Valitsuse pressikonverents, 13. mai 2021

06.05.2021 | 11:40

Ministeeriumide ühishoones (Suur-Ameerika 1) toimunud valitsuse pressikonverentsil osalesid peaminister Kaja Kallas, riigihalduse minister Jaak Aab, justiitsminister Maris Lauri ning tervise- ja tööminister Tanel Kiik.
    • Jaga

Juhataja Eero Raun
Tere päevast! Lugupeetud ajakirjanikud, hea Eesti avalikkus! Alustame valitsuse pressikonverentsi. Tänasel pressikonverentsil on teie ees peaminister Kaja Kallas, riigihalduse minister Jaak Aab, justiitsminister Maris Lauri ning tervise- ja tööminister Tanel Kiik.

Proua peaminister, palun!

Kaja Kallas
Aitäh! Tere ja ilusat suvist päeva! Nii, aga hakkame pihta. Kõigepealt, koroonaviirusest ei saa üle ega ümber, aga koroonaviiruse leviku olukord Eestis on paranenud. See võimaldab meil ka järk-järgult piirangute leevendamisega edasi minna.

Me oleme hetkel oranžil tasemel ehk kõrge riski tasemel, mistõttu palun kõigil neid leevendusi kasutada vastutustundlikult ja arvestada sellega, et viirus ei ole meie ümbert kuhugi kadunud. See viirus levib endiselt inimeselt inimesele.

Kinnitasime täna valitsuses COVID-19 piirangute korralduses teisipäeval kokku lepitud muudatused. Nagu ma ütlesin, leevendame piiranguid järk-järgult ja teeme järgmise sammu seal, kus see on kõige tähtsam. Nimelt, lapsed saavad järgmisest nädalast kooli minna.

Koolinädalaid on jäänud enne suvevaheaega veel neli. Iga nädal, mis lapsed saavad olla kontaktis oma õpetajate ja teiste õpilastega, on oluline nii õpilünkade ületamiseks kui ka laste heaolu tagamiseks ja vaimse tervise hoidmiseks. Loomulikult tuleb õppetööd korraldades järgida haridus- ja teadusministeeriumi soovitusi võimalikult ohutuks tegutsemiseks. Peame meeles ka seda, et keegi haigena kooli ei läheks ja peaks jääma koju.

Nädala võrra hiljem, 24. maist leevendame piiranguid keskmise nakkusohuga tegevustele. See tähendab, et kultuuri- ja meelelahutuskohtade istekohtadega siseruumides, näiteks kinos, teatrietendusel ja kontserdil, võib viibida kuni 200 inimest, kui on täidetud 50-protsendilise täitumuse nõue ja järgitakse 2 + 2 reeglit. Külastajatele tuleb need kohad sulgeda kell 22.

Sama kaua saavad avatud olla ka restoranid ja kohvikud, kus siseruumis võib ühes laudkonnas olla kuni kuus inimest. Arvestada tuleb 50-protsendilise täitumuse nõudega.

Muuseumitele ja näitusasutustele hakkab siseruumis kehtima 50-protsendilise täitumuse nõue, sees võib viibida 200 inimest ja ühe ruumi kohta kehtib 2 + 2 reegel.

Alates 24. maist suurendatakse ka kaubandus- ja teenindusettevõtete täitumuse nõuet 25-lt 50 protsendile.

Saunad, spaad, veekeskused ja ujulad saavad oma uksed avada 31. maist, arvestusega, et täitumus ei ületa 50 protsenti ja osalejaid ei ole korraga rohkem kui 200. Liikumisel tuleb samuti järgida 2 + 2 reeglit. Kehtib ka lahtiolekupiirang, [lahti võib olla] kella 6–22.

Ma panen kõigile südamele, et jääme ettevaatlikuks. Tänan kõiki inimesi, kes on piirangutest kinni pidanud, kes on end vaktsineerinud ja aidanud ka oma riskirühma kuuluvatel pereliikmetel-tuttavatel seda teha.

Lähen edasi vaktsineerimise teema juurde. Tänasel kabinetinõupidamisel vaatasime jälle üle vaktsineerimise hetkeseisu ja tegime ettevalmistusi järgnevaks nädalaks, kui algab kõigi eestimaalaste vaktsineerimine, sõltumata vanusest. Oleme hetkel vaktsineerinud juba üle 35 protsendi Eesti täisealisest elanikkonnast ehk rohkem kui pool seatud 75 protsendi eesmärgist on meil juba täidetud. Vähemalt ühe doosiga on end vaktsineerida lasknud üle 380 000 inimese.

Rõõm on tõdeda, et eelmisel nädalal tegime ka uue vaktsineerimise rekordi. Olime eesmärgiks seadnud 60 000 süsti, aga tehti 67 722 süsti. Selle eest tänu nii perearstidele ja pereõdedele kui ka vaktsineerimiskeskustele.

Valitsus seadis ametisse asumisel eesmärgiks võimaldada alates maikuust kõigile soovijatele tasuta ja kodulähedast vaktsineerimist. Alates tulevast esmaspäevast ongi vaktsineerimise võimalus Eestis avatud kõigile inimestele alates 16. eluaastast. Aga ma tahan siinkohal üle rõhutada seda, et täpselt nii nagu on maksuametiga, selleks puhuks kui kõik inimesed korraga sinna [tuludeklaratsioone esitama] lähevad, oleme me teinud sinna vahele nii-öelda ooteruumi, et korraga saavad ennast digiloos kirja panna 5000 inimest, teised on ooterežiimil. Sama süsteem kehtib ka maksuametis.

Põhimõtteliselt on meil nüüd kaks valikut: kas teha nii, inimesed ootaksid tänavatel vaktsineerimiskeskuste uste taga, millal nad vaktsiini saavad, ja oleks elav järjekord või on see järjekord meil virtuaalselt digiregistratuuris, kus inimesed saavad ennast kirja panna. Aga kui nad on ennast kirja pannud, neile on reserveeritud kindel aeg, siis nad tulevad kohale selleks ajaks ja sellel ajal nad ka vaktsineeritud saavad. Nii et palun kõigilt mõistvat suhtumist.

Tuleb arvestada ka seda, et endiselt ei ole meil piisavalt vaktsiine selleks, et kõigile see süst kohe ära teha. Järgmisel nädalal – eeldatavasti – saabub Eestisse 58 000 doosi vaktsiini. Iga nädalaga tarned suurenevad ning haiglad ja vaktsineerimiskeskused avavad pidevalt uusi aegu. Nii et palun kõigilt kannatlikkust ja mõistvat suhtumist.

Iga süst ja iga vaktsineeritu loeb. Vaid vaktsineerimisega saame sellest pandeemiast jagu ja suudame nakkuse leviku hoida niimoodi kontrolli all, et meie haiglavõrk peaks koormusele vastu. Ka eakatel ja riskirühma kuuluvatel inimestel on jätkuvalt võimalik lasta ennast vaktsineerida perearsti juures ja loomulikult ka suurtes keskustes. Nii et ma soovitan kõigil seda kindlasti teha.

Nüüd räägin paar sõna ka järgmisest nädalast. Olen esmaspäevast kuni kolmapäevani Ukrainas visiidil. Visiidi eesmärk on kinnitada toetust Ukraina Euroopa-teekonnale ja avaldada toetust neile sellel raskel ajal. Keskendun eelkõige koostööle Ukrainaga just reformide elluviimisel.

Eesti jaoks on Ukraina kõige tähtsam arengukoostöö partner. Me aitame neid erinevate projektidega aastas 1,4 miljoni euro ulatuses. Need projektid on suunatud haridusele, ettevõtlusele ja digikoostööle.

Aitame edendada ka e-valitsust, selleks et nende valitsemine ja avalik sektor oleks läbipaistvam ja selleks et vähendada korruptsiooni. Kavas on ka kontrolljoone külastamine Ida-Ukrainas – see oli Ukraina poole eraldi eesmärk.

Nii, aga minu poolt praeguseks kõik. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Riigihalduse minister Jaak Aab, palun!

Jaak Aab
Tere päevast ka minu poolt! Kui rääkida istungist, siis seal oli üks selline huvitav punkt, mis talvel pakkus kõvasti tähelepanu. Iga kord, kui meil on külmad ja lumerohked talved, tekib küsimus erinevate kohtade hoolduse üle – kes siis peab jääd eemaldama, kes peab lund koristama ja nii edasi. On tulnud ka ettepanekuid.

Ehitusseadustiku järgi on kinnistu omanikul teatud kohustused – see on olnud traditsiooniliselt nii päris pikka aega meil ja tegelikult enamikus Euroopa riikides, vähemalt nii palju, kui mina tean, kas või kõnniteede hooldus, eks, kui see piirneb kinnistuga, siis omanik on kohustatud seda hooldama – ning kui olud muutuvad väga raskeks, siis tekivad probleemid. See on arusaadav.

Mina olen vastanud nii, et alati võib kinnistu omanik pöörduda kohaliku omavalitsuse poole, seda ei keela keegi, sest üldiselt heakorra eest vastutab ju omavalitsus. Kokkuleppel on võimalik teha ka nii, et kui tegemist on vana inimesega või näiteks haige inimesega, siis saab kohalik omavalitsus aidata või kohustuse üle võtta.

Kuna seaduses seda täpselt kirjas ei ole, siis praegu on riigikogus tehtud üks eelnõu, kus tahetakse kinnistu omanikud täiesti vabastada sellest kohustusest ja panna see kohalikele omavalitsustele. No nii käigupealt muidugi ei ole võimalik seda teha, see tähendaks kohalikule omavalitsusele ka päris suurt rahalist koormust juurde. Ma ei välista, et kunagi võib seda teemat arutada näiteks linnade ja valdade liiduga. Kui riik sellise lisakohustuse paneb, siis ta peab andma ka raha juurde. See on meil seadustes kirjas.

Küll aga võiks seadusesse teha täienduse, et kohalik omavalitsus võiks vastavalt volikogu korrale – ette kirjutamata, milline see kord on – teha korra, kus on ette nähtud, kuidas vastav linnavalitsus või vallavalitsus talitab selliste olukordade puhul, kus inimene palub kohaliku omavalitsuse abi. Omavalitsus võib teha soodustusi või võtta enda peale teatud kohustused, olgu see puuetega inimeste puhul või eakate inimeste puhul. Aga see on iga omavalitsuse enda otsustada. Pakkusime välja sellise muudatuse, aga mitte nii, et kogu kohustus tuleks panna omavalitsuse õlule.

Mis puudutab piiranguid ja leevendusi, siis peaminister rääkis kõik juba põhjalikult ära. Ütleksin, et lähtusime ikka päris selgest loogikast, koolid on erand, ja lõpuks me jõudsime kokkuleppele. Tuletan meelde, et tegelikult ka praegu on pea pooled lapsed juba kontaktõppel, nüüd siis lähevad ka ülejäänud.

Miks 100 protsenti? Võib-olla see tuli, jah, üllatusena, sest vahepeal kaaluti ka 50 protsenti. No me teame, et kevadel õppetöö iseloom muutub – lõpuklassides on konsultatsioonid ja eksamid, ka vaheklassides on siiski palju kordamist, on ka järeleaitamist, mis toimub väiksemates rühmades, eriti praegusel ajal on see vajalik.

Ja tihtipeale käiakse nüüd ka klassiga ringi, no mitte lausa suurtel ekskursioonidel, aga muuseumis või kuskil näitusel saab ikka käia. Ütleme, et seda kontsentratsiooni otseselt koolimajades ei ole. Ilmad on soojemad, ruume saab õhutada. Haridus- ja teadusministeerium on teinud ka selge juhendi, mida koolipidajad, kooli juhtkonnad peaksid jälgima. Loodame väga, et sealt tagasilööke ei tule.

Nii need otsused tehti. Mis puudutas juba 24. maid ja 50 protsenti kultuurisektoris, siis tegelikult teadusnõukoda ja ka rahvusvahelised uuringud näitavad ära kõrge riskiga tegevused ja kontaktid, keskmise riskiga tegevused ja kontaktid ning madala riskiga tegevused ja kontaktid. Eks me oleme lähtunud sellest loogikast, et kõik välitegevused on madala riskiga – need me avasimegi kõige kiiremini –, keskmise riskiga on kultuuriüritused ning kõrge riskiga on meelelahutus, spaad jne.

Nii et see ei tugine mingile tunnetusele, et nüüd avame seda või teist, vaid ikkagi teatud loogikale. Ja see loogika on siin olemas. Loodame kõik [parimat].

Endiselt kutsume üles: kui teil ei ole selliseid hädavajalikke tegevusi, kui ei ole vaja teha teatud käike inimrohketesse kohtadesse, eriti siseruumides, siis mõelge läbi oma käigud ja tegevused, hädavajaduse korral seda võib teha, aga püüame siiski massilistest kontaktidest hoiduda. Sellega me hoiame oma tervist ja kõigi teiste inimeste tervist, oma lähedaste tervist.

Ja üldine suundumus, miks me neid leevendusi hakkasime tegema. Ei saa vaadata ainult nakatumisnäitajaid – eks Tanel [Kiik] võib põhjalikumalt rääkida –, vaid tuleb vaadata ka muid mõjureid. Ja kindlasti üks asi, mis hakkab järjest rohkem [olukorda] mõjutama, on vaktsineerimisega hõlmatus.

Ehk lihtsamalt öeldes, nakatumiste arv võib ju püsida isegi mingil tasemel ja võib-olla isegi mingil ajal veidi tõusta, aga kui meil on vaktsineerimisega hõlmatus suur – no natukene mõjutab tõenäoliselt ka ilm –, siis selliseid raskeid juhtumeid, et inimene peaks haiglasse sattuma, on järjest vähem. Endiselt. Isegi suhteliselt, ütleme, kõrge nakatumise näidu korral ei pruugi inimesed jõuda haiglasse, nad on kas asümptomaatilised või põevad haigust väikeste sümptomitega, eriti need, kes on saanud ühe doosi või kaks doosi vaktsiini.

Täna kabinetis arutame päris põhjalikult – mul on nagu déjà-vu-tunne, sest igas valitsuses me oleme sedasama arutanud – kohalike omavalitsuste õigusi, otsustusõigusi. See on ka teatud mõttes nagu niisugune mõtteharjutus, et kõik ministrid – paljud neist on uued, ei ole varem olnud valitsuses – saaksid aru oma valdkonnas koostöö tähtsusest omavalitsustega.

Järjest rohkem rõhutame koostööd ja tahame omavalitsustele anda ka rohkem õigusi. Keskvalitsuse ja omavalitsuste suhe ei ole mitte käskude-keeldude suhe, vaid hea koostöö suhe, sest paljudes valdkondades keskvalitsus ja omavalitsused vastutavad koos teenuste või abi eest, olgu see haridusvaldkonnas või olgu see sotsiaalvaldkonnas. Tegelikult elu on tõestanud, et kui me teeme koostööd ja teatud asjades anname omavalitsustele suurema otsustusõiguse, siis muutub teenus või abi inimese jaoks alati paremaks.

Positiivseid trende on näha, aga teha on veel palju. Minult kõik.

Juhataja
Aitäh! Justiitsminister Maris Lauri, palun!

Maris Lauri
Tere! Valitsus kiitis heaks ja otsustas saata riigikokku menetlusse justiitsministeeriumis ettevalmistatud äriseadustiku ja raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu, mis puudutab digilahendusi äriühinguõiguses. Siin on viis teemat, mida on plaanis selle eelnõuga muuta.

Esiteks võimaldatakse edaspidi välismaal olevate äriühingute filiaale registreerida elektroonselt. Seni on see käinud notarite kaudu. Teiseks luuakse võimalused selleks, et Euroopa Liidu sees äriühingute registrid hakkaksid vahetama informatsiooni elektroonselt. Eelkõige puudutab see näiteks filiaale. Ei tohiks tekkida sellist olukorda, et ühes riigis on äriühing likvideeritud, kuid meil on veel filiaal nii-öelda kirjas. See ei ole loogiliselt võimalik, nii et tähtis on, et infovahetus hakkaks toimima.

Samuti on vaja, et hakkaks korralikumalt liikuma informatsioon selle kohta, mis puudutab [äriühingu] juhatuse liikmele kehtestatud piiranguid, näiteks kui inimene ei saa enam olla juhatuse liige. Täpsustatakse ka sellist olukorda, kuidas välisühing saaks Eestis toimetada. Praegu on äriühingul võimalus toimetada siin filiaalina või luua Eestisse eraldi tütarettevõte. Nüüd seda regulatsiooni täpsustatakse ja on võimalik selgemalt toimetada ka nii-öelda piiriülese toimetamisena, ei pea ilmtingimata looma siin juriidilist ühingut.

Korrastatakse ka filiaalidega seotud majandusaasta aruannete esitamist. Ehk enam ei pea filiaal esitama Eestis oma emaettevõtte majandusaasta aruannet, kui on tegemist Euroopa Liidu ettevõttega. Ja kui filiaal peab esitama oma majandusaasta aruanded – see puudutab eelkõige kolmandaid riike –, siis oleksid reeglid lihtsamad ja need vastaksid sellele, milline on Eestis väikeettevõtetele kehtiv regulatsioon, selleks et topelt esitamist vältida.

Kolmandate riikide puhul jääb ikkagi see kord, et nad kas esitavad oma emaettevõtte aruande, kui see nõue on olemas selles kolmandas riigis, või kui seda nõuet ei ole, siis on võimalik esitada ainult filiaali tegevusaruanne. Nii et päris nii ei ole, et me üldse ei tea, kuidas kolmandate riikide filiaalid meil toimetavad. See on selle eelnõu sisu. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Tervise- ja tööminister Tanel Kiik, palun!

Tanel Kiik
Aitäh! Nii nagu peaminister ja riigihalduse minister juba viitasid, siis hea uudis on see, et COVID-19 olukord Eestis on järk-järgult paranenud ja paranemas. Ehk meie seitsme päeva nakatumise näitaja, kui konkreetselt mõõta, on praegu viis korda madalam, kui ta oli tipphetkel. Ja tegelikult see näitab ka seda, et valitsuse tehtud leevendusotsused nii alates 3. maist kui ka edaspidi olid põhjendatud.

Moraalselt olime paljud valmis, sealhulgas mina, et koolivaheaeg ja sellele järgnenud haridusvaldkonna esimesed avamised võivad kaasa tuua nakkuse leviku tõusu, vähemalt pidurduse, aga tegelikult me näeme, et see langustrend on küll aeglustunud, kuid ta on jätkunud. Nii et see on igal juhul väga hea uudis. Isegi kui see langustrend on viis protsenti nädalas või minu poolest ka üks protsent, siis langus on langus ja selle üle võib ainult heameelt tunda.

Kindlasti aitab kaasa elanike vaktsineerimine. Täna hommikuks tõesti on üle 385 000 inimese vähemalt ühe süstiga kaitstud. Kokku on tehtud üle 550 000 doosi ja see number kasvab iga päevaga. Nii nagu enne viidatud, on selle numbri puhul suureks eeliseks see, et see saab ainult tõusta ja see ei liigu edasi-tagasi.

Täiskasvanute [vaktsineeritusega] hõlmatus on jõudnud 36 protsendini. Kõige kriitilisemas, 70+ vanuserühmas on tänaseks hõlmatud 64,1 protsenti. Ja 11 maakonnas oleme saavutanud eesmärgiks seatud 70 protsendi taseme, aga maakondlikult me räägime juba üle 80 protsendist.

Loomulikult töötame edasi nende maakondadega, mis rohkem tähelepanu vajavad. Eeskätt käib jutt Ida-Virumaast, kus lisaks juba varem käivitatud nooremate ja eakate koos vaktsineerimisele ehk 1 + 1 põhimõttele on üha suuremat hoogu kogumas ka ettevõtetes kohapeal vaktsineerimise võimaldamine. Seda tehakse nii töötajatele kui ka nende pereliikmetele, et maksimaalselt hajutada riski nendes valdkondades ja nendel elukutsetel, kus tihtipeale pole võimalik kaugtööd teha.

Ida-Virumaa hõlmatus samuti järk-järgult tegelikult liigub, võib öelda, järele Eesti keskmisele. Loomulikult ta seda vahet kohe ühe-kahe nädalaga järele ei võta, aga võib öelda, et vahe enam ei kasva, vaid pigem järk-järgult väheneb, ja see on ka hea trend.

Aga nakatumise näitajaid arvestades loomulikult eritähelepanu, ma ütleksin, nii COVID-19 teadlikkuse vaates, terviseasutuste koostöö vaates kui ka vaktsineerimise vaates on praegu Ida-Virumaale enam kui põhjendatud. Ehk seal on nakatumise tase praegu umbes kaks korda kõrgem kui näiteks Harjumaal. Vahepeal on need olnud suhteliselt sarnases olukorras.

Tänasest avati tõepoolest COVID-19 vaktsineerimisele registreerimise võimalus 40+ sihtrühmale. Kuni 49-aastastest tegelikult on üle veerandi inimestest juba saanud kaitsesüsti võimaluse kas eesliinitöötajate hulka kuulumise või mõne tervisediagnoosi tõttu. Nüüd on see võimalus avatud kõigile teistele. Samal ajal on jätkuvalt võimalik ennast kirja panna kõigil riskirühma liikmetel alates 16. eluaastast, kellel on mingid kaasuvad haigused, ja loomulikult ka eakatel. Kes iganes on kõrgemas vanuserühmas, olete jätkuvalt oodatud vaktsineerima.

Vaktsineerimisi tehakse mitmel tasandil – ühest küljest perearstikeskustes ja pereõdede kaudu, aga on võimalik ennast kirja panna ka keskses digiregistratuuris. Kui rääkida numbritest, siis hommikul kella 11 seisuga oli viimase nelja tunni jooksul digiregistratuuris tehtud üle 7600 broneeringu. Tol hetkel oli avatud veel vaid veidi üle 1000 aja.

Tervishoiuasutused neid aegu veel järk-järgult lisavad. Aga peame ka arvestama, et praeguse taseme juures, kus on ooterežiimis juba üle 10 000 inimese, on mõistlik tegelikult oodata järgmisi päevi ja järgmisi nädalaid, kui on aegu juurde tulnud. Hetkel soovitan inimestel pigem mitte ennast enam sinna järjekorda panna.

Praegu võib öelda, et esimene suurem ring vabu vaktsineerimise aegu on juba broneeritud, aga aegu lisandub ja me anname sellest ka jooksvalt teada. Eeskätt lisandub neid loomulikult siis, kui vaktsiinitarned riiki jõuavad, ehk igal nädalal paaril-kolmel päeval. Esmaspäeval tuleb tavaliselt Pfizeri vaktsiin, nädala jooksul Jansseni oma samuti. Need mõlemad on kasutatavad kõigile vanuserühmadele.

Jätkuvalt on mõistlik ennast kirja panna ja otsida aegu 50+ vanusrühmas inimestele, kellele pakutakse kõiki nelja vaktsiini. AstraZeneca vaktsiini on samuti endiselt pakkuda.

Ma olen hästi nõus sellega, et me sooviksime ka loomulikult kõigile elanikele seda võimalust pakkuda, teha seda võimalikult kiiresti ja suurtes kogustes. Aga eks vaktsiinitarne on see, mis on olnud peamine pudelikael kogu selle protsessi jooksul. Siiski, kui meenutada vaktsineerimise algust, siis meil oli nädalaid, kus tehti mõnisada vaktsineerimist, mõni tuhat vaktsineerimist või 10 000 vaktsineerimist. Nii et tegelikult sellega võrreldes oleme liikunud ikkagi hoopis teisele tasemele.

Ja nüüd võib öelda, et oleme vaktsineerimise vaates heas mõttes lõpusirgel. Ehk järgmised kuud, mai ja juuni – see on see periood, kus kõik täisealised, kes soovivad, saavad vähemalt ühe kaitsesüsti kätte ja suvekuude jooksul ka teise süsti. Nii et tegelikult sellest pikast ootamisest ja pikast vaktsineerimise protsessist, mis on alanud eakatest ja liikunud järjest edasi nooremate ja riskirühmade suunas, oleme me ju kohe, õige pea jõudnud väga olulise vahefinišini.

Loomulikult me veel ei tea, missugune tuleb 2022. ja 2023. aasta vaktsineerimise vajadus. Seda teemat arutame kabineti pärastlõunases osas ja seal on teemaks ka Pfizeri uue perioodi leping. Aga võib öelda, et meenutades perioodi, kus meil polnud ühtegi vaktsiini või kus me ootasime vaktsiine ja oli üks tootja, kes tarneid tegi, oleme me tegelikult päris heas olukorras.

Nüüd lõpus palun veel kord kõigilt kannatlikkust ja mõistmist. Me saame pakkuda nii palju vaktsiiniaegu, kui meil on füüsiliselt vaktsiini, sest me ei saa nii-öelda õhku müüa.

Kinnitan seda, et Eesti riik on soetanud nii eelmise valitsuse kui ka praeguse valitsuse ajal piisavalt vaktsiine kõigile Eesti inimestele. Mitte keegi ei jää vaktsiinidoosist ilma, lihtsalt ta ei pruugi seda saada nüüd ja kohe, vaid saab seda lähinädalatel-lähikuudel.

Mul on ühtlasi soovitus ja tagasiside inimestele, kes soovivad muid tervishoiuteenuseid digiregistratuuris kirja panna. Juhul, kui see ootejärjekord on jätkuvalt väga pikk ja inimesel on tõesti ajakriitiline tegevus, siis alati on võimalus pöörduda otse konkreetse tervishoiuasutuse poole ja telefoni teel endale aeg registreerida. Paratamatult digiregistratuur on üks ühtne keskkond, võib öelda, vahendaja, mis omakorda kasutab haiglate registratuure. See on ka põhjus, miks väga suurt hulka inimesi sinna korraga ei saagi lasta.

Aga kui inimesel on näiteks ajakriitiline juhtum ja tal on eriarstile saatekiri olemas, siis on tal alati võimalik helistada otse konkreetse raviasutuse registratuuri ja sel viisil siis arstiaeg kirja panna. Seda saab muidugi teha ka digiregistratuuris, kus tuleb praegu lihtsalt arvestada umbes tunnise ooteperioodiga.

Olen väga nõus sellega, mida peaminister ütles, et digiriigi puhul on mõistlikum järjekordi tekitada digitaalsel kujul kui füüsilisel kujul, arvestades ka nakkusohtu ja asjaolu, et oleme tõesti näinud mitmel pool riikides seda, kuidas tehakse elavaid järjekordi vaktsineerimiskeskuse ukse taha. See on aga minu meelest ausalt öeldes inimeste suhtes, ütleme otse, ebaviisakas ja mõnevõrra ka alandav. Kui inimene ootab näiteks tunde ja tunde, aga pärast saadetakse ta ikka koju ja öeldakse, et vabandust, vaktsiini pole.

Parem on saada see info digitaalselt, ilma kodust lahkumata ja ilma füüsiliselt kuskil võib-olla nakkusohtlikus ruumis või ka õuetingimustes vaktsiini ootamata.

Sellega praegu lõpetan. Kui on küsimusi vaktsineerimise või COVID-19 olukorra kohta laiemalt, siis vastan hea meelega.

Juhataja
Aitäh! Teie küsimused. Palun, Tiina Jaakson!

Tiina Jaakson, "Aktuaalne kaamera"
Küsimus peaministrile. Milliseid leevendusi võiks nüüd valitsus millalgi lähiajal arutama hakata nende jaoks, kes on kas koroonaviiruse läbi põdenud või vaktsineeritud, lisaks võib-olla maski kandmise kohustusest loobumisele ja ka selleks, et tõsta vaktsineerituse taset?

Kaja Kallas
Aitäh! Kõigepealt, meil juba on leevendused neile, kes on läbi põdenud või vaktsineeritud. Nimelt ei pea olema isolatsioonis, kui sa puutud kokku koroonaviiruse kandjaga.

Me täna ka arutasime valitsuskabinetis seda, mis puudutab vaktsineerimise tõendit ja selle võimalikku riigisisest kasutust. Praegu on see mõeldud ikkagi reisimiseks ja selleks on meil vaja kokkuleppeid – nii Euroopa tasandil kui ka globaalselt –, kuidas seda vaktsineerimistõendit kasutada.

Aga riigi sees me leppisime kokku nii, et seda projekti võtab vedada majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis ettevõtlusminister Andres Sutt, kes koondab kõik need arvamused ja võimalikud kasutuskohad. Loomulikult on sinna kaasatud nii terviseamet kui ka sotsiaalministeerium, samuti peavad nad nõu õiguskantsleri kantseleiga, et otsustada, kuidas seda veel kasutada saaks.

Aga mida ma tahaks rõhutada, on see, et me ei saa kedagi diskrimineerida selle alusel. Ehk keegi ei saa mingeid eriõiguseid, vaid kõik on kõigile võimalik. Lihtsalt võib-olla vaktsineerimistõendi olemasolul on mingid teenused mugavamad kui siis, kui seda tõendit ei ole. Nii et neid punkte me alles arutame. Praegu on fookus sellel, et me saaksime ikkagi minna leevendustega edasi nii, et me võiksime tegelikult piirangutest üldse loobuda.

Aga see ettevalmistus on eelkõige sügiseks. Selleks on meil ka valge raamat ette valmistatud. Me peame selle viirusega õppima elama ja tõenäoliselt meil peaksid olema sellised varuplaanid ja projektid, et me ei peaks ühiskonda lukku keerama, vaid saaksime kasutada muid variante.

Juhataja
Aitäh! Riigihalduse minister Jaak Aab, palun!

Jaak Aab
Jah, eks see on niisugune põnev arutelu – ja mitte ainult meil, vaid ka teistes riikides –, et kas ei peaks võimaldama kuidagipidi selle [tõendi kasutamist]. Me leidsime ühe mõiste, nimelt "immuuntõend", mis kõlab natukene paremini kui "vaktsineerimistõend", aga ma ei tea, kuidas lõpuks see mõiste kujuneb.

Seal peaks olema kirjas, nii nagu juba on juttu olnud, see, kas inimene on vaktsineeritud, ning see, kas ta on haiguse läbi põdenud või on ta hiljuti testi teinud. Kui me suudaksime luua sellise turvalise andmebaasi, kus algus on juba tehtud ja tegelikult need lahendused on olemas, siis see kindlasti aitab tulevikus.

Ma võtaksin seda tuhinat siin lähiajaks maha. Kindlasti see vajab kõigepealt veel puhtalt tehnilist lahendust, põhimõttelist ja sisulist lahendust.

Ma arvan, et kõige aktuaalsem hakkab see olema reisimisel. Seda juba riigid teevad, kas või paberil tõendiga ju lubatakse riiki või ei lubata riiki ja reisima. Mis puudutab seda, kuidas sellist tõendit riigis sees edaspidi kasuta saab, siis ma olen väga selle poolt, et me teeme selle tööriista valmis, iseasi, kas seda nüüd kohe lähiajal vaja on, juunis või juulis.

Ühtepidi on keeruline see, et seni kuni kõik inimesed ei ole saanud ennast kahe vaktsiiniga vaktsineerida, vabatahtlikult, on väga keeruline teha selliseid kiiremaid ligipääse mingitele teistele asjadele. Seal võib olla mingi suurüritus, nagu me oleme ju teoretiseerinud, kus on mingid piirangud ja inimesi tuhandetes, nii et saab anda mingi lisa [või eelise] nendele, kes näitavad selle passi ette. Aga millal see tuleb? Kindlasti mitte lähiajal.

Teine asi on see, et kuna piirangud leevenevad, siis see aktuaalsus võib üldse kaduda, lähiajal vähemalt. Aga selline tööriist võiks olla olemas. Samas, kahe vaktsiinini jõuame umbes augusti lõpus. Kas seal vahepeal tehakse mingisugune võimalus, eks see on otsustamise küsimus, sellele peab otsa vaatama.

Korraks on kõlanud see, kas siis võib mitte maski kanda, kui sul on selline tõend olemas. Mina seda kindlasti ei poolda. Me ei tea, mis meid ees ootab. Maskikandmine on solidaarne meelde, oled sa terve, oled sa haige, oled sa vaktsineeritud, oled sa positiivse testiga või negatiivse testiga. See kaitseb teisi inimesi rohkem kui sind ennast.

Ma ei oleks nõus tegema sellist erandit, et maski kanda ei tohi. Sest me ei tea. Väga loodan, et me ei pea naasma selle juurde. Võib-olla kuskil maskikandmise tingimused ju leevenevad. Me teame, et teatud riikides peab ka välisõhus kandma maski ja alles nüüd ei pea kandma välisõhus. Meil tuleb maski kanda vaid siseruumides. Ja kuhu me jõuame oma situatsiooniga siin suvel, seda ma ei tea. Võib ju juhtuda, et see ei ole nii karm nõue.

Aga me ei tea kunagi, mis juhtub võib-olla sügisel. Ja kui me võtame selle harjumuse ära, et meil on seda solidaarselt vaja kanda, siis ma kardan, et asi läheb veel keerulisemaks.

Kaja Kallas
Kaks lühikest kommentaari. Esiteks, tehniline lahendus on meil olemas. Teiseks, me leppisime kokku, et Andres Sutt tuleb järgmisel neljapäeval konkreetse ajakavaga kabinetti.

Juhataja
Aitäh! Tiina küsimus.

Tiina Jaakson
Ma sooviks täpsustada. Kas ma sain õigesti aru – ma sain nüüd aru niimoodi –, et juhul, kui leevendused tulevad, siis need tulevad alles septembris, sest augusti lõpus jõutakse selle võimaluseni, et kaks vaktsiini on olnud igale inimesele kättesaadav.

Kui palju siis peaks olema Eestisse tulnud neid vaktsiine või mis see piir on, et selliseid leevendused ei oleks diskrimineerivad?

Kaja Kallas
Kõigepealt ütlen, et selles suhtes ärme tormame sündmustest ette. Me arutame seda vaktsineerimistõendi kasutamist just sellepärast, et olla valmis tulevikuks.

Praegu on fookus eelkõige sellel, et vaktsineerimist suurendada. Ja seetõttu meil need arutelud käivad, olid täna ja olid tegelikult ka eelmisel nädalal, ja me kaardistame nii juriidilist poolt, et mida saab teha ja mida ei saa teha, kui ka puhtalt korralduslikke küsimusi, et mis on tehtav ja mis ei ole.

Nii et selles mõttes täpsemalt me saaksime sellekohastele küsimustele vastata alles lähinädalate jooksul.

Juhataja
Tervise- ja tööminister Tanel Kiik, palun!

Tanel Kiik
Jah, täpselt, küsimus on ju selles, et praegu on teatud tingimused loodud vaktsineeritud inimestele, nakkusohu vaates, et nad ei pea jääma eneseisolatsiooni, kui nad on lähikontaktsed ja saabuvad välismaalt.

Nüüd ongi küsimus selles, kas seda juba mõnes mõttes tehtud erisust hakata veel laiendama ja millistel tingimustel, on see maskikandmise loogika, kas sees või väljas, mingil hetkel on see soovituslik, suve jooksul see soovitus niikuinii muutub, tõenäoliselt.

Ehk ma ei pea realistlikuks, et see jääb meil samalaadselt jõusse siin läbi suveperioodi, sügisel on taas teine olukord, nagu ka Jaak Aab viitas, ja siis on oluline, et inimesed mõistaksid, millal nakkusoht tõenäoliselt taas kasvama hakkab.

Aga lisaks sellistele, võib öelda, üldistele reeglitele on paratamatud alati ka eriolukorrad. Näiteks on meil endalgi olnud ju valitsuses üritusi, mis taotlevad eriluba, et teha tavapärasest suurema piirarvuga üritusi. See on konkreetne koht, kus on võimalik leppida kokku näiteks ürituse korraldajaga, et hea küll, üldine ürituste piirang on näiteks 1000 – no praegu see ei ole veel seal, aga näiteks –, aga kui teie tahate teha 5000 või 10 000 osalejaga üritust, siis on selline reegel, et kõik on kas vaktsineeritud või esitavad negatiivse testitulemuse ja sellisel juhul nad saavad loa oma üritust korraldada.

Seesugused küsimused tuleb ka läbi rääkida ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium just nimelt koostöös sotsiaalministeeriumi, justiitsministeeriumi, õiguskantsleri kantselei ja teiste asjaosalistega pakub välja sellised nii-öelda paketid või mõnes mõttes ka standardlahendused ja siis ürituse korraldajal ongi lihtne otsustada ja vaadata, millised võimalused on Eesti riigis suve jooksul teha mõnda massiüritust, mis on teistmoodi võrreldes praegu kehtivate üldiste reeglitega.

Siis ei tekiks olukorda, kus valitsus peab hakkama iga kord nagu jalgratast leiutama, kuidas midagi korraldada, vaid on selged reeglid, alternatiivid ja usaldusmeetmed, mille puhul ka terviseamet saab öelda, et jah, sellise ürituse korraldamine sellistel tingimustel ja sellel perioodil on nakkusohutu.

Juhataja
Palun järgmine küsimus!

Herman Kelomees, Delfi
Tere! Mul on kaks küsimust, mõlemad on Tanel Kiigele. Esimene on selline. Eesti Ekspress kirjutas eile sellest, kuidas Jüri Ratas on teinud erinevaid kulutusi peaministrina. Kas te peate neid kõiki põhjendatuks ja eetiliseks?

Tanel Kiik
Peaministri tööga seotud kulutusi reguleerivad eeskätt seadused ja loomulikult reguleerib ka riigikantselei, kes tegeleb raamatupidamisega ja ma arvan, et ka kooskõlastamise, kinnitamise ja maksmisega. Võin teile kinnitada, et peaminister ei käi arveid ühekaupa viimas ega toomas. Ja ma arvan, et see ongi õige, nii see peakski olema.

Mis puudutab Eesti Ekspressi lugu, siis mina ausalt öeldes lugesin ka selle läbi ja olles varasemalt peaministri büroo juhina töötanud, võin kinnitada, et tööga seotud ringreiside korraldamisega, ürituste korraldamisega ja kohtumistega kaasnebki väga palju kulusid.

Nüüd, ühekaupa võttes võib alati välja tuua ja näidata neid liiga suurena või küsitavana, aga tegelikult tervikpilti teades ja ka selle töö intensiivsust teades, samuti töötundide pikkust ja töönädalate pikkust teades ma olen küll seisukohal, et selles loos toodud etteheited on ülekohtused.

Mis puudutab laiemalt peaministri tööd ja tegelikult ka laiemalt ministrite tööd, üldse riigijuhtide tööd, siis kõige odavam on inimene, kes midagi ei tee. Kõige odavam on inimene, kes istub oma kabinetis, sealt välja ei lähe, joob vett ja kellegagi ei kohtu ja ühelgi üritusel ei osale. Aga ma ei ole kindel, kas see kõige parem variant on riigi juhtimiseks.

Ehk arvestades seda, kui palju on peaministritel – nii eelmisel kui ka praegusel, kindlasti ka Jüri Ratasel – kohtumisi, üritusi, visiite ja kõike muud, siis selles valguses hinnata, et suurusjärgus 2000 eurot esinduskulusid kuus on kuidagi ülekohtuselt palju – ma seda ei leia.

Juhataja
Minister Jaak Aab, palun!

Jaak Aab
Jah, ma tahan rõhutada sedasama, mida on juba esile toodud, et need on tööga seotud kulud. Jüri Ratas jõudis väga palju tööd teha – mitte ainult tööpäevad, vaid ööpäevad. Ja seal tekivad need olukorrad, kus võib mida iganes panna süüks. Miks tehti nii või… Ma olen kindel, et isiklikuks kasuks ei ole Jüri Ratas midagi kasutanud nendest vahenditest.

Ja teiseks, ma pean ikka ära ütlema: hämmastav ajakirjanike visadus sellist küsimust uurida kolm kuud ja sellega välja tulla nüüd. Ma ei tea, miks. Ja kui nii tõsist tööd tehakse mingi sisulise teema kallal, siis ma oleksin väga õnnelik. Aitäh!

Juhataja
Palun järgmine küsimus!

Herman Kelomees
Jätkuvalt Tanel Kiigele. Kas te ei karda, et Marek Seer ja tema töörühm on jaganud laskmata karu nahka, lubades kõigile vaktsineerimise avamist?

Kui need tarned ei tule järele – te olete ise ka siin maininud seda –, siis kas te ei karda, et rahva seas võib puhkeda suhteliselt suur pahameel, kui nad avastavad, et võib-olla neil ei olegi tegelikult kuude kaupa võimalik ennast vaktsineerida lasta?

Tanel Kiik
Aitäh! Me oleme andnud tegelikult ju välja ausat sõnumit. Me oleme öelnud, et esimese kaitsesüsti saamise võimalus avaneb kõigile elanikele mai- ja juunikuu jooksul, teise kvartali jooksul. Me ei ole kordagi lubanud, et mai keskel saavad kõik korraga vaktsineeritud. Me teame, et see pole võimalik, kuna need vaktsiinitarned tulevad iga nädal, mõnelt tootjalt ka üle nädala, vahel isegi pikema intervalliga. Sellest tuleb ka lähtuda.

Teine asi, mida me oleme lubanud ja mis on ka koalitsioonilepingus kokku lepitud, on see, et me avame maikuus vaktsineerimise võimaluse kõigile sihtrühmadele. Ehk järk-järgult ka praegu tegelikult me läheme nooremate vanuserühmadega edasi, nagu enne viitasin, 40–49, see on juba 25 protsenti, sealt alla natuke vähem, 15 ja 10 protsenti jne.

On inimesi, kes on vaktsineerimisvõimaluse saanud, on inimesi, kes selle lähiajal saavad. Ehk võib väga selgelt öelda, et erinevad töökohad, erinevad tegevused on kõrgema nakkusriskiga. On inimesi, kes on võib-olla rohkem mures oma tervise pärast, on inimesi, kelle puhul on tõesti see vaktsineerimine vajalik näiteks töökohustustest tulenevalt reisimisel. See on ka põhjus, miks me praegu otsustasime nii valitsuses pikalt arutades kui ka vaktsineerimise korraldamise töörühmas arutades vaktsineerimise võimaluse avamisega edasi liikuda.

Digiregistratuuri ja laiemalt tegelikult ka haiglate enda tervisesüsteemide-infosüsteemide koormuse vähenemiseks tõesti avati nüüd vanuserühm 40+ sel nädalal, nähes ka seda, et vanusrühmas 50+ hakkas tekkima juba teatav selline, võib öelda, küllastumine eri maakondades. Ja nüüd uuesti alles avatakse tõesti 16+ vanuserühmale.

Aga mul on inimestele, kellel ei ole tegelikult veel kiire sellega, kellel on võimalik teha kaugtööd või kellel ei ole terviseriske võib pole näiteks tööga seotud vältimatut reisimise vajadust, soovitus mõnevõrra rahulikult oodata.

Vaktsiine tuleb juurde iga nädalaga. Iga järgmise nädalaga liigub nõudluse ja pakkumise suhe tasakaalu suunas. Ma olen üsnagi veendunud, et suvekuudel me peame üha rohkem keskenduma teisele poolele ehk veenma inimesi, et tulge vaktsineerima, tulge ennast kaitsesüstima, sest COVID-19 olukord järk-järgult paraneb ja samal ajal vaktsineerimisega hõlmatus tõuseb. See on ka natuke võib-olla vastus küsimusele, miks oli selle [vaktsineerimisele registreerimise võimaluse] avamisega selles mõttes kiire.

Kui me avame selle piltlikult öeldes keset suve, siis võib olla päris palju inimesi, kelle jaoks vaktsineerimine tundub nagu midagi ebavajalikku. Ohutase juba niikuinii langeb ja inimene teab, et on vaja kahte kaitsesüsti, seega ta mõtleb, et ei hakka suvekuudel ega puhkuseperioodil sellega nii palju mässama.

Need asjad on tõesti korduvalt läbi arutatud valitsuses ja ka tervisevaldkonna asutustega, eri osapooltega. Tegelikult ka haiglate enda töökorralduse vaates oli avamine praegu põhjendatud. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Proua Kaja Kallas.

Kaja Kallas
Jaa, ma täiendan lihtsalt. Eks selle vaktsineerimisega on nii, et ükskõik, kuidas sa teed, on inimesed pahased.

Eelmine nädal olid inimesed pahased: "Miks te teete 10 aasta kaupa? Tehke juba kõigile, sellepärast et perearstid ju niikuinii teevad juba noorematele. Miks te teete sellist näitemängu? Tehke kõigile lahti. See, kes saab, see saab, mis siis, et neid on vähe."

Tõepoolest, kui me vaatame puhtalt tervishoiusüsteemi seisukohast seda argumenti, mida me oleme kasutanud – selleks, et haiglaid koormuse all välja tuua, on vajalik vanemate inimeste vaktsineerimine –, siis tõesti kuni 50+ inimeste süstimiseni see jutt pädeb, aga edasi on tegelikult üsna-üsna võrdsed kõik inimesed, võib-olla nooremad inimesed, kellel on mingid lisamured jne.

Mida ma tahan sellega öelda, on see, et ükskõik kumba pidi teha, igal juhul inimesed on pahased. Seda sellepärast, et meil ei ole piisavalt vaktsiine. See sõnum, jah, ei jõua võib-olla kõigini. Me üritame seda teha. Aga me tahame vältida ka neid olukordi, et tõesti inimesed tänaval ootaksid või et tekiksid sabad kuhugi tänavale.

Näiteks Läti teeb nii, et tuled kohale, seisad elavas järjekorras. Ja seal on pikad sabad. Aga meil on see digiregistratuur ja tekitame siis selle digitaalse, virtuaalse saba sinna.

See olukord peaks minema nädal-nädalalt paremaks. Aga igal juhul, rahulolematuid on paraku alati.

Juhataja
Palun järgmine küsimus!

Urmas Jaagant, Äripäev
Küsimus justiitsministrile selle äriühingute filiaali registreerimise kohta.

Kui varem oli vaja seal notari vahelolekut, aga nüüd tulevikus võiks saada ettevõtjaportaali kaudu registreerida, siis kuidas on välistatud see, et sinna ei tule mingeid selliseid seiklejaid või kedagi, kellel on mingid muud eesmärgid peale ausa äri ajamise? Aitäh!

Maris Lauri
No me loodame seda, et välisühing siiski eksisteerib, eks, ja et tehakse filiaal ikka eksisteeriva äriühingu juurde. Selleks on ka loodud infovahetuse süsteem Euroopa Liidu tasemel.

Kindlasti, kui nüüd tuleb keegi kolmandatest riikidest ja meil ei ole digitaalseid ühendusi nendega – vähemalt mitte kõigiga, aga võib-olla mõnega need aja jooksul tekivad –, siis me peamegi arvestama, et võivad tekkida, jah, sellised võib-olla mitte väga usaldusväärsed ettevõtted, kes loovad sinna tausta juurde.

Aga me ei peaks lähtuma sellest, et ettevõtted, kes tulevad Eestisse, tulevad siia eelkõige halbade kavatsustega, vaid me peaksime lähtuma sellest, et tullakse heade ja ausate kavatsustega. [Ja me peame tegema kõik selleks, et] nendel oleks see filiaali loomine lihtne.

Teine võimalus on, nagu ma ütlesin, vähemalt Euroopa Liidus, toimetada siin ka piiriüleselt, nii et ei peagi filiaali looma. Ka see on võimalus, mida senini ei ole olemas olnud, nüüd tekib.

Ja see, et on olemas kohustus esitada raamatupidamise aruanne, peaks aitama kaasa aususele. Lisaks on olemas ja väljatöötamisel reeglid, mis tagavad selle, et me parandame äriregistri andmete tõepärasust, äriregistri andmete esitamist. Ka see teema on käsitlemisel ja vastavad muudatused [tegemisel], et äriregister muutuks tegelikkust paremini kajastavaks, et ettevõtted tõesti esitaksid oma aruandeid ja esitaksid ka muid andmeid peale majandusaasta aruannete igal aastal ja ausalt. Ka see on tulemas, vastavad muudatused on väljatöötamisel.

Nii et nende mitmete sammudega koos me saame muuta äriregistri ausamaks ja ma arvan, et ka kogu ärikeskkonna ausamaks.

Juhataja
Aitäh! Kas on veel küsimusi? Kui ei ole, siis suur tänu teile. Lõpetame pressikonverentsi. Kõike head! Hoidke oma tervist!

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

üksus