piiranguid oluliselt karmistanud viimase poole aasta jooksul. Vastavalt on nüüd ka Eesti piirangud suhteliselt sarnased ja sellised, mis arvestavad eelkõige tervishoiu olukorraga Eestis.

Siin on tähtis pidada silmas, et meil on nüüd alates 5. aprillist kavas rakendada meetmeid nii, et saabudes Eestisse on – olenemata riigist, kust saabutakse – kümnepäevane liikumisvabaduse piirang juhul, kui nakatumisnäitaja riigis, kust inimene tuleb, on üle 150 saja tuhande elaniku kohta.

Liikumisvabaduse piirangut on omakorda võimalik lühendada kahe testiga. Selleks tuleb teha negatiivse tulemusega koroonaviiruste test riiki saabudes või 72 tundi enne riiki saabumist ning seejärel mitte varem kui kuuendal päeval teha teine test. See piirang kehtib kõikidest riikidest saabudes, ükskõik kas see on Euroopa Liidu liikmesriik või ka kolmas riik.

Pärast esimest negatiivset testi on lubatud näiteks täita edasilükkamatuid ja vältimatuid töökohustusi, osaleda vältimatul perekondlikul sündmusel ning muudatuse järgi ka naasta riiki, kust Eestisse siseneti, juhul kui reisimise põhjuseks on vältimatu töötamine, õppimine või perekondlik sündmus.

Liikumisvabaduse piirangust ja testimisest on vabastatud inimesed, kes on viimase kuue kuu jooksul läbi põdenud COVID-19 haiguse ja kelle arst on tunnistanud terveks, samuti need, kes on läbinud vaktsineerimiskuuri.

Siin on ka tähtis, et kehtima jäävad kõik senised erandid, sealjuures vahetult reisijate ja kaubaveoga seotud isikute erandid ning hädavajalike tervishoiuteenuste osutajatele tehtud erandid.

Nende reisimispiirangute muudatustega tühistasime me ära ka lisapiirangud, mis meil seni olid Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vahel, kui meil oli eesmärk peatada briti tüve jõudmine Eestisse. Need piirangud tühistati ning vastavalt on meil nüüd sarnased reisitingimused nii Ühendkuningriigiga kui ka teiste riikidega.

Siinkohal kindlasti soovin juhtida tähelepanu, et meie välisministeeriumis endiselt soovitame mitte reisida, kui reisi põhjus ei ole just vältimatu, seda selleks, et pidurdada epideemia levikut, samuti pidurdada võõrtüvede jõudmist Eestisse, sest see on Eestis paraku jätkuvalt probleem.

Kui inimestel on aga vältimatu vajadus reisida, siis kindlasti kutsume üles vaatama välisministeeriumi kodulehelt portaali Reisi Targalt, sest praegu on viiruse levik maailmas äärmiselt ebaühtlane. Selles portaalis on võimalik riigipõhiselt välja selgitada, kuidas on olukord selles riigis, kuhu soovitakse reisida.

Viimase asjana sooviksin veel märkida, et täna pealelõunal toon valitsuse kabinetinõupidamisele ühepunktina ka ettepaneku, kuidas Eesti rahvusvahelist arengukoostööd ja humanitaarabi andmist senisest efektiivsemalt ellu viia. Panen ühtlasi ette ka luua uus Eesti rahvusvahelise arengukoostöö keskus, mille põhiülesanne hakkab olema rahvusvahelise arengukoostöö ja humanitaarabi projektide elluviimine ning sellealase kompetentsi kasvatamine.

Siinkohal lõpetan. Aitäh! Vastan hea meelega küsimustele.

Juhataja

Aitäh! Palun, justiitsminister Maris Lauri!

Maris Lauri

Tere ka minu poolt!

Valitsus võttis vastu kaks justiitsministeeriumis valminud eelnõu, mis nüüd lähevad riigikokku arutelule. Need on kaks küllaltki mahukat eelnõu. Esiteks, kriminaalmenetlust puudutav eelnõu, kus toimub sisuliselt märkimisväärne reform, millega minnakse …

Juhataja

Vabandust! Proua justiitsminister, ma palun teil panna kaamera sisse, kui võimalik, siis saavad ajakirjanikud ka näha. Ma loodan, et tehniliselt mingeid probleeme ei ole.

Maris Lauri

Mul on kõik sees. Huvitav. Ma olen sees.

Juhataja

Kahjuks meie ei näe. Ma kardan, et kahjuks ka ajakirjanik ei näe.

Aitäh! Teeme nii, et praegu katsume justiitsministrit aidata pildi sissepanekul ja nii kaua ma annan sõna siseminister Kristian Jaanile. Palun!

Kristian Jaani

Tervist minu poolt ka! Ma loodan, et minu hääl ja pilt on olemas, üks on näha ja teine on kuulda.

Juhataja

Kõik on korras. Saate alustada.

Kristian Jaani

Aitäh! Alustan kõigepealt sellisest huvitavast ühendist nagu ABIS ehk ABIS andmekogu. Tänasel hommikupoolsel valitsuse istungil andsime ka valitsuse heakskiidu vastava eelnõuga edasi minemiseks. See loob aluse luua selline huvitav andmekogu nagu automaatse biomeetrilise isikutuvastamise süsteem.

Kui me siiamaani oleme võib-olla mõtestanud biomeetriat rohkem läbi selle, et meil on sõrmejälgede register ja oleme kogunud süüteomenetluse käigus inimeste sõrmejälgesid, siis nüüd on astutud samm edasi ja tekib täiesti uus andmebaas. Ja loomulikult on sellise uue andmebaasi loomiseks vaja ka seaduslikku alust.

Sinna hakatakse koguma ka teisi biomeetrilisi andmeid. Eelkõige räägime näokujutistest.

Kõige olulisem eesmärk sellise andmekogu loomiseks on muidugi see, et ühelt poolt ennetada, aga teistpidi ka avastada igasuguseid pettuseid, nagu isiku identiteediga seonduvad pettused. Väga suur roll on muidugi ka riigi julgeoleku tagamisel ja kuritegude avastamisel.

Eesmärk on hiljemalt selle aasta lõpuks selle andmekoguga valmis saada. See on küll jaotatud ka sealt edasi eri etappidesse. Kui me räägime esimesest etapist, siis esimese etapi eesmärk on tõsta sinna andmekogusse kõik riigil praegu olemasolevad sõrmejäljed, mis on kogutud süüteomenetluse käigus inimeste käest, ja teises etapis tuleks viia sinnasamasse andmekogusse ka teised biomeetrilised andmed, mida praegu ühelt poolt inimesed ise annavad riigile ja teiselt poolt riik kogub. Eelkõige räägime haldusmenetluse käigus kogutud biomeetrilistest andmetest, näiteks isikut tõendavate dokumentide andmekogu, viisaregister, sissesõidukeeldude registrist jne, jne.

Nii et laias laastus paraneb igatpidi võimekus efektiivselt kuritegusid lahendada ja isikute dokumenteerimise vaates pettuste ennetamine. Kasvõi, näiteks, kui keegi on Eesti riigist välja saadetud ja talle on kehtestatud sissesõidu keeld, see inimene vahetab teises riigis enda identiteeti ja proovib uuesti riiki siseneda, siis on meil tulevikus väga lihtne selline isik tuvastada ja selline … (Ühendus hakib.) … kohta elimineerida.

Või kui tuua selline näide, mis on täiesti uudne tegelikult: kui haiglasse satub teadvuseta inimene, ilma dokumentideta, siis on ka haiglas on võimalik näokujutiste abil tuvastada see inimene ära, arstid saavad teada, kellega on tegemist, milline ravi on näiteks vastunäidustatud, saab ka inimese omakseid, lähedasi teavitada jne, jne.

Nii et selles mõttes on see väga asjalik andmekogu, mida ühel e-riigil kindlasti on vaja. Seda enam, et kuna Eesti e-riigina kasutab väga palju ikkagi n-ö elektroonilist identiteeti, on äärmiselt oluline ka sellise vahendiga vältida [kuritarvitamisi] ja tagada see, et juhul, kui keegi on elektroonilise identiteediga, räägime kasvõi e-residentidest, oleks meil tõsikindel teadmine, kes ikkagi selle elektroonilise ID taga on.

Nii, edasi, paar sõna ka NETS-ist ehk nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadusest, mis on meil kõvasti kirgi kütnud. Ma tahan veel kord kinnitada seda, et kui me räägime järelevalve vaates NETS-i muudatustest ja selle eelnõu punktidest, siis ainukene eesmärk on ikkagi see, et me saaksime kriisist, COVID-i kriisist efektiivsemalt ja bürokraatiavabalt läbi tulla, sh anda politsei- ja piirivalveametist veelgi paremat ja efektiivsemat abi terviseametile, olukorras, kus meil riigis on tervishoiu mõttes hädaolukord, ja olukorras, kus terviseamet tõepoolest politseid kaasama peab.

Selle asja kõige suurem mõte ongi see, et kui politsei teeb põhimõtteliselt väga suures ulatuses järelevalvet COVID-i piirangute täitmise üle, siis politsei- ja piirivalveamet peaks saama teha selle protsessi ära algusest lõpuni, nii et ei tekiks vahepeal sellist bürokraatlikku protsessi: politsei korjab paberid kokku, edastab need terviseametile, terviseamet aga alustab sisuliselt nullist ja viib siis menetluse lõpuni.

Mina arvan, et ühes väikses ja väga edukas riigis ei tohiks olla niisugust olukorda, kus me sellise bürokraatliku ja pika protsessiga neid asju ajame.

Aga kui see eelnõu vastu võetakse, siis ega politsei taktika ei muutu mitte mingil määral. Politsei taktika on jätkuvalt see, et kõik olukorrad tuleb lahendada ära sõnadega, sõnadega ja veel kord sõnadega, st ennetusega. Tõepoolest, üks n-ö tööriist tekib politseile juurde.

Veel kord: ma kinnitan, et politsei ei hakka kellegi koju sisse murdma. Kindlasti mitte. Meie politsei ei ole selline. Meie politseid ei usaldaks muidu 92% kõikidest eestimaalastest.

Nii et palun ärme külvame hirmu. Need eesmärgid on väga õilsad.

Nagu ka peaminister ütles, rõhutan ka ise siinkohal veel üle, meil on nädalavahetusel tulemas vaktsineerimised vanusegrupile 65+. Tõepoolest, rohkem infot leiab veebilehelt vaktsineeri.ee. Palun vaatame seda informatsiooni ja suuname ka oma lähedasi seda vaatama. On äärmiselt oluline, et me kasutame seda võimalust.

Olen ka täiesti kindlal seisukohal, et ainuke jätkusuutlik tee COVID-i kriisi lahendamiseks on see, kui me kõik laseme ennast vaktsineerida. Järk-järgult on selleks võimalusi aina rohkem.

Veel kord palun vaatame informatsiooni, mis on kirjas lehel vaktsineeri.ee, ja registreerida saab digilugu.ee kaudu.

Lõpetuseks. Ka seda mainis juba peaminister, aga ikkagi: suur rõõmusõnum on ju see, et tänasest on pensionitõus keskmiselt 29 eurot, mis viib pensioni peaaegu 560 euroni.

Keskerakonna eestvedamisel on kaks korda sellist erakordset pensionitõusu eest veetud ja ma arvan, et ei jää tulemata ka kolmas kord. Pension on kindlasti selline asi, mis on turvatunde küsimus, ja sotsiaalse heaolu tagab see, et sellised asjad meil riigis on, pension tõuseb ja on pidevalt tõusu näidanud. Nii et veel kord: see on väga positiivne, et see tänasest tõuseb.

Aitäh! Kui on küsimusi, siis vastan.

Juhataja

Suur tänu! Aga esmalt on taas sõna justiitsminister Maris Lauril. Palun!

Maris Lauri

Aitäh! Ma loodan, et ma olen nüüd hästi nähtav.

Aga räägin siis kriminaalmenetluse seadustiku revisjonist. See on üks eelnõu, mis täna valitsuses kinnituse sai ja riigikokku läheb.

Selle eelnõuga luuakse alused selleks, et saaks üle minna täielikult digitaalsele kriminaalmenetlusele. Praegu on veel olemas lülid, kus ikkagi tehakse paberile väljatrükke, see aga ei ole kindlasti Eesti riigile kohane ja see on ka küllaltki kulukas.

Seetõttu tehakse seadusesse muudatused, mis võimaldavad kriminaalmenetlust läbi viia tehnoloogianeutraalselt. Loobutakse terminitest, mis viitavad paberdokumentide vormistamisele. Näiteks ei pea enam digidokumente välja printima ja seejärel paberil allkirjastama.

Aga siin on veelgi teatud muudatusi menetlusprotsessis. Näiteks luuakse rohkem võimalusi menetlejal mitte alustada süüteomenetlust või see lõpetada olukordades, kui puudub avalik huvi või perspektiivi süüdlase karistamiseks ei ole.

Menetlejal on siis edaspidi võimalus süüteomenetlust mitte alustada, kui on ilmne, et menetlust ei õnnestu enne teo aegumist lõpule viia. Samuti on edaspidi eelnõu kohaselt rohkem võimalik kasutada lepitust ja kui osapooled on omavahel ära leppinud, siis ei pea enam menetlust alustama.

Tõendite kogumisel ja vormistamisel ei pea tulevikus enam tegema dubleerivaid tegevusi. Menetlustoimingute protokollimise nõuded muutuvad lihtsamaks ning heli- ja audio-videosalvestused on edaspidi üldjuhul protokolliga võrdsed. Praegusel juhul peaks need paberile n-ö üle kandma. Samasugused muudatused tehakse ka väärteomenetluse seadustikus.

Lisaks tehakse muudatusi, mis võimaldavad menetlusressursi kokkuhoidu, näiteks menetlusdokumentide koostamise nõuete lihtsustamine, samuti võimaldatakse tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamist ilma teda kohtus üle kuulamata, kui mõlemad osapooled on sellega nõus.

Kohtu roll kohtueelses ja täitemenetluses muutub selgemaks ja kohtukorraldus paindlikumaks. Kaob ära nii eeluurimiskohtuniku kui ka täitmiskohtuniku mõiste ning kohtuniku taandamise alused muutuvad selgemaks.

Tulevikus on võimalik kasutada vahistamise asemel suuremat hulka tõkendeid, näiteks liikumiskeeldu või kohustust mitte suhelda teatud inimestega, kohustust kontrollida oma e-posti või ka midagi muud teha. See vähendab vajadust kahtlustatavate vahistamiseks ning aitab kaitsta kannatanut.

Selleks, et senisest paremini tagada juriidiliste isikute vastutusele võtmine kuritegude toimepanemise eest, on eelnõus ühe lahendusena välja pakutud, et tuleks piirata selliste toimingute tegemist, mille tulemusena nad kustutatakse registrist. Seda selleks, et ettevõte n-ö ei kaoks enne ära, kui menetlus on lõpuni liidud ja vajaduse korral karistus määratud.

See eelnõu peaks meie hinnangul jõustuma järgmise aasta 1. juunil. Nendes osades, kus on vaja teha tehnilisi arendusi, on võimalik kuni 2. maini 2025 juhinduda senisest regulatsioonist.

Loodame, et riigikogu suudab selle küllaltki mahuka eelnõu selle aasta jooksul läbi menetleda.

Teine eelnõu on autoriõiguse seaduse muutmise, mille eesmärk on võtta üle kaks Euroopa Liidu 2019. aasta suvel jõustunud direktiivi.

Muudatustega antakse tarbijale suurem juurdepääs autoriõigusega kaitstavale sisule, samas hinnates vääriliselt õiguste omajate panust.

Selle eelnõu ettevalmistamine on olnud väga diskussioonirohke. Üks väga palju küsimusi tekitanud teemadest oli näiteks see, mis puudutab autorilepingute regulatsiooni muudatusi. Nimelt, autorite ja esitajate ning nende loomingu kasutajate huvide vahel kompromisside leidmine oli keeruline. Laekus väga palju ettepanekuid selle kohta, kuidas platvormide kohustusi reguleerida.

Kokkuvõtteks lühidalt muudatustest. Esiteks parandatakse autorite ja esitajate kui nõrgema lepingupoole läbirääkimispositsiooni autorilepingute sõlmimisel, millega nad õigused loovutavad või annavad loa neid kasutada. Näiteks saavad autorid ja esitajad edaspidi vähemalt korra aastas infot selle kohta, kuidas nende õigusi kasutatakse. Samuti saavad autorid ja esitajad teatud tingimustel oma õigused teiselt lepingupoolelt n-ö tagasi võtta.

Seadusesse lisatakse kohustusi sellistele veebiplatvormidele, mille kaudu kasutajad teevad autoriõigusega kaitstud sisu internetis avalikkusele kättesaadavaks.

Kehtestatakse süsteem, mis kohustab edaspidi platvorme saama õiguste omajatelt loa selleks, et kasutajad saaksid nende teoseid ja muid õiguste objekte platvormil üles laadida, või loa puudumisel tagama, et objekte ei oleks võimalik platvormile üles laadida või need võetakse sealt nõudmise korral maha.

Täiesti uus samm on see, et ajakirjandusväljaannete kirjastajad saavad suurema kontrolli oma väljaande kasutamise üle veebis. Täpsustatakse ka mõningaid vabakasutuse juhtusid, näiteks distantsõppe läbiviimisel haridusasutustele ja kultuuripärandiga tegelevatele asutustele, samuti täpsustatakse küsimusi seoses televisiooni- ja raadioteenuste osutajate programmide kasutamisega veebis ning nende taasedastamisega. Nii näiteks sätestatakse tingimused nn päritoluriigi põhimõtte kohaldamiseks televisiooni- või raadioteenuse osutaja internetipõhise kõrvalteenuse pakkumisel.

Nii. See on minu poolt lühidalt praegu kõik. Kui on küsimusi, siis püüan nendele vastata. Aitäh!

Juhataja

Aitäh! Me saamegi nüüd jätkata ajakirjanike küsimustega.

Väikene ABC ka, nagu ikka. Küsimust saavad esitada need registreerunud ajakirjanikud, kes annavad küsimise soovist teada käetõstmise märgiga. Kui soovite küsimuse esitada, siis palun vajutage Teamsis aktiivseks käetõstmise märk, seejärel lülitage sisse oma arvutikaamera ja vahetult enne küsimist ka oma mikrofon. Kohe pärast küsimuse esitamist palun vajutage mikrofon kinni ja võtke maha ka käetõstmise märk, kaamera võib siis jääda.

Nagu ikka, öelge oma nimi, väljaanne ja küsimuse adressaat. Esimene küsimus on juba valmis pandud. Viljar Voog Õhtulehest, palun!

Viljar Voog, Õhtuleht

Küsimus on peaministrile. Kevade plaani nimelist asja pidi samuti valitsus täna arutama. Mis seis sellega? Ja miks räägitakse selles kontekstis ainult nende eelostulepingus tellitud dooside [jõudmise] kiirendamisest, mitte täiendavatest doosidest? Aitäh!

Kaja Kallas

Aitäh! Kui vaadata kogu pilti vaktsineerimise kohta, siis meil on vaktsiinidoose ju ostetud kaugelt rohkem, kui meil neid doose vaja on. Ehk meil ei ole neid doose vaja mitte rohkem, vaid meil on vaja doose kiiremini. Ehk siis kõik sellised lahendused, mis võimaldaksid just teises kvartalis rohkem vaktsiine Eestisse tarnida – need on kindlasti teemad, mida me arutame.

Me arutasime tõepoolest täna ka seda nn kevade plaani ja leppisime kokku, et tervise- ja tööminister teeb kirja ka ravimitootjale Johnson & Johnson võimaliku koostöö asjus.

Lihtsalt sellega on varem olnud see teema, et selleks, et üldse arutada, peaks olema arusaam, milline on üldse kokkuleppe võimalik koht, st mis on ravimitootja huvi ja mis võib-olla siis see, mida me omalt poolt pakkuda saame.

See hüpoteetiline võimalus koostööks on olemas, aga seda hüpoteetilist võimalust peab kontrollima tervise- ja tööminister.

Oluline on mainida, et Johnson & Johnson ei ole siiamaani tarninud ühtegi vaktsiinidoosi Euroopa Liitu. Järgmistel nädalatel ehk poolest aprillist peaks Eestisse ka neid jõudma.

Oluline on see, et Eesti on kindlasti valmis tegema teaduskoostööd erinevate ravimitootjatega. Tervise- ja tööminister sai täna ülesandeks töötada välja see pikaajalisem plaan, millistele tingimustele selline koostöö võiks edaspidi vastata.

Oluline on, et Eesti kasutaks ära oma eeliseid, mis meil on, et saada neid vaktsiine kiiremini, aga arvestades, et Johnson & Johnsonil on terve hulk kohustusi Euroopa Liidu riikide ees, on neil ilmselt ka suhteliselt keeruline põhjendada selliste kokkulepete eelistamist kõikidele teistele kokkulepetele, mida nad teinud on.

Aga igal juhul me uurime neid võimalusi ja vaatame sealt edasi. Aitäh!

Juhataja

Aitäh! Palun järgmine küsimus, Marian Võsumets!

(Vaikus.)

Palun, Marian Võsumets, ka mikrofon sisse lülitada! Nüüd peaksime kuulma.

Marian Võsumets, Kanal 2

Tere! Minu küsimus on ka peaminister Kaja Kallasele ja see puudutab vaktsineerimist. Nimelt, Päevaleht kirjutab täna, et eelmise valitsuse otsus mitte osaleda maksimumdooside hankimises Euroopa Liidult kahes hankes maksab meile praegu valusalt kätte, mistõttu võib 200 000 doosi juuni lõpuni meile vähem jõuda.

Olete te sellega kursis? Vastab see tõele? Kui jah, siis kui palju eelmise valitsuse tegematajätmine praegu meie vaktsiinitarneid mõjutab?

Kaja Kallas

Aitäh! Minu fookus on praegu see, et me võimalikult palju vaktsiine saaksime Eestisse ning saaksime neid tarneid praegu ja edaspidi just selleks, et võimalikult paljud inimesed saaksid vaktsineeritud.

Siin on oma piirid ja need piirid on ühelt poolt tõepoolest need kokkulepped, mida me varem oleme teinud, ja teiselt poolt nende kokkulepete täitmine, mis on omajagu probleeme põhjustanud igal pool Euroopa Liidus.

Kui vaadata üldist pilti, siis Eesti on ikkagi vaktsineerimise poolest Euroopa Liidus kiiruse mõttes kolmas. See tähendab seda, et me oleme kõik need vaktsiinidoosid, mis meil on, kenasti ära kasutanud, ja oleme ka oluliselt kiirendanud seda protsessi, et kogu ühiskonda vajalikus ulatuses vaktsineerida.

Loomulikult me uurime, mis võimalus oleks saada vaktsiine juurde. Olen ise pidanud läbirääkimisi ka näiteks AstraZenecaga seoses, just selleks, et kui osa liikmesriike on peatanud sellega vaktsineerimise, siis kas oleks võimalik teha selliseid kokkuleppeid, et me saame neid vaktsiine varem kasutada.

Teatavasti on veel üks suur diskussioonikoht, mis puudutab kümmet miljonit uut doosi, mille üle Euroopa Liidus käib võitlus, ja need vaidlused selle üle on väga tõsised.

Kui vaadata suurt pilti, siis võrreldes näiteks meie lähinaabri Lätiga oleme me siiski teinud õigeid otsuseid. Me oleme neid doose võtnud erinevate pakkumiste raames, just sellel põhimõttel, et me ei pane kõiki munasid ühte korvi. Aga eks seda suurt protsessi saab analüüsida ka pärast seda, kui me oleme suutnud enamiku inimestest vaktsineerida, nii et saame ühiskonda avatuna hoida.

Juhataja

Aitäh! Ma palun kõiki ajakirjanikke: enne küsimuse esitamist lülitage sisse oma mikrofon ja kindlasti ka kaamera, et te oleksite ka näha.

Sven Soiver, palun!

Sven Soiver, TV3

Küsimus peaministrile raha teemadel. Kui palju te praeguseks teate kevadisest majandusprognoosist, kuidas riigi rahaline seis paistab? Teiseks, mis võimalusi omab riigi jaoks see, et pensionireformi käigus võtab arvatust palju rohkem inimesi oma raha välja ja seega tuleb riigile arvatust rohkem tulumaksu?

Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt, rõõm on näha, et sa oled tervenenud ja täitsa kõbus. Olen ka jälginud sinu haiguse kulgu, nii et …

Aga küsimuse juurde. Kevadist majandusprognoosi tutvustatakse meile alates kella kahest. Tõepoolest, me ei saa mingit eelinformatsiooni. Ma olen ka küsinud, kas tõesti mitte mingisugust eelinformatsiooni ei saa, isegi kasutades positsiooni, mis mul on, aga ei, see on väga võrdne värk, kõik saavad selle informatsiooni korraga.

Me teame, et Eesti Pank on tulnud oma prognoosiga välja, aga rahandusministeeriumi ja Eesti Panga prognoos ei pruugi kattuda. Nii et tõepoolest selle info me saame.

Ja avalikkusele on planeeritud seda majandusprognoosi tutvustada minu teada 5. aprillil, kui see seis on paremini paigas.

Nüüd, teine küsimus, mis puudutab pensionisambast lahkumist. Tõepoolest, 15% inimesi on otsustanud sellest sambast lahkuda ja see toob riigieelarvesse ka suuremad laekumised.

Mida ma aga tahan siin rõhutada? Ma tahaks rõhutada seda, et esiteks on see ühekordne tulu. Teiseks, see tuleb nendesamade inimeste taskust, kes 20% oma kogutud pensionivarast maksuna riigieelarvele loovutavad.

Kindlasti toob see kaasa suuremat kulutamist, kui need inimesed kõik ei kavatse oma sääste investeerida tulevikuks. Ja valitsuse suur soovitus on ikkagi see, et inimesed säästaksid, sest selle raha mõte on inimesi aidata siis, kui on käes pensionipõlv.

Me teame, et meil on vananev ühiskond, ja me teame neid väljakutseid, mis meil ees seisavad. Seetõttu need arutelud, kuidas muuta pensionisüsteemi tugevamaks ja oludele vastavaks, seisavad kindlasti ees.

Aga see ühekordne raha, mis laekub – eks seda kõike saab arutada, jällegi, riigi eelarvestrateegia arutelude käigus.

Ma tahaks veel rõhutada, et eelmine valitsus unustas ette näha selle raha, mis on vajalik ka inimestele väljamaksmiseks, kuivõrd on lubatud, et peatatud sissemaksed kompenseeritakse koos tootlusega. Ja lisaeelarves, mis on praegu riigikogus menetluses, me peame ette nägema ka 117 miljonit just selleks, et need väljamaksed [teha] ja riigi lubadusi inimeste ees täita. Aitäh!

Juhataja

Suur tänu! Mihhail Vladislavlev, palun!

Mihhail Vladislavlev

Tere! Kostab, jah?

Juhataja

Jaa.

Mihhail Vladislavlev

Räägiksime piirangutest, kui majandusprognoosist veel ei saa. Paar päeva tagasi te ütlesite, et piirangute mõju ei ole veel piisav või pole veel märgatav. Kuidas te nüüd arvate? Näiteks see, kui R on 0,85, on vist hästi?

Kaja Kallas

Aitäh! Tõepoolest, nakatumiskordaja on langustrendis. See on kindlasti positiivne, see näitab, et piirangud töötavad, ja näitab ka seda, et piirangud ei tööta n-ö iseenesest, vaid tänu sellele, et inimesed neid järgivad. Seetõttu kindlasti suur tänu kõikidele inimestele, kes on siin koostööd teinud.

Nüüd, kui vaadata numbreid, siis nakatumine saja tuhande elaniku kohta on endiselt üle 1200. See on endiselt väga-väga kõrge.

Kui me vaatame oma eesmärke, siis me tahaksime saavutada sellise olukorra, kus meil on haiglates vähem kui 400 COVID-i patsienti. Me tahame saavutada olukorra, kus nakatumine on alla 500 inimese saja tuhande elaniku kohta, ja me tahame saavutada olukorra, kus suremus COVID-ist lähtuvalt on langustrendis.

Seda kõike meil paraku praegu ei ole. Seetõttu me olemegi sunnitud piiranguid pikendama, et neid numbreid sinnapoole liikuma saada.

Juhataja

Aitäh! Aleksandr Krjukov, palun!

Aleksander Krjukov, ERR

Tervist! Viimasel ajal on …

Kas on kosta ilusti?

… hästi teravalt teemaks Hiina ja Euroopa Liidu suhted ning Hiina aktiivsus Euroopas. Ka Eesti on sellega lähedalt kokku puutunud. Hannes Rumm kirjutas Maalehes avaldatud arvamusartiklis, et Eesti saatis möödunud suvel riigist välja Hiina välisesindaja.

Kas välisminister saab seda juhtumit kinnitada? Miks Hiina välisesindaja välja saadeti? Mis oli see diplomaadile sobimatu käitumine, millest Hannes Rumm kirjutas? Aitäh!

Juhataja

Palun, proua välisminister!

Üks moment läheb aega.

Eva-Maria Liimets

Aitäh! Loodan, et olen kuuldel kenasti. Aitäh selle küsimuse eest suhete kohta Hiinaga!

Välisministeeriumis me selliseid väljasaatmisi ei kommenteeri ja vastavalt ei soovi ma ka seekord seda juhtumit kommenteerida. Aitäh selle küsimuse eest! Aga lõpetaksin siinkohal.

Juhataja

Suur tänu! Ma palun järgmine küsimus ja palun lülitada ka kaamera sisse, kui te küsite.

Karoliina Hussar, palun!

Karoliina Hussar

Tervist! Kas mind on kuulda?

Juhataja

Ilusti on kuulda.

Karoliina Hussar

Minu küsimus on Kristian Jaanile ja see puudutab riigikogu ees praegu juba teist päeva protestivat kampa. Inimesed protestivad seaduseelnõu 347 vastu. Need protestijad arvavad, et see eelnõu annab piiramatu võimu politseinikele ja terviseameti ametnikele.

Kuidas te neid proteste kommenteerite? Kas siis on oodata, et Eestis hakkaks kehtima politseiriik? Aitäh!

Kristian Jaani

Aitäh küsimuse eest! Ei, Eestis ei hakka kehtima politseiriik, ei ole seda kunagi olnud ega ole seda ka tulevikus.

Eesti politseid usaldab 92% kõikidest eestimaalastest. Ka see töö, mida politsei on teinud, need taktikad, mida ta on valinud, ja see viis, kuidas ta on olukordi lahendanud, näitab seda, et kõik need lahendamised on olnud väga inimlikud, väga otstarbekad ja väga eesmärgipärased.

See uus eelnõu, mis riigikogu menetluses on, annab võimaluse, et me saaksime rohkem bürokraatiavabalt olla abiks terviseametile, kui terviseamet on välja kuulutanud, et riigis on tervisealane hädaolukord, ning nad kaasavad politsei- ja piirivalveametit.

Kaasata võivad nad ka teisi asutusi, aga kui me räägime sellest, et selle eelnõuga näiteks luuakse ka väärteokoosseis, mida varem pole olnud, siis sellise kaasamise kaudu saab politsei- ja piirivalveamet menetleda neid väärteokoosseise, mille sisu on praeguses olukorras riigis kehtestatud piirangute eiramised.

Aga see ei tähenda mitte kuidagi seda, et politsei taktika peale seda, kui see eelnõu peaks vastu võetama, kuidagi muutuks. Politsei esmane relv on ikkagi see, et sõnadega lahendatakse olukorrad, st ennetades ja veel kord selgitades. Aga väga väike osa võib olla ka selliseid inimesi, kes ei mõista selliseid abinõusid. Sel juhul tuleb teha ka näiteks väärteomenetlus ja loota, et see paneb inimese oma hoiakuid muutma ja teistmoodi käituma.

Nii et veel kord: politsei taktika selle eelnõu tõttu mitte kuidagi ei muutu ja politsei teistmoodi käituma ei hakka. Aga tuleb juurde üks väga oluline tööriist, mis vähendab Eesti riigis bürokraatiat. Aitäh!

Kaja Kallas

Ma võib-olla ise lisaks ka siia juurde. Täpselt see, mida siseminister ütles, et inimeste usaldus politsei vastu on väga suur. Tekib küsimus, kelle huvides on see, et seda politsei usaldusväärsust praegu õõnestatakse.

Tegelikult, et kui meil on olukord, kus politsei peab korrale kutsuma inimesi, kes piiranguid ei järgi, siis neil peavad olema ka tööriistad selle üleskutse tagamiseks. Ja praegu on need tööriistad pigem terviseameti käes.

See kõik on selleks, et seda protsessi lihtsustada.

Mitte ühtegi uut õigust ju keegi selles võtmes juurde ei saa, politseile ju mingeid täiendavaid jõuvõtteid antud ei ole. Lihtsalt küsimus on selles, et politsei usaldusväärsus ja legitiimsus oleks ka tagatud ning usutaks seda, mida politsei ütleb. Nad saavad siis [ikka] ka oma sõnu [kasutada], nagu Kristjan ütles.

Ühelt poolt loomulikult proovitakse heaga, aga kui heaga ei mõisteta, siis sellel on ka tagajärg. Ja politseil peab olema võimalus seda tagajärge jõustada.

See on selleks, et ka seda protsessi teha lihtsamaks. Kui praegu politsei peab saatma selle terviseametile, kes seda menetleb, siis on see esiteks liiga pikk protsess ja teiseks on meil vaja kiireid reaktsioone.

Kui vaadata, mis toimub mujal maailmas, siis on ju igal pool näiteks maskikandmise kohustus. Kui sa kuskil metroos ilma maskita oled, siis kohapeal tehakse sulle trahvi. Ja tänu sellele ongi inimesed rohkem ka neid piiranguid järgima hakanud.

Loomulikult meie soov on, et selliseid tööriistu kasutada ei ole vaja, aga sellised tööriistad peaksid siiski olema olemas. Aitäh!

Juhataja

Aitäh! Loora-Elisabet Lomp, palun!

Loora-Elisabet Lomp

Kas mind on kuulda?

(Juhataja vastab jaatavalt.)

Loora-Elisabet Lomp

Minu küsimus on peaministrile ja siseministrile. Ilmad lähevad aina soojemaks, numbrite järgi vaatan ka, et inimesed eriti testima ei lähe, ja ma sain ka aru, et inimesed on vist veidikene tüdinenud piirangutest, aga samal ajal on meil väga palju, ütleme, ettevõtteid, kes üritavad igatpidi skeemitada. Peaminister ütles vähemalt kuu tagasi, et kõik need [ettevõtted], kes skeemitavad, lihtsalt suletakse.

Siseministrile küsimus: kui palju on politsei praeguseks pidanud trahvima, ütleme, terviseameti kaudu trahvima inimesi? Kui palju on neid, kes ei hoia [piirangutest] kinni, on kampadega väljas?

Ja peaministrile küsimus: kui palju siis inimesed on tüdinenud piirangutest? Ja kas lähevad ka mingeid ettevõtted kinni, näiteks vanalinnas või siis need, kes ilusti mere ääres avavad oma väliterrassi, ja näiteks ka spaad?

Kristian Jaani

Aitäh küsimuse eest! Alustan ise. Minu alustan ikkagi kiitmisega. Tegelikult ju nii ettevõtted kui ka enamik eestimaalasi peavad väga korralikult kõikidest piirangutest kinni.

Kui me võtame näiteks kasvõi maskikandmise, mis on väga oluline vahend selleks, et ennetada viiruse levimist, siis politsei andmetel, sisetunde järgi, mida nemad üle Eesti näevad, on küll väga palju regionaalseid erisusi, aga maski kannab juba 97–98% inimestest. See on tegelikult väga hea eeskuju ja selle eest saab ainult kiita.

Kui me räägime ettevõtjatest, siis need on ikkagi valdavas vähemuses ja üksikud näited, kus üritatakse mingisuguseid skeeme välja mõelda selleks, et piirangutest mööda minna. Sellistes olukordades on PPA – ja mitte ainult PPA üksinda, vaid koos terviseametiga – käinud vestlemas ja tegelikult leidnud mõistmist ja suutnud ka selgitada, et selline skeemitamine ei ole okei ega aita mitte kuidagi kaasa sellele, et me sellest viirusest kiiremini välja tuleksime.

Sellist informatsiooni iseenesest pea iga päev vahetatakse terviseameti ning politsei- ja piirivalveameti vahel. Aga veel kord: need on siiski kogu mastaapi vaadates üksikjuhtumid ja tegelikult ikkagi peetakse väga hästi piirangutest kinni. Aitäh!

Kaja Kallas

Jah, aitäh! Tänastes piirangutes tegelikult täpsustame ka seda väliterrasside teemat, et seal ei tekiks mingit [mitmeti] tõlgendamise küsimust.

Aga mis puudutab küsimust mulle, selle kohta, et inimesed on piirangutest tüdinenud – loomulikult kõik on tüdinenud, ilmselt teie olete tüdinenud, mina olen tüdinenud, täpselt niimoodi ongi.

Tegelikult pikas vaates, millega me töötame praegu ja loodame sellega järgmisel nädalal välja tulla, on see plaan, kuidas selle viirusega n-ö edasi elada, st kuidas me saaksime vältida sellist olukorda, et meil on pidevalt kinni-lahti-kinni-lahti-piirangud.

See on see, mida ma olen kogu aeg rääkinud, kuidas panna tegelikult nii ettevõtteid kui ka inimesi käituma teatud ohutaseme puhul ilma selleta, et seda öeldaks ülevalt alla. Nii et meil on erinevad ohutasemed ja erinevad käitumisjuhised ka.

Tõepoolest, näiteks, kui see ohutase on oranž, eks ole, [siis see tähendab, et] ära kohtu kellegagi väljaspool oma perekonda. Et inimene saaks aru, mida ta siis tegema peab. Samamoodi, mis on positiivne, on seesama kaubanduskeskuste eneseregulatsioon. See tuli küll pisut liiga hilja, aga see on tegelikult positiivne näide sellest, mida kaubanduskeskused saavad teha, kui see ohutase on näiteks oranž, eks ole.

See tähendab, et lifti paneme kinni, kontrollime ukse peal ja ütleme, et ilma maskita sisse ei saa. Piirangud on ka sellele, kui palju me üldse inimesi sisse laseme jne.

Ühesõnaga, plaan ongi tegelikult teha konsultatsioone ka laiemalt, et vaadata, kuidas me siis, kui kogu ühiskond panustaks, saaksime vältida selliseid kinni-lahti-skeeme ja piiranguid, millest absoluutselt kõigil on kõrini.

Aga samas me peame arvestama, et see olukord ilmselt ei kao, sest me ei suuda seda viirust ära kaotada.

Ühelt poolt veename inimesi vaktsineerima, mis tooks neid või õigemini meid kõik sellest kriisist paremini välja, aga mis saab siis, kui tulevad uued tüved, mis ei allu sellele vaktsiinile – kuidas vältida seda olukorda? Kuidas õppida selle viirusega elama?

Ühiskond ja ettevõtted saaksid võtta selle aluseks, et need on need käitumisjuhiseid, mida me ise rakendame, ilma selleta, et keegi seda meile peale siis surub.

Aga me tuleme, jah, järgmisel nädalal sellekohasteks diskussioonideks välja.

Juhataja

Aitäh! Viljar Voog Õhtulehest, palun!

Viljar Voog, Õhtuleht

Küsimus on siseministrile, seoses sellega, et viimastel päevadel on täheldatud Venemaaga sõjaohu aktiveerumist igal pool läänepiirkonnas. Kas Eesti sisejulgeoleku vallas on ka näha mingit teatud gruppide või inimeste aktiveerumist?

Kristian Jaani

Eesti sisejulgeolek ja turvalisus tervikuna on väga hästi kaitstud igal ajahetkel, 24/7 ja 365, nii et tahan seda kinnitada teile. Aitäh!

Juhataja

Suur tänu! Järgmine küsimus, Aleksander Krjukov. Palun pange sisse ka oma kaamera!

Aleksander Krjukov

Kaamera peaks olema sees.

Juhataja

Aga me ei näe teid. Teil on võib-olla see katik ees kaameral.

Aleksander Krjukov

Ei. Ühesõnaga, äkki ma tohin küsimuse ära esitada siiski.

Küsimus on Kristian Jaanile ja Eva-Maria Liimetsale. Selles valitsuses tööd alustades ütlesite te, et kaalute tõsiselt Keskerakonnaga liitumist ja pidasite seda loogiliseks sammuks. Mis praegu takistuseks on saanud ja kas tulevikus on see teil päevakorras? Kavatsete te liituda Keskerakonnaga? Aitäh!

Kristian Jaani

Jaa, alustan endast. On jätkuvalt kindlasti päevakorras, aga see kommentaar, mis ma paar kuud tagasi andsin, on täpselt samasugune: võtab lihtsalt veel aega ja vajab läbimõtlemist. Aga laias laastus mu kommentaar ei ole muutunud sellest, mis ta oli paar kuud tagasi. Aitäh!

Juhataja

Eva-Maria Liimets, palun!

Eva-Maria Liimets

Aitäh selle küsimuse eest! Esmalt ütlen ära, et ma olen väga tänulik Keskerakonnale selle usalduse eest ja võimaluse eest ametis oleva valitsuse välisministri rollis tegutseda.

See küsimus on täiesti aktuaalne ja ma jätkuvalt seda kaalun, kuid hetkel on esmatähtis praeguses ametis maksimaalselt hästi kaasa aidata Eesti välispoliitika ja julgeoleku poliitika eesmärkide täitmisele.

Kui on õige aeg käes, siis kindlasti liigume selle küsimusega ka edasi. Aitäh!

Juhataja

Suur tänu! Ma vaatan praegu rohkem kätt tõstvaid ajakirjanikke ei ole. Kui ka ministritel ei ole praegu rohkem vajadust kommentaare anda, siis täname kõiki pressikonverentsil osalejaid. Aitäh teile!

Kohtume taas järgmisel nädalal.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

üksus