Valitsuse pressikonverents, 2. detsember 2021

02.12.2021 | 11:01

Pressikonverentsil osalesid peaminister Kaja Kallas, tervise- ja tööminister Tanel Kiik, rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus, siseminister Kristian Jaani ja maaeluminister Urmas Kruuse. Pressikonverents toimus Stenbocki maja pressiruumis algusega kell 12.
    • Jaga

Juhataja Liis Velsker
Head ajakirjanikud! Alustame pressikonverentsi.

Teie ees on täna peaminister Kaja Kallas, tervise- ja tööminister Tanel Kiik, rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus, siseminister Kristian Jaani ning maaeluminister Urmas Kruuse.

Aga esmalt annan sõna peaministrile. Palun!

Peaminister Kaja Kallas
Aitäh! Kõigepealt alustan sellega, et tahaksin väga tänada ja tunnustada politsei- ja piirivalveameti ning terviseameti ametnikke, kes iga päev pingutavad selle nimel, et tagada reeglite täitmine.

Enamik inimesi on vastutustundlikud, enamik ettevõtjaid on samuti vastutustundlikud. Ja ma olen ka selle eest väga tänulik, et ettevõtjad ja inimesed vastutustundlikult käituvad. Tänu sellele me tegelikult oleme COVID-isse nakatumise poolest endiselt langustrendis.

On aga paraku ka üksikud erandid. Igasugused solvangud ja provokatsioonid politsei ja terviseameti töötajate suunal on väga-väga häirivad.

Politsei on olnud väga mõistev, väga rahulik, väga leebe. Politsei teeb lihtsalt oma tööd. See on riigi usaldusväärsuse küsimus. Kui reeglid on kehtestatud, siis tuleb tagada nende reeglite täitmine. Ei ole mingit põhjust oma viha politsei või terviseameti ametnike peale välja valada.

Nendele poliitilistele jõududele, kes teadlikult õhutavad konflikti, ma tahaks öelda ühte asja. Eesti inimeste usaldus politsei suhtes on väga suur, see on 89%, ning meie toetame samuti politsei- ja piirivalveameti tegevust, terviseameti tööd samamoodi.

On vastutustundetu poliitilise kasu eesmärgil kutsuda inimesi üles reegleid rikkuma, veelgi enam, oodata seda, et keegi saab viga. Seda ei ole õige teha.

Need meeleavaldused ei pane meid oma korraldusi muutma. Ainuke asi, mis paneb meid korraldusi muutma, on see, et viirus levib vähem, nakatumist on vähem ja me saame need korraldused lõpetada. Nii et selleks on vaja lasta ennast vaktsineerida, vaktsineerimise hõlmatust tõsta ning, endiselt, käituda vastutustundlikult. Need on need asjad, mis panevad meid korraldusi muutma, miski muu seda ei tee. Seda tahtsin alustuseks öelda.

Nüüd headest uudistest. Sellel nädalal avaldas statistikaamet oma info selle kohta, et Eesti majandus kasvas kolmandas kvartalis 8,6%. See on väga hea tulemus, eriti kasvava tööjõupuuduse ja ettevõtjate tarneraskuste tingimustes. Eesti majanduskasv on olnud 4% võrra suurem kui meie lähinaabritel – ma räägin Soomest, Rootsist, Lätist ja Leedust, kus majanduskasv on 4,2%–4,8%. Kui me võtame Euroopa Liidu keskmise, siis näeme, et see vahe on veelgi suurem.

See kasv on olnud laiapõhjaline, see on positiivne, ning ka enim kannatanud sektorid, kui me räägime majutusest, toitlustusest, kunstist, meelelahutusest ja vabast ajast, on kasvanud vastavalt 13% või 15%.

Jaekaubanduse mahud kasvasid 10% puhtalt oktoobris. Ka keskmine palk kasvas – kolmandas kvartalis keskmiselt 7,8% ja erasektoris isegi 10% aastas.

Selle kõige taga on ettevõtjate visadus, paindlikkus, suur töö, ka uuendusmeelsus, millega meie ettevõtjad kindlasti hiilgavad. Valitsus on saanud kaasa aidata sihitud meetmetega, kiiresti rakendatud toetustega nendele sektoritele, mis on saanud pihta, aga eelkõige läbi selle, et me oleme hoidnud ühiskonda avatuna ning teinud kõik selleks, et see saaks nii olla – et kõik saaks olla lahti ja kõik saaks toimida.

Ka koolide lahti hoidmine on otseses seoses majanduskasvuga, sellepärast et kui vanemad saavad keskenduda oma tööle ega pea tegelema koduõppega, siis see tegelikult on kõik ka meie majandusele hea.

Nüüd COVID-i olukorrast. Nagu ma ütlesin, koroonaviiruse levik on pea kuu aega vähenenud. Eelmisel nädalal vähenes nakatumine 23% ja haiglasse läinud inimeste arv 20%. Saime ka täna minna üle oranžilt ohutasemelt kollasele ohutasemele.

Mis on murekoht, mida me arutasime teisipäeval? See on Euroopas ka paraku leviv omikrontüvi, mis on uus.

Alates eilsest peavad kõik inimesed, kes saabuvad kümnest riskiriigist, Eestisse jõudes ennast kohustuslikus korras testima. Esialgu kehtib see uus kord kaks nädalat.

Riskiriikidest tulevad vaktsineerimata inimesed peavad jääma isolatsiooni kümneks päevaks või kahe testi tegemise korral vähemalt kuueks päevaks. Vaktsineeritud või haiguse läbi põdenud inimesed isolatsiooni jääma ei pea, kui nad teevad kohe PCR-testi ja see on negatiivne.

Endiselt on oluline vaktsineerimine. Me näeme seda, mis toimub igal pool Euroopas, milliseid sõnumeid sealt tuleb. Hetkel see teadmine, mis meil on, mida teadusnõukoda on meile esitanud, on see, et vaktsineerimine aitab ka selle uue tüve vastu.

Paljudel inimestel tuleb kätte ka tõhustusdoosi aeg, hästi on neid tõhustusdoose tehtud, kindlasti kutsun kõiki üles laskma endale tõhustusdoos teha. Näiteks, riskirühma kuuluvatest hoolekandeasutuse elanikest on tõhustusdoosi saanud juba üle 84% ja töötajatest 78%. See väljendub väga selgelt ka nakatumises. Näiteks, eelmisel nädalal hoolekandeasutuste elanikud moodustasid kõikidest nakatunutest ainult 1,4% ja hospitaliseeritutest 1,9%.

Koolides on samuti nii testimisel kui ka vaktsineerimisel positiivne mõju. Oluliselt on vähenenud laste nakatumine, eelmisel nädalal 33%-5%-le, tänu sellele, et kõiki koolis testitakse ja varakult nopitakse võimalikud nakatunud välja.

Samuti kõikidest nakatumistest on 10% olnud lasteaia õppeasutustest, aga nagu ma ütlesin, see arv väheneb ja see on positiivne. Üldhariduskoolide töötajatest on 87% vaktsineeritud ja 40% on saanud ka tõhustusdoosi. Nii et sellega läheme kindlasti edasi.

Jätkame valitsuses arutelu ka Eesti seisukohtade üle, mis puudutab Euroopa kliimaõigustikku „Eesmärk 55“.

Teisipäeval oli meil rohepoliitika komisjon, kus ma jälle põhjalikult neid teemasid arutasime. Üks otsus puudutab kliimameetmete sotsiaalfondi loomist. Igal juhul, kui on heitmekaubanduse laiendamine, ka transpordile või elamuehitusele, siis on seal suur risk, et tegelikult see puudutab just inimesi, kes on vähem kindlustatud, ja sellisel juhul peab see sotsiaalfond ka selliseid muresid lahendama.

Samuti on pikalt olnud arutusel – Eesti on seda ka toetanud – süsiniku piirimeetme kehtestamine. See kõlab väga keeruliselt, aga sisuliselt tähendab see seda, et kui Euroopas kehtivad kliimaeesmärgid ja tingimused, siis Euroopa ettevõtete konkurentsivõime võrreldes teiste sektoritega või teiste riikidega ei tohiks väheneda. Ehk kui samas sektoris on konkureeriv ettevõtja, kes tahab oma tooteid tuua Euroopa turule, siis see peaks toimima ka nii, et tema süsinikujalajälge arvestatakse samuti toote hinnas.

Meie otsused puudutavad ka ambitsioonikamat taastuvenergia eesmärki just selles, mis puudutab vähese CO2-heitega kütuste kasutamist, merenduses näiteks, aga ka energiatõhusamat kasutamist. Me jätkame nende aruteludega. Juba nädala pärast tegelikult tulevad rohepoliitikakomisjonist kõik need seisukohad ka veel valitsusse kinnitamiseks. Meil see tööjaotus on lihtsalt selliselt tehtud, et me kõigepealt seal arutame kõiki neid teemasid põhjalikumalt. Osa seisukohti kinnitasime juba eelmisel nädalal.

Minu poolt kõik. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Nüüd annan sõna tervise- ja tööminister Tanel Kiigele.

Tervise- ja tööminister Tanel KiiK
Tervist! Alustan paarist teemast, mis olid täna valitsuse istungil.

Täna kiitsime heaks tervise infosüsteemi põhimääruse järjekordsed muudatused selleks, et muuta üleriigilist digiregistratuuri ikka päev-päevalt paremaks.

Kui see käivitus kaks ja pool aastat tagasi suvel, siis lubasime ka välja, et üks selle eesmärke on loomulikult aidata inimesi ühest küljest mugavamalt leida arstiaega, aga teisest küljest ka vähendada ootejärjekordi seeläbi, et inimene näeb paremini, mis on üleriigiline pilt, millised on vabad ajad ja saab selle võrra näiteks minna kiire vajaduse korral kasvõi kõrvalmaakonda mõne eriarsti vastuvõtule, kui tema enda kodupiirkonnas temale sobival ajal vastuvõttu pole.

Nüüd me muudame seal täiendavalt seda nii, et me anname võimaluse üleriigilises digiregistratuuris lisada ennast kardioloogi, dermato-veneroloogi ja endokrinoloogi ootejärjekorda. Kui tekib vaba vastuvõtuaeg, siis neid inimesi, kes seal ootejärjekorras on, hakatakse eraldi sellest teavitama. Ja see põhimõte on selles mõttes, ma arvan, hästi mõistlik ja õige, et siis ei ole inimesel vajadust endal käia pidevalt kontrollimas, ega juhtumisi pole mõni aeg vabanenud, ning ei teki ka seda olukorda, kus näiteks eriarstil on vastuvõtuaeg, mis tühistatakse ära ja mis jääb lihtsalt täitmata, selle võrra aga ressurss kasutamata.

Kui see pilootprojekt kolme eriala puhul läheb edukalt, siis me laiendame seda ka mujale, vaatame seda esialgsete tulemuste põhjal. Ma väga loodan, et nii läheb ja et me saame üha rohkem pakkuda inimestele proaktiivset lähenemist ja infovahetust üleriigiliste digikanalitega.

Teeme seal tervise infosüsteemis teatud täiendusi veel, näiteks, mis puudutab kiirabi mobiilse töökoha administreerimismoodulit ja teatud häirekeskuse ressursiandmete edastamist, et laiemalt selliseid, ütleme, tehnoloogilisi lahendusi kasutada, nii et võimalikult operatiivselt ja kiiresti liiguks infohäirekeskuse, kiirabi ja teiste osapoolte vahel ning selle võrra taas muuta teenust kokkuvõttes professionaalsemaks, kiiremaks ja inimestele paremini kättesaadavaks.

Uuendus puudutab ka COVID-19 tõendeid. Ehk kui inimene loob samadel alusandmetel tõendi, näiteks teise vaktsiinidoosi kohta või vaktsineerimise läbimise kohta, siis tema varasem tõend kustutatakse ära, selleks et ei tekiks segadust, et tal on paralleelselt mitu tõendit tegelikult samadel alustel, samade põhimõtetega, ja inimene pärast võib kogemata ekslikult näiteks kasutada vale tõendit. Ühtlasi selleks, et tal on selge, milline tõend kehtib ja milline mitte. See puudutab just seda, kui tõend on samadel andmetel, samadel alustel tehtud. Kui sul on läbipõdemise tõend eraldi ja vaktsineerimise tõend eraldi, siis need loomulikult säilivad mõlemad.

Täiendavalt oli täna istungil ka töö- ja sotsiaalministrite ning ka terviseministrite järgmise nädala kohtumine (EPSCO) Euroopa Liidu tasandil. Seal on päris palju olulisi teemasid, kus oma hea kolleegi sotsiaalkaitseministriga Eestit esindame.

Ühest küljest on seal alampalga arutelud ja läbirääkimised – milline on siis adekvaatne miinimumpalk? Me toetame kindlasti seda põhimõtet, et miinimumpalk peab olema õiglane ja tagama inimväärse äraelamise. Oleme seisukohal, et Eesti läheb siis kollektiivlepinguriikide alla, kus miinimumpalga kehtestavad ametiühingud ja tööandjad, nii nagu see praegu ka on. Eesti järgmise aasta miinimumpalk teatavasti samuti peagi tõuseb, see [teema] peaks tulema istungile järgmisel nädalal.

Samuti arutatakse sotsiaal- ja võrdsuspoliitika ministrite arutelul võrdse töötasu maksmist, võimalikult õiglase töötasu maksmist kas võrdse või võrdväärse töö eest. See on koht, kus, ma arvan, Eesti riigil on aus peeglisse vaadata. Sooline palgalõhe on jätkuvalt karjuvalt suur Eesti riigis.

Siin kindlasti nii Eesti tasandil kui ka Euroopa tasandil sekkumine, heas mõttes info vahetamine, teavitustöö tegemine ja läbipaistvuse kasvatamine – millised on siis need töö ja palgatingimused, mida pakutakse? – on ainuõige. Loomulikult on oluline, et me ei tekitaks sellega mingit üleliigset bürokraatiat või raskusi eeskätt mikro- ja väiketööandjatele. Need seisukohad on Eesti samuti esitanud. Aga printsiip ja põhimõte, et võrdse või võrdväärse töö eest tuleb saada sama palka sõltumata soost, on nii elementaarne, et seda on 2021. aasta pressikonverentsil isegi kummaline mainida.

Ühtlasi arutame terviseministritega pandeemiaks valmisolekut. Siin on teatud mehhanismid ja ettepanek, mis on juba varasemalt töös. Hetkel käivad pingelised läbirääkimised n-ö HERA-mehhanismi loomise üle, just nimelt selleks, et Eesti – õigemini mitte ainult Eesti, vaid Euroopa tervikuna ja seeläbi maailm tervikuna – suudaks kiiremini ja ühtsemalt reageerida pandeemiatele, nii praegustele kui ka tulevastele. Me teame, et varem või hiljem oleme me taas sarnases olukorras. Ka üldine Euroopa terviseliidu tugevdamine on päevakorras.

Nendest teemadest saame kindlasti täpsema ülevaate anda siis, kui need otsused on tehtud. Võib öelda, et nii nagu Euroopast tavaks, viimase hetkeni käivad veel läbirääkimised-arutelud lõplike sõnastuste üle. Ja loomulikult siin tahab ka Euroopa Parlament hiljem oma sõna sekka öelda.

Nüüd COVID-19 olukorrast. Kõigepealt, positiivne on see, et Eesti, mis oli veel kuu aega tagasi väga kõrgel [ohutasemel] oma nakatumise näitajate poolest ja Euroopa Liidu maailma arvestuses tipus, on nüüd Euroopa Liidu mõttes kümne madalama nakatumise tasemega riigi seas.

Mis iseloomustab üldiselt väiksema nakatumisega riike, kes on stabiilselt seal püsinud, on loomulikult suurem vaktsineerimisega hõlmatus, on see Hispaania, Itaalia, Portugal, Malta või ka Soome, tegelikult need riigid, kes on meist allpool, kes on seal stabiilselt olnud? Neid iseloomustab see, et nad on saanud oma elanikkonna suuremaarvuliselt vaktsineeritud, oluliselt üle Euroopa Liidu keskmise, ja see aitab tegelikult nakatumise riski all hoida. Nii et see on ka mõttekoht meile või õigemini isegi mitte mõttekoht, vaid selge järelduse koht: kui me soovime, et meie tõusud, st kolmas laine või võimalik neljas laine ei viiks meid taas uutesse kõrgustesse, siis ainuõige ja ainumõistlik on kasutada tasuta vaktsineerimise võimalust, mis on kättesaadav kõigis maakondades, perearstikeskustes ja pereõdede juures.

Meil on veel arenguruumi esmaste dooside arvu kasvatamisel ja see on kindlasti koht, kus igaüks, kes veel ei ole vaktsineerima jõudnud, saab oma panuse anda nii enda kui ka teiste kaitseks.

Loomulikult on oluline teha ära ka tõhustusdoosid. Pühadeaeg läheneb, me kõik hakkame loodetavasti veetma rohkem aega oma pere ja lähedastega ning kohtuma ka inimestega, kellega me iga päev kokku ei puutu. Märksa kindlam tunne on istuda ühiselt jõululauda oma vanemate-vanavanemate ja sugulaste-sõpradega, kui kõik on saanud kätte ka tõhustusdoosi või siis on vaktsineerimiskuur värskelt lõpetatud. Siis ei ole seda hirmu ja ohtu, et pühadelauast võib alguse saada väike või suur viirusekolle, mis võib lõppeda mõnele inimesele haiglaravile sattumisega või halvemal juhul surmaga.

Ehk panen tõesti inimestele südamele, et kuna praegu hakkab väga paljudel järjest täituma see kuue kuu periood esmase vaktsineerimise lõpetamisest, siis on võimalik see süst ära teha Pfizer/BioNTechi ja Moderna puhul kohe kuue kuu möödudes, AstraZeneca ja Jansseni puhul isegi viie kuu möödudes esmase kuuri lõpetamisest.

Ühtegi põhjust seda edasi lükata küll ei ole. Pigem vastupidi. Me näeme, et neid põhjuseid on, lisaks pühadeperioodile ka omikrontüve levik Euroopas tervikuna ja kasvav viiruselaine. Ehk mida kiiremini tõhustusdoos saab tehtud, seda kindlam on tunne ja seda kindlam on kaitse.

Olen ka enda tõhustusdoosi kätte saanud, kuna olen AstraZenecaga vaktsineeritud nagu enamik valitsuse liikmeid. Võin ka öelda, et hoopis teine tunne on tulla siia pressikonverentsile. Täitsa siiralt, tegelikult ka tõhustusdoos annab märksa kõrgema kaitse ja tegelikult eeskätt vanemate-vanavanemate kaitseks on mõistlik lasta iseennast vaktsineerida ning aidata ka neid vajaduse korral aja leidmisel ja kohaletoimetamisel. See on meie kõigi ühine hoolsus ja kohustus. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Nüüd annan sõna rahandusminister Keit Pentus-Rosimannusele.

Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus
Aitäh! Ma pean ütlema, et ka mina olen kolmanda ehk tõhustusdoosi kätte saanud. Samamoodi nendele, kellel on näiteks väga väikesed lapsed kodus, see tõepoolest annab kindlustunnet juurde küll. Kindlasti soovitan esimesel võimalusel tõhustusdoos ära teha kõigil, kellel see aeg kätte jõudnud on.

Kolm teemat täna valitsuse istungi ja ka kabinetiaruteluga seonduvalt. Kõigepealt, valitsus kinnitas täna seisukohad kahel rahandusteemal, mis on Euroopa Liidu tasandil arutelu all.

Esimene neist puudutab rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamist. See on valitsuse jaoks oluline prioriteet. Ja kuna tegu on suuresti riikide piire mitte tunnistava nähtusega, siis kindlasti koostöö on siin eriti oluline riikide vahel, ka Euroopa Liidu üleselt.

Euroopa Komisjon avaldas sel suvel üsna ambitsioonika ettepanekute paketi, mis selle valdkonna tulevikku puudutab. Ja see pakett sisaldab ka ettepanekut luua Euroopa Liidus üks uus asutus, sellises Brüsseli keeles nimetatud AMLA, mille eesmärgiks saab rahapesu vastu võitlemiseks vajaliku töö koordineerimine just nimelt liikmesriikide vahel. Selle kohta me täna ka Eesti seisukohad kinnitasime.

Eesti toetab sellise asutuse loomist. Aga samas peame me oluliseks rõhutada ja kogu selles protsessis silmas pidada, et kõik need menetlused, mis uue üleeuroopalise asutuse loomisega kaasnevad, oleksid ikkagi kiired ja tõhusad ning et järelevalve, mida uus agentuur riikide rahapesu andmebüroode üle tegema hakkab, ei muudaks riigisiseseid protsesse kuidagi aeglasemaks ega keerulisemaks. Me vaatame tõesti kriitiliselt põhjendamatult pikkadele tähtaegadele.

Aga kõige praktilisemat kasu selle uue agentuuri puhul tõesti näeme riikidevaheliste sageli keerulise andmevahetusega seotud rahapesuteemade koordineerimisel ja selle paremal organiseerimisel.

Teine osa seisukohtadest, mille valitsus täna kinnitas, puudutab esmaspäevast Euroopa Liidu rahandusministrite kogunemist. Seal hakkame arutama päris pikalt ettevalmistatud Euroopa Liidus tegutsevate äriühingute maksustamise käitumisjuhendit. Selle keerulise nime taga on iseenesest muudatused, mille peamine eesmärk on sellised olukorrad kaotada, kus liikmesriikide maksusüsteemides on sätted, mis piiriüleselt võimaldavad tehingutega kas täielikku maksuvabastust või ka mitmekordse maksuvabastuse kasutamist. Eesmärk on iseenesest hea ja õige, aga kuna paralleelselt on käimas Euroopa Liidus ka miinimummaksu puudutava direktiivi ettevalmistamine – mäletatavasti see on nüüd Euroopa Liidu järgnev tegevus OECD tasandil kokku lepitud globaalse miinimummaksu kehtestamisele –, siis meie jaoks on oluline, et enne maksustamise käitumisjuhendiga edasiliikumist meil on kindlus, millisel kujul on kavas Euroopa Liidus miinimummaks kehtestada ja üle võtta.

Nii nagu varasemalt ka rõhutanud oleme, on Eesti jaoks meie ettevõtte tulumaksusüsteemi säilitamine ka uute reeglite valguses tähtis. Me oleme selle nimel viimaste nädalate jooksul ka Euroopa Liidus kahepoolselt riikidega suheldes teinud päris tõsist tööd. Ja seda me kindlasti ka direktiivi arutamise käigus kaitseme.

Tõenäoliselt, nagu võib arvata, tuleb Euroopa Komisjon miinimummaksu puudutava ettepanekuga välja veel selle aasta detsembris. Nii et veel enne aastavahetust on meil parem ülevaade, kuidas ettepanek Euroopa Liidu ettevõtete tulumaksusüsteemi puudutama hakkab.

Nüüd teine teema. Viime täna koos siseminister Kristian Jaaniga valitsuskabinetti ettepaneku Eesti idapiiri väljaehitamist rahastada täiendavalt 22,5 miljoni euroga. See on olnud selline teema, kus kiire otsus ja lahendus olnud vajalik, sest kui me vaatame neid sündmusi, mis Valgevene ja Euroopa Liidu piiril toimuvad, aset leiavad, siis igal juhul me peame sellega arvestama.

Seda lahendust me koos siseministriga oleme paar viimast nädalat otsinud ja selle lahendusega kabineti ette täna läheme. Need 22, 5 miljonit täiendavat eurot võimaldavad Narva jõe piirilõigus eelkõige teha neid töid, mis 2019. aastal sealt maha tõmmati või kavast välja jäid. See raha lisandub Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelisse reservi juba planeeritud idapiiri väljaehitamise rahale. Seda muidugi eeldusel, et valitsuskabinet pärastlõunal seda ettepanekut toetab. Aga ma usun, et kui kaks ministrit on nii korraliku eeltöö ära teinud, siis on küllaltki suur lootus ja tõenäosus, et me kabinetist sellele ka toetuse saame.

Võib-olla viimane teema ka veel. Täiendavalt lühikene kommentaar majanduskasvu puudutavatele viimastele uudistele. Kolmandas kvartalis majandus tõesti võrreldes aastataguse perioodiga 8,6% kasvas, aga võrreldes teise kvartaliga oli see kasv 0,7%.

Ja asi, mis ka tähelepanu väärib, on see, et selles nüüd viimases kvartalis, kolmandas kvartalis panustasid aastasesse kasvu kõige enam need sektorid ja tegevusalad, kus aasta tagasi oli langus kõige suurem. Aga praegu on meil põhjust öelda ka seda, et majanduse struktuur on muutumas ja see muutus jätkub. Nii infoside kui ka tervishoiu osakaal kasvab. Järele on selles osakaalus andnud võib-olla mõnevõrra üllatuslikult suured traditsioonilised sektorid, näiteks finantskindlustus, aga ka hulgi- ja jaekaubandus.

Teine selline tähelepanu vääriv nüanss lisaks kasvunumbritele on see, et kasv on tulnud väiksemate töökohtade arvuga. See tähendab seda, et see, mida me nägime mõned kuud tagasi ja mille puhul me veel ei riskinud teha järeldusi, praegu pigem näitab ja on kinnitust saamas, et kriisis on tootlikkus tõepoolest kasvanud. Töökohti on vähem, aga kasv on kiire ja tõesti üsna laiapõhjaline.

Palju on juttu olnud inflatsioonist, millest Eesti puhul poole moodustab energiahindade tõus. Vähem on juttu olnud keskmise palga kasvust, aga ka keskmise palga kasv oli kolmandas kvartalis 7,8%. Ja ka see palgakasv oli laiapõhjaline. Mis puudutab reaalset ostujõu kasvu, siis see oli 2,3%. See on netopalga kasv. Ja võrreldes eelmise aasta kolmanda kvartaliga tõusis keskmine palk kõige rohkem kunsti-, meelelahutuse ja vaba ajasektoris, s.o ligi 14%. Samuti info ja side tegevusaladel.

Samamoodi muudatus, mis on aset leidnud alates teisest kvartalist, on see, et kasvu veab eelkõige ettevõtlussektor. Ehk teisisõnu valitsussektori tegevusalade panus on võrreldes esimese poolaastaga eriti jäänud selgelt väiksemaks, see on selgelt vähenenud.

Minu poolt kõik. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Sõna on siseminister Kristian Jaanil. Palun!

Siseminister Kristian Jaani
Tervist! Nagu hea kolleeg rahandusminister rääkis, tõepoolest peale lõunat väga oluline moment minu vaates on see, et tutvustan koos rahandusministriga kokku pandud ettepanekut, mis puudutab meie välispiiriehituse ambitsiooni tõstmist. See on jätk sellele, mida ma paar nädalat tagasi juba valitsuskabinetis rääkisin. Tõepoolest, me võtsime mingiks hetkeks arutelu- ja läbirääkimiste aja, et leida ka reaalsed vahendid.

Ja kui me nüüd räägime konkreetselt, mida see ambitsiooni tõstmine meie välispiiri ehituses tähendab, siis ütlen kolm suunda. Rajame ligi 21 kilomeetrit juurde piiritara, mida siiani planeeritud ei olnud, see on üheksandas-kümnendas piirilõigus, põhimõtteliselt meie poolt Värska kant ja teiselt poolt Petseri kant, mille puhul on ka ekspert näinud, et see on see koht, kus tõepoolest võiks olla selline tara. Selles ideaalses visioonis ta omal ajal tõepoolest ka sellisel kujul ette nähtud oli.

Nüüd, väga oluline on tõepoolest Narva jõgi. Ja Narva jõe vaates on kaks lähenemist, need ettepanekud valitsuskabinetti viin. Ühelt poolt on Narva jõe seirepositsioonide ehitus. Praegu on meil Narva jõgi seirevahenditega kaetud circa 70% ulatuses. Tänu uutele võimalikele seirepositsioonide ehitusele saab põhimõtteliselt ligi sajaprotsendiliselt Narva jõgi kaetud tuleviku seiretehnikaga.

Seiretehnika selle ambitsiooni tõstmise rahaliste vahendite juures ei ole, sest seiretehnikat on planeeritud soetada ikkagi Euroopa Liidu vahenditest.

Lisaks, kõik see, mis on seotud Narva jõe kaldal patrullradadega, kiire reageerimisega, erinevad sillad jms. Jah, ka täna on võimalik Narva jõe ääres reageerida, aga see võtab lihtsalt kordades rohkem aega, kuna puuduvad korralikud patrullteed ja sillad. Kui Narva jõgi on laevaga sõidetav, siis saab Narva jões loomulikult patrullida ka jõge mööda, aga eesmärk on tõepoolest see, et Narva jõe patrullrajad oleksid rajatud ja valmis.

Nii et ma arvan, et see on väga hea ambitsiooni ettepanek. Otsus tuleb peale lõunat. Aga veel kord: senine protsess koos rahandusministeeriumiga on olnud väga positiivne.

Mis selle raha sees on? Seal on projekteerimine, ehitamine, aga ka näiteks maade omandamine. Kui me räägime Narva jõe seirepositsioonide ehitamisest, siis selle alla käib ka maade omandamine. Ja need protsessid võtavad loomulikult aega.

Kui me räägime nüüd konkreetselt Narva jõest, nii seirepositsioonidest kui ka patrullradade ehitamisest, siis loomulikult pihta saab hakata põhimõtteliselt kohe, järgmise aasta esimeses kvartalis. Aga kogemus näitab, et maade omandamise protsess võtab aega. Ja tõenäoliselt me räägime ikkagi neljast-viiest aastast, kui me räägime Narva jõe konkreetselt patrullradade valmimisest.

Kui me räägime täiendava aia ehitusest, üheksandas-kümnendas piirilõigus, siis ma arvan, et juba ühe aasta pärast saab seda käega katsuda, st siin on võimalik kiiremini edasi liikuda. Hankemenetlusse läheb see kindlasti juba järgmise aasta esimeses kvartalis ja ma arvan, et 13 kuuga on võimalik see protsess lõpule viia. Aga osa tegevusi, eelkõige need, mis on seotud Narva jõega, võtavad pisut aega.

Samas, jällegi, kui me räägime kiirendamisest, siis jätkuvad läbirääkimised ehitajatega, need on pooleli, aga ehitajad on ka iseenesest positiivselt meelestatud. Tõenäoliselt on võimalik nendes lõikudes, kus täna on juba ehituslepingud peal, viia ehitustegevus kiiremini lõpule. See on kindlasti positiivne.

Aga loomulikult ärme unustame ära ka seda, et lisaõppekogunemise käigus on kriitilisematesse kohtadesse tänaseks juba ajutised tõkked üles pandud. Nii et jätkuvalt on meie välispiir veel paremini valvatud, kui ta oli võib-olla mõni aeg tagasi. Ka tuleviku vaates on väga head ettepanekud, kuidas seda ambitsiooni tõsta.

Korraks istungi juurde minnes ütlen, et mina viisin sinna rahvastikuregistri muutmise seaduse ja sellega seonduvalt veel mitmete seaduste muutmise. Aga see põhiline point rahvastikuregistri seaduse juures on eri teenuste automatiseerimine, jällegi selleks, et teenus oleks mugavam ka kiirem.

Mõned näited, kasvõi sellised: kui varem pidi rahvastikuregistrisse kandeid tegema ametniku sekkumisega, siis tulevikus elukoha registreerimise, sünni registreerimise ja veel mõne teenuse puhul ei pea inimene enam minema rahvastikuregistri ametniku juurde või kuskile, vaid saab seda kõike teha ise. Seesuguseid näiteid on siin küll ja veel. Jällegi, eesmärk on pigem see, et inimesel oleks mugavam selliseid kandeid teha ja et ta saaks ise neid rahvastikuregistrisse teha. See on igati selline projekt, mis on ühele korralikule e-riigile kohane.

Peaminister puudutas ka politsei- ja piirivalveametit ning terviseametit. Rõhutan ka üle, et politsei tegutseb kehtiva õiguse raames, on teinud seda väga hästi ja kohusetundlikult sellisel kujul, nagu ka terviseamet on vastavaid suuniseid politsei- ja piirivalveametile andnud.

Mul on iseenesest väga hea meel näha, et on kaasatud ka turvaettevõte erinevatesse tegevustesse. Kindlasti on siin oluline esile tuua need turvaettevõtjad, kes aitavad kaasa piirangute jälgimisele kaubanduskeskustes jne. Nii palju, kui mina olen näinud, teevad nad seda väga hästi, juhivad tähelepanu, jagavad maske jne. Nii et kindlasti väärivad peale politsei ja terviseameti tunnustust ka väga mitmed turvaettevõtted, sh Tallinna vaates kindlasti munitsipaalpolitsei – amet, kes ka väga palju teeb järelevalvet nii ühissõidukites kui ka kaubanduskeskustes, juhib tähelepanu ja jagab inimestele ka maske, seda kõike ikkagi selleks, et kiiremini sellest pandeemiast üle saada.

Ja lühidalt ongi minu poolt kõik. Aitäh!

Juhataja
Nüüd annan sõna maaeluminister Urmas Kruusele.

Maaeluminister Urmas Kruuse
Aitäh! Head ajakirjanikud! Nii nagu peaminister mainis, tõepoolest, ühelt poolt võime rõõmu tunda selle majanduskasvu üle ja kiita ka ettevõtjaid selle kohanemisvõime eest, aga teiselt poolt kindlasti on oluline olnud ka see, et valitsus on püüdnud selles raskes kriisis hoida riiki ja majandust nii palju avatuna, kui see on võimalik. See on kindlasti olnud ka üks võimalus ja eeldus selleks, et majanduskasv oleks positiivne.

Teiselt poolt me kõik teame ja peame tõdema, et mikrotasandil on osa ettevõtjaid kindlasti saanud võib-olla rohkem pihta ega saa nii suurtest edunumbritest rääkida. Kindlasti on see seotud ka põllumajanduse ja toidutootmisega. Selle tõttu sai ka pankadele ning maksu- ja tolliametile saadetud kiri, paludes jälgida personaalselt nende ettevõtjate muresid, kes on sattunud selles kriisis tegelikult löögi alla selle tõttu, et sisendihinnad on niivõrd palju kasvanud, et rahavoog on kokku kuivamas, ja see võib tähendada seda, et nad ei ole suutnud kõiki oma kohustusi nii täita, nagu nad oma lepingutes või seaduse mõttes on pidanud tegema. Loodame lihtsalt selle üle elada. Selle tõttu ka ju valitsuse hiljutine 5,5-miljonilise erakorralise toetuse eraldamine oli seotud sellega, mille taotlusi sai alates eilsest hakata juba esitama.

Aga mis puudutab tänast valitsuse istungit ja seaduseelnõu, mida me parlamendi poole teele saadame, siis see on seotud vedelkütuse erimärgistamisega ning puudutab selle seaduse muutmist ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmist. See on seotud sellega, et me soovime õigustatud isikute süsteemi selgelt paremini rakendada. Maksu- ja tolliamet on tegelikult oma uuringutes juba mitmel aastal viidanud sellele, et selle erimärgistatud diisli kasutamise puhul on märgata väärkasutust. See risk puhtalt rahalises väljenduses tähendab seda, et näiteks aastal 2019 oli see umbes 2,2 miljonit eurot ja eelmisel aastal 1,3 miljonit eurot. Selle muudatuse eesmärk ongi neid väärkasutusi viia miinimumini.

Ja see seadusemuudatus, kui parlament selle vastu võtab, peaks rakenduma 1. jaanuarist aastal 2023. See puudutab ostuõiguse määramist. Ostuõiguse saavad selle seadusemuudatuse kaudu põllumajanduse ja kalandusega tegelevad juriidilised isikud ning füüsilisest isikust ettevõtjad. Ostuõigust ei saa füüsiline isik, kes ei ole registreeritud ettevõtjana. Selle ostuõiguse määrab PRIA.

Me oleme tahtnud selle rakendamise viiagi ettevõtja vaates hästi lihtsaks. See tegelikult tähendab seda, et ligi 98% sellest ostuõigusest tuleb automaatselt. Kuidas selline asi võimalik on? See on võimalik selle tõttu, et kui me räägime näiteks põllumajandusettevõtetest, siis PRIA-l on selle registri andmebaasi kaudu võimalik juba see 98% ära määrata, kes on need õigustatud isikud. See tähendab seda, et nad on ühel või teisel kombel seotud erinevate toetustega läbi selle registri ja selle tõttu mingeid täiendavaid otsuseid tegema ei pea.

Tõsi on see, et ostuõigust võib taotleda ka eraldi, kui seda PRIA kaudu ei ole automaatselt saadud. Millised need ettevõtted siis üldjuhul on? Üldjuhul on need ettevõtted, kes ei ole seotud erinevate toetustega, kaasa arvatud otsetoetused, aga ka ettevõtjad, kes ametlikult ei oma põllumajandusmaad või ei ole otseselt põllumajandusettevõtjad, aga osutavad teenust põllumajandusettevõtjatele, st omavad masina- või traktoriparki ja selle kaudu on siis õigustatud isikud. Selle tõttu nemad siis satuvad selle 2% hulka, kes peaksid tegema täiendava taotluse, ja sel juhul PRIA vaatab selle üle.

Näiteks, 2020. aastal ostis eridiislit umbes 20 800 isikut. Selle uue seaduse ja registri rakendamise kaudu nende isikute arv, kes saavad selle õiguse, kukub 7700 peale. Seega peaks see vähendama halduskoormust ja vähendama väärkasutust ning looma ka mugava võimaluse ettevõtjate jaoks.

Kalanduses saab ostuõiguse kalapüügiluba omav füüsilisest isikust ettevõtja või juriidiline isik. Nemad saavad samuti ostuõiguse automaatselt ja ise selleks midagi tegema ei pea.

Aktsiisisoodustus saadakse endiselt kütuse ostmise hetkel. Meil oli päris tõsine vaidlus selle eelnõu ettevalmistamisel ka selle üle, kas peaks kehtestama kütuselimiite. Me oleme seisukohal, lähtuvalt ka sellest, millised olid arutelud meil põllumajandus- ja esindusorganisatsioonidega, et põllumajanduses on ääretult keeruline – sõltuvalt sellest, kas tegevusvaldkond on näiteks loomakasvatus, aiandus või segatootmine ning lähtuvalt ka klimaatilistest tingimustest, põuast või vihmasest hooajast –panna peale väga adekvaatseid kütuselimiite. See tegelikult tähendab seda, et see võib aastati erineda. Ja see oleks väga mõistlik ega oleks pigem täiendavat bürokraatiat kaasav.

Ma maaeluministrina olen saanud rõõmustada ka valitsuse otsuse üle, mis puudutab seda, et eelmise valitsuse otsustatud diisliaktsiisitõus lükati edasi ja selle sees on olemas nn eridiisli kasutuse võimalus, ning me saame öelda seda, et sektor saab sellest eridiisli otsusest kasu umbes 25 miljoni ulatuses. See tegelikult tähendab seda, et sisendihinnad on nende jaoks odavamad, aga pahatihti võib-olla unustatakse ära, et tänu sellele, et sellised erisused on olemas, on ka tarbijale toiduainete hind pikas perspektiivis olnud stabiilsem ja madalam, kui ta oleks teisel juhul, kui peaks olema a priori samasugune turuhind nagu kõigile.

Nii et meie isiklikult loodame, et see vähendab väärkasutust ja viib selle miinimumini, vähendab ka ettevõtjate taotlusi ja halduskoormust ning tegelikult pikas perspektiivis annab ka ettevõtjatele võimaluse nende sisenditega paremini toime tulla.

Minu poolt kõik. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Peaministril oli täienev kommentaar.

Kaja Kallas
Jaa. Mul jäi lihtsalt üks oluline asi veel ütlemata. Nimelt, me tõstsime valitsuse istungil ka üldhariduskoolide õpetajate töötasu alammäära. Täistööajaga töötava õpetaja töötasu alammäär tõuseb uuel aastal 7,3% ehk praeguselt 1315 eurolt 1412 eurole. Ja õpetaja arvestuslik brutopalk kasvab 1540 eurolt 1653 euroni kuus.

Eestis on üle 500 üldhariduskooli, kus on 13 700 õpetajat.

Järgmise aasta riigieelarves on olulisel kohal ka palgatõusud politsei- ja piirivalveametis, kultuuris ja tervishoius, samuti päästevaldkonnas. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Nüüd on võimalik esitada küsimusi. Öelge palun oma nimi, väljaanne ja kellele küsimus esitatakse.

Elo Mõttus-Leppik, Kanal 2 uudised
Küsimus peaministrile ja ka tervise- ja tööministrile. Meelelahutusettevõtete juhid ootavad pikisilmi otsust, kas saab siis aastavahetuse pidu kuni aastavahetuseni pidada või peab kell üksteist laiali minema. Kas selles osas ka nüüd on otsus tulemas – sest me oleme juba kollasesse vist omadega jõudnud – ja kui, siis millal? Võib-olla on juba tehtud otsus.

Kaja Kallas
Aitäh! Esiteks, jah, me oleme kollasel tasemel Eesti riskimaatriksi järgi, aga Euroopa riskimaatriksi järgi me oleme punasel tasemel.

Aga tõepoolest, selline lubadus on antud ja teisipäeval me seda ka arutasime. Kahjuks on vahepeal tulnud see omikrontüvi.

Täna arutasime ka ja leppisime teadusnõukojaga kokku, et esmaspäevaks tulevad nad nii palju kui vähegi võimalik valitsusse selle seisukohaga, et mis selle omikrontüve puhul siis peaks kartma või mitte kartma. Peale seda me saaksime teha otsuse selle kella 23 piirangu kohta ära.

Nii et siht on tegelikult selline, et järgmisel nädalal, järgmise nädala alguses tuleks see otsus ära teha.

Tanel Kiik
Jah, peaminister vastas sisuliselt juba küsimusele ära. Ma ütlen nii palju, et me oleme kogu aeg ju tegelikult öelnud, et kui me läheme langustrendis edasi ja vaktsineerimisega hõlmatus kasvab, siis loomulikult valitsus ei arva, et uus aasta saabub seekord hiljemalt kell 23.00 või natuke enne, et jõuaks veel tähistada ka.

Igal juhul pühade ja aastavahetuse perioodiks need leevendused tulevad. Praegu on eelduseks tõesti see, et teadusnõukoda ja terviseamet annavad oma lõpliku hinnangu esmaspäeval.

Aga jätkuvalt see üleskutse kõigile, kes neid üritusi planeerivad, on just nimelt see: tuleks mõelda, kas ma olen ise vaktsineeritud, kas mu sõbrad-sugulased on, sest see COVID-i-tõendi nõue igal juhul jääb. Ehk igal juhul on oluline, et inimesed, kes tulevad sellistele üritustele ja mingitest tegevustest osa saama, oleksid eelnevalt kaitstud, et mitte seal nakatuda ega teisi nakatada. Meil on piisavalt saadaval kõiki võimalikke vaktsiine, et see vaktsineerituse staatus enne pühi saavutada või ka tõhustusdoos ära teha, et oleks veelgi kindlam tunne. Aitäh!

Juhataja
Võtame järgmise küsimuse.

Herman Kelomees, Delfi
Küsimus eeskätt tervise- ja tööministrile. See omikrontüvi tõenäoliselt tuleb, tõenäoliselt tuleb mingi hetk uudis selle kohta varem või hiljem.

Kas teil on ka mingisugune kommunikatsiooniplaan selle hetke jaoks? Ja kas te plaanite seda hetke kuidagi ära kasutada selleks, et saada inimesi rohkem vaktsineerima?

Tanel Kiik
Eesti inimesi vaktsineerima saada on meil vaja sõltumata sellest, kas omikrontüvi jõuab Eestisse täna, homme, nädala või kuu pärast. Vaktsiin aitab kõigi tüvede vastu, mida on rohkem, kui me tihti isegi avaliku debati kaudu teame. Neid on kümneid ja alamtüvesid on sadu. Ehk tegelikult vaktsineerimise vajadus ei alga ega lõppe ühegi tüvega.

Omikrontüve jõudmise kohta Eesti riigil mingit salajast plaani ei ole. Ehk paratamatult nii nagu varasemad tüved ühel hetkel, kui see Euroopas levima hakkab, tõenäoliselt ka Eestisse jõuab. Sellega me oleme arvestanud, seetõttu me ka aktiivselt testime just nimelt riskiriikidest saabujaid ning soovitame testimisvõimalust kasutada ka teistel välismaalt tulnutele, et olla võimalikult kiiresti kursis sellega. Selle võrra saab ka terviseamet paremini reageerida.

Aga nii nagu nende tüvede ja saabumistega ikka on … Mäletan, et kui esimene viiruse jõudis Eestisse, siis ma sain sellest teada vist sama päeva hommikul, kui ma pidin „Terevisiooni“ minema. Siis tuli see kommunikatsiooniplaan kümne minutiga välja töötada. Küllap ta sarnaselt läheb.

Aga põhimõte, mida on rõhutanud nii WHO, Eesti Vabariigi valitsus kui ka teadusnõukoda, küsige ükskõik kellelt, on see: paanikaks pole põhjust, ettevaatlikkuseks aga küll. Parim viis olla ettevaatlik on lasta ennast vaktsineerida.

Juhataja
Kas on veel küsimusi? Tundub, et hetkel ei ole. Siis on võimalik teha eraldi intervjuusid. Aitäh!

Valitsuse kommunikatsioonibüroo