Valitsuse pressikonverents, 15. detsember 2016

15.12.2016 | 17:16

Uudis

Valitsuse pressikonverentsil osalesid peaministri ülesannetes tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski, siseminister Andres Anvelt ning rahandusminister Sven Sester.

 

Pressikonverentsi salvestus: https://youtu.be/KUsF4o_ex7A

 

Juhataja Helin Vaher

Tere, lugupeetud ajakirjanikud! Peaminister on Brüsselis ülemkogul ja peaministri ülesandeid täidab Jevgeni Ossinovski. Esmalt ongi sõna temale, et anda ülevaade tänasest valitsuse istungist.

 

Jevgeni Ossinovski

Tere päevast, austatud ajakirjanikud! Peaminister ajab tähtsaid asju Brüsselis, aga ega Eestis viibivad valitsuse liikmed vähemtähtsaid asju ei tee. Täna oli nimelt valitsuse istungil 16 päevakorrapunkti. Mõnda nendest teile ka tutvustame. Juhtumisi päris mitu on ka tervise- ja tööministri poolt esitatud, nii et avan neid ka natuke pikemalt ja siis on hääd kolleegid siseminister ja rahandusminister, kes räägivad ka omalt poolt sellest, mis nende haldusalas toimumas on Eesti riigis.

Nüüd siis lähemalt punktidest. Esiteks, valitsus kiitis heaks ja saatis parlamenti töölepinguseaduse ja mitme muu seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärk on lihtsustada alaealiste tööle lubamist, mis on loomulikult neile oluline tööharjumuse omandamiseks ja mis tuleb hilisemal ellu astumisel kindlasti kasuks.

Seda eelnõu oleme me nüüd valmistanud Sotsiaalministeeriumis õige mitu-mitu kuud, võib-olla isegi üle poole aasta ja nüüd on ta jõudnud nii kaugele, et saame teda parlamendi poolt teele panna. Ka uue valitsuse koalitsioonileppes on ära fikseeritud kokkulepe, et me alaealistele tõkkeid tööturule sisenemisel ja tööturul osalemisel vähendame selleks, et nendel siis ka tööharjumust ja töökogemust oleks lihtsam omandada. Seda muudatust on väga toetanud ka ettevõtlusorganisatsioonid, kes on seda pidanud vajalikuks, nii bürokraatia vähendamist alaealiste tööle värbamisel kui ka teisest küljest selle korralduse lihtsustamist.

Teisest küljest, eks ettevõtlusorganisatsioonid on tahtnud isegi suuremat liberaliseerimist, aga me peame silmas pidama, et selles valdkonnas on üsna sellised põhjalikud rahvusvahelised lastekaitseregulatsioonid ehk siis ettevõtluse ja lastekaitse vahel tuleb leida mõistlik kompromiss, mille ma arvan oleme ka leidnud.

Eeskätt lihtsustame nende alaealiste töötamist, kes on tänaseks 15-17 aastased ja kellel ei ole koolikohustust ehk kes ei ole koolikohustuslikud ehk siis kellel puudub kohustus täna koolis käia ja nemad saaksid siis tulevikus töötada kauem. Kehtiva korra järgi saavad nad töötada 6-7 tundi päevas või 30-35 tundi nädalas. Eelnõu lubab neil töötada 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas, nii nagu täiskasvanute puhul. Loomulikult nende alaealiste puhul, kellel on kohustus koolis käia, eelistatakse tööaega õppeveerandi jooksul ja koolivaheajal ehk siis me lihtsustame koolivaheajal töötamist, aga õppeveerandi jooksul on noorte põhiline  ülesanne kohustus õppida ja siis ka need piirangud jätkuvasti on olemas.

Aga muudatusi on seal terve hulk veel, võib-olla ei hakka neist praegu rääkima, muidu läheb liiga pikaks. Lisaks üks asi, mis meil on sellesse eelnõusse juurde toodud lisaks alaealistele on IT sektori tugiteenuseid osutatavatele töötajatele paindlikum valveaja regulatsioon. Selle muudatusettepaneku on Siseministeerium meile teinud, et nendel, aga ka mitmel teisel IT asutusel on küsimus selles, et valveaegade tänane ajaline piirang ei võimalda neil optimaalselt oma tööd korraldada. Sellest tulenevalt  teeme neile väikese erisuse. On tõsi, et päris mitmed teised organisatsioonid on ka palunud meil valveaja erisust saada. Seda selles eelnõus me seda aktsepteerinud ei ole, kuna need ettepanekud tulid liiga hilises etapis ja me ei ole jõudnud neid läbi arutada. Aga kindlasti on parlamendil võimalik nende teemade kaalumisel vaadata, kas on võimalik midagi veel laiendada.

Teiseks, valitsus andis tervise- ja tööministrile volituse omandada Sihtasutuse Tartu Ülikooli Kliinikum kaudu osalus Aktsiaseltsis Valga Haigla. Keerulise nimega otsus, aga sisuliselt tähendab Valga Haigla võrgustamist Tartu Ülikooli Kliinikumiga.

Kuna Tartu Ülikooli Kliinikum on sihtasutus, mis on asutatud kahasse kolme asutajaga ehk siis Tartu linna ja Tartu Ülikooliga, siis on valitsuselt vaja volitust, et saaksime Tartu Ülikooli Kliinikumi kaudu selle otsuse teha.

Põhimõttelised läbirääkimised on lõpule viidud ja ka on ette nähtud ja juba eraldatud Tartu Ülikooli Kliinikumile natuke üle miljoni euro vahendeid selleks, et võrgustamisega seotud kulusid katta ja sellest tehakse Valga haiglas kokkulepitud kava järgi investeeringuid, mis siis teevad Valga haigla paremaks.

Siis minu kaks kullakest – alkohol ja tubakas. Mõlemal teemal oli istungil juttu. Esiteks kiitis valitsus heaks tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärk on tagada rahvatervise tõhusam kaitse. Eelkõige alaealiste puhul. See on tubakapaketi kolmas ja ettenähtavas tulevikus viimane eelnõu.

Viimase aasta või natukese  jooksul oleme varasemate eelnõudega üle võtnud tubakadirektiivi, Euroopa tubakadirektiivi, selle eelnõuga viime seadusandlusesse või õigusaktidesse või ellu meie enda tubakapoliitika rohelise raamatu mitmed olulisemad ettepanekud.

Kõige rohkem on kõneainet muidugi pakkunud väljapanekukeeld jaekaubanduse müügikohtades 2019 aasta 1. jaanuarist. On lisaks sellele selline laiem suund, mida me siin viime ellu: e-sigarettide kontekstis võrdsustada regulatsioon sigarettidele ja teistele tubaka või tubakaga sarnanevatele toodetele. Sellest on varasemalt ka juttu olnud, et kuna tubaka regulatsioon globaalselt on selgelt liikumas, ütleme siis, tootjatele ebasoodas suunas mitte ainult Eestis ja Euroopas, vaid ka globaalselt, siis on hakatud investeerima märkimisväärset ressurssi selleks, et luua igasuguseid alternatiivseid tooteid. Paljud neist nikotiiniga, mõned neist ka ilma, mõned suitsevad, mõned ei suitse, maitsevad ühte, teist ja kolmandat moodi. Ja selleks, et selles kontekstis siiski saavutada see põhieesmärk ehk siis suitsetamist kui sõltuvust Eesti Vabariigis ja ühiskonnas vähem oleks, siis võrdsustame ka neid piiranguid selleks, et ei oleks võimalik siis olemasolevatest kehtestatud regulatsioonidest mööda minna.

Ja oluline muudatus kahtlemata puudutab alaealiste kaitset tubakatoodete puhul. See regulatsioon saab olema ka alkoholi eelnõus samasugune ja koosneb kahest osast.

Esiteks, dokumendi küsimine muutub kohustuslikuks kõikide puhul, välja arvatud juhul, kui isik on müüjale teada või siis ilmselgelt täisealine. Varasemalt võis küsida, et veenduda, aga ei pidanud küsima, nüüd on see regulatsioon tehtud teistpidi.

Teiseks antakse politseile kontrolltehingu õigus, kaasates vähemalt 16-aastast alaealist ehk siis kui täna selleks, et avastada tubakaseaduse rikkumise fakt ehk siis see, et alaealisele on tubakatooteid müüdud, peab politseinik tegelikult juhtumisi pealt nägema, vastavat muud varianti tal selleks ei ole. Tulevikus on politseil võimalik erimeetmena kasutada kontrollostu ehk siis alaealist kaasates minna reaalselt seda tehingut tegema ja seejärel ka karistust määrama. Ja karistus tulevikus määrame siis mitte ainult müüjale, vaid hakkame seda tegema ka kaubandusketile endale, sest müüjale kehtestatud piirangud ei ole olnud paraku väga tõhusad.

Ja alkoholist. Sotsiaalministeerium valmistas koos heade partneritega Rahandusministeeriumist, Justiitsministeeriumist ette analüüsi, mille eile valitsuse nimel esitasin ka Riigikogule ja analüüs tuleneb aktsiisiseaduse paragrahvist  85.12 ja ütleb seda, et valitsus peab esitama hiljemalt 2018. aastaks analüüsi sellest, kuidas varasemad või olemasolevad aktsiisi tõusud, mis on seni seaduses kokku lepitud, avaldavad, missugust mõju nad avaldavad erinevatele ühiskondlikele eesmärkidele, sh rahvatervise kaitsele.

Otsustasime esitada selle analüüsi varem ja juba eile. See analüüs kinnitab vajadust oluliselt kiiremas mahus, võrreldes kokkulepituga tõsta lahja alkoholi aktsiisi. Selle põhjus on väga lihtne, oleme vaadanud seda, mismoodi senised lahja alkoholi aktsiisi tõusud on täitnud alkoholipoliitika rahvatervise kaitse eesmärke, pean ma ütlema, mitte väga hästi.

Lahjad alkohoolsed joogid on muutunud suhteliselt odavamaks võrreldes sissetulekutega, näeme seda trendi 2016. a ja prognoosime selle trendi jätkumist 2017 ja eriti veel 2018. Eeskätt siis 2018 seetõttu, et rakendub eelduslikult siis tulumaksureform, mis suurendab 75% elanike netosissetulekuid märkimisväärselt ja see loomulikult suurendab ka suhtelist alkoholi kättesaadavust keskmise palga eest, kui jätkata sama aktsiisipoliitikaga, muutub siis õlu suhteliselt 10% kättesaadavamaks kui ta on täna. Ehk siis kui täna saab osta mingisugune 390 pooleliitrist pudelit kuupalga eest, siis ilma täiendavate meetmeteta aastal 2018 oleks see 440, mitte pudelit, vabandust, liitrit lausa.

Sellest tulenevalt teeme ettepaneku Riigikogule oluliselt kiirendada lahja alkoholi aktsiisi tõstmise tempot.

Ja minule teadaolevalt on Riigikogus ka teise lugemise vastav eelnõu läbinud täna hommikuks, nii et soovime Riigikogule jõudu selle menetlemisel. Minu poolt kõik. Aitäh!

 

Juhataja

Aitäh! Ja nüüd sõna Sven Sesterile.

 

Sven Sester

Aitäh! Tere ka minu poolt! Täna valitsuses oli sisuliselt üks punkt, millest ma võib-olla paari sõnaga räägiks.

Muutsime 2016. a riigieelarve liigendusi investeeringute ja majanduskulude jaotust, tavapärase tegevusega on tegemist. Alati aasta lõpus vaadatakse üle eelarvemahu sees eelarvet suurendamata-vähendamata võimalikud liigendused, et paremini raha suunata (n-ö otstarbekamalt). Alati eelmise aasta sügisel vaadates kogu järgmist eelarveaastat, siis aasta hiljem, aastat kokku võttes on täpsemalt teada, kust kohast eelarvesiseselt on võimalik täpsemalt suunata vahendeid nii investeeringuteks kui ka majandamiskuludeks. Tänase otsusega valitsus tegi selle poole ära.

Paari sõnaga Kreekast. Institutsioonid, s.o Euroopa Keskpank, Euroopa Komisjon ja ESM on analüüsinud oktoobrist juba Kreeka poolsete programmide täitmist ja seni on tundunud, et Kreeka liigub õigel kursil: kinni on peetud eelarve eesmärkidest, paranenud on Kreekas ka maksukogumine. Eile ka institutsioonid olid koos ja nentisid seda, et täiendavalt jätkatakse võimalike võlaleevendusmeetmetega. Ja enne seda, kui võlaleevendusmeetmed ellu rakendatakse, tahetakse vaadata, kas kulupiirangutest peetakse kinni Kreeka poolt vaadatuna. Ja endiselt on säilinud see kokkulepe, et kõigepealt peab Kreeka pool täitma lubadusi ja kui lubadused on täidetud, siis annab ESM ka võimalikku finantstuge.

Ja paari sõnaga ka maksumuudatustest, mis eile olid Riigikogus menetlusel. Sisuline debatt lõppes eile parlamendis keskööl ära, pärast seda jätkus kurnamistaktika. Ja eks selline meetod ööistungiteks on ju olnud ka varasemal ajal erinevate eelnõudega ja mina ei ole see, kes seda kritiseerimas oleks, ma ise olen kümme aastat olnud parlamendis nii opositsiooni kui koalitsiooni poole peal ja kõik sõnad alati talletuvad ajalukku. Vaatasin isegi siin, et laused: „Opositsiooni venitamistaktika ei ole konstruktiivne ja seab ohtu eelnõude vastuvõtmise“ on Remo Holsmer kunagi öelnud, siis sel ajal küll koalitsioonis olles. Pigem ma vaatasin, et Margus Tsahkna on 2014 olnud tõeliselt oraakli võimetega, kui ta oli langenud opositsiooni  – partei oli langenud opositsiooni –  siis Margus Tsahkna IRL-i juhina ütles, et „ka meie ei ole rõõmsad, et peame minema seda teed, kuid olen kindel, et Reformierakond teeb opositsioonis täpselt sama“. Nüüd ongi juhtunud see, on paar aastat mööda läinud ja Reformierakond täpselt nii teebki. Selles mõttes kindlasti see on demokraatia võidukäik ja tuleb lihtsalt nentida kõigil osapooltel, et öösel debatti kui sellist ei olnud, oli kurnamistaktika, aga see õigus on olemas opositsioonil ja seda õigust kasutas.

Kui aga vaadata nüüd sisu poolt, siis me saime suure sammu edasi. Selle valitsusliidu eesmärk on olnud majanduskasv. Päris mitmete muude eesmärkide juures on majanduskasv üks olulisemaid prioriteete. Ja kui me vaatame neid tegevusi, mis parandavad Eesti konkurentsivõimet, rahva tervist, majanduskasvu, siis mitmed muudatused ongi täpselt selles täna öösel ja eile õhtul menetletud muudatuste paketis. Me oleme vähendamas jõuliselt madalama ja keskmise sissetulekuga inimestel maksukoormust ehk teisipidi, me oleme tõstmas tulumaksuvaba miinimumi jõuliselt, 500 euroni. Ma tegin kalkulatsiooni, et kui me oleksime jätkanud varasema tempoga, mis meil oli varasemas koalitsioonis, 10-eurose sammuga, siis meil oleks 30 aastat läinud aega, et jõuda 500 euroni tulumaksuvaba miinimumi tõusul.

Lisaks me jätame ära ka varasemast perioodist, varasema valitsusega kokku lepitud diislikütuse aktsiisi tõusu 2018 ja hotellide käibemaksutõusu 2017. Need kõik peaks kaasa aitama Eesti konkurentsivõime parandamisele.

Nagu ütles ka Jevgeni Ossinovski, et ühtlustame rohkem õlle- ja viinaaktsiise. On tehtud väga põhjalik töö ära Sotsiaalministeeriumi poolt, mis tõesti näitab ka seda, et lähitulevikus, ühelt poolt nii keskmise palga tõus, aga teiselt poolt need samad maksumuudatused, mis jätavad inimesele rohkem netosissetulekul raha kätte, viivad tegelikkuses siis õllehinna reaalelus odavamaks, mis tähendab seda, et tema kättesaadavus ka sellega suureneb. Sellised muudatused tehakse ära. See on minu poolt kõik hetkel. Aitäh!

 

Juhataja

Aitäh! Ja nüüd sõna siseminister Andres Anveltile. Ma ütlen infoks seda, et kuna Sisekaitseakadeemias on algamas aktus, siis siseminister peab kolmveerand üks siit lahkuma, seetõttu arvestage oma küsimuste esitamisel sellega.

 

Andres Anvelt

Aitäh! Eks ma jätkan mingil määral ka majandusega seotud teemadel. Nimelt, valitsus kinnitas täna ära sarnaselt käesolevale aastale ka järgmiseks aastaks sisserände piirarvu, milleks on 1317 inimest ehk see süsteem kehtib juba sisuliselt 90. aastast see piirarvu kehtestamine ja ta on olnud 0,1% Eesti alalisest elanikkonnast.

Aga see aasta ta erineb varasematest aastatest selle poolest, et see aasta juba detsembri alguseks oli see kvoot täis ehk taotlejaid oli rohkem lausa mitmesaja võrra.

See muidugi paneb tõsiselt ka mõtlema, analüüsima, sest me ju räägime nendest inimestest, kes tuleksid siia meile ikkagi lisaväärtust looma. Sellel tuleb alati vahet teha, et me räägime sisserände piirarvu puhul räägime töö- ja ettevõtlusrändest kolmandatest riikidest. Euroopa Liidu inimesed siia alla ei lähe, aga lähevad just kolmandate riikide kodanikud.

Me mingisugused sammud oleme juba teinud: järgmise aasta 1. jaanuarist ei lähe näiteks selle kvoodi alla infotehnoloogiaga seotud töötajad, kes tulevad seda tegevust siia arendama ja samuti ka idufirmadega seonduv - idufirmade töötajad, omanikud, juhatuse liikmed.

Aga  sellele vaatamata, kui vaadata olemasolevaid numbreid, siis näiteks 2016. a see number, mis oli seotud infotehnoloogiaga, oli umbes 150 ja seetõttu näitab, et kindlasti on ka survet mujal ja see paneb meid tõsiselt mõtlema, sest tuleb ju arvestada ka sellega, et kui meil tõesti need inimesed, keda Eesti majandus vajab, jäävad ukse taha ja lähevad mõnda meie konkureerivasse riiki, siis see ei ole eriti hea märk. Nii et kindlasti valitsus oma sotsiaalpartneritega, tööandjate organisatsioonidega, miks ka mitte ametiühingutega seda küsimust arutab ja ka erinevates ministeeriumides, et kus see surve on siis see aasta niimoodi suurenenud, mis valdkondades, et on tekkinud n-ö järjekord ja milliseid täiendavaid lahendusi võiks siin välja pakkuda.

Kuna, veel kord rõhutan, et need inimesed on need, kes kindlasti ei ole seotud meie niivõrd sotsiaalsüsteemi kurnamisega, vaid panustamisega Eesti riiki. Nendesse tuleb lähtuda väga-väga positiivselt ja igati toetada. See diskussioon meil kindlasti siin lähiajal on hakkamas, aga jah, nende mitmekümne aasta jooksul, siis täna me tõdeme seda, et sisserände piirarv on ületanud ja päris tugevalt ette antud maksimaalse piiri, milleks on 0,1% Eesti elanikkonnast. Aitäh!

 

Juhataja

Aitäh! Palun!

 

Jevgeni Ossinovski

Ühe teema veel. Ma siin vahepeal vaatasin, et lõpuks on tulnud Statistikaameti 2015. a eest vaesuse näitajad detsembrikuus 2016 ja see on heade uudiste selline ülevaade, mida siin siis tehakse.

Ja nimelt eeskätt selles osas, et nii nagu siin juba üle-eelmine valitsus on alustanud, eelmine on jätkanud ja käesolev teeb veel järgmised sammud laste ja perede toetamise süsteemis, siis me näeme, et 2015. a puhul juba – mis siis muudatustena tähendab lastetoetuste tõusu 19 eurolt 45-le, tasuta koolilõunad gümnaasiumis ja siis laste osa suurendamist toimetulekutoetuse taotlemisel – on tulemus 2015. aastal näha.

Suhteline vaesus lastel vähenes 20%-lt 18,5-le, aga absoluutne vaesus, see kõige hullem vaesus vähenes 9,1 protsendilt 4,6-le ehk siis peaaegu kaks korda. Laste vaesuse number vähenes kindlasti 2016.  2017 tulevad need numbrid veel paremad, sest ka 2015 nägime seda näiteks, et kolme või enama lapsega peredest oli suhtelises vaesuses tervelt 27% ehk siis üks suurimaid gruppe ja selles kontekstis on heameel, et uus valitsus suurendab  1. juulist 2017 lapserikka pere toetust 300 euroni ehk siis kolmelapseline pere hakkab saama 500 eurot kuus alates järgmise aasta 1. juulist. See kindlasti vähendab selles segmendis siis ka suhtelise vaesuse näitajaid.

Lisaks järgmisest aastast käivitub siis elatisabifond, huvitegevuse toetus, mitmed teised lastele suunatud meetmed, nii et ma arvan, et mõne aasta pärast näeme ka päriselt seda olukorda, kus laste vaesus – ka suhteline laste vaesus – on langenud sinna, kus ta on seal Põhjamaade tasemel, nii et umbes kaks korda madalam kui Eestis. Aga igal juhul hea näha, et need sammud, mida valitsus on teinud eesmärgiga vähendada laste vaesust, on tegelikult ka selle tulemuse andnud.

 

Juhataja

Aitäh! Ja nüüd on küsimuste kord. Palun!

 

Küsimus

Aitäh! Lauri Liikane. Tallinna Televisiooni Uudised.

Küsimus Jevgeni Ossinovski lemmikute kohta. Ma üldse ei sea kahtluse alla, et on vaja võidelda tubaka ja alkoholi tarbimisega, aga kuidas on tarbija õigused nagu tagatud nende uute muudatustega? Kui tubakatooted ära peita lettidelt, see on üks asi. Ja nüüd sel nädalal tekkis ka nõue, et toiduainete koostis tuleb avaldada pakendil. Aga tubakatoodetelt on tõrva ja nikotiini sisaldus ära korjatud. Kas siin ei ole väike nihuke ebaloogika?

 

Jevgeni Ossinovski

Meeldib mulle rääkida minu lemmikutest. Esiteks, viimane küsimus.

Tõepoolest, kui see on juba eelmise eelnõuga sisse viidud, see on tubakadirektiiv, see on Euroopas kokku lepitud, Euroopas kusagil suitsupakkidel enam kangust ei ole märgitud ja esmapilgul imelik  muudatus, aga väga mõistlik.  Väga mõistlik ja kahel põhjusel.

Esiteks sellepärast, et tegelikult tarbitava või sissehingatava tõrva ja nikotiini kogus sõltub küll teatud määral sellest, kui palju on seda selles tubakas, aga suuremal määral tegelikult sõltub sellest, kuidas inimene sigaretti suitsetab, seda esiteks. Ehk siis sama sigaretti suitsetavad inimesed, kui nad suitsetavad erinevalt, saavad erineva koguse vastavat mürki endale sisse.

Teiseks. Põhjus, miks on ära korjatud need näitajad, seisneb selles, et ei tekiks seda vale turunduslikku signaali, et ühed tubakatooted on tervislikumad kui teised. Sest nad üldiselt ei ole. Nii nagu varem on kokku lepitud, et suitsupakkidelt on ära kadunud igasugused need light, natural, kõiksugused sellised vahvad sõnad, mis näitavad, et need tubakatooted on kuidagi paremad kui teised, need on ka võetud ära, kõik need kanguse ja need näitajad, et inimestel ei tekiks tunnet, et kui ta ostab neid lahjasid sigarette, siis neid võib ju elu lõpuni suitsetada, need pole üldse kahjulikud. Tegelikult on. Nii on, jah.

Mis puudutab seda, kuidas tarbijad oma lemmiksuitsupaki üles leiavad, kui nad seda ei näe, siis ma arvan, et no küll nad ikka leiavad. Küll nad ikka leiavad, kui sa ikka tead, mida sa sinna ostma lähed, siis ma arvan, et ei ole vaja seda eraldi näha. Ja kui äkki selle muudatuse tulemusena noored inimesed ei leiagi endale lemmikut ja ei teagi, mida küsida, siis ma arvan, see on väga hea saavutus.

 

Küsimus

Lauri Liikane. Tallinna Televisiooni Uudised.

Lisaküsimus on veel. Okei, Lights on ära kaotatud, aga nüüd on sigaretipakkidele ilmunud kirjad, et see on nagu hästi hea filtriga. See filtriga petmise trikk, see on väga vana. Aga nüüd on filter ja siis väike pakend ja veel väga palju kirjeldusi, täitsa huvitav on mõnda suitsupakki lugeda.

 

Jevgeni Ossinovski

Pakendite suurus on vastupidi, kõik ühtseks tehtud, nüüd enam naiste pakke ei ole. Ei ole enam peenikesi pakke. Peenikesed sigaretid on pandud paksudesse pakkidesse, vaadake üle, see on kõik väga mõistlik.

 

Küsimus

Aga tekstid on alles ju. Tekstid, et see filter on parem… Kahjuks jah, mul on seal ees suitsupakk. Aga hea küll, põhimõtteliselt tekstid on siiamaani alles, muutunud on lihtsalt kuju ja sõnastus.

 

Juhataja

Mikrofon läheb siia.

 

Küsimus

Riho Nagel Delfist.

Küsimus samuti tervise- ja tööministrile tubakaseaduse muutmise eelnõu teemal. Nimelt, Rahandusministeeriumi hinnangul võib tubakatoodete väljapaneku keeld soodustada salaturu arengut. Justiitsministeeriumi hinnangul sisaldab eelnõu ehk siis tubakaseaduse muutmise eelnõu erinevaid põhiõigusi riivavaid meetmeid. Kas see vastab tõele ja kuidas see eelnõu ikkagi valitsuses heaks kiideti?

 

Jevgeni Ossinovski

Konsensuslikult, vastates teie küsimusele. Tõsi on see, et rahandusministriga me kabinetis arutasime seda küsimust.  Rahandusministeeriumi seisukoht tõepoolest selline oli, et see suurendab salaturgu. Sotsiaalministeeriumi ekspertiis ei kinnita seda väidet või arvamust. Me ei leidnud sellele kuidagi kinnitust.

Mõte oli iseenesest ju väga lihtne, et kuidas siis tagada seda, et üldse poes on enam maksumärkidega sigaretid, et kõik on seal leti all ja seal võivad olla ükskõik missugused. Aga sellele vastuargumendiks peab tõdema, et kui on selliseid poode, kus müüakse leti alt ilma Eesti maksumärkideta sigarette, siis seda saab teha ka täna. Sinna üles kappi sa võid ju paar tükki panna sellega, mis on Eesti maksumärgiga ja ülejäänud kastid panna sinna alla, selles mõttes väga palju ei muutu.

Teine asi, me oleme eelnõus kokku leppinud, et kontrollostu õigus antakse ka maksuametile selleks, et ta salatubakaga kauplemist saaks takistada.

Justiitsministeeriumil on tihti erinevaid arvamusi ja pärast diskussiooni me ikka  jõuame kokkuleppele. On selge loomulikult, et need rahvatervise piirangud, olgu need tubakas, alkohol, ka need samad aktsiisid, on selge, et ühel pool on ettevõtlusvabadus, nende teatud õigused toimetada nii nagu nad sooviksid. Teisest küljest on rahvatervise eesmärgid, mõlemad on põhiseaduslikud väärtused, mõlemad on põhiseaduses ära kirjutatud ja valitsuse ja seadusandja kohus on kaaluda seda, kus on siis see mõistlik tasakaal. Selliselt oleme me hetkel selle mõistliku tasakaalu leidnud.

 

Sven Sester 

Võib-olla paar sõna lisaksin ka. Nii nagu härra Ossinovski mainis, et varasemalt ei olnud Maksu- ja Tolliametil õigust teha täiendavaid kontrolloste. See kindlasti suurendab seda potentsiaalset, nii-öelda võtab vähemaks riske võimalikuks salaturuks. Tõsilugu, me nägime seda, et kui ühtegi meedet täiendavalt ei rakendata, siis võib suureneda salaturu osakaal, kuna sa tõesti ei näe seal, mis leti all on parajasti, mida siis antakse välja kliendile. Aga andes selle võimaluse Maksu- ja Tolliametil teostada kontrolloste ja eriti tänapäeval seda võimalust saab kasutada sel juhul, siis see peaks vähendama ka potentsiaalset salaturu osakaalu. Aitäh!

 

Juhataja

Aitäh! Kas on veel küsimusi?

 

Küsimus

Taavi Eilat, ETV

Siseminister Andres Anveltile. Lähme natuke sinna, kust need salasigaretid tulevad ehk siis Taavi Eilat, Eesti Televisioon olen ise. (Naer. Kust nad siis tulevad?) Kust need salasigaretid siis tulevad ehk siis kagupiirile. Kuidas läheb kagupiiri väljaehitamine, kui paljude eramaaomanikega, keda oli kokku 90, on kokkulepe sõlmimata ja kas riik läheb ka sundvõõrandamise teed?

 

Andres Anvelt

Hakkame sellest pihta, et praegusel hetkel ongi need suuremad takistused, mis on natuke aega röövinud, ongi läbirääkimised eraomanikega. Kindlasti ma ei välista seda, et minnakse ka sundvõõrandamisele. Aga eelkõige muidugi proovitakse otsida kompromissi. Selge on ka see, et eks mõned inimesed on võib-olla on kuidagi oma sellise lühi- või pikaaegsema isegi ärimudeli seal juba üles ehitanud. Aga see on minu väide ainult. Ma arvan, et me saame nende maa tagasi- või ülesostmistega hakkama. Piiri väljaehitamine käib täies hoos. Väga palju sõltub see ka ilmastikuoludest. Nagu me teame, siis on seal väga palju ka seda piiriala soisel pinnasel, nii et see soine pind teatud ilmastikuoludes võib muutuda täitsa läbipäästmatuks. Nii et töö käib. Ise ma kavatsen oma esimese visiidi kagupiirile teha kolmekuningapäeval ja siis juba visuaalselt see asi üle vaadata. Mis puudutab numbreid, palju on nendest maadest omandatud, ma ei oska peast vastata ja kõiki numbreid kinni ei hoia. Nii et kui see küsimus on jätkuvalt üleval, siis saatke meie Siseministeeriumi kommunikatsiooni ja me vastame sellele kindlasti. Aitäh!

 

Juhataja

Aitäh! Kas on veel küsimusi? Palun!

 

Jevgeni Ossinovski

Ma tahaks veel öelda midagi. Veel on tulnud häid uudiseid vahepealsel ajal. Selgub, et Leedu valitsus on otsustanud erakorraliselt ja ennaktempos tõsta lahja alkoholi aktsiisi 1. märtsist järgmisel aastal 111%. 111%. Nii et õlle hinda tõstab see, poole liitrise õlle hinda tõstab 14 senti ja kolme kuu pärast. Selles mõttes võib öelda, et Eesti on olnud pioneeriks Baltikumis sellistele mõistlikule rahvatervist kaitsvale poliitikale ja mis meil muud üle jääb loota, ootame Lätit. Siis on meil kõigil elu parem.

 

Juhataja

Aitäh! Lõpetame siis pressikonverentsi. Aitäh!

 

Lõpp

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-