Pressikonverents on järelvaadatav: https://www.youtube.com/watch?v=2MfMT9Jm5F8
Juhataja Liis Velsker
Tere, head ajakirjanikud! Alustame tänast valitsuse pressikonverentsi.
Valitsuse istung on lõppenud ja tänastest istungi ja kabineti[nõupidamise] teemadest annavad teile ülevaate peaminister Kristen Michal, välisminister Margus Tsahkna, sotsiaalminister Karmen Joller, majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo ning energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt.
Esmalt annan sõna peaministrile.
Peaminister Kristen Michal
Nii, tervist, head ajakirjanikud, head vaatajad ja kuulajad!
Mõned teemad. Kõigepealt, Eesti on kolme Balti riigi eesistuja, see tähendab seda, et homme on siin, Tallinnas Läti ja Leedu kolleegid, nii et siis toimub palju erinevaid sündmusi.
Nagu mõistate, Balti riike ühendavad erinevad teemad. Põhilised ilmselt, mis kohe arutelule tulevad, on erinevad ühenduse pidamise ja taristuprojektid ehk siis see, kuidas meie ühendused on peetud, kuidas Rail Baltic edeneb.
Alustame päeva just sümboolselt Rail Balticu Ülemiste terminalis. Eestis on see asi hästi edenenud. Me oleme ise, häbenemata öeldes, ilmselt Baltimaade kõige tublimad toimetajaid ja ehitajad. Nii et võime iseendale ja nendele meestele-naistele, kes Rail Balticut ehitavad, õlale patsutada, sest oleme tublisti toimetanud küll.
Kuulame, mis seis on meie kolleegide juures, mis seis on Lätis, mis on meie jaoks järgmine oluline ühenduse lõik. Ja arutame edasi.
Kindlasti tuleb jutuks ka, mis on Air Balticu viimane seis, sest pole ju saladus, et eestlaste jaoks Läti kompanii on üks kõige olulisemaid ühenduse pidajaid Tallinnast – moodsad lennukid, head ühendused.
Ja positiivne on see, et, noh, meie lennujaama tasuta reisid on nii palju konkurentsivõimelised, vähemalt mulle teadaolevalt, et AirBalticu Tallinnast lendamine on igati kasumlik tegevus. Nii et loodetavasti see ka jätkub. Aga kindlasti kuulame, missugune see pilt ja seis on.
Ja noh, ilmselt foonil kõige olulisemad teemad, mis siinkandis on, on ikkagi julgeolekuteemad. Räägime sellest, mis toimub Ukrainas, mida me saame selleks teha, et Ukraina oleks tugevamal positsioonil.
Ilmselt kõik rõõmustavad selle üle, et Ungaris toimusid valimised. Nii et paljude jaoks võib-olla isegi Eestis tundus, et need oleks olnud nagu Eesti valimised. Selline kaasaelamine ja rõõm oli.
Olen ka tulevast peaministrit Peter Magyarit juba isiklikult õnnitlenud, meil oli telefonikõne. Ja kutsusin ka Tallinnasse külla, nii et mida kiiremini ta ametisse saab ja mida kiiremini asjad Euroopas liikuma saab, seda parem.
Sest meie jaoks on ikkagi põhimõtteline küsimus see, et kui me leppisime eelmise aasta detsembris kokku, et Ukrainat aidatakse 90 miljardiga, siis kolm riigijuhti, tol ajal Orbán, Fico ja Babiš ütlesid, et nemad selles ei osale, et nende riigid sellest osa ei võta, neid kulusid ei kanna.
Ja siis üks neist otsustas seda siiski blokeerida oma poliitilistes huvides. Sellist asja ei ole Euroopas kunagi varem juhtunud. Ja seda talle ka öeldi, öeldi avalikult, öeldi omavahel.
Tänaseks on see pilt selline, et loodetavasti siis nüüd Euroopas saame oma asjad liikuma. See on päris oluline nii rahastuse poolest Ukrainale kui ka ehk tulevikus loodetavasti laienemisega.
Aga veel kord: eks iga liikmesriik räägib kaasa selles, mis on tema enda otsustada ja teiste eest me seda ei otsusta.
Kindlasti räägime ka energiahindadest, sellest, mida Hormuzi väin tähendab meile kõigile, mis on erinevad sammud eri riikides, ja hindame seda pilti.
Ja reedeks on, kui me nüüd homme oleme siin, kõik kolm Balti riikide juhti, siis president Macron kutsunud kokku tahtekoalitsiooni. See toimub video teel, kus me siis ka osaleme, ja see puudutab selle Hormuzi väina ja tahtekoalitsiooni teemalist videokohtumist. Nii et homme on see ka.
Pärast seda saame täpsemalt [kõiki asjade käigust] teavitada. See on esimene teema.
Teine on, nagu teate, selle valitsuse üks südameasi, minu südameasi samamoodi, nimelt lihtsustamine ja bürokraatia vähendamine. Meil uueneb üks seadus, töötervishoiu ja tööohutuse seadus.
Minister Keldo ilmselt räägib sellest pikemalt. See on üks seadus, mida inimesed on pikisilmi oodanud.
No täitsa ilma naljata. Ma olen korduvalt rääkinud sellest erinevates foorumites ja ka siin, et mingitel aegadel on tulnud meile reegel, kus üksi töötav inimene iseennast endale esmaabi andjaks määrama.
No kujutage nüüd pilti, eks ju. Jah, ka tervishoiuasutustes kuulete, et kui inimene töötab üksi, paneb ta kirja. Kui ma astun naela ja jalga – loodetavasti seda kunagi ei juhtu – või teen sõrme sisse augu, siis ma annan endale esmaabi.
No tegelikult on head ajad olnud, eks ju, me oleme selliste asjadega saanud tegeleda. Aga nüüd on meil häid uudiseid: seadus uueneb ja sellist normi enam ei ole.
Ma loodan, et keegi, kes üksi töötab, ei loobu iseendale esmaabi andmisest. Naljaga pooleks, aga mõistke mu irooniat. See on pentsik norm. Ja on hea, et me selle bürokraatia kammimise käigus suudame seda kõike vähendada.
Kui numbreid veidi lugeda, siis valitsuses – ja need ei ole ainult ettevõtjate ettepanekud, ehkki ettevõtjatelt on ka 700 ettepanekut tulnud – oleme tänaseks ka ministeeriumitelt tulnud ettepanekuid, nagu see seaduski, heaks kiitnud 645 ettepanekut bürokraatia vähendamiseks. 140 nõuet on kaotatud ja 182 on riigikogu menetluses.
Nii et see töö käib päris hooga. Aga täpsemalt räägib sellest juba Erki Kelda.
Ja kolmanda teemana nüüd üks teema, mis on ilmselt ka, ma loodan, väga Eesti asi ja tulevikus kõigi asi. Eesti AI koolitused on nüüd käivitunud. Nagu te teate, eesmärk on, et 100 000 inimest nendel koolitustel ära käiks.
Koolitused jätkuvad üle Eesti. Nüüd on nii, et loen teile kuupäevi ette, ma loodan, et annate need edasi. 26. aprillil Pärnus, 28. ja 30. aprillil Tallinnas ning 30. aprillil Jõhvis.
Huvi on suur, hetkel on kohti veel Pärnu ja Jõhvi koolitustele, aga koolitusi tuleb kindlasti juurde. Ja Eesti AI lehel on palju käidud vaatamas ja siis … (Näitab suurt Eesti AI kella.) Ma ei tea, kas ma nüüd iga kord seda teile näitama hakkan, aga mul on selline väike kell ka kaasas, nagu te näete. Karmen küsis, mis see on.
Kes käis Eesti AI tutvustusel, [see teab].
Nüüd see on juba edasi tiksunud, 116 inimest on osalenud.
Nii et pange ennast kõik kirja Eesti AI [koolitusele]. Saate tulla koolitusele ja siis see kell muudkui uueneb ja seda me muudkui näitame. Jah, kuni 100 000 saab täis, siis ma ei tea, mis edasi saab. Siis vaatame edasi.
No vot, nii et andke palun edasi, ka meediakanalid, et Eesti AI – eesti.ai – on see koht, kus inimesed saavad ennast kirja panna, uute oskusi [õppida] ja saavad ennast elus edasi viia. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Järgmisena annan sõna välisminister Margus Tsahknale.
Välisminister Margus Tsahkna
Tere ka minu poolt! Selle nädala algus oli suurejooneline Euroopale, ungarlaste valimistulemus oli ajalooline. Ja me väga loodame nüüd, et uus valitsus saab kiiresti ametisse ja me saame ametlikku koostööd alustada, aga suhtlus juba aktiivselt käib.
Nii et ootused on väga kõrgele viidud ja kindlasti need suured muutused ka Ungarist tulevad.
Aga mis meid kõige rohkem huvitab, on see, et Euroopa Liidu tegevus on ikkagi eelkõige ühe riigi, aga võib-olla ka mõne teise riigi tulemusena ka jäänud toppama, mis puudutab Euroopa julgeoleku ülesehitamist. Ja seda väga palju ka siseriiklike sisepoliitilistel põhjustel.
Nii et ma loodan, et Eestis kuidagi ega kunagi seda teemat ei juhtu, et sisepoliitika tõmmatakse välispoliitikasse ja selle tõttu riik kaotab tegelikult oma mõjuvõimu välispoliitiliselt, ja mitte ainult Euroopas, vaid ka laiemalt maailmas, ning lõpuks peab kogu Euroopa hakkama selle eest maksma.
Nüüd, mis on ootused? Ootused on sellised, et järgmisel nädal juba toimub ka välisasjade nõukogu istung Luksemburgis. Ma ei tea, kas me nii kiiresti jõuame nende otsusteni või mitte, aga kriitiline on praegu see, et Euroopa Liit täidaks oma lubaduse ja viiks ellu selle poliitilise otsuse, mis Euroopa liidrid juba eelmise aasta lõpus kokku leppisid, ehk siis 90 miljardit euro suurune abipakett Ukrainale.
Olles alles hiljuti käinud ka Ukrainas, ma tean seda, et finantsiliselt Ukraina peab vastu umbes juunikuuni.
Ja me ei räägi praegu sõjalisest abist, me ei räägi lahingutegevusest, me ei räägi sellest poolest, vaid me räägime sellest, kuidasmoodi Ukraina riik praegu keset sõda ja viiendat aastat sõdides ennast üleval peab. Ja siin on andnud Euroopa oma lubadused, leidnud lahenduse 90 miljardi näol.
Ma väga loodan, et nii nagu ka [Ungari] tulevane peaminister Magyar on öelnud, seda otsust nad enam ei blokeeri.
Teine teema on see, et me võtaksime vastu 20. sanktsioonipaketi, mis on samuti blokeeritud olnud Ungari tõttu. See on oluline samm, kuna Venemaa on pisut saanud hõlpu praegusest Iraani sõjast, mis puudutab nafta hindasid. Ja selles mõttes näiteks kõige tähtsam osa sellest sanktsioonipaketist on ka täielik mereteenuste keeld Euroopa Liidu sadamates, mis kõvasti lööks ka praegu Venemaad ja suruks teda rohkem põlvili.
Ja laiemalt, üks suur-suur probleem, mis on põhimõtteliselt peaaegu kaks aastat seisnud paigal ja mis ei ole ainult, ütleme, Ukraina teema, on Euroopa Liidu laienemine.
Paradoksaalsel kombel on ikkagi Ungari käes olnud need võtmed, et Euroopa seda ajaloolist ajaakent suudaks kasutada ja viia laienemist vähemalt edasi. Kuna Venemaa tegelikult oma agressiooniga Ukraina vastu üle väga pikkade aastate uuesti poliitiliselt selle teema võimaluse avas.
Meie jaoks on see sellepärast tähtis, et me tahaksime, et Euroopa Liidu ja NATO vahel ei oleks enam n-ö neutraalseid puhvertsoone, mida Venemaa on kasutanud pidevaks agressiooniks. Ja see konkreetne laienemisprotsess puudutab ka tulevast pikaaegsat rahu ja julgeoleku struktuuri kogu Euroopas.
Hormuzis on olukord segane, Ameerika Ühendriigid on alustanud oma sõjalist operatsiooni. Tänahommikune info oli, et sealt ükski Iraani tanker ega laev ei ole saanud läbi minna ega oma sadamatest lahkuda.
Vaatame, kuhu need pinged eskaleeruvad. Praegu hoiame lihtsalt silma peal.
Aga näiteks Eesti osaleb Ühendkuningriigi kutsel sellises formaadis, kus arutatakse, kuidasmoodi on võimalik diplomaatiliste vahenditega tagada meresõiduvabadus Hormuzi väinas. Selle vastu on muidugi globaalselt väga suur huvi.
Täna valitsus andis Euroopa Komisjonile mandaadi alla kirjutada Euroopa Liidu ja Mehhiko vaheline partnerluslepe. Väga tähtis samm.
Kui te olete märganud, siis viimaste kuude jooksul on Euroopa Liit järjest sõlminud või sõlmimas suuri globaalseid vabakaubanduslepinguid. See on osa Euroopa Liidu poliitikast – majanduslikult tõusta iseseisvamaks ja omada globaalselt rohkem kaubandussuhteid.
Lõpuks toob see kasu ka Eesti ettevõtjatele. Kui me räägime näiteks Mehhikost, siis me räägime 132 miljoniga elanikuga turust, ja Eesti ekspordib praegu Mehhikosse u 90 miljoni ulatuses.
Järgmine nädal peale Luksemburgi ma lähen visiidile Vietnamisse. Vietnami peaminister viibis meil siin eelmisel aastal, kui ma nüüd õigesti mäletan. Ja see visiit ei ole mitte ainult poliitiline, vaid seal on kaasas ka 12 ettevõttest koosnev äridelegatsioon, alates digiteenustest, logistikast, robootikast, lõpetades kõrgtehnoloogiliste tööstuslahenduste ja energiaettevõtetega.
Ehk siis vaatame, kas me saame ka sellise riigiga nagu Vietnam luua lähedasemaid ärisuhteid. Ja Vietnam on tuntud ka selle poolest, et neile väga ei meeldi Hiina domineerimine kogu regioonis. Vaatame, mis sealt välja tuleb. Selles mõttes on see [visiit] väga tähtis.
Ja lõpuks – ma tean, ma olen ajast üle läinud nagu tavaliselt – ma tahan üle korrata need infooperatsioonid, mida Venemaa korraldab ja toimetab pidevalt.
Nagu te mäletate, ka Eesti, Läti, Leedu ja Soome õhuruumi eksisid ära droonid. Ukrainal on õigus kasutada kõikvõimalikke vahendeid, et Venemaa agressiooni peatada ja viia läbi ka rünnakuid Venemaa territooriumil ja sügavasse territooriumisse.
Venemaa sellest päevast peale ja ka praegu pidevalt aktiivselt nii välismeedias kui ka tegelikult otseselt meie liitlastele üritab kehtestada narratiivi, et Eesti, aga ka Läti ja Leedu on andnud Ukrainale loa kasutada meie õhuruumi Venemaa-vastasteks rünnakuteks.
Me ei ole selliseid lubasid andnud. Meie õhuruum on nii nagu NATO õhuruum. Kuid nagu peaminister on öelnud, sõjakillud löövad aeg-ajalt ka meid.
Me oleme palunud ka ukrainlastel oma operatsioone viia läbi nõndamoodi, et seda ei juhtuks. Aga tähtis on lihtsalt see, et mulle tundub, et Venemaa on väga närviline oma olukorra pärast, mis puudutab agressiooni Ukrainale vastu. Nad ei edene kuidagimoodi rindel.
Eelmine öö näitas, see oli metsik-metsik rünnak järjekordselt eelkõige Kiievi ja ka paljude teiste regioonide vastu, mis juhtus Ukrainas. Palju oli hukkunuid, vigastatuid, lapsed said surma.
Ehk siis ka nüüd on tulnud ähvardus Venemaa kaitseministeeriumilt, et järjest rohkem tehakse sõjatehnoloogilist koostööd Ukrainaga, ka lääneriigid koostöös Ukrainaga oma territooriumitel toodavad droone ja saadavad neid siis Ukrainale abiks. Seda Venemaa hakkab nägema kui otsest lääne sekkumist Ukraina ja Venemaa vahelisse agressioonisõtta, mida Venemaa veab.
Ehk siis minu jutu mõte on selles, et oleme hoolikad, vaatame, mida Venemaa desinformatsioonina välja käib. Meie ülesanne on need asjad ümber lükata, aga samal ajal tagada seda, et Ukraina saab oma kaitsesõda pidada ja lõpuks me jõuame sellise rahuni, mis tõesti on kestev ja mis on ka õiglane. Aga praegu seda näha ei ole. Aitäh!
Juhataja
Suur aitäh! Ja nüüd juba sotsiaalminister Karmen Joller, palun!
Sotsiaalminister Karmen Joller
Tere minu poolt ka! Ma tulen siis globaalsete teemade juurest natukene rohkem Eesti teemade juurde.
Täna võtsime vastu ja saatsime riigikokku edasiseks aruteluks nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse, lühendatult NETS-i.
Seda seadust on tükk aega loodud. Põhiliselt keskendub see pandeemiaaegsetele õppetundidele. Aga see lahendab ka mitmeid muid probleeme, mis on olnud aastaid mureks nii tervishoiusektorile kui ka tavalistele inimestele.
Näiteks kaotame me selle seadusega ära veel ühe bürokraatliku osa igapäevasest tööelust. Nimelt nõutakse teatud ametikohtadel nakkust välistavaid tervisetõendeid.
Nagu me teame, nakkust antakse edasi teatud viisidel ja selle edasiandmise peatamiseks on olemas ka teatud viisid, mida me kõik pandeemia ajal õppisime, alates kätepesust, lõpetades maski või kitli või mütsi kandmiseni.
Ja seetõttu ma meedikuna võin ka öelda, et kui ma võtan inimeselt proovi, siis see proov näitab seda kindlat ühte hetke. Samas, tõend kehtib aastaid.
Nüüd uus seadus näeb ette seda, et tõendit küsitakse ainult siis, kui ettevõtte riskianalüüs seda nõuab. Või kui on kohe kindlad märgid, et on vaja välistada nakkushaigus.
Teine, mida see seadus sätestab, on infektsiooni kontroll. Jällegi, õppetund pandeemia ajast. Haiglates näiteks on selline nõue, et iga teatud perioodi järel tuleb võtta proovid teatud kohtadest ja näha, millised bakterid näiteks seebidosaatoritel levivad.
Nüüd sellised infektsioonikontrolli nõuded laienevad ka näiteks hooldekodudele ja erihooldekodudele.
Ja teine, õigemini nüüd juba kolmas punkt, selline suurem teema, mida see seadus käsitleb, on jällegi pandeemia õppetund. Täpsustatakse ära eri asutuste rollid ja täpsustatakse ära ka see, kes ja milliseid piiranguid võib kehtestada.
Ehk kui pandeemia ajal ka õiguskantsler juhtis tähelepanu sellele, et kohati piirangud kehtestati kuidagi liiga laialdaselt või liiga põhjendamatult, siis nüüd on see põhjendatus täpsemalt ära kirjeldatud.
Lisaks on ka kirjeldatud, millistes olukordades milliseid piiranguid võib kehtestada, näiteks üleriiklikke piiranguid tohib tõesti kehtestada ainult siis, kui on ülikiiresti leviv väga ohtlik haigus ja nii edasi ja nii edasi. Kõike seda on ka täpsustatud.
Ja viimane suurem teema, mis võib-olla kõige rohkem on pälvinud tähelepanu, on vaktsineerimise teema. Eelnõu eesmärk on vähendada bürokraatiat seoses vaktsineerimisega koolis.
Praegu peab kooliõde küsima nii nendelt nõusolekut, kes on nõus, kui ka keeldumist nendelt, kes keelduvad, just lapsevanematelt.
Edaspidi küsitakse arvamust nendelt, kes keelduvad, ja eeldatakse, et üldiselt lapsevanemad on vaktsineerimisega nõus.
Seda viimast me näeme ka statistikas, sest tõepoolest, enamus laseb oma lapsi vaktsineerida. Ja isegi need lapsed, kes praegu on koolis vaktsineerimata, on sageli nende vanemate lapsed, kes tegelikult pooldavad vaktsineerimist. Lihtsalt see nõusolek ei jõua suure bürokraatia tõttu tihtipeale kooliõeni.
Mureks ongi tegelikult see, et vaktsineerituse tase on meil viimaste aastate jooksul langenud. Ja kui me räägime koolilastest, siis praegu näiteks leedrite, mumpsi ja punetiste vastu on vaktsineeritud 74% lapsi. Kaitsvaks loetakse seda, kui see näitaja on üle 95%.
Ehk meil on tegelikult päris reaalne oht, et koolilapsed nakatuvad. Reaalne oht on tegelikult ka väikelaste puhul, aga seal on tõenäoliselt suurem roll vanemate otsusel, sest bürokraatia on seal oluliselt väiksem.
Toonitan seda, et vaktsineerimine jääb alati vabatahtlikuks ja see peab olema vabatahtlik, mina arstina seisan selle eest alati.
Kedagi ei survestata ega trahvita. See on olnud väärinfo, mida on seni eelnõu vastased levitanud.
Ja tegelikult ka lapsel on võimalus ka ise kooliõele öelda, et jah, ma soovin vaktsineerimist ka selles olukorras, kus lapsevanem ei soovi vaktsineerimist, ja vastupidi samamoodi.
Kui lapsevanem ütleb, et kindlasti soovin, et vaktsineeritaks, siis tegelikult kooliõde ei pea seda tegema, keegi ei hakka sunniviisiliselt last vaktsineerima. Nii et lapse õigused jäävad kaitstuks.
Selle kohta, kuidas nüüd hinnata lapse kaalutlusvõimet ehk seda, kas ta saab aru, mis on vaktsineerimine, on õiguskantsler koostanud juhised juba aastal 2018 või 2019, arste on koolitatud, õdesid on koolitatud. Ja tegelikult see ei ole tervishoiusüsteemis mitte midagi uut.
Ehk laste õigused jäävad kaitstuks, vaktsineerimine jääb vabaks. Eelnõu eesmärk on vähendada eelkõige bürokraatiat, mis seostub koolis vaktsineerimisega. Aitäh!
Juhataja
Suur aitäh! Ja nüüd annan sõna majandus- ja tööstusminister Erkki Keldole.
Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo
Aitäh! Tere ka minu poolt! Alustan sellest, mida, mida peaminister juba rääkis, kui ta lühidalt viitas, et kaua tehtud kaunikene.
Töötervishoiu ja tööohutusseaduse muudatused, suur pakett, et muuta Eesti inimeste ja ettevõtjate elu lihtsamaks, kaotada ära eluvõõrad või ajale jalgu jäänud keelud-käsud.
Hästi oluline on rõhutada, et tõesti, ettevõtjate halduskoormus väheneb, kaob ära dubleeriv aruandlus. Üldiselt me muudame reegleid lihtsamaks, aga see ei tähenda, et töötajate kaitse või ohutus kuidagi nõrgeneks.
Ei, vastupidi, nende ohutus jääb kindlasti tagatuks, lihtsalt me anname muudatustega eriti väikeettevõtjatele hingamisruumi. Siin on tõesti välja toodud, et kehtiv seadus nõuab väikeettevõtjalt nt iseendale riskianalüüsi koostamist. Samamoodi, kui paljud töötajad töötavad kontoris ja ilmselgelt on see töökohalt tulenev risk palju madalam, kui see on tööstuses või ehitusplatsil.
Toimub ikkagi riskide reaalne analüüsimine ja riskimaatriks, mitte nii, et kõigile ühe puuga, ühe seadusega.
Samamoodi tõesti ei pea ka ettevõtjad igast liigutusest, mis nad teevad, ka ette kandma. Näiteks kaob kohustus teavitada tööinspektsiooni töökeskkonnaspetsialisti või töökeskkonnavoliniku määramisest. Samamoodi valitakse volinik edaspidi siis, kui vaid kümnendik töötajatest seda ise päriselt soovib.
Nii et me anname täiendavat otsustus- ja valikuvabadust nii töötajatele kui ka tööandjatele. Hästi oluline ongi, et me suuname tulevikus tööinspektsiooni fookuse erinevatelt formaalsustelt päris riskidele.
Järelevalve ilmselgelt peab olema, see peab alles jääma, aga järelevalve piiratud ressurssides peab olema andmepõhine, sihipärane ja tark. Selle tõttu ongi oluline, et ettevõtja ise ei pea kulutama enda aega ega töötajate aega ebavajalikuks tegevusteks, keelude-käskudega tegelemiseks, vaid ta saab tegeleda nende teemadega, mis päriselt inimeste töökeskkonda parandab.
Kokku tuleb mitukümmend muudatusettepanekut, ma ei hakka neid kõiki siin ette lugema, sest siis saaks kogu mu aeg otsa.
Küll aga ütlen, et see on seesama põhimõtteline suund, et kui me soovime ühiskonnas bürokraatiat vähendada, siis on aus öelda, et selle teine pool on see, et me usaldame oma inimesi rohkem.
Sellepärast, et kui bürokraatiat vähendada, siis see tähendab, et inimene, olgu ta ettevõtja või töötaja, saabki täiendavat vabadust, aga sellega koos ka vastutust juurde.
Ja võib-olla siit ongi, ma arvan, väga mõistlik minna teise teema juurde, mis täna on kerkinud.
Väga oluline teema, sooline palgalõhe. Esiteks on hästi oluline öelda, et Eestis sooline palgalõhe on probleem. See on probleem, et mehed ja naised saavad samadel töökohtadel erinevat palka.
Kui lihtsalt tuua taustaks statistikat, siis võib öelda, et palgalõhe aastal 2014 oli lausa 23,5%, väga kõrge. Aga 2024. aastal ehk 10 aastat hiljem, on lõhe vähenenud ja jõudnud 13,2% peale, aga ikkagi, see ei ole piisav.
Meil on tegelikult eesmärk aastaks 2035 vähendada seda 5% peale. Ja tulenevalt tõesti sellest, et eelmine Euroopa Komisjon, kus oli töövolinik, ma võin otse öelda, sotsiaaldemokraat, kellel oli väga suur soov ja kirg kõike töövaldkonnas reguleerida.
Praktikadirektiiv, töövaldkonnas tehisharu kasutamine, töö- ja puhkeaja reguleerimine. Ehk mõte oli, et kõike saab keelude ja käskudega reguleerida ja siis läheb elu paremaks.
Me sellega ei nõustu, sellepärast et reaalset probleemi, mis palgalõhe on, lahendavad sisulised tegevused, sisulised algatused, mitte täiendav ebavajalik keelude ja käskude tegemine.
Sellepärast me olemegi seda ka valitsuses arutanud. Meie soov on, et see direktiiv avataks. Ehk siis tegelikult me teeksime sisulisi tegevusi, kuidas ettevõtted saaksid vaadata, kas nende palgastruktuurid on paigas, kas sama tööd tegevad inimesed reaalselt saavad sama tulemuse eest sama tasu.
Ehk see peab olema sisuline. Selleks on samamoodi võimalik kasutada näiteks tehisaru, erinevaid tööriistu, mis aitavad ettevõtjal halduskoormust vähendada.
Meie ettepanek on, et me lükkaksime selle direktiivi jõustumist kaks aastat edasi ja tänu sellele saaks teha sisulisi ettepanekuid.
Ja väga oluline öelda, et kui me vaatame erinevaid uuringuid, sotsiaalseid küsitlusi, ühiskonna küsitlusi, siis kust tuleneb sooline palgalõhe? Hästi palju tuleneb see just ühiskonna terviklikest hoiakutest.
Ajalooliselt, võib öelda, on olemas jutumärkides naiste tööd ja meeste tööd. Aga ühiskonna üldise hoiaku muutmisega tuleb tegeleda. Vastasel juhul, kui me lihtsalt räägime bürokraatia tekitamisest ilma ühiskonna hoiakute muutmisest, siis see ei too lahendust.
Selle tõttu me oleme ka näiteks majandusministeeriumis juba erinevaid algatusi teinud, näiteks palgapeegel, mis annab tööandjale vabatahtlikult võimaluse vaadata, kuidas temal enda ettevõttes on töötajate palkadega, neid võrrelda ja vaadata, et seal ei oleks soolist diskrimineerimist.
Samamoodi me oleme juba välja töötanud koolitusmooduli karjäärinõustajatele, eesmärgiga vähendada just soostereotüüpide mõju õpilaste või klientide valikul.
Me toetame projekte, mille eesmärk on soodustada naiste osalust just näiteks loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogia valdkonnas, mis on ajalooliselt olnud nõrk, ja teistpidi meeste osalust just sellistel erialadel nagu haridus, tervishoid või heaolu.
Samamoodi on plaanis tööandjatele koolitused palkade läbipaistvuse teemal. Ja muidugi on ka erinevad programmid, kus julgustatakse just naisi suuremal hulgal juhtivatele töökohtadele kandideerima, [suuremat] vastutust [kandma]. Samuti korraldame töövarjupäevi.
Mis ma sellega öelda tahan? Seda, et ilmselgelt on riigi ülesanne ühiskondlikku hoiakut muuta. Kui me arvame, et seda on võimalik teha sellega, et me lihtsalt koormame täiendavalt ettevõtjaid ebamõistlike bürokraatlike lahendustega, siis see kindlasti ei ole eesmärk.
Vastupidi, meie soov ongi – ma olen ka volinikule sellekohase kirja saatnud – lükata seda kaks aastat edasi, sellest tulenevalt me saame tegelikult eesmärki täita ja päriselt [probleemile] lahenduse leida, ilma et see peaks kuidagi Euroopa või Eesti ettevõtjate konkurentsivõimet halvama.
Saab teha mõlemat. Ja ma arvan, et see ongi see põhimõtteline muudatus võrreldes eelmise ja praeguse Euroopa Liidu Komisjoni [sooviga] ka.
Soovitakse teha vähem ebavajalikku bürokraatiat ja rohkem tegeleda sisuga.
Ja mis on eriti positiivne? Paljud tööandjad on juba omaalgatuslikult loonud erinevad õiglased ja läbipaistvad kriteeriumid, sellised palgasüsteemid. Nii et pigem on küsimus, kuidas avalik sektor ja erasektor koostöös nüüd leiab kõige mõistlikuma lahenduse, [mis aitab] palgalõhet väiksemaks saada. Aitäh!
Juhataja
Suur tänu! Nüüd annan sõna energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutile.
Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt
Aitäh! Ja tere ka! Mul on kolm teemat.
Esiteks kiitsime heaks Euroopa Liidu 2030. aasta järgse kliimapoliitika seisukohad.
Kliimapoliitika on konkurentsivõimepoliitika, kliimapoliitika on julgeolekupoliitika. Sõda Iraanis näitab väga selgelt, et mida kiiremini me vabaneme imporditud fossiilsetest kütustest, seda energiasõltumatud me oleme.
Samamoodi on majanduse konkurentsivõime eelduseks ja aluseks puhas tehnoloogia. Kõik mõistlikud ja targad ettevõtted investeerivad nendesse. Samamoodi teevad seda väga paljud suure majandusega riigid, alustades Hiinast, kes seda teeb kõige rohkem, Euroopa on teisel kohal ja Ameerika Ühendriigid kolmandal.
Seepärast on hästi oluline, et Euroopa Liidu 2030. aasta järgne kliimapoliitika keskendub konkurentsivõime edendamisele ja julgeolekuaspektidele.
On neli põhilist seisukohta. Esiteks toetame ühte kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärki kogu majanduse üle. Ehk ei ole sektoriaalseid eesmärke, vaid on üks, mis tuleb täita.
Kuidas üks või teine riik seda teeb – riigid on erinevad, probleemid on erinevad –, selles peab olema piisavalt paindlikkust.
Teiseks, eesmärkide jaotus liikmesriikide vahel peab olema õiglane ja paindlik. Kindlasti tuleb arvestada seda, kust kohast riigid tulevad, kui palju on juba heidet vähendatud, kui suur on SKP, ja arvestada tuleb ka kulutõhususe vaadet.
Eesti kohta lihtsalt faktina nii palju, et 2024. aasta seisuga oleme me oma heidet vähendanud 1990. aastaga võrreldes 66,5%. Ehk sisuliselt oleme me juba saavutanud selle sihttaseme, mis me oleme Euroopas kokku leppinud aastaks 2035. Ja see ei ole tulnud majanduse konkurentsivõime arvel, vaid vastupidi, see on toetanud majanduse konkurentsivõimet.
Neljandaks see, millest ma tegelikult ka alustasin. Kliimapoliitika peab toetama majandust ja julgeolekut. Ja see raamistik loob eeldused uute tööstusharude ja väärtusahelate tekkeks. Eesti puhul me kindlasti saame rääkida kriitilistest toormetest ja sellega seotud väärtusahelast.
Ja kolmanda ma jätsin enne ütlemata. Tulevane raamistik peab olema ka lihtne ja paindlik, et ei oleks vahe-eesmärke ja sanktsioone. Nii et see on ka tähtis.
Sellised seisukohad said kokku lepitud. Ja tegelikult need peegeldavad sedasama mõtteviisi, mida me juba pidasime läbirääkimistel 2040 kliimaeesmärgi üle ja 2040 kliimaeesmärgi sõnastus peegeldab sisuliselt Eesti seisukohti.
Teine teema oli elektrituru seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mis läheb nüüd valitsusest riigikokku.
Selle eelnõu eesmärk on hästi lihtne: anda tarbijatele paremad võimalused, näiteks kortermajades, kui on oma taastuvelektri tootmine, siis praegu saab seda ära jagada elektrimüügilepingu põhiselt, mis enamikul juhtudel tähendab seda, et saab arvestada või tasaarvestada ainult üldelektriga.
Seadusemuudatuse järel on ühe kinnistu piires või ühe tarbimispunkti piires võimalik oma tarbitud elektrit arvestada kõikide osaliste vahel.
Samamoodi tugevdame järelevalveõigusi, et börsil, nii sagedusreservide kui ka elektribörsil ei oleks lihtne turgu manipuleerida. See on sisuline teema. Konkurentsiametil peab olema võime ja õigus seda järelevalvet teostada, nii nagu see on finantssektoris finantsinspektsiooni puhul, et turg oleks läbipaistev ja tagaks kõigile parema hinna.
Elering saab ka seadusesse kirja selle, mis on tal praegu omanike ootustes, et otsuste tegemisel, investeeringute tegemisel tuleb arvestada ka mõju elektri lõpphinnale.
Ja viimane punkt selle seaduse juures puudutab energiasüsteemi kriisikindlust. Seal me alandame elutähtsa teenuse osutaja piiri, mis praegu on 200-megavatise võimsusega elektrijaam, 90-le, kuna on tulnud juurde väga palju ajatootmist. Sellel on järjest enam roll süsteemi stabiilsel toimimisel, see puudutab küberturvalisust, puudutab füüsilist turvalisust ja mitmeid teisi aspekte.
Ja viimaseks. Andsin kabinetis ülevaate metsaseadusest, looduskaitseseadusest ja metsanduse arengukavast.
Siin me otsuseid ei teinud. Arutame veel fraktsioonidega, koalitsioonipartnerite vahel. Kindlasti tutvustame ka huvirühmadele ja siis tuleme valitsusse tagasi, et need kolm eelnõu kinnitada ja minna nendega kindlasti veel sel kevadel riigikokku.
Ja minu poolt kõik.
Juhataja
Aitäh! Välisminister soovib sõna veel.
Margus Tsahkna
Jaa, ma täna esindan ka Eesti 200 erakonda siin pressikonverentsil. Ja mis puudutab nüüd seda palgadirektiivi, mille üle arutelu käib, siis ma siinkohal tahan tunnustada minister Keldot ja valitsust laiemalt, et me selle nii selgelt välja ütlesime.
Esiteks, see on võib-olla tõesti üks väga konkreetseid kohti, kus me peame ütlema, et see, mis Brüsselist tuleb, meile ei sobi. Küsimus ei ole ju mitte selles, et erinevad inimesed, olgu need mehed või naised, saaksid võrdse töö eest võrdset palka. See valitsus ja ka paljud eelmised valitsused on selle nimel teinud tööd.
Aga tegu on ikkagi väga selgelt ideoloogilise ja ülereguleeriva käskude-keeldude direktiiviga, mis, ma olen kindel, ei pruugi absoluutselt viia sellele tulemusele, millest räägitakse, vaid võib-olla hoopis suretab välja ettevõtlust, kes üldse palka peaksid maksma.
Ja Eesti 200-l positsioon on väga selge: me peame ise valitsusena, riigina toimetama selle nimel, et inimesed saaksid võrdset palka võrdselt tehtud töö eest, olgu nad mehed või naised.
Me absoluutselt teadvustame seda ja teeme iga päev selle nimel tööd, et see probleem lahendada. Aga teine on see, et lihtsalt suure hurraaga üle võtta poliitilisi direktiive, nagu ütles ka minister Keldo, et tegu oli sotsiaaldemokraadiga, kes kasutas ära ka oma positsiooni Euroopa Komisjonis – oleme ausad, et see oli osa üleeuroopalisest Euroopa Parlamendi valimiste kampaaniast.
Nii et ma arvan, et selle kampaaniaga täna Eesti valitsus kindlasti kaasa ei tohi minna. Ma tean seda, et ka Eesti sotsid nüüd löövad lokku sel teemal.
Aga mõtleme ikkagi selle üle, mis on meile tähtis. Meile on tähtis see, et meie ühiskond ei oleks ülereguleeritud, et meie ühiskonda ei juhitaks keelkude ja käskudega, et meil oleks ettevõtlusvabadus, inimeste vabadus, samal ajal me peame just nimelt teadlikkust tõstma seisma ka nõrgemate eest. Ja seda kõike me kindlasti kavatseme teha.
Me ei ole siin ainuke riik. Ka Rootsi, nii palju kui mina tean, kes on meie jaoks olnud üks etalon sellest, kuidas kõiki võrdselt koheldakse, ei ole selle direktiiviga rahul.
Nii et ma kutsun ka meediat üles võtma seda asja selgemõistuslikult, lugema läbi, mida see direktiiv tegelikult tähendab, ja saama aru sellest, et valitsuse otsus oli ainuõige selles küsimuses. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Nii, nüüd on võimalik esitada valitsuse liikmetele küsimusi. Öelge oma nimi, väljaanne ja küsime läbi mikrofoni. Ja öelge, ka kellele te küsimuse esitate.
Tundub, et ei ole praegu küsimuste soove, aga siis juba eraldi personaalsed intervjuud. Aitäh teile! Pressikonverents on lõppenud.
