Valitsuse pressikonverents, 21. oktoober 2021

21.10.2021 | 11:07

Valitsuse pressikonverentsil Stenbocki majas osalesid ja ajakirjanike küsimustele vastasid peaministri esimese asendajana riigihalduse minister Jaak Aab, justiitsminister Maris Lauri, tervise- ja tööminister Tanel Kiik ning sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.
    • Jaga

Juhataja Jevgenia Värä

Head ajakirjanikud! Alustame valitsuse pressikonverentsi.

Peaminister Kaja Kallas viibib täna Euroopa Liidu ülemkogul Brüsselis. Teie ees on täna riigihalduse minister Jaak Aab, justiitsminister Maris Lauri, tervise- ja tööminister Tanel Kiik ning sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.

Jaak Aab, palun!

Riigihalduse minister Jaak Aab

Tänan! Nii nagu juba öeldi, on Kaja Kallas ülemkogul Brüsselis ja minul on austav kohustus anda teile ülevaade tänasest valitsuse istungist.

Kõigepealt ikkagi tõenäoliselt teid kõige rohkem huvitavad korraldused, mis puudutavad COVIDi kontrollmeetmeid ja ka piiranguid. Rõhutaksin seda, et see, mis teisipäeval jõudis otsuseni, on terviklik pakett, kus on nii kontrollmeetmed, piirangud kui ka toetused, samuti motivatsioon vaktsineerimise tõhustamiseks ja hõlmatuse suurendamiseks.

Kõigepealt kontrollmeetmetest. 1. novembrist ehk peale koolivaheaega muutub õpilaste testimise ja lihtsustatud karantiini kord. Ma loodan, et tervise- ja tööminister räägib sellest detailsemalt nagu teistestki COVIDi punktidest.

Alates esmaspäevast muutub rangemaks maskikandmise kohustus. Enam ei piisa nina ja suu katmisest, nüüd on uus nõue: kohustuslikes kohtades ehk põhilistes avalikes siseruumides nagu kaubandus-ja teenindusasutused on vaja ikkagi katta nägu maskiga, mis on meditsiiniline mask või sellele vastav – sest on olemas ka teistsugused maskid kui kirurgimaskid, kus on vastav filtreeriv materjal sees.

Tulenevalt sellest piirangust, et COVID-tõendiga pääseb sellistesse kohtadesse nagu kinod, teatrid ja kontserdid, aga testiga sinna enam ei pääse alates esmaspäevast, on soovitus ka seal tegelikult maskide kandmine muuta rangelt soovituslikuks. Me räägime selle kõik nende sektoritega läbi. Jah, kõlab vähe imelikult, aga tegelikult me oleme selle läbi proovinud ka eelmiste lainetega. Ausalt öeldes need ettevõtjad ja ürituste korraldajad on kaasa tulnud ja pakkunud ka kohapeal maske. Ma loodan, et see saab uuesti tavaks.

Midagi teha ei ole, ka vaktsineeritud inimeste hulgas levib viirus. Jah, õnneks nad ei haigestu nii raskelt, aga et seda levikut piirata, tuleb kasutada ka erinevaid kontrollmeetmeid. Ja 10. jaanuarini, alates esmaspäevast on kehtestatud see piirang, et avalikel üritustel on nõutud COVID-tõend. Kui varasem kord, nagu teate, võimaldas ka testi, siis uue korralduse põhjal see enam ei ole võimalik.

Eks me üritame selle piiranguga kaitsta ikkagi neid inimesi, kes on koroonaviiruse suhtes eriti vastuvõtlikud. Kõik numbrid näitavad, et vaktsineerimata isikud sellised on. Ka haiglasse jõuavad ja raskesti põevad kahjuks just vaktsineerimata inimesed.

Kõik need meetmed on ju välja mõeldud ikkagi sellepärast, et me näeme kriitilisi numbreid. Kõige kriitilisem on meie haiglate võimekus, tervishoiusüsteemi võimekus neid haigeid ravida ja see, kui palju neid seal on. Nii et tuleb rakendada meetmeid.

Lisaks sellele muidugi me võtsime vastu ka toetusmeetmed, millega toetame ja motiveerime vaktsineerimist ehk neid, kes tegelevad vaktsineerimisega või kes saavad kaasa aidata vaktsineerimisele. Me toetame perearste lisarahaga, me toetame kohalikke omavalitsusi lisarahaga. Omavalitsuste puhul me näeme võimalust, et võib toetavate meetmetena näiteks oma asutuste töötajaid motiveerida. Toon võrdluseks, et ministeeriumidest minu arust on juba enam-vähem pooled asutustest ja riigiasutustest 90 protsendi juures. Tõenäoliselt on ka kohalikel omavalitsustel siin teatud võimalusi, rääkimata hooldekodudest või koolidest.

Ja siis omavalitsus saab toetust, kui ta suudab tõsta 10 protsendi võrra täisealiste inimeste vaktsineeritust, täiskasvanud inimeste vaktsineeritust, või siis saavutab 80 protsenti. Nii et mõnel omavalitsusel on võimalus mõlemad eesmärgid saavutada.

Olen näiteks toonud kaks – küll täiesti eri suurusega – omavalitsust. Esiteks, Ruhnu vald, kus esmaspäevase seisuga minu teada 121 täisealisest elanikust oli vaktsineeritud 102, seega üle 80 protsendi. Sealsamas Kambja vallas, kus on 8500 täisealist elanikku, on vaktsineeritud üle 7000, nii et samuti üle 80 protsendi.

Nii et 80 protsenti on see üks tase, mille eest omavalitsus saab toetust, ja selleks, et neid, kes on madalamal tasemel, motiveerida hõlmatuse 10-protsendiliseks kasvuks – enamik neist on kuskil seal 60 protsendi ja 70 protsendi vahel –, antakse samuti toetust viis eurot vaktsineeritud inimese kohta. Nii et mõlema eesmärgi täitmine [on võimalik].

Valitsuse istungil oli COVIDi punkti juures juttu ka tõhustusdoosidest. Ma arvan, et Tanel räägib sellest põhjalikumalt. See muutub järjest olulisemaks, eriti tervishoiutöötajatele, hooldekodudele, riskirühmades olevatele inimestele.

Valitsuse istungil oli veel teisigi punkte. Kiitsime heaks ja saatsime riigikogule arutamiseks riikliku pensionikindlustuse ja kogumispensionide seaduse muudatused. Signe Riisalo räägib sellest pärast põhjalikumalt.

Siis andsime siseministeeriumile nõusoleku anda Juminda Poolsaare Seltsile 10 aastaks tasuta kasutamiseks Kuusalu vallas asuv Juminda kordoni kinnistu. See on vabatahtlike aitamiseks, kuna koostööleping vabatahtlikega on merepääste laagrite ja koolituste läbiviimiseks.

Siseministeeriumi ettepanekul otsustas valitsus anda Eesti kodakondsuse 58 inimesele.

Euroopa Liidu teemadest. Kui ministrid lähevad Euroopa nõukokku, siis Euroopa Liidu teemades kinnitatakse Eesti seisukohad. Eesti kinnitas seisukohad Schengeni strateegia teatise ning Schengeni hindamis- ja järelevalvemehhanismi muudatusi käsitleva määruse eelnõu kohta.

Tegelikult Euroopa Liidus päris tõsiselt arutatakse seda, et ei juhtuks nii nagu koroonaviiruse esimese laine ajal, kui kõik riigid hakkasid lihtsalt oma kaitseks piire sulgema ning ei toiminud üldine Schengeni poliitika. Siin tahetakse tegelikult Euroopa Liidus täpsustada neid reegleid, et niisuguseid asju enam ei juhtuks, ja ka välispiiri tugevdamine hübriidrünnakute olukordades on teemaks.

Energeetikaministrite erakorraline kohtumine toimub järgmisel nädalal. Eks kõne all on tegelikult energiakandjate suured hinnatõusud. Arutatakse meetmeid, kas seda on võimalik ka ühiselt kuidagi ohjeldada, leevendada. Soovitatakse kindlasti vähekindlustatud peredele, leibkondadele ja inimestele liikmesriikidel rakendada kompensatsioonimeetmeid või õigemini leevendusmeetmeid.

Nii nagu me juba eelmisel nädalal otsustasime, on meil töös ühelt poolt võrgutasude alandamine 50 protsenti kuueks kuuks. Esimene kuu, kus selline alandus tõenäoliselt tuleb, on oktoober. Ehk oktoober, november, detsember, jaanuar, veebruar ja märts.

Teise meetmena septembrist kuni maini elektri, gaasi ja toasooja hinnatõusu leevendamine. Valem on suhteliselt lihtne: teatud tasemest, kui hinnad hakkasid tõusma, kompenseeritakse vähekindlustatud leibkondadele ja peredele kuni 70 protsenti hinnatõusust. Ehk mingilt tasemelt tõusnud hind, sellest 70 protsenti.

Täpsemad detailid on väljatöötamisel. Ma loodan, et järgmisel nädalal me saame ka vastavaid õigusakte ja korraldusi tegema hakata. Räägime selle läbi ka kohalike omavalitsustega, sest nende kompensatsioonimeetmete vahendaja on kohalik omavalitsus. Ja see on siis lisaks.

Tegelikult on küsitud, kas toimetulekutoetus on ainus. Ei, see on lisakompensatsioonimeede, toimetulekutoetus on eraldi endiselt saadaval, aga see on lisaks sellele. Toimetulekutoetust saab umbes 10 000 leibkonda, aga hinnatõusu leevendusmeetmeid saab kasutada üle 70 000 leibkonna. Näiteks on selle sees ka 44 protsenti pensionäridest. Ehk see on määratletud suhtelise vaesuse piiriga.

Aga me ei ütle, et me võtame selle... Ja kui te jälle kirjutate, et ainult vaestele kompenseeritakse, siis see ei ole tõsi. Suhteline vaesus on 40 protsenti mediaansissetulekust ja 60 protsenti mediaannetosissetulekust võrrelduna Eesti keskmise palgaga leibkonna sissetulekus. See on keeruline valem, aga kui 44 protsenti ehk alla keskmise tõenäoliselt pensioni saavad inimesed on selles grupis, siis päris palju inimesi seda kompensatsiooni ja leevendust saab.

Minul on kõik.

Juhataja

Justiitsminister Maris Lauri, palun!

Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Jaak unustas nimetamata ühe olulise eelnõu, mille valitsus täna riigikokku saatis. See on perekonnaseaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõu, mis muudab kehtivat elatise määramise korda.

Elatise ümbervaatamise põhimõtete üle on arutletud juba kahe eelmise valitsuse ajal ja see on üpris pikk protsess, mis algas juba 2018. aastal. Siin on vahepeal tehtud väljatöötamiskavatsus, on tehtud põhjalik uuring, mis mul on ka siin kõrval [olemas]. See on lapse vajaduspõhine miinimumelatis.

Eelmisel aastal valmis eelnõu, mis on käinud kahel kooskõlastusringil. On olnud väga mitmeid aruteluringe, kus on asjaosalised osalenud, ja lõpuks on leitud väga suurte diskussioonide tulemusena lahendus, kuidas tulevikus võiks elatist määrata. Elatise määramisel on alati kindlasti kõige olulisem see, et elatis peaks lähtuma lapse vajadustest, kohustatud isiku võimalustest ja nagu ma ütlesin, laste vajadused on kõige tähtsamad.

Me näeksime seda niimoodi, et kõige parem oleks loomulikult see: kui juhtub selline iseenesest kurb asi, et vanemad lähevad lahku, siis vanemad võiksid leida kokkulepped omavahelises arutelus. Kui see ei õnnestu, siis on sobiv kasutada kokkuleppemenetlust. Vastav eelnõu on jõudnud juba ka riigikogusse. Kohus oleks viimane samm, kus vaidlusi nii elatise kui ka näiteks kokkusaamiskordade üle kaalutaks.

Praegusel juhul on elatis tihtipeale määratud miinimumelatise põhjal ja see on teatavasti pool miinimumpalgast. Nagu te kõik aru saate, miinimumpalk ei ole seotud lapse vajadustega. Nii et see on põhjus, miks tuleb põhimõtteliselt seda lähenemist muuta.

Lisaks tuleb tähelepanu juhtida sellele, et viimastel aastatel on miinimumpalk väga kiiresti tõusnud ja on tekkinud juurde – täiesti tahtmatult – vanemad, kes on muutunud võlgnikeks, nad lihtsalt ei suuda elatist maksta. Selle tõttu, lisaks võlgnevuste kasvule, mis tähendab ka seda, et lapsed ei saa elatist või ei saa seda piisavas ulatuses, on tekkinud ka hästi palju kohtuvaidlusi, järjest kasvavalt, kus taotletakse elatise määra vähendamist.

Nüüd see analüüs, mis on tehtud 2018. aasta andmete põhjal ja sai valmis 2020. aasta alguses, näitas, et keskmiselt on lapse vajadus selline, et elatis peaks olema justkui 181 eurot. Ehk lapse vajadus oleks umbes 260–263 eurot kuus. Need on 2018. aasta andmed.

Eelnõus on pakutud, et baaselatis, millest alustatakse elatise määramist, on 200 eurot. Eeldatakse, et vanemad jagavad lapse vajadused nii-öelda pooleks, mõlemad panustavad võrdses osas. Me oleme tõstnud selle 200 euroni, arvestades just nimelt seda, et elatustase on tõusnud, kulutused on kasvanud ja on olnud inflatsioon ning eelnõu menetlemise käigus, eelkõige sel aastal, on inflatsioon suurem.

Lisaks, see baassumma läheb edaspidi korrigeerimisele iga aasta 1. aprillil, nii nagu pensionit korrigeeritakse, aga siis tarbijahinnaindeksiga, et võtta arvesse elukalliduse tõusu. Ja korrigeeritakse ka keskmise palgaga, standardina kolm protsenti eelmise aasta keskmisest brutopalgast lisatakse, et saada elatise tasu. Lisaks, juba konkreetsemate asjaolude juures võetakse arvesse peretoetusi, võetakse arvesse elatist saavate laste arvu ja lastega koos veedetavat aega.

Nende muudatuste juures selle valemi rakendamiseks tuleb ka vastav kalkulaator justiitsministeeriumi lehele, aga ka näiteks leheküljele www.juristaitab.ee. Lisaks on ka muud sellised abistavad dokumendid, et peredel – või ka sel juhul, kui inimesed tunnevad, et nad peavad vaidlema või minema kohtusse – oleks lihtsam täita kohtudokumente ja vastavaid materjale.

Kui inimesed nüüd saaksid seda valemit kasutada, siis mis on selle valemi kasulikkus? See, et kui hakatakse ise tegema omavahelisi kokkuleppeid, siis saab täpselt samuti seda valemit kasutada, aga näiteks keskmise brutopalga asemel on arukas kasutada kohustatud isiku ehk elatise maksja tegelikku sissetulekut või keskmist palka. Kindlasti on oluline ka see, et selle seaduse järgi jääb kehtima see võimalus, et elatis võib olla sellest summast suurem või ka väiksem – see summa, mis tuleb kalkulatsioonist välja.

Põhjendused alandamiseks on samad, mis praegu kehtivad – ehk elatise maksja töövõimetus või olukord, kus võib tekkida laste ebavõrdne kohtlemine, näiteks kahes või kolmes eri peres olevate laste puhul. Näiteks, ütleme, esimeses peres makstakse miinimumi, aga võib juhtuda, et tulenevalt sissetuleku tasemest teise või kolmanda pere lapsed saavad vähem. See on ka praegu võimalus, kuidas saab elatist alandada, ja see ongi väga tihti kasutatav põhjendus, miks seda alandatakse.

On ka võimalus elatist suurendada, lähtudes lapse täiendavatest vajadustest, vanemate sissetulekutest, elatustasemest ja muudest teguritest, samuti tegelikest kuludest. Näiteks, vanemad võivad kokku leppida, et üks vanematest kannab huviringi kulud või veel mingid kulud. Ka siis saab teha vastavaid korrigeerimisi.

Viimase suurema diskussiooni teema on olnud see, kuidas seda uut muudatust rakendada. See rakendub nii, et kehtivad kokkulepped, kehtivad kohtuotsused jäävad jõusse. Ehk see süsteem hakkab rakenduma uutele elatiste määramistele, mitte nendele, mis juba kehtivad.

Siin on üks erand. Nimelt, need kohtuotsused, kus elatis on määratud kohtuotsuse sees miinimumelatisena või 50 protsendina miinimumpalgast. Need elatise summad fikseeritakse ja need enam edaspidi ei kasva. Ehk praeguse korra kohaselt, kui seadus võetakse sel aastal vastu, oleks 292 eurot elatise summa.

See oli väga suur diskussioon, mis tulenes sellest, et kohtuotsuseid ei peaks üldjuhul seadusega ümber tegema, kui sellel ei ole väga selgeid põhjendusi või lahendusi. Kohtute ja õiguskantsleri diskussioonide ja asjaosaliste diskussioonide tulemusena ongi tehtud selline lahend.

Nii et ma loodan, et see eelnõu võetakse riigikogus kiiresti vastu, ta rakendub ja see väga rohkeid vaidlusi tekitav teema mõne aja pärast laheneb.

Tahaksin kindlasti rõhutada, et see eelnõu ei tegele selliste küsimustega, [mis tekivad siis,] kui keegi pahatahtlikult hoiab kõrvale elatise maksmisest või on mingid muud sellelaadsed diskussioonid. See on puhtalt selline põhimõtte loomine, uue põhimõtte loomine. Aitäh!

Juhataja

Tervise- ja tööminister Tanel Kiik, palun!

Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Tervist ka minu poolt! Täna arutasime tõesti valitsuskabinetis hommikul professor Lutsariga koos taas COVID-19 olukorda.

Numbrite muutust ja halvenemist teavad vist tänaseks kõik Eesti inimesed. Kinnitasime ära ka vajalikud meetmed, mis olid meil juba teisipäeval põhimõtteliselt kokku lepitud. Ehk tõepoolest, heas tasakaalus on nii toetusmeetmete pool kui ka kontrolli ja järelevalve pool.

See oli algusest peale läbirääkimistel mõlema osapoole jaoks oluline, et me anname ühest küljest selge sõnumi, mida me tegelikult oleme andnud ka seni – vaktsineerimine on ainuke tee sellest kriisist välja –, aga teisalt tagame laiemad võimalused vaktsineerimiseks, samuti vajalikud toetusmeetmed vaktsineerimiseks ning kaasame võimalikult laialt nii tervishoiusektorit kui ka teisi osapooli.

Ma pean silmas seda, et me eraldasime lisaraha Eesti perearstidele, selleks et nemad saaksid oma nimistutega veelgi enam ja veelgi personaalsemalt tööd teha, ning eraldasime lisaraha kohalikele omavalitsustele, et ka nendel oleks motivatsioon [vaktsineerituse] hõlmatust suurendada, nii et otseselt ka nende kulud saavad kompenseeritud, mitte ainult oma elanike elu ja tervise kaitse vaates, mis on peamine, vaid ka rahalises mõttes.

Samuti leppisime kokku täiendavad toetusmeetmed haiglatele. Oleme andnud juba haiglasüsteemile selge sõnumi, et see 11,8 miljonit, mis eraldatakse haigekassa reservkapitalist, on igal juhul tagatud. Me hüvitame kõrgemas määras COVID-19 osakondade töötajate kulusid oktoobrist kuni detsembrini, hetkeseisuga, ehk ka praegu juba, kui me näeme, et on raskusi leida sinna tervishoiutöötajaid, pakume vähemalt seda kindlustunnet, mida valitsus saab anda, et hüvitamise süsteem ja tasustamine muutub toetavamaks.

Ma saan väga hästi aru tervishoiusüsteemi osapoolte üleskutsetest ja murest, sest tõepoolest, needsamad tervishoiutöötajad, kes on panustanud poolteist aastat selle kriisi lahendamisse haigete ravimisel ja nõustamisel, hiljem selle plaanilise ravi puudujäägi tasa tegemisel, tihti oma puhkuse ja vaba aja arvel, ja kes on omakorda aidanud ära vaktsineerida 775 000 Eesti elanikku, teinud vaktsiinidoose kokku üle 1,4 miljoni, sest me räägime ju valdavatel juhtudel kahest doosist, ongi äärmiselt kurnatud, äärmiselt palju pingutanud ja panustanud kriisi lahendamisse.

Loomulikult tekitab see tõsist frustratsiooni, kui seesama tervishoiutöötaja, kes on poolteist aastat andnud endast parima, peab taas minema COVID-19 osakonda, et aidata ravida neid inimesi, kes ei ole seda kaitsesüstimise võimalust seni mingil põhjusel kasutanud – et mitte öelda nii, nagu ütles Eesti perearstide seltsi juht: on seni vaktsineerimisest hoidunud.

Valitsuse otsuste teine pool on tõepoolest kontrollireeglite ja järelevalve tõhustamise pool. Ehk ühest küljest selge maskikandmise nõue nendes kohtades, kus seni oli suu ja nina katmine, lihtsustab järelevalvet ja kindlasti aitab vähendada just nimelt nakkusohtu.

Kõik sellised, ütleme, linnukese mõttes täitmised, et ma panen salli ette või ma panen käe [näo] ette või ma tõstan varruka üles, need ei ole enam aktsepteeritavad. Need on loomulikult algusest peale olnud jaburad, aga selge on see, et mask peab olema see meede, mida inimene kasutab, soovitatavalt kirurgiline mask, aga võib olla ka korduvkasutatav mask.

Soovitan kindlasti tutvuda nende konkreetsete nõuetega, ka konkreetsete maskide kvaliteediga. Selleks on ju omajagu ka erinevaid variante – on need filtriga maskid, on tõsisemad maskid, mis kindlasti ka reaalselt aitavad, ja on need, mille puhul see kasutegur võib olla väiksem. Nii et kindlasti enne maski valikut veenduda selles, et sellel on ka oma kasutegur.

Samamoodi laiendame tõesti COVID-tõendi puhul meelelahutuses ja vaba aja tegevustes neid nõudeid selles vaates, et enam ei aktsepteerita negatiivse testi tõendit, vaid aktsepteeritakse vaktsineerimise või läbipõdemise tõendit. Oluline on see, et me ei piira ligipääsu elutähtsatele teenustele: tervishoid, sotsiaal- ja haridusvaldkond, toidupoes käimine, apteegis käimine ja muud sellised tegevused. Aga me piirame tõesti meelelahutust ja vaba aja tegevusi ehk neid asju, mida inimene tõesti saab edasi lükata.

Teisalt, loomulikult vaktsineerimise üleskutse, soovitus, mida me oleme andnud pidevalt, on nüüd veelgi kriitilisem kui varem, sest me näeme, et viimase nädalaga, eelmise nädalaga kasvas haiglaravi üldarv kokkuvõttes COVID-19 patsientide vaates rohkem kui eelmised viis nädalat kokku. Samasugust tõusutempot, pluss 135 haiget nädalas, haiglasüsteem loomulikult mitu nädalat järjest üle ei ela.

Meil tuleb igal juhul saada see haiglaravil olevate inimeste arv kontrolli alla, see stabiliseerida ja hiljem viia langustrendi. Selle eelduseks on aga kontaktide vähendamine ja esmajärjekorras on selle eelduseks vaktsineerimine.

Peamine raamsõnum ja ka võrdlusmoment teiste riikidega on selline: kui vaadata Euroopa Liidu edetabelit vaktsineerimise mõttes ja võrrelda seda nakatumise ja haiglaravi numbritega, siis me näeme väga selgelt, et need kaks on omavahel pöördvõrdelises seoses. Mida kõrgemal on vaktsineerituse määr, seda rahulikum on olukord haiglates, seda rahulikum on olukord ühiskonnas ja seda vähem on piiranguid. Ja mida madalam on vaktsineerimise määr, seda suuremad on surmajuhtumite arvud ja nakatumise numbrid ning seda raskem on haiglatel.

Nii et kõik need riigid, kes on raskustes, näiteks Balti riigid, Rumeenia, Bulgaaria ja mitmed muud meie regiooni riigid, on alla Euroopa Liidu keskmise vaktsineerimise määraga. Selleks ei pea olema teadlane, immunoloog ega viroloog, et aru saada: siin on üksühene selge seos. Ja siinkohal ma kasutan veel kord võimalust liituda käitumisteadlase Andero Uusbergi üleskutsega, et kõik poliitilised jõud annaksid välja ühe selge sõnumi: meil on vaja, et iga Eesti elanik, kes ei ole veel vaktsineerimisvõimalust kasutanud, seda teeks.

Vanuserühmas 12+ on see kättesaadav ja avatud, [vaktsineerida saab ennast lasta] mitme erineva vaktsiiniga, Euroopa Liidus ja Ameerika Ühendriikides müügiloa saanud vaktsiinidega, mida on korduvalt kontrollitud, testitud, uuritud ja analüüsitud. Need vaktsiinid on igal juhul mõõtmatult palju kordi ohutumad kui mis tahes haiguse läbipõdemine mis tahes vanuses, oled sa 12-aastane või 80-aastane.

Loomulikult kõige elupäästvamad on vaktsiinid eakamate hulgas, kus me oleme alustanud ka tõhustusdoosidega vaktsineerimist. Nii et üleskutse on kõigile, kes veel ei ole seda võimalust kasutanud, eeskätt vanuserühm 60+, sotsiaalvaldkond, tervishoiuvaldkond, haridusvaldkond, kellel järk-järgult see kuue kuu periood hakkab mööda saama, ka tõhustusdoosi võimalust kasutada.

Tänaseks on Eesti riigis tehtud 12 000 tõhustus- või lisadoosi. See arv kasvab iga päevaga kiires tempos hooldekodudes, perearstide nimistutes ja tervishoiuasutustes. Iga vaktsiinisüst, olgu see esimene, teine või kolmas, aitab kaasa olukorra paranemisele, see aitab kaasa haiglate ülekoormuse vältimisele, mis on ju meie kõigi peamine ühine eesmärk.

Selleks, et muuta vaktsineerimine veelgi kättesaadavamaks, kuigi see on juba praegu kättesaadav, käivitame koostöös perearstidega eraldi talgud või aktsiooni, nagu me seda nimetame, kus me saadame tõesti kõigile Eesti perearstikeskustele, mida on üle riigi üle 400, täiendavalt vaktsiine, 786 nimistule.

Oleme kokku leppinud, et me korraldame ka vajalikud õiguslikud muudatused. Teatud plaanilisi tegevusi ja vastuvõtte on võimalik praegu kriisiolukorras edasi lükata selleks, et jääks piisavalt aega tegeleda vaktsineerimisega, mis on kõige ajakriitilisem.

See aktsioon algab järgmise nädala kolmapäevast. Osa perearste alustab juba varem, vastavalt vaktsiini kättesaamisele. Loomulikult on hästi oluline palve kõigile, täiskasvanutele ja lapsevanematele: kasutame seda koolivaheaega mõistlikult, kasutame ka selle nädala järelejäänud päevi mõistlikult – kes ei ole veel jõudnud vaktsineerima minna, tehke seda esimesel võimalusel.

Vanuserühmas 12+ on vaktsineerimisvõimalus avatud. Iga vaktsiinisüst aitab vähendada nakkusohtu, iga vaktsiinisüst võib olla elupäästev, see võib päästa sellesama konkreetse inimese elu või mõne teise inimese elu. Ehk tegelikult mittevaktsineerimisele ei ole ühiskonnas ühtegi õigustust ega põhjendust.

Vaktsineerimata olek praeguse väga kõrge viiruse leviku tingimustes on võrreldav ilma turvavööta kiirteel kihutamisega ja lootmisega, et äkki läheb õnneks, äkki minuga ei juhtu midagi. Aga on ainult aja küsimus, kui juhtub. Seda on öelnud mitu professorit enne mind. Ma liitun nendega.

See haigus, see viirus leiab üles inimesed, kes on vaktsineerimata. Jah, see võib leida ka mõne, kes on vaktsineeritud, aga tema pääseb sellest kordades kergemini. Ehk iga vaktsineerimata inimene peab arvestama sellega, et ta on riskirühmas, 12+ vanuses, tegelikult veelgi nooremad, aga väiksemaid lapsi vaktsineerida ei saa. Ehk praegu ei ole ühtegi põhjendust, miks seda turvavööd mitte kinni panna. Ka turvavööga inimene peab olema ettevaatlik liikluses või kiirteel, vältima välditavaid kontakte, näiteks tegema kaugtööd – see on soovitus, mille valitsus on andnud –, igal juhul lähikontaktsena võtma seda tõsiselt, ka siis, kui ollakse vaktsineeritud.

Ma tean, et ka väga mitmed poliitikud on andnud seda eeskuju, et lähikontaktseks jäädes minnakse kaugtööle, ka siis, kui ollakse vaktsineeritud, selleks et riski vähendada, ja tegelikult ka siis ennast kindlasti testitakse.

Praegu oleme olukorras, kus kõige suurema panuse, selleks et haiglad ei olegi ülekoormatud, on andnud need 775 000 inimest, kes on lasknud ennast vaktsineerida. Ja veelgi, võib öelda, nüüd saavad oma otsustava panuse anda need ülejäänud, umbes kolmandik inimesi vanuserühmast 12+, kes ei ole seda võimalust veel kasutanud.

Kaks kolmandikku on oma panuse andnud, kolmandikul on see võimalus veel seda teha. Jah, osa neist on läbi põdenud, neid ootame vaktsineerima kuue kuu möödumisel. Aga kõigil, kel ei ole ei vaktsineerimist ega läbipõdemist toimunud, ei ole ühtegi põhjust viivitada.

Aegu on digiregistratuuris saadaval, aegu on ka telefonil 1247 saadaval. On võimalik minna ette registreerimata vaktsineerima. Järgmisel nädalal tuleb laiem aktsioon ka perearstidelt ja pereõdedelt. See kestab poolteist nädalat. Vastavalt vajadusele lükatakse edasi teisi plaanilisi tegevusi ja kergemate tervisemuredega konsultatsioone, selleks et veelgi enam ajalist ressurssi panna Eesti elanike vaktsineerimisse.

Tõestame ühiselt, et me oleme tark rahvas, nagu vabariigi president on korduvalt öelnud ja seda sõnastanud, ning me mõistame vaktsineerimise vajalikkust ka ilma selleta, et valitsus tuleb välja niivõrd laiaulatuslike lausaliste piirangutega, nagu on pidanud tegema olude sunnil meie lõunanaaber Läti. Meie eesmärk on seda vältida. Me ei soovi panna kogu ühiskonda lukku, me ei soovi tagasi tuua keskaegseid meetmeid karantiinikorraldusest ja muust seesugusest.

Vaktsineerimine on teadus- ja tõenduspõhine 21. sajandi meede kriisi lahendamiseks. Tark inimene seda võimalust kasutab. Mina usun Eesti elanike tarkusesse, mida on tõestanud üle kahe kolmandiku inimestest, kes seda tänaseks on juba teinud. Ja olen kindel, et selle kolmandiku seas on ütlemata palju neid, kes on samuti võimelised selle positiivse terviseteadliku otsuse – vajaduse korral pärast tervishoiutöötajaga konsulteerimist – langetama.

Lõpetuseks kordan üle selle, mida ma olen ennegi öelnud. See kriis on olukord, kus meil täiskasvanutena on mitmekordne vastutus ka selle eest, et meie lapsed tuleksid selles olukorras toime, on see vaimse tervise hoidmine, on see hariduse toetamine, hariduse kättesaamine. Ehk lapsevanematena me saame anda oma panuse, et lapsel oleks kodus turvaline nakkusohutu keskkond. Ja kui laps on vanuses 12+, siis ka tema peaks olema vaktsineeritud ja kaitstud.

See hakkab mõjutama väga otseselt ja mõjutab juba praegu laste võimalust saada kontaktõpet. See hakkab mõjutama ja mõjutab juba praegu võimalust saada võimalikke muid tervishoiuteenuseid. Mida aeg edasi, seda enam see risk kasvab, mõju võib aga olla veelgi kõrgem kui seni.

Kahtlemata iga täiskasvanu, kes siin oma panuse annab, seeläbi toetab enda last ja enda perekonda, aga toetab ka iga teist last, kes soovib käia koolis, kes soovib kohtuda oma sõpradega, kes soovib vajaduse korral saada tervishoiuteenuseid ja konsultatsiooni ning tegelikult kelle heaolu, tervis ja hariduse saamise võimalus sõltub otseselt meie kui täiskasvanute valikutest.

Nii et oleme vastutustundlikud enda ja teiste suhtes. Hoolime oma lastest ja teiste lastest. Kasutame võimalust lasta ennast vaktsineerida ning pakume seda võimalust ka oma vanuses 12+ lastele esimesel võimalusel. Aitäh!

Juhataja

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo, palun!

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Aitäh! Tanel, ma võtan selle jutujärje siit üles just nimelt vaktsineerimise ja COVIDi olukorraga, aga spetsiifiliselt hooldekodudest rääkides.

Me nägime tegelikult väga hästi, kuidas vaktsineerimine aitas talvel ja kevadel, nii et hooldekodudes me suvel sisuliselt puhanguid ei näinud. Sügis tõi meile uue pildi. Aga ka sellel rindel on praegu tegelikult häid uudiseid. Kui üle-eelmisel nädalal oli meil koldeid 21 hoolekandeasutuses, siis eelmisel, 41. nädalal oli neid koldeid, mida jälgitakse, 16. Ja ainult üks uus kolle oli juurde tulnud. Uusi nakatunuid nendes 16 koldes hoolekandeasutustes oli terve nädala peale vaid 120. See annab meile lootust, et me saame siin ka südame natukenegi rahulikumana hoida.

Mis on veel võib-olla inimestele oluline teada, on see, et kõikidest nakatunutest eelmisel nädalal 1,5 protsenti olid üldhooldekodude elanikud ja 2,3 protsenti nendest inimestest, kes haiglasse sattusid, olid üldhooldekodudest. See näitab jätkuvalt seda, et kõrge vaktsineerituse tase, mis on 87 protsenti üldhoolekandeasutustes, annab meile ikkagi kindlustunde, et raskeid põdemisi nii palju peale ei tule.

Aga see ei tähenda seda, et me võiksime hingata kergemalt ja loobuda tõhustusdoosidest. Tõhustusdooside manustamist on alustanud juba kuus hooldekodu ja ülejäänud on samuti kohe alustamas. Võetakse korrektsed nõusolekud uuesti kõikidelt hoolealustelt ja kui on selleks vajadus, siis ka nende eestkostjatelt või lähedastelt. 6000 doosi on eilse seisuga hoolekandeasutused tellinud vaktsiine. See näitab seda, et aktiivselt lisaks esimestele-teistele doosidele ka nende tõhustusdoosidega edasi liigutakse.

Miks ma ütlen ka esimesed-teised doosid? Oluline on teada, et üldhooldekodus viibimise keskmine aeg jääb kuue-seitsme kuu juurde. Arusaadavalt inimeste liikumine on suur ja ka esimesi-teisi doose tuleb teha pidevalt, et nakkusohutust hoida.

Eelmisel nädalal oli siin ka uudis tööinspektsiooni järelevalvest, kus vaadati neid üldhooldekodusid, kus oli vaktsineerituse tase kõige madalam. Nägime ka seda pilti, kuidas riskianalüüse ei olnud piisavalt tehtud või ei olnud neid piisavalt sisukalt tehtud. Selline järelevalve oli tellitud koostöös sotsiaalministeeriumi ja sotsiaalkindlustusametiga, et spetsiifiliselt just nende hoolekandeasutustega sidet hoida, neid täpsemalt juhendada nii infektsioonivolinike kui ka järelevalveametnike toel.

Järgmine teema on istungil ära kinnitatud seaduseelnõu, nimelt riikliku pensionikindlustuse seadus, mis oma olemuselt on üsna tehnilise iseloomuga. Selle eesmärk oli luua paremat õigusselgust, seda nii menetlejatele kui ka pensioni taotlejatele. Teemad, mida seal vaadati ja täpsustati, olid näiteks toitjakaotuspensioni maksmise jätkamine 18–24-aastastele õppuritele septembrikuus. See on selline tehniline, kiirema ja paindlikuma ülemineku küsimus.

Samamoodi muudeti vanaduspensioni rakendamisel pensionilisade arvestamise korda, et see oleks soodsam ka inimestele. Ja pensionilisad arvesse soodusstaaži puhul ka võetakse. Eraldi muudeti ka kogumispensionide seadust, et puuduva töövõimega isikutel teises sambas nii lahkumist kui ka maksete taastamist täpsemini reguleerida.

Aga võib-olla on huvitavaim kabinetis vastu võetud otsus, mis puudutab sooduspensionide skeemi muutmist ja lahendusalternatiive. Siin tuleb taustaks öelda, et lisaks riikliku pensionikindlustuse seadusele, millega makstakse vanaduspensionit, toitjakaotuspensionit ja rahvapensionit, on meil enamik eripensione Eestis ära kaotatud, välja arvatud presidendi ametipension, mis on alles.

Alles on meil ka sooduspensionid ja väljateenitud aastate pensionid. Ja peab ütlema, et neid pensione makstakse Eestis väljateenitud aastate seaduse puhul 2500 inimesele, kellest tegelikult täistööeas on 2260 inimest. Soodustingimustel vanaduspensioni makstakse 31 000 inimesele ja nendest täistööeas on tegelikult 5000 inimest.

See kulu riigieelarvele on üle 43 miljoni ja see kulu kasvab oluliselt aastatega. Nii nagu me pensione indekseerimine või ka erakorraliselt tõstame, see kulu kasvab. Aga makstakse seda sellestsamast ressursist, mis on mõeldud ka vanaduspensioni ja rahvapensioni saamiseks. Teisisõnu, me ei saa suurendada vanaduspensionit ja rahvapensionit, sest me maksame seda soodustingimustel, samuti väljateenitud aastate pensione.

Kui me vaatame seda suurt pilti, millised väljakutsed on meil ühiskonnana, ja teame, et tööealist elanikkonda juurde ei tule, küll aga elanikkond vananeb ja sellega seoses kasvavad nii pensioni- kui ka tervishoiukulud, siis riigile tervikuna on hästi oluline, et inimesed oleksid võimalikult kaua ja võimalikult tervelt tööturul. Aga need kaks seadust on selle suunaga, mis toetavad inimese valikut jääda töölt kõrvale ja siis ka mitte panustada meie ühiskonda.

Selle tõttu on sotsiaalministeerium välja pakkunud lahendusalternatiivid, kuidas loobuda nendest kahest pensioniliigist. Ettepanek on kahe alternatiivi kujul.

Kõigepealt see, et me kindla ajaperioodi jooksul loobume täielikult nende pensionide maksmisest. See küll annab inimestele selle õiguskindluse, et kõik, kellel on tänaseks välja teenitud nimetatud pensioniliigid, saavad seda lõpuni kehtiva seaduse tähenduses, küll aga need, kes on tööle asunud, peavad arvestama sellega, et kogumiseks me jätame loetud aastad.

Ja sõltuvalt pensioni liigist, kui on praegu tööstaaži eeldus 12 ja pool aastat, siis me jätame täiendavaks kogumise ajaks üheksa aastat, ja kui on 20–25 aastat praegu staaži eeldus, siis 15 aastat kogumiseks. Ehk see väljumine sellest süsteemist on hästi pikk ja paindlik. See ei pane inimesi, kellel on õigustatud ootus valitud erialal, keerulisse olukorda.

Teine alternatiiv, mille analüüsimiseks samamoodi sotsiaalministeerium sai mandaadi, on tööõnnetuse ja kutsehaiguste regulatsiooni analüüsimine täpsustavalt. Me tõepoolest loobume küll sellisest pensioni maksmisest, perspektiivis, nagu meil on praegu, aga me loome siia kõrvale hindamisskeemi – kui inimene tõesti tööst tulenevalt on kaotanud töövõime, siis tal on võimalik saada selleks eraldi ellu kutsutavat toetust.

Oluline on ära märkida ka see, et meil on Eestis piirkondi, kus inimeste toimetulek ja võimalikud muutused on oluliselt tundlikumad. Sellepärast on ühe alternatiivina esimese muudatuse juurde jäetud ka võimalus, et me kohtleme Ida-Virumaad, eeskätt keemia-mäetööstuse valdkonda leebemalt. Aga seda samamoodi me jätkuvalt analüüsime.

Kõikides nendes aruteludes on tulnud üles ka see teema – tõepoolest, vähemalt kahel korral on kõikide erinevate ametiühingutega kohtutud –, et tööandja pensionit või teisisõnu Eesti kontekstis tööandja osalust kolmandas sambas peaks suurendama. Ka seal tuleks võib-olla seadust natukene paindlikumaks teha, et tööandjal oleks rohkem motivatsiooni kolmandasse sambasse panustada.

Selle analüüsimine on kavandatud koos pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse analüüsimisega, millega me soovime valitsusse tulla järgmise aasta kolmandas kvartalis, siis juba kogu pensionide tervikpildiga.

Need on need mõtted, mis minul teile täna edastada olid.

Juhataja

Väike täiendus veel.

Jaak Aab

Jah, korraks täiendan. Siin on kuskil uudistes [läbi käinud] ja ka minu käest eile küsiti, ajakirjanik küsis selle kohta. Saadi aru, et see kokkulepe või otsus piirangute puhul tähendaks seda, et tuleb kontrollida ka töötajate tervisetõendit. Sellist korraldust ei ole. Endiselt kõigis sektorites tööandjad hindavad ise, on tehtud ju riskianalüüsid ja kindlasti töökohtadel on võimalik kasutada erinevaid meetmeid.

Nii et seda, et tööandjal tuleks kontrollida või töötajal tuleks tõestada tõendi abil seda, et ta peaks tööle saama, valitsuse korralduses ei ole.

Tanel Kiik

Jah, tänaseks on tõesti umbes kaks kolmandikku neid ettevõtjaid selle riskianalüüsi esitanud, osa veel ei ole. Riskianalüüsiga võidakse ette näha, tõesti, nagu valitsus ütles, erinevad meetmed viiruse leviku tõkestamiseks kohapeal. Me näeme seda eelkõige läbi vaktsineerimise, läbipõdemise tõendi või negatiivse testi tegemise.

Seal võib olla ka alternatiive, aga muidugi selge sõnum ikkagi on ettevõtjatele, kes ka seda väga selgelt toetavad ja mõistavad, ning kõigile töötajatele: loomulikult kõige selgem viis oma nakkusohutust ja töökeskkonna nakkusohutust tagada on vaktsineerimine.

On olnud neid konkreetseid asutusi, eeskätt tervishoiuvaldkonnas, aga ka laiemalt, kus tõesti riskianalüüsiga see nõue on kehtestatud, näiteks Tallinna kiirabi. Või laiemalt, ütleme, kui me vaatame tervishoidu või hoolekannet, siis on seal hästi oluline vaktsineerituse võimalikult kõrge tase, aga praeguse ülikõrge viiruse leviku tingimustes tegelikult peaks hõlmatus üle 90 protsendi töökeskkonnas olema eesmärgiks sisuliselt igaühel, igal ettevõtjal ja igal riigiasutusel.

Ma tean, et valdav osa ministeeriumeid on selle täitnud praeguseks ja loomulikult oluline on ka see, nagu viitas Jaak Aab, et ka allapoole, olgu riigiasutuses, kohaliku omavalitsuse asutuses või erasektori asutuses, samamoodi see tase oleks täiskasvanute arvestuses üle 90 protsendi, sest see tagab suhteliselt suure tõenäosusega nakkusohutu töökeskkonna, kuna alati ja igal erialal ei ole võimalik kaugtööd teha. Aitäh!

Juhataja

Nüüd on võimalik küsimusi esitada. Palun öelge oma nimi, väljaanne ja kellele küsimus on suunatud. Palun küsige läbi mikrofoni. Esimene küsimus, palun!

Henry-Laur Allik, Postimees

Jaa, tervist! Küsimus minister Kiigele. Rääkisite, et tark inimene vaktsineerib. Miks kultuuriminister Anneli Ott siis ei vaktsineeri? Ja kuidas tema töö nüüd korraldatakse ümber, kui ta enam teste ei saa kasutada?

Tanel Kiik

Aitäh! Selle kriisi, ma arvan, võtmeküsimus ei ole praegusel juhul see, kas kultuuriminister on vaktsineeritud. Temal on kindlasti mõistlik konsulteerida oma tervishoiutöötajaga. Ehk kui on mingeid küsimusi või vajadusi, täpselt nii nagu me tegelikult korraldame aktsiooni praegu üle riigi, et perearstid – rõhutan – nõustavad ja vaktsineerivad, siis kui inimesel on veel mingeid muresid jäänud, mingeid küsimusi jäänud või on tal veel mingeid tervisediagnoose, mis vajavad ülevaatamist [, siis tasub nende poole pöörduda].

Ma ei ole kursis ühegi ministri isiklike terviseandmetega, ma ei peagi olema kursis, aga kindlasti oma arstiga, raviarstiga, tervishoiutöötajaga konsulteerimine, kui on mingeid küsimusi vaktsineerimise teemal, on soovitus, mille ma annan kõigile Eesti elanikele, kes veel ei ole vaktsineeritud.

Mis puudutab töö korraldamist, siis loomulikult, nii nagu valitsuses on võimalik teha kaugtööd, on võimalik tööl käia, nagu Jaak ütles, ka muude meetmete alusel. Me ei ole keelanud ühelgi inimesel tööle tulekut, aga mida suurem on vaktsineeritud isikute osakaal töökeskkonnas, seda ohutum see töökeskkond loomulikult on.

Minu meelest, mälu järgi ütlen, on ka kultuuriministeeriumis üle 90 protsendi töötajatest vaktsineeritud, nii et kindlasti ka see omakorda on oluline ja positiivne. Aitäh!

Henry-Laur Allik

Teine küsimus ka. Kui kaugel ollakse patsiendikindlustuse loomisega?

Tanel Kiik

Jaa. Patsiendikindlustamine on ka laiem teema, eks ole. See puudutab eeskätt erinevaid ravivigasid, mis oleksid olnud välditavad. Ehk kui näiteks on mõne operatsiooni käigus või inimese ravimise käigus tehtud mingi konkreetne fikseeritav viga, mille on teinud tervishoiutöötaja: midagi on annustatud valesti, midagi on jäetud steriliseerimata või mingeid muid soovitusi on jäetud järgimata või tegevusi on jäetud tegemata, mida oleks pidanud, siis on võimalik patsiendil saada hüvitist. Mitte nii, et ta läheb kohtusse, vaid nii, et ta läheb patsiendikindlustuse kaudu seda kaebust tegema. Ehk see on kindlasti oluline meede, oluline täiendav raviohutuse tagamise võimalus, mis tuleb ära teha.

Meil on kokkulepe valitsuses põhimõtteliselt olemas. Hetkel on tõesti tervisesektori osapooltelt korjatud väga palju tagasisidet, tegeldakse lõpliku kontseptsiooni, võib öelda, täiendamise ja täiustamisega, just nimelt õigusvaldkonna inimestelt ja tervishoiuvaldkonna inimestelt saadud tagasisidega, aga valitsuse põhimõtteline soov ja tahe on see ära teha, nii et kindlasti ma pean oluliseks, et enne, kui parlamendivalimised kätte jõuavad, valitsus sellise eelnõu parlamendile üle annaks ja loodetavasti parlament ka selle vastu võtab.

Sest seda patsiendikindlustust on taotletud ja sellest on räägitud juba liiga kaua. See on olnud juba enne minu aega. Mul oleks väga hea meel, kui nüüd see saaks tehtud.

Juhataja

Järgmine küsimus.

Elo Mõttus-Leppik, Kanal 2

See Anneli Oti teema on oluline just nimelt selle tõttu, et praegu ministrid peaksid eriti olema eeskujuks. Nii et see on pigem siin see teema.

Aga kui te ütlete, et töökohtadel on võimalik ka edaspidi testimise tõendiga käia, iga ettevõtja ise siis otsustab, siis kas see kehtib nagu kõigi puhul? Näiteks kas tennisetreener võib esmaspäeval minna tennist andma? Kas spaas massöör võib minna esmaspäeval oma tööd tegema? Või on see valikuline? Kuidas see käib?

Tanel Kiik

Jah. Tõepoolest, tööl käimine ei ole ühegi inimese jaoks – no ta võib olla, aga üldiselt ei ole – esimese eesmärgina meelelahutus. See ei ole vaba aja veetmine. See on põhimõtteline vahe. Ehk kui meie läheme kuskile spaasse, läheme kinno või teatrisse, siis no võib-olla mõni teeb tööd seal nutiseadmest, aga üldjuhul me lähme siiski sinna vaba aega veetma. Töötaja tuleb sinna tööd tegema, tööülesandeid täitma. Igasuguseid tööalaseid nõudeid, tööalaseid kohustusi kehtivas õigusruumis saab kehtestada tööandja.

Me oleme seda toetanud erinevate otsustega. On töökeskkonna riskianalüüsi nõue, mis juba varasemalt seaduses oli, ja peale selle me tõesti täiendasime ka teatud ohtlike riskitegurite määrust. Andsime valitsuse tasandil ka selged suunised, kuidas COVID-19, täpsemalt koroonaviiruse leviku riski piirata. Nii et see sõltub tõesti juba tööandja tehtud riskianalüüsist ja nendest juhistest-suunistest, mis seal on.

Näiteks kui Tallinna kiirabi puhul tõesti töötaja peab olema vaktsineeritud, siis valdavas osas elukutsetest seda nõuet ei ole. Aga maski kandmine, testimine või muu selline meede võib tõesti seal olla.

Nagu enne viitasin, kõige ohutum viis nii töötajate kui ka töökeskkonna ohutuse tagamiseks on loomulikult vaktsineerimine. Ma tean, et tööandjad on ka ise väga aktiivselt seda toetanud. Me pakume lektori võimalust, me pakume töökohtades vaktsineerimise võimalust. Ja ma loodan väga, et see halvenenud olukord nii meil kui ka Balti riikides ja, mis seal salata, ka meie idanaabri juures soodustab veelgi huvi töökohtades vaktsineerimise vastu, sest neid võimalusi on tõesti loodud nii palju, kui me vähegi oleme suutnud, ja oleks hea meel, kui neid võimalusi samaväärselt ka kasutataks.

Elo Mõttus-Leppik

Nii et ma saan aru, et näiteks tennisetreener saab minna esmaspäeval tööle.

Tanel Kiik

Jah.

Elo Mõttus-Leppik

Või sõltub see spordiklubist, kes ütleb, et ta ikkagi ei saa? Kuidas see käib?

Tanel Kiik

Igal asutusel on loomulikult õigus endal kord kehtestada, loomulikult. Ehk näiteks konkreetne spordiklubi võib seada mingid veelgi rangemad nõuded. Tegemist on üldjuhul erasektoriga, tal on võimalik teha väga palju erinevaid kitsendusi-piiranguid. Mulle teadaolevalt sellist piirangut pole ükski klubi teinud, aga erasektori asutusi on üle riigi palju, nii et seda ei saa teoreetiliselt välistada.

Aga jah, kuldreegel ja valitsuse suunis, mis on, puudutab kõiki teenuste tarbijaid, mitte nende pakkujaid. Jah, ja ütlengi, et töötajatele midagi ei muutunud. Kui töökeskkonna riskianalüüsist tulenevad need muutused, kui erasektori teenuseosutaja ise on otsustanud oma keskkonnas luua veel mingeid ohutusmeetmeid, siis loomulikult see õigus tal on.

Ja selles vaates praeguses olukorras on ka mõistlik, et kõiki meetmeid kasutatakse, olgu maski kandmise nõue, testimine, hajutamine või desovahendid.

Kordan jälle ennast, palun vabandust! See kriis on kaua kestnud, me kipume kõik üksteist kordama. Aga alati võibki teha rohkem kui see, mis valitsus on soovitanud. Ehk valitsus on kehtestanud miinimumpaketi ja alati on hea, kui me teeme siit veel paar sammu edasi, et aidata viiruse riske vähendada.

Juhataja

Järgmine küsimus.

Johannes Tralla, Eesti Rahvusringhääling

Kas valitsusel on nüüd ka mingisugune nii-öelda konkreetne vaktsineerimise eesmärk, mille järgi te saate otsustada, kas need täna jõustatud meetmed on õigustatud?

Tanel Kiik

Ma olen isegi välja öelnud, et kindlasti on oluline see, et vaktsineeritute ehk uute inimeste, kes on vaktsineeritud, hulk tõuseks taas üle 10 000 nädalas. Praegu on see viimastel nädalatel olnud 5000-6000 juures.

Me teame, et iga järgmine protsent on ka raskem kui eelmine. Ehk lõputult tõusta lihtsalt ei võimalik, kuna elanike arv saab otsa. Aga kindlasti tempo peab olema taas üle 10 000, mis tähendaks, et suurusjärgus vähemalt protsendi võrra võiks ta nädalas hakata taas kasvama. See on olnud varasemalt jõukohane. Ja kogu dooside hulk peaks kindlasti liikuma üle paarikümne tuhande, kui me räägime esmased-teised doosid ning lisa- ja tõhustusdoosid.

Need on niisugused võib-olla kõige lihtsamad numbrid, sellist täpset matemaatikat-aritmeetikat võib teha üht- või teistpidi, aga peamine on see, et need inimesed, kes ei ole veel vaktsineerima jõudnud, seda teeksid esimesel võimalusel.

Mul on ainult väga hea meel, kui esimesel nädalal tehakse rohkem ja järgmisel nädalal vähem, sest mida kiiremini me kõik selle otsuse teeme, vaktsineerima jõuame, seda kiiremini hakkab see mõju ka nakkuse vähendamisele ja haiglaravikoormusele avalduma.

Johannes Tralla

Milline peaks olema see vaktsineerituse protsent täna kehtestatud nii-öelda piirangute perioodi lõpuks?

Tanel Kiik

Jaanuariks mõtlete? Tähendab, me oleme lähtunud sellest, et Euroopa Liidu keskmisest on Eesti riik maas umbes 10 protsendipunkti. Nagu ma enne viitasin, kõik need riigid, kus on praegu raskusi nakatumise ja haiglaravikoormusega, eranditult kõik need riigid on alla Euroopa Liidu keskmise.

Ehk väga selgelt see 10 protsendipunkti, mis meid lahutab nii täiskasvanute arvestuses kui ka kogu elanikkonna arvestuses, on see siht, mis tuleks saavutada, et elanikkonna kaitse oleks piisav. Seal sees on, ma tean, läbipõdenud ja nii edasi, see matemaatika on alati keerulisem, aga ka läbipõdenutele kuue kuu möödumisel soovitame seda ühte vaktsiinisüsti, et saada pikaajalisem kaitse ja et saada kehtiv tõend.

Mina oleksin rahul, kui Eesti jõuab aasta lõpuks, võib öelda, elanikkonna arvestuses 70-protsendilise hõlmatuseni. See on tegelikult jõukohane olnud umbes poolele Euroopa Liidu riikidest.

Juhataja

Kas on veel küsimusi? Palun!

Henry-Laur Allik

Küsimus Jaak Aabile. Teie ja Kaja Kallas ütlesite, et valitsuse teadusnõukoda eelmisel nädalal ei soovitanud täiendavaid koroonapiiranguid, aga teadusnõukoja juht Irja Lutsar ütleb, vastupidi, et teadusnõukogu andis oma soovitused ja sellist juttu pole küll olnud. Kuidas te nii erinevalt üksteisest aru saate?

Jaak Aab

Irja Lutsar pidas tõenäoliselt silmas seda, mida teadusnõukojas arutati. Ja ka teadusnõukoja erinevad liikmed on kommenteerinud seda, mida teadusnõukojas arutati. Aga Irja Lutsar teadusnõukoja esindajana toob laua peale konkreetsed ettepanekud. Eelmisel nädalal neil selliseid piiranguettepanekuid ei olnud. Teisipäeval need tulid ametlikult meile lauale ja selle põhjal me otsuseid tegime.

Me ka valitsuses varem arutasime erinevaid variante, sest kui asi on hull, siis on olnud olnud arutlusel ka see, kas siis jälle üle põllu hakata midagi piirama ehk elu nagu kinni keerama. Ja kui te arvate, et valitsuses on niimoodi, et üks leer istub ühel pool ja teine teisel pool – kusjuures kogu aeg valitsuses ministrid istuvad erakondliku kuuluvuse järgi vaheldumisi –, siis ütlen, et ka valitsuse liikmetel on väga palju eriarvamusi.

Muidugi me lähtume kõigepealt ikkagi ekspertidest ja teadusnõukojast. Ja näiteks teadusnõukoja ettepanekutes sisaldus ka see, et kas ei peaks seda tõendi kontrolli laiendama vanusele 12–18. Valitsus ei pidanud seda esialgu proportsionaalseks, kuna see vanuserühm ei ole saanud ju veel nii kaua [lasta ennast] vaktsineerida. Me ei pidanud seda proportsionaalseks. Küll aga erinevate juhenditega, mis puudutavad koolielu, huviharidust ja nii edasi, tuleb jälgida kõiki võimalikke kontrolli- ja usaldusmeetmeid, ka selles vanuserühmas.

Aga nii need otsused sünnivad. Nii et saan kinnitada, et ametlikku ettepanekut laual ei olnud, aga teadusnõukoda on [seda] pikalt arutanud. Ja seal teadusnõukojas on näiteks ka haiglate peaarstid, kes vaatavad ju asju sellelt seisukohalt, mis haiglates toimub.

Valitsus peab hindama kogu seda paketti erinevatest seisukohtadest, nagu majanduse toimimise seisukohast, sektorite toimimise seisukohast, haiglate toimimise seisukohast ja inimeste tervise seisukohast. Nii et see ongi nagu terviklik vaade. Aitäh!

Tanel Kiik

Jah, tegelikult see on nagu ikka. Riigihalduse minister ja peaminister ütlesid tõesti seda, et ka teadusnõukoja soovitused-suunised läksid selgelt rangemaks selle nädalaga.

Ehk eelmisel nädalal – võtsin korra slaidid ette – teadusnõukoja juht tõepoolest pani põhilise rõhuasetuse sellele, et tõhustada kontrolli olemasolevate meetmete üle. Tegelikult selle otsuse me tegime ka toona juba ära, kui mäletate, ja ka kommunikeerisime välja, et me selgelt hakkame tõsisemalt jälgima seda – ka PPA esindaja oli neljapäeval valitsuses, nädal aega tagasi –, mis on need võimalused, kuidas veelgi efektiivsemalt vaadata, et ükski ettevõtja otse öeldes ei mängi lolli, kuidas vaadata, et Eesti elanikud täidaksid reegleid.

Teine asi, teadusnõukoda soovitas vältida üritusi, kasutada laiemalt kiirteste. Olid arutelu all riigi sees vaktsineeritute ja läbipõdenute perioodi ühtlustamised, oli arutelu ka antikehatesti tasemete üle. Ja loomulikult peamine rõhuasetus teadusnõukojal on täpselt sama, mis vabariigi valitsusel: vaktsineerimine. Tsiteerin: "Haiguse kontrolli alla saamiseks on ennekõike tarvis manustada esimesed ja teised doosid neile, kes veel saanud pole."

Ehk see on mustvalgel kirjas, see on peamine asi, mitte midagi teha ei ole. Põhjus, miks me räägime vaktsineerimisest, ongi see, et see on ainuke jätkusuutlik asi. Me võime riigi panna lukku üheks kuuks, kaheks kuuks, kolmeks kuuks või aastaks ajaks, aga aasta pärast see viirus ise ära ei kao maailmast. Niipea, kui lahti teeme, hakkab tagasi tulema.

Ehk ainuke reaalne meede on vaktsineerimine nii meil kui ka mujal riikides. Kui me saame kogu maailma elanikkonnas selle hõlmatuse võimalikult kõrgele, siis on see hetk, kus pandeemia hakkab raugema ja hakkab olema üksikuid koldeid siin ja seal, aga ei ole enam sellist ülemaailmset levikut ja nakkuse riski.

Teadusnõukoda on olnud väga hea partner valitsusele. Koostöö on olnud väga hea. Ja see, mida te väljendasite, tõesti, täna ja sel nädalal valitsuse liikmed, sealhulgas mina, on [öelnud, et] teadusnõukoja soovid, suunitlused, ettepanekud muutusid selgelt rangemaks.

Näiteks seesama testitõendi nii-öelda alternatiivne väljavõtmine oli tõesti üks suuremaid arutelupunkte, mis seal salata, seda nägite ka nii-öelda avalikust sõnavahetusest või mõttevahetusest, viisakamalt, aga kuna seda tõesti toetasid sellel nädalal eksperdid ja teisipäeval ütles terviseamet, et see on õige otsus, ja ütles ka teadusnõukoda, et see on õige otsus, siis nõustusime sellega ka meie valitsusdelegatsioonina, võttes vastu tervikliku meetmete paketi, nii positiivsed toetusmeetmed kui ka selle konkreetse erisuse.

Meie kõigi ühine eesmärk oli üks ja sama: suurendada vaktsineerimist ning seeläbi vähendada nakatumise riski ja vähendada haiglaravi riski. Aitäh!

Urmas Jaagant, Äripäev

Millal Hiiumaa saab neile lubatud koroonaviiruse piirangutest vabastamise? Nad on need tingimused ju minu arust täitnud. Aga kui valitsus nüüd enam ei kavatse oma põhimõttelist otsust täita, siis äkki te ütlete selle ka üheselt välja? Aitäh!

Jaak Aab

Valitsus ei ole muutnud seda põhimõttelist seisukohta, nii nagu on. Ma pean täpsustama selle taseme. Kui see tase on nii, siis korraldus ka riigikantseleil on vormistamisel minu teada. Aitäh!

Juhataja

Kas on veel küsimusi? Paistab, et meie pressikonverents on lõppenud. Aitäh!

Valitsuse kommunikatsioonibüroo