Juhataja Eero Raun
Head ajakirjanikud! Alustame valitsuse pressikonverentsi. Teie ees on peaminister Kaja Kallas, tervise- ja tööminister Tanel Kiik, haridus- ja teadusminister Liina Kersna ning loodetavasti liitub meiega peagi ka siseminister Kristian Jaani. Palun!
Kaja Kallas
Tere! Ja vabandust viivituse pärast! Me tahtsime kindlasti saada kokkuleppele piirangute suhtes, sellepärast et see on see, mida te kõik ootate, ja siis me ei peaks tulema pressikonverentsile rääkima sellest, et me arutame edasi neid asju. Seetõttu me oleme siin kerge viitega.
Koroonaviiruse levik on tõsine. Seda näitavad kõik numbrid, mida me näeme. Meie eesmärk on olnud kogu aeg see, et meie meditsiinisüsteem peaks vastu. See tähendab seda, et meie haiglad, arstid ja õed ei oleks üle koormatud ning me saaksime jätkata plaanilist ravi.
Praegu me näeme nakatumise suurenemist. Me näeme seda küll eelkõige noorte ja laste hulgas, aga kuna kõik need asjad käivad viivitusega, siis varem või hiljem jõuab see nakatumine ka haiglatesse, kui lapsed viivad selle haiguse koju. Seetõttu me oleme sunnitud siiski kehtestama piiranguid, et nakatumisnäitajaid allapoole tuua.
Neid piiranguid tehes me siiski ei väsi rõhutamast seda, et inimeste enda vastutus on see, mis seda nakatumist vähendab. Kevadel me saime hästi hakkama sellepärast, et inimesed tõesti hoidsid teineteisest eemale ja läksid kaugtööle.
Ma tegin täna ka pöördumise tööandjatele, sest me näeme, et põhilised nakkuskolded on töökohtades. Ma olen tööandjatele teinud pöördumise, et kõik, kellel on see võimalus, saadaksid oma inimesed kaugtööle. On päris palju töökohti, kus seda võimalust ei ole.
Teine asi, on tehtud ka pöördumine linnajuhtide poole, et ühissõidukites rohkem kontrollitaks või jõustataks seda, et inimesed kannaksid maski ega kannaks viirust edasi.
Meie piirangute eesmärk on nakatumiskõverat murda ja nakatumisahelad katki lõigata. Seetõttu me ei teinud lausalisi piiranguid, vaid püüame neid rakendada seal, kus oht viirust levitada on kõige suurem.
Kõigepealt koolid. Me otsustasime, et pärast koolivaheaja lõppu lähevad koolid üheks nädalaks distantsõppele, aga 1.–4. klass jäävad kooli. Ehk siis algkool jääb kontaktõppele. Samuti hariduslike tugiteenuste ehk hariduslike erivajadustega lapsed jätkavad kontaktõppel. Samamoodi jätkatakse konsultatsioone koolides.
Kui mõte on selles, et inimeste kontakte vähendada, siis sellega seoses me piirame nii laste, noorte kui ka täiskasvanute huvitegevust ja sportimist selliselt, et järgmisel kahel nädalal see peaks toimuma individuaalselt ehk kõikvõimalikud rühmatrennid jääksid ära ja kaks nädalat neid ei toimuks, just sellepärast, et nakatumisahelad tuleb katki lõigata.
Trennid ise ei olegi nii väga probleem, kuid probleem on see, et inimesed liiguvad grupiga ja ühest punktist teise, ning see, mis nad teevad enne ja pärast trenni.
Lapsed, kes käivad 1.–4. klassis, kes niikuinii on koolis ja omavahel seal kokku puutuvad – see huvitegevus, mis puudutab neid lapsi, kui see huvitegevus toimub nendessamades gruppides nendesamade laste vahel, on lubatud.
Avalikud üritused. Avalikel üritustel me vähendame osalejate piirarvu. Siseruumides on lubatud osalema kuni 200 inimest. Ürituse korraldaja peab tagama 50-protsendilise täitumuse ja hajutatuse. Statsionaarsete istekohtadega siseruumides aset leidvatel üritustel jäävad piirmäärad samaks.
Mida see tähendab? Kontserdid, kinod ja teatrid on endiselt lahti, aga nende puhul tuleb vaadata, et oleks tagatud hajutatuse nõue, täidetud maskide kandmise nõue ning hajutatus istekohtade vahel peaks olema selliselt, et inimesed nii-öelda malelaua põhimõttel istuksid ja kontakte vähendaksid.
Kogemus sealt on selline, et kontserdikorraldajad ja teatrid on päris hästi korraldanud selle, et ilma maskita sisse ei saa ja reeglitest peetakse kinni. Tegelikult see võiks olla ka eeskujuks teistele.
Toitlustuskohad jäävad lahti selliselt, nagu nad praegu on, aga tuleb juurde 50-protsendilise täitumuse nõue lisaks sellele, et meil on maksimaalselt kuueliikmelised grupid ja kaks meetrit peab neil olema teistega vahet.
See mõte on selles, et toitlustuskohtade puhul, kui need on pikemalt lahti, siis see hajutatus, inimeste paigutamine ja minek restorani ei ole surutud ühele ajale. Selliselt me saaksime seda tagada, et ka sellest 50 protsendi nõudest tõepoolest kinni peetakse.
Kavatseme teha ka suuremat järelevalvet selle üle, et neid reegleid tõesti täidetakse. Ma panen ka toitlustuskohtade pidajatele väga hinge peale, et see on nende enda huvides, et nad ise peaksid nendest reeglitest kinni. Sest vastasel juhul me oleme sunnitud tegema karmimaid meetmeid.
Spaad ja veekeskused. Meil on tulemas koolivaheaeg. Eelmine kord, kui oli koolivaheaeg, siis seda näitasid reoveeuuringud, et inimesed läksid spaadesse ja veekeskustesse ja sellega meil ka viiruse levik suurenes. Seetõttu spaad ja veekeskused lähevad pausile kaheks nädalaks. Ehk koolivaheajaks lähevad need kinni, lihtsalt selleks, et seal ei tekiks tunglemist. Nii me vähendame jällegi inimeste ringi liikumist ja nakkuse levikut.
Nii et sellest koolivaheaja nädalast sõltub see, kas me suudame neid nakatumisahelaid läbi lõigata või ei suuda. See sõltub kõigist meist. Tähtis on, et me peaksime kinni distantsi hoidmise reeglist ja vähendaksime kontakte. See on ainuke asi, mis tegelikult aitab.
Kui me ei suuda neid numbreid kuidagi paremaks saada – risk meditsiinisüsteemile on endiselt olemas –, siis me peame neid meetmeid uuesti arutama kahe nädala pärast, kui see periood lõpeb.
Mis on veel oluline? Oluline on see, et järgmisel nädalal on vabariigi aastapäev. Riik on otsustanud just sellesama nakatumise vältimiseks jätta ära kõik suured üritused. Aga avalikud üritused on endiselt lubatud, kuigi piirmääradega.
Minu tungiv soovitus nende avalike ürituste korraldajatele on see, et jätta need üritused ära. Võiks teha oma toetajatele pöördumise: teeme sel aastal teistmoodi, tähistame vabariigi aastapäeva koduses ringis ja väiksemalt, nii et me kontakte vähendame. Aga tõepoolest, sellised avalikud üritused on ka 24. veebruariks registreeritud. Ma loodan, et korraldajad siis ise tagavad selle, et sealt mingit suurt nakkuse levikut ei tule.
Tungiv soovitus on vabariigi aastapäeval ja ka koolivaheajal vältida reisimist nii väljaspool Eestit kui ka Eesti sees, samuti vältida rahvarohkeid kogunemisi. Nagu ma ütlesin, kõigile, kellel on see võimalus, on soovitus siiski minna kaugtööle, et me saaksime [nakatumisnäitajate] numbrid langusesse.
Samal ajal meie tegeleme edasi vaktsineerimisega. Tänase seisuga on meil üle 4000 vaktsineeritu. Mulle tuli ka teade, et Järvamaal on 70 protsenti õpetajatest vaktsineeritud. Sellega me liigume järjest edasi, et järjest rohkem oleks inimesi, kes on vaktsiini saanud. Tänu sellele me suudame paremini kaitsta riskirühmi, kõigepealt õpetajaid, politseinikke, päästjaid ja seejärel juba ka kõiki teisi.
Eks Tanel saab vaktsineerimisest veel täpsemalt rääkida. Aga minu soovitus on igal juhul see, et kui teie arst kutsub teid vaktsineerimisele, siis kindlasti minge. Õnneks on meie eakad näidanud väga head eeskuju ja võtavad tõepoolest vaktsineerimisest aktiivselt osa.
Aga ma praegu lõpetan.
Juhataja
Aitäh! Tervise- ja tööminister Tanel Kiik, palun!
Tanel Kiik
Tervist ka minu poolt! Tõepoolest, valitsus arutas täna jätkuvalt COVID-19 teadusnõukoja ettepanekuid. Tegime ära põhilised vajalikud otsused, et aidata kaasa viiruse leviku tõkestamisele.
Kindlasti on siin kohti, kus on mõistlik igaühel meist käituda rangemalt, kui nii-öelda miinimumnorm ette näeb. Valitsuse otsus seab tegelikult meile ette selle standardi, aga see ei tähenda seda, et kõik, mis on lubatud, on soovitatav, ja kõik, mis on lubatud, on mõistlik. See on täiesti teine asi.
Ma pean mõistlikuks ja jätkuvalt tervemõistuslikuks, et me kõik oma kontakte vähendame: kes saab, teeb kaugtööd, kes saab, jätkab pikemalt distantsõppel, kui ta on ülikoolis või muus haridusasutuses, just nimelt neis astmetes, kus see on võimalik, vaadates ka seda, milline on kohapealne nakatumise olukord.
Loomulikult kõik need koosviibimised ja üritused, mis ei ole vältimatult vajalikud, on praegu mõistlik edasi lükata. Mitte ükski sünnipäev ega pidu pole väärt seda, et pärast on kümned inimesed nakatunud ja mitmed haiglavoodis. Ma arvan, et keegi selliseid üritusi enda hinge peale ei soovi.
Valitsuse piirangutel ma praegu pikemalt ei peatu. Me jätkame debatti pärastlõunal selles, mis puudutab teatud kompensatsiooniküsimusi. Arusaadavalt siin on detaile ja nüansse, mis tuleb läbi rääkida, läbi arutada, mis puudutab nii jõustumisaega kui ka kõike muud.
Kindlasti vastavad juriidilised korraldused tulevad kas tänase tööpäeva jooksul või lähipäevadel, sõltuvalt sellest, kuidas riigikantselei koostöös ministeeriumidega jõuab need vormistada. Sealt saavad kõik sektorid enda kohta ka täpsemat infot lugeda, sest arusaadavalt on alati sellistes olukordades küsimusi.
Mis puudutab üldist epidemioloogilist olukorda, siis tänane arv, 996 uut positiivset testi, on loomulikult järjekordne negatiivne uudis. Me teame seda, et see on halvemuse poolest teine näitaja. Meil on olnud varem korra ka 1100 [positiivset] testi, aga tookord oli seal poolteise päeva kogus sees.
Praegu on laborid mulle kinnitanud, et seekord on tegemist ühe päeva arvuga. Ehk siin ei ole mingisugust anomaaliat, vaid see ongi tänane reaalne nakatumise tase ühiskonnas. Loomulikult teeb see enam kui murelikuks.
Me teame, et nakatunuid kokku kogu selle perioodi jooksul on Eestis juba olnud 55 295. Me teame, et kahe nädala nakatumisnäitaja on praegu 671,95 – see on juba märkimisväärselt kõrgem, kui ta oli veel mõne nädala eest. Meil oli vahepeal ka perioode, kus ta oli 520 või 530 juures, nii et me oleme sellest tasemest juba üle 20 protsendi tõusnud ja seda suhteliselt lühikese aja jooksul, kui vaadata viimast kaht nädalat.
See tähendab seda, et [näitajate] sellise tempoga tõustes hakkab kindlasti juhtuma see, mida ka peaminister kirjeldas, et haiglaravile tekib lisakoormus. Juba praegu on terviseametil ja tervishoiutöötajatel väga suur koormus lähikontaktsete tuvastamisel, testimisel, isolatsiooni suunamisel ja järelevalve tegemisel.
Ehk me oleme hetkel kiiresti halvenevas faasis. See tähendab seda, et lisaks valitsuse piirangutele on ülivajalik iga inimese enda mõistlik käitumine ja vastustundlikute valikute tegemine.
Haiglaravi vajab praegu üle 500 inimese. Nende seas on nii COVID-19 tõttu haiglasse sattunud inimesi kui ka neid, kes tõesti on haiglas nakatunud. See on eriti kahetsusväärne olukorras, kus tegelikult vaktsineerimise võimalus on olnud avatud kõigile tervishoiutöötajatele ja lisaks õendusabiosakondadele juba paar kuud. Alates detsembri lõpust ja jaanuaris-veebruaris on järk-järgult vaktsineerimisi tehtud. Väga paljud on seda võimalust kasutanud.
Aga ma arvan, et see on ka meeldetuletus kõigile meile, patsientidele, ka hooldekodu elanikele ja töötajatele, kes ei ole seda võimalust veel kasutanud. Ei ole midagi kurvastavamat kui haigla- või hooldekodusisene kolle olukorras, kus tegelikult vaktsiin on nendele sektoritele olnud kättesaadav juba pikalt ja kõik soovijad on saanud seda kasutada. Sellisel hetkel nakatumine või haiglaravi vajadus on ju puhtalt nende inimeste hingel, kes otsustasid ennast või mõnd oma lähedast vaktsineerimata jätta.
Soovitan siinkohal kõigil hoolikalt järele mõelda. Me teame, et see haigus on kõige ohtlikum eakate inimeste puhul. Samamoodi on see ohtlik haiglakeskkonnas ja hooldekodu keskkonnas, kus enamasti ongi inimesed nõrgestatud organismiga. Nii et kindlasti on praegu veel võimalik teha siin oma järeldusi ja oma korrektiive, et me ei peaks lugema jälle mõne nädala pärast uutest kolletest piirkondades või asutustes, kus tegelikult on olnud võimalik vaktsineerida ära kogu töötajaskond või elanikkond.
Rääkides veel vaktsineerimisest, tõepoolest, eelmine ööpäev tõi siin positiivse rekordi. Nagu viitasin, vaktsineerimise mahud nüüd järjest tõusevad. Viimase 24 tunni jooksul tehti 4354 vaktsineerimist, mis on senini kõige suurem arv. Kuskil uudistes oli kirjas, et see on esimest korda üle 4000, ehkki minu teada on ühe korra enne veel nii olnud – võite kontrollida, aga tegelikult on see teist korda üle 4000. Aga tõsi on see, et rekord see on.
Ja homme, õigemini tänase kohta ootame kindlasti uut rekordit ja sellel nädalal üldse eeldame senise perioodi kõige kõrgemat vaktsineerimiste arvu, sest me oleme nüüd paralleelselt edukalt käivitanud nii eakamate inimeste vaktsineerimise Pfizer/BioNTechi ja Moderna vaktsiiniga kui ka eesliinitöötajate – haridusvaldkond, siseturvalisuse valdkond ja kaitsevaldkond – vaktsineerimise.
Tegelikult oleme ära teinud ka väga laialdase kaardistuse koostöös ministeeriumidega. Nii et meil on hetkel kokku 160 000 inimest, keda üks või teine ministeerium või kohalik omavalitsus eesliinina käsitleb.
Loomulikult seal tuleb teha selline mõistlik jaotus ehk prioriseerimine ja vaadata peale, kes täpselt on tegelikult kõrgendatud nakkusriskiga ja kelle puhul on võimalik oodata. Aga arusaadavalt Eesti riigis ongi palju inimesi, kes vastutavad eri sektorites nagu energeetika, side, sotsiaalvaldkond, siseturvalisus, kaitsevaldkond, haridusvaldkond riigi igapäevase toimimise eest.
Kindlasti liigume paralleelselt edasi nii eakamate kui ka eesliinitöötajate vaktsineerimisega, järk-järgult neid gruppe laiendades, tulenevalt ka sellest, kui palju vaktsiine Eestisse jõuab.
Kui rääkida nende negatiivsete numbrite kõrval, mis nakatumisnäitajad on, veel ka positiivsetest numbritest, siis täna õhtuks peaks Eesti jõudma olukorda, kus meil on inimesi COVID-19 vastu vaktsineeritud rohkem kui kogu selle 12 kuu jooksul haigusesse nakatunud.
Järk-järgult hakkab nüüd edaspidi tõusma just nimelt nende osakaal, kes on saavutanud teatavad antikehad, teatava kaitse selle haiguse vastu vaktsineerimisega, võrreldes nendega, kes on teadaolevalt selle haiguse läbi põdenud.
Tegelik [põdenute] number võib loomulikult olla suurem, aga valdav osa nendest tõsisemalt haigestunutest on loomulikult teada, sest need on inimesed, kes arsti poole pöörduvad või muul viisil oma testimist taotlevad. Ehk edaspidi kasvab järk-järgult üha kiiremini ühiskonnas see osa, kellel on antikehad, kellel on kaitstus haiguse vastu.
Aga, nagu olen mitu korda öelnud, maratoni lõpusirge ei ole koht, kus jalga lõdvaks lasta või sammu lühendada. Praegu on just, vastupidi, see koht, kus tuleb neli kuni kuus nädalat, võib-olla ka natuke kauem vastu pidada ja pingutada, et aprilli- ja maikuu oleksid juba oluliselt paremad, oluliselt kergemad.
Me teame, et vaktsineerimise mahud tõusevad, kuna kasvavad ka riiki jõudva vaktsiini kogused. Aga me teame ka seda, et veel lähinädalatel ei ole see vaktsineerimise võimalus kättesaadav niivõrd paljudele, et ta võiks reaalselt nakatumise näitajaid alla tuua.
Praegused nakatunud on juba kas nakkuse saanud või lähiajal testima minemas, nii et lähiajal näeme kindlasti veel tõusu. Kui me ise ennast järgmistel nädalatel heas mõttes kokku ei võta, distantsi ei hoia jne, siis me näeme seda tõusu märtsis. Kui me siiski suudame veel pingutada – ehkki kõik on sellest väsinud, kõik on kurnatud, selles ma ei kahtlegi –, siis valgus paistab ja lõpp paistab.
Nii et soovitan igal juhul võtta seda kõike heas mõttes viimase pingutuse ja lõpuspurdina. Kui me kõiki neid reegleid täidame, mis valitsus on kehtestanud, ja neid juhiseid järgime, mis terviseamet on välja andnud, ning ise tervemõistuslikult kaalume, mis on nakkusohtlik tegevus ja mis seda ei ole, milliseid tegevusi saab vältida, siis ma olen küll positiivne selles vaates, et märtsikuus hakkavad nakatumise näitajad taas alla minema.
Hakkab tõusma ka vaktsineeritute osakaal ja kevadkuudel ei pea me enam arutama nii palju seda, milliseid piirangudi kehtestada, vaid saame arutada, milliseid piiranguid leevendada ning kuidas järk-järgult naasta tavapärase ühiskonnaelu juurde.
Siht oli nii eelmisel valitsusel kui on ka praegusel valitsusel see, et alates maikuust oleks vaktsineerimisvõimalus kõigile elanikele kättesaadav. See tähendab seda, et selleks ajaks me soovime ära vaktsineerida kõik kõrgemates vanuserühmades inimesed, teatud diagnoosiga inimesed, samuti eesliinitöötajad, loomulikult selle alusel, kes nendest riskirühmadest vaktsineerimist soovivad.
Me ei ole naiivsed ega arva, et see on sada protsenti, aga loodan, et see [vaktsineeritute arv] tuleb võimalikult suur, kaks kolmandikku [elanikkonnast] või enam, sest meie siht on jõuda 70 protsendini täisealisest elanikkonnast selle aasta lõpuks.
Sellega praegu lõpetan ja anna sõnajärje edasi. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Haridus- ja teadusminister Liina Kersna, palun!
Liina Kersna
Aitäh! Nii nagu siin on juba kõlanud, tõesti, nakatumisnäitajad on kõikides vanusegruppides tõusnud, aga kõige enam on need tõusnud just noorte seas.
Kui vaadata täpsemalt statistikasse sisse, siis kui meil on üldiselt 600 üldhariduskooli, siis praegu on 120 üldhariduskoolis haigus sees. See ei tähenda kollet, see tähendab, et osa lapsi on distantsõppel. Kui vaadata aktiivseid koldeid, siis aktiivseid koldeid on praegu üldhariduskoolides 30 kandis. Ja nakatumise suurusjärgust rääkides võib öelda, et 600 nakatumist on toimunud koolides.
Täna me otsustasime tõesti, nagu peaminister juba ütles, et mitte kõik lapsed ei lähe distantsõppele, vaid 1.–4. klassi õpilased jäävad kontaktõppele. See on oluline mitmest aspektist.
Esiteks, need väikesed lapsed, kes koolis on, nende vanuserühmas ei ole näha olulist nakatumise kasvu. Teiseks, me teame nii praktikast kui ka uuringutest, et algklasside lapsed vajavad õpetamisel rohkem juhendamist, kuni selleni välja, kui oluline on väikesele lapsele näiteks silmside õpetajaga. See on kindlasti prioriteet.
Kolmas põhjus on see, et kui väike laps peaks jääma distantsõppele, siis tõenäosus on, et vähemalt üks lapsevanem peaks jääma ka lapsega koju või siis viiakse laps vanavanemate juurde. Aga seda me ei taha, et lapsi viiakse vanavanemate juurde, sest üldine arusaam on see – ja seda on ka varasem praktika tõestanud –, et kui me näeme noorte seas nakatumise kasvu, siis paarinädalase viiteajaga me näeme ka vanemaealiste seas nakatumise kasvu, sest noorte kaudu on see jõudnud nendeni.
Me arutasime ka seda, kas jätta kontaktõppesse ka üheksandikud ja kaheteistkümnendikud, nii nagu seda aeg-ajalt on tehtud, aga me otsustasime, et seekord mitte. Sellepärast, et just selles vanuserühmas on praegu nakatumine väga suur ja me tahame neid nakatumisahelad katkestada.
Küll aga on hästi oluline, et koolis on lubatud teha konsultatsioone, väikestes gruppides konsultatsioone. Ja kui vaadata tehtud uuringuid, siis suurusjärgud on sellised: 30 protsenti õpilastest ütleb, et distantsõpe sobib neile paremini kui tavapärane kontaktõpe, 40 protsenti lastest ütleb, et neil ei ole väga vahet, kas nad õpivad kontaktis või distantsil, ja 30 protsenti lastest on sellised, kelle õpitulemused on langenud ja kellel on tekkinud õpiraskused distantsõppe ajal.
Ma arvan, et see on hea aeg tehagi väikestes gruppides koolides kas järeleaitamist neile, kes on jäänud juba hätta, või siis ka lõpuklassidele sellist täiendavat õpet, et nad saaksid teha ettevalmistust näiteks eksamiteks.
Ma tegin koolidele vabariigi aastapäeva aktuse tarvis ka videopöördumise, kus ma palusin noortel, kelle seas nakatumine kasvab, mõelda väga läbi oma kontaktid, olla kontaktis ainult nendega, kellega on väga vaja, ning vältida kambakesi liikumisi.
Ja kui koolid lähevad ühel hetkel tagasi kontaktõppele, siis kindlasti on väga soovitatav kanda ka koolides maski. Seda on haridus- ja teadusministeerium oma juhistes juba pikka aega koolidele öelnud, et see on vajalik ja see vähendab võimalust, et nakkus koolis saab levida.
Tallinn on siin olnud väga heaks eeskujuks. Tallinna koolides on tekkinud lastel ja õpetajatel enamasti distsipliin maski kanda. Sellele aitas kaasa ka kohalik omavalitsus, kes andis koolipidajana range soovituse maski kanda ning varustas koole ja õpetajaid maskidega.
On veel teisi kohalikke omavalitsusi, kes on sarnaselt käitunud. Aga ma tõesti kutsun üles kõiki koolipidajaid mõtlema juba täna sellele, kuidas siis, kui koolid lähevad lahti, korraldada koolielu nii, et see oleks võimalikult turvaline. Sest ega me tõesti ju keegi ei arva, et selle kahe nädalaga need arvud nüüd kohe alla hakkavad minema. Kui ka koolid lähevad lahti, siis risk on ikkagi jätkuvalt suur ja koolielu peab korraldama nii, et kontakte oleks võimalikult vähe.
Koolid on teinud head tööd. Aga kindlasti saab veel paremini. See vist oli see, mis mina tahtsin öelda. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Siseminister Kristian Jaani, palun!
Kristian Jaani
Jaa, tervist minu poolt ka! Tore olla siin teie ees sama laua taga, aga uues rollis.
Võib-olla – mitte võib-olla, vaid kindlasti – kordan juba kõiki teisi ka, aga tõepoolest see, et igaüks meist saab väga palju ära teha viiruse kontrolli alla saamiseks, on äärmiselt oluline. Mina panen ka kõigile tõesti südame peale, et olgu see üksikisik, inimene kodus, kooliõpilane või ettevõtja, hästi palju saab ise ära teha, et sellele viirusele piiri peale panna. Ja sellel on kindlasti mõju, väga suur mõju.
Nüüd siseministeeriumi haldusala eesliini vaktsineerimisest. Mul on väga hea meel, et see pihta hakkas. Me liigume väga hea tempoga, meil on kahe päevaga vaktsineeritud peaaegu 400 eesliinitöötajat.
See esimene, kõige tähtsam eesliini osa on meil umbes 3000 inimest – 1500 päästeameti ja 1500 PPA poole pealt. Seal hulgas on ka vabatahtlikud, mis on äärmiselt oluline. Vabatahtlikud, kes meiega koos eesliinil iga päev võitlemas on, nemad on täpselt samamoodi vaktsineeritavate nii-öelda eesliinis.
Ja siis edasi järk-järgult loomulikult on eesmärk kogu siseministeeriumi haldusala ära vaktsineerida, et see võitlus eesliinil veelgi edukam ja turvalisem oleks.
Nii et veel kord: mul on väga hea meel, et me oleme sinna jõudnud ja tõesti see aktiivselt käib. Nüüd järgnevatel päevadel see tempo läheb kindlasti veelgi paremaks. Ma arvan, et me jõuame sellise temponi, et me suudame vaktsineerida 350–400 inimest eesliini pealt ühel päeval. See on kindlasti väga hea tempo. Ja ma arvan, et paari nädalaga jõuame selle vaktsineerimise ära teha.
Nüüd üks selles mõttes natukene nagu muret tegev teade on see, et me saime Synlabist vihje, et meil on liikvel võltsitud vaktsineerimise sertifikaadid. Täna hommikul käisid siis nii Synlabi inimesed kui ka PPA inimesed Tallinna lennujaamas kontrollimas. Me kontrollisime seal circa 500 inimest, kes tahtsid puhkusereisile lennata, ja tuvastasime tõepoolest viis võltsitud vaktsineerimise sertifikaati.
Nii et lihtsalt üleskutse on see, et sellise tegevusega varem või hiljem vahele jääb, sellega kuskile kaugele ei sõua. PPA koos prokuratuuriga menetleb seda väga aktiivselt. Kriminaalmenetlus on alustatud dokumendi võltsimise tunnustel. Nii nagu olen juba varem öelnud, ütlen ka nüüd: olen enam kui kindel, et väga kiiresti leitakse sellele lahendused ja jõutakse tulemuseni selle kriminaalmenetluse juures.
Nii et veel kord: palun ärge minge seda teed, et kuskilt on võimalik osta mingisuguseid sertifikaate, mis on võltsitud. Te jääte vahele, sellel ei ole mõtet. Ja lõpuks on see kulu teile kindlasti veel suurem, sest sellest puhkuselennust jääte te maha, koos perega jääte maha, ja see investeering, mis on tehtud, kindlasti läheb vett vedama.
Nii. Ja lõpetuseks veel korraks COVIDist kõrvale minnes, meil on päris käre pakane väljas ja me näeme natukene pääste poole pealt sellist ülekütmise ohtu ja tulekahjude ohtu. Lihtsalt palve kõikidele inimestele, kes siin külmade ilmadega oma kodusid kütavad: pigem teeme seda kütmist siis tihedamalt, aga mitte korraga väga palju. Meil on aasta alguses elumajade põlenguid olnud 16 ja viis inimest on juba sellel aastal surma saanud.
Hakkab silma ka see, et päris paljud autod põlevad, aga autod põlevad sellepärast, et pannakse hommikul kõikvõimalikud kütted tööle. Jällegi, sealt tekib see oht.
Veel kord siis palve: ärme kütame korraga palju, aga kütame tihedamalt, sest ka selle kaudu on oht tõesti olemas. Nii et jääme kõik ellu ja terveks ka igal pool mujal. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Öelge palun küsimusi esitades oma nimi, väljaanne ja küsimuse adressaat.
Karoliina Vasli, Delfi
Küsimus on peaministrile. Seoses nende piirangutega, näiteks veekeskused ja spaad pannakse jälle kinni ja ka see 50 protsendi piirang võib teatud firmasid mõjutada. Kas tulevad ka mingid lisanduvad toetusmeetmed, riiklikud?
Kaja Kallas
Jah, see arutelu tuleb meil pealelõunal. Aga mida ma tahan rõhutada, on see, et kriisiolukorras on kõigil oma kohustus ja oma kulud ka kanda. Seda ei saa eeldada, et riik hüvitab kõike täies mahus.
Loomulikult me saame aru, et siin on tööjõuga küsimused. Ja kompensatsioonimehhanisme me arutame. Aga kriisis peavad kõik oma osa kandma.
Elo Mõttus-Leppik, Kanal 2
Küsimus siseminister Kristian Jaanile. Meil käis Postimehe otsestuudios teadusnõukoja esinaine Irja Lutsar ja ta ütles muu hulgas, et 40 protsenti eneseisolatsioonis olema pidavatest inimestest ei pea oma reeglitest kinni ja nii kaua, kui need inimesed ringi jalutavad, tegelikult ei ole ka nendest piirangutest väga suurt kasu.
Kuidas teie hindate, kas see kontroll ja järelevalve on siis praegu puudulik? Mida annaks teha? Ja kas peaks siis kuidagi jõulisemalt neid inimesi trahvima hakkama, et see kohale jõuaks lõpuks, et piirangutest ja reeglitest tuleb kinni pidada? Aitäh!
Kristian Jaani
Aitäh! Tõepoolest, järelevalve käigus on selliseid inimesi meile ette jäänud, kes isolatsioonireeglitest kinni ei pea. Regioonid võivad siin olla erinevad, ei saa nii öelda, et see on üle Eesti ühtmoodi.
Ja väga positiivne on see, et kõikidel meie patrullidele on see, ütleme, online-süsteem niivõrd hea, et tõepoolest, kui mõnda inimest näiteks tavakontrolli käigus kontrollida, siis me näeme kohe ära ka selle, kas see inimene peab olema isolatsioonis või mitte.
Mina tahan ikkagi öelda seda, et see ei ole midagi sellist, mida me saame lõpuks nagu piitsaga saavutada. Iga inimene peab ise aru saama sellest, et kui ta isolatsioonis ei ole ja välja jalutama läheb, siis ta lihtsalt kannab seda viirust edasi.
Aga loomulikult terviseametiga koostöös me saame seda sihistatult järelevalvet kindlasti alati paremini teha. Ja kindlasti me terviseametiga siin koostööd teeme.
Kaja Kallas
Täiendaks ka. See on just hea näide jälle sellest, et las keegi teeb midagi. Kui on töökohtades… Või me ju teame neid inimesi ka. Kui paljud meist tegelikult ütlevad: kuule, sa peaksid olema isolatsioonis? Kui me teame seda.
Näiteks kui ma rääkisin Soome peaministriga, siis tema tõi välja, et Soome ühiskond on selline, kus väga palju üksteise järele vaadatakse.
Põhimõtteliselt, kui keegi neid reegleid rikub, siis see ei tähenda seda, et nüüd politsei tuleb ja teeb trahvi, vaid tegelikult see on meie kõigi enda huvides.
Me kõik ju tahame, et lapsed käiksid koolis ja me saaksime vabalt elada, aga see sõltub igaühest meist. Ja kui sa paned tähele, et keegi ei ole selles isolatsioonis, kuigi ta peaks olema, siis juhi ta tähelepanu sellele, et palun… See on meie huvides. Me ei taha, et lapsed lähevad jälle distantsõppele.
Ja seesama, ma lihtsalt toon sellesama näite, mis ma tõin eile riigikogu infotunnis, et kui ühelt poolt näiteks teatud erakondade juhid justkui väljendavad muret nende suurte nakatumisnumbrite pärast, aga teiselt poolt kutsuvad üles osalema suurtel avalikel üritustel, siis see on justkui nii, et las keegi teine teeb, las keegi teine on isolatsioonis või las keegi teine on kodus, aga meie teeme ikka nii, nagu alati on olnud.
Meil kõigil on see vastutus. Seda vastutust me peame kõik ise rohkem tundma.
Elo Mõttus-Leppik
Seda küll, aga ikkagi, Soome ühiskonnas paistab, et inimesed lähevad sellega kaasa. Ja seal ongi võib-olla siis see vastutustunne suurem kui Eestis, kui me võtame [need andmed, mis meil on], et ikkagi 40 protsenti ei pea kinni nendest eneseisolatsiooninõuetest ja vastutustunnet, nagu paistab, ka järele ei tule. Mis me siis teeme? Laseme neil jalutada?
Kaja Kallas
Ei, seda me arutasime ka täna põhjalikult kõikide nende reeglite puhul, et me peame seda sihitatud järelevalvet tugevdama. Seda me teeme, see oli meie arutelu ka.
Aga ma lihtsalt tahan siia juurde lisada selle teise poole, et me ei saa nagu igale inimesele panna politseinikku sappa. See ei ole ju mõistlik. Need reeglid on sätestatud või paika pandud ju ka paljuski soovituslikult ja see toob kaasa selle nakatumisahela katkemise.
Kristian Jaani
Kindlasti ei hakka politsei käima kuskil ukse taga kontrollimas, kas isolatsioonireeglist keegi kinni peab. Veel kord: see peab jõudma igale inimesele endale kohale.
Aga ma rõhutan ka seda, et kõikidel politseinikel, kes väljas järelevalvet teevad, on see informatsioon politseiautos olemas. Nii et kui me kontrollime, siis me saame ka kohe teada, kas isolatsioon on tagatud või mitte.
Aga veel kord: tõesti, politsei ei jõua igaühe kõrvale, ei peagi jõudma, ei hakka kodus kindlasti kontrollimas käima, aga tavajärelevalve käigus me sellele tähelepanu pöörame.
Hannes Sarv, ERR
Peaministrile on küsimus eelkõige. Kas valitsusel on ka mingisugune, ütleme, indikatsioon, indikaator või arusaamine sellest, et kui me praegu, eks ole, selles olukorras kehtestame piiranguid, siis mis ajahetkel saab neid piiranguid tagasi keerata? Mis peab juhtuma selleks?
Kaja Kallas
Meil on selged numbrid, mida me jälgime. Lihtne vastus on see, et meie nakatumine peaks pöörduma langusesse. Aga see suur number, mida me jälgime, on ikkagi see, kuidas meie meditsiinisüsteem peab vastu. Ja see sõltub sellest, kui palju meil on haiglakohti hõivatud COVIDi haigetega, kui palju meil on võimalus jätkata plaanilist ravi.
Praegu plaaniline ravi ei ole piiratud, vaid COVIDi haigeid on eri haiglates väga erinevalt. Kusjuures, nii nagu Tanel juba ütles, seal on ka haiglasisest nakatumist.
Probleem on veel see, et me tegelikult ei tee seda vahet, et kes on COVIDiga haiglasse tulnud haige ja kes on COVIDiga haige haiglas. Ehk siis, mida see tähendab? Näiteks, meil on siin Põlva haigla, kus inimene tuli kirurgilisele protseduurile ja tal oli see haigus, nii et kõik said selle haiguse, kuigi nad on seal haiglas juba sellepärast, et neil on mingi muu haigus. Aga seetõttu kõik neist olid automaatselt ka COVIDi haiged.
Selliseid olukordi me kindlasti peame vältima, aga need numbrid, mida me jälgime, on ikkagi järgmised. Et meil oleks haiglas alla 500 COVIDi patsiendi. Ja me jälgime ka juhitavat hingamist.
Praegu juhitaval hingamisel olevate inimeste arv kõigub 13 ja 18 vahel, aga seal nii-öelda täitumuse koht on hoopis kaugemal. See ei ole kuidagi omavahel nii suures seoses. Juhitaval hingamisel olevate patsientide arv on tegelikult väike.
See aga teebki selle ülesande väga keeruliseks, sellepärast et oleks meil lihtsalt üks number, mida jälgida, siis oleks nii, et kui see number läheb punasesse, paneme peale, ja kui see number läheb rohelisse, võtame maha. Aga kuna neid indikaatoreid on erinevaid, siis me vaatame esiteks nakatumiskordajat, me vaatame haiglas olevate patsientide arvu, me vaatame juhitaval hingamisel olevate inimeste arvu. Ja siis me vaatame seda, kui palju on teadmata allikatest nakatunuid – need on inimesed, kes ei tea, kust nad selle haiguse said.
Ja loomulikult vaatame ka terviseameti toimepidevust – seda, kuidas me selle kõigega toime tuleme. Kui selles valemis kõik numbrid ei ole punases, osa neist näitab teistsuguseid trende, siis me peame aru saama, mis on nende anomaaliate põhjused.
Aga ka nende piirangute aruteludel me püüame silmas pidada seda, et me suudaksime siis neid eesmärke saavutada. Ehk kui meil praegu noorte hulgas on nakatumine tõusmas ja kui me tahame nakatumisnäitajat allapoole saada, siis see on see koht, kus me saame seda nakatumisahelat katkestada.
Sven Soiver, TV3
Küsimus haridusministrile ja peaministrile nende piirangute kohta. Kui koroonaajastu selline korratav mantra on, et tänast nakatumist me näeme kahe nädala pärast, siis miks piirangud, sealjuures koolides, pannakse just kaheks nädalaks? Kas see ei tekita olukorda, kus kahe nädala pärast me tegelikult ei tea, kas see piirang mõjus või kui palju ta mõjus?
Ja koolidega seoses veel, kas te arutasite võimalust kasutada mingeid regionaalseid erisusi? Spaa puhul ma saan aru, et sõidan teise maakonda, aga kooli puhul ei sõida mööda Eestit ega vaata, kus kool lahti on.
Kaja Kallas
Jah, see on küsimus, et kui see aeg on lühike, siis kas see tulemus jõuab kuidagi peegelduda nendes numbrites. Üldiselt on nii, et mida pikem periood, seda selgemalt on seda trendi näha. Teadusnõukoja ettepanek oli üks nädal peale koolivaheaega. Selles mõttes see oli neil ka läbi kalkuleeritud.
Öeldes seda, tähendab, et me vaatame seda järgmine teisipäev, me vaatame seda neljapäeval ja arutame, kas me peame seda pikendama.
Miks me ei tahtnud panna pikka perioodi? Ühelt poolt justkui öeldakse, et oleks mingi kindlus ja teada, et nüüd on koolid kinni. Tegelikult, kui me lähtume laste haridusteest, siis iga kontaktõppe päev on ikkagi võidetud päev. Ja kui me saame koole hoida lahti, siis me peame tegema kõik selleks, et me saaks seda teha.
Nüüd nendest piirkondlikest erinevustest. Jah, me rääkisime sellest, et kas me teeme siis üldised piirangud või teeme sihitult. Põhimõtteliselt teadusnõukoja ettepanek oli ka selline, et nädal aega kõik kinni ja sealt edasi tuleks vaadata kohalikul tasandil.
Meil on piirkondlikud kriisikomisjonid, kellel ei ole küll mingit juriidilist staatust. Tegelikult terviseamet igal pool otsustab, kuidas see korraldus võiks olla.
Aga praegu me näeme, et nakatumine on üle Eesti igal pool suur, mis siis, et võib-olla mõnes koolis seda veel ei ole. Kui me tahame neid nakatumisahelaid katkestada, siis me peame selle igal pool tegema.
Ma olen teiega nõus, et keegi ei lähe ju oma last teise kooli panema puhtalt selle pärast, et ühes piirkonnas on kool kinni ja teises ei ole. Aga sealt edasi pärast seda nädalat loomulikult me tahame vaadata piirkondlikke erisusi, aga praegu nakatumisnäitajates meil neid piirkondlikke erisusi lihtsalt ei ole.
Liina Kersna
Peaminister ütles suures plaanis ära, aga igal juhul ma arvan, et koolidel tasub panna vaim valmis, et see distantsõppe aeg võib pikeneda, kui me ei näe mingisugust positiivset muudatust selle kahe nädala jooksul.
Ja teiseks, nii nagu ma ka enne ütlesin, koolidel ja koolipidajatel tasub kindlasti teha juba täna plaane selleks, kuidas koolielu korraldada siis, kui koolid lähevad lahti, sest nakatumisnäitajad tõenäoliselt ei ole väga alla läinud selleks ajaks. Tuleb mõelda, kuidas seda õppetööd korraldada nii, et nakatumisvõimalus koolis oleks võimalikult väike.
Ja siin on tänaseks ka koolidel olnud väga head praktikat ja kogemusi, näiteks ollakse eri klasside kaupa üks nädal kontaktis, üks nädal distantsil või kaks nädalat kontaktis ja üks nädal distantsil.
Oluline on see, et lapsed vahepeal saaksid kohtuda oma õpetajatega, rääkida nendega, kurta oma muresid. Tänapäeval on tõesti ka teaduslike uuringutega kinnitatud, et see, kui lapsed kohtuvad oma õpetajatega, aitab kaasa õppimise edukusele. See, et suhe õpilase ja õpetaja vahel ei muutuks väga anonüümseks või eklektiliseks, on õppimise efektiivsuse mõttes hästi oluline.
Nii et jah, ma arvan, et vaim peab olema valmis selleks, et see aeg pikeneb. Aga ettevalmistusi tasub teha ka selleks, et kui koolid lähevad lahti, siis seda teha võimalikult ohutult.
Tanel Kiik
Jah, ma põgusalt täiendaksin. Põhimõtteliselt tegelikult öeldi kõik oluline ära juba. Aga vahe on tõesti selles, miks me ei teinud praegu mingeid regionaalseid erisusi: nakatumisnäitajad lihtsalt on üle Eesti praegu ühtviisi väga kõrged. Ei ole ühtegi maakonda, kas saaks ütelda, et vaat siin on kõik roosas.
Ehk midagi ei ole teha, kui me näiteks oleksime pannud piiri 500 nakatunud 100 000 elaniku kohta, siis oleks veel 10 maakonda, mis oleks olnud nii-öelda punases. Kui me oleksime pannud piiriks 400, siis oleks olnud 14 maakonda. Tegelikult on need mõlemad suhtelised kõrged arvud, eks ole.
Näiteks, meie hea lähinaaber Läti on otsustanud, et tema avab järk-järgult koole neis regioonides, kus nakatumisnäitaja 100 000 elaniku kohta on alla 200. Meil ei ole täna sellist maakonda.
Ehk see on ka põhjus, miks me pidime praegu tegema reeglid üle Eesti. Ja loomulikult tulevikuvaates me arutame seda ju korduvalt veel – me arutame teisipäeval, vahepeal koguneb ka teadusnõukoda, hindab valitsuse kehtestatud meetmeid, hindab olukorda, nakatumiskordajat ja muid trende, tõenäoliselt toob ka enda täiendusettepanekud lauale, mis puudutavad seda valdkonda või muid valdkondi.
Kogu see kriis on olnud dünaamiline kriis. Ma olen seda kogu aeg öelnud, et siin ei olegi võimalik öelda pikalt ette, mis on näiteks märtsi lõpu piirangud. Sõltub meie käitumisest, sõltub võimalikest viiruse tüvedest, sõltub sellest, kuidas need piirangud mõjuvad ja kuidas need vastu võetakse, sõltub järelevalvest, seega väga mitmest kriteeriumist.
Kindlasti tahaksin rõhutada ka seda, et kui me räägime haridusvaldkonnast, siis ei ole olnud siin valitsuses väga suuri eriarvamusi. Ma loen lehest, kuidas me risti vastupidi saame Liina Kersnaga aru üksteisest, samal ajal omavahel läbi rääkides meile tundub, et me saame täpselt ühtmoodi aru.
Mina olen avalikult öelnud – olen varem öelnud ja jään ka selle juurde –, et loomulikult tuleb meil vaadata väikelapsi erinevalt gümnasistidest ja üliõpilastest.
Seda ma ütlesin ERRile ja ütlen ka täna – täpselt seda, mida me täna ka esile tõime –, et põhjus, miks me ei läinud tõesti panema kõiki lapsi, kooli ja kooliastmeid distantsõppele, on see, et esimene kuni neljas klass on väga väikesed toredad inimesed, kes kindlasti hea meelega õpivad ja õpivad tõenäoliselt edukamalt ja isegi parema meelega, ma arvan, kui nad saavad seda teha koolikeskkonnas koos teiste lastega. Ilmselgelt distantsõpe pole niivõrd võimalik neile ja pole ka niivõrd lihtne perekondadele töö- ja pereelu ühildamise mõttes.
See on ka põhimõte, mida me oleme varemgi järginud, me oleme teinud erisusi just nimelt haridusastmete järgi ehk vanuserühmade järgi. See on see põhimõte, mida ma väljendasin ka rahvusringhäälingule. Ja sama põhimõtet tegelikult toetas ka valitsus. Ehk me olime väga ühel lainel, siin ei ole meil mingisuguseid eriarvamusi. Aitäh!
Sven Soiver TV3
Uuesti, täpsustav küsimus nende piirangute kohta. Ma saan aru, et spaad lähevad kinni ja grupis tehtavad trennid lähevad kinni. Kas grupitrennid tähendavad lapsi või kõiki vanuseid?
Ja mis saab spordiklubidest, kus on ka rühmatrennid, kus on võib-olla mingi mullivann ka kuskil nurgas ja saunad – kas need jäävad lahti individuaaltreeninguteks?
Kaja Kallas
Jaa, see tähendab rühmatrenne nii suurtele kui ka väikestele. Nii täiskasvanud kui ka lapsed-noored, kõik. Individuaalsed on võimalikud. Ja spordiklubides on samamoodi üks-ühele treeningud ja individuaaltreeningud endiselt lubatud, need kuidagi kinni ei lähe.
Aga see mõte ja see põhjendus on just see, et eelmisel koolivaheajal me nägime seda, et inimesed liikusid spaadesse. Kui see spaa osa on kinni, siis sul ei ole erilist motivatsiooni sinna, ma ei tea, hotelli lastega lihtsalt niisama minna. Sest kui nad ujuda seal ei saa, siis nad ei taha seal ilmselt olla või neil ei ole seal midagi teha. Läheme siis parem võib-olla suusatama.
Mõte on see, et seda nakatumisahelat katkestada ning inimeste liikumist ja omavahelisi kontakte vähendada.
Elo Mõttus-Leppik
Peaminister, kas teie meelest on vastutustundetu, et EKRE korraldab 24. veebruaril Vabaduse väljakul praeguses COVIDi olukorras tõrvikurongkäiku?
Kaja Kallas
Jah, minu arvates on see vastutustundetu, et nad korraldavad seda, teades seda olukorda. Aga mitte ainult EKRE, vaid ka Isamaa on registreerinud oma avaliku koosoleku kella 12ks.
Kui sa samal ajal räägid, et sa oled justkui mures, siis pigem teeks... Mina olen küll teinud oma toetajatele üleskutse, et sel aastal tähistame vabariigi aastapäeva teistmoodi. Tähistame seda kodudes, väikestes seltskondades, õues.
Jah, see on raske. Me kõik tahame mitte minna sel päeval, eriti kui on ilus ilm, sinimustvalgega ikkagi lehvitama, uhkusega, ja vaatama paraadi ja lipuheiskamist ning tegema kogu selle harjutuse läbi. See on väga tähtis ja pidulik päev.
Aga see aasta prooviks teha teistmoodi ja käituda vastutustundlikult. See ei tähenda, et see päev oleks kuidagi vähem pidulik, aga teeme lihtsalt teistmoodi.
Elo Mõttus-Leppik
23. veebruaril on ka Reformierakond kolm avalikku üritust registreerinud. Kas need peaks siis ka ära jätma?
Kaja Kallas
Ma ei ole teadlik sellistest üritustest.
Keegi kommenteerib saalist: "Need on avalikud koosolekud liberaalse maailmavaate toetamiseks. Nõmmel, Mustamäel…"
Kaja Kallas
Aa, need ei ole avalikud koosolekud, need on ilmselt igas piirkonnas need väiksed telgid, kus nad siis kolmekesi on. See kindlasti ei ole avalik koosolek. Aga selleks, et sa saad selle telgi sinna üles panna, siis see on ilmselt see põhjus. Me kindlasti ei kutsu kedagi üles kuskile kogunema.
Sven Paulus, so.fa.dog
Küsimus peaministrile. Mind tegi üsna murelikuks Eestimaa Looduse Fondi hiljutine raport, mis ütleb, et Eestis on kümne aastaga metsades 570 hektarit vääriselupaiku kadunud, RMK on need hävitanud. Koalitsioonilepingus on isegi vastavad punktid olemas, et RMK tegevust veidi ökoloogilisemas suunas suunata ja inventeerida vääriselupaigad.
Millised on plaanid või kavad selles plaanis, et RMK tegevus oleks veidi loodussõbralikum?
Kaja Kallas
See, mis meil on koalitsioonilepingus kirjas, on see, et me vähendame raiesurvet RMK-le, et nad ei peaks nii palju metsa raiuma. Aga niivõrd spetsiifilisele küsimusele [ei oska vastata], sest praegu lihtsalt me oleme tegelenud COVIDi kriisiga ja vaktsineerimisega.
Ma pean tunnistama, et meil on plaanis ka päeva lõpuks kinnitada valitsuse tegevuskava. Me saame neid teemasid arutada, aga praegu me ei ole detailides läinud sellesse teemasse veel sisse. Ja ma arvan, et keskkonnaminister on õigem selle sammu seadmisel.
Jete-Ri Jõesaar, Postimees
Siseministrile selline küsimus: kas politsei- ja piirivalveamet rakendab suuremat järelevalvet uute koroonatüvedega nakatunud üle võrreldes nii-öelda tavatüvega nakatunute üle?
Kristian Jaani
Ma tahan öelda nii, et parem sihistatus on tegelikult see, mis peaks efektiivsuse tooma. Võib-olla isegi ühikut ei ole nii palju, aga õigel ajal õiges kohas.
Juhataja
Kas on veel küsimusi? Kui ei ole, siis suur tänu. Me saame vajaduse korral jätkata ka eraldi intervjuudega fuajees, aga palun teeme neid hajutatult. Aitäh teile!