Valitsuse pressikonverents, 10. juuni 2021

10.06.2021 | 11:00

Pressikonverentsil Stenbocki majas osalesid peaminister Kaja Kallas, tervise- ja tööminister Tanel Kiik, siseminister Kristian Jaani ja kaitseminister Kalle Laanet.
    • Jaga

Juhataja Liis Velsker

Head ajakirjanikud! Alustame valitsuse pressikonverentsiga.

Teie ees on täna neli ministrit: peaminister Kaja Kallas, tervise- ja tööminister Tanel Kiik, kaitseminister Kalle Laanet ning siseminister Kristian Jaani.

Kõige esmalt annan sõna peaminister Kaja Kallasele. Palun!

Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Tere! Me peame endiselt alustama COVID-ist, nagu viimasel ajal on traditsiooniks saanud, aga positiivses võtmes.

Epidemioloogiline olukord on Eestis oluliselt paranemas. Oleme saavutanud olukorra, kus nädala keskmine nakatumisnäitaja on alla 100 inimese päevas. Kõik viiruse leviku kriitilised näitajad on paranenud, riskitase on alanenud kõrgelt keskmisele ehk kollasele tasemele. Tänu sellele olukorrale oleme me saanud piiranguid leevendada planeeritust varem. 

Kinnitasime täna juba teisipäeval kokku lepitud otsuse, et järgmised piirangute leevendused hakkavad kehtima reedest, 11. juunist. Leevendustega kaob kellaajaline sulgemispiirang. Alates 11. juunist tohib sisetingimustes üritustest osa võtta maksimaalselt 600 inimest, arvestada tuleb hajutatuse ja 50%-lise ruumitäitumuse nõudega. Piiratud alaga välitingimustes saab üritustest osa võtta kuni 1000 inimest. Alates homsest on taas lubatud huvireisid Tallinna ja Stockholmi vahel. Rootsi külastamisel peab arvestama sellega, et Eestisse tagasi tulles tuleb jääda eneseisolatsiooni, kui Rootsis on nakkuskordaja 100 000 elaniku kohta suurem kui 150. Praegu on vastav näitaja 227.

Alates 1. juulist lubatakse Eestisse kuni 24 tunniks ka kruiisituristid. Seda juhul, kui inimene tõendab enne Eestisse saabumist oma nakkusohutust.

Oluline on võib-olla veel märkida, et me saame nautida suve, aga me ei tohi ikkagi valvsust kaotada. Maailmas liiguvad ka uued viirusetüved ja me ei tohi kaotada silmist seda põhieesmärki, et hoida Eesti piirangutest vabana. Selleks saab igaüks anda oma panuse, eelkõige minnes suve jooksul vaktsineerima. Loodan, et kõik, kes seda seni teinud ei ole, võtavad selle käigu ette. Samamoodi teiste inimestega kokkupuutumisel tuleb ikkagi olla ettevaatlik.

Nüüd vaktsineerimisest. Üle poole miljoni inimese Eestis on saanud vähemalt ühe doosiga koroonaviiruse vastu vaktsineeritud. Kümnes maakonnas on enam kui pooled täiskasvanud vaktsineeritud. Sel nädalal ületas ka esimene vanusegrupp, st 70–79 selle maagilise 70%-lise piiri hõlmatuse mõttes. See lõpp tuli küll väga aeglaselt, iga päev ma vaatasin neid protsente, kus oli null-koma millegagi, aga lõpuks on see tase saavutatud. Kogu suve vältel jätkame vaktsineerimist, et olla sügiseks valmis, sest sügisel tõenäoliselt uus viiruste hooaeg ikkagi tuleb. Vaktsineerimisest sõltub see, kui raskelt või kergelt me selle üle elame.

Tänasest saab patsiendiportaalist endale luua ka selle Euroopa Liidu COVID-i tervisetõendi, mida tuntakse ka vaktsineerimispassi või vaktsineerimissertifikaadi nime all. Seda tõendit saab koostada enda vaktsineerituse, läbipõdemise või negatiivse koroonatesti tulemuse tõendamiseks.

Valitsuse istungil kiitsime heaks 20 päevakorrapunkti. Toon paar näidet. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi aktsiakapitali tõstsime kümne miljoni euro võrra. Seda sel põhjusel, et eelmisel aastal oli kogu lennundus keerulises olukorras ja lennuliiklus vähenes 2020. aastal poole võrra. Seetõttu oli see aktsiakapitali suurendamine ette nähtud, et tagada jätkusuutlik kapitalistruktuuri säilimine majanduslikult keerulisel ajal ning finantseerida ettevõtte kasvu ja investeeringuid.

Samuti arutasime kabinetinõupidamisel sise- ja kaitseministeeriumi täiendavaid koostöövõimalusi. Ja siin ma pean küll ütlema, et see on hästi positiivne näide sellest, kuidas on võimalik leida ühiseid kohti. Ma nii siseministrile kui kaitseministrile ütlen küll suur aitäh, väga suur töö on tehtud. On kaardistatud kõiki neid asju, mida teevad erinevad ministeeriumid, mis on tegelikult samasuunalise eesmärgiga, et vaadata, kuidas me neid koos tehes saame efektiivsemalt toimiva riigi. Aga siseminister ja kaitseminister ise võivad sellest täpsemalt rääkida. See on heaks eeskujuks ka kõikidele teistele.

Kiitsime heaks ja saatsime riigikogule arutamiseks ka transpordi ja liikuvuse arengukava 2021. aastast kuni 2035. aastani. Peamine fookus on keskkonnajalajälje vähendamisel transpordisüsteemi arendamisel, et aidata kaasa kliimaeesmärkide saavutamiseks 2030. ja 2050. aastaks. Samuti on kavas pöörata rohkem tähelepanu jalgrattaga ja jalgsi liikumisele, et paremate liikumisvõimaluste kaudu kasvatada jalgrattaga, jalgsi või ühissõidukiga tööl käivate inimeste osakaalu 38%-lt 55%-ni ja linnapiirkondades 60%-ni. Siin tahan lihtsalt öelda, olles käinud sel nädalal kõik päevad jalgrattaga tööl, et kesklinna läbimine on endiselt keeruline. See on koht, mis võiks olla paremini korraldatud jalgrataste jaoks.

Järgmisel esmaspäeval tuleb juuniküüditamise 80. aastapäev. Esmaspäev on meil leinapäev, kus me mälestame kõiki nõukogude repressioonis kannatanuid, neid, kes hukkusid, kes jäid teadmata kadunuks, ja mõtleme ka neile, kel õnnestus kodumaale naasta.

Lihtsalt meenutuseks, et vaikimise minutid, mida tavaliselt tehakse inimeste lahkumise puhul, tegelikult said alguse sellest traditsioonist Lõuna-Aafrika Vabariigis, kus üks minut oli nende auks, kes naasid, ja üks minut nende jaoks, kes jäid kadunuks või tagasi ei tulnud. Nii et tuleb ka olla tänulik ka nende eest, kes tulid tagasi.

Pea igal perel on valus seos küüditamisega ja seetõttu see on traagiline periood meie ajaloos. Mälestuste edasikandmine ja esivanemate meenutamine on kindlasti väga oluline. See on ka meie kohus, selleks et mõista vabaduse hinda ning inimlikkuse hindamatut väärtust ja ka haprust.

Juuniküüditamise aastapäeval toimub ka NATO tippkohtumine Brüsselis. See on, ma arvan, oluline, et mitte kunagi selliseid küüditamisi enam kellelegi osaks ei saaks. NATO-s me aktiivselt osaleme ja NATO on ka kollektiivse kaitse mõttes meile väga oluline. Üks kandev teema on kohtumisel Atlandi-ülene ühtsus ja kollektiivkaitse arendamine.

Enne tippkohtumist traditsiooniliselt korraldab German Marshall Fund koos NATO-ga ümarlaua. Seekord keskendub see ühele põhisõnumile ehk Atlandi-ülese sideme rõhutamisele. Seal on seekord kaks esinejat: ühelt poolt Atlandit on Kanada peamister Justin Trudeau ja teiselt poolt Atlandit on Eesti peaminister Kaja Kallas. See toimub enne tippkohtumist ja seda saab jälgida ka internetis. On vist nii või? (Toimetaja: ülekannet saab vaadata NATO Youtube kanalis https://www.youtube.com/NATO). NATO kohta praegu kõik. Seal oodatakse just seda Atlandi-ülest ühtsust, kuna Ameerika Ühendriikide uus administratsioon on ka esindatud president Bideni näol.

Nii, aga minu poolt kõik.
 

Juhataja

Aitäh! Nüüd annan sõna tervise- ja tööminister Tanel Kiigele.

Tanel Kiik

Tervist ka minu poolt! Peaminister rääkis juba suure osa COVID-i teemadest ära, ma võib-olla räägin natukene detailsemalt. 

Tänasest tõesti on Eesti inimestel võimalik kasutada Euroopa Liidu COVID-i tõendeid ehk neid endale patsiendiportaalist luua. On kolm erinevat: vaktsineerituse kohta, läbipõlemise kohta või negatiivse testi kohta. Oluline on siin arvestada sellega, et kui keegi on varem teinud endale Eestis selle digitõendi, siis need tõendid kehtivad iseenesest edasi, vaktsineerimise tõendid, ja juunikuu jooksul on eesmärk ise proaktiivselt uuendada need ära Euroopa Liidu nõuetele vastavaks. Nii et need inimesed ei pea minema endale uut tõendit looma, vaid me püüame selle teha nende eest ära. Ühtlasi on neil, kellel on reisimisi või muid selliseid plaane, kindlasti mõistlik see tõend endale esimesel võimaluse luua.

Need, kellel selliseid otseseid plaane ei ole, ei pea kohe täna minema vastavat tõendit looma, aga see võimalus on igal juhul avatud. Eeskätt on seda tõesti vaja reisimisel ja mingil hetkel võib tekkida ka riigisiseste suurürituste puhul see vajadused. Teoreetiliselt on neid inimesi, kes võiksid omale selle tõendi luua, Eestis kokku üle 400 000. Sellepärast ma ütlen, et päris korraga loodetavasti kõik 400 000 inimest, kes on kas haiguse läbi põdenud või kahe doosiga vaktsineeritud, sinna ei lähe. Järk-järgult nende inimeste arv ju ainult kasvab.

See on ka hea koht teile meelde tuletada, et igal juhul on mõistlik teha ära kahe doosiga vaktsineerimine, kui ei ole just tegemist Jansseni vaktsiiniga, sest vaktsineerimise kuur loetakse läbituks ikkagi siis, kui on mõlemad doosid saadud ja teatud intervall veel pärast seda. Nii nagu ravimitega ikka, me ei võta neid n-ö pool kuuri, vaid võtame nii palju, kui konkreetne ravimisoovitus ette näeb. Ja nii kehtib see ka vaktsiinide puhul.

Õnneks Eestis võib öelda, et tegelikult on sellega hästi. Valdav osa tuleb ja laseb ennast teise doosiga vaktsineerida. Kui tekib mingeid muid kitsendusi või probleeme, siis kindlasti palun võtke ühendust tervishoiutöötajaga ja tervishoiuasutusega ning leidke aeg vaktsineerimiseks, mitte ärge jätke lihtsalt tulemata, sest see võib hiljem osutuda probleemiks teile ja tervisasutusele.

Tänan väga selle töö ja arenduse eest, mis on tehtud nende digitõendite väljastamisel. Tänan TEHIKut ja tema partnereid, Nortali, Industry62, Guardtime'i. Loomulikult tänan ka siseministeerium infotehnoloogia arenduskeskuse inimesi, kes koostöös panustasid, et see tõend oleks mitte ainult kasutatav ja mugav, vaid oleks ka turvaline ning et seda oleks võimalik ka kontrollida.

Kõik turvatestid tehti tõesti väga põhjalikult ära, kuna need ühenduvad Eesti kesksete andmebaaside ja infosüsteemidega. Siin ei saa lubada mingisuguseid lekkeriske või muid selliseid murekohti.

Vaktsineerimispassi või, ütleme, COVID-i tõendi puhul tuleb arvestada sellega, et need õigused, mis sellega kaasnevad, on riigiti väga erinevad. Eesti puhul, nagu oleme varem rääkinud, me vabastame eneseisolatsioonist inimesed, kes on kahe doosiga vaktsineeritud viimase aasta jooksul või haiguse läbi põdenud kuue kuu jooksul. Aga kõik riigid seda ei tee. Nii et kindlasti enne, kui inimene välismaale läheb, tasuks tal tutvuda sellega, missugused on konkreetse riigi nõuded.

Reisitargalt.vm.ee on konkreetne leht, kust saab väga palju infot selle kohta, millised on isolatsiooninõuded jms. Siis ei teki pärast kohapeal ebameeldivat üllatust, et ka näiteks vaktsineeritu staatus ei pruugi eneseisolatsioonist vabastada või ei pruugi seda teha ka haiguse läbipõdemine. Nii et eelnevalt tasub ennast kindlasti kurssi viia.

Reisimine üldiselt on muutumas järjest vabamaks ja lihtsamaks, eeskätt Euroopa sees. Ma kordan igal võimalusel oma soovitust: pigem reisige lähiriikidesse, pigem reisige kodumaal, puhake siin, vältige eksootilisi riike, mille puhul me ei tea, milline on viiruse olukord ja kus avastatakse uusi tüvesid sõna otseses mõttes pidevalt juurde. Meil kellelgi vist ei ole tahtmist olla olla esimene, kes mõne uue eksootilise tüve kodumaale kaasa toob ja sellega teisi inimesi nakatab. Iga tüve puhul ei pruugi olla alati täit kaitset ka vaktsiinist. 

Nii et see soovitus kindlasti kehtib läbi suve. Kui me tahame hoida ühiskonda avatuna ja tahame hoida enda elanike tervist ja heaolu, siis peaksid, nii nagu Kaja Kallas ütles, kõik esimesel võimalusel ennast vaktsineerida laskma ja tegema seda mõlema doosiga. Samal ajal tuleks just nimelt ise teadlikult vältida ka riskantsemaid olukordi ja riskantsemaid riike, et meil siin ei tekiks olukorda, kus me peame hakkama juba võimaldatud vabadusi vähendama ja piirama. Uskuge mind, see ei ole valitsuses ühegi liikme soov. Me kõik tahaksime, et suvi tuleks ilusam, terve, vabam ning et see kõik jätkuks ka sügisel ja talvel.

Nii et kindlasti sügiseks valmistumine on selle suve üks märksõnasid nii vaktsineerimise vaates kui ka hariduselu ja muude valdkondade mõttes. Seetõttu oleme välja mõelnud ka suurürituste korraldamise võimalused usaldusmeetmetega. Eraldi peame nõu haridus- ja teadusministriga, kuidas korraldada koolielu, sh kuidas sinna sobitub laste vaktsineerimise pool, et tagada maksimaalselt ohutu keskkond ka haridusvaldkonnas. Ma arvan, et ükski laps ega lapsevanem sellist distantsõppeperioodi, teist või kolmandat järjestikku, vähemasti sellises mahus enam näha ei soovi. Selle nimel valitsus kindlasti töötab, et seda ka teha ei tuleks.

Muus osas võib öelda, vaktsineerimise kõrval on, hästi lihtsalt öeldes, nakatumise numbrid üle 20 korra all. Seda näevad vist kõik. Haiglaravivajadus on 10-12 korda langenud tipphetkega võrreldes. Ilmselgelt oleme me teise kriisi lõpusirgel, teise faasi või teise laine lõpusirgel.

Nüüd on meie kõigi panus see, et kolmas laine tuleks võimalikult väike ja jääks meist võimalikult kaugele. Siin on hästi oluline, et lisaks Eesti elanike võimalikult kiirele vaktsineerimisele panustavad Euroopa hangete kaudu tegelikult Euroopa Liit, Ameerika Ühendriigid, samuti India ja teised, ütleme, suured jõud, aktiivselt laiema maailma elanikkonna vaktsineerimisele. Elanikest maailmas on praeguseks vähemalt ühe doosiga kaitstud umbes 11% ehk tegelikult alles iga üheksas inimene. Meie kõigi soov on ja eesmärk on, et see hõlmatus oleks võimalikult suur, sest just see on garantii, et enam ei teki nii aktiivselt uusi tüvesid ega ole riski, et selle pandeemia kas kaudsed või otsesed mõjud taas Eestisse jõuavad.

Nii et ma kordan veel sedasama, mis ma olen juba varemgi öelnud: see, kui Eesti otsustas Euroopa Liidu ja COVAX-i instrumendi kaudu annetada osa neid vaktsiine, mida meil endal enam vaja ei lähe, on ühest küljest heategevus, aga teisest küljest väga selgelt ka meie enda riigi ja rahva huvides, et kaitstus maailmas tervikuna oleks kõrgem ja eri tüvede tekkimise osakaal oleks väiksem. Seeläbi on ka kolmanda laine, neljanda laine ja võimaliku pandeemia jätkumise risk väiksem.

Nii et kindlasti panustame siin ka aktiivselt rahvusvahelisele koostööle, et üheskoos sellest kriisist välja tulla. Aitäh!
 

Juhataja

Aitäh! Nüüd annan sõna kaitseminister Kalle Laanetile.

Kalle Laanet

Aitäh! Austatud ajakirjanikud! Mul on hea meel teile öelda, et Eesti riigi julgeolek ja riigikaitse on üks tervik. Ei saa olla eraldi sisejulgeolekut ja välisjulgeolekut, vaid see on tervik. Ja minu arvates on eriti hea täna öelda seda, et siseminister ja kaitseminister jagavad seda seisukohta. See suhtumine ei ole väga tihti Eesti valitsustes olnud sarnane.

Sellest tulenevalt oleme me lugupeetud siseministriga siin mitmed kuud tõsist tööd teinud ja leidnud omavahel väga palju koostöökohti. Me soovime 22. juunil allkirjastada koostöölepingu, mis on meie omavaheline töödokument tulevikuks. Täna on meil laual ka üks olulisemaid tulevikuvaateid, mis puudutab seda, kuidas paremini tagada merel Eesti riigi julgeolekut, ühendades sarnaseid funktsioone. See on tõesti Vabariigi Valitsuse tasandi, kabineti otsus, kuidas me oma analüüsidega edasi läheme.

Tõesti, tulevik peab olema teistmoodi kui täna. Meil on teistsugused vahendid, meil on teistsugune mõtlemine ja meil on ka tunduvalt ambitsioonikamad eesmärgid. Kui proua peaminister rääkis siin teile NATO tippkohtumisest, siis see kõik on ju üks julgeoleku osa. NATO peab mõtlema teisiti ja nii peame meie ka oma riigi sees mitte ainult teisiti mõtlema, vaid ka tegutsema. Aga sellega ma praegu piirdun. Siseminister kindlasti tahab detailsemalt rääkida. Aitäh!
 

Juhataja

Aitäh! Nüüd annan sõna siseminister Kristian Jaanile.

Kristian Jaani

Aitäh! Tervist teile kõigile! Tõesti, minul täna kaks ettekannet kabinetis oli, üks neist jäi pooleli ja arutame seda pärast kabinetis kindlasti edasi. Esimene pool, mida ka hea kolleeg Kalle avas, oli selline laiem koostöövaade siseministeeriumi ja kaitseministeeriumi haldusalas eri valdkondades. Ja tõepoolest, see on üks selliseid kohti, kus väga konkreetselt edasi minna ja vältida seda, et kaks haldusala arendavad mingisugust konkreetset tegevust või tekitavad kaks eraldi silotorni riigis. Sellised ohud on olemas, aga ma arvan, et me saame siit edasi minna nii, et neid enam ei oleks. Ma toon kasvõi mõned näited. Erinevad julgeolekualased hanked, mõistlik oleks siin määrata lausa valitsuse korraldusega kaitseministeerium teatud julgeolekualaste hangete peavastutajaks, olgu laskemoon, tulirelvad või mis tahes muud kaitsevahendid. Mõistlik ongi see, et RKIK on vastutav hangete läbiviija.

Või näiteks AK tasemel IT-toe pakkumine. Ma arvan, et see on üks päris huvitav mõte, mis ka ekspertidele meeldib. Praegune siseministeeriumi infotehnoloogia IT-maja SMIT – ma olen aga üsna kindel, et tulevikus hakkab kaitseministeeriumi haldusalale pakkuma IT-teenust SMIT. Tegelikult SMIT pakub IT-teenustena praegu ka mitmele teisele ametiasutusele väljaspool siseministeeriumi haldusala, näiteks transpordiamet. Nii et väga mõistlik on selline olukord, kus AK tasemel sellist teenust pakkuda.

Või drooninduse valdkond, kus nii siseministeeriumi haldusala kui ka kaitseministeeriumi haldusala praegu arendab nii droonide võimekust kui ka droonitõrje võimekust. Kas siin tõenäoliselt on mõistlik selline ühine kompetentsikeskus luua jne, jne. Nagu ka Kalle [Laanet] ütles, eesmärk on need asjad konkreetsemalt kokku leppida meie omavahelises koostöökokkuleppes.

Aga siseministeeriumi haldusalast on veel kindlasti hästi oluline see, et kui me räägime näiteks abipolitseinikest, kellel me näeme erinevad kriisirolle, siis mil moel need vabastada mobilisatsioonist näiteks, et tekiks väga konkreetne võimalus, et me saame kriisirolliga abipolitseinikke kasutada kriisirollide täitmisel. Siin ma arvan, et me leiame ka väga head ühised lahendused, et ei oleks n-ö topeltarvestust, et siseturvalisuse valdkonnas planeerime vabatahtlikke kuhugi ja samas ka näiteks kaitseministeeriumis. Siin saame kindlasti ühiselt edasi minna.

Aga ka see osa näiteks, et ajateenijatele anda siseturvalisuse alast väljaõpet, nii palju, kui see võimalik oleks, loomulikult ilma et see takistaks või segaks klassikalist ajateenijate väljaõpet. On olnud ka mitmed kohtumised kaitseväe juhatajaga. Miks mitte, kui inimene, kes lõpetab kaitseväeteenistuse, näiteks saab endale sellise tunnetuse, et ta tahab tulla abipolitseinikuks. Lihtsalt üks näide. Ja ta saab ka näiteks ajateenistuse käigus teataval määral sellist väljaõpet. Nii et väga huvitavad teemad. Saame need asjad detailides kindlasti veel kokku leppida.

Riigi tervikvaatest laevastike arutelu meil jäi pooleli ja veel mõtleme, kuidas sellega edasi minna. Aga see on ka kindlasti väga potentsiaalikas teemavaldkond. See ei puuduta tegelikult mitte ainult siseministeeriumi või kaitseministeeriumi haldusala, vaid neid olulisi partnereid, kes peavad sellest võitma, on tegelikult rohkem. Nii palju valitsuskabinetist.

Eile oli siseministeeriumi juhtimisel Vabariigi Valitsuse kriisikomisjon viimati sellises olukorras, nagu ta varem on olnud viimased 20 aastat. Alates 1. juulist võtab Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni juhtimise üle Riigikantselei. Ehk siis tase kõrgemale. Tahan siinkohal tänada kõiki neid inimesi, kes on viimase 20 aasta jooksul panustanud Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni tegevustesse. See töö on olnud tõepoolest väga tubli. Ma arvan, et praegused hädaolukorra lahendamise plaanid ja riskianalüüsid ei oleks sellisel tasemel, kui kriisikomisjoni vaates ei oleks positiivses võtmes nagu kubjas seljas elatud nendel teemadel, et seda kogu aeg tähtsal tasandil hoitaks.

Riigikantselei tasandile tõstmine kindlasti ka võimestab seda valdkonda ja, mis kõige olulisem, riigikaitse planeerimine ja kogu kriisireguleerimine ongi üks tervik ja see ongi tulevikus Riigikantseleis. See on minu arust väga õige suund selle asja juures. Kusjuures enne 2000-ndaid oli ka olukord, kus tegelikult Riigikantselei juhtis seda omal ajal. Mart Laar omal ajal selle töösse pani.

ABIS-est [ABIS - isikutuvastamise andmekogu eelnõu] nii palju, et tarbige seda informatsiooni, mida siseministeerium annab ABIS-e kohta. See on tõde ABIS-e vaates. Kõik muu, mida te tarbite, ei ole tõde. ABIS on tõepoolest tuleviku vaates väga oluline instrument või vahend, millega me saame Eesti inimeste turvalisust paremal tasandil kasutada, kui seda on tänaseni tehtud. Ja tõepoolest, ABIS-e vaates on ka äärmiselt oluline just nimelt nende andmete turvaline hoidmine. ABIS-e eesmärk on see, et nii biomeetrilised andmed kui ka biograafilised andmed oleks eraldi. See just nimelt on eesmärk, et need ei oleks koos.

Täna on üritatud öelda ja räägitud superandmekogust, kus kõik oleks koos. Eesmärk on aga just nimelt see, et kõik andmed oleks eraldi, et ei oleks seda ohtu, et sa näed ühes kohas nii fotot kui ka inimese andmeid. Praegu see tõepoolest nii on, aga eesmärk ongi see, et see tulevikus enam nii ei oleks. Ja see on väga oluline.

Miks on selle asjaga ka pisut kiire? Te olete kindlasti kuulnud lühendit AFIS, mis on Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi juures olev vana sõrmejälgede süsteem. See on väga vana süsteem, aastast 2005, ja see süsteem vajab teatud aja tagant restartimist, taaskäivitamist. Lihtsalt see süsteem on selline, et peab vahepeal ennast puhastama. Viimased taaskäivitamised on olnud väga kriitilised ja on olnud kahtlusi, kas see süsteem üldse tööle enam läheb. On olnud ka olukordi, kus me oleme pidanud tooma välisriigist siia tootja esindaja ehk inimese, kes aitab selle süsteemi uuesti käima lükata. Suvel me peame jälle taaskäivitust tegema. Ja see oht läheb iga kord suuremaks, et kõik need andmed, mis seal sees on, lähevad kaduma. See aga tähendab, et väga suur võimekus kuritegude avastamisel lihtsalt kaob meil ära.

Nii et seetõttu on ABIS tõepoolest väga oluline nii infotehnoloogiline areng Eesti vaates kui ka selline tõhus meede, kuidas me saame isikutuvastamist paremini teha, kuritegusid avastada, isikuid tuvastada jne, pluss luua ka tüki maad parema regulatsiooni, kuidas need inimesed, kellel on õigus neid andmeid kasutada, üldse neid andmeid kasutada saavad. Ka see on üks eesmärk, et see regulatsioon veelgi paremini käima panna.

Veel kord - eesmärk on veel paremini kaitsta isikute andmeid. Nii et soovin edu riigikogu liikmetele, kes selle eest on võitlemas, ja väga loodan, et me saame ABIS-e eelnõu enne suvele minekut vastu võtta.

Minu poolt lühidalt kõik. Aitäh!
 

Juhataja

Aitäh! Nüüd on ajakirjanikel võimalus küsida. Öelge palun oma nimi, väljaanne ja kellele küsimus on suunatud.

Elo Mõttus-Leppik, Kanal 2 uudised

Tere! Ma täpsustaksin, kuna ikkagi üks riigikogu erakond seda räägib, kas vastab siis tõele, et see ABIS-e süsteem või see eelnõu loob võimaluse kõigilt Eesti inimestelt silmaiirise proove võtta, samuti DNA-proove.

Kas siin on tekkinud nüüd segadus seoses sellega, et ühelt poolt justkui Mart Helme ajal see eelnõu algatati, aga tema ütleb, et see oli hoopis teistsugune eelnõu ja see on tänaseks hoopis teistsuguseks muutunud? Kuidas siis sellega täpselt on?

Kristian Jaani

Sellega on täpselt nii: seitse kuud tagasi, kui see seaduseelnõu läks kooskõlastusringile Mart Helme allkirjaga, siis see oli täpselt samasugune nagu praegu. Nii et see ei ole muutunud. See ideoloogia on olnud kogu aeg ühesugune. Selles andmebaasis on kahte tüüpi biomeetrilised andmed: sõrmejäljed ja näokujutised. Kõik. Rohkem ei ole seal mitte mingisuguseid andmeid. See on müüt, mis räägib silmaiirisest ja DNA-st.

Kuidas need andmed sinna saavad? Need andmed saavad sinna kahte moodi. Riik korjab inimestelt andmeid siis, kui inimene tuleb taotlema isikut tõendavat dokumenti. Siis me kõik anname oma näokujutise sinna -  foto; ja nüüd anname ka sõrmejälje ehk biomeetria. Teine viis, kuidas andmed sinna satuvad, on süüteomenetluse kaudu. Kahtlusalune, inimene peab andma oma sõrmejälje, näiteks, eks ole, teatud olukordades. Nii tekivad need andmed sinna ABIS-e infosüsteemi.

Nii et kaks varianti. Ei teki kuidagi mingit täiendavat olukorda või meedet, kuidas Eesti hakkab korjama biomeetrilisi andmeid.

Elo Mõttus-Leppik

Mul on üks täpsustav küsimus, kui tohib. Kes hakkavad nendele andmetele ligi saama? Ja milliseid lubasid selleks on vaja? Ma saan aru, et kohtult luba pole vaja. Või kuidas see olema hakkab?

Kristian Jaani

Toon kõige lihtsama näite. Süüteo menetleja, kes tegeleb kuriteo eeluurimisega, tema oma kuriteo raames saab kontrollida näiteks üks ühele isiku tuvastamist. Üks ühele tähendab seda, et näiteks ma küsin andmebaasilt, kas see inimene on see, keda ta väidab end olevat. Üks ühele päring. Jah. See on see, mida alati tohib teha kõigepealt.

Ei tohi teha nii, et esimesena küsin masina käest, kes see on. See oleks n-ö üks mitmele päring. Tohib olla esimene päring, et mul on kahtlusalune või foto, kas see on see, keda ma arvan ta olevat. Kui vastus on jah, siis on selge, uurija saab edasi minna.

Teine variant on see, et on foto, millel ei ole mingeid andmeid. Siis on päring nii-öelda üks x numbrile. Kes on see inimene? Kas see inimene on see? Vastus. Kui ei saa vastust, siis küsime, kes ta on. Ja siis hakkab see masin töötama.

Praegu sihukest varianti ei ole, et mul on kahtlusaluse foto [ja ma saan masinalt küsida, kes ta on]. Ma pean käsitsi läbi käima kõik need süsteemid ja leidma pooleteise miljoni inimese hulgast, eks ole, kas see inimene on see või ei ole. Tulevikus on teisiti. Praegune infotehnoloogia juba ammu seda ka võimaldab. Seadus võimaldas ka varem neid fotosid kasutada, aga infotehnoloogilist lahendust ei olnud. Nüüd see tekib. Masin saab tundmatu pildi kohta öelda, et see on see inimene, kes pani toime selle suvila varguse, näiteks, kuskil, eks ole.

Nii et ainult ikkagi väga konkreetse kas süüteomenetluse raames, sõrmejälgede ekspert, välisministeeriumil on teatud huvid ja ka vanglateenistusel. Oma tööülesannete täitmiseks saab seda kasutada.

Ja, alati jääb maha logi. Järelkontroll on võimalik ja logi näitab, kas see päring, mida sina sealt tegid, oli ka õiguslikult õige, st kas sul oli õigus see päring teha jne. Ainult tööülesannete täitmiseks.

Juhataja

Võtame järgmise küsimuse.

Madis Hindre, Rahvusringhääling

Küsin ka ABIS-e kohta. Olge hea, selgitage, Kristian Jaani, ka see lahti, kas sinna ABIS-esse tekib opt-out võimalus. Ehk siis kui ma lähen ja annan oma sõrmejäljedokumenti taotledes, kas ma saan öelda, et vot minu sõrmejälge just nimelt näiteks sellest üks mitmele otsingust ei tohi otsida ja tuvastada? Ja kui see võimalus tekib, siis kas siseministeerium paneb üles ka juhendi, kuidas seda opt-out võimalust kasutada? Aitäh!

Kristian Jaani

Inimese õigus on pärida, kes on pärinud tema andmeid. See võimalus on loomulikult olemas. See on ka praegu olemas. Inimene saab minna ja teha päringu, kas keegi on vaadanud, ma ei tea, minu rahvastikuregistris olevaid andmeid. Tulevikus on ka ABIS-e vaates see võimalus olemas.

Kui me räägime andmete kustutamisest ja teie näitel, kus te lähete ja taotlete isikut tõendavat dokumenti, siis need andmed on need, mis säilivad seal tõepoolest kogu aeg. Ei saa vahepeal nagu võtta välja andmebaasist neid andmeid, mis on antud riigile sellepärast, et väljastada teile isikut tõendav dokument.

Kui me räägime süüteomenetluse raames kogutud andmetest, kahtlusalusest näiteks, siis kahtlusaluselt võetud andmed tõepoolest x aja tagant peavad olema andmebaasist kustutatud, need ei saa säilida seal igavesest ajast igavesti.

Nii et osa andmeid kustub iseenesest. Kui me räägime isikut tõendavatest dokumentidest, siis tegelikult see biomeetria, nagu me teame – täpselt enam ei mäleta, mis aja tagant, aga mingi aja jooksul –, kaotab oma kehtivuse. Kui te lähete uut dokumenti taotlema, siis te teate, et mingi aeg peab nagunii uue biomeetria andma.

Juhataja

Kas on veel küsimusi?

Marian Võsumets, Kanal 2 uudised

Kuidas nende suviste üritustega nüüd on? Me oleme erinevatest piirangutest ja kriteeriumitest kuulnud, et milliste külastajate arvuga, kas on vaktsineerimistõendeid vaja jne. Kuidas see suvi nüüd välja hakkab nägema kultuurikorraldajatele? Millal on plaanis lõpetada näiteks saalide täitumuse piirangud, kui me mõtleme, et reedest saati kaob näiteks kellaajaline piirang väljas olemisele? Küsimus on võib-olla nii terviseministrile kui ka peaministrile.

Kaja Kallas

Sissejuhatuseks ütlen, et tõepoolest me oleme liikunud järk-järgult. Meil on olnud ka sellised arutelud, et mis hetkest või kas selliseid piiranguid peaks hoidma. Oleme lähtunud loogikast, et väljas on ohutum kui sees, endiselt. Terviseamet ja teadusnõukoda ka seda 50% täitumuse nõuet siiski veel siseruumides toetasid.

Nüüd, meil on eraldi lahendus välja mõeldud ka nende vaktsineerimissertifikaatide kasutamiseks ja kiirtestide kasutamiseks suurte ürituste puhul, selleks et lubada suuremat osalejate arvu kui need piirarvud, aga see kõik on tingimusel, et piirangud endiselt kehtivad.

Kui me nüüd läheme järk-järgult, kui see trend meil endiselt jätkub või nagu ta praegu on, siis ma arvan, et me teisipäeval juba arutame seda uuesti ja tuleb küsimus, mis hetkest tegelikult ei ole mõistlik enam piiranguid üldse hoida ka numbriliselt. Aga teisipäeval meil on plaanis seda uuesti arutada. Nii et praegu on 600 inimest siseruumides 50%-lise täitumusega ja 1000 inimest piiratud alal väljas. Ehk kui on piiratud festival, kus inimesed on aia sees ja ikkagi peavad kokku puutuma rohkem ning kui on piletid, siis on väiksem piirarv.

Kui tahad suuremat üritust teha, siis on vaktsineerimissertifikaadi ja kiirtesti võimalus, et tagada nakkusohutus. Piiramata alal, kui me räägime igasugustest festivalidest, kus ei ole tegelikult inimesed surutud mingi piiratud ala sisse, meil seda piirangut ei ole, sellepärast et pole võimalik ju ka öelda, et nii palju rahvast on. Näiteks, kui me räägime, ma ei tea, vanalinnapäevadest või Kalamaja päevadest või muudest sellistest üritustest, mis on suurel territooriumil laiali. Aga Tanel täiendab.

Tanel Kiik

Jaa. Peaminister rääkis põhimõtteliselt kogu sisu ära. Aga põhjus, miks me läheme samm-sammult, on tõesti see, et tark ei torma. Ehk me ei taha kunagi teha selliseid otsuseid, mida me hakkame pärast ise tagasi pöörama. Seni võib öelda, et kõik leevendused, mis on tehtud, alates maikuust, on olnud õiged ja need ei ole kaasa toonud leviku tõusu.

Kui vaktsineerimise hõlmatus jätkuvalt tõuseb, kui viiruse levik läheb jätkuvalt alla, ka India tüve kasvava osakaalu tingimustes, siis loodetavasti saame jätkata nende leevendustega. Praegu on välja öeldud tõesti need normid, mis alates nüüd homsest kehtivad sees ja õuetingimustes. See oli oluline muudatus, millele ka Kaja [Kallas] viitas, et me enam seda tuhandest osalejate arvu ei loe ürituse kohta, vaid me ikkagi hindame konkreetset, millise territooriumiga on tegemist. Ehk sama mõte: kui sul on terve asum sinna hõlmatud või on terve küla, siis ei ole lihtsalt mõistlik sellist tuhande normi teha, see muutuks juba natuke absurdseks.

Võib-olla Kalamajas elab 12 000 inimest – kui ma peast õigesti ütlen –, aga me ütleme, et Kalamaja päevadel tohib olla kuni 1000 osalejat, siis see läheks absurdseks. Selles vaates on selgelt toodud sisse juriidiline erinevus, et ürituste puhul ei ole enam seda piirangut peal, kui tegemist on väga hästi hajutatust võimaldava territooriumiga. Terviseamet saab vajaduse korral hinnata, kas on vaja mingeid muid usaldusmeetmeid rakendada.

Mis puutub neid n-ö täiskontrollitud publikuga üritusi, siis eks need said välja töötatud ju sellest põhimõttest või olukorrast lähtuvalt, et me ei teadnud, kas ja kui kiiresti see viiruse levik veel suvel taandub. Ja ühtlasi me ei tea seda, mis on sügistalvine periood. Väga võimalik, et selliseid täiskontrolliga üritusi ongi rohkem vaja teha hoopiski sügisel-talvel, kui meil on – potentsiaalselt halvema stsenaariumi korral – taas rohkem viiruse levikut ja kõrgem nakkusrisk. Siis on väga oluline, et oleks erinevad tõendid, mida inimene näitab, kas ta on vaktsineeritud, haiguse värskelt läbi põdenud kuue kuu jooksul või esitab negatiivse testi.

Kui läheb hästi ja numbrid jätkavad langust ning terviseamet ja teadusnõukoda seda lähenemist toetavad, siis suviste ürituste piirmäärad me kindlasti vaatame üle. See 600 sees ja 1000 väljas ei jää kehtima.

Eraldi arutelu on tõesti selle 50% ja hajutamise kohta. Siin on jälle küsimus selles, kas näiteks Saku Suurhalli puhul on oluline just see, et oleks 600 osalejat, või on oluline teatud hajutatuse tagamine. Väiksemas kohas on see võib-olla teistpidi, seal see 600 ei piira üldse, seal piirab see 50% kriteerium. Nii et natuke tuleb siin disainida ja läbi mõelda seda just nimelt koostöös terviseametiga, kuidas ühe reegliga paika panna ikkagi väga väikseid ruume ja väga suuri ruume, nii et mõlemal puhul oleks nakkusohutus maksimaalselt tagatud.

Aga ajaliselt võiks nii öelda, et enam-vähem kõik ürituse korraldajad, kes praegu juunikuusse midagi planeerivad, neil on mõistlik arvestada praeguste normidega. Juuli ja augusti tingimused võivad muutuda. Me ei ole küll valitsuse tasandil otsust teinud, aga tõenäoliselt, kui me järgmisel nädalal seda arutame, siis me neid norme päris üle päeva ei muuda. Praegu tasub ürituse korraldajatel lähtuda neist tingimustest, mis alates homsest jõustuvad. Töötame kõik koos selle nimel, et juulis-augustis oleksid juba leebemad tingimused.

Juhataja

Võtame järgmise küsimuse.

Madis Hindre

Aitäh! Veel kord tülitan siseministrit, aga nüüd hoopis teisel teemal. Ehk kabinetis te mainisite ka, andsite põgusa ülevaate mereliste ressursside ühendamise võimalikkusest. Olge hea, andke meile ka see ülevaade. Ehk siis, natuke konkreetsemalt: kas tulevikus võiks kaitseministeeriumi ja siseministeeriumi – mõtteid on ju olnud ka, et ka veeteede ameti – laevastikud olla kõik ühe katuse all?

Kristian Jaani

Aitäh! Ma veel täpsustan teie eelmise küsimuse juurde seda, et väga konkreetsed andmete arhiveerimise tähtajad on ka ette nähtud ABIS-es, et millal arhiveeritakse mingeid andmeid. See on täpselt kirjas. Aga nagu ma juba mainisin, see mereliste ülesannete arutelu jäi meil kabinetis pooleli. Ülevaate ma võin teile loomulikult anda, mis meil mere peal toimumas on.

Rääkides ka vahenditest, on niimoodi, et PPA-l on neli laeva, laevapere liikmete arv on üle 70, transpordiametil on samamoodi neli laeva, laevapere liikmete arv on samamoodi üle 70, ja siis on meil mereväelaevastik, mis on samuti nelja laevaga, laevapere arv on 93. Nii et laevad on täiesti erinevate eesmärkidega ehitatud, hangitud jne. Jällegi, tuleviku vaates – aga me ei ole veel aruteludega lõpule jõudnud – ongi mõistlik vaadata, kuidas edasi.

Täna lugesin kokku teile kolm korda neli laeva, päris suured eelarvelised vahendid on nendele ette nähtud. Me peame otsustama, kuidas oleks mõistlikum tulevikus tervikvaates, riigi vaates neid vahendeid kasutada, mis on tegelikult väga kallid. Mõnes kohas on võimalik mingisuguseid ülesandeid kokku panna, hankida ühiselt, võib-olla moodustada ühiseid laevaperesid jne.

Tegelikult see temaatika on selles mõttes laiem, et üks asi on see, kas me räägime ainult laevadest või me räägime sellest, mis mere peal on tervikvaates toimumas.

Ehk siis praegu mere olukorda seirab nii kaitsevägi, mereoperatsioonide keskus kui ka PPA oma merevalvekeskusega. Jällegi, mõtlemise koht, kuidas võiks tulevikus olla nii, et me ühiselt vaatame seda, mis on meil mere peal toimumas riigikaitse seisukohast, aga ka, mis veelgi olulisem, rahuajal ikkagi see, kuidas tsiviillaevad liiguvad, kui ohutult nad liiguvad. Me teame, kui tihe on ka ohtlike veoste liikumine Soome lahel. Nii et ka see vaade on äärmiselt oluline, kuidas on Eesti riik selle taganud, et liikumine oleks äärmiselt turvaline.

Ja äärmiselt oluline on kõikide nende tulevikuvaadete juures ka see, et oleks tehtud õiguslik analüüs. Kas näiteks ühe hüpoteesina on võimalik see, et kaitsevägi täidab teatud ulatuses selliseid klassikalisi tsiviilülesandeid? Euroopas need näited on olemas, Norraski. Nii et see on selline õiguslik pool, mis tuleb kindlasti enne läbi mõelda, et ei tekiks olukorda, et ühendame küll vahendeid, aga mitte ülesanded. Seda olukorda tekkida ei tohi.

Madis Hindre

Kas seal memos seda ettepanekut veel ei ole?

Kaja Kallas

Seal oli terve rida erinevaid ettepanekuid, mis ongi alternatiivid. Selles mõttes on tehtud väga põhjalik töö, et on erinevad alternatiivid, kus on kaitseministeeriumi ja siseministeeriumi haldusalas olevad laevad, aga lisaks ka keskkonnaministeeriumi ja MKM-i haldusalas olevad laevad. Aga me jäimegi selle koha peal pooleli, et seal on terve rida plusse-miinuseid ühel, teisel ja kolmandal.

Väga huvitav oli, kuidas teistes riikides on see lahendatud, et ei ole ka eraldi laevastikud, vaid on üks laevastik. Näiteks, Soome puhul on väga huvitav, et muidu on kõik siseministeeriumi haldusalas, aga sõjaolukorra puhul on kõik kaitseministeeriumi all. Needsamad laevad, aga lihtsalt struktuur on erinev. Aga me jäime, jah, seal pooleli, kus tegelikult neid alternatiive arutati.

Ma arvan, et seda võib-olla praegu ei ole mõtet nii lahti rääkida, sest kui me võtame sealt ühe alternatiivi, siis me uurime seda alternatiivi edasi. Aga me ei pane ka veel teisi alternatiive kõrvale, täiesti ei ütle, et see on nüüd see valik, sellepärast et seal võib-olla tulevadki need plussid-miinused siis niimoodi välja, et on mõistlik ikkagi minna hoopis plaani B juurde tagasi – või edasi, oleneb, kust poolt vaadata. Aga seal jäi [meie arutelu] pooleli.

Juhataja

Kaitseminister vist soovis ka kommenteerida.

Kalle Laanet

Jaa, aitäh! Tahan rõhutada seda, et riigikaitse seisukohalt tervikuna on kõige olulisem olukorrateadlikkus. Ehk kas ja millised ohud meid on varitsemas ja kuidas me saame neile reageerida. Eelkõige pilt, kas on nüüd olemas, kas see on tuleb meile merelt, laevade pealt, tuleb see radarsüsteemidega, tuleb see läbi luureasutuste või mis iganes, aga see on ju võtmeküsimus, milleks me peame valmis olema. 

Ja nüüd järgmine samm on reageerimise võimekus. Ja kui me räägime siin ühtede või teiste süsteemide ühendamisest, siis loomulikult, nagu ka lugupeetud siseminister rõhutas, kui näiteks laevad, mida me nimetame tulevikulaevadeks, kus on väga suur multifunktsionaalsus, hakkavad olema kaitseministeeriumi valitsemisalas, mereväe koosseisus, siis kõik need funktsioonid ja ülesanded, mida praegu kannab PPA laevastik, peavad täpselt samamoodi üle minema. Ei saa olla niimoodi, et tehniline ressurss läheb üle, aga ülesanded jäävad. Sellist sarnast mõtet kandsin ma juba 16 aastat tagasi siseministrina. Aitäh!

Juhataja

Võtame järgmise küsimuse.

Elo Mõttus-Leppik

Üks küsimus veel nende abipolitseinike üksuste kohta, mille kohta siseminister siin mainis, et nad võiks ajateenistusest vabastada, mis on ka varem olnud teemaks.

Kristian Jaani

Ei, mitte ajateenistusest. Mobilisatsioonist.

Kalle Laanet

Selle põhiline mõte on see, et meil oleks kaitseressursside ametis väga selge arusaam, kes näiteks mobilisatsiooni korral kuuluvad sõjaaja koosseisu, kes kannavad sõjalist kohustust, ja kes kannavad siseturvalisuse kohustust. See oleks selge pilt, et ei tekiks segadust inimeste näol. Andmebaasi järgi võivad nad olla mitmes kohas – abipolitseinik, kaitseliitlane, vabatahtlik merepäästja. Me peaksime saama selguse riigis, kes milliseid rolle mingil hetkel kannab.

Kaja Kallas

Praegu on nii, et politseinikud on vabastatud sellest, just sellepärast, et neil see roll on, ja seal on see vabatahtlikkuse küsimus. Kaitseliitlane on ka abipolitseinik, aga kuhu alla ta siis läheb? On vist niimoodi?

Kristian Jaani

No põhimõtteliselt küll, jah. Politseinik kui kutseline palgaline on riigikaitselisel ametikohal, tema mobilisatsiooni alla ei lähe, aga vabatahtlikule me näeme ette kriisiajal analoogseid ülesandeid, tema justkui peaks minema. Nüüd ongi see vaja meil kokku leppida, et märkida ära need abipolitseinikud, kes on kriisirolliga, et nemad ei läheks mobilisatsiooni alla. Ehk siis ei tekiks üllatust, et me oleme planeerinud talle tegevused, aga kaitsevägi võtab ära. See oli see mõte, et vabatahtlikutele panna kriisirollid.
 

Juhataja

Kas on veel küsimusi? Ei ole. Siis on võimalus teha veel eraldi intervjuusid. Pressikonverents on lõppenud.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

üksus