Valitsuse pressikonverents, 11. november 2021

11.11.2021 | 10:59

Vabariigi Valitsuse pressikonverentsil Stenbocki majas osalesid ja ajakirjanike küsimustele vastasid peaminister Kaja Kallas, tervise- ja tööminister Tanel Kiik, kaitseminister Kalle Laanet ning siseminister Kristian Jaani. Valitsuse pressikonverents toimus Stenbocki maja pressiruumis algusega kell 12.
    • Jaga

Juhataja Liis Velsker

Head ajakirjanikud! Alustame tänast valitsuse pressikonverentsi. Täna on teie ees peaminister Kaja Kallas, tervise- ja tööminister Tanel Kiik, kaitseminister Kalle Laanet ning siseminister Kristian Jaani.

Kõige esmalt … Ootame veel natukene, mõne minuti. Nii, tundub, et nüüd saame alustada. Annan esmalt sõna peaminister Kaja Kallasele.

Peaminister Kaja Kallas

Tere päevast! Kõigepealt Valgevene-Poola piiril toimuvast. Me oleme väga mures selle pärast, mis seal toimub, ja oleme selgelt sellel seisukohal, et Eesti julgeolek algab praegu Poolast, Leedust ja Lätist, seetõttu on väga oluline olla Poolale toeks. Me oleme tõstatanud teema ÜRO Julgeolekunõukogus ja täna koguneb ka julgeolekunõukogu seda küsimust arutama. Olen ise suhelnud Poola peaministriga. Ma tean, et ka kaitseminister ja välisminister on aktiivselt siis suhelnud oma kolleegidega. Poola on küsinud just poliitilist toetust ja seda toetust eri tasemetel me olemegi Poolale andnud. Hea meel on näha, et ka Euroopa Komisjoni juht ja Euroopa Ülemkogu juht on seda toetust väga tugevalt avaldanud ning on öelnud, et see ei ole migratsioonikriis, see on hübriidkriis või hübriidrünnak Euroopa Liidu vastu.

Poola teeb seda, mida tegelikult piiririik tegema peab. Need inimesed soovivad ebaseaduslikult ületada Euroopa Liidu piiri, nad on seaduslikult Valgevenes, sest nad on tulnud sinna viisadega. Oluline on meie jaoks ka see: meil on olnud suured vaidlused ülemkogu laua taga sellel teemal, kas Euroopa Liit peaks finantseerima piiri väljaehitust, ja ülemkogu eesistuja Charles Michel ütles eile – seda on hea meel tõdeda –, et füüsiline rahastus võiks tulla Euroopa Liidu eelarvest. See toetus on väga oluline. Esmaspäeval on välisasjade nõukogul oodata ka täiendavat sanktsiooniotsust, sest diktaator mõistab ainult jõudu ja ta läheb täpselt nii kaugele, kui tal lastakse minna. See olukord on väga ohtlik ja me abistame Poolat nii palju, kui me saame.

Nüüd COVID-i olukord. Kõigepealt, me oleme endiselt väga kõrgel ohutasemel, aga võrreldes üle-eelmise nädalaga on nakatunute arv vähenenud. See trend on tegelikult üle nädala juba kestnud. See on positiivne, see näitab seda, et inimesed on käitunud väga vastutustundlikult, nad on nendest kontrollimeetmetest kinni pidanud ja nakkushaiguse levikut tõkestanud või kontakte vähendanud. Selle eest ma olen kõigile väga tänulik – nii nendele, kes on siis vastutustundlikult käitunud, piiranguid jälginud, kui ka ettevõtetele, kes on tõendeid kontrollinud. Seda kõike ikka selleks, et haiglas oleks meil vähem inimesi ja me suudaksime sellest kriisist tulla välja nii, et me saaksime ühiskonda hoida avatuna, aga samas haiglad peaksid vastu.

Täna arutasime ka seda, mida teha siis, kui inimesel, kes on vaktsineeritud, on kodus haige inimene. Soovitus perearstidele on selline: anda haigusleht ka sellisel juhul, kui inimene tõesti peab olema haige inimesega koos, sest sellisel juhul on viirust kodus lihtsalt nii palju, et see võib vaktsiinikaitsest läbi murda. Sellisel juhul see vaktsineeritud inimene suurema tõenäosusega võib seda viia ka eraldi töökollektiividesse. Nii et see võiks olla selliselt. Ja perearstid seda juba teevad, et annavad neid haiguslehti, kui inimesed tõesti ei saa olla kuskil mujal ja peavad olema kodus, kus on haige inimene.

Me otsustasime vähendada ka alates 15. novembrist nii sise- kui ka välitingimustes toimuvate ürituste lubatud piirarvu. Ehk alates esmaspäevast on siseruumides [lubatud üritusele osalema] kuni 1000 ja õues kuni 2000 inimest. Iseenesest nii suuri üritusi praegu toimumas väga ei ole. Kultuuriministeeriumi andmetel vähemalt mitte. Selle piirangu mõte on selles, et tegelikult siiski suurüritusi hetkel korraldada ei ole mõistlik. Me oleme väga siis piiri peal, kuigi langustrendi on näha, aga [nakatumine on siiski,] nagu ma ütlesin, väga kõrgel tasemel ja seetõttu on pigem hea väga suured üritused ära jätta. Endiselt kehtivad kontrollimeetmed, st üritustel saavad osaleda ainult COVID-i-tõendiga, st [kas vaktsineeritud] või läbi põdenud inimesed.

Vaktsineerimisest. Vaktsineerimine läheb aina edasi. Ma olen sellel nädalal olnud videosilla vahendusel ka kõigi nelja Eesti regionaalse kriisikomisjoni kohalike omavalitsustega ühenduses, et arutada seda, mida siis kõik saaksid veel teha kohaliku omavalitsuse tasandil, et vaktsineeritute hulka tõsta. Me toetame omavalitsusi nii vahetute kulude kui ka otseste lisakulude kompenseerimisel, just selleks, et nad aitaksid vaktsineerimisele kaasa. Ja eraldi on n-ö preemia – 11,5 miljonit eurot – omavalitsustele, kes on saavutanud aasta lõpuks enda omavalitsuses täiskasvanud elanikkonna seas 10%-lise vaktsineerituse kasvu või kus on täielikult vaktsineeritud vähemalt 80% täiskasvanutest.

Käimas on ka tõhustusdooside tegemine. Täna otsustasime, tulenevalt andmetest, et AstraZeneca ja Jansseni vaktsiini kaitse langeb ajas kiiremini kui Pfizeri ja Moderna vaktsiini kaitse, seetõttu tuleks tõhustusdoose teha nende puhul juba peale viit kuud. Aga sellest kõigest räägib täpsemalt terviseminister.

Lisaks tõhustusdooside tegemisele on käimas gripi vastu vaktsineerimine. Mina isiklikult väga soovitan lasta ennast gripi vastu vaktsineerida. Olen ise üks kord gripi läbi põdenud, rohkem ei taha. Pärast seda lasen alati ennast vaktsineerida. Tänavu saavad esimest korda kõik üle 65-aastased, kes on ka gripi suhtes riskirühmas, gripivaktsiini tasuta. Muidu on see vaktsiin, mille eest inimesed peavad ise tasuma.

Valitsuse istungil kiitsime heaks muudatused taastuvenergia vähempakkumiste tingimustes ja korras. Eelnõuga tehakse muudatusi vähempakkumise läbiviimise korrale. Selle ajendiks on eelmiste vähempakkumiste jooksul kogutud praktika ja oktoobrikuus vastu võetud elektrituruseaduse muudatused. Suurimate muudatuste hulka kuulub pakkumistähtaja pikendamine, juba olemasoleva tootmisseadmega vähempakkumises osalemise võimaldamine ja vähempakkumise läbiviija kohustus jälgida vähempakkumise võitja tootmisseadme rajamise käekäiku. Uue korra järgi korraldatava vähempakkumise alguseks plaanitakse juba 30. novembrit. Selle mõte on see, et taastuvenergiatootjatel oleks võimalus turule oma taastuvenergiat pakkuda. Ja kes küsib väiksemat toetusmäära, saab õiguse anda turule taastuvenergiat.

Lisaks, valitsus otsustas maaeluministri ettepanekul eraldada reservist 5,5 miljonit eurot, et maksta erakorralist toetust piima- ja sealihasektorile. Selle eesmärk on leevendada põllumajandustootjatele piima- ja sealiha madalate kokkuostuhindade ja tootmiseks vajalike sisendite hindade tõusu negatiivset mõju.

Nii, aga minu poolt kõik. Aitäh!

Juhataja

Nüüd annan sõna tervise- ja tööminister Tanel Kiigele.

Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Tervist! Täna on tõesti hea meel tänada Eesti inimesi selle eest, et oleme üheskoos – nii valitsus, kohalikud omavalitsused, ettevõtjad kui ka kõik Eesti elanikud – suutnud täita ühist eesmärki ehk ühest küljest hoida viiruse levikut võimalikult madalal ja teisalt hoida Eesti elu ja Eesti ühiskonda avatuna. Midagi lihtsamat ei ole mõnes mõttes viiruse leviku tõkestamiseks, kui kõik suunata karantiini, panna riik kinni, erinevad sektorid sulgeda, aga selle pikaajalised mõjud ja ka tegelikult jätkusuutlikkus on oluliselt küsitavamad.

Praeguses seisus võib öelda, et Eesti elu on sisuliselt avatud, enamikus omavalitsustes lapsed käivad koolis, inimesed saavad käia tööl, soovitus on loomulikult teha kaugtööd. Samal ajal me oleme saanud nakatumisnäitaja vaktsineerimise ja nakkusohutuse reeglite täitmise toel langusesse. Nüüd tuleb pingutada ühiselt edasi, et seda seal ka hoida.

Haiglaravinumbrid näitavad paranemise märke. Eeskätt võib öelda, et viimasel ajal on haiglaravinumber vähenenud just nimelt haiglas endas nakatunud inimeste tervenemise arvel. Ehk tegelikult COVID-sümptomaatiliste haiglaravinumber on suurusjärgus 450 või 430 patsiendi juures olnud juba mõnda aega. See näitab stabiliseerumist, kuigi veel mitte langust. Aga see prognoos, mis tugineb eeskätt nakatumisele ja patsientide haiglasse jõudmisele, näitab siiski, et lähinädalatel on oodata ka haiglaravivajaduses langustrendi. See omakorda annab haiglatele ja Eesti tervishoiusüsteemile võimaluse vältida juba vahepeal kavandatud otsuseid, mis oleks eeldanud 15. novembrist laiaulatuslikku täiendavate COVID-voodikohtade avamist ja plaanilise ravi senisest ulatuslikumat piiramist. Ehk praegu kõik haiglad töötavad selle nimel, et neid otsuseid ei oleks vaja teha ja et oleks võimalik maksimaalses mahus jätkata plaanilise ravi pakkumist, samuti loomulikult hoida piisavalt voodikohti COVID-19 haigetele, kelle ravivajadus kindlasti nüüd lähinädalatel päris ära ei kao. Aga nagu viidatud, praegused nakatumise näitajad lubavad langustrendi.

Siin on hästi oluline põhimõte, et me ei hakkaks siin hetkel n-ö hõiskama ega tunneks, et kriis on möödas. Vaadates kasvõi Euroopas toimuvat ja seda, kui kiiresti see dünaamika areneb, näeme, et Euroopas on riike, kus nakatumisnäitajad on nädalaga 60% või 70% kasvanud. Ehk tegelikkuses see viiruse levik ja delta lainetamine ka siin meie lähiregioonis on jätkuvalt ülisuur. Kui vaadata Euroopa kaarti, siis on näha väga selge muster: need riigid, kus on Euroopa keskmisest vähem vaktsineeritud, domineerivad kõik nii nakatumise näitajatelt kui ka suremuse numbritelt ja vastupidi. Minu arvates peamine järeldus kõigile, kes võib-olla ei taha uskuda Eesti poliitikuid, on see, et siis võiks uskuda andmeid. Ehk kui vaadata tõepoolest näiteks seda, mis toimub Itaalias, Portugalis, Hispaanias ja nii mõneski suures riigis, näiteks Rootsis, mis on vaktsineerimise poolest selgelt eesliinil, siis on näha, et need riigid on praegu ülimadala nakatumisnäitajaga ja ülimadala suremusega. Seal, suurtes riikides on isegi üldsuremus COVID-isse väiksem kui meie enda regiooni väikeriikidel – meie elanike arvu erinevus on kahekümne- või kolmekümnekordne. Kui see ka inimest ei veena vaktsiinide mõjususes, siis on vist keeruline teda üldse veenda.

See on ka peamine sõnum inimestele: olgu esimene doos, teine doos või kolmas doos, iga kaitsesüst võib olla elupäästev, iga kaitsesüst võib-olla otsustava kaaluga. [Sellest sõltub,] kas meil tuleb hakata kuskilt taas mingeid piiranguid kehtestama, kas viirus hakkab taas levima, kas sa ise või su pereliige haigestub raskelt, kas sina või su lähedane jääb ilma mõnest plaanilise ravi vajadusest. Ehk igal juhul vaktsineerimise vajadus ei ole kuskile kadunud. Vastupidi, deltatüve puhul on see kõrgem kui eales varem. Ja me näeme mustvalgelt seda, et need riigid, kes on jäänud vaktsineerimisega alla Euroopa keskmise, on praegu suurtes raskustes haiglaravikoormuse ja surmajuhtumite arvu tõttu. Ja on ka täpselt vastupidi. Nii et ma usun, et me kõik – Eesti elanikud, Eesti ühiskond – sooviksime näha ennast ikkagi sealpool rindejoont, kus on praegu Põhjamaad ja mitmed Lääne-Euroopa riigid ning kus haiglaravikoormus ja suremus ei ole COVID-i vaates enam kaugeltki selline probleem, nagu see oli alles alles kevadel.

Jätkates korra valitsuse tänase päevakorra teemaga, loomulikult tervishoiusüsteemi põhiline väljakutse on COVID-i-kriisi ületamine, samal ajal laiemalt muude ravijuhtude tagamine. Aga me vaatame ka tulevikku ja laiemalt rahvatervise kaitset. Täna leppisime valitsuses kokku rahvatervishoiu seaduse algatamise. Selle eesmärk on luua eeldused valdkonna süsteemseks korrastamiseks, inimese tervise kaitseks ning seeläbi rahvastiku tervise olukorra paranemiseks. Täpsemalt ajakohastame rahvatervise valdkonna termineid, erinevaid põhimõtteid, millest rahvastiku tervise arendamisel ja tervise korraldamisel lähtutakse. Samuti toome selgemalt välja need ülesanded ja tegevused, mis on riigi ja kohaliku omavalitsuse tasandil.

Siin tegelikult võib öelda, et on sama loogika, mis COVID-i kriisi ajal – parimate tulemuste saavutamiseks on vaja laiapõhjalist panustamist nii riigi tasandil, omavalitsuse tasandil kui ka ettevõtte tasandil. See puudutab ka rahvatervist laiemalt. Igal juhul on tervisekaitsel oluline roll igale omavalitsusele, igale ettevõtjale ja igale inimesele endale. Selle eelnõuga ajakohastame ka nõuded laste hoolekandeasutustele, sh toitlustamisele, ning vaatame veel mitmed nõuded ja reeglid üle ning täpsustame neid. Nii et sellise eelnõu algatasime valitsuses. Loodan, et parlamendis saab see arutelu väärika jätku ja me jõuame vajalike seadusemuudatusteni, et kogu see süsteem tervikuna oleks senisest parem ja toimimav, eeskätt rahva tervist kaitsvam.

Teen korra veel tagasipõrke COVID-i teema juurde. Kuna peaminister viitas tõhustusdoosidele, siis ütlen, et tõesti riikliku immunoprofülaktika ekspertkomisjoni parimaid asjatundjaid arutasid valitsuse palvel veel kord andmete põhjal, milline on tegelikult mõistlik tõhustusdoosi intervall nendele, kes on saanud esmase kuuri kas AstraZeneca või Jansseniga. Tõesti, uuendatud ja järjest laekuvate andmete põhjal hindasid eksperdid mõistlikuks nende kahe vaktsiini puhul selle kuue kuu piirmäära alla toomist viiele kuule. Pfizer/BioNTechi ja Moderna puhul jätkame vastavalt Euroopa Ravimiametile esitatud müügiloataotlusele ja heakskiidule nende kuue intervalliga. Teeme vajalikud muudatused esimesel võimalusel ka digiregistratuuris, aga praegu saadame loomulikult laiali vastavad juhendid tervishoiuasutustele. Nii et inimestel on igal juhul võimalik oma arsti kaudu või oma õe kaudu tõhustusdoos saada viie kuu möödumisel AstraZeneca ja Jansseni vaktsiini puhul ning kuue kuu möödumisel Pfizer/BioNTechi ja Moderna puhul.

Ma väga tänan ka neid peaaegu sadat tuhandet inimest, kes on tänaseks seda juba teinud. Iga selline otsus ja iga selline valik tegelikult ei aidanud mitte ainult hoida nende tervist, vaid aitas väga selgelt ka viiruse levikut vähendada.

Eesti on olnud tõustusdooside tegemisel Euroopa Liidu keskmisest selgelt kiirem riik. See on jälle suund, mida me kindlasti tahame hoida, kuna ka praegune viiruse levik seda kahtlemata meilt eeldab.

Vaktsineerimise teemal veel niipalju, et Euroopa Ravimiamet alustas ka Moderna kasutamise hindamist 6–11-aastaste puhul. Varasemast on juba Pfizer/BioNTechi vaktsiinitaotlus hindamisel vanusevahemikus 5–11. Ma arvan, et iga selline uudis on tegelikult meile positiivne, sest me näeme, kuidas see haigus võib ikkagi mõjuda raskelt ka lastele, nii nende enda tervisele kui ka tegelikult laiemalt nende võimalusele saada osa õppetööst ja nende võimalusele saada osa ka plaanilisest ravist. Sest plaanilise ravi järjekorras ei ole mitte ainult täiskasvanud ja eakad inimesed, seal võivad olla ka lapsed, kes jäävad mingitest vastuvõttudest või mingitest raviteenustest ilma. Mida suurem on vaktsineerimisega hõlmatus ühiskonnas ehk mida varem saame ka alla 12-aastastele pakkuda efektiivseid, ohutuid, nende tervist ja ühiskonda tervikuna hoidvaid vaktsiine, seda tugevamad me oleme selle pandeemia valguses. Nii et ma väga loodan, et Euroopa Ravimiamet annab kiiresti, aga põhjalikult vajalikud hinnangud ja vajalikud heakskiidud.

Kinnitan taas seda, mida olen öelnud varemgi, et Eesti riik on soetanud piisavalt vaktsiine järgmiste lepingutega nii Pfizer/BioNTechilt kui ka Modernalt. Seega, meil on võimalik tagada nii tõhustusdoose kui ka lastele sobivaid vaktsiine kohe, kui need on saanud vastava müügiloa ja need tarned on Eesti riiki jõudnud. Aitäh!

Juhataja

Aitäh! Nüüd annan sõna kaitseminister Kalle Laanetile.

Kaitseminister Kalle Laanet

Aitäh! Tere päevast! Mina alustaksin sellega, et kajastan julgeolekuolukorda meie regioonis. Kui mõni kuu tagasi me ütlesime, et sündmused, mis toimusid Leedu piiril, olid kõige rohkem ärevust tekitavad viimase 39 aasta jooksul, siis nüüd me saame ju väga selgelt öelda, et sündmused kõik on eskaleerunud järjest rohkem ja see, mis toimub praegu Valgevene ja Poola piiril, on kindlasti jälle see koht, kus me saame öelda, et nad on veelgi suuremaks probleemiks meil.

Eriti tahaksin rõhutada seda, et tegelikult täna tähistatakse Poolas iseseisvuspäeva. Võib juhtuda, et Valgevene liidril Lukašenkol on väikene „kingitus“ ka Poola rahvale illegaalsete migrantide näol. Mina nimetan seda ikkagi puhtalt migratsioonirelvaks. Võib-olla ma natukene kirjeldan teile olukorda, mis toimub Valgevenes. Me teame ju, et tšarterlennud ei ole siiamaani vähenenud, üha rohkem ja rohkem on probleeme migrantidega, kellel puuduvad rahalised vahendid teenuste eest tasumiseks. See tähendab seda, et nad tekitavad ka Valgevene sees üha rohkem probleeme.

Iraagi võimud on iseenesest valmis tagasilende organiseerima, aga praegu paraku puudub migrantidel huvi tagasi lennata. Väga selgelt on teada ka see, et Valgevene piirivalvet toetavad tegelikult Valgevene siseväed, selleks et tekitada segadusi Poola ja Valgevene piiril. Meil on olnud tõesti iga päev ametkondade vaheline koostöö ja infovahetus kolme Balti riigi vahel. Eile oli minul Lätiga kaitseministriga telefonikõne, valmistasime ette kolme Balti kaitseministri ühise toetusavalduse, millega väga selgelt väljendame oma toetust ja valmisolekut reageerida, kui on vajalik, ja abi osutada. Täna oli mul ka kõne Poola kaitseministriga, kes helistas veel kord ja tänas meid toetuse eest. Kinnitasin temale, et me oleme valmis reaalselt abi osutama mitmesuguste tegevuste näol. Kokkulepe oli selline, et meie spetsialistid omavahel suhtlevad, kuidas see abi hakkab välja nägema.

Väga oluline on loomulikult poliitiline toetus. Ja kindlasti on oluline ka kiirendada Euroopa Liidu sanktsioonide vastuvõtmist isikute vastu, kes toetavad Valgevene režiimi tegevust, eelkõige just nimelt nende vastu, kes toovad Minskisse uusi reisiliine. Meie seisukoht on küll väga selge: praegune olukord nõuab enesekindlat, kuid valvsat reageerimist, seda eriti arvestades, et Venemaa ja Valgevene on meedias alustanud lääne, kitsamalt Poola ja Leedu tegevust demoniseeriva narratiivi ülesehitamist, üritades läänt näidata külmaverelisena, kes inimeludest ei hooli.

See väljakutse on minu arvates meie regioonis kõigil ühine, sest me kunagi ei tea, millal võib juhtuda see olukord, kus meie piiridele on koputamas illegaalselt saabuvad migrandid. Aga hetkel ma põhimõtteliselt lõpetan.

Juhataja

Aitäh! Nüüd annan sõna siseminister Kristian Jaanile.

Siseminister Kristian Jaani

Tervist! Kõigepealt, mul on väga hea meel karantiinist väljas olla, siin teiega kohtuda ja juttu rääkida. Aga ei soovita seda põdemist küll mitte kellelegi. Mul on äärmiselt hea meel, et mina olen vaktsineeritud. Selle haiguse läbipõdemine on kindlasti leebem ja talutavam puhtalt ikkagi tänu sellele, et vaktsineerimiskuur on läbi tehtud. Nii et veel kord kõigile soovitus: kas tõhustustdoos teha või kes ei ole ka veel esmast vaktsineerimist teinud, siis kindlasti seda teha. Tõesti, minu soovitus on selline.

Minu alustan ka olukorrast Poola-Valgevene piiril. Mitmel korral on siin juba läbi käinud ka, et praegu on äärmiselt oluline see, et me oleme kõik Euroopa Liidu tasandil Poola seljataga, aga kindlasti kahepoolselt. Ärme unustame ära ka seda, et ega Lätis ja Leedus ei ole see [ohu]olukord mitte kuskile ära kadunud. Seal on küll näha teatavat stabiliseerumist ja see olukord on eskaleerunud eelkõige Poola-Valgevene piiril, aga Lätis ja Leedus ei ole kindlasti [ohu]olukord möödas.

Viimati oli meil neljapoolne kohtumine Läti, Leedu ja Poola ministritega reedel. Juba reedel Poola asesiseminister nägi ette sellist eskaleerumise võimalust, mida me esmaspäeval kõik nägime. Ka esmaspäeval suhtlesin Poola asesiseministriga, pakkusin neile igakülgset tuge. Pakkusin ka reaalset abi Eestilt Poolale. Hetkel seda abi Poola kolleeg asesiseminister ei soovinud, aga ta teab, et tal on igal ajal võimalus minule helistada ja vajaduse korral me saame kindlasti abi andmise kokku leppida.

Eile rääkisin ka Soome siseministriga. Rääkisime samamoodi olukorrast Poola-Valgevene piiril, rääkisime sellest, mida on Euroopa Liidu tasandil võimalik teha, rääkisime ka sisepiiridest ja nendest riskidest, mis võivad avalduda sisepiiridel, kui arvestada seda, et meil on juba päris suur hulk inimesi, kes on illegaalselt piiri ületanud nii Poolas, Lätis kui ka Leedus. Ma arvan, et väheoluline pole ka see, et uus politsei vahetusmissioon on läinud ka Leetu leedulasi abistama, nii et meil on nii tegevused kinnipidamiskohtades kui ka reaalsed tegevused piiri peal.

Nii et jätkuvalt, kokkuvõtvalt on meie eesmärk ikkagi see, et lahendada kriisi seal, kus see kriis on tekkinud. Poola ei ole praegu küll veel abi küsinud, aga kindlasti, kui see vajadus on, siis ta seda teeb, kasvõi Euroopa Liidu tasandil. Mina rõhutasin, et ärgu unustagu ka kahepoolse abi küsimist, kui see vajadus on. Aga veel kord: Leedus praegu abistame neid kohapeal – seal, kus kriis on tekkinud – ja on hästi oluline, et me kaitseme enda piiri seal, kus see vajadus on kõige suurem. Praegu oleme oma inimestega lausa Leedus kohapeal.

Me oleme Leedu, Läti ja Poola siseministriga kokku leppinud erinevad tegevused, mida me teeme koos, kus me hoiame ühtset joont. Me paneme sarnaselt välisministritega kokku ka ühispöördumist rahvusvahelistele inimõigusorganisatsioonidele, et juhtida rohkem tähelepanu just inimõiguste olukorrale Valgevenes ja vaadata seda poolt, eelkõige peaksid seda tegema rahvusvahelised inimõiguste organisatsioonid.

Mina arvan, et selle olukorra lahendus saab olla ikkagi see, et see algab Valgevenest. Samuti, kuna praegu on ülevaatamisel ka uued Schengeni piirieeskirjad, oleme ka sinna oma ettepanekuid teinud. Uusi piirieeskirju ei ole küll praegu avaldatud, aga piirieeskirjadesse kindlasti sellised ettepanekud, mis on pikka aega [arutelul] olnud ja mida Eesti on tegelikult vedanud, puudutavad seda, et meil peaksid olema Euroopa Liidu välispiiridel miinimumstandardid. Kui meil on miinimumstandardid, siis tegelikult on ka finantseerimine Euroopa Liidust hoopis teistel alustel.

Mul on väga hea meel, et esialgne väga kange suhtumine Euroopa Komisjoni poole pealt selles vaates, et ei ole justkui nagu võimalik finantseerida välispiiri taristu ehitust, on, nagu nüüd ikkagi näha, muutunud. Nende [suhtumine] läheb pehmemaks ja see on väga positiivne.

Kui Leedus kriisi eskalatsioon algas, siis paraku, ükskõik kui palju me siin partneritega sellest rääkisime, oli väga raske seda saavutada. Nüüd me siiski näeme, et seal on positiivne areng toimunud. Nii et see on äärmiselt positiivne, aga vaatame, kuhu see liigub.

Tuleme nüüd natuke Eestile lähemale. Kui Leedu ja Läti selle hübriidrünnaku ohvriks langesid, siis me eelkõige nägime riski Eesti vaates selles, et Eestist võib saada justkui transiitkoridor illegaalsele immigratsioonile Põhjamaadesse. See risk ei ole tänaseks realiseerunud sellisel kujul.

Jah, osa inimesi on seda transiitkoridori üritanud kasutada eesmärgiga jõuda Põhjamaadesse. Me teame, et mõned inimesed on näiteks ka Soome jõudnud, nad on meie n-ö filtrist läbi lipsanud. Me oleme kätte saanud tänase seisuga viis inimest, kelle puhul me teame, et nad on sisenenud Euroopa Liitu illegaalselt Valgevene kaudu, nad on siin kinni peetud, kaks neist on juba tagasi saadetud lähteriiki ja üks läheb täna tagasi lähteriiki.

Huvitav on see, et meil on tegelikult nende üksikute inimeste Iraaki tagasi saatmine olnud tegelikult väga lihtne. Aga see on olnud lihtne tänu sellele, et nad on valinud vabatahtliku tagasipöördumise. Üks inimene oli küll Venemaalt tulnud, lähteriik oli Venemaa, tema saatsime Venemaale välja. Ja Venemaa võttis väga kenasti teda ka vastu. Üks inimene on läinud ja teine läheb täna Iraaki tagasi. Nii et see tagasisaatmise protsess praeguses olukorras on olnud lihtne. Kahe inimese puhul on veel menetlustoimingud pooleli, nemad on praegu meie kinnipidamiskeskuses.

Loomulikult, alati jääb see küsimus, kui palju on n-ö filtrist läbi lipsanuid, aga siin annab ikkagi kinnitust ka see, et kui me ei ole meie partnerite käest, kellega meil on vahetu laevaliiklus, näiteks rootslased-soomlased, saanud palju tagasisidet selle kohta, et inimesed on sinna jõudnud, siis see tegelikult näitab, et see transiitkoridor, mida me alguses pidasime võimalikuks, ei ole siiski realiseerinud. Üksikud juhtumid kindlasti seda ei näita meile.

Aga jätkuvalt on meie tähelepanu eelkõige suunatud sisepiiridele, eelkõige Tallinna sadamasse. Tallinna sadamas toimuvad Politsei- ja Piirivalveameti tegevused, sest eesmärk saab olla ainult minna põhjamaadesse ja nad peavad läbima selleks Tallinna sadama. Aga viime toiminguid läbi ka meie lõunapiiril, Eesti-Läti piiri peal. Endiselt me ei näe muudatusi tavapärases olukorras meie välispiiril. Kui me räägime Eesti ja Vene Föderatsiooni piiril toimuvast, siis seal meie eksperdid mitte mingisuguseid muudatusi näinud ei ole. Välispiir on hästi valvatud.

Peale lõunat kabinetis annan ka ülevaate sellest, kuidas on edenenud meie idapiiri väljaehitus. Me liigume idapiiri väljaehitusega väga heas tempos. See tempo on selline, et tõenäoliselt välispiir saab valmis varem, kui oli algselt planeeritud. Meil on füüsiline piiritara iseenesest valmis selles kohas, kus meie eksperdid nägid kõige suuremaid riske, et sealt võiksid hakata toimuma illegaalsed piiriületused, nimelt kolmikpunktist ülespoole kagunurgas. Ja 23 kilomeetri ulatuses on piiritara valmis ehitatud, ehitustegevused on ka järgmises etapis, järgmistes piirilõikudes, mis on 39 kilomeetrit sealt edasi. Ehk 63 ulatuses on tegevused ja 23,5 kilomeetrit on valmis.

Veel kord: nagu ma ütlesin, 63 ulatuses käivad tegevused, seal on kehtivad ehituslepingud ja tööd käivad. PPA on küll alustanud ka ehitajaga läbirääkimisi selle üle, kas on võimalik veel olemasolevate tingimuste raames kiirendada meie välispiiriehitust. Nii et PPA on selliseid läbirääkimisi alustanud.

Me oleme teatud sündmusi arvestades toonud päris mitmed piiriehituse hanked ettepoole, kuni kuus kuud, selleks et kiirendada protsessi ja et idapiiri väljaehitamine oleks veelgi kiirem. Me teeme ka seiretehnika hankeid ennetavas tempos. Me oleme seiretehnika soetamiseks planeerinud Euroopa Liidu välisvahendeid ja need avanevad, kui kõik läheb hästi, 2022. aasta märtsis, aga me ei oota ära seda, kas need fondid avanevad või mitte või on äkki mingi risk, et võib-olla see lükkub edasi, vaid kindlasti seiretehnika hanked saab ära teha varem – siis, kui taristu on valmis.

Seejärel on järgmine etapp see, et saab ka seiretehnika peale panna. Piiri valvamine koosneb lõpuks kolmest olulisest komponendist, st see ei ole tara üksinda, vaid on inimesed, tara ja seiretehnika. Juhuks, kui on risk, et näiteks Euroopa Liidu vahendid ei avane selleks ajaks, oleme me juba kokku leppinud ka selle, et me saame kasutada sildfinantseeringut, st seda, et kui näiteks Euroopa Liidu vahendid ei avane – ei näe küll mitte mingit põhjust, et need ei peaks avanema, aga ikkagi –, siis me saame kasutada näiteks olemasolevaid piiriehituseks ette nähtud eelarvelisi vahendeid, näiteks seiretehnika soetamiseks, et saada seiretehnika kiiremini kätte, ja hiljem saab Euroopa Liidu vahenditest katta seda osa, mida me võtame piiriehituseks ette nähtud eelarvest. Selline sildfinantseering on täiesti võimalik ja seda saame ka vajaduse korral kasutada.

Valitsuskabinetis ma peale lõunat tutvustan ka mõnda mõtet, mis on seotud sellega, kas mõnes kohas saaks ka piiriehituse ambitsiooni pisut tõsta. Selles vaates, et nagu te teate, alates aastast 2019, kui me n-ö vähendatud mahus eelarves piiriehitusega pihta hakkasime, siis mingisugustes kohtades seda ambitsiooni langetati. Aga mõnda mõtet tutvustan täna valitsuses. Siis arutame, kas oleks mõistlik mõnes kohas tõsta seda ambitsiooni tagasi. See eeldab ka rahalisi vahendeid, aga kõigepealt tuleb seda kindlasti valitsuses arutada.

Kui me räägime sellest, mis on eelkõige oluline, et kui meil on täna, nüüd ja kohe vaja ajutised piiritõkked üles panna – teha seda, mida on teinud Leedu, Läti ja Poola –, siis siin on meil kaitseminister Kalle Laanetiga väga konkreetsed kokkulepped selles, kuidas see saab toimuda, kus kohas see toimub, kes seda teeb ja kui kiiresti seda tehakse. Nii et see on see kiire lahendus.

Kiire lahendus ei ole tavapärane ehitus, mis võtab igal juhul kauem aega. Ehitajaga on praegu kokku lepitud optimaalne tempo, aga nagu ma ütlesin, läbirääkimisi PPA ja ehitaja vahel on juba alustatud. Aga jah, kui meil on vajadus nüüd ja kohe ajutiselt tõkestada mingeid kohti – need kohad, mis on kõige kriitilisemad, on kaardistatud – ja kus me näeme, eksperdid näevad, et ajutine tõke tuleb panna, siis need kohad on teada. Kaitseminister Kalle Laanetiga oleme korduvalt sellel teemal ka vestelnud.

Me saame siin teha ära ka mõne ennetava sammu, st selle ajutise tõkke võib viia juba näiteks nendesse kohtadesse, kus selleks vajadus on. Ja kui tekib vajadus, siis me ei hakka mitte midagi laost välja võtma, vaid kõik on juba kohapeal olemas. Ka selle oleme Kalle Laanetiga läbi rääkinud ja kokku leppinud. Nii et on väga palju konkreetseid tegevusi, kuidas me saame kiirelt tõkestada ajutiselt kohtades või siis kuidas piiriehitusega edasi minna ja teha seda edasi kiiremini. Aga rõhutan ka seda, et praegu meie enda välispiirivaates olukord muutunud ei ole. Loomulikult me peame arvestama sellega, mis toimub regioonis laiemalt – see on see teema, mida puudutas ka kaitseminister.

Natukene ka COVID-i järelevalvest. Järelevalvest nii palju, et kui me võtame perioodi novembri algusest PPA tegevuste vaates, siis tõepoolest PPA on rohkem tähelepanu pööranud ja sihistanud tegevusi, et n-ö jõustada neid COVID-i piiranguid või kohustusi, mis meil hetkel Eestis kehtivad. PPA tegi eelmisel nädalal 462 ettevõtte kontrolli, kus oli eesmärk kontrollida seda, et kui ettevõttel on COVID-i-passi kontrollimise kohustus, siis kuidas seda tehakse. Lisaks kontrolliti ligi 840 kohas maskikandmist. Maskikandmise osakaal vormis politseiametniku hinnangul on üle 90%. Rõhutan: vormis politseiametniku hinnangul – selle, kes läheb vorm seljas kaubanduskeskusesse, näiteks.

Aga me oleme ikkagi tõesti päriselt näinud seda ka erariietes järelevalve tegemisel, et maskikandmise osakaal on tõepoolest paranenud. Samas, ikkagi, näiteks ka PPA on eelmisel nädalal alustanud ligi 70 väärteomenetlust nende isikute suhtes, kes ei ole maski kandnud nendes kohtades, kus see meil praegu kohustuslik on.

Loomulikult on väga kahetsusväärne ka eilne uudis selle kohta, et keskkriminaalpolitsei pidas kinni ühe meditsiiniõe, kes oli leidnud endale „hea rahateenimise võimaluse“ ja väljastas võltsitud koroonapasse. Sellise informatsiooni saabumisel politsei väga kiirelt reageerib. Väga kiiresti tehakse menetlused, et selline ahel katkestada. See ei ole naljaasi, see on kuritegu.

Olenevalt sellest, kas sa toodad seda või sa reaalselt kasutad seda, on reaalne vanglakaristus selliste rikkumiste, selliste kuritegude puhul kolm kuni viis aastat. See ei ole naljaasi, see on tõsine asi, selle eest võib minna vangi.

Lühidalt kõik. Aitäh!

Juhataja

Aitäh! Nüüd on võimalik esitada küsimusi. Öelge palun väljaanne, nimi ja kellele on küsimus suunatud.

Karoliina Vasli, Delfi

Tere! Küsimus on peaministrile. Siin pressikonverentsi alguses oli juttu ka lähikontaktsetest ja isolatsioonist, mõtlen just vaktsineerituid. Ka teadusnõukoda on soovitanud, et see võiks olla kohustuslik, aga ma sain aru, et see on ikkagi soovituslik ja tuleks suhelda oma perearstiga.

Aga me oleme näinud praktikas palju seda, et see soovituslik ei tööta, kasvõi maskikandmise puhul – kui öeldakse, et on soovitus, siis võib-olla iga kolmas teeb seda. Miks ikkagi ei rakendata siis käsku, et kõik lähikontaktsed peaksid jääma isolatsiooni?

Kaja Kallas

Aitäh! Teie ei usu Eesti inimestesse, mina usun. Ja ma jätkuvalt usun Eesti inimestesse. Enamik Eesti inimesi käitub vastutustundlikult, enamik inimesi kuulab soovitusi, enamik inimesi tegelikult on teinud endast kõik selleks, et viiruse levik oleks Eestis väiksem.

Nüüd, seda kohustuslikuna teha ainult neile, kellel on kodus haige inimene, on keeruline. Sellepärast, et seda on keeruline defineerida. Kes kontrollib, kes elab kellegagi koos? Kui meil on pere, meil on ka kärgpered, meil on võimalus ka näiteks inimestel teha kodutööd, nii et sa ei pea teiste inimestega kokku puutuma, aga sa ei pea ka minema haiguslehele.

Meil on võimalusi, inimestel on ka, ma ei tea, suvilad [või kohad, kuhu] nad saavad minna [haigetest] inimestest eraldi. Nii et tegelikult ei pea seda sellise sunniga tegema. Kõik inimesed, kellel on haige kodus, saavad perearstilt haiguslehe, kui nad tõesti peaksid muidu minema tööle. Ka perearstid ütlevad, et tegelikult seda küsitakse. Kõik otsused, mis me teeme, peavad olema kantud kahest eesmärgist. Üks on see, et me saame hoida ühiskonda avatuna, ja teine on see, et me suurendame motivatsiooni vaktsineerida. Kui me ütleme, et kõigil on isolatsioonikohustus, ka vaktsineeritud inimestel, siis see tegelikult vähendab motivatsiooni lasta ennast vaktsineerida.

Me juba näeme, et meil jällegi see tempo aeglustub. See lõpp on meil keeruline ja selle tõttu me peame kõiki neid otsuseid väga selgelt läbi kaaluma. Aga jätkuvalt, mina usun Eesti inimestesse. Aitäh!

Juhataja

Tervise- ja tööminister soovis midagi lisada.

Tanel Kiik

Aitäh! Peaminister ütles küll juba peamised argumendid ära, aga ma lihtsalt kordan selle üle: me kõik teame, et vaktsineeritud isiku risk nakatuda on mitu korda väiksem kui vaktsineeritud inimesel ja risk haiglasse sattuda on veel kordades väiksem.

Ma ennist tõin siin korra võrdluse vaktsineerituse arvude kohta Euroopa vaates. Lihtne matemaatika näitab, et täna suurema vaktsineeritusega riikides on nakatunute hulk elaniku kohta 10–20 korda madalam – praegu reaalajas –, kui ta on madalama vaktsineerituse tasemega riikides. Surmajuhtumite erinevus on aga 20–30 korda.

Eks see on ka peamine sõnum, mida me tegelikult tahame ühiskonnale anda, et selle kriisi lahendus, nii nagu oleme kümme kuud või veelgi kauem rääkinud, on vaktsineerimine. Ka valitsuse otsused ja sammud peavad toetama ikkagi vaktsineerimise edenemist.

Teadusnõukoja ettepanekut me arutasime, oleme korduvalt arutanud. Ja tõepoolest, hetkel selle soovituse andsime, et kellel on vähegi võimalik ja kelle töö on selline, kus on võimalik kaugtööd teha, on mõistlik jääda koju eneseisolatsiooni ja teha ka testi. Aga sellist lauskohustust praegu, kus me näeme, et praeguste meetmete mõjul on siiski viiruse levik taandumas ning on tõesti hoogustada ja hoida üleval vaktsineerimise tempot, ei ole juriidiliselt tehtud.

Kui olukord muutub, kui olukord halveneb, siis võib valitsuskabinet alati tulla nende teemade juurde tagasi, aga ma väga loodan, et meil seda teha ei tule. Ja väga loodan, et Eesti elanikud lasevad ennast vaktsineerida ja seeläbi ka risk vastastikku üksteist nakatada või ise nakatuda iga päevaga väheneb.

Juhataja

Võtame järgmise küsimuse.

Meinhard Pulk, Postimees

Küsin peaministrilt. Kas nende viimaste piirangutega võiks kaasas käia ka mingi kompensatsioonipakett meelelahutusasutustele, keda piirangud ühel või teisel moel on tabanud?

Kaja Kallas

Meil on kogu ühiskond lahti. Kõik meelelahutusasutused töötavad ja saavad oma teenuseid osutada. See ei ole kuidagi võrreldav esimese või teise lainega, mille ajal kõik pandi kinni. Nii nagu kindlustuse puhul on ka selliste kontrollimeetmete puhul mõningane omavastutus. Kui me enne kontrollimeetmete kehtestamist, näiteks kui kadus ära negatiivsete testitõendite kasutamise võimalus, uurisime, kui palju käivad inimesed negatiivsete tõenditega, siis see suurusjärk oli umbes 10%. No 10% käibe langust olukorras, kus tegelikult vaktsineeritud inimeste osakaal kogu aeg tõuseb, ei ole märkimisväärne.

Ja kui me võtame selle, et meil on tegelikult täiskasvanud elanikkonnast üle 70% juba ühe doosiga vaktsineeritud, siis see on siiski väga suur osa ühiskonnast, kes kõiki neid teenuseid endiselt saab tarbida. Seetõttu, jah, me mingit toetusmehhanismi ei ole arutanud.

Juhataja

Kas on veel küsimusi? Tundub, et hetkel ei ole. Siis on võimalik teha veel eraldi intervjuusid. Pressikonverents on lõppenud. Aitäh!

Valitsuse kommunikatsioonibüroo