Juhataja Eero Raun
Tere päevast, head ajakirjanikud! Alustame valitsuse pressikonverentsi. Teie ees on peaminister Kaja Kallas, riigihalduse minister Jaak Aab, haridus- ja teadusminister Liina Kersna ning kultuuriminister Anneli Ott. Palun!
Kaja Kallas
Tere! Nii, meil oli täna väga produktiivne valitsuse istung. Kiitsime heaks 18 punkti.
Võib-olla kõige olulisem on see, et me kiitsime heaks valitsuse 100 päeva tegevuskava, mis koondab eri ministrite tegevusi. Arusaadavalt on 100 päeva piisavalt lühike aeg. Samas on see piisavalt pikk aeg selleks, et ikkagi tegevustega alustada, aga siiski liiga lühike aeg selleks, et millegi väga suurega lõpule jõuda.
Valitsuse tervet tegevuskava me plaanime arutada järgmisel nädalal. Aga võib-olla [nimetan] olulisemad punktid, mida ma nendest 100 päevast välja tooksin.
Loomulikult on meie käed täis tööd seoses kõige sellega, mis puudutab COVIDi kriisi ja sellest väljumist. Võib-olla üks selline suur punkt ongi see väljumiskava eri tegevusalade kaupa. Osa valdkondi on juba alustanud ja väga heade kavadega välja tulnud.
Esiteks on näiteks haridus- ja teadusministeeriumil selline kava ja seda on juba ka tutvustatud. Eks sellest saab haridus- ja teadusminister lähemalt rääkida. Teiseks, asi, mida ma isiklikult välja tooksin, on eestikeelse hariduse teema. Me eraldame kohe raha selleks, et saaks lasteaedadesse juurde õpetajaid, kes aitavad eesti keelega toime tulla. Kolmas selline suurem teema, mis on ka COVIDiga seotud, on paremini sihitud toetusmeetmed, mis puudutavad turismisektorit, ettevõtlust ja põllumajandust, millega ka lähiajal edasi läheme.
Lisaks 100 päeva plaanile me kiitsime heaks korruptsioonivastase tegevuskava aastateks 2021–2025. Seal on väga palju punkte, kaheksa suuremat valdkonda. Põhimõtteliselt aga hõlmab see eri tegevuste läbipaistvust nii kohalikul tasandil, riigi tasandil kui ka erasektoris. Seal on ka teemad, mis puudutavad lobistidega suhtlemist. Ma ütlen selle kohe ära, et oma huvide esindamine on demokraatliku protsessi loomulik osa, aga lihtsalt peab olema arusaadav, kuidas mingid protsessid on mõjutatud ja millise eesmärgiga.
Kuivõrd on tulemas vabariigi aastapäev, siis kiitis valitsus heaks ka riiklike kultuuri-, spordi- ja teaduspreemiate saajad, samuti Wiedemanni keeleauhinna laureaadi, aga nendest saavad täpsemalt rääkida [teised] ministrid.
Võib-olla ütlen selle nädala kohta veel seda, et mul on järjest olnud telefonikõned Euroopa liidritega, ka NATO peasekretäri Jens Stoltenbergiga. Loomulikult teemad, mis meid huvitavad, on seotud meie julgeolekuga, samuti Euroopa projektidega, mis puudutab Euroopa liidreid, ja nendest saab eraldi rääkida. Üks asi, mis on kõigil ühesugune mure, on loomulikult see COVIDi areng. See on igal pool suur mure.
Nüüd, COVIDi teemadel me rääkisime ka täna pikalt ja kuulasime olukorrahinnanguid. Eks te kõik olete nõus, et need numbrid, mis iga päev tulevad, on muret tekitavad, selles suhtes, et täna ka on 455 inimest haiglaravil ja nakatunute arv tõuseb.
Loomulikult me teadsime seda ka. Arvestades seda, et lapsed läksid tagasi kooli, oli teada, et tuleb selline suurem levik. Praegu näemegi levikut nooremate inimeste hulgas. Kuidas sellega toime tulla? Jällegi, vaatame ka, mida teevad teised riigid. On riike, kus need numbrid on kehvemad kui meil, ometi on piirangud palju tugevamad, ja on riike, kus tegelikult väga palju rõhutakse ka inimeste enda vastutustundele.
Mida näitavad meie uuringud? Need näitavad seda, et inimeste ohutaju on alanenud, justkui oleks oht möödas. Väga palju on see loomulikult seotud ka väsimusega piirangute ja selle kriisi tõttu. Sellepärast inimesed võib-olla väga ei järgi seda põhimõtet, et tuleb hoida teistest distantsi, ja nii saab see haigus jällegi levida.
Nii et järgmisel nädalal on meil plaanis selline korraline arutelu, mis me nende piirangutega ette võtame. Meie eesmärk on ikkagi hoida ühiskonda nii avatuna kui vähegi võimalik, aga samal ajal vaadata seda, et meditsiinisüsteem ei läheks kontrolli alt välja.
Teine suur teema, mis on COVIDiga seotud, on loomulikult vaktsineerimine. Täna sai sellest jälle palju räägitud. Positiivne on see, et eakad näitavad oma suure huviga tegelikult kõigile eeskuju – vaktsineerimine on hea ja seda tasub ette võtta.
Nüüd, vaktsineerimise kohapealt on praegu see põhiline pudelikael see, et meil ei ole piisavalt vaktsiine, aga need tarned hakkavad järjest tulema ja edaspidi on seda vaktsiini rohkem. See, milleks me praegu peame valmistuma – ja seda me teeme –, on see, et me vaktsineerime eesliinitöötajaid.
Tegelikult tervishoiusektoris on kõik inimesed, kes on tahtnud lasta ennast vaktsineerida, vaktsineeritud. Seal on vaktsineerimises juba ring peale tehtud. Edasi me liigume teiste eesliinitöötajate juurde ja samal ajal valmistume selleks, kui vaktsiine on nii palju, et me suudame seda vaktsineerimist teha juba suuremas ulatuses.
Nii nagu teistes Euroopa riikides on ka meie vaktsineerimine korraldatud eri tasanditel. Esiteks on loomulikult tervishoiusüsteem üldiselt, kus on haiglad. Teiseks, perearstipraksised, nende juures toimub vaktsineerimine. Ja nüüd on kavas ka spetsiaalsed vaktsineerimiskeskused, selleks puhuks, kui vaktsineerimine läheb juba suurearvuliseks, Eesti elanikkonna üldiseks vaktsineerimiseks. Siis ei tohi see jääda selle taha kinni, et ruume ei ole.
Sellega me tegeleme edasi ka järgmisel nädalal, et see kõik sel hetkel võimalikult sujuvalt kulgeks. Võib-olla on oluline siin veel ära mainida – selle kohta küsitakse palju –, et oleme mõelnud ka logistika peale. Selleks on kokkulepped kahe suure hulgimüüjaga, ravimite hulgimüüjaga, kes saavad seda logistikat üle Eesti korraldada, sest neil on see võrgustik olemas. Jah, see on sellega seoses.
Siis, kui pressikonverents on läbi, me läheme tagasi, et valitsuse kabinetinõupidamisel arutada edasi Euroopa Liidu välisvahendite jaotamise üle. Eelkõige on kaks suurt fondi: taaskäivitamisfond ja REACT-EU. Need kaks suurt fondi on seotud just selle kriisi lahendamise ja sellega, kuhu investeeringuid suunata.
Aga ma praegu lõpetan.
Juhataja
Aitäh! Riigihalduse minister Jaak Aab, palun!
Jaak Aab
Tere ka minu poolt! Ma just praegu kalendrist lugesin kokku, et 100 päevast on 17. päev käimas. On olnud väga tihe ja töine. Vaatasin peeglist, et varsti ma hakkan Tanelile sarnanema soengu poolest, sest juuksurisse ma lihtsalt ei jõua, ei ole vaba minutitki.
Mis selle töö juures on olnud? See 17 päeva on ju olnud uue valitsuse käivitamine, aga kogu aeg on sisulist tööd olnud. Minu arust ka keegi ajakirjanikest ütles, et oh, see on ju tavapärane töö, see COVIDiga tegelemine. See ei ole tavapärane töö, see on erakorraline töö. Ja kõik muu töö tuleb ka ära teha. Nii et eks me seirame olukorda ja kindlasti kuulame teadusnõukoda ja üritame selles olukorras leida parimaid lahendusi.
Kindlasti minult tuleb endiselt kiitus terviseametile ja eesliinitöötajatele. Tänu sellele oleme me tulnud Eestis, ütleme, suhteliselt väikeste kadudega välja. Ja teiselt poolt on meie majandus ka tulnud suhteliselt väikeste kadudega välja. Püüame seda joont hoida.
Eks meil ajaga võidujooks käib. Tegelikult efekti annavad vaktsineerimised. Pikalt ma sellel ei peatu, aga ütlen, et on toodud ka välja numbrid: kui haiglate ja tervishoiutöötajad on peaaegu 80 protsenti vaktsineeritud, siis selliseid tervishoiutöötajate haigestumised-nakatumised on kõvasti vähenenud. Sealt see efekt tuleb.
Praegu tegeldakse aktiivselt hooldekodudega ja on hakatud tegelema juba ka eesliinitöötajatega. Selge eesmärk on – kui need tarnegraafikud, mis on kokku lepitud, nüüd vähegi peavad – jõuda maikuus selle punktini, et ka väljaspool tervishoiutöötajaid, hooldekodusid, eesliinitöötajaid ja kriisirühmi, riskirühmi me suudame ka ülejäänud elanikkonda hakata vaktsineerima. Eks see annab selle riski maandamise, et väga raskeid haigeid oleks haiglates vähem ning oleks võimalikult vähe ka fataalseid lõppusid surmade näol.
Aga lisaks sellele, nii nagu ka peaminister juba mainis, oleme me tegelenud päris intensiivselt ka euroraha, ütleme, vaheotsuse ettevalmistamisega. Sest tegelikult läbirääkimised alles käivad ja lõplikud rakenduskavad tulevad mõne kuu pärast. Kuid selleks, et meie läbirääkijad saaks Euroopa Komisjoniga läbirääkimisi pidada, peab valitsus langetama vaheotsuse nende meetmete ja valdkondade kohta, kus me soovime Euroopa Liidu vahendeid kasutada.
Esimesed kaks fondi on taaskäivitamisrahastu ja REACT-EU. Järgmisel nädalal tahaksime jõuda ka õiglase ülemineku fondi, struktuurifondide suure paki, mis on siis kolm miljardit, ja CO2 moderniseerimisfondi juurde. See töö on kogu aeg taustal käinud, me oleme siin ju pidevalt – ka ministrid omavahel, rahandusministeeriumi ja teiste ministeeriumidega – seda tihedalt teinud. Poliitiliselt oleme kohtunud päris mitmel korral ka erakonna juhtkondadega, et leida lahendusi.
Ütleme, et suuremas osas on rahandusministeerium need suunad ju ka varasema valitsuse ajal välja töötanud ja teatud aktsentidega on sellest räägitud, aga alati olukord muutub. Kindlasti tuleb Euroopa Komisjonist ka neid signaale, millised on nende vaates paremad sihtotstarbed, mida tuleks nendesse kavadesse lülitada. Ja see kõik on pidevas muutumises. Nii et loodame, et juba täna õhtupoole saame anda informatsiooni selle kohta, mis puudutab esimest kaht fondi.
100 päeva plaan. Jah, me võtsime selle vastu. See on niisugune sümboolne dokument, mis leiab alati palju kajastamist ja lugemist. Nii nagu me koalitsioonilepingu ajal ütlesime, me üritamegi vähemalt… On öeldud, et koalitsioonileping on väga ümmargune ja seal ei ole väga täpseid asju. Eks ta täpsustub. Juba 100 päeva plaanis see täpsustub. Ja järgmisel nädalal tõenäoliselt me, kui vähegi jõuame, üritame ka valitsuse tööplaani, kus on siis kahe aasta vaade sees, veidi üle kahe aasta vaade sees, valitsuse istungil vastu võtta. Sealt saab juba täpsemaid arengusuundi uurida.
Kindlasti on minul Keskerakonna esindajana hea meel, et pensioni teema on jätkuvalt kajastatud. Mõned numbrid tuletan meelde. Põhimõtteline kokkulepe on selline, et tõenäoliselt ka järgmisel aastal siiski erakorraliselt pensionid mingis osas tõusevad. Selle aasta 20 eurole, erakorralisele, praeguste arvutuste järgi peaks lisanduma kaheksa-üheksa eurot veel. Ehk selle aasta 1. aprillist tõuseb keskmine vanaduspension umbes 28 või 29 eurot.
Tuletan meelde, et keskmised palgad peaaegu ei tõuse. Nii et pensionäride heaolu võrreldes palgasaajatega läheb veidikene paremaks või tuleb järele, sest siin vahepealsetel aastatel pensionid siiski tõusid vähem kui keskmised palgad. Nii et see on meile oluline.
Ja muidugi me oleme põhimõtteliselt kokku leppinud, et kui nüüd tehnilised lahendused kannatavad ja me suudame riigi eelarvestrateegia raames kokku leppida, milline tahe meil on, siis ka keskmine vanaduspension oleks edaspidi tulumaksuvaba.
Selle aasta keskmine vanaduspension, kui jätame lasteosakud kõrvale, tuleb umbes 550 eurot, veidi üle selle. Kui näiteks on kaks last üles kasvatatud, siis selle aasta keskmine pension koos lasteosakutega on juba 600 eurot. Ja sellepärast on oluline, et tulumaksuvabastus, mis on madalamapalgalistel täielikult 500 eurot, tuleks pensionäridele veidi suurem, nii et keskmine vanaduspension oleks tulumaksust vaba. Nii et see on fikseeritud ka 100 päeva plaanis, et selle ettepanekuga riigi eelarvestrateegia raames kindlasti välja tullakse.
Eks ma pean oma valdkonnast ka natuke rääkima. 100 päeva plaanis on kirjas see – dokument, mida ma olen üritanud siin pikka aega juba ette valmistada –, et koos selle protsessiga, kus me planeerime Euroopa Liidu vahendeid ja planeerime eelarvet, me kirjeldaksime ära need tegevused ja raha[kasutuse] ka Eesti regionaalse arengu tegevuskavas. Ja ma arvan, et paralleelselt nende protsessidega me selle ka kokku paneme.
Kuidas lihtsamalt seletada? Meil on kaks regionaalprogrammi: Kagu-Eesti ja Ida-Virumaa. Need tegevuskavad on meil olnud nendes regioonides. Lihtsamalt öeldes on seal ära kirjeldatud need tegevused, mida erinevad ministeeriumid ja valdkonnad teevad ühe või teise regiooni arenduseks, just prioriteetsed tegevused.
Aga kuna me vaatame Eesti piirkondade arengut, siis ega väga palju ei saa Kagu-Eestit ja Ida-Virumaad eristada enam teistest piirkondadest. Igaühel neist on spetsiifilised probleemid, aga väga paljuski ka sarnased probleemid. Nii et me peamegi ka teatud universaalsete meetmetega lähenema.
Mida on viimasel ajal tehtud? Kriisirahast on tegelikult jaotatud paindlikumalt näiteks korterelamute rekonstrueerimisvahendeid maapiirkondadesse, mis on nii maakonnakeskused kui ka veel väiksemad keskused. Üritame seda joont jätkata ja selliseid meetmeid pidevalt juurde tekitada.
Ka KredExis on välja töötatud ühed meetmed, mis me siis loodame, et RESi [riigi eelarvestrateegia] raames saavad kinnitatud. Need annavad võimaluse eluasemeid renoveerida ja soetada soodsamatel tingimustel maapiirkonnas ning ka ettevõtjatel saada investeerimislaenu soodsamatel tingimustel.
Kogu see kriisist väljumise üks väljakutse ongi see, et me suudaksime majandust elavdada kõigis Eesti piirkondades. Selleks me peame ka hästi sihtima neid vahendeid ja tegelikult lähiajal me peaksime ära otsustama ka selle, mis saab siis KredExi, EASi ja Maaelu Edendamise Sihtasutuse meetmetest, mis kindlasti toetavad. Paralleelselt Euroopa Liidu vahenditega, mis hakkavad avanema, me üritame teha kõik selleks, et tekiksid uued töökohad piirkondadesse, et kasutataks nutikamat tehnoloogiat ja arendusi ehk lisandväärtus oleks suurem.
Kriis annab alati võimaluse tulla sellest välja võib-olla teatud muutusega majanduses, aga annab võimaluse ka teatud arenguks majanduses. Nii et üritame sinna kindlasti panustada.
Ma näen, et keskkonnaministrilt on usinasti küsitud juba metsanduse arengukava kohta. See on põnev teema. Keskkonnaminister on öelnud, et 100 päeva jooksul algatatakse metsanduse arengukavaga seotud keskkonnamõjude strateegiline hindamine. Kindlasti annab ta kabinetis ka ülevaate senisest seisust ja sellest, mis on plaanis edasi teha.
Välispoliitikast. Me oleme endiselt julgeolekunõukogus tegevad ja ka seal välisministril on erinevaid ettepanekuid, kuidas aktiivsemalt ka seda eelseisvat eesistumist seal julgeolekunõukogus meie välispoliitiliste teemade püstitamisel kindlasti ära kasutada.
Ja siis tervisevaldkonnas me teame, et väga paljuski on nendes Euroopa Liidu vahendites tervishoiutemaatikat, mis on ühest küljest küll, jah, olemasolevate kulude ja kriisikulude katmine, aga teisest küljest ka parema valmisoleku kindlustamine meie haiglates üle Eesti. See leiab päris palju tähelepanu erinevates arenguprogrammides.
Lühidalt öeldes kõik. Ahaa! Riigireformi tegevused, muidugi. Me oleme selles kokku leppinud, et riigireformi tegevuskava uuendatakse. Ütleme, et teravik on suunatud ikkagi nutikamale riigivalitsemisele. Me soovime kindlustada selle e-riigi vundamenti, kus me tahame IT-baasteenustes luua paremat selgust ning konsolideerimis- ja tugiteenuseid kokku viia.
Ja siis – jah, tuletan meelde – üks suur protsess sai mööda. Kahe aasta jooksul sai konsolideeritud nelja ministeeriumi valdkonnas riigiasutused ja -ametid. Sellist suurt protsessi pole Eesti ajaloos [enne] olnud. Üritame siis nüüd järgmiste protsessidega olla ka hästi ambitsioonikad. Aitäh!
Juhataja
Suur tänu! Haridus- ja teadusminister Liina Kersna, palun!
Liina Kersna
Aitäh! Väga kummaline on istuda siinpool lauda. Paljud teist teavad, et ma olen ju aastaid juhatanud valitsuse pressikonverentse. Viimane kord oli seitse aastat tagasi, kui ma olin valitsuse pressikonverentsi laua taga viimast korda pressiesindajana. Ja siis peaminister Andrus Ansip ütles sellise lause, et Liina on täna viimast korda pressiesindajana, järgmine kord on ta siin juba ministrina. Nii et võttis seitse aastat aega ja siin ma nüüd olen. Nii et jalg ja süda värisevad, see on minu esimene pressikonverents ministrina.
Aga mul on väga hea meel, et kohe esimesel pressikonverentsil on mul võimalik rääkida elutööpreemiatest. Nimelt, 23. veebruaril me anname üle Wiedemanni elutööpreemia ja seekord saab selle preemia teenekas keeleteadlane Jüri Viikberg, kes on palju aastaid uurinud meie murdeid, väliseestlaste keelt ja keele ajalugu. Helistasin talle ka pärast valitsuse istungit ja oli tore näha, et isegi keeleteadlase võttis tummaks see uudis, et ta on saanud sellise väärika auhinna. Selle auhinna väärtus on 65 000 eurot.
Näiteks, eelmisel aastal loodi tema eestvedamisel ka interaktiivne veebiportaal Murdekiiker, kust saab teaduspõhist informatsiooni meie Eesti eri piirkonna keelte kohta. Kindlasti tasub vaadata, kui soovite täpsemat infot. Nii et Jüri Viikberg on sel aastal Wiedemanni keeleauhinna laureaat.
Siis me kinnitasime ka teaduspreemiad. Ja ma räägiks võib-olla veidi lähemalt kahest elutööpreemia saajast. Üks neist on teile kindlasti väga hästi tuntud Toomas-Andres Sulling – 30 aastat tegutsenud kirurg ja teadlane, kes on aidanud aastate jooksul tuhandeid inimesi ja päästnud elusid. Tema on see arst, kes võttis kasutusele tehnika, mis võimaldab parandada tähtsamaid veresooni seestpoolt. See on selline teaduse rakendamine Eestis, mis on tõesti päästnud tuhandeid elusid. Ja nüüd siis saab Toomas Sulling ka elutööpreemia selle eest.
Ja teise elutööpreemia saab Jüri Talvet, kes on üks juhtivaid humanitaarteadlasi. Tema on viinud hispaaniakeelse kirjanduse ja kultuuri uurimise meil siin Eestis maailma tasemele. Ta on ka olnud väga paljude humanitaarteadlaste, õpetajate, ajakirjanike, toimetajate ja diplomaatide õpetaja. Seetõttu on ta olnud justkui kultuuri suursaadik, tõlkides ja tutvustades eesti kirjandust ka hispaania keeles.
Nii et teaduspreemiate puhul me andsime välja kaks elutööpreemiat, need on 40 000 eurot, ja seitse aastapreemiat suuruses 20 000 eurot. Aga see info on teil kirjalikult olemas, ma ei hakka seda kõike ette lugema.
Aga 100 päeva plaanist võib-olla ka lühidalt. Täiesti selgelt on haridus- ja teadusministeeriumi järgmise 100 päeva peamine eesmärk toetada koole, õpetajaid ja õpilasi selle COVIDi kriisiga hakkamasaamisel. Teisipäeval ma tutvustasin valitsuskabinetile ka haridusvaldkonna väljumisstrateegiat, eelkõige seda poolt, mis puudutab lähiaja tegevusi.
Kui vaadata, et maailmas on juba päris palju tehtud uuringuid selle kohta, kuidas distantsõpe on mõjunud või milline võib olla tema tõenäoline mõju, siis näiteks Maailmapank on öelnud, et distantsõpe on vähendanud 0,3–0,9 aastat õpilaste teadmist, see mahajäämus on selles suurusjärgus. On öeldud, et näiteks PISA tulemustes tõenäoliselt punktid vähenevad 16 punkti, mis tähendab ka umbes pooleaastast mahajäämust.
Need modelleerimised annavad ka selles mõttes nagu suuniseid, et kui kolme-nelja aasta jooksul spetsiifiliselt tegeleda õpilaste järeleaitamisega, siis on võimalik tulla ka tugevamalt välja sellest distantsõppe perioodist ja COVIDi kriisist. Ja see ambitsioon kindlasti Eestil ka on.
Võrreldes maailma ja ka Euroopa riikidega on Eesti lapsed olnud vähem distantsõppel. Üleriigilisi distantsõppe perioode on meil olnud vähe, aga me teame kõik, et kui koolis on nakkusjuhtum, siis lähevad klassid distantsõppele ja seda ebastabiilsust on olnud terve aasta jooksul väga palju.
Uuringute järgi on nii, et pooled õpetajatest ütlevad, et distantsõppe meetod ei ole nii efektiivne kui kontaktõpe. On ka päris palju õpetajaid, kes hindavad, et distantsõpe on just nimelt parem õppimismeetod. Aga jah, umbes pooled ütlevad, et see ei ole nii efektiivne.
Arvamusuuringud õpetajate seas ütlevad ka seda, et õpiraskustega laste arv on kahekordistunud. See oleneb kooliastmest – gümnaasiumis on neid vähem, põhikoolis on neid rohkem –, aga suurusjärgus 30 protsenti õpilastest on tõenäoliselt raskustes. Õpilased ise hindavad, et 40 protsenti neist on ühes või teises aines raskustes.
Kuidas me siis saaksime selles kontekstis koole toetada? Koolijuhid kohtumisel ütlesid, et nad väga ootaksid õpetaja eriala üliõpilasi koolidesse õpetajatele appi. See saigi väga kiiresti teoks. Tänaseks on meil teada nii Tallinna kui ka Tartu Ülikoolist suurusjärgus 200 üliõpilast, kes on näidanud valmisolekut minna koolidesse või ka distantsilt õpetajatele appi. Meil on teada 70 haridusasutust, kes oleksid valmis neid tudengeid endale appi võtma. Praegu viiakse sobivaid inimesi ja asutusi omavahel kokku. Ma loodan, et sellest saab õpetajatele tuge.
Siis me plaanime õpetajatele pakkuda ka vaimse tervise teenuseid, näiteks kovisioone ja supervisioone. Püüame koostöös koolipsühholoogidega käima saada ka õpetajatele suunatud anonüümse tugiliini, kuhu õpetaja väga operatiivselt saab helistada, kui tal on küsimusi mõne situatsiooni lahendamise kohta või ta tunneb, et ta on kuidagi hädas.
Selline tugiliin on töös näiteks Suurbritannias ja ka teistes riikides kaalutakse sellise tugiliini loomist. Ma loodan, et ka meie saame sellega hakkama. Sest ka koolijuhid ütlevad, et õpetajad on olnud väga pikalt ülekoormatud, ületunde on olnud väga palju. Näiteks on Soomes tehtud uuring, mille järgi 70 protsenti õpetajatest tunnistas, et neil on läbipõlemise märke. Meil ei ole põhjust arvata, et Eestis see kuidagi väga palju parem oleks.
Teine suund, mis on samavõrra oluline, on õpilaste toetamine. Me tahame kindlasti sel aastal teha põhikooli ja gümnaasiumi riigieksameid, just selleks, et saada ülevaadet, kas on õpilüngad ning kui on, siis kus ja kellel ja kui sügavad. Aga ei tule mitte ainult riigieksamid, vaid kindlasti on meil ka mitmesugused e-testid ja tasemetööd.
Nende eesmärk on kaardistada ära hetkeolukord, et koolilõpetajad kas järgmises kooliastmes või ka õpetajad järgmises klassis teaksid konkreetsete laste kohta, kus on neil puudujäägid, mida me peame tasandama. Selleks me pakume koolidele väga paindlikke võimalusi, kas teha intensiivkursuseid, teha suvel meelelahutusega koos selliseid õppimislaagreid, mis olid ka näiteks eelmise aasta suvel, kui 23 000 õpilast osales nendes laagrites. Siis on meil sellised kursused, mis puudutavad kogu aine mahajäämust, näiteks, või on teemapõhised kursused.
Nii et see kõik on väga paindlik ja me teeme seda koostöös koolidega. Kindlasti on meie eesmärk see, et sellest distantsõppest ei jääks lastele õpilünkasid või siis ei jääks kellelgi järgmisesse kooliastmesse edasi minemata. Me püüame igal juhul neid lapsi aidata. Me oleme ministeeriumis oma vahenditest praegu kokku saanud suurusjärgus 10 miljonit eurot, selleks et seda strateegiat sel aastal ellu viia.
Aga see ei ole ainuke asi. Me tahame 100 päevaga kindlasti saada valmis ka õpetajate järelkasvu tegevuskava. Me teame, et pooled Eesti õpetajatest on vanuses 50+. Õpetajaid tuleb liiga vähe peale. Ja me teame, et ka neist, kes kooli jõuavad, on suur osa viie aasta pärast juba koolist lahkunud.
Riigikogu kultuurikomisjon on teinud ära väga põhjaliku kaasamistöö sel teemal ja ministeeriumis on olnud töörühm. Püüame saada tegevuskava valmis ja siis töötame välja ka meetmed nendele eestikeelsetele haridusasutustele, nii koolidele kui ka lasteaedadele, kus juba praegu õpib märkimisväärselt palju muu emakeelega õpilasi.
Praegu neile selliseid toetusmeetmeid ei ole, aga ilmselgelt need lapsed, kelle emakeel ei ole eesti keel ja kes lähevad õppima eestikeelsesse haridusasutusse, vajavad sellist kohanemisaega ja lisakeeletuge. Selle me tahaksime ka kindlasti 100 päevaga ära teha.
Ja siis üks minu lemmikteema: lapsed, kellel on eri valdkondades anded. Ja nii see on, sest peaaegu kõigil lastel on ju oma anded mingisuguses valdkonnas. Me püüame luua ka sellise annete arendamise kontseptsiooni, et lisaks nendele lastele, kellel on õppimises mahajäämus, me pööraksime tähelepanu ka nendele, kes arenevad kiiremini, et ka need lapsed saaksid süsteemselt toetatud.
Aitäh teile!
Juhataja
Aitäh! Palun, kultuuriminister Anneli Ott!
Anneli Ott
Aitäh! Tere päevast ka minu poolt! Mul on suur heameel ja au tutvustada teile sellel aastal neid väärikaid ja tublisid Eesti inimesi, kellele on määratud kultuuri- ja spordipreemiad. See on kõrgeim tunnustus ja tänu, mida valitsus kultuuri- ja spordirahvale jagab ja annab.
Kultuuri elutööpreemia kuulub inimestele, kes on rikastanud ja viinud Eesti rahvusmõtet edasi, on teinud seda läbi mitmete aastate ja sõltumata riigikorrast. Spordipreemia tänuavaldus kuulub meie spordirahvale, kes on oma tegevusega olnud innustajateks noortele ning tekitanud meis kõigis seda uhkuse- ja rõõmutunnet nende väärikate saavutuste üle, mida üks väike rahvas võib spordis tuua ja mida me kõik ootame.
Spordipreemiad. Neid kandidaate oli päris palju, nimelt 30, nii et neid tublisid inimesi, keda tunnustada, on meil hulgaliselt. See teeb loomulikult ainult suurt rõõmu. Preemiate saajad otsustas valitsuse kultuuripreemiate ja spordipreemiate komisjon ning need ettepanekud on valitsus ka kinnitanud. Ma loen siis kiiresti ette need nimed, kes on meil aastapreemia saajad, spordipreemia saajad. Need on Kelly Sildaru, Avo Keel, Urmo Aava, Anna Levandi, Ken Torn, Natalja Inno ja Peeter Lusmägi.
Elutööpreemia määratakse Gunnar Paalile, temale on see olulise panuse eest spordijuhina Eesti olümpialiikumise taastamisel ning ajakirjanikuna Eesti spordielu kajastamisel. Teine elutööpreemia on määratud Õnne Pollisinskile, kes on andnud oma pikaajalise panuse Eesti paraspordi edendamisse nii treeneri kui ka selle valdkonna eestkõnelejana. Elutööpreemia suurus on 40 000 eurot ja aastapreemia suurus on 9600 eurot.
Kultuuripreemiaid. Aastapreemiaid jagati välja viis, need on: Jiři Tintěra, Flo Kasearu, Eero Epner, Jaak Sooäär, Epp Lankots ja Triin Ojari.
Elutööpreemiad kultuurivaldkonnas said Tiit Pääsuke, kes on Eesti maalikunsti elav legend, pikaajaline õppejõud ja traditsioonide hoidja; Eha Komissarov, kunstiteadlane ja kuraator, õpetaja, juhendaja ning paljudele noorema põlvkonna kunstnikele ja kuraatoritele sümboolses mõttes Eesti nüüdiskunsti ema; Enn Säde, Eesti viljakaim helioperaator ja helirežissöör, kes on helindanud veerandsada mängufilmi ja 80 dokumentaalfilmi. Elutööpreemia suurus on 64 000 eurot ja aastapreemia suurus on 9600 eurot.
Nii et suur-suur tänu ja suured õnnitlused kõigile neile, kes said tunnustatud. Loodame, et see tunnustus annab uut inspiratsiooni, mida me Eesti rahvana saame kõik nautida ja millest rõõmu tunda.
Aga mina ka hea meelega tutvustan kultuuriministeeriumi 100 päeva plaane. 100 päeva plaanides oli päris palju eesmärke, millest me valisime välja neli põhilisemat ja prioriteetsemat.
Esimene, mida ma tutvustan, on selline hästi lai ja tõenäoliselt hõlmab tegelikult tervet valdkonda. Kultuurivaldkonna arengukava aastani 2030, selle koostamise ettepanekuga me välja tuleme ja sellega soovime anda aluse kogu sektori arengule järgmistel aastatel. Oluline on siin aspekt, et nii kõrgkultuur kui ka rahvakultuur oleks tasakaalukalt arendatud ja ka tasakaalukalt see kättesaadavus võimaldatud kõigile Eestimaa inimestele.
Oluline on regionaalsuse aspekt, regionaalsuse aspekt ka kindlasti kultuuriobjektide investeeringute kavandamisel. Ka see peaks siin arengukavas kokku lepitud saama. Planeerime nii, et arengukava valmib 2021. aasta jooksul ning saame selle valitsuses heaks kiidetud.
Siis on selline kitsam teema, kultuuriranitsa projekt. Need, kes on koalitsioonilepingut tähelepanelikult lugenud, on märganud, et see projekt on meil ka seal ära märgitud. Selle projekti mõte on see, et Eesti kultuur muuseumide-näituste näol oleks kättesaadav meie noortele. Selleks me kavatseme välja töötada sellise programmi ja kava, kuidas täpsemalt hakata võimaldama õpilastele nii teatris käimist kui ka kontsertidel ja kinos käimist nii, et [nad] ise selleks suuri rahalisi kulutusi tegema ei peaks.
Siis on teemaks liikumisharrastus, liikumisharrastuse edendamine ja selle suurendamine. Selle kontseptsiooni väljatöötamine on ka kultuuriministeeriumi spordivaldkonna prioriteet. Soovime 100 päeva jooksul kokku panna selle kontseptsiooni, kuidas Eesti noorte ja laste liikumisharjumust suurendada, et see harjumus oleks juba võimalikult varajases eas välja arendatud niimoodi, et vanemas eas, täiskasvanueas või ka noore inimese eas on see loomulik igapäevaosa, millest me hakkame puudust tundma, kui me seda ei tee.
Nii et liikumisharrastuse, liikumise kui tervise ühe olulise hoidja või aspekti moment on kindlasti hästi oluline. Siin me loodame kultuuriministeeriumist anda suure panuse ja sisendi selleks, et me jõuaksime juba esimese klassi tasandil lasteni, kes seda liikumisaktiivsust saaksid praktiseerida ja sealt selle motivatsiooni endaga kaasa võtta.
Ja siis on veel eesti keele majade laiendamise kontseptsioon. Praegu need majad töötavad Narvas ja Tallinnas, nad on edukalt käima läinud, näiteks 2020. aastal õppis nendes majades 6000 inimest eesti keelt. See on siis mõeldud täiskasvanud inimestele. Väljatöötatava kontseptsiooni mõte on see, et me saaksime seda laiendada Sillamäele, Kohtla-Järvele, Jõhvi, Tartusse, Pärnusse, Paldiskisse ja Maardusse, et eesti keele nõustamine, praktiseerimine ja õpe oleks siis laiemalt üle Eesti kättesaadav. Suur tänu teile!
Juhataja
Aitäh! Aeg on küsimusteks. Öelge palun oma nimi, väljaanne ja küsimuse adressaat. Kõigepealt Sven, palun!
Sven Soiver, TV3
Küsimus Liina Kersnale. Kui täpselt te saate praegu prognoosida, millal hakatakse vaktsineerima õpetajaid ja mis järjekorras see hakkab toimuma? Kas on paika pandud ka juba mingid piirkonnad, kus kõigepealt ja millal jõutakse näiteks huvihariduse õpetajateni, kuni autokooli õpetajateni välja?
Liina Kersna
Aitäh! Me võtsime valitsuskabinetis vastu otsuse, et veebruari keskpaigast alates. Täna on räägitud, et alates 15. veebruarist saavad alguse haridustöötajate vaktsineerimised.
Seda, millises järjekorras ja kus täpsemalt, otsustab sotsiaalministeeriumis olev vaktsineerimise juhtkomisjon. Seda ei otsusta minister. Eksperdid vaatavad täpselt, kus on vajadus kõige suurem, ja lähtuvalt sellest tehakse need otsused. Praeguste hinnangute juures saan ma aru, et alustatakse üldhariduskoolidest ja gümnaasiumidest.
Haridus- ja teadusministeerium oma ettepanekuna ütles, et võiks alustada lasteaedadest, sest lasteaiad on olnud kogu aeg lahti ja nad peavad ka olema võimalikult avatud, et kogu ülejäänud ühiskond saaks hästi toimida. Samas statistika näitab, et lasteaedades on koldeid vähem, kui on üldhariduskoolides.
Eksperdid on otsustanud, et alustatakse üldhariduskoolidest ja gümnaasiumidest ning sealt liigutakse edasi. Ühel päeval kindlasti jõutakse ka autokooli õpetajateni ja teisteni.
Aga minu meelest on oluline öelda veel seda, et me ei räägi mitte ainult õpetajatest, vaid me räägime kõigist nendest inimestest, kes töötavad haridusasutustes, olgu nad siis eripedagoogid, psühholoogid või õpetaja abid. Neid kõiki me peame haridustöötajateks ja vaktsiin nendeni jõuab.
Sven Soiver
Täpsustav küsimus: kas teil on ettekujutus ka tempost? Kui see nüüd 15. veebruaril algab, siis kuidas vaktsiine jagub? Kas nii palju, et jõutakse ära teha kuu ajaga või kolme kuuga? Kui kaua see aega võtab?
Liina Kersna
Minu parima teadmise juures me peaksime alates maist jõudma sellesse staadiumi, kus kõik inimesed saavad ennast vaktsineerida lasta. Nii et ma väga loodan, et me kevadeks saame haridustöötajad vaktsineeritud.
Eile tõi ju ka terviseamet välja, et tervishoiutöötajate seas on nakatumine langustrendis ja seda tänu vaktsineerimisele. Ja on hästi oluline see, et me sel kevadel saaksime haridustöötajad võimalikult ruttu vaktsineeritud, nii et me saaksime vastu minna võimalikult turvalises keskkonnas ka näiteks kooli lõpetamistele, nendelesamadele eksamitele.
Mida kiiremini seda saab teha, seda parem. Aga kindlasti sotsiaalministeerium annab endast parima.
Jaak Aab
Üks täpsustus, kui tohib… Vabandust, Kaja!
Kaja Kallas
Ma lihtsalt… Jah, ma vaatan seda graafikut. Need tarned on veidi küll hilinenud, aga põhimõtteliselt alates veebruari keskelt lähevad need kogused kõikide vaktsiinide puhul suuremaks. Ja siis, kui meil on koguseid rohkem, me saame ka rohkem inimesi järjest vaktsineerida. See on väga palju sellega seotud.
Jaak Aab
Ja kindlasti nüüd [tuleb] küsimus, millal siis vaktsineeritakse ministrid. Meie oleme kokku leppinud, et see pole poliitilise otsustuse koht, vaid eks seesama juhtrühm siis soovitab meile võib-olla selle aja, pakub välja kogu vaktsineerimiskava. Nii et see on spetsialistide käes. Ja ma arvan, et meie poliitiliselt sinna ei sekku. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Järgmine küsimus.
Loora-Elisabet Lomp, Postimees
Küsiksin peaminister Kaja Kallaselt. 100 päeva kavas on ka sisse toodud vaktsineerimiskampaania. Milline see siis on? Milline on sihtrühm? Kas, ma ei tea, meedikud hakkavad, süstlad käes, ringi jooksma ja neid filmitakse [või kuidas see käib]? Ja kui tõenäoline on, et ikkagi maikuus saavad [tava]inimesed ka ennast vaktsineerida lasta?
Kaja Kallas
Jaa, ka meie oleme seda pidevalt monitoorinud ja küsinud üle, kas see maikuu peab. Ja praeguse seisuga peab. Alates maikuust peaksid olema need kogused nii suured, et saab kõiki järjest vaktsineerida. Seetõttu me ka rihime vaktsineerimiskohtade laiendamist sinna [sellesse aega].
Mis puudutab vaktsineerimiskampaaniat, siis see on plaanitud positiivse kampaaniana, just selleks, et tegelikult anda teada, et vaktsineerimine toob leevendust ja vaktsineerimist ei tasu karta. Kindlasti seal kaasatakse ka meditsiinitöötajaid, kes on meile kõigile eeskujuks.
Nii nagu Arnold Schwarzenegger ütles, et kui teil maja põleb, siis ärge minge internetist otsima, kuidas seda kustutada, vaid kutsuge tuletõrje, samamoodi meditsiinisüsteemis me usaldame arste ja tervishoiutöötajaid ka vaktsiinide küsimuses. See tähendab seda, et loomulikult me neid kaasame.
Aga minu arvates see teavituskampaania peab olema ka selline, et inimesed seda märkavad. Asi on ju ajaga võitluses, selles mõttes, et me teame, et meil on ka vaktsiinivastased, kes on väga häälekad. Kuigi uuringud näitavad, et neid, kes on vaktsiinivastased, on umbes kolm-neli protsenti, nii et neid tegelikult ei ole väga palju kogu ühiskonnas, aga siiski tuleb võidelda selle informatsiooniga.
Nüüd just tuli teade, et Facebook hakkab ka eemaldama valesid – neid postitusi, mis avaldavad valesid vaktsiinide kohta. Facebook hakkab neid postitusi eemaldama, nii et see võitlus hakkab ka sotsiaalmeedias käima. [Tuleb] jõuda inimesteni [selle infoga], et vaktsineerimine on hea ja see toob leevendust kogu ühiskonnale.
Loora-Elisabet Lomp
Milliste reklaamifirmade poole te siis olete juba pöördunud?
Ja küsiksin üle ka selle kohta, et iseenesest meedikud, kes on eeskujuks, näiteks Arkadi Popov, on juba saanud oma süsti kätte. Kas siis tema teeb mingile näitlejale süsti vms? Kas on mingi algne idee olemas?
Kaja Kallas
Loomulikult kõik ettepanekud on teretulnud. Meile esialgseid kavandeid näidati. Ma ei tea, milline on see reklaamibüroo, keda kaasati, sellepärast et sellega tegeleb sotsiaalministeerium, kogu selle protsessiga. Aga ma väga loodan… Vähemalt need pildid, mis näidati, ei olnud sellest süstimisest, sest see võib just inimesi eemale peletada.
Ma ükskord lugesin kokku, et ühe uudistesaate raames näidati vist üheksa korda, kuidas kellelegi süstal õlga löödi. Inimesele, kellele võib-olla süstlad väga ei meeldi, tuletab see pigem kogu aeg meelde seda, [kui hull see on]. Ei, see on selline positiivne kampaania, kus on informatsiooni ja üleskutseid stiilis "Jah, mina vaktsineerin!"
Loomulikult on eri ühiskonnagruppidel erinevad eeskujud. Noorematele on eeskujuks võib-olla Karl-Erik Taukar või mõni teine laulja või keegi suunamudija. Nendeni jõuab see sõnum võib-olla sealtkaudu. Vanematele on loomulikult Ivo Linna. Aga eks selle peale mõeldakse tervikuna. Esialgseid kavandeid me oleme näinud, aga need ei ole kindlasti lõplikud.
Oluline on see, et me liigume sellises tempos, et oleme pisut ees ja [teeme kampaaniat] enne seda, kui üleüldine vaktsineerimine muutub võimalikuks. Sellisel juhul inimesed juba teavad ja lähevad. Kui me hakkame sellega liiga vara pihta, siis võib tekkida see olukord, et inimesed näevad kampaaniat ja mõtlevad: "Oh, ma tahan ka!", aga meil ei ole lihtsalt seda vaktsiini veel sellises koguses, et kõik seda saaksid. Nii et see peab olema koostoimes.
Karoliina Vasli, Delfi
Liina Kersnale on küsimus veel haridustöötajate vaktsineerimise kohta. Meil on teada, et siin ka üldhariduskoolidelt juba ministeerium küsis, et saadetakse nimekirju, kui palju need soovijad. Kuidas see esmane tagasiside on?
Rääkisin ka ise eile ühe tuttava õpetajaga, kes ütles, et ka õpetajaskonnas on neid, kes kahtlevad, nii nagu ühiskonnas tervikuna. Kas on mingit esimest pilti – kas 60 protsenti või 70 protsenti või kui paljud sooviksid?
Liina Kersna
Jah, aitäh! Meil ju üldiselt avaliku arvamuse uuringud näitavad seda, et Eesti ühiskonnas on 63 protsenti inimesi valmis laskma ennast vaktsineerida. Ja tõesti, on küsitud koolides ka õpetajatelt valmisolekut. See ei ole veel lõplik nimekiri, aga ta jääbki sinna 60 protsendi sisse, see praegune teadmine õpetajate kohta.
Samas jälle ma usun, et see protsent kasvab, sest haridusvaldkonna inimesed on ise väga palju teinud tööd selle nimel, et saada võimalust võimalikult varajaseks vaktsineerimiseks. Eelmisel nädalal tegi 53 haridusharidusvaldkonna organisatsiooni avaliku pöördumise, kus nad palusid varasemat vaktsineerimist. Seal on haridustöötajate liit, kus on väga palju liikmeid, õpetajate liit, erinevad aineühendused jne. Nii et mulle endale tundub, et see õpetajate vaktsineerimise temaatika on valdkonna sees väga põhjalikult läbi arutatud. Ja nad on seisnud selle eest, et nad saaksid võimalikult vara vaktsiini.
Nii et jah, vastates teie küsimusele, praeguse teadmise järgi on see tagasiside olnud 60 protsenti, aga ma usun, et see veel kasvab, sest et see protsess alles käib. Aitäh!
Sven Soiver, TV3
Küsimus peaministrile. No siin on selline optimistlik noot, et vaktsiine tuleb järjest kasvavas voolus peale. Aga numbrid on suured, Lätist läksime just ette.
Kas valitsus arutab ka praegu midagi piirangutega seoses – ükskõik, kas siis midagi leevendada või midagi karmistada – või on praegu selline ootamise aeg, et vaatame, kuhu numbrid lähevad?
Kaja Kallas
Ei, meil on järgmine nädal kavas arutelu piirangute üle. Meil on selline plaan järjest paika pandud, millal piirangute ülevaatamine käib, ja see on kavas järgmisel nädalal.
Nagu ma ütlesin, lasin endale teha ka selle ülevaate eri riikidest, nende näitajatest ja näitajate muutumisest seoses piirangute leevendamise või pealekeeramisega. Jah, tõsi ta on, kui kogu ühiskond panna täiesti lukku, kehtestada komandanditund, siis need numbrid tulevad tegelikult hopsti alla – siis, kui ei tohi tegelikult isegi üksteisel külas käia. Aga niipea, kui need piirangud maha võetakse, lähevad need numbrid jälle üles. Selles mõttes kuskil peab olema see tasakaal. Ja seda tasakaalu me püüame tabada.
Praegu on Eesti piirangud olnud üsna optimaalsed. Kui me vaatame neid numbreid, mis puudutavad näiteks koroonasurmasid, siis me oleme pigem Euroopa viimaste hulgas, me ei ole nende numbritega juhtimas. Aga loomulikult, need tõusvad numbrid teevad väga suurt muret. Paraku on need numbrid tõusmas igal pool, arvestades aastaaega ja kõike sellega seonduvat. Nii et piiranguid me arutame täpsemalt järgmisel nädalal.
Aga kui ma vaatasin kogu seda Euroopa pilti, neid piiranguid, siis midagi ei ole teha: kui numbrid on minemas suuremaks, siis on väga suur surve valitsustele, et tehke midagi. Ja nende piirangute seadmises on ka väga palju näilisust: sa teed justkui midagi, aga see kõik on siiski seotud kas piirangute kolletega või sellega, kust tegelikult see haigus nagu tuleb. Jällegi, kui vaadata seda, mis tõeliselt toimib, siis tõeliselt toimib see, et inimesed ise on vastutustundlikud.
Me mäletame kevadet ja seda olukorda, kus Eestis ka inimesed isegi valgusfoori taga seistes hoidsid teineteisega kahemeetrist vahemaad ja kandsid maske. Aga nüüd on, nagu me näeme uuringutest, ohutaju alanenud ja inimesed seda distantsi ei pea. Seetõttu see viirus ka paremini levib.
Aga jah, me arutame neid piiranguid järgmisel nädalal.
Sven Soiver
Kui te neid arutate või kui te neid numbreid vaatate, siis kas teil on nagu murekohaks teatud piirkonnad või teatud eluvaldkonnad? Või mis suunas teil need piirangud siis nii-öelda lauale pandud on?
Kaja Kallas
Praegu ei ole. Me kuulame loomulikult teadusnõukoja arvamusi. Aga kui me vaatame seda kaarti, siis praegu on ühtlaselt punases kõik, kogu Eesti, seal piirkondade vahel erinevust tegelikult ei ole, see on igal pool samamoodi.
Mida me näeme? Me näeme tõusu just nooremate inimeste hulgas, aga, nagu siin enne oli juttu, me tahame hoida koole ikkagi lahti, sest me teame, et lastel tekivad õpilüngad ja sellega tekib ka hariduslik ebavõrdsus ning tekivad ka suuremad lõhed ühiskonnas. Seda me tahame aga ära hoida, et nii ei juhtuks.
Seetõttu me kuulame teadusnõukoda ja siis vaatame kõike seda põhjendatult kogumis.
Liina Kersna
Kas ma tohin korra täiendada? Kui vaadata nakkuskoldeid, siis tegelikult nakkuskolletest 15 protsenti on seotud koolidega ja kaheksa protsenti on seotud lasteaedadega. Nii et iseenesest nakkuskolded on meil mujal, need ei ole haridusasutustes.
Ja kui meile näidati ka graafikut selle kohta, kus kohas on toimunud nakatumised, siis [oli sealt näha, et] vaid neli protsenti nakatumisest on toimunud õppeasutustes ja ainult üks protsent lasteaedades.
Lihtsalt nii on, et kui noori on ühes kohas väga palju, siis see haigus sinna küll jõuab, aga kuna reageeritakse väga kiiresti, haige ja ka tema lähikontaktsed lähevad distantsile, siis haridusasutustes üldiselt ei teki väga palju suuri koldeid.
Kaja Kallas
Põhilised kolded on töökohtades ja kodudes. Kuidas sa seda piirad? Töökohtades on just seesama [soovitus], et kui töö on siseruumides, siis inimesed kannaksid maske, hoiaksid distantsi või kui võimalik, siis need, kes teevad arvutiga tööd, läheksid kodutööle ja oleksid teistest eemal. Aga nagu me kõik teame, inimesed on kurnatud sellest teineteisest eraldi olemisest ja nendest piirangutest ning seetõttu, kuna see ohutaju on ka alanenud, justkui tuntakse, et risk või oht on möödas, sellest ei peeta kinni.
Kui me jõuaksime sinna, et ettevõtted ja töökohad ise vaataksid ka rohkem, et siseruumides kantakse maske, pestakse käsi ja hoitakse teineteisest eemale, siis võib-olla me saaksime neid töökohtade koldeid vältida.
Aga seda me ei saa teha ühegi piiranguga. Me ei lähe ju töökohtadesse kontrollima, et kuidas teil siin on. Seda saab teha iga ettevõte ise – vaadata, et kui inimene on haige, haigusnähtudega, siis ta jääks koju, või kui inimesele on öeldud, et ta on lähikontaktne, siis ta ei puutu teistega kokku jne. Need on need asjad, mis töötavad.
Jaak Aab
Ma korraks ütlen, et jah, eks need piirangud ja sulgemine on alati niisugune tasakaalu küsimus. Takkajärele vaadates on see, mis leidis küll palju kriitikat, et me enne jõule tegelikult viisime õpilased distantsõppele ja oli selline periood, kus kontakte koolides oli vähem – eksperdid hindavad, et tänu sellele jäi meil ära plahvatus jõulude ja uue aasta paiku. Nii et sealt ei tulnud sellist plahvatuslikku nakkuse kasvu.
Ja pärast me tegime täiesti kaalutletud otsuse, mida ka teadusnõukoda soovitab, et koolid võiksid olla kontaktõppes, pigem tuleks piirata muid asju. Seda me siis ka tegime. Ja ka praegu on piirangud peal – tegelikult ei ole ju kõik täielikult vaba. Nii et üldiselt ma arvan, et need otsused olnud päris head. Üritame seda joont hoida.
Aga muidugi me jälgime neid numbreid ja kuulame ka teadusnõukoja soovitusi. Teadlased üritavad ikkagi ju väga täpselt prognoosida, mis võib selle nädala numbrite taga olla järgmisel nädalal või ülejärgmisel nädalal. Keegi täppisteadust ei oska sellest teha, ei ole kogu maailmas osatud ega osata meil ka. Aga nad on ikkagi küllaltki hästi meile öelnud ette, mis võib juhtuda, kui me teeme üht, teist või kolmandat. Nii et ikka lähtume sellest, jah.
Juhataja
Palun järgmine küsimus!
Elo Mõttus-Leppik, Kanal 2
Täna Vikerraadios tegi Jüri Ratas ettepaneku riigikogule, et võiks alustada arutelu, et erakondi võiks edaspidi rahastada ainult riigieelarvest ja mitte enam kaasata eraannetusi.
Milline on teie hinnang? Kas tasub sellise mõttega kaasa minna, et tulevikus oleks erakonnad ainult riigieelarvest rahastatud?
Kaja Kallas
Ma järjest enam veendun, et rahandusminister Martin Helme ei ole endisele peaministrile Jüri Ratasele teinud ülevaadet riigieelarve seisust. Riigieelarve seis ei ole väga heas korras.
See tähendab seda, et selliste arutelude pidamine praegu, mulle tundub, ei ole sugugi kohane, just sellepärast, et me ei ole lihtsalt nii rikas riik. Meil on väga palju vajadusi seotud tervisekriisiga, majanduskriisiga, tervishoiusüsteemiga ja sotsiaalsüsteemiga tervikuna, kuhu on see rahavajadus väga pakiline.
Aga ma saan aru, kust selline ettepanek tuleb. Kui vaadata, mis toimub mujal maailmas, siis tõepoolest on riike, kus erakonnad on täielikult rahastatud riigieelarvest ja riigieelarvest just selleks, et ühtegi annetust ei kaasataks. Aga ma arvan, et see, et meil on näiteks erakondade liikmed, kes tahavad teha annetusi, ja meil on tehtud väga selged reeglid, mille järgi saaks kontrollida, et see konkreetne füüsiline isik saab teha annetusi, kas tal on sellised vahendid – kõik need kahtlused on tulnud ju ka välja –, see süsteem, mis meil on, on optimaalne, arvestades meie rahalist olukorda ja erakondade sõltumatust.
Elo Mõttus-Leppik
Ja teine, täpsustav küsimus on ministrite ja teiste oluliste riigijuhtide vaktsineerimise kohta. Kas te otsustasite siis, et see võetakse täiesti laualt maha ja seda ei tehta? Ehk siis ka kõik need tähtsad riigiisikud saavad vaktsineeritud maikuus koos kõigi teistega?
Kaja Kallas
Meil on moodustatud vaktsineerimise ekspertkomisjon, kes arutab jooksvalt seda vaktsineerimise kava ja järjekorda. Loomulikult me tegime pöördumised kõikidele ministeeriumidele, et nad ütleksid, kes on nende valdkonnas see eesliin, kes läheb sinna hulka. Kogu see informatsioon on neile läinud.
Selle käigus tekkis, jah, tõepoolest, ka see küsimus, kas strateegiline eesliin, mis puudutab riigi toimepidevust, ja need inimesed peaksid olema ka vaktsineeritud. Praeguse seisuga, niipalju kui meile on seda esitatud, on see ekspertkomisjon igal juhul seda meelt, et kõigepealt tervishoiutöötajad, kes meil on juba vaktsineeritud, seejärel, eks ole, eesliinil olevad haridusasutuste töötajad, pääste, politseinikud, kes puutuvad kõik inimestega väga palju kokku.
Meieni sellist ettepanekut ekspertkomisjonilt praegu laekunud ei ole. Kui me saame need esialgsed sammud tehtud, siis ma arvan, et nad võib-olla tulevad sellega [välja] ja siis me saame seda arutada.
Juhataja
Viimane küsimus. Palun!
Loora-Elisabet Lomp, Postimees
Peaminister Kaja Kallasele küsimus ja siis üks küsimus ka haridus- ja teadusminister Liina Kersnale.
Peaminister, kui te ütlesite, et ohutaju on inimestel langenud, nad ei püsi enam… Kui inimesed ei hoia enam vahemaad omavahel, ei pese näiteks käsi, siis millised oleksid alternatiivid, kui me ei saa riiki täiesti lukku panna?
Ja siis haridus- ja teadusministrilt küsin järgmist. Kui on juba suunamine, et lasteaedadesse võiksid minna eesti keele õpetajad lapsi õpetama, siis kuidas ikkagi saada nad maapiirkondadesse? Kuidas saavutada see, et nad oleksid nõus sinna minema? Sest praegu on näiteks Püünsis õpetajatest puudus, väikestel saartel on samuti õpetajatest puudus. Kuidas see siis välja näeb? Raha võib ju eraldada, aga inimesed ei lähe kohale.
Kaja Kallas
Jaa. See on väga hea küsimus. Kuidas siis seda teha? Kõigepealt me ootame ka teadusnõukoja ettepanekuid, et mis on need asjad, mis töötavad, ja mis on asjad, mis ei tööta.
Aga ma olen andnud kõikidele ministritele selle korralduse, et nad [räägiksid] oma organisatsioonidega, kes nende haldusalas on – nad kõik ju suhtlevad väga palju organisatsioonidega, kellel on suur võrgustik, mille kaudu puutuda kokku tegelikult nende töökohtadega, reaalselt – ja et nad räägiksid oma võrgustikes, et saage aru, see on oluline. Sest kui need numbrid lähevad üles, siis me peame tõepoolest võtma mingeid drastilisemaid meetmeid kasutusele, kas see on siis suurem kontroll nende reeglite üle... Mulle väga ei meeldi, kui politsei käib kontrollimas.
Ma toon lihtsalt sellise näite. Kui näiteks söögikohtadel, restoranidel on see piirang, et kella 21ni nad saavad olla lahti, siis see – võrreldes näiteks Tallinna ja Ida-Virumaa ettevõtjatel selle piiranguga, kus nad said olla kella 19ni lahti – andis neile tegelikult leevendust.
Minu suur soov on nüüd see, et ettevõtja mõistaks: kui ta ise ei pea nendest reeglitest kinni – sellest, et tal on ainult kuuesed lauad, inimesed hoiavad teisest laudkonnast eemale ja see [lahtiolek] lõppeb kell 21 –, siis võib juhtuda, et me peame panema kontrolle rohkem peale ning neid, kes reegleid rikuvad, peab hakkama sellisel juhul kuidagi trahvima või konkreetselt kinni panema, sellepärast et nad on reegleid rikkunud. Ja kui nad on reegleid rikkunud, siis ei ole ka nende kinnipanemistega seoses mingeid kompensatsioone ja nii edasi.
Aga minu meelest me ei taha ühiskonnana sinna minna. Me tahaks hoida seda mõistlikul tasemel ja jõuda inimesteni [selle sõnumiga, et] see on meie kõigi enda kätes.
Ja mulle tundub, muide, et käsi küll pestakse väga hoolsalt. Endal on küll selline tunne, et oled nii ära harjunud, et kohe, kui tekib siin [mingi moment], et näpid kasvõi seda [mikrofoni] nuppu, siis pärast tahaks ikka käsi pesta.
Liina Kersna
Aitäh! Ma pean ka alustama samamoodi nagu Kaja, sina, et väga hea küsimus. Ja tegelikult sellele küsimusele, ma loodan, seal õpetajate järelkasvu tegevuskava ka vastab.
Neid arutelusid on peetud, sisendeid on korjatud. See tuleb tõenäoliselt ikkagi kompleksne lahendus. Nagu te ise ka ütlesite õigesti, et ainult rahaga õpetajaid või kõrgelt kvalifitseeritud spetsialiste – ka muudes eluvaldkondades – ei motiveeri. Seal peab olema midagi veel.
Ja kindlasti on siin väga oluline ka kohalike omavalitsuste panus – et ka nemad mõtleksid, mida nad saavad pakkuda kas noorele või juba kogenud õpetajale, kes oleks valmis nende piirkonda tulema, näiteks elupind või ka muud asjad.
Nii et see peab olema kompleksne. Kuid mul ei ole hetkel öelda seda ühte imevitsa, millega me saaksime õpetajaid ka maapiirkondadesse. Aga tõesti, ma loodan, et see tegevuskava vastab teie küsimusele. Aitäh!
Jaak Aab
Jah, nüüd riigihalduse ministri ehk regionaalministri [teemavaldkond] haakub haridusministri jutuga. Tegelikult on ju haridusasutused enamikus kohaliku omavalitsuse pidada ja see probleem on ka nende mure. Kindlasti haridus- ja teadusministeerium saab aidata. Ja ma arvan, et eks koostöös ongi see võti.
Me teame, et viimastel aastatel me oleme toetanud ju näiteks lasteaiaõpetajate palgameetmega seda, et Eestis on lasteaiaõpetajate palgad päris kõvasti tõusnud. Riik on siin appi tulnud omavalitsustele.
Ja mis puudutab nüüd… Jah, see ei ole võluvits. Seal peab olema mitu asja koos. Miks peaks inimene üldse maal elama? Seal peab tal olema alates kiirest internetist ja lõpetades eluasemega. Neid teemasid on väga palju.
Ja õpetaja ei erine selles suhtes teistest inimestest. Seal [maal] peab looma sellised tingimused, enamasti saab seda teha kohalik omavalitsus, riik saab teatud asjadega toetada.
Ja nii nagu ma rääkisin, kindlasti laual on näiteks see asi, mis puudutab eluaset, et KredExi käendusmeetme kaudu tuleb tagada see, et maapiirkonnas oleva eluaseme kinnisvara hind ei takistaks pangalaenu saamist. Sul ei ole lihtsalt tagatist, sa võid osta või üritada osta, aga sul ei ole kinnisvara näol seda tagatist nii suures ulatuses.
Siin saab tegelikult käendusmeetmega aidata. Ja selline meede on olemas. See on välja töötatud, see ei ole veel kinnitatud, aga meil on see 100 päeva plaanis. Need meetmed me võtame ette. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Sellega pressikonverentsi siin lõpetame. Vajaduse korral saame jätkata eraldi intervjuudega fuajees, aga palun teeme neid hajutatult.
