Valitsuse pressikonverents, 20. mai 2021

20.05.2021 | 11:40

Ministeeriumide ühishoones (Suur-Ameerika 1) toimunud valitsuse pressikonverentsil osalesid peaminister Kaja Kallas, tervise- ja tööminister Tanel Kiik, justiitsminister Maris Lauri ning välisminister Eva-Maria Liimets.
    • Jaga

Juhataja Eero Raun
Tere päevast, head ajakirjanikud ja hea Eesti avalikkus! Me alustame valitsuse pressikonverentsi. Täna on teie ees peaminister Kaja Kallas, tervise- ja tööminister Tanel Kiik, justiitsminister Maris Lauri ning välisminister Eva-Maria Liimets.

Palun, proua peaminister!

Kaja Kallas
Aitäh! Veel kord: tere! Alustan sellest, mis on palju pahameelt tekitanud. Nimelt, riigi eelarvestrateegia ja võimalikud kokkuhoiukohad, mis tulevad välja.

Esiteks, miks me seda kõike teeme? Me teeme seda sellepärast, et riigi kulud ületavad riigi tulusid. Kui avalik sektor ei ole nõus mitte ühtegi kokkuhoiukohta leidma, mitte kuskilt kokku tõmbama, siis kannatab erasektor. Aga erasektor on juba kannatanud selle kriisi tõttu väga palju.

Nii et tegelikult võimalikku sünergiat ja kokkuhoiukohti tuleb otsida. Kindlasti suure aparaadi juures on neid kohti võimalik leida. Kui me ei leia kokkuhoiukohti, siis on teine variant see, et tuleb tõsta makse. Lihtsalt kulud ja tulud ei saa olla niivõrd erinevad. Nii et ma tõesti soovin väga seda, et ametkondades suhtutaks nendesse võimalikesse kokkuhoiukohtadesse ikkagi tõsiselt.

Riigil on üks ühine rahakott. Ja me kõik teame, et selles on suur puudujääk. Seda puudujääki on viimased neli aastat teadlikult kasvatatud. Eriti küüniline on see, et need inimesed, kes seda puudujääki on kasvatanud, näitavad nüüd näpuga nende peale, kes peavad saama eelarve paremasse korda.

Ma arvan ka seda, et praegu meil on suvel aega käia läbi ja mõelda. Ministeeriumid ju ise lõpuks kokkuvõttes otsustavad, mida saab teha ja mida ei saa teha. Kõik, mis praegu välja käiakse, on idee tasandil. See ei tähenda, et need asjad tulevad. Ministrid peavad ka oma nõusoleku andma.

Ma tõesti väga soovin, et avaliku sektori tippjuhid ei hakkaks avalikult välja pakkuma selliseid kokkuhoiukohti, mille eesmärk on kulutuste kokku tõmbamise asemel neid naeruvääristada. Suhtume kõik sellesse vastutustundlikult ja püüame saada selle olukorra paremaks ja riigi [rahalise] seisu paremasse korda.

Nüüd teiste teemade juurde. Vaktsineerimine. Koroonaolukord Eestis paraneb, aga valvsust ei tohi kaotada. Meil tulevad järjest piirangute leevendused, läheme edasi samm-sammult, sest ohutase on endiselt kõrge. Haigestumine liigub juba kollase taseme ehk keskmise ohutaseme poole. Endiselt peaks meie siht olema kollasele tasemele ja sealt edasi juba rohelisele tasemele jõudmine.

Igaüks saab olukorra paranemisele kaasa aidata. Me peame jääma ka piirangute leevendamise suhtes ettevaatlikuks ja kasutama leevendusi mõistlikult. Liigume rohkem õues, hoiame teistega turvalist vahemaad, väldime kogunemisi ja siseruumides kanname maski.

Liigume jõudsalt edasi ka vaktsineerimisega. Eestis on vähemalt ühe doosiga vaktsineeritud ligi 420 000 inimest. Ja 39 protsenti täiskasvanud elanikkonnast ja 31 protsenti kõigist 1,3 miljonist eestimaalasest on end vaktsineerinud.

Meie andmed haiglas viibivate inimeste kohta on tegelikult veenvad tõendid sellest, et vaktsineerimine toimib. Eriti, kui me vaatame seda, kui vähe satuvad hooldekodudest inimesed haiglasse või, veel hullem, surevad, siis see näitab otseselt seda, et vaktsineerimine töötab.

Mul on väga hea meel selle üle, et meie inimestel on suur soov ennast vaktsineerida lasta. Nakkushaiguse ahelate katkestamiseks on vajalik suurem vaktsineerimisega hõlmatuse saavutamine kogu ühiskonnas. Iga vaktsineeritu aitab kaasa sellele, et see haigus ei saa paljudele inimestele edasi levida.

Kümned tuhanded inimesed on saanud järgnevateks nädalateks vaktsineerimise aja broneerida. Mõistan, et pikad järjekorrad, mis digiregistratuuris on, tekitavad pahameelt. Aga ma loodan, et see olukord paraneb iga nädalaga. Praeguseks on 50 000 inimest juba oma aja kätte saanud, see tähendab 50 000 inimest vähem digijärjekorras, nii et asjad peaksid minema paremaks.

Täna me kabinetinõupidamisel veel ei jõudnud arutada, aga nüüd pealelõunal läheme kohe nõupidamisega edasi ja räägime vaktsineerimissertifikaadi riigisisese kasutamise võimalustest, samuti ajakavast. Eelmisel nädalal otsustasime, et seda veab eest ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt.

Sellise tõendi lähtealused on järgmised: vaktsineerimine on ja jääb Eestis vabatahtlikuks, vaktsineerimist võimaldatakse kõikidele soovijatele, diskrimineerimine on keelatud, inimese terviseandmed peavad olema kaitstud väärkasutuse eest ja avalik teenus peab olema kõigile kättesaadav.

Nii et pärastlõunasel kabinetinõupidamisel otsustame, kuidas me sellega edasi liigume. Minu hinnangul on sellega pigem kiire, sest suvi tuleb peale. Väga palju küsimusi tekitavad just suured üritused ja me peame otsustama, kuidas neid saab korraldada. Kõigi soov on ikkagi võimalikult normaalse elu juurde naasta.

Valitsuse istungil kiitsime heaks 16 päevakorrapunkti.

[Vastavalt kabinetinõupidamisel pärastlõunal langetatavale põhimõttelisele otsusele] pikendame vaktsineeritutele lähikontakti korral COVID-19 haigega vabastust karantiinist poolelt aastalt ühele aastale. Vaktsineeritute jaoks pikeneb ka eneseisolatsiooni vabastus riigipiiri ületamisel samamoodi poolelt aastalt ühele aastale.

COVID-19 läbi põdenud inimestele jääb kehtima senine pooleaastane karantiinivabastus alates ajast, kui arst on tunnistanud inimese nakkusohutuks ehk ta on tervenenud. Ühe doosiga vaktsineerides kehtib neile aastane eneseisolatsioonist vabastus.

Kiitsime heaks muudatused tervise infosüsteemi põhimääruses, mis võimaldavad eeldatavalt juunikuust luua lisaks vaktsineerimistõendile ka tõendi COVID-19 negatiivse tulemuse ja haiguse läbipõdemise kohta. Täpsemalt räägib sellest aga tervise- ja tööminister.

Esmaspäevast kolmapäevani viibisin ma Ukrainas töövisiidil ja kohtusin sealsete kolleegidega, nii Ukraina peaministri, presidendi kui ka välisministriga. Me rääkisime eelkõige sellest, millised reformid on vajalikud Ukraina riigi arenguks, selleks et Ukraina saaks Euroopa Liidu ja NATO liikmeks. See on kindlasti ka meie huvides.

Samuti avaldasin toetust Ukraina territoriaalsele terviklikkusele. Külastasin ka konfliktipiirkonda Ukraina idaosas. Eesti toetab seal tervet hulka humanitaarprojekte, mida ka seal näidati ja mille üle saab uhkust tunda.

Ukraina on Eesti jaoks kõige suurem arengukoostöö partner. Me toetame Donetski ja Luganski oblastis 16 kooli ja lasteasutust, nende ajakohastamist. Pakume kahes külas inimestele internetiühendust, mis lihtsustab koolide ja meditsiiniasutuste tööd. Samuti aitame relvakonfliktist mõjutatud eakaid inimesi ja toetame kohalikke tuletõrjujaid eelmisel aastal Luhanski piirkonda laastanud metsapõlengute tagajärgede likvideerimisel.

Eile kirjutasime president Zelenskõiga alla Ukraina deklaratsioonile, mis toetab Ukraina liitumist Euroopa Liiduga, eeldusel et riik täidab selleks kõik vajalikud liitumistingimused. Euroopa ja Ukraina suhete keskseks teljeks jääb siiski assotsiatsioonileping ja reformide elluviimine.

Järgmisel esmaspäeval ja teisipäeval toimub Brüsselis Euroopa Liidu riigipeade ja valitsusjuhtide erakorraline kohtumine. Seal on arutelu all COVID-19 vaktsineerimise tõend ja rahvusvaheline ligipääs vaktsiinidele ning üks teema on ka võitlus kliimamuutuste vastu. Pikka aega edasi lükatud Venemaa-teema tuleb ülemkogul samuti arutluse alla.

Mul on ka kahepoolsed kohtumised NATO peasekretäriga. Me arutame NATO tippkohtumisel ette tulevaid teemasid. NATO tippkohtumine toimub 14. juunil.

Minu poolt praegu kõik. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Tervise- ja tööminister Tanel Kiik, palun!

Tanel Kiik
Lugupeetud ajakirjanikud! Peaminister rääkis juba paljud teemad ära, aga ma räägin siis natuke põhjalikumalt COVID-19 olukorrast ja kõigest sellega seonduvast.

Ühest küljest võib öelda, et Eesti liigub juba üheksa nädalat väga õigel teel. Nakatumise näitajad on kahe kuuga umbes kuus korda langenud, kui me räägime seitsme päeva positiivsete testide arvust, ja langeb ka positiivsete testide osakaal.

Võib öelda positiivsena, et me näeme tegelikult juba teatud stabiilsust ja isegi langustrendi ka teistes Balti riikides. Kahtlemata meie huvides on ju see, et meie regioon tervikuna, Põhja-Balti territoorium oleks võimalikult nakkusohutu. Sama kehtib muidugi ka Euroopa ja maailma kohta, aga me saame kõik aru, et eeskätt siin meie lähipiirkondade madalad nakatumisnäitajad on hea võimalus soodustada nii töörännet, õpirännet kui ka suveperioodil turismi ning vähendada sellist nakkusohtu ja võimalust, et meile tuuakse seda haigust kõrvalriikidest sisse.

Väga loodan, et samad trendid jätkuvad. Eile oli mul sel teemal ka eraldi kohtumine Balti terviseministritega. Küsiti just nimelt neid küsimusi, kuidas siin ühest küljest COVID-19 leviku piiramisel koostööd teha, samuti arutasime vaktsineerimist ja hankeid Euroopa Liidu tasandil ning just suveperioodiks valmistumist.

Me kõik saame aru, et selline mõistlik ja usalduslik vaba liikumine Euroopa Liidu sees, aga meie vaates kindlasti ka väga paljuski Balti riikide ja Põhjamaade vahel, on meile nii majanduse, tervise kui ka inimeste igapäevase elu seisukohalt väga oluline.

Samamoodi näeme langustrendi ka haiglaravi numbrites. Ehk me näeme, et COVID-19 tõttu haiglaravi vajavate inimeste hulk on langenud alla 200. See on tipptasemega võrreldes kolme ja poole kordne langus tänase seisuga, sest ühel hetkel oli meil COVID-19ga haiglaravil üle 700 inimese.

Loomulikult on ka 200 inimest palju. Me näeme, et jätkuvalt on intensiivravil ja juhitaval hingamisel kümneid inimesi, kes vajavad põhimõtteliselt 24/7 tähelepanu ja abi ning sõna otseses mõttes võitlevad oma elu ja tervise nimel.

Seega, kindlasti ei ole COVID-19 veel kuskile kadunud, see risk pole alla läinud. Aga ma arvan, et inimeste vastutustundlik käitumine – selle alla ma loen nii reeglitest kinnipidamise kui ka vaktsineerituse – on aidanud väga selgelt kaasa viiruse pidurdamisele.

Oluline on ka see, et kui vaadata vaktsineerimise numbreid, siis vaktsineeritute osakaal kasvab nüüd juba ligi 20 korda kiiremini kui nakatunute hulk. Väga selgelt on vaktsineerimise tempo tõusnud.

Siin on veel kohti, kus saab paremini. Meil tuleb vaadata üle üleriigilised vaktsiinivarud ning eri piirkondade nõudluse ja pakkumise suhe. Me näeme ka digiregistratuuri näitel, et Harjumaa ja Tartumaa piirkonnas oli nõudlus oluliselt suurem kui pakkumine. Mõnel puhul oli aga ka teistmoodi. Nii et uute aegade avamisel peame sellega loomulikult arvestama.

Palun veel kord vabandust kõigilt inimestelt, kes pidid ootama pikas vaktsineerimise digijärjekorras. Meie eesmärk oli kohelda Eesti elanikke võimalikult ühetaoliselt, aga näha on, et inimeste huvi ja, võib öelda, ka digiteadlikkus on meeldivalt kõrge. See omakorda tõi kaasa tehnilisi probleeme ja muresid neile, kes tahtsid mõnda muud terviseteenust saada.

Praegu on heameel tõdeda, et need järjekorrad digiloos on kadunud, hetkel on seal rahulik. Hommikul, kui vaatasin, oli vaja vist umbes kaks minutit oodata, et saada ligi digiteenustele.

Mul on palve kõigile, kes soovivad vaktsineerimisele tulla: laupäev-pühapäev on see periood, millal on võimalik endale aega broneerida. Soovime avada vähemalt 25 000 vaba aega juuni alguseks.

Siin me oleme paljuski seotud ka tarnegraafikute kinnitamisega. Pfizer/BioNTech on kinnitanud praegu ära 31. mai tarne, mis on ligi 55 000 vaktsiinidoosi. See on väga oluline info, aga see teadmine tuli alles eile. See annab tegelikult ka võimaluse julgemalt registratuuris aegu avada võrreldes senise tarnetempoga, mis on olnud umbes 40 000 [vaktsiinidoosi] nädalas.

Me teadsime, õigemini eeldasime ja lootsime, et see tõus tuleb, aga kuna lõplikku kinnitust selle kohta ei olnud, siis me tõepoolest ei saanud enne ka neid aegu nii julgelt välja pakkuda. Vastasel juhul võiks olla pärast kümneid tuhandeid inimesi, kelle puhul tuleb hakata aega tühistama, kuid see on juba oluliselt keerulisem ja tekitaks ilmselt ka inimestes pahameelt.

Nii et praegu kehtib sama põhimõte, mille me oleme välja öelnud, et mai- ja juunikuu jooksul on kõigile Eesti elanikele, täiskasvanutele, kes seda soovivad, tagatud vähemalt esimene kaitsesüst. Suve jooksul jätkame teiste doosidega.

Kordan üle ka selle, mis puudutab Eesti riiki jõudnud vaktsiinitarneid. Tegelikult, kui võrrelda nende lepingute mahtudega, võib öelda, et need [tegelikud] tarned on olnud umbes sellised: Pfizer/BioNTechi ja Moderna puhul umbes kolmandik sellest, mis me soetanud oleme, ning AstraZeneca ja Jansseni puhul veelgi vähem.

Vaktsiine tuleb kasvavas tempos. Eesti riik on kindlustanud igale inimesele vaktsineerimise võimaluse. Keegi vaktsiinist ilma ei jää.

Hästi oluline on ka see, et kõik need inimesed, kes on saanud ühe vaktsiinisüsti – need 418 000 ja see arv kasvab iga päevaga 4000–5000 võrra – teeksid kindlasti ka teise kaitsesüsti, kui tegemist pole just Jansseni ühedoosilise vaktsiiniga. Meil ei tasu lasta ennast kuidagi uinutada, mõeldes, et COVID-19 olukord on paranenud, äkki pole vajagi teist süsti.

Esiteks ei ole väga palju uuringuid selle kohta, mis võib juhtuda inimesega, kes on ainult ühe doosi saanud, ja mis saab pikemas plaanis tema antikehade tasemega. Midagi head see ilmselt ei tõota näiteks uute tüvede leviku korral või ka sama viiruse leviku korral. Teiseks, kaks doosi on siiski see, mis tagab sulle tõendatud kaitse ja pikaajalise kaitse ja antikehad COVID-19 haigusetekitajate vastu.

Kolmandaks on tähtis ka vaktsineerimise staatus. Ehk üks doos vaktsiini, kui me räägime Pfizerist, Modernast või AstraZenecast, tähendab sisuliselt seda, et sul on vaktsineerimise kuur pooleli. Ühtegi hüve ja mitte ühtegi lisavõimalust sulle ei laiene. Ehk kõik, mis puudutab eneseisolatsiooni kohustust, reisimist ja muud sellist, siin on vaja kahte doosi – või siis Jansseni vaktsiini puhul ühte doosi – ja meil on ka teatud periood, nädal või kaks, ja pärast seda loetakse inimene täielikult vaktsineerituks.

Igal juhul panen südamele kõigile, kes on saanud esimese vaktsiinidoosi kätte ja on kutsutud teist doosi tegema, aeg on aegsasti broneeritud: igal juhul tuleb ka teine doos ära teha.

Kõigi muude vaktsiinide puhul me vaktsineerimine praegu, võib öelda, laiemat elanikkonda. AstraZeneca puhul tõesti me teeme esimesi doose praegu peaasjalikult vanusrühmas 50+, aga teise doosi loogika kehtib siin samamoodi.

Ehk nii nagu mina ja paljud teised valitsuse liikmed on AstraZeneca vaktsiiniga vaktsineeritud ja saavad ka teise doosi. Ise igal juhul kavatsen seda võimalust kasutada. Mul on 17. juuni see kuupäev ja ma tean, et see pakub tegelikult oluliselt suurema kaitse, kui pelgalt ühe doosi peale jäämine seda teeks.

Rääkides antikehade püsimisest, millele korra juba ka peaminister viitas eneseisolatsiooni kohustuse ja lähikontaktsete kohustuse puhul – miks me pikendame seda 6 kuult 12 kuule? Mitte seetõttu, et me arvaksime, et antikehad 12 kuuga ära kaovad, vaid seetõttu, et uuringud näitavad, et antikehad püsivad ikkagi vähemalt aasta. Tõenäoliselt need püsivad kauem, aga me ei saa ka päris sellist tähtajatut põhimõtet valitsuse korraldusse panna. See oli põhjus, miks praegu fikseeriti aastane periood.

Väga võimalik, et me mingil hetkel jõuame selleni, et seda üheaastast perioodi veel pikendatakse, aga praegu on see 12 kuud. See annab ka selge kinnituse ja kindlustunde kõigile inimestele, sisuliselt kogu Eesti elanikkonnale, kes on üldse vaktsiini saanud.

Nii et sel aastal kordussüsti vajadust eneseisolatsiooni kohustuse või muu sellise vaates meil ei ole. Pigem, kui räägime uutest vaktsineerimistest, revaktsineerimisest, siis me räägime aastast 2022 ja sealt edasi. Teatavasti Eestis alustati vaktsineerimist 27. detsembril 2020. Esimesed inimesed said teise kaitsesüsti kätte jaanuarikuus. Nii et ühelgi inimesel seda aastast perioodi ei ole veel möödunud.

Kõik, kes on haiguse läbi põdenud, nende puhul kehtib soovituslik reegel, et kuuendal kuul pärast läbipõdemist võiks teha ühe kaitsesüsti, et lugeda ka ennast täielikult vaktsineerituks ja tagada pikaajaline antikehade tase. Võib teha seda ka varem, aga praegu tõesti on eksperdid hinnanud, et liiga lühike periood haiguse läbipõdemise ja vaktsineerimise vahel ei pruugi immuunsüsteemile nii hästi mõjuda. Seega, pigem on mõistlik just nimelt hoida vahel umbes pooleaastast perioodi, aga ka mitte rohkem, sest muidu võib antikehade tase organismis hakata mingil hetkel langema.

Nii et kasutage ka seda võimalust. Ja selles vaates, kui ka digijärjekordadest räägime, siis kõigil haiguse läbi põdenud inimestel on samamoodi võimalus kenasti ennast sinna kirja panna, lihtsalt selle vahega, et neil ei ole otseselt ajalist kiiret, kui me räägime inimestest, kes on möödunud kuudel suurema nakkusperioodi ajal haiguse läbi põdenud.

Aga kindlasti need võimalused on avatud ka suve jooksul. Sügisel tegelevad sellega tervisekeskused ja tervishoiuasutused üle Eesti. Nii et igal juhul vaktsineerimise taseme mõttes sihime seda 70 protsenti, millest oleme varem rääkinud, et olla kolmandaks võimalikuks laineks maksimaalselt hästi valmis.

Numbrid põhimõtteliselt peaminister rääkis ära. Ma võib-olla kordan selle üle, et et sel nädalal on tõesti eesmärk teha üle 60 000 kaitsesüsti. See peaks olema selline adekvaatne tempo, kui arvestada lähiperioodi tarneid.

Liigume tegelikult praegu päris kiiresti edasi just nooremate vanuserühmade vaktsineerimisega. Ehk me oleme jõudnud 70+ vanuserühmas 65 protsendi tasemele. Eesmärk on loomulikult ka seda veel tõsta. Enamikus maakondades on see juba ammu üle 70.

Aga praegu võib öelda, et lähiperioodi fookus on eeskätt alla 50-aastastel, kes on seni pidanud oma vaktsineerimise aega ja võimalust väga pikalt ootama. See ei tähenda seda, et me kuidagimoodi eakate või riskirühmade vaktsineerimise ära jätame. Vastupidi, nendega tegeldakse samamoodi, ka perearstide juures. Aga lähinädalatel ilmselt on eeskätt oodata suuremaid hõlmatuse näitajate muutusi just nimelt vanuserühmades 20–30, 30–40, 40–50.

Vanuserühmas 50+ on juba ligi 60 protsenti kõigist soovijatest vaktsineerimise võimaluse saanud. Kindlasti julgustan kõiki neid, kes ei ole vaktsiini saanud, oma perearstiga ühendust võtma ja suve jooksul vaktsiinisüsti ära tegema, et olla sügiseks ka ise paremini valmis ja tunda ennast kindlamalt.

Sellega praegu lõpetan. Vastan hea meelega küsimustele. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Palun, justiitsminister Maris Lauri!

Maris Lauri
Aitäh! Tere! Räägiksin ühest teemast, mis on väga aktuaalne nüüd lähinädala jooksul. Nimelt tuleb 31. [maiks] esitada huvide deklaratsioonid. Alates sellest aastast tuleb huvide deklaratsioonid esitada ka ministrite nõunikel, poliitnõunikel, aga ka ministeeriumite asekantsleritel.

See loetelu on tegelikult palju pikem ja osa on juba varem pidanud deklaratsiooni esitama. Me räägime siin eelkõige presidendist, riigikogu liikmetest, valitsuse liikmetest, Eesti Panga juhtorganitest, valitsusasutuste juhtidest, ministeeriumite kantsleritest.

Aga ma tahaksin eriti rõhutada, et need deklaratsioonid tuleb esitada ka kohaliku omavalitsuse volikogu liikmetel, valla- ja linnavalitsuse liikmetel, osavalla või linnaosa vanematel, valla või linna ametiasutuste juhtidel.

Miks ma nendele eriti tähelepanu pööran? Sellepärast, et eelmise aasta ja varasemate aastate kogemus näitab, et omavalitsuse tasemetel on huvide deklareerimine olnud suhteliselt kehv. Kui vaadata andmeid, siis eelmise aasta juunis oleks pidanud huvide deklaratsiooni esitama umbes 5200 inimest. Tähtajaliselt esitati aga ainult 80 protsenti. Ja probleemid olid just omavalitsuste tasemel.

Nii et ma ergutan esitama oma huvide deklaratsiooni just nimelt volikogu liikmetel ja omavalitsusjuhtidel. Tähtis on, et seda tehakse ja et me kodanikena pööraksime sellele tähelepanu. See on tähtis. Kõige rohkem on jätnud huvide deklaratsioone esitamata volikogu liikmed, nimelt 45 protsenti, seda on väga palju.

Miks see on tähtis? Huvide deklaratsioonide esitamine annab preventiivse võimaluse ja aitab avalikkusel panna tähele, et ei tekiks huvide konflikte, kui langetatakse erinevaid otsuseid. See on ülimalt tähtis.

Nii et minu sõnum on selline: palun, et kõik need, kellel on kohustus esitada huvide deklaratsioone, seda teeksid. Eriti palun sellele tähelepanu pöörata omavalitsuse juhtidel ja omavalitsuste volikogude liikmetel. Kodanikel palun aga pöörata tähelepanu, et nende esindajad seda kindlasti teeksid. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Välisminister Eve-Maria Liimets, palun!

Eva-Maria Liimets
Tere päevast! Välispoliitikas on see nädal olnud üsna tihe.

Teisipäeval osalesin Euroopa Liidu välisministrite virtuaalsel kohtumisel, kus arutasime Iisraeli ja Palestiina omavalitsuse territooriumil puhkenud konflikti. Euroopa Liidu ministrite seisukohad olid ühesed: tuleb kaasa aidata konfliktis praeguse vägivalla lõpetamisele.

Samuti otsustasime suurendada Euroopa Liidu liikmesriikide antavat humanitaarabi tsiviilisikute toetamiseks ja kaitseks. Konflikti lõpetamisel peame loomulikult esmatähtsaks seda, et tähtsustatakse inimeste elu. Tuleb peatada tsiviilohvrite juurdetulek ja eelkõige pöörata tähelepanu lastekaitsele.

Eile õhtul oli mul telefonikõne ÜRO peasekretäri António Guterresega, kellele muu hulgas tutvustasin Eesti peatse julgeolekunõukogu eesistumise prioriteete. Samuti esitasin talle küllakutse tulla Eestisse.

Eile allkirjastasime ka Eesti ja Saksamaa vahelise arenguabi andmise koostöölepingu, et teha Saksamaaga rohkem koostööd ja sidustada oma tegevusi arenguabi andmisel eri riikidesse, kus meil on sarnased projektid ja eesmärgid. Eesti tõi esile ja fookusesse just nimelt arenguabi andmise digikoostöö valdkonnas ja Eesti e-teenuste kogemuse jagamisel.

Samuti oli sel nädalal Eesti ja Horvaatia vaheline äriseminar, kus oli keskne teema eelkõige Eesti IT-firmade koostöövõimaluste suurendamine, praegusel juhul Horvaatia suunal.

Peatun pikemalt kahel punktil, mida täna hommikul valitsuses otsustati. Esimesena neist märgin ära otsuse, millega valitsus kiitis heaks välisministeeriumi juurde toodud ülemaailmse eestluse koostöökomisjoni liikmeskonna laiendamise. Kaasasime komisjoni lisaks varem esindatud Soome, USA, Kanada ja Rootsi kogukonnale ka kogukondade esindajad Venemaalt, Saksamaalt, Austraaliast ja Ühendkuningriigist.

Nüüd on seal esindatud kõik kaheksa olulisemat ja suuremat Välis-Eesti kogukonda. Samuti lisandusid komisjoni töösse mitmed Eesti-sisesed huvigrupid, nende seas näiteks kaubandus-tööstuskoda ning riigikogu vastav toetusrühm.

Üleilmse eestluse programm on mõeldud välismaal asuvate eestlaste identiteedi hoidmiseks ja koostöö tihendamiseks Välis-Eesti kogukondadega. Samuti otsime võimalusi, kuidas terves maailmas paiknevad eestlased oleksid paremini kaasatud Eesti elusse, kuidas nendega paremini sidet hoida ning loomulikult aidata kaasa, kui inimestel on soovi tagasi kodumaale pöörduda.

Seetõttu oleme juba enam kui kahe aasta jooksul meie väliskogukondade, ametkondade ja kolmanda sektoriga koostöös koostanud üleilmse eestluse programmi, millega plaanime lõpliku tulemusena välja tulla detsembrikuus. Samuti on välisministeeriumis loomisel eraldi üleilmse eestluse meeskond, mida asub juhtima erisaadik, ja see toimub augustikuus.

Viimase punktina märgiksin ära ka siin täna juba läbi käinud COVIDiga seotud teema. Valitsus kiitis täna heaks Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu soovituste muutmiseks kolmandast riigist saabuvatele reisijatele. Nende soovitustega on kavas muuta kolme punkti praeguses Euroopa Nõukogu soovituste otsuses.

Esimesega neist leevendatakse piirmäärasid 100 000 elaniku kohta kahe nädala jooksul nakatumise näitaja kontekstis. Praegune piirmäär on 25 nakatunut 100 000 kohta, kuid seda piirmäära on plaanis tõsta 75 peale. Samuti võetakse arvesse leevenduse kontekstis seda, et vaktsineeritud isikud saaksid tulla kolmandatest riikidest Euroopa Liitu ka juhul, kui nendes riikides on eelnimetatud piirmäär kõrgem.

Ja vaktsineerimise puhul on Euroopa kontekstis oluline pidada silmas, et Euroopasse sisenemiseks peab olema tehtud kas Euroopa ravimiametis tunnustatud vaktsiin või WHO heaks kiidetud vaktsiin.

Selle otsusega jäetakse ka liikmesriikidele võimalus ise nii-öelda hädapidurit panna. Ehk siis Euroopa Nõukogu soovitused küll tulevad, kuid liikmesriikidele jääb vabadus võtta vastu ka oma otsuseid.

Need Euroopa soovitused kiidetakse täna heaks ja seejärel algavad läbirääkimised kolmandate riikidega. Nende käivitamine on kavandatud juunikuusse, samasse perioodi, kui Euroopa sees peaks käivituma COVIDi tingimustes Euroopa Liidu sisest reisimist parendav rohesertifikaadi tunnustamise platvorm.

Siinkohal lõpetan. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Head ajakirjanikud, teile teadmiseks: järgmisel nädalal plaanime kohtuda teiega veel siin ühendministeeriumis, aga alates juunist toimuvad valitsuse pressikonverentsid taas Stenbocki majas.

Aga nüüd küsimused. Palun, Sven Soiver!

Sven Soiver, TV3
Küsimus peaministrile. Pressikonverentsi algul te ütlesite, et sooviksite, et ametkondades suhtutakse ikkagi tõsiselt kärpimisse, ja lisasite, et tuleks hakata välja pakkuma ka tõelisi ettepanekuid, mitte ettepanekuid, mis naeruvääristavad seda kärpimist. Kas te praegu tunnete siis, et ei suhtuta tõsiselt ja pakutakse naeruvääristavaid kärpekohti?

Kaja Kallas
Aitäh! Eks pakutakse selliseid asju, mis saavad palju tähelepanu. Aga kui lihtsalt jäetakse ära mingid asjad, mida saab ära jätta, aga millel sellist kõlapinda ei ole, siis nendest te ju ei räägiks, ei tekiks see pahameel, et kogu see kärpimine või kokkuhoiu otsimine on tegelikult üldse ebavajalik. Sest eks bürokraatial on alati soov mitte ennast piirata, aga me oleme väike riik ja me ei saa seda tegemata jätta.

Ma oleksin ka väga populaarne, kui ma ütleksin, et jätkame sellise kuluralliga ja nii ongi, luban kõigile raha juurde. Aga riigieelarve seis lihtsalt ei luba mul seda teha, sest see on vastutustundetu. Ja need oleksid meie laste arvel tehtud otsused.

Nii et tuleb võtta seda tõsiselt. Sügiseni on aega vaadata neid kohti üle. Seetõttu ongi see vastutus antud ministeeriumitele, kes ise teavad väga hästi, kus need kohad on.

No siin Aivar Sõerd näiteks on toonud esile, et meie riigieelarve on läbipaistmatu. Ja me oleme ise teinud ka ettepanekuid, kuidas riigieelarvet läbipaistvamaks muuta, just selleks, et tegelikult oleks võimalik ka öelda, et näed, ei tea, siin on sul ikkagi komandeeringu kulud, mida sul ei ole üldse olnud vaja. Need on päris suured summad, mis sinna peale lähevad, aga neid justkui välja ei tooda. Seetõttu, kui see kõik oleks läbipaistvam, siis oleks lihtsam ka tähelepanu juhtida.

Sven Soiver
Sama küsimus, aga teise nurga alt Tanel Kiigele. Keskerakonna ministrid on ka kritiseerinud üldse kärpimise olemust. Kui palju siis… Ma ei tea, kas te olete ka teinud selliseid naeruvääristavad ettepanekuid või loodate, et sellist kärpimist üldse ei ole vaja teha?

Tanel Kiik
Tänan…

Sven Soiver
"Teie" all ma mõtlen siis mitte [isiklikult] teid, vaid Keskerakonna ministreid.

Tanel Kiik
Selge. Tänan täpsustuse eest!

Kui me räägime riigi ülalpidamisest, siis eks meil ongi laias laastus kolm valikut: kas me suurendame riigi tulusid, kas me vähendame püsikulusid või me teeme mõlemat korraga.

Mina isiklikult olen selles koolkonnas, kes suurendaks riigi tulusid. Ehk kõik see, mis puudutab maksubaasi, mis puudutab seda, kui palju inimesi mingeid makse tasub, ja see puudutab ka maksumäärasid. Mina seda debati kindlasti ei pelga.

Tõsi on see, et selles koalitsioonis on kokku lepitud, et suuremaid maksupoliitilisi muudatusi ei tule. Eks me sellest põhimõttest hoiame kinni. Eks 2023 ja edaspidi on jälle poliitiliste valikute ja debattide koht juba riigikogu valimistel kampaania raames.

Mis puudutab nüüd neid lahendusi, siis peaminister ütles õigesti, et igal valitsemisalal on endal võimalus ja kohustus kehtivasse riigi eelarvestrateegiasse sisse vaadata ja kaardistada kokkuhoiukohti.

Kindlasti ei ole Keskerakonna ministrid teinud ühtegi – mis see sõna oli? – naeruväärset või muul viisil ettepanekut. Pigem praegu on teinud erinevate valitsusalade asutused enda pakkumisi, analüüse, et saada teada, mis on võimalikud kokkuhoiukohad. Küllap seda debatti tuleb nüüd rahulikult pidada ja suvekuude jooksul kaardistusi teha.

Loomulikult, me loodame kõik, et järgmised prognoosid on mõnevõrra positiivsemad ja helgemad ning annavad võimaluse riigieelarve aruteludel vaadata neid numbreid üle. Aga eks seni tuleb lähtuda sellest, mis on parasjagu riigi eelarvestrateegias kokku lepitud.

Ma arvan, et kogu see debatt ühiskonnas on ühest küljest ilmselt vajalik, sest see annab pildi ette ja siis on näha, mis on need kohad, mida elanikud kindlasti väärtustavad ja oluliseks peavad, ning mis on need võimalikud kohad, kus on konsolideerimisvõimalusi.

Nagu ikka, meile kõigile meeldib mõelda, et [oluline on] bürokraatia vähendamine, ka asutuste ühendamine või mingite teenuste ühine tegemine, ühine soetamine, mis puudutab näiteks digitaalseid küsimusi või mingeid hankeküsimusi ja õiguslikke küsimusi – nii nagu ka seesama ministeeriumihoone, kus me hetkel asume, on tegelikult tehtud selle mõttega. Eks tuleb rahulikult otsida ja vaadata.

Keskerakonna jaoks on kindlasti oluline see: me peame eeskätt vaatama, et mis tahes kokkuhoid ei mõjutaks Eesti elanike eluolu, nende igapäevast toimetulekut, tervist, heaolu, sissetulekuid, töökohti. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Järgmine küsimus. Palun!

Ingrid Sembach-Hõbemägi, Kanal 2
Küsimus peaministrile. Kuhu alla te kaitseväe orkestri ärakaotamise liigitaksite: kas see on bürokraatiamasina enese alalhoid või on see siiski sümbolväärtusega küsimus?

Ja viitan sellele: teie ütlesite, et miski pole veel otsustatud, aga inimestele on juba koondamisteated edastatud. Sama kehtib ka politsei- ja piirivalveorkestri kohta. Nii et tegelikult ei saa nagu päris nii öelda, et midagi ei ole veel otsustatud. Aitäh!

Kaja Kallas
Iga valitsemisala otsustab ise, kust kokkuhoiukohti otsida. Ka kaitseministeeriumis on tähtaeg minu teada juuni, selleks ajaks tuleb leida need kokkuhoiukohad. See ei tähenda seda, et need asjad on otsustatud. Ja ma ei hakkaks eraldi ühtegi kululiiki kommenteerima, kuivõrd kokkuvõttes on see ikkagi suur pilt, mida me vaatame ja mille kallale lõpuks läheme.

Iga ministeerium vaatab oma eelarvet, mis tema valitsemisala asutustes on, ning otsustab, mida ta saab kinnitada, mida ta ei saa kinnitada ja millega ta tuleb valitsuse laua taha. Igat üksikut asja sealt välja rebida ei ole minu arvates õige.

Viljar Voog, Õhtuleht
Küsimus peaministrile sama teema jätkuks uuesti. Ta ütlete küll, et te ei soovi midagi kommenteerida, aga samas te kritiseerite avaliku sektori tippjuhte.

Lihtsalt kontrolliks, kas ma saan õigesti aru: kas teie arvates siis on nii kaitseväe juhataja kui ka PPA peadirektor avalikes sõnumites meelega valinud teemasid, mis tekitaksid ühiskonnas pahameelt?

Kaja Kallas
Eks te oskate seda ise paremini hinnata. Kui keegi ütleks näiteks, et paar, ma ei tea, laskemoona jääb ära, siis ma millegipärast arvan, et keegi meist ei oska hinnata, kui suur see kogus on ja mida see tegelikult tähendab. Aga kui öeldakse, et ära jäetakse selline märgiline asi, siis see tekitab ju pahameelt ja igal juhul tuleb sellele reaktsioon. See oli see tunnetuslik küsimus.

On terve rida asju, mida ju ikkagi saab ka leida kokkuhoiukohtadeks, mis aga ei tekita sellist reaktsiooni, nagu praegu pakutud variandid tekitavad.

Juhataja
Palun lülitage mikrofon sisse!

Merilin Pärli, ERR
Te küll ütlesite jah, et te ei hakka ühtegi kulurida eraldi kommenteerima, aga kui tegemist oleks näiteks ettepanekuga, et Pika Hermanni torni enam iga päev lippu ei heisata ega langetata, sest see annab kulu kokkuhoiu, kas te siiski ei kommenteeriks?

Ehk siis: kas tegemist on ikkagi sümbolväärtusega, mida ei peaks hakkama kärpima?

Kaja Kallas
Esiteks ei ole ju ühtegi asja kinnitatud. Seda ma ütlen. Ja teiseks, minu meelest see fookus on nüüd tõesti sellel ja meie saame kõik selle pahameele enda kaela, mis on tegelikult selle tagajärg, et neli aastat on kulutatud üle võimete.

See on selge, et need, kes ütlevad, et me enam niimoodi edasi elada ei saa, saavad pahameele osaliseks, mitte need, kes lubavad kõigile raha jagada.

Eks see on ka sõnum valimistele vastu minnes. Miks peaks üldse ausalt rääkima nendest asjadest ja riigieelarve seisust, kui tegelikult karistada saavad need, kes räägivad ausalt? Neile, kes on populistlikud, öeldakse aitäh ja tehakse pikk pai.

Loomulikult on sümbolväärtusega asjad, mille kallale mitte mingil juhul ju minna ei saa. Aga nagu ma ütlesin, esiteks ei ole meil praegu veel need asjad kokku lepitud. Küll meil on aega kõigepealt ministeeriumites oma valdkonnad üle käia ja vaadata, mis on tehtav ja mis ei ole tehtav – ka poliitiliselt, mis on tehtav ja mis ei ole tehtav –, ning siis tulla valitsuse laua taha ja vaadata kogu pilti.

Samal ajal on kõigil pöidlad pihus, et majandusprognoos tuleb parem. Ma sellele ei paneks nii suuri lootusi, et kõik nüüd ütlevad: ei, mitte midagi teha ei saa. Sest siis hakkab samamoodi rebimine.

Meil on paraku riigi rahakott üks tervik. Kui me jätame kuskilt ära või lisame kuskile, siis see raha peab ka kuskilt tulema. Ja see tuleb maksumaksja taskust, see tuleb meie kõigi taskust. Kui meil seda raha sinna panna ei ole, siis lihtsalt tuleb vaadata, mida me saame ära jätta ja mida ei saa.

Juhataja
Aitäh!

Ingrid Sembach-Hõbemägi
Mul on kaks küsimust, üks on peaministrile, teine välisministrile. Millised on siis need sümbolväärtusega valdkonnad, mille valitsus on enda jaoks ära defineerinud ja kuhu need kärpekäärid ei ulatu? Aitäh!

Kaja Kallas
Ei ole defineeritud kuskil, ei ole kuskil selliseid asju kirjas. No põhiseadus muidugi on ja kõik sellest tulenev, aga ei, me ei ole valitsuses niimoodi arutanud.

Miks see ülesanne anti kõikidele ministeeriumitele? Just sellepärast, et kõik ministeeriumid ise teavad oma valdkondi kõige paremini ja saavad ka ise tulla välja nende ettepanekutega. Kõiki ministeeriume juhivad ministrid, kes on poliitikud ja tunnetavad väga selgelt ka rahva meelsust. Ma arvan, et need reaktsioonid näitavad, mis on tehtav ja mis ei ole tehtav. See on ka selge. Seda tuleb kuulata.

Aga seda, et meil oleks nüüd valitsuse laua taga mingi sümbolväärtuste nimekiri sellisel kujul, kirjalikult, ei ole.

Ma tahtsin veel öelda, et neid kokkuhoiukohti otsitakse ju ikkagi tegutsemiskuludest.

Ingrid Sembach-Hõbemägi
Jaa, aga te kasutasite sõna "tunnetuslikult". Järelikult, kas, ütleme, mõni valdkond või allasutus või mingi üksus on teie hinnangul tunnetuslikult sümbolväärtusega, et selle kallale ei peaks minema?

Kaja Kallas
No kuidas ma sellele küsimusele vastan? Kõik valdkonnad… Ega me ju ei tegutseks valdkondades, mida me ei peaks oluliseks.

Selles mõttes, kui me räägime sellest, et praegu on tervishoius meil väga suured kulutused ja meil on kriis, meil on tervishoiukriis, siis see tähendab seda, et neid kulutusi me peame kindlasti tegema, selleks et tulla sellest kriisist välja. Võib ju öelda, et selles kriisis on sümbolväärtusega kulutused tervishoidu, või samamoodi võib öelda, et on kulutused haridusse, õpetajatele ja laste õpilünkade ületamiseks.

Neid teemasid, mis puudutavad inimesi otseselt, on ju väga-väga palju. Aga ma ütlen, et me tuleme selle kogupildi juurde tagasi.

On ju ka väga palju asju, mida me teeme. Kaheksa miljardit järgmise nelja aasta jooksul – mitte kunagi ei ole nii palju Eesti majandusse investeeritud. Sealt me loodame saada ka tagasi seda maksuraha, millest kõiki neid kulutusi teha.

Aga nagu ma ütlesin, meil on üks rahakott. Ja sellega tuleb arvestada, et see ei ole paraku põhjatu.

Ingrid Sembach-Hõbemägi
Mul oli küsimus veel ka välisministrile. Kas ja kuidas on teie hinnangul see diskussioon, mida me siin täna oleme käsitlenud ja mis on meedias päris palju võimendunud, mis puudutab nii kaitseväe orkestri kaotamist kui ka võimalikke kaitsekulude mitte päris vähendamist, kui siiski suhtega SKTsse vähenemist, mõjutanud või mõjutab meie liitlasi NATOs?

Ja kuidas see resoneerub seal? Ma saan aru, et Venemaa juba irvitab. Aitäh!

Eva-Maria Liimets
Aitäh selle küsimuse ja vaatenurga eest! Siin peaminister on tõepoolest juba mitu korda rõhutanud, et praegu on valdkondlike ministrite käes otsustamise koht – see, kuidas me oma haldusalades neid tegevuskulusid täpsemalt kokku tõmbame.

Ütlen ka ära, et välisministeeriumis me teostame seda tavapärase eelarve planeerimise protsessi käigus. Ehk siis järgmise aasta täpse eelarve koostamise ja detailide täpsustamise juurde tuleme tagasi sügisel. Töö selles vallas praegu käib.

Välisministeeriumi vaates kindlasti meie põhivaraks on inimesed, nii et nende pealt me ei plaani kokku hoida. Küll aga oleme välja vaadanud, et kindlasti on võimalik praegu COVIDi ajal praktikas olnud ürituste korraldamise kontekstis näiteks leida innovaatilisi ja rahaliselt soodsamaid lahendusi. Samuti vaatame, kas meil on kohti, kus me saame olla niimoodi, et kõik Eesti esindused riigis X või Y näiteks töötavad ühel pinnal. Ütleme, et kindlasti on selliseid kohti, kust me leiame kokkuhoiumeetmeid, ja nende nimel töötame.

Mis puudutab Eesti liitlaskohustust, siis praeguste kärbete kontekstis minu teadmisel küll jääb Eesti endiselt eeskujulikuks liitlaseks. Ehk Eesti panustab jätkuvalt rohkem kui kaks protsenti oma sisemajanduse kogutoodangust kaitsekuludesse. Nii et selles kontekstis…

Kaja Kallas
Pluss kaitseinvesteeringud, pluss…

Eva-Maria Liimets
Jah. Selles kontekstis liitlassuhetega meil siin mingeid murekohti ei ole.

Ingrid Sembach-Hõbemägi
Aga küsimus oli just maine kohta.

Eva-Maria Liimets
Eesti on üks nendest vähestest NATO liikmesriikidest, kes panustab üle kahe protsendi sisemajanduse kogutoodangust oma kaitse-eelarvesse. See tähendab seda, et meil ei ole seda mainekahju tulemas, sest me oleme ikkagi nende eeskujulike seas, kes on esirinnas selle NATO kohustuse täitmise poolest.

Juhataja
Peaminister, palun!

Kaja Kallas
Jaa, ma ühte asja veel ütlen. Kõik Euroopa Liidu riigid kavatsevad kokkuhoiukohti leida, et eelarveauke ületada.

Meil on praegu 1,7 miljardit eelarves puudu. See auk on hiiglaslik. Isegi kui me neid kokkuhoiukohti ületame, peame me ikkagi kõvasti mõtlema, mida me teeme ja mida me ei tee. Positiivne on minu arvates see, et meil on see diskussioon – mida me peame selliseks, mis on hädavajalik, ja mis ei ole hädavajalik. Ja kõik teised riigid teevad seda täpselt samamoodi.

Lihtsalt probleem on selles, et Eesti eelarvekalender käib pisut eespool kõikide teiste eelarvekalendritest. Aga isegi praegu me teame näiteks, et Saksamaa kavatseb üle kuue protsendi vähendada oma eelarvepuudujääki, samas kui meie teeme seda 2,2 protsenti. Nii et tegelikult need kokkuhoiukärped, mis tulevad teistes riikides, on täpselt samamoodi keerulised, meie ei ole siin mitte kuidagi erandseisus.

Kriisis loomulikult tuleb võtta laenu ja seda me olemegi teinud. Kriisis tuleb neid kulutusi katta. Aga meie probleem on see, et see [miinus] on palju pikaajalisem, palju pikema aja jooksul tekkinud.

Kui meil tuleb nüüd majanduskasv, siis seda enam me peame tegelikult saama oma rahanduse paremasse korda, kui ta senini on olnud.

Juhataja
Tervise- ja tööminister Tanel Kiik, palun!

Tanel Kiik
Jah, kuna siin on hästi palju juba päris mitmest teemast korraga räägitud, siis ma mõtlesin, et ütlen ka sõna sekka.

Kõigepealt, kui me vaatame tagasi möödunud aastatele, siis võib-olla viimane aasta on tõesti olnud peaasjalikult COVID-19 kriisi aasta. Eelmine valitsus ja ka praegune valitsus on vastu võtnud lisaeelarve, mis on paratamatult ka riigi kulusid suurendanud, aga need on olnud üldiselt väga põhjendatud kulud.

Kui me räägime näiteks tervishoiu hädaolukorrast ehk haiglate toetamisest, vaktsiinide soetamisest, töötute inimeste toetamisest, samuti töökohtade säilitamisest, ettevõtlussektoritele COVID-19 levikust või ka piirangutest tingitud kahjude osalisest hüvitamisest, kui nii võib öelda, siis väga palju on olnud selliseid kulusid, mis paratamatult on samuti seda miinust suurendanud.

Teisest küljest me teame, et tööpuudus on praegu oluliselt suurem kui tavaliselt, ja see tähendab ka automaatselt madalamat maksutulu. Ehk kui veel enne kriisi oli umbes 30 000 töötut, siis nüüd me räägime suurusjärgus 50 000 või 60 000 töötust.

See automaatselt ühest küljest suurendab riigi kulusid ja teisest küljest vähendab oluliselt riigi tulusid. Sama kehtib ka väga mitme ettevõtlussektori kohta, kus käibed on langenud.

Kui vaadata tagasi pikemale perioodile, siis tegelikult võib öelda, et varasemad valitsused on teinud mitmeid selliseid otsuseid, millega järjepidevuse mõttes läheb edasi ka see valitsus. Ehk kui me räägime näiteks erakorralistest pensionitõusudest, mis on olnud olulised varem, siis on need väga selgelt ka praeguses riigi eelarvestrateegias aastaks 2023, ning seal hulgas on ka maksuvaba tulu tõstmine.

Ehk toona üle-eelmine valitsus tegi maksuvaba tulu reformi eeskätt selleks, et madalapalgalised ja keskmist sissetulekut teenivad inimesed saaksid netopalgana rohkem raha kätte. Loomulikult ka see tähendas tegelikult eelarve maksutulude vähenemist.

Samal ajal nüüd, kui me räägime eakate maksuvabastuse määra tõstmisest ehk keskmise pensioni maksuvabaks muutmisest, siis see samuti vähendab tegelikult riigi tulusid ja kasvatab kulusid, aga see on ka väga selge valik: toetada eakaid ja toetada inimesi, kellel on tegelikult madalam sissetulek.

Nii erakorraline pensionitõus, mis on järjepidevalt, võib öelda, nüüd juba mitu aastat toimunud, kui ka maksuvaba tulu suurendamine kas madalapalgalistel või eakatel, kellest mõlemad rühmad on tegelikult väiksema sissetulekuga inimesed, on väga selgelt poliitilised valikud. Ma arvan, et mõlemad on olnud mõistlikud.

On väga palju teisi kulusid, mis on olnud näiteks kohaliku omavalitsuse toetamisega seotud, samuti tervishoiu rahastamise reform, mis oli üle-eelmise valitsuse ajal, näiteks eakatest eest sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa maksmine. Need on olnud minu arvates väga õiged sammud. Ka praeguse kriisi ajal oleme tegelikult väga selgelt toetanud haigekassa eelarvet ja parandanud raviteenuste kättesaadavust.

Need on mitmed sellised otsused, mis tähendavad küll riigile kulusid, kulude kasvu, aga on tegelikult sisuliselt olnud vältimatult õiged. Ka praegune valitsus ei ole ju hakanud neid otsuseid tagasi pöörama.

Mis puudutab võimalike kulude kokkuhoidu, siis ma saan aru, et ükskõik mis rea keegi välja ütleb, see tekitab väga palju poleemikat ja arutelu. Selles mõttes olen nõus, et igas valitsusalas, igas asutuses on mingid kulud, mida saab kokku hoida, mingil määral.

Eks nüüd tulebki rahulikult debati teel ja eeskätt ministeeriumite siseste, aga mingi hetk ka ministeeriumite vaheliste ehk valitsuse tasandi arutelude jooksul jõuda selgusele, mil määral ja milliseid kohti on võimalik vähendada ning kus on need kohad, kus seda teha ei saa.

Aga kindlasti seda debatti on konstruktiivsem ja asjalikum pidada siis, kui on erinevad alternatiivid kõik lauale võetud, numbrid läbi analüüsitud ja juba konkreetsed ettepanekud kas ministeeriumi tasandil heaks kiidetud või valitsuse tasandil läbi vaieldud.

Praegu me oleme sellises suhteliselt, võib öelda, algfaasis, kus võib-olla need sõnumid, mis on avalikus meedias, on olnud vastuolulised, minu jaoks vähemalt küll. Tõenäoliselt on nii ka keskmise lugejaga. Ilmselt ei ole praegu valitud ka just kõige konstruktiivsemat teed.

Viljar Voog
Jätkaks küsimusega Tanel Kiigele, kui tohib. Nagu ma sellest viimasest sõnavõtust aru saan, teie ei nõustu selle peaministri sõnumiga, mis ta siin pressikonverentsi alguses ütles, et viimased neli aastat ehk siis Jüri Ratase valitsused kasvatasid puudujääki teadlikult ja, nagu Kaja Kallas on varem öelnud, ka vastutustundmatult.

Tanel Kiik
Eelmised neli aastat on valitsus teinud väga palju häid otsuseid.

Võtame siis peamised kulu põhjustajad. Nagu ma enne viitasin, erakorraline pensionitõus, tervishoiu lisarahastus, kohalikele omavalitsustele lisaraha andmine, tasuta ühistranspordi käivitamine, lisaks on olnud teatud määral ka õpetajate, tervishoiutöötajate ja muude sektorite palgatõus, teadus- ja arendustegevuse toetuse tõstmine ühe protsendini SKTst ehk põhimõte, mida toetab ka praegune valitsus – tegelikult on need kõik olnud vajalikud sammud. Ehk minu seisukoht on tõesti see, et riigi tulubaas peabki kasvama, nagu ma enne viitasin, et jõuda järele tegelikule nõudlusele ja vajadusele.

Kui me tahame sellist õiglast sotsiaalset heaoluriiki ehitada – kui me tahame –, siis see eeldab ka seda, et riigi tulubaas peab vastama inimeste ootustele ja ühiskonna vajadustele, on see tasuta hariduse kättesaadavus, on see tervishoiuteenuste kättesaadavus üle riigi, on see väärikas pension, on see piisava sissetuleku tagamine erinevates sektorites töötavatele inimestele, kes on ka paljuski riigipalgalised, nagu siseturvalisus, sotsiaalvaldkond ja nii edasi.

Kõik see maksab, loomulikult, aga nagu ma viitasin, siin on erinevad poliitilised lahendused sellele küsimusele. Ja minu isiklik lahendus on laiaulatuslikum maksureform, mida on peaasjalikult toetanud ka Keskerakond, aga tõsi on see, et praegune koalitsioon mingit suurt maksureformi tee.

Ma olen selles vaates ilmselt nõus, et keset COVID-19 kriisi selliste väga suurt ja põhjalikku maksusüsteemi muudatust teha oleks ilmselt ka keeruline, arvestades seda, et praegused olud on niivõrd muutuvad. Me tegelikult ei tea, kui suur tuleb kolmas laine ja meil on tõesti niigi vaja nii-öelda reaalajas reageerida, lisaeelarvet teha, toetusmeedet rakendada jne. Nii et see ajahetk tõenäoliselt polegi kõige õigem.

Aga ma jään selle juurde, et pikas vaates, pikas plaanis tuleb kogu see maksupoliitiline olukord ümber vaadata.

Juhataja
Justiitsminister Maris Lauri, palun!

Maris Lauri
Ma sekkun ka sellesse diskussiooni ja osutan sellele, et peale nende heade asjade, mida härra Kiik nimetas, ja peale nende asjade, mis praeguses koalitsioonis samuti püsivad, tehti ju ka otsuseid, mis ei olnud mõistlikud. Ma osutan siin pensionireformile – niinimetatud reformile –, mis tegelikult tekitab meile hiiglasliku puudujäägi.

Samas, kui kulutusi suurendati, ei vaadatud seda, et osa kulutusi oleks olnud võib-olla mõttekas kokku tõmmata. See on üks probleem, mis on meil eelmistest aastatest kokku tulnud. Ja see, et meie eelarve on läbipaistmatu, on pikemaajalisem probleem.

Riigieelarve baasseaduse muutmise eelnõu, mille Reformierakonna fraktsioon esitas tollel hetkel opositsioonis olles riigikogus, on endiselt menetluses. Ja ma tõsiselt loodan, et sellest tulevad ka sisulised muudatused. Kuna ma olin tollal selle eelnõu esitaja, siis ma olen rääkinud ka rahandusministriga praegu ja sellega minnakse edasi. Nii et eelarve läbipaistvus suureneb.

Ja siis on ka ilmselt selgem ja lihtsam teha neid muudatusi ja kärpeid. Kui me vaatame praegu, siis ilmselt igas valdkonnas võib tuua välja mõne koha, kus saaks emotsioone üles kütta ja öelda, et võtame siit ära või võtame sealt ära ja kas me peame ikka sealt võtma.

Ma oletan, et iga minister on kuulnud oma ametnike käest ka selliseid ettepanekuid. Mõned on ilmselt tehtud naljaga, aga mõned ka võib-olla mingisuguse teise eesmärgiga. Ometigi me ei räägi neid ju kõiki välja. Me ei räägi kõiki selliseid hulle mõtteid välja, me ei räägi neid asju välja, mis tunduvad jaburad ja mis tunduvad ebaõiged.

Ma ei tule ju rääkima teile, et me paneme kohtud kinni või vanglad kinni, eks. Teile tunduks see jabur. Ja oleks õige, et enne, kui tõsiselt hakatakse rääkima, ei tuldaks välja selliste ootamatute asjadega, mis teevad ühiskonnale haiget ja tekitavad arusaamatust.

Arutelud ministeeriumite tasemel alles käivad. Nii et kannatust! Kindlasti on neid kokkuhoiukohti majanduskuludes, selles, kuidas erinevad organisatsioonid ja allasutused töötavad, kuidas töö on korraldatud, milliseid valikuid tehakse ja nii edasi. Seda tehakse ja otsitakse, kõik ministrid otsivad.

Vahetevahel on neid otsuseid ja valikuid väga keeruline teha. Aga ärme kiirustame. Just sellised ootamatult välja öeldud asjad, mis ei ole tegelikult läbi mõeldud, mis ei ole saanud nõusolekut ja ühist arusaama, tekitavad avalikkuses segadust.

Ma usun seda, et siis kui tulevad välja läbimõeldud valikud, on need palju paremad ja palju paremini arusaadavad. Aga need ei pruugi olla nii emotsionaalsed ega ka mitte nii palju tähelepanu saada, eks. No see ei kõla nii vahvalt, et me võtame reisimiskulusid maha või me kasutame kontoripindu vähem. Need ei kõla ju nii uhkelt, kui et me paneme orkestri kinni.

Mõtleme selle peale. Neid kohti otsitakse ja ma arvan, et neid leitakse täiesti mõistlikult. Mõnedes kohtades on seda keerulisem teha, mõnedes kohtades raskem. Iga ministri enda valikukoht. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Palun [järgmine küsimus]!

Eget Velleste, Delfi
Mul on küsimus Tanel Kiigele. Nimelt, miks me ei ava kõigile eagruppidele AstraZeneca vaktsiiniga vaktsineerimist, kui on teada, et risk on väike ja vaktsiini on rohkelt?

Tanel Kiik
Aitäh! Nüüd läksime tagasi päevakajaliste küsimuste juurde, kus COVID-19 on fookuses.

AstraZeneca vaktsiini on tõesti Eestisse tulnud hetkel rohkem, kui on ära kasutatud. Teatud osa sellest tuleb hoida inimestele teiseks doosiks. Ülejäänu suhtes on 50+ vanuserühmal vastavalt riikliku immunoprofülaktika ekspertkomisjoni soovitusele võimalus seda saada.

Kõigi nooremate inimeste puhul eeldab see põhjalikumat nõustamist ja teadliku valiku tegemist. Ehk keegi pole keelanud selle vaktsiini kasutamist, aga praegu – olukorras, kus tegelikult vaktsiinitarned kasvavad ja mahud tõusevad ning kus epidemioloogiline olukord on kuus korda leebem, kui see oli veel paar kuud tagasi – ei ole tegelikult põhjendatud selline laialdane vanusepiiri nihutamine ja muutmine.

Kui me vaatame ka Euroopa Liidu riikide praktikat, siis on väga palju riike, kes on selle vanusepiiri tõstnud veelgi kõrgemale, 65+ peale. Isegi Suurbritannia kasutab seda 40+ vanuserühmas.

Nii et pigem on epidemioloogilises vaates puhtalt ja võrreldes ka neid terviseriske – mida on väga harva, nõus – kasuteguriga nooremate inimeste hulgas, praegu mõistlik jääda senise poliitika juurde.

Täiendav argument, mis on, ma arvan, eeskätt isegi inimese vaates rohkem võib-olla kui riigi vaates, aga võib olla ka mõlema vaates, on see, et inimene, kes täna teeb esimese doosi AstraZenecat, saab teise doosiaja 12 nädala pärast. Täisvaktsineeritu staatuse saab ta sellest veel kaks nädalat hiljem. Ehk 14 nädala pärast praegusest hetkest arvates.

Samal ajal me teame, et meil hakkab tulema mai lõpust ja juuni algusest alates suurusjärguna 55 000 doosi Pfizer/BioNTechi, suurusjärgus 10 000 doosi Modernat ja veel teisi vaktsiine, ehk mahud igal juhul tõusevad, meil hakkab ühel hetkel kõiki vaktsiine üle jääma, nagu on aus vastus.

Selles olukorras, kus inimene saab pigem näiteks juuni alguses või juuni teisel nädalal PfizerBioNTechi või Moderna vaktsiini ja saab teise doosi kätte juulikuu jooksul ja kaitse kiiremini, jõuab ta kokkuvõttes tegelikult vaktsineeritu staatuseni kuu aega kiiremas tempos kui siis, kui ta saaks nüüd ja praegu AstraZeneca vaktsiiniga kuuri alustades.

Mis puudutab veel seda, miks on vaktsineerimiskuuri pikkus 12 nädalat, siis siin on lihtsalt väga selgelt efektiivsuse põhjused. Uuringud näitavad, et pikem periood tagab suurema efektiivsuse. Mõni arvab isegi, et see periood võiks olla pikem, et anda veelgi suuremat kaitset ja efektiivsuse näitajaid. Aga ütleme, selle perioodi lühendamine ainult selleks, et inimene kiiremini vaktsineeritud saaks, oleks ju selles mõttes tema suhtes ebaaus, teades, et pikem tsükkel ja pikem intervall tagab suurema kaitse.

Need on praegused argumendid. See on tervishoiuvaldkonnas pikalt läbi arutatud ja korduvalt debateeritud seisukoht. Kui epidemioloogiline olukord peaks muutuma, kui nakatumise näitajad peaks tõusma hakkama või kui muid vaktsiine ei peaks tulema hakkama, siis on teine olukord.

Aga praegused tarnegraafikud, praegused teadmised, nakatumise näitajad ja ka trendid nii nakatumise leviku kui ka haiglaravi vaates pigem kinnitavad, et lähinädalatel vaktsineerimise vajadus saab kaetud ja rahuldatud teiste vaktsiinidega. Ma olen üsna veendunud, et umbes juuni keskpaigas me saame juba nentida, et meil on väljas oluliselt rohkem vaktsineerimiseaegu, kui on nende järele nõudlust.

Juhataja
Aitäh! Tänase pressikonverentsi lõpetame. Suur tänu! Me saame jätkata eraldi intervjuudega. Püsige terved!

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

üksus