Juhataja Eero Raun
Lugupeetud ajakirjanikud! Hea Eesti avalikkus! Kell on 12, alustame Vabariigi Valitsuse pressikonverentsi. Alates eelmisest nädalast teeme seda täisvirtuaalselt Teamsi keskkonnas, et vähendada kontakte ja haigestumisriski. Hoolime ühtmoodi nii ministrite kui ka ajakirjanike tervisest.
Valitsuse pressikonverentsid on varustatud nii viipekeelse tõlkega kui ka sünkroontõlkega vene keelde.
Palun ajakirjanikel küsida kõik küsimused pressikonverentsi raames. Üks ühele intervjuusid vahetult pärast pressikonverentsi me sellises formaadis ei korralda.
Täna esinevad pressikonverentsil ja vastavad teie küsimustele peaministri ülesannetes riigihalduse minister Jaak Aab, rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus, tervise- ja tööminister Tanel Kiik ning infotehnoloogia- ja ettevõtlusminister Andres Sutt.
Minister Jaak Aab, palun!
Jaak Aab
Tere päevast kõigile! Kõigepealt räägin veidi taustast ja siis ka valitsuse istungist.
Nagu te teate, eelmisest nädalast kehtivad päris karmid piirangud. Kui me rääkisime piirangutest ja nende kehtestamisest, siis ütlesime, et kindlasti koos sellega me töötame võimalikult kiiresti välja need meetmed, mis aitavad selles olukorras inimesi ja ettevõtjaid, aitavad säilitada sissetulekuid, palka, ning aitavad teha neid vajalikke kulusid, mis on vaja teha tervishoiusektoril ja meditsiinil selles olukorras, kui on nii palju nakatumist ja nii palju haigeid.
Ma pean kõiki tänama. Politsei tagasiside, terviseameti tagasiside ning ka teatud uuringud ja analüüsid tõestavad, et meie inimesed on siiski piirangutesse suhtunud päris tõsiselt ja enamik inimesi, suurem osa inimesi neid reegleid järgib.
Nii nagu me ütlesime, politsei teeb ka tõhusamat järelevalvet. Juhtub ikka olema ka neid, kes piirangutest kinni ei pea, aga siis politsei sekkub. Igal juhul ma tänan kõiki, et see sõnum või signaal on kohale jõudnud: me peame viima oma kontaktid miinimumini, muidu me seda nakatumist, inimeste haigestumist ega kogu seda trendi kuidagi alla ei saa.
Nüüd me oleme piirangute mõjude leevenduseks koostanud – umbes nädala ajaga – lisaeelarve eelnõu, et katta neid kulusid, mida selles olukorras on vaja teha ja toetada ka eri sektoreid, anda neile toetust.
Kindlasti annab rahandusminister põhjalikuma ülevaate, aga mina tahan tänada kõiki, kes selles protsessis osalesid – peaministrit, kes täna siin viibida ei saa, ja rahandusministrit, aga ka kogu valitsuskabinetti.
See töö tehti väga kiiresti, kvaliteetselt ja tublilt. Eile õhtul valitsus sai telefoniistungi käigus eelnõu heaks kiita ja juba täna hommikul anti riigi 2021. aasta lisaeelarve eelnõu riigikogule üle.
Kogumaht on 641 miljonit ja kõige suuremad kulud on seotud ikkagi konkreetse COVID-kriisiga, mis puudutab tervishoiukulutusi, töötukassa kulutusi, samuti kulutusi vaktsiinidele ja testidele jne.
Mul on hea meel, et me oleme põhimõtteliselt kokku leppinud selle, et vähemalt kaks kuud makstakse töötukassa kaudu lisaeelarve vahenditest Eesti inimestele palgatoetusi. See käib umbes samasuguse skeemiga, nagu oli eelmisel kevadel. Ja me oleme pannud reservi veel ka ühe kuu võrra samasuguse meetme võimalikku kulu.
Lisaks, me toetame ettevõtjaid ligi 50 miljoni euroga teiste toetuste näol, sest palgatoetused ei kata kõiki neid kulusid, mis ettevõtjatel on, ja seda tulu, mida nad piirangute tõttu teenida ei saa.
Mul on hea meel, et me saame toetada ka kohalikke omavalitsusi, kellel on erakorralised kulud ja jäävad laekumata ka oma tulud. See rõhk on kindlasti kulude toetusel, mis on 15 miljonit, kriisiga seotud kuludel, olgu erakorraline sotsiaalabi, toiduabi, sotsiaalteenuste pakkumine või koduhooldus eakatele, mida tuleb praegu teha ju suuremas mahus.
Lisaks, 30 miljonit läheb investeeringuteks, mida oleme soovitanud omavalitsustel teha ka – just kriisi võtmes kõigepealt vaadata üle näiteks asutuste ventilatsioon jms, et teada, kas annab kiirete töödega midagi parandada.
Peale selle on olnud koolidel vaja arvuteid osta, on olnud vajadus ka isikukaitsevahendite järele jne. Tõenäoliselt me teeme need reeglid ka sedavõrd lihtsaks, et raha oleks võimalik kiiresti kasutusele võtta.
Oleme otsustanud toetada kultuurivaldkonda kokku 42 miljoni euroga, millest 21 miljonit on kultuurikorraldajate tööjõukulud ja muud kulud, saavad toetust kinod ja filmilevitajad, samuti vabakutselised loovisikud.
Tänasel valitsuse istungil me võtsime vastu ka seaduseelnõu, mille järgi on loovisikutele võimalik toetusi eraldada. Toetust saab spordivaldkond ning piirangute tõttu ära jäänud rahvusvaheliste kultuuri- ja spordiürituste korraldajad.
Kui me vaatame laiemalt, siis kindlasti on need ka kulud, mis on seotud järelevalvega. Siseministeerium saab lisaraha, et organiseerida täiendavaid patrulle järelevalveks.
Nii nagu ütlesin, ettevõtlusvaldkond saab ligi 50 miljonit. Andres Sutt osaleb ka meie tänasel pressikonverentsil ja tema oskab juba detailsemalt öelda, kuhu need kulud veel lähevad.
Nüüd tänasest valitsuse istungist. Lisaks eilsetele otsustele oli tänases valitsuse istungi päevakorras 23 punkti.
Loovisikutele toetuste eraldamiseks muutsime seadust, et seda oleks võimalik teha. Loometoetus kuue kuu jooksul on töötasu alammäära suurune toetus, see on 584 eurot kuue kuu jooksul ja seda saab maksta suuremale ringile loovisikutele, kuna on antud lisavahendeid.
Politsei sai lisavahendeid koroonaviiruse levikuga seotud piirangute järelevalveks.
Valitsus kinnitas rahandusministeeriumi kantsleriks Merike Saksa. Selline oli siis rahandusministri ja riigihalduse ministri ühine ettepanek, kuna rahandusministeeriumis on ju kaks ministrit ja ühiselt tuleb need otsused teha. Merike Saks on olnud ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kantsler mõni aeg tagasi ja seni on ta töötanud siis AS-i Elron juhatuse esimehena.
Ja üks kindlasti väga oluline ja märgiline otsus: kinnitasime ära pensionide aastaindeksi. Kui siin eelmisel sügisel prognoosides kardeti, et pension indekseerimisel üldse ei tõuse, siis tegelikult see veidi tõuseb ikkagi ka indekseerimisega, see on 1,6%.
Aga nii nagu juba eelmine valitsus ära otsustas ja nii nagu eelarves on need võimalused loodud, tõuseb lisaks sellele pension veel ligi 20 eurot. Nii et kui arvestada ka laste kasvatamise lisa, siis saab öelda, et keskmine vanaduspension tõuseb ca 29 eurot, peaaegu 30 eurot. Aga täpsemalt saab siin täna pressikonverentsil osalev töö- ja terviseminister ka seda valgustada.
Muidugi kõik me soovime paranemist ja kiiret paranemist meie peaministrile. Hoiame talle pöialt ja loodame, et juba järgmine nädal osaleb ta meie pressikonverentsil. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus, palun!
Keit Pentus-Rosimannus
Aitäh! Siit Jaak Aabi sissejuhatusest kohe edasi minnes, kõigepealt, isegi enne lisaeelarve juurde minemist räägin kogu praegusest olukorrast.
On arusaadav, et suuremal osal inimestest on sellist määramatust, mis on juba mõnda aega kestnud, üsna raske taluda. Arusaadavalt otsitakse pidevalt teadmist, et kus me täpselt parasjagu oleme ja mis meid täpselt ees ootab.
Praegu on jätkuvalt keeruline öelda, kas tunneli lõpus valgus paistab ja kas see valgus, mis ühel hetkel paistma hakkab, on lähenev vabadus või siis uus mutatsiooni rong. Nii et seetõttu vajame praegu ikkagi jätkuvat tervet mõistust ja kannatlikkust.
Nii et tungiv palve kõigile terve mõistusega eestimaalastele on märtsikuuks endine: kontaktid alla, mask ette ja vaktsiin verre.
Tõtt-öelda on maski kandmist ilmselt mõistlik käsitleda praeguses faasis sellise praktilise ja ühemõttelise sisuliselt solidaarsusaktsioonina: kannan maikuuni maski. Selle kaudu, maski kandmise solidaarsusaktsiooni kaudu on võimalik näidata oma tänu ja tegelikult ka toetust eelkõige kõigile nendele arstidele ja õdedele, kes enda eluga riskivad, et meie kõigi lähedaste elu ja tervise eest võidelda.
Loomulikult selle tänu näitamisega maski kandes suurendab igaüks ka seda tõenäosust, et nendelsamadel arstidel ja õdedel nende enda elu ja tervise pärast võidelda ei tule.
See on väike isiklik pingutus, aga üks viis näidata, et me tõepoolest kõik hoolime sellest tööst, mida haiglates ja kiirabis praegu üsna viimase piiri peal tehakse.
Riik muidugi omalt poolt proovib ja püüab olla oluliselt tublim vaktsineerimise kiirema korraldamisega. Ka lisaeelarve aitab sellele kaasa.
Hea kolleeg Tanel Kiik andis ka hiljuti teada, et me oleme praeguseks vaktsineerimise poolest Euroopa Liidus neljandal kohal. Muidugi tuleb julgustada kõiki vaktsineerimise korraldajaid püüdlema ikka medalile ja miks mitte poodiumi kõrgeimale astmele ka selles võistluses.
Ka mina ütlen: suur aitäh kõigile Eesti inimestele ja ettevõtjatele, kes oma targa ja turvalise käitumisega on andnud panuse selleks, et viirus vähem leviks! See on kõik jätkuvalt väga vajalik.
Nüüd eelarvest. Eelarve sellise üldise suunitluse kohta on avalikkusele juba üsna palju infot jagatud. Ka Jaak Aab tegi seda siin just üsna põhjalikult, nii et ma arvan, et ma oma avasõnades enne küsimustele vastamise juurde minekut peatun sellisel üldisel poliitilisel kontekstil ja võib-olla ka nendel asjadel, millest on natukene vähem räägitud.
Kõigepealt üldine lisaeelarvepoliitiline kontekst. Miks sellist lisaeelarvet üldse vaja on? Üks oluline osa sellest vastusest on, et selles lisaeelarves on suur osa eelmise rahandusministri maha jäetud vigade parandus. See puudutab viiruse uue laine vältimatut tervishoiu, testimise ja vaktsineerimise kulutusteks raha arvestamist – või täpsemalt siis detsembris heaks kiidetud eelarves piisavas mahus arvestamata jätmist –, aga see puudutab ka rohkem kui 100 miljoni euro suuruse teise samba maksete kulu detsembris vastu võetud eelarvest välja unustamist.
Tanel Kiik ja Jaak Aab, kes siin virtuaalsel pressikonverentsil minu kõrval on, on aidanud neid Helme vigu võimalikult kiiresti parandada ja selle eest valitsuspartnerile suur-suur aitäh.
Ma ütlen ka, et uskuge mind, ma ausalt öeldes palju parema meelega kiidaksin eelmist rahandusministrit, st pigem kiidaksin kui kritiseeriksin, sest see tähendaks ka, et nii minul kui ka valitsusel tervikuna oleks olnud viimased ja ka järgmised nädalad vähem pingelised. Aga kahjuks seda praegu teha ei saa. Selle kõige selgemaks tunnistuseks on vajadus seda lisaeelarvet sellisel kujul ja sellises mahus koostada.
Lisaeelarvega me eraldame koroonaviiruse testimiseks ligi 21 miljonit eurot, vaktsineerimiseks pisut üle 30 miljoni, täpsemalt 31,1 miljonit eurot, ning haiglate ja ka kiirabikriitiliste kulude katmiseks 52 miljonit eurot.
Nagu eespool mainisin, siis teine oluline osa vigade parandusest puudutab teisest pensionisambast lahkujaid või siis teise pensionisambasse kogumise peatajaid, keda Martin Helme kokku pandud eelarve jättis 117 miljoni ulatuses kahjuks pika ninaga.
Selle selgituseks lihtsalt nii palju, et seadus näeb ette, et pensioni teisest sambast lahkujatele kompenseerib riik 2021. aasta septembris vahepeal peatatud teise samba maksed. See puudutab neid lahkujaid, kes teevad seda märtsi lõpu seisuga. Ja see suurusjärk rahaliselt on praeguste arvestuste kohaselt 117 miljonit eurot.
See kohustus on seaduses ühemõtteline. Mida aga pole, on selle aasta riigieelarves selleks ette nähtud raha. Mitte sentigi. Selle praagi, nagu öeldud, me parandame ära. Ja ma muidugi väga loodan, alustades õige pea riigi eelarvestrateegia uuendamist, et rohkem selliseid üllatusi meid ees ei oota valitsuses. Aga muidugi pooleteise kuu kogemus ütleb, et lõpuni kindel olla ei saa. Loodame, et see siiski nii on.
Pensioni teise samba kogumise katkestajaid me ka selle lisaeelarvega võime valitsuse nimel tõesti täna rahustada, et see raha nüüd on lisaeelarves ette nähtud, valitsuse reservis on see olemas. Ja see on tõesti ka ainukene kuluartikkel, mis lisaeelarves terviseviisiga seotud ei ole, aga selle lisamine on vältimatu.
Ma pean sellest teemast rääkides oma kohustuseks ka öelda, et pikaajalist leevendust ja sellist helgemat pensionipõlve teisest sambast lahkumine muidugi kellelegi too, ka selle nüüd lisaeelarvesse sisse arvestatava kompensatsiooniga mitte, vaid viib ikka sellest ainult kaugemale.
Teises sambas on praeguse seisuga jätkamas ligi 85% protsenti sellega liitunud inimestest. Kindlasti see on otsus, mida tuleb toetada ja mis väärib toetamist. Pensioniks kogumine on vajalik ja teine sammas pakub selleks ikkagi jätkuvalt häid võimalusi. Seda ka nendele, kes tunnevad, et nad tahaksid ise investeerida, selleks ei pea pensionisambast väljuma.
Inimestel on kindlasti oluline teada ka seda, et praegu veel on võimalik ka oma otsust muuta. Kui keegi on juba esitanud avalduse teisest sambast lahkumiseks, aga tunneb, et võiks äkki siiski jätkata, siis oma avalduse tühistamiseks on võimalus praegu kuni juuli lõpuni. Ja seda võimalust juba on ka kasutatud. Nii et see kindlasti väärib üle kordamist.
Kes ikkagi soovib kogumise katkestada ja võib-olla hiljem teises sambas kogumist jätkata, peab sellega arvestama, et seda saab teha alles kümne aasta möödudes.
Ja viimased minu sellised lühikesed ääremärkused konkreetselt lisaeelarve kohta. Kogu kriisiabi, mis lisaeelarves ette nähtud on ja mis on otseselt kriisiga seotud, on lühiajaline, kiiret mõju avaldav ja mitte püsikulusid paisutav. See oli meil lisaeelarve kokkupanemisel põhimõte.
Ja nagu öeldud, lisaeelarve suurus on ligi 641 miljonit. Valitsussektori eelarvepositsioonile on lisaeelarve mõju väiksem, see on 453 miljonit eurot, seda seetõttu, et tagasi laekub ka maksuraha.
Laenulimiiti me lisaeelarvega ei suurenda. Eelmise aasta lõpus vastu võetud 2021. aasta eelarves on kohustuste limiidiks 8,1 miljardit.
Ja kuna tihti küsitakse, et limiit limiidiks, aga kui palju ikkagi on plaanis olnud sel aastal uut laenu võtta, siis ütlen, et ka selle kohta tegelikult on eelmise aasta lõpus vastu võetud eelarve oma piirid ette näinud. Uue laenu võtmist näeb eelmise valitsuse ajal heaks kiidetud riigieelarve ette kolm ja pool miljardit eurot, sellest üks miljard likviidsete varade piisavuse tagamiseks. Rahandusministeeriumi praeguse kava järgi me nii palju laenata ei kavatse. Eesmärk ka on uue laenu võtmist vähendada nii, et selle aasta täiendav laen oleks kahe kuni kahe ja poole miljardi ulatuses. Ja see sisaldab ka täna parlamendile üle antud lisaeelarvet.
Oluline on mul kindlasti siin lisada, et see kava laenu võtmise kogusumma vähendamiseks on tehtud enne nüüd kahe nädala pärast valmis saavat uut majandusprognoosi. Ja täpne prognoos tuleb koos aprilli alguse majandusprognoosiga.
Aga tõesti, lisaeelarvet kokku võttes, kriisis uneleda ei saa, käituda tuleb kiiresti. Ja kui meid juba lisaeelarve koostamise vajaduse fakti ette pandi, siis me soovisime reageerida olukorrale võimalikult kiiresti, et koos piirangutega oleks kõigile selge, et valitsuselt tuleb ka tugi, et oleks selge, millistele sektoritele see tuleb ja millistel tingimustel.
Tänu valitsuse tõesti kõigi liikmete ülimalt konstruktiivsele pingutusele see meil ka õnnestus. Lisaeelarve õnnestus kokku panna natuke vähem kui kümne päevaga. Ja ma usun küll, et parlament jätkab selle menetlemist samuti kriisile kohases tempos.
Nii et minu poolt ka suur-suur aitäh ja tänu kõigile, kes sellesse lisaeelarvesse panustasid. Aitäh ministritele, kolleegidele, aga kindlasti ka kõikidele ministeeriumite töötajatele, kes viimastel päevadel väga intensiivse tempoga väga head tööd tegid! Nii et aitäh kõigile, kes sellel keerulisel ajal on andnud oma olulise sisendi vajalikeks otsusteks. Ja muidugi eelkõige suur aitäh kõigile maksumaksjatele, kes meie riiki üleval peavad.
Minu poolt kõik praegu. Aitäh!
Juhataja
Suur tänu! Tervise- ja tööminister Tanel Kiik, palun!
Tanel Kiik
Tervist! Kõigepealt tänan ka ajakirjanikke, kes on selle uue huvitava formaadiga toimetamas. Ma tean, et see pole nii meeldiv, aga püüame toime tulla.
Alustame COVID-19 olukorrast, sest see on paljuski põhjus, miks me seda videopressikonverentsi just sel viisil korraldame. Kahjuks on tõsi see, et Eesti nakatumise näitajad on Euroopa tipus. Me oleme näinud küll teatud, võib öelda, siis tõusukiiruse stabiliseerumist, aga tõusukiiruse stabiliseerumine ei ole kahjuks langus ega ole kindlasti ka mitte see, mida me näha tahame. Ehk vaadates praegust olukorda, kus haiglaravil viibivaid patsiente on stabiilselt suurusjärgus 700, tänahommikuse seisuga intensiivravil 70 patsienti, neist omakorda juhitaval hingamisel 51, näeme, et koormus haiglatöös on tegelikult meeletult suur.
Siinkohal tahan kindlasti väga tänada ja tunnustada kõiki tervishoiutöötajaid, kes panustavad COVID-19 patsientide ravisse, laiemalt Eesti elanike tervise hoidmisesse, ja kindlasti ka neid vabatahtlikke, kes on tulnud siin appi, on nad siis ülikoolide arstitudengid, on nad kõrgkoolide õe üliõpilased, samamoodi ka erasektori esindajad ja laiemalt kas varem tervishoiuga kokku puutunud isikud või muul viisil sinna panustavad inimesed.
Praegu on tõesti see kriis, võib öelda, haripunktis. Me väga loodame, et see haripunkt mingil hetkel hakkab langema, aga me peame olema valmis ka halvemaks stsenaariumiks. Ehk tegelikult praegu valitsus loodab – ja ma usun, et kogu ühiskond loodab –, et kehtestatud piirangutest piisab COVID-19 nakatumise näitajate allatoomiseks.
Kui me näeme, et sellest ei piisa, siis loomulikult peab olema valmis astuma ka järgmisi samme. Aga võib öelda nii, et kõik sellised mõistlikud, ratsionaalsed valikud piirangute puhul on tänaseks tehtud.
Edasi on väga palju tegelikult küsimus tõesti ka järelevalves, teadlikkuses ja väga paljudest sammudest, mida saab igaüks oma valikutega ise teha, olgu see mis tahes sünnipäevapidusid või üritus ära jättes, olgu see kõiki juhiseid ja reegleid täites, kaugtööd tehes, samamoodi loomulikult haigena kodus püsides.
Ei maksa luua endale illusioone, et kriis oleks kuidagimoodi möödas. See, et me oleme haripunktis, tähendab, et me ei tea, kui kaua see haripunkt kestab, ja me ei tea ka seda, kas sellele praegusele stabiliseerumisele järgneb langus või tõus. Meil tuleb kõigil töötada selle nimel, et järgneks langus.
Tõsi on see, et vaktsineerimise protsess on läinud üha kiiremaks. Seda võib öelda selle kriisi vaates positiivse poolena. Olen enam kui veendunud, et COVID-19 vastase vaktsineerimisega oleme juba päästnud Eestis kümneid inimelusid. Pikemas plaanis päästame sadu.
Me teame, et COVID-19 haigusega surnuid on juba ligi 800. See arv kahjuks kasvab iga päev. Ja me teame ka seda, et see kasvab veel mõnda aega.
Igaüks, kes on saanud ennast vaktsineerida, on andnud sellega oma panuse enda tervise kaitseks, lähedaste hoidmiseks ja loomulikult haiglaravikoormuse vähendamiseks, aga laiemalt ka kriisist väljatulekuks.
Seda näitavad ka tegelikult akadeemikute-professorite arvutused, et väga selgelt haiglaravi vajadus nakatumise näitaja suhtes on hetkel oluliselt väiksem, suurusjärgus isegi protsendi või kahe võrra. Kui tavaliselt vajab haiglaravi umbes 7% või 7,5%, siis praegu vajab seda 5% kõigist nakatunutest, sel lihtsal põhjusel, et just eakam osa ühiskonnast on paljuski kaitstud, hooldekoduelanikud on kaitstud ja loomulikult ka terviseasutused ise on selle võrra toimepidavamad.
Kui selline nakatumise tipp oleks tulnud olukorras, kus Eestis oleks null inimest vaktsineeritud, siis oleks kogu see olukord veel kordades kriitilisem.
Numbritest nii palju, et oleme tõesti ära teinud üle 200 000 vaktsineerimise, vähemalt 150 000 inimest on saanud vähemalt ühe doosiga vaktsineeritud. Loomulikult see tempo peab veel tõusma ja tõusebki. Tegelikult selle talvekuude peamine piirang oli lihtsalt vaktsiini kogus, mis riik jõudis.
Kui nüüd võrrelda, et näiteks detsembris oli alla 10 000 doosi, aga jaanuaris umbes 50 000 doosi, siis nüüd ainuüksi eelmise nädalaga me suutsime teha 45 000 vaktsineerimist, sel põhjusel, et meil oli vaktsiini, millega need vaktsineerimised korraldada.
Seejuures väga tänan neid perearste, kes on kokku leppinud Eestis üle 100 000 vaktsineerimise, ja kõiki teisi tervisasutusi, kes on teinud teised 100 000.
Väga palju küsitakse AstraZeneca vaktsiini kohta. Eesti praegu jätkab AstraZeneca vaktsiiniga vaktsineerimist. Riiklik immunoprofülaktika ekspertkomisjon sisuliselt konsensuslikult teisipäeval otsustas, et ei ole ühtegi uut alust veel midagi piirata.
Me oleme küll andnud Ravimiameti kaudu välja soovituse teatud diagnooside puhul ja teatud riskirühmade puhul on mõistlik vaktsineerimine edasi lükata kuni täpsema info saamiseni, seda loomulikult ka tehakse. Aga see puudutab tegelikult laiemalt kõiki vaktsiine. Alati on teatud kõrvaltoimed, teatud riskirühmad, kelle puhul vaktsineerimine võib olla ajutiselt või täielikult vastunäidustatud. Seda oskabki paremini hinnata raviasutus ja raviarst.
Ootame kindlasti ära tänase Euroopa ravimiameti soovituse või suunise, mis puudutab AstraZeneca vaktsiini. Tegelikult seda oodatakse üle Euroopa. Sest väga paljud riigid sooviksid hea meelega jätkata vaktsineerimist, aga nad on n-ö sidunud ennast selle otsusega, selle suunisega. See on just väga õige ja mõistlik, sest loomulikult selliseid küsimusi ja murekohti Euroopa tasandil arutatakse. Vaktsineerimine on arusaadavalt väga tundlik küsimus, seda tulebki lahata, üheskoos lahata Euroopa tasandil, parimate ekspertidega liikmesriikidest, tegelikult ka välisriikidest, st väljastpoolt Euroopat, et saada parim ülevaade ja pilt. Sest tegelikult AstraZeneca vaktsiiniga on tehtud üle 20 miljoni vaktsineerimise ja samuti teiste vaktsiinidega. Nii et päris palju on tegelikult juba andmeid ja infot, mida siis vastastikku vahetada ja analüüsida.
Eraldi teema on strateegilise eesliini vaktsineerimine ja laiemalt eesliinitöötajate vaktsineerimine. Võin kinnitada, et igal juhul läheme sellega edasi. Tarnekogused on olnud lihtsalt väiksemad ja selle võrra on tõesti olnud see vaktsineerimise tempo natuke rahulikum. Siin ei ole olnud võimalik uusi rühmi võtta, kuna me tegeleme vanade, juba käivitatud rühmade vaktsineerimisega, olgu haridusvaldkonnas, sotsiaalvaldkonnas või siseturvalisuse valdkonnas.
Aga järgmisel nädalal kindlasti teeme ära ka esimesed strateegilise eesliini vaktsineerimised. Võib öelda, et esimesed on juba tegelikult tehtud, neid on riigikogu liikmete hulgas, vabariigi president on andnud head eeskuju vaktsineerimisega ja kindlasti järgmisel nädalal on ka esimesed valitsuse liikmed vaktsineeritavate hulgas.
Täna arutasime seda küsimust ja loomulikult anname täpsemad juhised ja täpsemat infot välja ka ajakirjanikele nende kohta, kes soovivad ennast võib-olla avalikult vaktsineerida. Austame ka nende inimeste õigust, on need riigikogu liikmed või valitsuse liikmed, kes soovivad seda teha rahulikult oma perearsti juures ja võib-olla avalikku kommunikatsiooni sel teemal nii palju ei tee.
See on igaühe enda valik ja suure tõenäosusega valdav osa valitsusliikmed vaktsineeritakse samamoodi AstraZeneca vaktsiiniga. Siin võib olla mis tahes meditsiinilisi küsimusi, loomulikult neid hindab juba raviarst. See puudutab riigikogu liikmed ja sama puudub tegelikult ju kõiki töötajaid ja laiemalt Eesti elanikke.
Räägiksin samuti natuke lisaeelarvest. Kolleegid juba rääkisid põhiosa ära, eks ma paljuski kordan. Tänan ka tõesti kolleege, ma ütleksin, mõistliku ja väga kiire koostöö eest. Eks see tempo on hästi oluline kriisi ajal. Väga oluline on see just tervishoiuvaldkonnale ja, ma arvan, ka töötajatele, selle kindlustunde andmine. Ehk olukorras, kus piirangud näiteks kehtivad, olukorras, kus COVID-19 näitajad on kõrged, on väga oluline, et töötushüvitise puhul öeldi selge sõnum välja: märtsi ja aprilli eest toetust makstakse, üle EMTAK-i koodide. Me ei hakka seal enam erisusi tegema olukorras, kus mõjutatud sektoreid on lihtsalt niivõrd palju. Selleks vajalikud vahendid on osaliselt töötukassa, osaliselt riigi enda eelarvest tulevate vahenditega valitsuse kaudu ette nähtud.
Kokku tegelikult, võib öelda, on märts-aprill 140 miljonit eurot, valitsuse lisaeelarvega 102 miljonit ja töötukassa enda vahenditest 38 miljonit.
Loomulikult oleme valmis vajaduse korral veel täiendavaid meetmed tegema. Loodame, et seda vaja ei lähe.
Mis puudutab tervisevaldkonda, siis tõsi on see, et me oleme varem eraldanud nii valitsuse reservist kui ka haigekassa enda reservkapitalist lisavahendeid COVID-19 osakondadele. Oleme soetanud ka hingamisaparaate, inhalaatoreid, meditsiiniseadmeid, vaktsiine ja tõstnud ka testimisvõimekust rahaeraldiste kaudu.
Aga see kriisi, võib öelda, kiire tõus on paratamatult ka haiglate ja tervishoiusüsteemi enda eelarvelise võimekuse löönud väga selgelt kõikuma. Haigekassal ei ole võimalik paralleelselt tagada kõigile plaanilise ravi maksmist ja samal ajal teha akuutse kriisi n-ö tulekahju kustutamist. Selles vaates on see 150 000 miljonit eurot, mis tervishoiu valdkonna läheb selle eelarvega, ainumõistlik ja ainumõeldav.
Vaktsineerimise kulud on üle 30 miljoni ja testimine üle 20 miljoni, haiglatele üle 50 miljoni. See „haiglad“ võib-olla kõlabki valesti, sest see ei ole lihtsalt haiglad, vaid see on tervishoiutöötajad, st tervishoiutöötajatele COVID-19 osakondadesse, see on nii neile, kes teevad ületunde, kui ka neile, kes tulevad sinna vabatahtlikuna appi. See on õdedele, arstidele, teistele tervishoiutöötajatele, noortele tudengitele – kõigile, kes panustavad.
Loomulikult seeläbi toetame tegelikult ka ülejäänud valdkondade, ülejäänud osakondade tööd, sest selle võrra rohkem jääb haigekassa eelarvelisi vahendeid plaanilise ravi pakkumiseks olukorras, kus abi ja tuge vajavad ju kõik tervishoiumuredega inimesed.
Kogu selle COVID-19 kriisi ajal on üks suuremaid väljakutseid olnud see, mida ma ei väsi kordamast, et me ei pea tegelema mitte ainult COVID-19 patsientidega, vaid kõigi akuutset ravi vajavate inimestega, on need südame-veresoonkonna haigused, traumad, õnnetused või vähihaigused. Paratamatult kriisi ajal on tervishoiusüsteemi koormatus selle võrra veel eriti kõrge.
Samamoodi soetame tõesti täiendavat meditsiinitehnikat, toetame remdesiviiri soetamist, sest seda ravimit on haiglates edukalt kasutatud. Terviseametit tugevdame.
Eraldame vaimse tervise valdkonnale ligi kolm miljonit, see on koostöös sotsiaalkaitseministriga. Seal on ohvriabi, seal on laste toetamine, seal on ka perearstide teraapiafondi kaudu lisarahastused. Me teame seda, et nii füüsiline kui ka vaimne tervis mõlemad on selle kriisi ajal ju selgelt löögi all. Ja ka laiemalt, võiks öelda, igapäevaselt peaks neid hoidma.
Lisaks ka haiguslehtede soodsam hüvitamine aasta lõpuni, juba koalitsioonikõnelustel kokku lepitud punkt. See on ka põhimõtteline otsus, et me eraldame selle raha lisaeelarvest, st me ei nõua, et haigekassa seda kuskilt mujalt täiendavalt leiaks, vaid me anname selle raha juurde, selleks et oleks võimalik maksta edukalt inimeste haigushüvitist: tööandjad maksavad teisest kuni viienda päevani, haigekassa alates kuuendast päevast.
Neid punkte on päris palju ja päris häid seal eelarves veel. Loomulikult, alati võib keegi küsida, kes saaks rohkem või paremini. Ma arvan, et need küsimused ongi alati õigustatud. Aga sellised akuutsed, kriitilised vajadused tegelikult said selles eelarves kaetud.
Täna otsustasime valitsuses ka positiivseid asju. Mitte et eelarve seda poleks, aga COVID ise ei ole niivõrd positiivne. Täna valitsuses tõesti, jõudsime ka kinnitada ära pensioni 2021. aasta indeksi.
See on juba ka uudistesse läinud, aga natuke räägin pensionitõusudele detailid lahti, kuna siin on ka need numbrid erinevad ja tegelikult tuleb aru saada, mis täpselt tõuseb ja kui palju.
Ehk tõesti indeksi tulemusena tõuseb keskmine pension 1,6% ehk 8,4 eurot, aga sellele lisandub eelmise valitsuse ajal otsustatud ja parlamendis heaks kiidetud 16-eurone baasosa tõus ja täiendavalt tegelikult pool aastahinnet. Ehk 0,5 aastahinnet teeb 3,6 kuus eurot iga lapse kasvatamise eest.
Näiteks, kahe lapsega inimene saab tegelikult pensionitõusu suurusjärgus 31–32 eurot, keskmiselt. Kui me arvutame kõik need lapsed, kelle eest makstakse, neid lapsi on umbes 430 000, makstakse ühele vanemale 3,6 eurot juurde. Kui me lisame siia kokku need muud pensionitõusud, baasosa 16 eurot ja sellesama indeksi tõusu 8,4 eurot, siis võib öelda, et ligi kolmkümmend eurot on keskmine tõus tegelikult. Ilma lasteta eakatel on ta mõnevõrra väiksem, rohkem lapsi üles kasvatanud eakatel on ta suurem, aga keskeltläbi umbes 30 eurot.
Erakorraline pensionitõus koos sellesama indekseerimisega tegelikult on hästi oluline ka kriisi ajal. Me teame seda, et eakatel on lisakulusid, näiteks ravimite soetamiseks, tegelikult igapäevaseks toimetulekuks, kasvõi maskide soetamiseks, ning kindlasti laiemalt olukorras, kus on töötuse määr kõrge, on ka eakate jaoks rahaline surve suurem, võib-olla on nende enda peres abivajajaid, võib-olla on nende enda pereliikmetel raskem neid toetada. Selles vaates pensionitõus on igal juhul mõistlik ja õige otsus, seda enam, et me teame, et Eesti vanemaealiste olukord on alati olnud üks keerulisemaid Euroopa Liidus. Ligi 40% neist elab kahjuks suhtelises vaesuses. Ja me teame, et võrreldes teiste riikidega meie pensionäride pensionitase ongi madal. Kindlasti tulevikus aitavad siin kaasa nii teine kui ka kolmas sammas, teatud kogumised, aga meil tuleb hoida ja väärtustada neid eakaid, kellel pole olnud võimalik oma elu jooksul teise või kolmandasse sambasse investeerida.
Viimase teemana soovin rääkida natukene ka alaealiste kaitsest. Väga palju on viimasel ajal meedias olnud – arusaadavalt – küsimusi ja arutelu seksuaalse enesemääramise eapiiri üle.
Minu isiklik seisukoht on tegelikult see, et Eestis tuleb algatada debatt selle eapiiri tõstmise üle. Isiklikult toetan seda tõstmist ja pean seda õigeks, nii nagu varem on nii lastekaitse liit, seksuaaltervise liit kui ka sotsiaalministeerium korduvalt seda teinud.
Tean, et sellel teemal on nõupidamised toimumas mitme ministeeriumi vahel, need on justiitsministeerium, siseministeerium, sotsiaalministeerium ning haridus- teadusministeerium, kes kõik üheskoos püüavad arutada kuidas täpselt oleks mõistlik seda teha. Ehk me ei saa muuta lihtsalt ühte numbrit seaduses, meil tuleb tegelikult vaadata üle laiemalt kogu seadustik. Tuleb kindlasti lahendada see küsimus, mis puudutab võib-olla väikese vanusevahega noori, sest arusaadavalt siin on teatud erisused.
Aga kõige kriitilisem on loomulikult, et selliseid juhtumeid, kus on väga selgelt tegemist ikkagi oma mõjupositsiooni kuritarvitamisega, ei saa ükski seadusandja tolereerida. Neid ei tolereeri tegelikult ka kehtivad seadused, neis kohtades saab vastuseks olla ainult ühene hukkamõist.
Aga siia debatti on juba kaasatud ministeeriumite kaudu arstid, psühholoogid ja ülikoolid. Kindlasti on oluline kaasata ka noorte ja laste esindajad, näiteks lastekaitse liit, et vaadata peale just nimelt kõigile nüanssidele. Üks asi on järelevalve pool ja seaduslik pool, teine asi on see, kuidas korraldada teadlikkuse tõstmist, kuidas kõiki neid muresid lahendada ja näiteks ohvreid parimal viisil aidata ja toetada. Seda tööd oleme ikka ministeeriumide koostööd teinud, kindlasti jätkame ka edaspidi. Ametlikult see valdkond nüüd praeguses valitsuses sotsiaalministeeriumis kuulub sotsiaalkaitseministrile, kui aus olla, nimelt lastekaitse ja kogu see pool, aga varem olen ise kaks aastat sotsiaalministrina töötanud ja loomulikult ka mulle isiklikult on see teema oluline, kasvõi vaimse tervise vaates. Nii et kindlasti panustan ka siin kaasa oma mõtete ja tähelepanekutega.
Ma arvan, et seda diskussiooni tuleb pidada hästi rahulikult, üksteist austavalt ja vastakuti läbimõeldult. Aga ma arvan, see siht ja suund, et seksuaalse enesemääramise eapiiri tõsta 14 eluaastalt eeskätt olukorras, kus me räägime suurest vanusevahest, kus me räägime olukordadest, kus ilmselgelt ei ole tegemist võrdsete partneritega, see on õige suund.
Sellega ma oma sõnavõtud praegu lõpetan. Vastan hea meelega küsimustele. Aitäh!
Juhataja
Suur tänu! Palun, infotehnoloogia- ja ettevõtlusminister Andres Sutt!
Andres Sutt
Jaa. Aitäh! Tere päevast! Omalt poolt siis avan kaks teemat täiendavalt.
Kõigepealt lisaeelarvest ja ettevõtluse toetamise meetmetest. Lisaks töötukassa palgatoetuse meetmele on veel 25 miljonit turismisektorile ning teistele sektoritele, mis on märtsikuiste piirangute tõttu oluliselt kannatanud, on 19 miljonit. Ehk kaks summat kokku on 44 miljonit eurot.
Nii nagu ma ütlesin, see tuleb lisaks töötukassa meetmele. Ja me räägime siinkohal püsikulude katmise osalisest toetamisest.
Kui me räägime nüüd turismisektorist, siis kindlasti see toetusvajadus on laiem kui ainult majutus, toitlustus ja spaad. Me oleme juba praegu mõne erialaliiduga kohtunud ja kindlasti neid konsultatsioone jätkame, et ka nende meetmete disaini läbi rääkida, nii et nad jõuaksid võimalikult hästi ja võimalikult kiiresti nende sektoriteni, kus vajadus on kõige suurem.
Tegelikult meie suur eesmärk on ju ikkagi see, et me aitame ettevõtlussektoril selle kriisi võimalikult väikeste kadudega üle elada. Jah, meil on jäänud niisugune viimane pingutus, aga seal on oluline ka meie kõigi ühine panus, et me kodanikena järgiksime ka kõiki neid piiranguid, mida on kehtestatud, ja kindlasti, kui meil avaneb võimalus vaktsineerida, kui see järjekord meieni jõuab, et me siis ka vaktsineeriksime.
See on kõige parem ja kindlam viis, kuidas majanduse taastumisele kaasa aidata, kui me saame uuesti piirid lahti, saame uuesti inimesed liikuma ja saame ka ise liikuma hakata. Jah, sinna on veel aega, aga just selleks, et aidata seda aega üle elada, on lisaks palgakulude toetusele töötukassa kaudu ka püsikulude katmise toetus.
Täpsemate tingimustega me tegeleme. Järgmise nädala jooksul me kohtume veel ettevõtlusorganisatsioonidega, et see info liikumine oleks kahepoolne ja me saaksime võimalikult hea lahenduse.
Kindlasti satub olema kedagi, kes ei ole rahul, ja kindlasti on ka neid, kes võib-olla saavad rohkem, kui oleks õiglane. Aga ma arvan, et kõige olulisem on see, et me teeme selle süsteemi läbipaistva ja kiiresti rakendatava ning saame kiiresti edasi liikuda ega diskrimineeri kedagi muuhulgas näiteks ettevõtlusvormi alusel.
Teine teema, millest ma tahtsin rääkida, puudutab tänast valitsuse istungit, kus me siis otsustasime teha muudatused Eesti teabevärava Eesti.ee kaudu inimeste teavitamisest.
Nii nagu te teate, siis igal inimesel on Eesti riigis olemas meiliaadress [email protected] ja umbes 434 000 inimest on sellelt aadressilt ise teinud automaatse ümbersuunamise oma tavapäraselt kasutatavale meiliaadressile.
Eelmise nädala vaktsineerimise teavitamise käigus tuli aga välja, et tegelikult sellel suuremal osal või vähemalt sama suurel osal ei ole seda aktiveerimist tehtud. Seetõttu kõikideni kindlasti need kutsed ei jõudnud.
Me leidsime ka hästi kiiresti lahenduse, mis peaks hakkama kehtima loodetavalt juba homsest. Ehk me kasutame neid inimeste kontakte, mida inimesed on juba ise andnud rahvastikuregistrisse ja see ümbersuunamine tehakse automaatselt. Nii et kui te ise ei ole täna teinud oma Eesti.ee meiliaadressi ümbersuunamist, siis te ei peagi midagi ette võtma, sest riik teeb seda teie eest, nii et see info ja teavitus jõuab ilusti teieni.
Ma arvan, et sellel on ka laiem tähendus. Meil on siis olemas ajakohased kontaktid inimeste kohta ning kui ükskõik millises olukorras on vaja inimesteni jõuda kiiresti ja operatiivselt, siis see lahendus aitab seda teha.
Siit on mul ka üleskutse kõikidele inimestele. Kui te vaatate üle oma andmed rahvastikuregistris, siis palun ajakohastage need, et kõik, mis on oluline info, jõuaks ka teieni.
Siinkohal ma lõpetan. Ja olen valmis vastama küsimustele. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Aga minister Jaak Aab, palun!
Jaak Aab
Jah, paar väikest täpsustust. Alati ei ole kohe meeles kõike rääkida. Kindlasti, nii nagu ka Andres rääkis siin ja ka Keit ehk nii rahandusminister kui ka ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister, need meetmed, olgu need ettevõtete toetuseks kohalike omavalitsuste kulude või investeeringute toetuseks, oleme otsustanud, et neid tingimusi ja jaotusvõtmeid iga minister, kes siis vastavas valdkonnas on, kabinetile tutvustab.
Kindlasti me soovime need kokku leppida ja nagu paika panna selle aja jooksul, kui lisaeelarve riigikogus menetluses on, et ei tekiks takistusi. Kui lisaeelarve on riigikogus vastu võetud, siis me suudame ka need meetmed ja abinõud kohe rakendada.
Nii et kui täna keegi küsib, et millise jaotusvõtme järgi kohaliku omavalitsuse investeeringuid jaotatakse, siis ma ütlen, et sarnane võti kui eelmine aasta, aga ma detailselt selle kohta praegu vastata ei oska.
Ja veel üks teema, mis minu jaoks on ka oluline ja mis tegelikult on viimastel päevadel hakanud oma elu elama. Kuskilt on võetud signaal, et valitsuse liikmed äkki on otsustanud, et nemad ennast ikkagi vaktsineerida ei lase.
Lükkan selle ümber, seda kindlasti ei ole olnud. Lihtsalt nende tarnete numbrite valguses me korra teisipäeval seda arutasime. Me ei teinud ühtegi otsust, et me ei vaktsineeri või ei valmistu selleks. Kindlasti ka täna kinnitasime üle, et riigikantselei selle organiseerimisega tegeleb.
Vaktsineerimine on rangelt vabatahtlik, nii nagu me teame, ka valitsuse liikmete või riigikogu liikmete või põhiseaduslike institutsioonide puhul. Aga kindlasti ma kutsun üles nii nagu meie Eesti inimesi kutsume üles, et me läheme vaktsineerima.
Mul on selline tunne, vähemalt nende debattide põhjal, mis valitsuses on olnud, et seda teeb enamik. Kindlasti mina võin juba öelda, arvestades minu tervislikku seisukorda, iga ja kõiki neid piiranguid, võib suure tõenäosusega, lausa sada protsenti öelda, et see on AstraZeneca vaktsiin, millega ma ennast vaktsineerida lasen, tõenäoliselt järgmisel nädalal. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Me jätkame nüüd ajakirjanike küsimustega. Küsimust saavad esitada need ajakirjanikud, kes on eelnevalt oma osalemise soovist valitsuse kommunikatsioonibüroole meili teel teada andnud. Kõik, kes on seda teinud, olge head, te saate nüüd veel ühineda selle Teamsi vestlusega, kui tulete siia juurde. Lingid on teil olemas.
Esitage siis küsimus nii, et kõigepealt andke käetõstmise märgiga endast märku ja siis lülitage sisse oma arvuti kaamera, et me teid näeksime, ja vahetult enne küsimist ka oma mikrofon. Kohe pärast seda, kui te olete küsimuse esitanud, vajutage mikrofon kinni ja võtke oma käetõstmise märk maha. Aga kaamera võib sisse jääda.
Nagu ikka, öelge oma nimi, väljaanne ja küsimuse adressaat. Ja esimese küsimuse saab nüüd esitada Ronald Liive. Palun!
Ronald Liive, Geenius
Aitäh! Ronald Liive Geeniusest ja küsimus on Tanel Kiigele.
Eelmine kevad, kui kogu see koroonakriis alguse sai, olid väga suureks mureks ja probleemiks isikukaitsevahendid. Tänavu on tegelikult see viirus palju laastavam, haiglates on väga palju rohkem inimesi.
Kas te saate anda ülevaate, mis on IKV seis tervishoiuteenuste osutajate ja kiirabipidajate juures? Kas neil on piisavalt suured varud, et tulla siin järgmine kuu aega või ka kaks kuud toime selle olukorraga?
Tanel Kiik
Tänan! Tõepoolest, eelmine kevad oli sellega väga palju muresid, võib öelda niimoodi, et need mured lahenesid järk-järgult kevade lõpul, suve algul. Ja praegu on tegelikult haiglatel väga ulatuslikud varud.
Olen suhelnud sel teemal nii haiglajuhtidega kui hädaolukorra meditsiinijuhiga. Isikukaitsevahendite defitsiiti ei ole vastavalt eelmise valitsuse ajal eraldatud lisarahale. Tegelikult haigekassa kaudu anti ju võimalus ja lausa kohustus soetada haiglatele kahe kuu isikukaitsevahendite varu. Jooksvalt oleme samamoodi tegelikult selle aasta haigekassa eelarves arvestanud isikukaitsevahendite tarbeks lisavahendeid, just nimelt tulenevalt sellest, et nakkushaigus levib. Me teadsime, et see vajadus on kõrgem kui tavapäraselt, seda on hinnatud kõrgemaks kui tavapärane. Nii et tervishoiu vaates siin mingeid murekohti ole, julgelt võib isegi öelda, et mitte ühegi haigla vaates.
Me oleme täiendavalt tegelikult ka riigi varusid aidanud eraldada.
Ma näen, et Jaak Aab on käe tõstnud ja ma jätangi talle võimaluse täpsustada seda, kuidas me oleme toetanud kohalikke sotsiaalteenuse pakkujaid riikliku reservi abil, mida ohjab riigihalduse minister Jaak Aab.
Juhataja
Jaak Aab, palun!
Jaak Aab
Noh, kui teha väike tagasivaade, siis tegelikult see kriitiline varu eelmisel kevadel … No põhjusi me teame, kõik tarneahelad kukkusid kokku ja kuskilt neid isikukaitsevahendeid lihtsalt võtta ei olnud. Traditsioonilised maaletoojad seda teha ei suutnud. Ja eks siis terviseamet, ka haiglad ise, hooldekodud ise ja kohalikud omavalitsused ise üritasid neid hankida. Ja siis sain ülesande mina, et riigi keskse varuga ja selle hankimisega tegeleda.
Tõesti, ma võin öelda, et kahe nädalaga me suutsime kriitilise varu tekitada ja kuu ajaga juba kuu aja varu tekitada.
Nii nagu Tanel kirjeldas, kuna praegu turul ei ole puudust isikukaitsevahenditest, küsimus on pigem võib-olla rahalises ressursis, siis haiglad saavad läbi haigekassa teenuste loetelu, teenuse hinnaga tegelikult endale ka selle vahendi. Hooldekodudele me oleme aidanud seda muretseda. Ka omavalitsustele oleme kesksest varust eraldanud.
Ja kinnitan, et meil on keskses varus endiselt lisaks nende asutuste ja haiglate kahe kuu varule veel kogu riigi kahe kuu varu. Nii et sellel korral meie isikukaitsevahenditest üldse rääkima ei pea.
Siin kõlas uudistest läbi, vist keegi kuskilt haiglast kommenteeris, et on raske ja ei tea, mis juhtub. Ma arvan, et see inimene siiski ei teadnud, et ka tema haiglal on piisavad varud olemas.
Kui on vaja, siis me muidugi toetame. Me oleme kohalikele omavalitsustele vähekindlustatud inimeste jaoks jagamiseks eraldanud, samuti lasterikaste perede jaoks, nii nagu kohalik omavalitsus ise soovib.
Ja ma tunnustan ka kohalikke omavalitsusi. Nii Tallinn kui ka teised omavalitsused on jaganud neid isikukaitsevahendeid just nimelt eakamatele ja vähekindlustatud isikutele. Nii et seda probleemi Eestis õnneks ei ole.
Juhataja
Aitäh! Kõik ajakirjanikud, kes te olete registreerunud, palun ühinege Teamsiga, sel juhul saate ka esitada küsimuse.
Ja järgmine küsimus nüüd, Ekvard Joakit, palun!
Ekvard Joakit, Delfi
Jaa. Ekvard Joakit, Delfi. Ma loodan, et mind on kuulda. On mind kuulda?
Juhataja
Jaa.
Ekvard Joakit
Väga hea! Sooviks küsida võib-olla eelkõige Tanel Kiigelt, aga võib-olla tahab ka Jaak Aab vastata.
Viimase kuu aja jooksul on kutsutud haiglatesse appi Tartu Ülikooli meditsiinitudengeid, aga ometi meil on ka ju Soomes sadu, võib-olla isegi tuhandeid Eesti arste. Ehk ressurss, mida tegelikult saaks selles kontekstis kasutada. Kas valitsus on astunud mingeid samme, et seda ressurssi Eestisse tagasi tuua, või mitte. Või mille taha see jäänud on?
Tanel Kiik
Aitäh küsimast! No tõsi on see, et jah, nii Soomes kui ka mujal riikides töötab Eesti tervisetöötajaid. Me oleme varemgi, tegelikult ka eelmise kriisi ajal selle teemaga eraldi tegelenud, tegime seda ka kevadise laine ajal.
Arusaadavalt inimesel, kellel on näiteks juba pere loodud teises riigis, kellel on seal püsiv elukoht, ei ole võimalik tulla nii kergesti lühikese etteteatamisega teise riike appi. Samamoodi on üsna palju neid inimesi, kes töötavad korraga mõlemal pool lahte, st kes osutavad tervishoiuteenuseid nii siin kui ka Soomes.
Põhjus, miks oleme kaasanud eeskätt noori tudengeid, on just see, et väga paljud neist tegelikult on juba praegu haiglates, on need praktikal olevad residendid, nii õed kui ka arstitudengid, ja küllaltki paljude puhul on ka praegu võimalik olnud praktikagraafikuid ümber planeerida. Näiteks, kui on broneeritud esialgu teoreetiline osa ja praktika pool hoopiski maikuusse, siis on praegu olnud mõistlik ja õige tuua see ettepoole ehk vahetada need tsüklid ära. Ja siin on olnud nii tervishoiukõrgkoolid kui ka ülikoolid väga paindlikud. See personal tegelikult on selles vaates väga tugevaks abiks haiglatele, kuna tegemist on inimestega, kes tunnevad Eesti tervishoiusüsteemi, kes on varem juba kas olnud praktikal või väljaõppinud ja võib-olla mõnes konkreetses haiglas juba tööl. Ehk nende puhul n-ö sulandumine haigla töösse toimub väga kiiresti ja mõnel on ka võimalik suure tõenäosusega oma töö- ja pereelu ühitamist mõnevõrra lihtsamini teha kui näiteks välisriigi puhul.
Lisaks oleme tõesti Soome kolleegiga ja ka Läti terviseministriga suhelnud ning olukorraks, kui tõesti vajadus tekib, on mõlemad riigid Eestile abi pakkunud. Seda ei saa välistada, see vajadus võib tekkida, aga praegu on prioriteet ja peamine eesmärk on tulla toime kriisiga tervishoiusüsteemis Eesti inimeste, Eesti haiglate pinnalt. Küllaltki palju on praegu veel vaba ressurssi lõunaregioonis. Kui me vaatame haiglate täitumust, siis põhjaregioonis on see üle 500 haige ja lõunaregioonis praegu alla 200. See tähendab seda, et meil on küllalt palju võimalik suunata patsiente ravile Lõuna-Eesti haiglatesse, eeskätt Tartu Ülikooli kliinikumi tõsisema ravivajaduse puhul, aga ka laiemalt väiksematesse haiglates, nagu Põlva haigla, Valga haigla, Lõuna-Eesti haigla. Viljandi haigla on juba korduvalt võtnud ka patsiente Kesk-Eesti piirkonnast.
Nii et sellised on peamised sammud, mis me hetkel teeme. Pikemas plaanis ei saa loomulikult, nagu öeldud, välistada ka seda, et meil võib tekkida olukord, kus me pöördume emma-kumma naaberriigi poole. Oleme sel teemal suhelnud mõlema terviseministriga. Aitäh!
Juhataja
Aitäh!
Jaak Aab
Mul ka siin palju täiendada ei ole, õige vähe. Üks asi. Kindlasti väga hästi reageerisid ja tulid kaasa need Eesti inimesed, kes hetkel ei tööta tervishoiuvaldkonnas. See oli eelmine kevad nii, minu teada oli paar-kolmsada inimest, ja ka praegu on sellele üleskutsele vastanud sadu inimesi, kes on tulnud appi tervishoidu.
Kui nad on ka töötanud samal ajal kuskil teises valdkonnas, siis on nad seda teinud kas lihtsalt oma vabast ajast või siis vähendades praegust koormust on tulnud tervishoiuasutustele appi. See on väga-väga tänuväärne. Kindlasti tänan kõiki.
Nii nagu Tanel ütles, arstitudengid ja ka need, kes õeks õpivad, käivad päris tõsiselt juba abis, neil on praktika. Ma arvan, et see ressurss on enam-vähem kaardistatud.
Kindlasti need inimesed, kes töötavad siin kahel pool, eks nad jagavad oma aega, kas siis Eestis või Soomes, aga tervishoiuolukord on igal pool keeruline. Nii et kui meie kutsume kedagi, et tulge nüüd koju, siis järelikult kuskil mujal tekib auk.
Ma loodan küll, et see väike varu, mis meil ikkagi praegu haiglates on ja kõik need meetmed, mida siin Sotsiaalministeerium ja haiglad ja kriisistaap on ette võtnud – me saame sellega hakkama. Ja nii nagu ütles ka Tanel, eks me läheme siis abi küsima, kui väga vaja on. Momendil seda hetke veel käes ei ole.
Aga kõige suurem lootus on ikkagi see, et kontaktide vältimine nende piirangute raames, mis ka valitsus on kehtestanud, aitab meil hoida vähemalt seda numbrit stabiilsena, et see enam väga palju ei kasvaks. Kuid kindlasti on see viitega, st ka nende rangete piirangute kehtestamise mõju avaldub kahe-kolme nädala pärast. Me ei saa loota, et see tuleb homme.
Nii et jälgime olukorda ja kindlasti oleme valmis rakendama lisameetmeid, kui selleks vajadust on.
Juhataja
Aitäh! Merilin Pärli, palun! Palun ka kaamera sisse panna! Ja me ei kuule. Palun mikrofon panna sisse!
Praegu me ajakirjanikku paraku ei kuule ega näe, mistõttu küsin igaks juhuks üle, kas teistel osalevatel ajakirjanikel on veel küsimusi. Ronald Liive, kas oli veel küsimus?
Ronald Liive, Geenius
Jah, ma küsiks ühe küsimuse veel, Tanel Kiigelt uuesti. Kas või kui palju te saate avada seda, kuidas lisaeelarvest seda vaimse tervise poolt kavatsetakse toetada? Kas teil isiklikult on mingeid mõtteid, kuidas siis eestlaste vaimset tervist praegusel keerulisel ajal toetada? Aitäh!
Tanel Kiik
Aitäh! No tegelikult vaimse tervise toetamisega tegeleb ju riik ja ka väga paljud organisatsioonid iseenesest pidevalt. Ja see on ka ainuõige. Ehk eelmise aasta eelarves me panime lisaressurssi juurde just nimelt käesolevaks aastaks, näiteks ohvriabi telefonile, lasteabi telefonile, sotsiaalkindlustusameti kaudu panime ka juurde püsirahastuse kliiniliste psühholoogide kutseaasta toetamiseks, et edaspidi ei oleks ka siin enam vajakajäämist.
Käesoleva aasta vaimse tervise meetmete all on tõesti erinevad teenused, seal on näiteks lasteasutuse toetamised, seal on ohvriabi toetamise lisaraha, seal on perearsti teraapiafond, mis tähendab, et neil on on võimalik rohkem omakorda suunata oma patsiente teatud vaimset tervist toetavatele teenustele. Seal sees on ka just needsamad telefoniliinid, millele viitasin, nagu ohvriabiliin või hingehoiuteenus, mida on pakutud.
Me näeme lihtsalt, et see nõudlus on arusaadavalt hetkel suur ja lisaraha tuleb suunata eeskätt neisse lahendustesse, mis juba toimivad, töötavad, ja mida saab kiiresti rakendada, kui kusagilt lisaressurssi juurde panna, et teenuse kättesaadavus inimestele paraneks.
Kindlasti tahan väga tunnustada siin kõiki vabatahtlikult tegutsevaid organisatsioone, kes on andnud väga mõistlikke soovitusi ja teinud ka tegevusi. Näiteks, Vaimupuu, kes tegelikult pakub konsultatsioone ja nõustamist.
Ka seesama n-ö vitamiinikampaania, mis on käivitatud ja juba väga positiivselt vastu võetud. Viis nädalat, viis erinevat teemat. Esimene nädal olid teemaks head suhted, teisel nädalal räägiti rohkem tervislikust toitumisest, sellel nädalal on fookuseks uni, piisav puhkamine. Veel on tulemas positiivsete emotsioonide pool ja füüsilise liikumise pool.
Ehk kõik sellised kohad, kus me saame ise panustada enda tervise hoidmisesse ka selle kriisi ajal, kus arusaadavalt on pingeid palju ja muresid palju. Võib öelda, et lähedaste tugi sellisel raskel hetkel tegelikult ongi võib-olla kõige kiiremini abi pakkuv. See võib tegelikult olla kõige lihtsam ja väiksem asi, mida me saame teha.
See on nii nagu tervishoid ikka, et väga palju on ennetustööd, väga palju on terviseteadlikke valikuid. Vaimse tervise teadlikkus on see koht, kus kindlasti on meil kõigil veel palju õppida. Näiteks, kuidas märgata neid sümptomeid enda puhul või teiste puhul, kuidas tuge pakkuda, lähedasi kuulata, vajaduse korral tõesti abi otsida. Ja kindlasti on oluline, et kõikvõimalikud sildistamised ja kõik muu selline ära kaoks.
Siin ju ka täiendava sammu astunud tegelikult riigikogu, kes võttis vastu seadusemuudatuse, mis soodustab alaealiste psühhiaatri juurde pääsemist, vajaduse korral ka ilma vanema nõusolekuta, kui see vanem näiteks mingil põhjusel on ise selle probleemi allikas või on ise osa sellest probleemist või seda mingil põhjusel alavääristab ja oluliseks ei pea.
Ma arvan, et valdav osa Eesti inimesi, Eesti vanemaid hoiavad oma lapsi ja peresid, aga kahjuks me teame, et on ka teistsuguseid juhtumeid. Oluline on, et ka need lapsed ja need noored abi saaksid.
Juhataja
Aitäh! Keit Pentus-Rosimannus, palun!
Keit Pentus-Rosimannus
Ma lihtsalt hästi konkreetse näitena lisan, et seesama kinnise lasteasutuse teenuse osa sellest paketist on miljon. Perearstide kaudu ja perearstidele toeks ka kliiniliste psühholoogide kasutamine on samuti osa sellest vaimse tervise paketist. Need on võib-olla kaks sellist kõige suuremat ja kohest kiiret vajadust. Kinnise lasteasutuse teenus on nendele lastele, kes on juba riskikäitumisega ja kes väga kiiret abi vajavad.
Juhataja
Aitäh! Ekvard Joakit, palun!
Ekvard Joakit
Jaak Aab juba kergelt puudutas seda teemat siin, aga uuriks ikkagi lähemalt. Millal me võime oodata, et piirangud hakkavad mõjuma ja nakatunute arv hakkab alla minema? Ja millal me peaksime olema reaalselt murelikud, kui seda ei juhtu, st millal võib tekkida vajadus kaaluda karmimaid koroonapiiranguid? Aitäh!
Jaak Aab
No see on küsimus, mida me ju esitame iga nädal – kui mitte üks kord, siis kaks korda – näiteks teadusnõukojale, terviseametile, ekspertidele. Meie niisamuti küsime.
Eks need tendentsid ja arengusuunad ju viisid karmimate piiranguteni nädal või kaks tagasi – 11. märtsil tuli minu arust see karmim sulgemine.
Kui nüüd vaadata, millised need piirangud on, siis praktiliselt nad kattuvad juba eelmise kevade piirangutega, ega siin palju rohkem kuskile minna ei ole.
Ja nüüd niisugused äärmuslikud näited, mis on olnud siin ka kuskil riikides kasutusel, et liikumispiirangud, kellaaegadega komandanditunnid, no ma ei tea, mida iganes, on räägitud ka piiride sulgemisest.
Aga siin ma tahan öelda seda, mida ma ütlesin eile ka riigikogus, et liikumine üle piiri on muutunud väga väikeseks, tegelikult. Nii et kindlasti ei ole liikumine üle piiri see, mis meil massiliselt siin seda viirust levitab. See on ikka sisemine levik praegu.
No alati, nii nagu ka meile teadusnõukoda vastas, kui me 11. märtsil selgelt sellised karmimad piirangud kehtestasime, siis siit peab paar-kolm nädalat edasi arvestama, kus siis viitega kõigepealt on nakatunute arv, ja kui see hakkab püsima juba mingil stabiilsel tasemel paari nädala pärast, siis alles peale seda hakkab langema haiglas olijate arv.
Nii et kas meil tuleb veel kasvu või me oleme juba teatud platoole jõudnud, sellele on raske vastata. Eks jälgime neid numbreid ja kuulame teadusnõukoja ettepanekuid.
Aga tahaksin kõigile südamele panna, et eks need piirangud on ju päris massiliselt kontakte vähendanud. No ma toon kaks näidet: kõigepealt, kooliealiste laste hulgas on nakatumine vähenenud, seda on juba praegu näha, ehk tegelikult ikkagi siin oli selge mõju distantsõppele minemisel, ja teine asi on see, et päris eakate hulgas, st üle 80-aastaste hulgas avaldab mõju vaktsineerimine, ehk ka seal on näha selget nakatumisnäitajate langust. Ja hooldekodude elanike suhtes, hooldekodus asuvate inimeste suhtes on näha samuti näitajate langust, tõenäoliselt on seal ka pigem vaktsineerimise mõju.
Me loodame, et need erinevad mõjud – nii piirangud, kontaktide vähendamine kui samas ka pidev vaktsineerimiste arvu kasv – loovad need tingimused, et me võime öelda, et paari-kolme nädala pärast me suudame hakata mingeid näitajaid vähendama.
Siis on kindlasti küsimus, et need piirangud kehtivad ju 11. aprillini. Ma tahan siinkohal meelde tuletada, et nendest piirangutest hakkame me – koostöös teadusnõukoja ekspertidega – tõenäoliselt välja tulema samm-sammult.
Ma ei usu absoluutselt seda seisu, et me saame ühe pauguga kõik siin lahti teha ja uuesti põrutada.
Seda on näidanud teiste riikide praktika natukene, aga ka meie enda praktika jaanuaris. Võib-olla jaanuaris oleks Harjumaal ja Ida-Virumaal pidanud kauem piiranguid hoidma või veidi isegi karmistama. Aga see on tagantjärele tarkus. Tol hetkel ei osanud ka tegelikult meie teadusnõukoda seda soovitada.
Me oleme lähtunud tegelikult teadusnõukoja soovitustest peaaegu sada protsenti ja eks me kuulame neid edasi. Ma arvan, et me saame sellest jagu.
Aga kindel üleskutse kõigile: kui meil on teatud reeglid, siis me peame nendest kõik kinni pidama, solidaarselt kinni pidama, siis on nendel mõju. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Tervise- ja tööminister Tanel Kiik, palun!
Tanel Kiik
Jah, aitäh! Jaak pikaaegse endise sotsiaalministrina rääkis tegelikult põhiküsimused ära. Ma võib-olla paneks tõesti selle osa veel rahvale südamele, nii nagu eile rääkis päris hästi „Esimeses stuudios“ Tallinna Kiirabi juht doktor Adlas, et praegu on tõesti selline olukord, kus väga paljud inimesed töötavad sõna otseses mõttes 20-tunnistes vahetustes, selleks et meie inimeste elu ja tervist päästa. Ja vähim, mida saab teha ülejäänud osa ühiskonnast, on vastutustundlik käitumine. Me saame oma käitumise ja oma valikutega aidata seda nakatumisfooni alla tuua.
Need ei ole mingid anonüümsed inimesed, kes igapäevaselt haiglasse satuvad. Me oleme olukorras, kus meil Eestis kokku selle pandeemia ajal, tänaseks, koos praegu haiglas olevate inimestega, kes vajavad haiglaravi, üle 5000 inimese COVID-19 haigusega. Üle viie tuhande! See on meeletu arv inimesi.
Ja tegelikult me näeme, et see tõus jätkub, me näeme, et 700 inimest on stabiilselt haiglas sees. See ei tähenda mitte seda, et 700 ongi seal, vaid seda, et iga päev tuleb 700-800 juurde. Osa inimesi kirjutatakse välja, mõni läheb teise osakonda, aga kümmekond iga päev sureb.
Ehk tegelikkuses see olukord on äärmiselt kriitiline ja väga palju selliseid väikseid valikuid, väikseid otsuseid, nagu enne viitasin, on olulised. Me ei ole läinud valitsuses tõesti otsustama, et ei tohi juriidiliselt koguneda üle viie inimese kellegi sünnipäevapeole. Küll aga oleme andnud selge soovituse, nii nagu ka teadusnõukoda on öelnud: praegu ei ole aeg sünnipäevi pidada. Praegu ei ole aeg neid kohtumisi ega üritusi teha.
Kõige kriitilisem olukord on Tallinnas ja Harjumaal, st siin peab olema eriti ettevaatlik ja, kui vähegi võimalik, tegema kaugtööd, kui vähegi võimalik, jätma üritused ära.
Usun, et meil kõigil on lihtsam ja parem tunne teha need üritused suvel, teha neid aasta teises pooles või siis, kui me oleme ise vaktsineeritud ning ka meie eakad, sõbrad, sugulased, vanavanemad ja vanemad on vaktsineeritud.
See „kingitus“, mida me võime tuua kellelegi enda sünnipäeval, teiste sünnipäevadel või mis tahes külastusel, sellega, et toome koju selle viiruse, toome selle viiruse oma perekonda, oma lähedaste juurde, hiljem peame aga käima kedagi haiglas vaatamas – õigemini COVID-19 haigeid ei saagi vaatama minna – ja hiljem saame teada, et see jääb meie hingele – ma arvan, et seda ei taha mitte keegi.
Soovitan vaadata eilset Raul Adlase osalusega saadet „Esimene stuudio“ – teen nüüd siin reklaami ERR-ile – ning soovitan tõesti mõelda sellele ja vaadata pilguga, kas see sünnipäevapidu, kas see kohtumine või kas see üritus on seda väärt, et pärast teada: sellest üritusest sai alguse uus kolle.
Juhataja
Aitäh! Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus, palun!
Keit Pentus-Rosimannus
Aitäh! Jaa, soovitus mõelda on kindlasti hea, aga tegelikult on see soovitus meile ju see, et kõik kontaktid, mis ei ole tõesti vältimatud, mis ei ole vältimatult vajalikud ja eluliselt vajalikud kontaktid – kõikidest sellistest kontaktidest peaks praegu hoiduma.
Ja mis puudutab piirangute kehtivust või nende karmistamist või pikendamist, siis igal nädalal, õieti kaks korda nädalas on valitsusel ülevaade sellest.
Nüüd 11. aprillini kehtivate piirangute võimaliku pikendamise kindlasti me esimeses otsas vaatame üle märtsi lõpus, et seda ka mitte jätta päris viimastele päevadele.
Veel kord: ka täna üle antud lisaeelarves me tegelikult arvestame võimalusega, et kui olukord ei ole märgatavalt parem viiruse levikuga selleks hetkeks, siis vajaduse korral peab olema valmis kasvõi osaliselt piirangute pikendamiseks.
Ja ikkagi veel kord tulen korraks tagasi selle juurde, mida ma ka ise pressikonverentsi alguses ütlesin. Kui on need kontaktid, mis on eluliselt vajalikud ja mida ei ole võimalik ära jätta, siis ikkagi maski kandmine ja selle maski kandmisega oma toetuse ja solidaarsuse näitamine nendele meditsiinitöötajatele, keda Tanel kirjeldas ja kes tõesti teevad tööd inimvõimete piiril, on teinud seda juba pikalt, see peaks olema vähemalt maikuu lõpuni sisuliselt täiesti omaks võetud viis. Ja ma arvan, et see tegelikult on tõesti väike pingutus, aga selle mõju on suur.
Juhataja
Aitäh! Minister Jaak Aab, palun!
Jaak Aab
Jah. No Keit andis selle meeldetuletuse. Kui me räägime, et piirangud tekitavad meile stressi ja et meil on väga raske, kui me ei saa suhelda, no mõelgem siis, millises pinges ja stressis elavad needsamad arstid, õed ja hooldetöötajad praktiliselt aasta.
Nii et mõelgem natukene enda ninast kaugemale, mõelgem solidaarselt ja aidakem siis teineteist kõigi nende võimalike sammudega ja nende sammude tegemata jätmisega, mis ei ole hädavajalikud.
Juhataja
Aitäh! Ma vaatan, et praegu rohkem ajakirjanike küsimusi ei ole. Sellisel juhul täname kõiki ja kohtume nädala pärast. Seniks soovime head tervenemist nii peaministrile kui ka kõigile teistele headele Eesti inimestele, kes meie häid soove ja tervist praegu vajavad. Aitäh! Kohtumiseni!