Valitsuse pressikonverents, 15. aprill 2021

15.04.2021 | 11:00

Valitsuse virtuaalsel pressikonverentsil osalesid ja ajakirjanike küsimustele vastasid peaminister Kaja Kallas, riigihalduse minister Jaak Aab, maaeluminister Urmas Kruuse ning tervise- ja tööminister Tanel Kiik. Pressikonverentsi salvestus on järelvaadatav: https://youtu.be/LGkkZj7NKbs
    • Jaga

Juhataja Eero Raun

Lugupeetud ajakirjanikud! Hea Eesti avalikkus! Me alustame valitsuse pressikonverentsi. Teeme seda ka sellel nädalal veel täisvirtuaalselt, Teamsi keskkonnas, et vähendada kontakte ja haigestumisriski.

Täna esinevad pressikonverentsil ja vastavad teie küsimustele peaminister Kaja Kallas, riigihalduse minister Jaak Aab, maaeluminister Urmas Kruuse ning tervise- ja tööminister Tanel Kiik.

Peaminister Kaja Kallas, palun!

Kaja Kallas

Suur tänu! Sel nädalal on valitsus kogunenud lausa esmaspäeval, teisipäeval ja täna ning me koguneme ka homme. Põhjus on see, et meil on peale COVIDi terve hulk muid küsimusi ja me arutame ka riigi eelarvestrateegiat.

Nii et need on põhilised teemad, millega me tegeleme.

Teisipäevasel istungil me arutasime piirangute seisu COVIDi olukorras. Loomulikult inimesed kõik ootavad piirangute leevendamist ja vastuseid, millal me saame piiranguid leevendada.

Paraku, kuigi me oleme olnud tublid, on viiruse olukord läinud halvemaks, meie jaoks paremaks, see tähendab seda, et viiruse numbrid lähevad alla, nakatumine läheb alla, aga mitte piisavalt kiiresti ja nakatumise levik on endiselt suur.

Kuna see tase, kus me oleme olnud, on üsna kõrge, endiselt on haiglates üle 500 inimese, siis me lihtsalt võtame endale väga suure riski, kui me [riigi] avame ja piirangutest praegu loobume, sest uut sulgemist ühiskond ilmselt ei kannataks välja.

See tähendab seda, et me peame väga selgelt jälgima, et see platoo, kust pealt me avame, oleks piisavalt madal. Seetõttu me jälgime neid numbreid iga päev ja tuleme otsuste juurde järgmisel nädalal tagasi – nii selle juurde, millal me saame riigi avada, kui ka selle juurde, kui palju me piiranguid leevendame.

Me ei taha hoida piiranguid mitte ühtegi päeva rohkem, kui neid tõesti on vaja, aga meil peab olema see kindlus, tervel ühiskonnal peab olema see kindlus, et me ei jõua jälle numbritega sinna, kus meditsiinisüsteem on nii ülekoormatud.

Ka 500 haiget haiglates praegu on palju. Arstid ja õed on väsinud. Seetõttu me ei saa riskida sellega, et haiglaravi vajadus jälle kasvaks.

Samuti peame veenduma, et avanemine ei too kaasa uut nakatumiste lainet.

Mida me saame selleks veel teha? Loomulikult vaktsineerida inimesi piisavalt kiiresti. Me arutasime täna hommikul ka pikalt ja põhjalikult vaktsineerimise kava ja neid eesmärke ning juhtimiskorraldust.

Vaktsineerimise juures on üks suur küsimärk vaktsiinitarned. Paraku ka see nädal tõi vaktsiinitarnete kohta osalt negatiivseid uudiseid, mis puudutavad ühedoosilist Jannseni vaktsiini, aga ka positiivseid uudiseid. Nimelt jõudis Euroopa Komisjon läbirääkimiste käigus selleni, et me saame Pfizeri vaktsiini doose juurde. Ligi 150 000 doosi Pfizeri vaktsiini tuleb Eestisse ja see on kindlasti väga positiivne.

Vaktsineerimise eesmärk ja tempo on vaktsineerimise kavas täpsemalt kirjas, juhtimiskorralduses on vaja veel muudatusi teha. Teisalt on vaja korrigeerida ka vaktsiinide tarneid, et teada, millal kui palju meil ikkagi vaktsiine on. See kõik on pidevas muutumises, sellega me liigume edasi ja sellest räägib pärastpoole detailsemalt ka tervise- ja tööminister.

Positiivne on see, et praeguseks on vaktsiini saanud juba ligi 270 000 inimest ja me liigume jõudsalt edasi ka eakate vanuserühmas, mille me seadsime eesmärgiks ka eelmisel nädalal, nii et vanuserühmas 80+ on vähemalt ühe vaktsiinidoosiga vaktsineeritud peaaegu 52%, vanuserühmas 70–79 aga juba ligi 54% inimestest.

Loomulikult on tublid meie saared. Saaremaal on vaktsineeritud juba üle 72% 80-aastaseid ja Hiiumaal 74%. Ja 70–79-aastastest on Hiiumaal juba peaaegu 85% vaktsineeritud. Nemad on eeskujuks kõikidele teistele piirkondadele.

Eesmärk on aprillis vanemaealiste vaktsineerituses saavutada 70% [hõlmatus] ja siinkohal on mul kõikidele noorematele inimestele üleskutse: vaadake, et teie eakad sugulased, naabrid ja töökaaslased kindlasti vaktsineerimisele jõuaksid.

Valitsuse istungil kinnitasime 12 päevakorrapunkti. Kiitsime heaks ka Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni algatuse kohta, mis puudutab rohelist digitõendit ehk digitaalset immuniseerimispassi.

Kuidas sellega edasi minna? Selle regulatsiooni eesmärk on see, et lihtsustada Euroopa Liidu sisest vaba liikumist COVID-19 pandeemia ajal. Need arutelud on käimas ja eesmärk on selle tõendini jõuda juuni keskpaigaks.

Arutame edasi pärast lõunat riigi eelarvestrateegiat aastateks 2022–2025. See strateegia peab olema valmis aprilli lõpuks.

Meie eesmärk on loomulikult kiire väljumine pandeemiast ning kriisiga tegelemine – nii inimeste, organisatsioonide kui ka ettevõtete toetamine, aga ka pikaajalised eesmärgid, mis puudutavad rohepööret, digipööret ja kõike, mida see valitsus on endale eesmärgiks seadnud.

Aga ma siinkohal lõpetan. Aitäh!

Juhataja

Aitäh! Riigihalduse minister Jaak Aab, palun!

Jaak Aab

Tere päevast! Virtuaalsed tervitused kaugtöölt Koogi külast!

Nii nagu peaminister mainis, on valitsusel tegelikult lisaks COVIDi küsimustele ja kriisi küsimustele arutelu all ja töös väga palju muid teemasid. Me koostame riigi eelarvestrateegiat, töötame välja detailseid meetmeid lisaeelarve toetuste ja meetmete rakendamiseks, et see tuleks võimalikult kiiresti. Peale selle on meil tavapärane igapäevane töö, kus tuleb tegeleda nii seaduseelnõude kui ka arendustega, erinevate tegevustega.

Meil on valitsuses kokku lepitud päris ambitsioonikas tegevuskava ja see töö tuleb ka ära teha.

Nimelt, esmaspäeval toimus valitsuskabinet ka teistes punktides veidi erakorraliselt, kuna ühed ja teised asjad nõuavad otsustamist. Sellel korral oli valitsuskabinetis kokku kaheksa punkti, üks nendest oli riigi kinnisvarapoliitika põhimõtete heakskiitmine.

See on selline teejuht keskvalitsuse asutustele, ametitele ja teenusepakkujatele hoonestatud kinnisvarakeskkonna korraldamisel.

Viimane sellekohane põhjalik dokument võeti vastu 2007. aastal, aga vahepeal on üht-teist muutunud. Kindlasti on mõjutanud kinnisvarapoliitikat see, et kogu vara tsentraliseerimine ei ole täies mahus teostunud, erinevatel põhjustel, ja võib-olla pole ka olnud see kõige põhjalikum ja parem eesmärk, sellepärast et kui varem, aastal 2007 loodeti, et Riigi Kinnisvara Aktsiaselts saab teha investeeringuid ja võtta laenusid ning see jääb väljaspoole keskvalitsuse eelarve tasakaalu, siis nii see on juhtunud. Eurostat tõlgendas seda teisiti, nii et kõik sellised tehingud ja investeeringud ja kulud lähevad ka riigieelarve mõistes ju tasakaalus arvesse.

Väga palju on tegeletud kinnisvara optimeerimisega, ühelt poolt ebavajalikku vara on riigihalduse kasutusest välja läinud, mitut pidi, see on kas müüdud või antud üle omavalitsustele, kui neile on see vajalik olnud oma ülesannete täitmiseks. Kokku on praegu valitsusinstitutsioonide omanduses ja kasutuses kinnisvara 2,5 miljonit ruutmeetrit. Iseloomustamiseks olgu öeldud, et Riigi Kinnisvara Aktsiaselts omab ja haldab ligi poolt sellest kinnisvarast.

Viimastel aastatel on kõik ministeeriumid oma kinnisvaraportfelli väga põhjalikult läbi analüüsinud, on ära toodud prioriteedid, kuhu on vaja teha investeeringuid, rekonstrueerimisi ja hooldusi. Selles suhtes on ka keskvalitsusel lihtsam otsuseid langetada. Paljusid otsuseid saavad teha ministeeriumid, asutused ja ametid ise, sest meil on eelarves või Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi positsioonis ette nähtud need vahendid, see tähendab, et valitsus ei pea üldse igat remonti ja väiksemat investeeringut otsustama.

Kindlasti on uued väljakutsed. Kui me räägime näiteks kriisiolukorrast ja sellestsamast, mida me praegu teeme, kaugtööst, siis on ju selgunud ja järjest rohkem näha, et ka riigiasutustes ja -ametites on võimalik teha kaugtööd.

See ühelt poolt toetab seda, et me kõik ei pea Tallinnas kontoris koos istuma ja tõenäoliselt võib ametlikult teha tööd ka kuskilt mujalt kui Tallinnast. See annab paindlikkust ja võimalust teha valikuid. Samas, tõenäoliselt, kui me lähiajal ei vaja nii palju kontoreid Tallinnasse või Tartusse juurde, siis me teeme ka sellekohase analüüsi ja püüame võimalikult efektiivselt kinnisvara ja pindasid kasutada.

Tänasel valitsuse istungil oli nii, nagu juttu on olnud, ka planeerimisseaduse muutmise eelnõu. Sellele tehakse väiksemaid, aga ka põhimõttelisemaid muudatusi planeeringuprotsessides. Planeerimisseadus võeti sellisena vastu 2015. aastal ja see jõustus.

Elu ise dikteerib, et näiteks dokumentide kättetoimetamist on paljudel juhtudel võimalik teha elektroonselt, me fikseerime selle ka seaduses. Samuti saab isikutele teateid saata näiteks korteriühistute kaudu. Praktikas see juba toimub, aga ka seaduses tuleks niimoodi reguleerida.

Muidugi tuleb teatud muudatused sisse viia ka seoses sellega, et kõik sellised planeeringuprotsessid on avalikud. Me lubame siis selles muudatuses põhjendatud juhtudel, näiteks piiranguolukorrad kriisitingimustes, teha ka elektroonselt vastavaid kooskõlastusi või avalikke väljapanekuid planeeringutel.

Kohaliku omavalitsuse detailplaneeringus nähakse ette võimalus arendajatega teha ka tehnilise taristu ehitamiseks kokkuleppeid. See on olnud reguleerimata ala ja tekitanud kas ebavõrdset kohtlemist või probleeme. Igal juhul iga kohalik omavalitsus peaks volikogus vastu võtma ka sellise korra, millisel juhul on võimalik teha selliseid lepinguid arendajatega, nii et see oleks läbipaistev, selge ja kõigile arusaadav.

Kindlasti on üks suuremaid muudatusi see, et me loome alused planeeringute andmekogu koostamiseks. Aastal 2022 on see andmekogu töös. Muidugi tulevad sinna kõigepealt digitaalsena uued planeeringud, aga juba käib tõsine töö ka olemasolevate planeeringute digitaliseerimiseks, seda nii kohaliku omavalitsuse kui ka riigiasutuste poole peal.

Mõni sõna ka sellest kõige olulisemast või ka kõige aktuaalsemast teemast, mis on pandeemia olukord, piirangud ja nendest väljumine ning vaktsineerimine.

Pikalt rääkima ei hakka, sest peaminister juba peatus nendel teemadel, aga ma tahan ka rõhutada, nii nagu me oleme kogu aeg teinud, et me oleme siiski küsinud teadusnõukoja ekspertide arvamusi.

Arvestades seda olukorda ja numbreid, mis sellel nädalal veel on, teadusnõukoda ka esmaspäeval ei soovitanud meil väga kiiresti piirangute leevendamisega edasi minna. Ka nende arvamus oli, et kuna olukord muutub väga kiiresti, numbrid ei ole väga täpselt prognoositavad, siis me võiksime järgmisel nädalal selle küsimuse juurde tagasi tulla.

Nagu peaminister ütles, teisipäeval me väga põhjalikult seda arutame ja püüame teha esimesed otsused.

Kindlasti peab see leevendus tulema järkjärguliste sammudega, et käituda vastutustundlikult ja siiski mitte luua olukorda, kus meil ohutasemed ja riskid väga kiiresti uuesti kasvavad.

Kindlasti tuleks seda vaadata ka vaktsineerimisega paralleelselt, sest järjest enam inimesi on vaktsineeritud. Kõigi nende protsesside analüüsist ja numbritest saab välja tulla see, kuidas me täpselt piiranguid leevendada saame.

Aga väga põhjalikult tegeleme sellega järgmisel nädalal. Aitäh!

Juhataja

Aitäh! Palun, maaeluminister Urmas Kruuse!

Urmas Kruuse

Aitäh! Austatud peaminister, head ajakirjanikud ja lugupeetud kuulajad! On ühelt poolt hea meel tervitada teid sellisel kenal kevadisel päeval, aga nagu isegi olete tähele pannud, siis väga palju valitsuse tööst käib ümber pandeemia ja koosneb selle kriisiga võitlemisest.

On ka hea meel, et parlament lisaeelarve eile hilisõhtusel ajal vastu võttis.

Aga tõepoolest, maaelu puudutavaid küsimusi ja toiduteemasid oli meil täna valitsuse istungil kaks.

Üks oluline teema oli nn põllumajanduse ja kalanduse arengukava aastani 2030. Ühelt poolt võib ju küsida, et kuivõrd neid arengukavasid on piisavalt palju, siis kas nendel arengukavadel on ka mingit tähtsust. Saan siinkohal kinnitada, et kindlasti on. See konkreetne arengukava oli seotud kõige pikema kaasamisprotsessiga, mis kestis ligi kolm aastat. Selle põhjuseks oli see, et see arengukava püüab kokku võtta 30 eelmist arengukava ja luua keskne vaade tulevikuks põllumajanduses ja maaelus. Selle tõttu ma saan ka siin tänada kõiki osapooli, sest tõepoolest kaasatud partnereid oli üle 100 ja inimesi, kes osalesid, oli ligi 500.

Mis on selles arengukavas oluline? Kindlasti ma arvan ja pean vajalikuks seda, et toidutootmine ükskõik millise iseseisva riigi strateegilises ahelas on hästi tähtis. Minu arvates on pandeemiakriis Euroopas näidanud, et riigid kindlasti üritavad näiteks vaktsiini näol saada endale kiiremini ja paremat kaitset. See puudutab ka toitu, ükskõik millise kriisi ajal. Seetõttu on oluline, et meil oleks isevarustatuse tase.

See arengukava kindlasti kõiki neid aspekte püüab kaasata. Ja tõepoolest, need eesmärgid, mida me oleme selles arengukavas püstitanud, on mõeldud sõna otseses mõttes täitmiseks ja mitte lihtsalt kirja panemiseks.

Mida me soovime siis säilitada või muuta või paremaks teha? Üks on kindlasti see, et elu maal peab olema kvaliteetne, pakkuma töövõimalusi ja ka sissetulekuid. Globaalne trend iseenesest ju näitab meile seda, et linnastumine on üsna jõuline, aga seda enam muutub oluliseks nende ettevõtjate ja nende inimeste panus, kes maapiirkonnas toidutootmisega ja maaettevõtlusega tegelevad. Selle tõttu see on üks osa arengukavast.

Kellelegi ei ole saladus, et praegune valitsus on võtnud eesmärgiks rohepöörde ja digipöördega tegelemise. See tähendab seda, et ka selles arengukavas on väga suur rõhk kliimaeesmärkidel.

Aga lihtsamas keeles tähendab see seda, et meie toidutootmine peab olema ökoloogiliselt puhas, keskkonda mitte kahjustav ja ka tarbijale meelepärane.

On oluline, et Eesti tarbija tarbiks Eestis tehtud toitu, aga ta peab seejuures ka teadma, et see toit on puhas, see on toodetud keskkonnale väikese mõjuga ning see peab olema ka jätkusuutlik.

Loomulikult kõik need aspektid peavad suutma pakkuda toidutootjale ka sissetulekut ja äraelamist. See on üks põhjus, miks peab maal olema võimalik seda teha selliselt, et ka sissetulekud suurenevad. Seda me püüame ka selle arengu kaudu saavutada.

Kindlasti peab see arengukava andma võimaluse suurendada ka meie toidu eksporti. Meie ettevõtjad on teatud valdkondades väga edukad olnud, kui me räägime kas või piimandusest või kalandusest, siis me suudame seal toota rohkem kui meie tarbijad tarbivad, aga see muutub oluliseks ka selle tõttu, et eksport peaks suutma seda üle jäävat väärindada, selleks et luua siinsamas Eestimaal täiendavaid rikkusi ja jätkusuutlikkust.

Nii et ma väga loodan, et koostöös suudame selle arengukava ellu viia. See arvestab kõiki neid aspekte, mida üks kaasaegne ja tulevikku vaatav arengukava peab saavutama, olgu tarbija vaates või tööstuse vaates.

Teine oluline punkt oli meil seotud põllumajandustoodete ja toidu tarneahelas ebaausa kaubandustava tõkestamisega.

Mida see seadus endast kujutab? Tõepoolest, valitsus saadab selle eelnõu parlamendile arutamiseks ja selle põhieesmärk on saavutada selline tasakaalus toidutarneahel, mis tagab toidutootjatele õiglase sissetuleku ning tarbijatele kvaliteetse ja mitmekesise toidu.

Konkreetselt see puudutab just nimelt toitu ja toiduained. Ja see tähendab seda, et kui ühelt poolt on meil primaartootjad ja teiselt poolt kaubandus, sinna vahele jäävad veel tööstused või toiduainetega kauplejad, siis on oluline see, et selles tarneahelas olevad tehingud oleksid sellised, et ei tekiks ebaturvalist kauplemist. See ebaõiglane kauplemine tähendab seda, et Euroopas on olnud piisavalt selliseid juhte, mis puudutab teatud nn võimuga kauplemist. Võimuga kauplemise all peame silmas kaubandusliku mõjuvõimuga kauplemist.

See tähendab seda, et kui toidu tarneahelas eri osapooled tunnevad ennast ebavõrdsena, siis on keeruline saavutada neid eesmärke, mida me näiteks tahame saavutada ka maaelu arengukava kaudu.

Mida see seadus endas kätkeb ja kaasa toob? Tõepoolest, kui tuua välja võib-olla kõige olulisem, siis on see seotud sellega, et selles seaduses on nimetatud 16 ebaausat kaubandustava, millest üheksa on igal juhul ja alati keelatud. Näiteks, ostjad ei tohi ühepoolselt muuta tarnelepingu tingimusi. Ülejäänud seitse on seotud sellega, et kui neid ei ole kirjalikult kokku lepitud, siis tegelikult muutuvad need ebaausaks. Üks nendest on näiteks allahindluse kulude katmine, mis kaubanduses tähendab seda, et kui on teatud hinnad kokku lepitud ja allahindlused samuti, siis ei tohiks müüjale sellest lisakulusid tekkida, kui ei ole kokku lepitud kirjalikult ja teistmoodi.

Nii et ma väga loodan, et see eelnõu ja selle seaduse vastuvõtmine annab võimaluse tarneahelas ausaid kaubandustavasid rohkem järgida.

Tuleb mainida ka seda, et Eesti on olnud koos Luksemburgi, Malta ja Hollandiga üks viimaseid riike, kellel ei ole olnud siiamaani ka riigisisest regulatsiooni. Nüüd tahetakse Euroopa Liidu direktiivi kaudu kehtestada nn miinimumtingimused selle süsteemi jälgimiseks. Aitäh!

Juhataja

Aitäh! Nüüd palun tervise- ja tööminister Tanel Kiik!

Tanel Kiik

Tervist, head ajakirjanikud! Täna arutasime kõigepealt valitsuse istungil mitut olulist teemat.

Ma ei hakka praegu kõiki neid ette lugema, aga mis puudutab tervisevaldkonda, siis tegime teatud muudatusi tervise infosüsteemi põhimäärusesse, et oleks võimalik digitaalselt inimesel oma COVID-19 viirusevastast immuniseerimist edaspidi tõendada ja et selleks vajalik õiguslik raam oleks olemas.

Me teame, et paberil tõendite esitamine ja nende turvalisuses veendumine on oluliselt keerulisem ja küsitavam kui digitaalsete lahenduste puhul, nii et QR-koodi abil oleks võimalik veenduda inimese immuniseerimise staatuses.

Sama teemaga seonduvalt olid valitsuse istungil ka Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni ettepanekute kohta, millega kehtestatakse samuti selline n-ö koostalitlusvõimeliste vaktsineerimis-, testimis- ja tervenemistõendite väljastamise kontrollimise aktsepteerimise raamistik.

Ehk lihtsustatult öeldes, tavakeeles on see roheline digitõend või green pass selleks, et hõlbustada COVID-19 pandeemia ajal riikidevahelist liikumist, reisimist.

Eesti igal juhul toetab sarnase lahenduse kasutuselevõtmist. Meie jaoks on väga oluline, et see oleks tulevikus ühildatav ka Maailma Terviseorganisatsiooni eestvedamisel loodava globaalse usaldusraamistikuga ehk see ei piirduks ainult Euroopa Liiduga. Aga selge see, et osaleme ka selles algatuses.

Samuti me toetame seda, et digitaalseid tõendeid väljastatakse ka Euroopa Liidus seaduslikult viibivatele või siin elavatele kolmandate riikide kodanikele kooskõlas Schengeni konventsiooni põhimõtetega. Ja loomulikult oleme edastanud ka enda seisukohad, mis puudutavad digitaalsete vaktsineerimistõendite väljastamise küsimusi, tunnustamise küsimusi ja ka minimaalse andmekoosseisu kehtestamise poolt. Ehk komisjonile on kindlasti oluline, et oleks väga selgelt määruse rakendumiseks vajalikud täpsemad tehnilised detailid ja nõuded vajaduse korral muutmiseks delegeeritud.

See on tegelikult väga oluline samm just nimelt selleks, et pandeemiajärgses ajas ja mõnes mõttes ka pandeemia ajal võimalikult edukalt naasta tavapärase ühiskonnaelu juurde, mille üks osa Euroopa Liidus on kahtlemata inimeste vaba liikumine riikide vahel. Selle võimalikult turvaline usaldusväärne tegemine, teades, et nakatumise tase riigiti on erinev, erinevad tüved on ringlemas nii Euroopas kui ka maailmas, on loomulikult meie kõigi jaoks oluline, samuti see, et liikumine oleks turvaline ja kontrollitav.

Selle küsimusega läheb Euroopa Komisjon nüüd edasi ja kindlasti on Eesti edaspidi tihedas suhtluses ja tihedas koostöös ka enda ettepanekute esitamisel.

Valitsuskabineti nõupidamisel tõesti arutasime põhjalikult hetkeseisu COVID-19 rindel.

Me näeme seda, et nakatumise näitajad ja haiglaravi osakaal on järk-järgult langemas. See on kindlasti tunnustus kõigile meie terviseteadlikke valikuid tegevatele inimestele, Eesti elanikele.

Loomulikult tuleb veel neid pingutusi jätkata. Me teame seda, et viiruse tase on jätkuvalt kõrge, aga langustrend ja selle jätkumine teeb loomulikult head meelt. Me näeme ka, et üha selgemalt kajastub see ka, nagu viitasin, haiglaravi numbrites. Tänahommikune seis on 506 patsienti, mis on küll jätkuvalt kõrge tase, aga võrreldes selle tipuga, kus meil oli 727 haiglaravil olevat patsienti, on see loomulikult väga tugev, võib öelda, tagasiminek ja heas suunas liikumine.

Loodame, et see trend jätkub – praegused prognoosid seda lubavad – ja me saame tõesti järgmisel nädalal ehk 20. aprillil vastavalt plaanile juba jõuda kokkulepetele esimeste piirangute leevendamise suhtes, et aprilli lõpp ning eeskätt maikuu ja suvekuud tuleksid kindlasti juba vabamad, aga samas terved Eesti elanike ja Eesti ühiskonna jaoks.

Arutasime täna ka vaktsineerimise plaani ja andsime ülevaate selle uuendamise hetkeseisust ja eesmärkidest. Nagu olen ka varem viidanud, tegelikult vaktsiinitarnete kasv on võimaldanud meil algselt seatud eesmärki isegi tõsta. Ehk ambitsioonitase vaktsineerimisplaani hetkel kehtivas variandis on mõnevõrra madalam kui nüüd uuendatud kavandis. Meie eesmärk on jõuda aprillikuu lõpuks 70+ vanuserühmas 70 protsendilise hõlmatuseni. Eesmärk on tagada mai- ja juunikuu jooksul kõigile soovijatele vähemalt ühe vaktsiinidoosiga kaitse ning jõuda sügiseks 70 protsendilise täiskaitstuseni ehk kahe doosiga vaktsineerimise tasemeni täiskasvanud elanikkonnast.

See annab kindlasti ka oluliselt tugevama valmisoleku ja kindlustunde ka kolmanda või võimaliku tulevase neljandagi laine vastu minekul, Eesti elanike tervise kaitsel ja ühiskonnaelu vabana hoidmisel.

Vaktsineerimise plaanis uuendame loomulikult ära ka tarnegraafikud, mis tõesti on pidevas muutuses. Siin võib öelda, et kord nädalas muutumine oleks vähe öeldud, on olnud ka mitu korda nädalas. Aga hea on see, et mõned neist muutuvad ülespoole. Siinkohal kindlasti tunnustus Euroopa Liidule ja Euroopa Komisjonile peetud läbirääkimiste eest Pfizer/BioNTechiga, et teatud neljandasse kvartalisse planeeritud tarned ja lepingud tuuakse tegelikult ettepoole, teise kvartalisse. See on ülioluline vahe. Oleme ausad, kolmandas ja neljandas kvartalis võib olla samuti vaja inimesi vaktsineerida või veel vaktsineerida, aga aegkriitiline vajaduse selleks on siiski nüüd ja praegu. Ja eriti erinevate vaktsiinitootjate puhul, ka negatiivsete uudiste valguses, on väga positiivne, kui tuleb ka kindlustunnet andvaid teateid ja kokkuleppeid.

Loomulikult ootame ka konkreetsema tarnegraafiku ära, et saada seeläbi oma vaktsineerimise plaani just nimelt jooksvaid, nädala eesmärke ja võimalikku vaktsineerimiskeskuste tööd ringi teha ja sellest lähtuvalt kõike koordineerida.

Lisaks on vaktsineerimise plaanis uuendatud ära maakondlikud hõlmatuse numbrid, näitajad, ka sihtmärgid laiema elanikkonna vaktsineerimisega edenemisel, ka n-ö vahekuude kaupa ehk aprillis, mais ja juunis.

Hetkel on veel lahtine vaktsineerimise korralduse lõplik jaotus. Ehk meil on ministeeriumis ka välja töötatud vastavad käskkirjade kavandid ja ühtlasi tööjaotuse põhimõtted uues olukorras, mida olen ka kirjeldanud, kus me viime vaktsineerimise strateegilise planeerimise poole lahku operatiivsest korraldamisest.

Nagu me teame, vaktsiinimahud kasvavad ja lähikuudel on fookus eeskätt laiema elanikkonna vaktsineerimisel. Leppisime valitsuse tasandil kokku, et me teeme vajalikud muudatused eelnevalt ära ministeeriumi tasandil ja viime need ka plaani sisse, et vaktsineerimisplaanis oleks kõik juba ajakohane, mitte ainult tarnegraafikute ja eesmärkide mõttes, vaid ka vaktsineerimise juhtimise ja vastutavate ametiasutuste tööülesannete vaates, et igal inimesel oleks võimalik olukorraga tutvuda, et teada, kuidas täpselt see protsess on korraldatud ja kuidas see edaspidi hakkab olema ja kuidas need vaktsiinitarned tõusevad.

Samal ajal on, rõhutan veel kord üle, väga oluline ka see strateegiline pool. Ehk arusaadavalt nüüd ja praegu on, ma ütleksin, nii ajakirjanike kui ka elanikkonna huvi on see, et saadakse oma kaitsesüst kätte, millal saab enamik elanikest selle kätte, aga riik sotsiaalministeeriumi ja valitsuse eestvedamisel peab loomulikult mõtlema ka järgmiste aastate peale.

Oleme juba põgusalt arutanud nii peaministri kui ka valitsuse tasandil, et kindlasti osaleb Eesti ka edaspidi Euroopa Liidu ühishangetes. Praegu räägime läbi Pfizer/BioNTechiga, on tehtud juba ka täiendavad lepingud Modernaga, mis puudutab ka aasta lõppu, ja nüüd on vaja mõelda 2022+ küsimustele, eeskätt fookus on tõenäoliselt mRNA-vaksiinidel, Pfizer/BioNTech, Moderna ning loodetavasti samuti teises kvartalis müügiloa saanud Curevac, mis tegelikult seda vaktsiinide tootmisvõimekust ja ka just kohapeal liikmesriikides vaktsiini pakkumise võimekust veelgi tõstab ja suurendab. Ja mRNA-vaktsiinide eelis on kahtlemata ka see, et neil on võimekus oluliselt kiiremini vajaduse korral vaktsiini kohendada, et see pakuks kaitset ka uute tüvede vastu, mida, nagu me teame, on liikvel kümneid ning tekib üha juurde. Selles vaates on hästi oluline, et me mõtleme juba praegu revaktsineerimise küsimustele, võimalikule laste vaktsineerimise küsimustele ning ka uute tüvede vastu kaitsmisele, olukorras, kus me näeme, et teise laine selgroog on Eestis murtud, me oleme sellest väljumas. Aga kolmas ja neljas laine võivad olla tulekul, seega tuleb anda endast parim, et need tuleksid oluliselt tagasihoidlikumad kui see viimane.

Nii et jätkame vaktsineerimise plaani arutelusid uuel nädalal, siis jõuame loodetavasti ka selle kinnitamiseni uuendatud variandina. Ja loomulikult siis ka selle avalikustame.

Tänan! Vastan hea meelega küsimustele.

Juhataja

Aitäh! Lähemegi siit nüüd edasi ajakirjanike küsimuste juurde. Palun andke käega märku ning kindlasti lülitage sisse ka oma kaamera ja mikrofon.

Mari Eesmaa, palun!

Mari Eesmaa, Delfi

Tervist! Küsimus on minister Tanel Kiigele.

Ma saan aru, et selles vaktsineerimisplaani uuendamises jääb ikkagi kehtima see eesmärk, et mais ja juunis saaksid kõik soovijad vähemalt ühe vaktsiinisüsti. Aga kuidas ikkagi täpselt sellega edasi minnakse – kas see tähendab seda, et alates 1. maist saavad kõik soovijad ennast digiregistratuuris kirja panna või näiteks liigutakse sealt niimoodi 10-aastaste vahedega allapoole, nii et esimesena saavad võimaluse 50–60-aastased, sealt edasi kuni 40-aastased jne? Küsin just sellega seoses, et kas digiregistratuur peab sellisele suurele koormusele ja huvile vastu.

Tanel Kiik

Aitäh! Väga põhjendatud küsimus. Eesmärk on tõesti jõus. Ja loogiline on tegelikult jätkuvalt kaitsta eeskätt neid, kes enim haiguse vastu kaitset vajavad. Me teame, et vanusekategooriates, kui me räägime näiteks 60. eluaastatest ja ka 50. eluaastatest, siis selles vanuses inimestel on risk nii haiglaravi vajadusele kui ka tõsisematele tervisekahjudele on kordades kõrgem kui 30., 40. või 20. eluaastates.

Ehk me kindlasti ei saa juba sel põhjusel vaktsineerimist ühe korraga kõigile vanuserühmadele võimaldada, vaid liigume järk-järgult allapoole, nii et eeskätt 60+ vahemik, sealt edasi 50+ jne.

On veel debati koht, kas avada kaks aastakümmet korraga. Me vaatame lõpuks ikkagi peale vaktsiinitarnetele, samuti tulevastele hõlmatuse protsentidele, kuhu me jõudnud oleme aprilli lõpuks, ning siis on võimalik see vastavalt paika panna.

Kindlasti kogu ühiskonnale avamist korraga ei ole mõistlik teha, seda isegi mitte mitte niivõrd digiregistratuuri koormuse pärast, mis kahtlemata on ka teema, vaid seetõttu, et eelisjärjekorras tuleb kaitsta neid, kelle jaoks vaktsiinisüst võib olla elupäästev.

Kui me näeme, et meil on 50. ja 60. eluaastates teatud hõlmatuse tase saavutatud, siis loomulikult liigume sealt allapoole.

Teise kvartali jooksul saavad kõik soovijad vähemalt ühe kaitsesüstiga vaktsineeritud.

Juhataja

Aitäh! Mihhail Vladislavlevil oli ka küsimus.

Mihhal Vladislavlev, „Tallinna uudised“

Seoses Jannseni vaktsiiniga, ma saan aru nii, et selle kasutamine on pandud ootele. Kas meil on olemas mingi varuplaan? Jannseni vaktsiin annab võimaluse vaktsineerida neid eakaid inimesi, kes on kodus ega saa minna näiteks arsti juurde või vaktsineerimiskeskusesse. Mis sellest edasi saab?

Juhataja

Kas küsimus on tervise- ja tööministrile?

Mihhal Vladislavlev

Ilmselt küll, jah.

Tanel Kiik

Aitäh! Tõepoolest, Jannseni vaktsiini suur eelis on, lisaks sellele, et see on vähem transpordi ja temperatuuri nõudlik võrreldes mRNA-vaktsiinidega, ka see, et see on ühedoosiline.

Hetkeseisuga me ei ole teinud otsust seda projekti mingis mõttes peatada või ära jätta, vaid pigem ka immunoprofülaktika ekspertkomisjoni sõnum on, et me ootame ära Euroopa ravimiameti seisukoha ja seejärel on võimalik alustada selle vaktsiini kasutamist.

Ma väga loodan, et meil õnnestub sellega jätkuvalt selle eesmärgini, selle sihtrühmani jõuda, kes tõesti kodus vaktsineerimist vajavad, ja hiljem juba järk-järgult ka muudes vanuserühmades, eeskätt ka kõrgemates vanuserühmades sellega vaktsineerimist võimaldada.

Aga hetkel on tõesti Eesti Vabariiki jõudnud nii Euroopa ravimiametilt teatud tagasiside kui ka rahvusvahelistelt koostööpartneritelt, samuti vaktsiinitootjatelt endalt sõnum, et esialgu tuleks oodata. Nad annavad edaspidi täpsemat infot, aga nad uurivad hetkel tõsisemad terviserikked ja juhtumeid.

Koostöös rahvusvaheliste ravimiohutusorganisatsioonidega antakse liikmesriikidele täpsemaid suuniseid ja juhiseid. Ootame need ära ja siis tegutseme edasi.

Kindlasti tegemist on kvaliteetse vaktsiiniga, mis annab oma panuse Eesti elanike kaitsele COVID-19 haiguse vastu.

Juhataja

Suur tänu! Kas on ajakirjanikel veel küsimusi?

Mari Eesmaa, palun!

Mari Eesmaa

Üks küsimus veel minister Kiigele. Küsin selle positiivse uudise kohta seoses Pfizeriga. Kas on juba teada ka, millal need 150 000 lisadoosi Eestisse võiks jõuda?

Ja teise küsimusena lisan veel selle, mis puudutab vaktsineerimise plaani. Kas seal kajastub ka see, et AstraZeneca vaktsiini puhul on praegu vanusepiirang, nii et näiteks eesliini töötajate vaktsineerimine lükkub edasi? Ja kas siis need eesliini töötajad, kes on veel vaktsineerimata, saavad võimaluse siis, kui kogu elanikkond saab selle võimaluse?

Tanel Kiik

Pfizer/BioNTech ei ole veel edastanud täpsustatud tarnegraafikut, küll aga on antud signaal, et juba aprilli jooksul need tarned algavad.

Nii nagu tavapäraselt, kunagi ei tule need ühekorraga. 150 000 doosi jaguneb lähema kahe ja poole kuu peale.

Kohe, kui me saame täpsemad tarnegraafikud ja info, siis hea meelega neid numbreid ka avaldame. Hetkeseisuga me teame seda, et teises kvartalis on oodata 420 000 Pfizer/BioNTechi vaktsiini koos juba riiki jõudnud vaktsiinidoosidega.

Nüüd see number peaks tõusma suurusjärgus 570 000 juurde, mis on arvestatav hüpe. Ja loomulikult ootame ka meie huviga täpseid kuupäevi.

See teine pool, mis puudutab eesliini töötajaid, siis eks me peame valitsuse tasandil seda küsimust veel mõnevõrra põhjalikumalt käsitlema.

Meie ettepanek on tõesti see, et jätkata eesliini töötajate vaktsineerimist mõne aja pärast ehk esialgu jõuda edasi 70+ vanuserühmas, mis on ka kehtiv kokkulepe valitsuse tasandil, ja siis otsustada, kas me vanusevahemikku 60–69 vaktsineerides avame järk-järgult eesliini töötajate vaktsineerimise võimaluse või me teeme seda mõnevõrra hiljem.

Kindlasti eesliini töötajate vaktsineerimise puhul teatud prioriteetsus säilib ehk nende vaktsineerimise kuupäev, võimalus jõuab kätte varem kui elanikkonnal tervikuna.

Aga meil tuleb vaadata tõesti peale siin ka AstraZeneca vanuselistele soovitustele, mis paraku praegu on seda protsessi selgelt pidurdunud ja piirangud nii meil kui ka väga mitmes teises riigis.

Ja samal ajal on vaja ka valitsuse tasandil otsustada, kui ajakriitilisena me hetkel näeme eesliini töötajate vaktsineerimise jätkamist, sest valitsuse otsuse kohaselt koordineerib neid nimekirju praegu riigikantselei, mitte sotsiaalministeerium.

Juhataja

Aitäh! Kas on veel küsimusi?

Kui ei ole … Aa, on. Mari Eesmaa, palun!

Mari Eesmaa

Jaa, kasutan siis võimalus ka küsida peaminister Kaja Kallaselt.

Eile sai teatavaks, et Keskerakonna ja Reformierakonna vahel on teatavat sorti tüli või üksteise valesti mõistmine seoses eestikeelse haridusega.

Kuidas siis selle plaaniga on? Kas valitsus jätkab selle plaani ellu viimist, et eestikeelne haridus tuleks, ja kuidas jätkamine käib?

Teisel teemal küsin siis kohe teise küsimuse ka ära peaministrilt. Kas viimaste nädalate Vene vägede koondamisega Ukraina piiri lähedale on ka Eesti kuidagi oma kaitsevõimekust suurendanud?

Kaja Kallas

Jaa, aitäh! Kõigepealt esimene küsimus. Ei, meil ei ole siin erimeelsusi. Hetkel me tegeleme COVIDi kriisi lahendamisega ja vaktsineerimisplaanidega. Meil ei ole olnud väga palju aega arutada seda teemat.

Aga loomulikult me jätkame sellega, mis me oleme kokku leppinud. Eestikeelse hariduse tegevuskava on meil ka valitsuse tööplaanis sees, seal on konkreetsed tegevused selleks, et eestikeelne haridus tuleks, kuidas aidata järele õpetajaid, kuidas tekitada materjale, mida on vaja muukeelsetele koolidele jne.

Sellega me liigume edasi haridus- ja teadusministeeriumi juhtimisel. Siin me küll sellest kokkulepitust lähtume.

Mis puudutab Ukrainat, siis loomulikult see, mis toimub Ukraina piiride juures, on väga murettekitav. Me oleme oma Ukraina liitlastega pidevalt ühenduses, et saada informatsiooni. Me oleme ka oma NATO liitlastega pidevalt ühenduses.

Küsimus on selles, mida meie saaksime siis teha.

Me konsulteerime Ukrainaga just selles osas ka, kas me peaksime selle teema ÜRO Julgeolekunõukogus tõstatama. Praegu Ukraina on esialgu keskendunud nendele tegevustele, mida pakub Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon, aga me oleme selleks valmis, sest me oleme alati Ukrainale toeks olnud, kui seda on vaja.

Kas meie enda tegevusest sellest midagi muutub? Meie kaitsekorralduses otseselt mitte, aga loomulikult me jälgime seda Venemaa tegevust väga pingsalt, et millised on nende järgmised sammud, millised on võimalikud tulemid ja kas me peame ette valmistama ka omapoolseid käike enda kaitse tugevdamiseks.

Praegu otseselt sellist akuutset vajadust ei ole, aga me tegeleme, jah, nende arengusuundade jälgimisega, pakume tuge Ukrainale ja oleme valmis tõstatama selle küsimuse julgeolekunõukogus. Aitäh!

Juhataja

Aitäh! Riigihalduse minister Jaak Aab, palun!

Jaak Aab

Jah, ma kommenteerin natukene seda eestikeelse hariduse tegevuskava.

Me tegelikult koalitsioonilepingu läbirääkimistel väga põhjalikult rääkisime sellest.

Muidugi, eesmärke ja selliseid mingisuguseid tähtajalisi eesmärke on ju olnud erinevate erakondade programmides jne. Meie oleme otsustanud, et me tegeleme sisuliselt küsimusega, rääkimata väga kõlavatest mingitest, ütleme, formaalsetest otsustest või formaalsetest tähtaegadest.

See, mis on kõigil teada, on see, et viimastel aastatel venekeelsed lapsed ja lapsevanemad lähevad ise üle sooviga õppida eestikeelses koolis nii eesti keelt kui ka eesti keeles, ja täpselt niisamuti venekeelsetes koolides õpitakse järjest rohkem eesti keeles ja eesti keelt.

Mis on probleem? Me ei suuda seda kindlustada ressurssidega. Soov on palju suurem. Ja see ongi see põhjus, miks meie räägime sisulisest tööst. Me tahame teha sellise tegevuskava, kus me tahame tegelikult seda soovi toetada. Ja siis me saame selgeks ükskord – ma ei tea, mitme aasta pärast –, kui palju neid lapsi iseenesest juba üle on läinud.

Rääkida kõlavalt sellest, et poliitikud peavad panema mingi tohutu, meeletu ülemineku paika formaalselt – miks me murrame lahtisest uksest sisse? See protsess toimib viimastel aastatel järjest kiiremini, meie peame seda lihtsalt toetama konkreetsete tegevustega. Ja selles me oleme kokku leppinud, siin pole ühtegi vastandumist. Aitäh!

Juhataja

Suur tänu! Mihhail Vladislavlevil on ka küsimus.

Mihhail Vladislavlev

Veel kord vaktsiinidest siiski, aga strateegiliselt.

Kui me räägime aastast 2022 või sealt edasi, kas mulle tundub õigesti, et Pfizer/BioNTech on saamas Euroopa Komisjoni või Euroopa Liidu põhipartneriks?

Ma ei teagi, kas see küsimus on terviseministrile või peaministrile. Aga see on siiski, ütleme, uue põlvkonna esindajale.

Tanel Kiik

No tegelikult on nii, et tõepoolest praegu on edasi liigutud kiiremini Pfizer/BioNTechi lepinguga ja selleks on mitu väga praktilist pragmaatilist põhjust.

Esiteks on tegemist tootjaga, kes on oma tootmisvõimsusi tõestanud ja neid selgelt kasvatanud. Tegemist on tootjaga, kellel on müügiluba erinevalt kõigist teistest, õigemini mitte kõigist teistest, vaid mõnest teisest, sest Curevaci vaktsiini tootjal hetkel ei ole lihtsalt müügiluba ja selles valguses arusaadavalt ei ole veel niivõrd täpseid ja põhjalikke andmeid selle efektiivsuse, usaldusväärsuse ja kõige muu kohta, samuti tootmisvõimsuste kohta.

Küll aga tegelikult on Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen selgelt mõista andnud, et sarnased lepingud on siiski plaanis teha kõigiga ehk vähemalt läbirääkimisi alustada. Moderna puhul on seda ka tehtud.

Ehk ka tulevikuvaates, kuna esiteks eri vaktsiinid on mõnevõrra nüanssides erinevad, olgu transpordiküsimused või intervall vaktsineerimiste vahel või ka laste kohta tehtud uuringud. Kindlasti ka siin ei ole mõistlik n-ö panna kõiki mune ühte korvi, täpselt nii nagu algses vaktsiinide hankes on ka siin oluline see.

Ma isiklikult toetan ka seda positsiooni, et räägitakse läbi erinevate tootjatega, Pfizer/BioNTech, Moderna või Curevac, kes loodetavasti saab ka peagi müügiloa. See annab võimaluse esiteks mahtusid kasvatada, teiseks ka vaadata paremini efektiivsuse, usaldusväärsuse ja ohutuse näitajatele otsa, mistahes muudele vaktsiini spetsiifikatele, transpordiküsimustele. Kahtlemata ka hinnapoliitikas on mõistlik, kui Euroopa Liidul on mitu partnerit, tõenäoliselt mitu läbirääkimist, mitte pelgalt üks, nii nagu ka peaminister juba ütles.

Kaja Kallas

Ma arvan, et sa ütlesid kõik ära. Praegu jah, tõepoolest Pfizeri tarned on vähemalt meie seisukohalt olnud need, mis peavad, ja tuleb veel juurde. See on positiivne.

Aga kunagi ei tasu panna kõiki mune ühte korvi. Selles mõttes see, et meil on palju kokkuleppeid, on positiivne just sellepärast, et me ju kunagi ei tea.

Vaatame seda siis Euroopa tasandil ka, kuidas eri riikidel on läinud. Need, kes võib-olla panid munad ühte korvi, on täna hädas ja see korv on AstraZeneca korv. Seetõttu ma arvan, et see on [meil] olnud õige otsus.

Juhataja

Aitäh teile! Ma arvan, et sellega lõpetame pressikonverentsi tänaseks. Suur tänu ministritele ja aitäh ajakirjanikele!

Aitäh ka avalikkusele meid jälgimast! Kohtume taas järgmisel nädalal.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

üksus