Pressikonverents on järelvaadatav: https://www.youtube.com/watch?v=hssOn6s9W_0
Juhataja Liis Velsker
Tere, head ajakirjanikud ja head pressi[konverentsi] otseülekande jälgijad! Alustame tänast valitsuse pressikonverentsi.
Täna võtavad pressikonverentsist osa peaminister Kristen Michal, haridus- ja teadusminister Kristina Kallas, rahandusminister Jürgen Ligi, regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras ning sotsiaalminister Karmen Joller.
Aga kõigepealt ma annan sõna peaministrile. Palun!
Peaminister Kristen Michal
Nii. Tervist, head ajakirjanikud, head vaatajad ja kuulajad!
Täna räägin mõnest teemast, mis valitsuses [arutelu all oli] ja mõnest muust temast ka.
Kõigepealt tuleb üks oluline eelnõu. Ma arvan, et seda võib võtta kokku sellise pealkirjaga nagu „Droonieelnõu“. See puudutab seda, kuidas me tulevikus erinevate õhuohtudega tegeleme.
Ja see on päris oluline, sest ütleme, mitmeid aastaid tagasi, ma arvan, et ilmselt enne Ukrainas Vene agressiooni täiemahulise [sõja] algustki olid ettekujutused õhuohtudest ja sõjalisest pildist hoopis teistsugused.
Tänaseks oleme ka meie praktikas näinud, kuidas sõjakillud meie maale lendavad, ja see tähendab seda, et ka meie peame oma õigusruumi, erinevaid rolle paremini kokku sobitama ja erinevaid samme astuma.
Ja see tähendab seda, et selle eelnõuga, mis nüüd valitsusest teele läheb ja mille me parlamendis jõuame loodetavasti enne suve kenasti ära menetleda, tekib selline mitmekihiline droonitõrjemehhanism, millest me oleme ka rääkinud.
See tähendab seda, et tsiviildroonidele reageerib esimesena politsei- ja piirivalveamet. Kui politsei- ja piirivalveamet ei saa tõrjuda neid droone, ei saa reageerida, siis teeb seda kaitsevägi.
Sõjaliste droonide puhul on see rollijärjekord siis vastupidi: kõigepealt kaitsevägi ja siis PPA. Lisaks tuleb õigus, kuidas neid droone tõrjuda saab, riigikaitseobjektide juure turvaettevõtjatele ja siseturvalisuse korraldajatele. See tähendab seda, et ka nemad saavad siis selle volituse, kuidas kaitsta neid olulisi objekte võimalike õhuohtude eest juhtumitel, kui näiteks need õhuohud või see võimalik droon on suunatud selle objekti poole.
See tähendab seda, et meile tekib ühine seirepilt, lisaks kaitseväele ja PPA-le, kes seda infot juba vahetavad, hakkavad õhuruumis lendavate objektide kohta ka transpordiamet, lennuliiklusteeninduse AS ja riigikaitseobjektide valdajad seda infot vahetama, et ülevaade sellest pildist oleks võimalikult ajakohane ja et kõik teaksid, mis täpselt toimub.
Luuakse, ma ei tea, võib öelda droonipolitsei, see tähendab seda, et PPA saab nii õigusülesande kui ka vahendid tõrjuda kogu Eestis mehitamata õhusõidukeid, ka droone. Ja nagu öeldud, kui PPA seda ise teha ei saa, siis teeb seda kaitsevägi.
Kaitseväe senised õigused olid rahuajal piiratud või on piiratud üksnes sõjaliste väljastpoolt Eestit startinud droonide ohule reageerimisega, aga nüüd see koostöö kindlasti laieneb.
Kaitseliit samamoodi saab õigused reageerida droonidele enda ja oma valvatavate objektide kaitsel ja tulevikus saame kaitseväge ja kaitseliitu kaasata ka siis, kui on suuremad üritused, näiteks laulupidu. Saame võtta sinna suurema mehitatuse kaasa ja nemad saavad sellest samamoodi osa võtta.
Ja riigikaitseobjektidest, nagu ma juba mainisin, turvaettevõtjad ja need, kes seal turvalisust korraldavad, saavad õiguse [infole jms].
Lisaks tuleb juurde objektide loetelu selle kaitsmiseks, mille kaitsmiseks on siis võimalik kasutada ka raadioside piirajaid. Ja see meede võib mõjutada ka lennuohutust. Loa selleks annab TTJA, kes iga objekti puhul teeb eraldi analüüsi, kas see on põhjendatud, millisel juhul ja kuidas seda saab kasutada.
Lisaks, nüüd rahalise poole pealt veidi ja hangetest. PPA-l on praegu olemas arendusteks ligi 20 miljardit eurot. Euroopa Liidu piirihalduse ja viisapoliitika rahastust on kavas droonitõrjele taotleda juurde 25 miljonit eurot.
Ja PPA enda selline hinnang või selle kava hinnang on, et kui me tahame tervikliku seirevõime välja arendada, siis hinnanguliselt kulub selleks 200–300 miljonit eurot järgmise nelja kuni kaheksa aasta jooksul.
Kaitseväel on hulk vahendeid olemas, neist on ka varem räägitud, kuulipildujad, õhutõrjekahurid, [õhutõrje relvasüsteem] PIORUN jne.
Selle aasta jooksul lisandub IRIS-T, aga see on suuremate ja kallimate süsteemide ja ohtude hävitamiseks, nagu teate.
Ja 2026. aasta esimese poolaasta lõpuks võetakse Ida-Põhja-Eestis kasutusele akustiline õhuseiresüsteem madalalt lendavate lennuvahendite avastamiseks. Ja 2027. aasta lõpuks tekib meil võime avastada madalatel kõrgustel droone kogu Eesti ulatuses.
Nii et see on niisugune lühike tutvustus.
Lisaks tuleb üks droonide teekaart, mis seob kõik need tükid kokku omavahel. Seda on tehtud juba 2026. aastast ja sellesse on panustanud üle 50 asutuse nii avalikust kui ka erasektorist. See kirjeldab ära, kuidas see kõik käima peaks ja mis kellegi roll on. No vot, seda esiteks.
Teiseks, vahepeal tuli üks lehelugu, kus kirjutati, et lastelaagreid hakatakse käibemaksustama. Võin endiselt korrata sedasama, mida ma juba ütlesin siin pressikonverentsil – tookord küll veidi humoorikamalt, nüüd ma ütlen vähem humoorikalt, sest mulle tundub, et nali tänapäeva ühiskonnas kohale ei jõua –, et lastelaagrite täiendavat maksustamist ei tule.
Ma tänan Kristina Kallast ja Jürgen Ligit ja nende töökaid kollektiive, kes on jõudnud selle lahenduseni. Nagu öeldud, riigikogu jõuab selle ära menetleda ja loodetavasti suveks on see lahendatud. Et oleks see siis jälle klaarilt öeldud.
Siis tuleb ka eelarve parandus, sellest kõigest räägib täpsemalt Jürgen Ligi. Ta tuleb selle metoodika alusel, mille on meil ette kirjutanud Arp Müller ERR-ist, ehk siis peaaegu eelarveneutraalne lisaeelarve – see oli tema sõnastus, mitte minu sõnastus.
Aga sellest, mis seal täpsemalt on, räägib Jürgen. Põhiline, lõviosa sellest läheb idapiiri väljaehitamiseks, ehk siis julgeoleku tagamiseks ja AI jaoks.
Siis paar lauset ülemkogust Küprosel. Just sai läbi. Meie jaoks kindlasti oli väga positiivne üritus ja ajastuse mõttes ka. Mitte ainult sellepärast, et laua taga tundus olevat suurem üksmeel kui kunagi varem, ja võib-olla ei olnud ka kahtlust, et meil oleks seal otse kedagi, kes Moskvaga suhtleb, nagu ütles Donald Tusk. Viktor Orbanit seal laua taga enam ei olnud.
Aga samal hetkel see otsus, mille me tegelikult tegime detsembris, sai ka jõustatud. Ehk siis Ukraina sai 90-miljardise abipaketi. Ja samal ajal kehtestati 20. sanktsioonipakett Venemaale.
Meie jaoks on see kahtlemata oluline, sest Eesti on olnud üks häälekamaid võitlejad selle eest, et Ukrainat tuleb toetada. Ukraina on meie eesliin, Euroopa jaoks ka eesliin. Ja ma arvan, et see kindlasti oli hea päev ja hea hetk, ütleme, Euroopa julgeoleku ja otsustavuse jaoks.
Seda võimaluse akent kindlasti tuleb ära kasutada, järgmised debatid tulevad ilmselt Euroopa laienemise üle, millises mehhanismis, millises tempos, kuidas see kõik liikuda võiks, see puudutab nii Ukrainat, Moldovat, Montenegrot kui ka paljusid teisi.
Ja lisaks oleme teiste riikide kaasabil juba käima pannud sellise algatuse või startinud selle algatusega – samamoodi nagu me alustasime omal ajal varadega, need viimased pool aastat, kolmveerand aastat on olnud see põhiline teema, nagu on olnud varilaevastikuga, ühel hetkel hakkasime toimetama ja nüüd teised riigid toimetavad maailma meredel –, oleme nüüd üles võtnud selle, et Vene võitlejad ehk need, kes on osaliselt selles agressioonis, ei pääseks Schengeni ruumi ega saaks Euroopasse kunagi.
Ja sellel on mitu mõtet. Esiteks, et kõik need, kes panustavad julgeoleku õõnestamisse ja teises riigis agressiooni, peaks püsima Venemaal, ootama, millal nad tribunali alla satuvad. Ja teiseks ka sisejulgeoleku vaatest me kindlasti ei taha neid inimesi ühtegi riiki ringi rändama ega sisejulgeku vaates ei taha neid inimesi mitte kuskile.
Tegemist on suures hulgas kriminaalidega, problemaatilise kontingendiga, kes tegelikult peaks olema kuskil asutuses hoole all või kinnipidamisasutuses, aga ometi neid Venemaal käsitletakse kui kangelasi.
Nii et õnneks on ka Euroopa riike, kes seda muret mõistavad, ja üha enam mõistetakse. Nii et Eesti on siin väga suurt eeskuju näidanud. Kaitsepolitseiamet on toimetanud hoolega, samuti siseministeerium ja välisministeerium. Meil on juba pea poolteist tuhat inimest selles nimekirjas, ilmselt suudame ka 15 000 ise panna, aga miljonit tõenäoliselt Eesti üksi ei suuda, selleks on meil vaja teisi liitlasi, teisi sõpru, et seda teha.
Ja mulle tundub, et sellele on vähemalt mõistmine ehk ka toetus ühel hetkel olemas. Aga samamoodi nagu varade ja varilaevastikuga me hakkasime kuskilt minema – Eesti seeski oli seda debatti, ma mäletan, parlamendis, kus heideti ette, et miks me selle varilaevastikuga tegeleme ja ometi venelasi tülitame.
Või siis oli juttu sellest, kuidas need varad küll lõpuks lahti lastakse. Ei lastud. Ja Ukraina sai ka abi. Nii et samamoodi läheb ka sellega, ma arvan, et me suudame selle ka ära teha.
Ja siis ma näitan teile jälle kella, et näete, vaadake, pange tähele, numbrid on kasvanud, 402 inimest. Ja ma teen reklaami ka.
Võite pildid ära teha, siis ma saan reklaami teha edasi. Ega see mingi väike kell ei ole.
No vot. Järgmised töötoad, teen reklaami, on 4. mail Tallinnas ja 7. mail on Euroopa päeva puhul võimalik tulla ka Stenbocki majja. Siin on ka AI koolitus, üksikuid vabu kohti veel on, nagu öeldakse, reklaamis, aga kiirustage.
Nii et kes ees, see saab ennast ära registreerida, ja kui ära registreerite, saate üritustele. Ja need, kes sinna ei mahu, ärge heitke meelt, eesmärk on [koolitada] 100 000 inimest 18 kuu jooksul. See tähendab seda, et eesti.ai leheküljele lähete või riigikantsele lehele ja saate ennast kirja panna.
No vot, sellised reklaamiteated siia lõppu. Ja head kevadpüha – või mis see nüüd kohe tuleb! Jah, aitäh!
Juhataja
Aitäh! Ja annan sõna edasi haridus- ja teadusministrile.
Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas
Jaa, tere päevast! Ma alustan võib-olla headest uudistest. Need uudised on tegelikult juba ka välja tulnud, nimelt, statistikaamet täna hommikul teatas, et nende esialgsel hinnangul suurenes Eesti sisemajanduse koguprodukt esimeses kvartalis 1,3 protsenti võrreldes eelmise aasta sama ajaga.
Kiirhinnangus mitmed märgid näitavad ka majanduse elavdamist, kuigi seal on ka väga palju riskikohti ja väga palju määramatust järgmiste kvartalite suhtes, aga siiski on tegemist hea uudisega, et Eesti majanduse seis on põhjast väljas.
Selle valitsuse eesmärk on olnud – nüüd aasta aega ja natuke peale on see valitsus sellises koosseisus toimetanud ja üks eesmärke on see olnud – majanduse konkurentsivõime kasvatamine, väga palju otsuseid on valitsus selle nimel teinud, sh bürokraatia vähendamist ehk piirangute mahavõtmist majanduses toimetamisele. Ja siin on näha, et majandus on hoogu sisse saamas.
Aga tõepoolest, geopoliitiline olukord tekitab väga palju ebastabiilsust, nii et võib-olla pikalt ette hõisata on veel vara, aga siiski, valitsuse prioriteedina majanduse konkurentsivõime kasv on kindlasti olemas.
Nüüd, peaminister rääkis laagritest, lastelaagritest ja käibemaksust. Ma siis ütlen, detailselt, milles siis lõpuks kokku lepiti.
Rahandusministeerium ja rahandusministeerium on kokku leppinud, et vajadus on muuta noorsootöö seadust ja noorsootöö seaduses tuleb ära muuta laagrite määratlus. Laagrid on [kehtiva] noorsootöö seaduse [järgi] määratletud puhkusekohtadena, aga puhkuse tegevuselt teadupärast käibemaksusoodustust ei saa. No laagrite määratlus muudetakse, sinna viiakse sisse see, et laagrid on mitteformaalne õpe laste jaoks, sellega nad lähevad koolituse alla ja see tekitab neile ka käibemaksuvabastuse.
Selle seadusemuudatuse me saadame juba järgmisel nädalal riigikogusse. Kuna riigikogus on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatused juba käimas, siis selle juures saab ära muuta ka noorsootöö seaduses selle ühe lause, ühe paragrahvi, mis on seotud laagrite määratlusega.
Ja me teeme omalt poolt kõik, riigikogu kultuurikomisjoni juhiga on ka kokku lepitud, et see lahendus jõustuks võimalikult kiiresti ja ideaalis juba sellel suvel laagrite käibemaksuvabastus jõustub.
Selleks, et siis käibemaksuvabastust saada, peavad laagrid omama tegevusluba. Ja teenust tuleb osutada mitteärilisel eesmärgil. Need on siis kaks tingimust, mis ma tuletan meelde.
Ja oluline on võib-olla rõhutada, et projektilaagrid ja püsilaagrid peaksid muidugi juba praegu tegevusluba omama. Nii et uusi nõudeid ei lisandu, aga oluline on meelde tuletada tegevusloa omamise tähtsust.
Veel haridusteemadel. Täna kabinetis andsin ülevaate kõrghariduse pikast vaatest aastani 2035. Teadupärast on meil gümnaasiumist juba väljunud ja järgmise nelja aasta jooksul lõpetavad kõrged aastakäigud, suured aastakäigud, igal aastal umbes 16 000 noort inimest. Kui te mõtlete, et praegu sünnib [lapsi juurde u] 9000, aga need, on aastakäigud, kus see arv oli 16 000. Nii et järgmised neli aastat nõudlus kõrghariduse õppekohtade järele kasvab.
Ülikoolidega ja rakenduskõrgkoolidega nüüd poolteist aastat tehtud strateegia läbirääkimiste lõpptulemus on meil valmis, me oleme kokku leppinud järgmise kümne aasta pika vaate kõrghariduse jaoks.
See tähendab seda, et järgmise nelja aasta jooksul on vaja iga aasta suurendada vastuvõttu keskmiselt 1000 vastuvõtukohta rohkem võrreldes varasemate aastatega. Ja kumulatiivselt peaks järgmise nelja aasta jooksul kõrg[koolides] õppima peaaegu 15 000 noort rohkem, kui on praegu.
Nii et üliõpilaste arv märkimisväärselt kasvab. Aga see kasv ei ole võrdselt jaotunud kõikide valdkondade vahel, vaid on ülikoolidega ja rakenduskõrgkoolidega saavutatud kokkulepe, kuhu suunatakse see lisaõppekohtade vajadus. Ja siin on 12 õppevaldkonda, kuhu need õppekohad luuakse.
Kõige suurem, 30-protsendilise osalusega on inseneeria valdkond, tehnika ja tootmise valdkond, kus lisaõppekohtade arv aastas kasvab ligi 300 võrra. See on väga suur kasv võrreldes praeguse olukorraga. 18-protsendise osakaaluga on IKT ehk informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia.
Lisaks on siis 11-protsendise osalusega tervishoiu- ja meditsiinivaldkond ning sama suures suurusjärgus kasvab hariduse valdkond ehk siis õpetajate koolitus.
Lisaks on siis prioriteetsetes valdkondades veel põllumajandus, veterinaaria, metsandus, transpordi ja logistika valdkond, ehitus, riigikaitse ja sisekaitse.
Nüüd, [valdkonnad], kus me õppekohtade kasvu ette ei näe, on ärindus ja haldus, õigus, humanitaar- ja kunstide valdkond. Seal me hetkel kasvu juurde ei näe. Ülikoolidega oleme liikumas kokkuleppe poole selleks, et allkirjastada need halduslepingud, mis meil nagu järgmist nelja aastat katavad.
Nii et kõrghariduses on meil ka pikaaegne strateegia paigas. Ja kõrghariduse jutu lõpuks, kuna täna on volbriöö, siis soovin tudengitele siis meeleolukat ja eelkõige pigem turvalist volbrit. Tudengid on kõik muidugi minu vastutusalas, aga ma tegelikult ei tea, kelle vastutusalas on nõiad, kes täna öösel tegutsevad – võib-olla siseminister peaks tagama selle, et ka nõiad täna korralikult käituksid. Aitäh!
Kristen Michal
See läheb õhukaitse alla, meil on olemas selleks PPA kaitse.
Juhataja
Aitäh! Ja palun, rahandusminister Jürgen Ligi.
Rahandusminister Jürgen Ligi
Oli väga tihed päevakord rahandusministri jaoks, aga ma kommenteeriks ära selle käibemaksu teema, et ei jääks kõlama nagu siin toimuks nüüd 24-protsendiline hinnalangus, või vastupidi, on olnud 24-protsendiline hinnatõus.
Ei tohiks jääda kõlama see, nagu oleks käibemaks mingisugune saatan. See alternatiividega võrreldes hinda ei tõsta. Ja päriselus kõik see pahandus, mis siin on olnud – ei olnud need laagrikorraldajad enamuses käibemaksukohuslased, see tähendab, et nad ei saa käibemaksu tagasi, aga nad ka ei lisa sinna otsa.
Kas neil igaühel on kasulik olla käibemaksukohuslane? Seda nad peavad nüüd läbi kaaluma. Ikkagi see tegevuse vormi valik on väga oluline enda maksukoormuse seisukohalt.
Ja ma lihtsalt ei tahaks, et see üldine agenda, et kirume makse, jääks kõlama. Meil on päris hea maksusüsteem. Lihtsalt seda tuleb tunda.
Aga ma saan aru sellest pahandusest, kui keegi avastas, et … Sellest meeleolust ma saan muidugi aru.
Nüüd siis räägime natukene päevakorrast. Kõigepealt oli meil … Olulised paberid on läinud segi, näed siis. (Lehitseb pabereid.)
Kabinetis andsime ülevaate riigieelarve seisust ja langetasime põhimõttelise otsuse. 2026. aasta – nagu alati väga targalt ütleb peaminister – eelarveneutraalse lisaeelarve teemal, kelle autori[õigus] tegelikult kuulub Arp Müllerile, aga ma arvan, et Arp on õnnelik, kui peaminister selle üle kordas, et jah … Muigel küll.
Lugu on selles, et me ei suurenda 2026. aasta kulusid, selle poolest on see eelarve muutmine, mitte lisaeelarve, aga kuna seal sees on üks element, mis eelarve mahtu suurendab – mahtu, mitte kulusid –, see on lõhkeainetehase finantstehing, siis juriidiliselt tema nimi on lisaeelarve, aga sisuliselt on see ikka eelarve muutmine.
Ja selle Hexesti teemal me langetasime ka otsuse, et see on tingimuslik. Kui meil ei õnnestu välisinvestorit saada, siis seda tehast ainult riigi rahaga ei ehitata.
Nii, aga igal juhul on see eelarve muutmine, sisuliselt, eelarve kulude mõttes. Me oleme 29,3 miljoni ulatuses vähendanud tänavusi kulusid ja selle jaganud hädavajadustele.
Kõige põletavam vajadus puudutab siseministri valdkonda, 17 miljonit läheb piiri ehitamise jätkamiseks. Seal tekkis selline tehniline probleem, et suures eesmärgis ülekantavaid summasid – või ka kellegi meelest siis jääke, nende arvu või hulka – vähendada, mida me oleme ka saavutanud, mida on tahtnud nii riigikontroll kui ka riigikogu.
Paratamatult keegi kannatab ja sellised, nagu palju on räägitud, mina olen ikkagi korranud, et need eelarvejäägid või üleminevad summad ei ole eelarve nagu põhiküsimus, aga tõmmates siis üleminekuid väiksemaks, tuleb paratamatult siis mõni pooleli projekt uuesti rahastada pärast 1. jaanuarit või 31. detsembrit.
Ja seda me siis teeme, 17 miljonit piirile jõuab pärale selle eelarvega, et saaks edasi teha ja ka lepingut täita.
Edasi puudutab see eelarve muutmine Eesti tehisintellekti arendamisi. Ja see näpuviga, mis riigikogus juhtus, tuleb kompenseerida. Valitsus on võtnud oma südameasjaks kompenseerida kulkale. Ja suurest heldusest me lisame sinna ka natukene raha otse rahandusministeeriumi potist, see on tegelikult tulumaks, mis kaasnes. Nii et me katame selle lünga igatahes ära.
Edasi, Lähis-Ida kriisi mõjust hangetele. Meil on majanduskabinetis olnud palju muret selle pärast, et kütusehindade tõus ja tarneraskused tõstavad hangete hindu.
Vaatasime valitsusega koos nende sellele murele otsa ja üldjoontes võtaksime natukene seda suure kriisi muljet maha, sest tegelikult endiselt üldine inflatsioonitase on meil nelja protsendi peale prognoositud, need postihinnad bensiinile ja diislikütusele tegelikult ei näita sellist väga hullu elu kallinemist, üldiselt ikkagi nelja protsendi kandis.
Keerulisem on see taristuprojektide puhul, kus me siis arutame edasi, kas lepingusse kirjutada mingisugune taristu hinna indeks, mis on tundlikum kütusehindadele ja materjalidele ja tarneraskustele, mida siin erakorralistes olukordades tekib.
Ja üldiselt on ikkagi lepingud arvestanud nende riskidega, et nad jätavad mingisuguse lõtku ja ka seadus annab teatud piirides võimaluse hanke summasid suurendada.
Aga no teine pool asja juures on see, et sellega tulebki hästi neid piire hoida, et mitte petta neid, kes hankeid ei võitnud ja tegid konservatiivsema hinnapakkumise.
Nii et igal juhul on see hangetel üldine probleem, selleks on omad mehhanismid olemas seaduses ja selleks on omad mehhanismid olemas ka lepingutes.
Ja siis üks kabineti võib-olla asjatut müra tekitanud teema, eelnõu [nimetus] on maksukorralise seaduse ja rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse muutmise seaduse eelnõu.
Jõudsime pärast väga pikki arutelusid nii õiguskantsleriga kui ka justiitsministriga sellisele joonele, et järgmine valitsuse istung loodetavasti saab selle eelnõu sellisesse vormi, kus kõik hirmud on maas, aga ka valeväited, mida siin turul on olnud, [saavad] ümber lükatud.
Tegelikult ei toimu seal mingisugust täiendavat, või ütleme, kontrollimatut kontodes surfamist ega mingisugust politseiriiki me ei ehita, vaid me lihtsalt oleme rahapesutõrjes väga kriitilises seisus, kus kogu aeg peab tegutsema kiiresti.
Ja praegu on olnud vaidlustuste tõttu peatatud rahapesu andmebüroo tegevuse efektiivsus. Me nüüd parandame selle vea ära.
Sama mure või sarnane mure tegelikult on ka maksuametil. Selle eelnõuga täpsustatakse maksuameti õigus nõuda teavet kolmandatelt isikutelt, sealhulgas pankadelt, ning määratletakse täitmise registri kaudu küsitavad andmed. MTA peab edaspidi põhjendama, miks teavet on saadud. Ja siis täpsustatakse ka rahapesu andmebüroo õigust saada neid andmeid.
Üldiselt on hirmud politseiriigist asjatud, meil ei ole seda. Kümnete miljonite pangaülekannete puhul näiteks see mehhanism käib niimoodi, et pangad tegelikult sõeluvad ära oma ülekannetes või siis nagu heinakuhjast otsivad need nõelad üles, neid on 14 000, valdavalt on need pangateated, mis saadetakse siis rahapesu andmebüroole, et tehing on kahtlane, tuleks talle peale vaadata. Mingid tunnused seal taga on.
Ja tegelikult sellest 14 000-st on ainult 450 isikut, kelle puhul küsitakse panga infot edasi. Kõigepealt tuleb pangast signaal, mitte keegi riigi[ametitest] ei käi surfamas pangakontodel, vaid kõigepealt pank paneb lambi põlema, piltlikult öeldes, ja siis rahapesu andmebüroo peab kontrollima, kas on vaja sekkuda. Enamasti ei sekkuta, sest valgus ei ole piisavalt tugev sellel lambil.
Siis oli veel tehnilisi asju, mida ma jätan vahele. Ja vaatan, kas istungil [arutatust] on veel midagi esile tõsta. Nii. Eelarve ja struktuurikava edu aruanne 2026. aastal puudutab eelmise aasta eelarve seisu. Nagu kuulda on, eelarvedefitsiidi hoidsime madalama, kui oli planeeritud.
Ja et mitte pikalt siia püsima jääda, siis ütlen, et ka eelarvenõukogu tegelikult seda kinnitas. Kulude kasvu trajektoor, mida meil on olnud võimalik hoida 7 protsendi kandis, on tegelikult olnud alla 2 protsendi.
Nii et eelmise aasta eelarve majandamine on olnud väga tõhus, aga nii nagu eelarve nõukogu, nii ka rahandusminister ja valitsus tervikuna teadvustab, et kaitsekulude kasvu suur hüpe toimub sel aastal. Nii et suured mured on meil endiselt alles. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Nii, katsume tempot hoida, et jääks aega ka küsimusteks. Aga annan sõna edasi regionaal- ja põllumajandusministrile. Palun!
Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras
Tere ka minu poolt! (Köhib.) Vabandust! Valitsus kiitis täna heaks loomakaitse seaduse ja veterinaarseaduse muutmise eelnõu.
See on Eesti loomakaitses väga kaua aega oodatud samm. Mitmest siin olevast muudatusest on räägitud juba aastaid ja selle muudatuse taga on terve väga suur meeskond, keda on pikka aega juhtinud Pille Tammemägi, kellel on täna ühtlasi ka viimane tööpäev, nii et ma tänan teda selle valdkonna eestvedamise eest. Need otsused liiguvad nüüd valitsusest edasi riigikogu menetlusse.
Eelnõu põhimõte on selge: loomapidamine tähendab vastutust. Kui inimene võtab endale looma, peab ta tagama loomale tingimused, mis ei kahjusta looma tervist ega looma heaolu. Ja kui looma heaolu või tervis on ohus, peab riigil olema parem alus sekkuda.
Kõige nähtavam muudatus puudutab ketikoerte pidamist, eelnõuga keelatakse elu keti otsas ära. Koera võib ka edaspidi ajutiselt küll ketti kinnitada, kui selleks on põhjendatud vajadus, näiteks olukorras, kus on vaja tagada inimese, looma või päästjate ohutus. Ajutine kinnitamine ei ole keelatud.
Lõpetame aga praktika, kus koera tavapärane pidamisviis on aastatepikkune elu keti otsas. Keeld jõustub eelnõu järgi 1. jaanuaril 2027.
Olemasolevate juhtumite jaoks on ette nähtud üleminek aeg. Kui seni ketis peetud koera ei saa mingil põhjusel turvalisel kaalutlusel kohe vabastada, võib sama koera sellisel viisil pidada kuni 2032. aastani.
See erand puudutab ainult olemasolevaid juhtumeid, uusi püsivalt ketis peetavaid koeri pärast keelu jõustamist enam pidada ei tohi.
Teine suurem muudatus puudutab varjupaiku. Varjupaikadele kehtestatakse tegevusloa kohustus ja täpsemad nõuded loomade pidamisele. Varjupaik peab olema koht, kus loom on kaitstud, kus tema tervis ja heaolu on jälgitud ning kus vastutus on paigas.
Juba tegutsevad varjupaigad ning hoiukodude kaudu hulkuvaid loomi paigutavad varjupaigad peavad tegevusluba omama alates 1. jaanuarist 2028. See annab aega oma töö nõuetega kooskõlla viia. Ja kui on küsimusi, siis saab pöörduda nii PTA kui ministeeriumi poole, et koostöös need muudatused sisse viia.
Looma uude koju loovutamisel tuleb edaspidi kaasa anda looma terviseandmed. Uus omanik peab teadma, millises seisundis loom on, millist ravi ta on saanud ja milliste terviseriskidega tuleb arvestada. See aitab teha teadlikumaid otsuseid ja vähenda olukordi, kus probleemid ilmnevad hiljem loomapidamise kestel.
Eelnõuga kirjutatakse seadusesse selgelt sisse zoofiilia ning seda kujutava materjali tootmise ja levitamise keeld. Looma seksuaalne väärkohtlemine peab olema seaduses ühtselt keelatud ja arusaadavalt sõnastatud.
Lisaks täpsustatakse veterinaararsti rolli eutanaasia läbiviimisel. See otsus peab lähtuma looma seisundist, veterinaarsest hinnangust ja seadusest.
Samuti tõstetakse loomakaitse seaduse rikkumise eest määratavaid karistusmäärasid. Kui looma väärkoheldakse või tema heaolu seatakse ohtu, peab vastutus olema tuntav.
Need muudatused haakuvad ka Euroopa laiema suunaga. Euroopa Parlament andis sel nädalal lõpliku heakskiidu esimestele Euroopa Liidu ülestele koerte ja kasside heaolu ning jälgitavuse reeglitele.
Need reeglid puudutavad aretust, pidamist, müüki, importi, loomade jälgitavust ja püsiva sidumise piiramist.
Eestis on heaks kiidetud loomakaitse eelnõu ning eraldi on ette valmistatud ühtse riikliku lemmikloomaregistri eelnõu. Mõlemad liiguvad samas suunas – loomapidamise reeglid peavad olema arusaadavad, vastutus peab olema tuntav ja tuvastatav ning looma heaolu peab olema paremini kaitstud.
Ehk see kiip ja register ei ole karistus looma omanikule, vaid see on praktiline tööriist – kadunud loom jõuab kiiremini koju, varjupaik ja omavalitsused leiavad omaniku kiiremini ja vastutustundetu müük muutub raskemaks.
Tänane eelnõu kindlasti ei ole suunatud korraliku loomapidaja vastu. Korralik loomapidaja täidab kõiki neid põhimõtteid juba praegu. Eelnõu aitab sekkuda seal, kus loomapidamise nime all kahjustatakse looma tervist või heaolu.
Me tahame, et Eestis oleks loomapidamise reeglid ajakohased ja jõustatavad. Ja loom ei ole ise, looma võtmine tähendab vastutust. Inimesel tekib püsiv kohustus selle looma ees, et tema eest hoolitseda ja ta heaolu tagada. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Ja annan sõna sotsiaalministrile.
Sotsiaalminister Karmen Joller
Aitäh! Kui ma aasta tagasi sain ministriks, siis tulin ma ühe põhisõnumiga, mis oli see, et tervishoiusüsteem on kriisis. Ja siin ma pidasin eelkõige silmas rahastust.
Täna andsin valitsusele ülevaate tervishoiu rahastamise olukorrast j lühidalt a ka sellest, mida me oleme teinud.
Võib-olla kõige nähtavamad on need muudatused, mis on tehtud tervisekassa eelarves. Eelmise aasta eelarve oli 75 miljonit eurot väiksem, kui oli prognoositud.
Tegelikult, kui ma sain ministriks, siis olid prognoosid sellised, et nende kohaselt aastaks 2028 reservid lõppevad. Nüüd me oleme suutnud seda edasi lükata kahe aasta võrra.
Siin muidugi võivad mängida rolli ka praegused geopoliitilised sündmused, sest hinnatõusud on meeletud, aga loodame, et rahvusvahelisel tasandil suudetakse muuhulgas ka meie tervishoid vee peal hoida.
Tahaks kindlasti rõhutada seda, et tervishoid on investeering. Me ei tohi mõelda sellele ainult kui kulule. Ja seda investeeringut peab tegema nii riik kui ka tegelikult iga inimene eraldi, et mõelda, kuidas püsida kauem tervena.
Riigi vaatest tuleks edaspidi rohkem mõelda ka tervishoiusektori ekspordivõimalustele, näiteks meie digilahendused, meie andmestruktuur jne. Tuleks mõelda sellele, kuidas teha tervishoiust tõepoolest investeering. Aga see jääb tulevikku.
Eraraha üle on olnud palju arutelusid. Eraraha on kindlasti oluline, aga see ei saa asendada praegust riiklikku rahastust mitte kunagi. Eri riikide mudelid on näidanud, et see ei ole inimeste tervisele hea.
Aga eraraha saab kasutada osaliselt, saab kasutada näiteks kõrge omavalitsusega teenuste rahastamisel ja nii edasi. Need arutelud meil veel jätkuvad, teeme seda kindlasti ka koos tööandjatega ja koos töötervishoiu arengusuundade väljatöötamisega.
Tervisekassa eelarvet mõjutavad ka väga paljud muudatused, mida me oleme ministeeriumis viinud ellu eelmisel aastal, kuid neid on plaanis ka sellel aastal.
Nende mõjusid ei ole võimalik täpselt hinnata kohe, aga loodetavasti need erinevad reformid, mida me oleme teinud, annavad tulevikus mõju ka eelarvele.
Tervishoiu rahastus on Eestis endiselt alla Euroopa keskmise. Ja siin me peame vaatama ka oma võimalusi ja seda, kuidas me seda raha kasutame.
Seetõttu me oleme oma majas teinud ka mõned ettepanekud, mida me tuleme arutama ka valitsusega hiljem.
Aga hästi laias laastus saan öelda, et kolm kiiret ja mõjusat ja pikaajalist lahendust pakuvad, esiteks, AI kasutuselevõtt tervishoius ja erinevate praeguste digilahenduste ja andmebaaside optimeerimine, ühendamine, taristu uuendamine.
Teiseks on kindlasti oluline vaimne tervis, sellest on ka avalikkuses palju räägitud, vaimse tervise probleemide tõttu on tervishoiuteenuste kasutus oluliselt suurenenud just laste hulgas, aga ka täiskasvanute hulgas.
See tähendabki seda, et püüame investeerida nendesse lahendustesse, mis eelkõige ennetavad seda, et vaimse tervise mure läheb nii tõsiseks, et vaja on arsti sekkumist. Püüame juba enne tervishoidu lahendada.
Ja kolmas oluline muudatus: tervishoiutöötajad, nii arstid kui ka õed, neid on meil liiga vähe ja umbes pooled arstid kümne aasta pärast jõuavad pensioniikka. Seetõttu on väga oluline, et me suurendaksime ka koolitusmahtusid ja investeeriksime kaasaegsetesse õpetamismeetoditesse.
Ma hetkel võib-olla rohkem sellest ei räägigi, saate pärast küsida.
Aga ühest seadusest veel. See on lastekaitse seadus ja täitemenetluse seadustik. Ka täna avaldasime me oma kodulehel uuringu, mis näitab, kuidas kohtutes lastekaitsejuhtumite käsitlemine on väga ebaühtlane ja lapse huvid ei ole alati esikohal, seda mitte pahatahtlikkuse tõttu, vaid ka sellepärast, et võib-olla teadlikkus ei ole nii suur, teinekord ei ole ka lastekaitsjate esitatud materjalid nii põhjalikud, kui seda vajab kohus.
See seadus aitab ühelt poolt [mainitud] olukordi parandada ja teiselt poolt aitab see hoida lastekaitsjate ressurssi.
Näiteks, kui lapsel on tekkinud mure koolis ja koolis on olemas eksperdid ja spetsialistid, kes aitavad seda muret lahendada, siis praegu ühe seaduse kohaselt tuleks ikka pöörduda lastekaitse poole. Aga tulevikus, kui nüüd see seadus jõustub, kui kool suudab seda ise lahendada, siis jääbki lastekaitse sellest esialgu välja. Ja kui on vaja, kui on lapsel näiteks ka kodus ja mujal muresid, siis kindlasti tuleb kaasata lastekaitse.
Ehk lastekaitsespetsialistid, kes on ka haritud, koolitatud inimesed ja tegelikult vägagi ülekoormatud, nende ressurssi peaks saama kasutada paremini. Need on põhilised asjad.
Kui on küsimusi, siis hea meelega vastan neile hiljem. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Nüüd on ajakirjanikel võimalus esitada küsimusi. Öelge palun oma nimi, väljaanne ja kellele küsimus on mõeldud. Võtame esimese siit, Sven Soiverilt.
Sven Soiver, TV3
Küsimus peaministrile ja rahandusministrile. Kristina Kallas on oodatud ka Eesti 200 seisukohta ütlema.
Eesti Energia teenis esimeses kvartalis päris korraliku kasumi, 119 miljonit. Eks ta nende kõrgete elektriarvete pealt oli. Mis pilguga te vaatate, et inimesed väga vaevaliselt jaksasid maksta neid elektriarveid, aga kasum on suur? Kas see nüüd tuleb riigieelarvesse aukude täitmiseks? Ja mis on teie dividendipoliitika Eesti Energiale otsa vaadates?
Kristen Michal
Jürgen, sa siis alustad. Palun!
Jürgen Ligi
Jah, inimesi ei tasu kasumitega hirmutada, seal taga on alati, kui see tundub suur, mingisugune seletus.
Mul praegu ei ole numbreid ees, aga see aeg, kui elektri hind oli kõrge, oli põhimõtteliselt jaanuar ja osa veebruarist. Märtsiks olid hinnad juba väga madalad ja seal on nad ka praegu, üldine hindade trend on allapoole.
Tegelikult on Eesti Energia probleem see, et kapitali struktuur ei võimalda piisavalt investeerida ja saada hinda püsivalt madalaks. Aga selle juures on kapital muidugi abiks, on abiks ka need struktuurimuutused, mis me oleme seal läbi viinud ja mis hakkavad nüüd tänavusest tööle.
Nii et igal juhul rahas see ettevõte ei suple. Investeerimisvajadused on väga suured. Ja võin öelda ka, et elektri hinna olukord on ikkagi üle aastate paranenud, see ei ole mitte midagi katastroofilist.
Nii et jaanuari hindade põhjal mingisuguseid suuri tegevusi planeerinud … No inimesed olid riiklikke tegevusi nõudes ikkagi silmakirjalikud, sest selleks on fikseeritud paketid neile, kes kardavad ühe kuu jooksul hinnahüpet või ka kahe kuu jooksul. Ja teistel tasuks võtta asja rahulikult. Meil on plaanid ja hind kokkuvõttes, hinnaperspektiiv on positiivne tarbija jaoks. Aitäh!
Kristen Michal
Siin on, jah, mitu teemat. Esimene on Eesti Energia. No Eesti Energiaga on suhteliselt lihtne erinevalt muude elektrikompaniidega – kui seal midagi üle jääb, siis jääb puudugi, me võtame selle kõik ära, selle eest maksame pensioneid, peame üleval rahvusringhäälingut, paneme kaitsesse, haridusse, kui …
Jürgen Ligi
TV3-le oleks ka [vaja].
Kristen Michal
TV3 ei saa. Selles mõttes, anna andeks, Sven!
Kõige selle jaoks see raha läheb. Nii et selles mõttes, kui Eesti Energia saab ka suurema turu[osa], just tingituna sellest, et energiahinnad on hetkeks kõrgemad – seda nad aasta alguses ju olid, sest meil oli 25 aasta kõige külmem talv, isegi tarbimine oli suurem, mitte üksiti hind kõrgem, eks ju –, siis see läheb üldiselt meie kõigi ühiste huvide jaoks, teede ehitusest kuni koolide pidamiseni.
Seetõttu Eesti Energia kasumi kohta, nagu rahandusminister ütleb, ei maksa meelt heita, see kõik läheb maksumaksja kasutuseks.
Aga jah, ma vaatan ka nende seda uudist selle kohta, et hoolimata sellest, et põlevkivienergeetika sai turule, puhaskasum aasta võrdluses on siiski vähenenud. Nii et üksiti ei ole see pilt nii roosiline midagi. Küllap seal on ka noh, keerulisi ülesandeid ühe või teises suunas.
Teine teema on energia hind. Me oleme loonud sellise võrdluse aluse, mis on Läänemere-äärsete riikide keskmine energia hind. Andres Sutt on sellest ühe pika loo kirjutanud, ma võin ka kunagi neid graafikuid jagada.
Aga üldiselt on nii, et väiksemate ja keskmiste tarbijate mõttes me oleme Läänemere-äärsete riikide keskmisest madalama energiahinnaga, hoolimata sellest, et --- hind tulnud allapoole. Ja seda päris palju tänu taastuvenergiale.
Sest ütleme, et kui päike paistab ja tuul puhub, siis hinnad lähevad soodsamaks. Suurte tarbijate puhul oleme üle keskmise, aga siiski, tipuriikide poolel, mitte teisel poolel.
Nii et niisugune on see meie pilt tegelikult energeetikas. Aga see tähendab seda, et investeeringuid tuleb edasi teha ja tuleb pingutada selle nimel, et kõigil see hind püsiks alla Läänemere-äärsete riikide keskmise, mis on see nii-öelda lävi, mille alla me peame jääma. Jah, aitäh!
Kristina Kallas
Ega mul ei olegi midagi muud lisada kui seda, et jaanuari või ka esimese kvartali kohta ilmselt väga [põhjapanevaid] järeldusi terve aasta kohta teha ei saa.
Aga tõde on ju see, et täna oli valitsuses ka arutelu nii tervishoiu rahastuse lisavajaduse kui ka kõrghariduse rahastuse lisavajaduse üle. Need mõlemad kokku on umbes järgmiseks aastaks 20 miljonit või isegi 23 miljonit eurot.
Kuskilt tuleb see raha leida. See oleks lihtsalt selles mõttes vastus, et [ei saa] öelda, et see raha läheb kuskile kõrvale, ma ei tea, mingisse sellisesse Reinsalu nimetatud valitsemiskuludesse –, ma ei tea, mida ta selle all küll silmas peab. Aga valitsemise kulu on ka tervishoid ja valitsemise kulu on ka lisaõppekohad kõrghariduses ja tasuta eestikeelses õppes. Ka see on valitsemise kulu.
Nii et me pigem näeme endal ees püsivat kulude, õigemini investeeringute kasvu vajadust, mitte nende langust. Nii et ma arvan, et see raha, kui ta peaks kunagi üldse riigieelarvesse jõudma – ma ütlen, et natuke vara on veel ikkagi rääkida sellest –, siis ta läheb kindlasti õigesse kohta. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! On veel küsimusi?
Sven Soiver
Jätkan teistsuguse energiaga, samale seltskonnale küsimus nafta kohta.
Siis, kui oli kütuseaktsiisi tõusu ärajätmine, ütlesid nii Ligi kui ka Michal, et jälgime uudiseid, vaatame, kuhu asi areneb. Nüüd uudiseid ja arengusuuni vaadates on näha, et nafta hind on seal 120 juures juba. Hoiatatakse, et Iraan jääb pikemaks ajaks naftaturult välja ja kõrged hinnad püsivad.
Kas nüüd on valitsus kaalumas mingeid samme, et kütusehindu siiski allapoole suruda? Kui ei ole, siis miks?
Kristen Michal
Teen lühikese sissejuhatuse, Jürgen räägib pikemalt ja akadeemilisemalt, seletab ära, miks.
Me siiski jälgime endiseid sündmusi, seda teeb terve maailm tegelikult. Milline see hind kvartal -kaks-kolm on? Ma ei tea, kui TV3-s on see teadmine olemas, siis maksaks sinna maailmaga jagada, meil seda teadmist ei ole.
Loodetavasti deeskalatsioon on see suund, kuhu minnakse, Lähis-Idas siiski pinged langevad. Tänane hinnatõus on tingitud uudistest Ühendriikides, ütleme, sellest, et sõjavägi annab ülevaate erinevatest valikutest ja läbirääkimist ja seisakust. Vaatame, kuhu see kõik viib.
Me oleme teinud päris mitu otsust.
Üks on see, millele sa küsides ka viitasid, esiteks, aktsiisitõusude ärajätmine. Kui vaadata hindu siin lähiregioonis ka, siis see oli igati mõistlik otsus. Nii ei kandu see võimalik hinnatõus tarbijatele ja toodetele üle.’
Teine on varude kasutuselevõtt, sest ma siiski meenutan, et – paljuski sellest siin Euroopas rääkides seda kiputakse unustama – umbes neli-viis protsenti naftast või gaasist tuleb Hormuzi väinast siiapoole üle. Nii et tegelikult meid see puudutab ikkagi üsna väikse osaga, aga varude kasutuselevõtt kindlasti aitab tarneraskuse vastu.
Samamoodi see, mida Jürgen ka enne kirjeldas, meil oli kabinetis pikem arutelu, muuhulgas ka näiteks transpordiametiga, kes Eestis on suurim teede hankija, ja Rail Balticu juhiga, kes on siis suurim taristu hankija, mida see tähendab tegelikult majanduse mõttes ja kas see on kandunud hangetesse edasi.
Aus vastus on, et veel ei ole, veel ei ole see kandunud edasi, aga see ei tähenda seda, et valitsus üle nädala seda kindlasti ei arutaks ega hindaks olukorda. Sest kui see hakkab kanduma hangetesse üle, siis ega meil lisaraha kuskilt [võtta] ei ole, siis tuleb lihtsalt asju teha aeglasemalt, mõni kilomeeter vähem kuskil mujal vms.
Seda kõike me hindame ja jälgime ka seda, mis toimub kütuseturul, sest nagu te näete, jaekaubanduse näitajad nüüd täna hommikul tulid vist jälle uued jaekaubanduse näitajad. Statistikaamet kirjeldab seda, et kütuseturul ikkagi ostetakse väga palju siit, see näitab, et meie kütuseturu hind on üsna konkurentsivõimeline, näiteks ka Lätiga, eks ju, seda kindlasti tasub jälgida.
Nii et seda kõike me jälgime. Ei tule päeva, millal me ei jälgiks.
Juhataja
Aitäh! Palun, rahandusminister!
Rahandusminister Jürgen Ligi
Me mitte ainult ei vaata, vaid me ka kuulame ja räägime. Rahandusministritega räägime ja rahvusvaheliste ekspertidega. Viimati oli see sel nädalal … Ei, eelmine nädal.
Ja üldiselt ikkagi meeldetuletus: see on pakkumispoolne probleem. See tähendab kütuse nappust. Kui on nappus, siis ei tohi hinda alla suruda mingite trikkidega, vaid tuleb suurendada pakkumist.
Ja ka Euroopa Liit, Euroopa Komisjon on tulnud nüüd nende arutelude tulemusel, mis on muuhulgas ka rahandusministrite vahel olnud, välja selliste, kuidas öelda, leevenduse plaanidega. Need kõik räägivad ikkagi sellest, et tuleb suurendada meie sõltumatust rahvusvahelisest turust, sõltumatust fossiilkütustest arendada, arendada taastuvenergeetikat ja abi suunata riikidel ikkagi puudust kannatajatele või siis alumistele tuluosadele.
Eesti on nüüd teiste riikide võrdluses – ma arvan, et see on paar nädalat vana statistika – oma aktsiisitõusu ärajätmisega eelarve kulukuse puhul teinud riikidest kuuenda tulemuse: 0,09 protsenti SKP-st.
Need on nii väiksed sammud, mida mujal tehakse, mida pannakse pealkirjadeks. Need on kõik nii piinlikud tegelikult, sellepärast et rahandusministrid tegelikult ise ütlevad, et see hinda ei muuda, aga meil oli vaja seda.
See on niivõrd väike osa, aktsiisi osa ju on ju summa, ta ei ole protsent. Kui kütuse hind läheb kolmekordseks, siis aktsiisi summa jääb sinna ikka. Ja selle, ütleme, alleshoidmine on eluliselt vajalik tegelikult eelarvetele. Ja kõigil on probleem, sellepärast ei tehtagi rohkem. Kõigil on häda. Häda on nende nii rühmade küsimus kui ka riigi enda kulud, sest kiirabi ja politsei vajavad ju ka siis kütust, ei saa niimoodi, et kaotame ... Seal on see proportsioon hoopis sedapidi, et nad peavad ikkagi eelarvest saama ja kõik need kütted, mis siis muutuvad.
Nii et üldiselt ikkagi hindadega tuleb hakkama saada sedapidi, et suurendada pakkumist ja suurendada tulusid, aga mitte nii, et vaatame, kuidas hind alla saab.
See on üks kõige rohkem vale ülesandepüstitus üldse, kui tegemist on pakkumise probleemiga. Nõudluse probleemi meil ei ole, aga – peaminister seda vist ei öelnud – aktsiisisamm on üks, kuid me oleme ju teinud eelarves sellest ju ilmselt Euroopa suurima maksukergenduse üldse. Mis puudutab madalamaid tulusid, siis see maksuvaba miinimum ju katab ju kõik need visuaalselt hästi suured hinnatõusud ära.
Maksuvaba miinimumi sees sa võid jätta bensiini ostmata. Ei ole vaja, see ei suurenda otseselt seda nõudlust bensiini suhtes. See on väga kriitiline küsimus. Kui me oleme lasknud reservid liikvele, siis on eriti totter stimuleerida tarbimist, konkreetse kauba tarbimist. See on nii pahupidi poliitika, kuigi riigid seda teevad, et siin lihtsalt tuleb mõistus peas hoida ja jälgida sedamoodi, et kui palju neid haigetsaamisi on tegelikult, ja siis tegeleda nendega, et [ei tekiks] suuremaid haigeksaamisi.
Ja muidugi endiselt: pakkumine, pakkumine, pakkumine, et ei oleks kaubapuudust. Aga no see, see kui te, kui te näete, on kohati olnud turul ülereageerimist hindadel, valitsustel kindlasti on olnud ülereageerimist, aga kütuse tulud ise ja hinnad ei ole ju tegelikult praegu maksimumis, nagu nad olid.
Me oleme ikkagi proportsionaalselt näinud ka palju kallimaid kütuseid. Ja loodame ikkagi, et need tulevikutehingud on nii adekvaatsed, et tug on siiski rahunemas, mitte nüüd üles minemas, kuigi need uudised …
Seal 120 on see hind ennegi käinud viimase kuu ja kahe jooksul. See ei tähenda nagu pöördumatut hinnatõusu.
Ja ikkagi, ärid ju tegelevad. Kui Hormuzi on kinni, siis kõikidel teistel pakkujatel tekib võimalus ja nad suurendavad oma tootmist igal juhul.
Nii et võtame seda hinna probleemi ikkagi rahulikumalt, las jälgivad nüüd rohkem need, kellest midagi sõltub. Valitsusest mõni asi sõltub, aga eelkõige see sõltub ikkagi nendest valitsustest, kes sõdivad – Putin, Trump – ja sellest, kuidas ühiskond neile vastu kajab. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Kui rohkem küsimusi ei ole, siis on pressikonverents lõppenud ja on võimalus teha eraldi intervjuusid.
… Delfi
Vabandust! [Veel üks] küsimus, see on minister Terrasele.
Kuidas kontrollitakse, et koeri ei hoitaks enam ketis? Mis on karistusmäär selle seaduse rikkumise korral?
Hendrik Johannes Terras
Selle eest vastutab põllumajandus- ja toiduamet.
Seda me oleme arutanud jah, kuidas seda jõustada.
Eks üldiselt inimesed üsna aktiivsed seda jälgima, mis see koerte heaolu seis on.
Kui pannakse tähele rikkumisi, siis neist tavaliselt teavitatakse.
Ja PPA-s on selleks eraldi üksus, kes tegeleb loomade heaolu küsimustega, ja nemad seda jõustavad.
Ja karistusmäär tuleneb seadusest, sealt saate selle üle vaadata.
Juhataja
Aitäh! Pressikonverents on lõppenud.
