Valitsuse pressikonverents, 22. aprill 2021

22.04.2021 | 11:00

Valitsuse virtuaalsel pressikonverentsil Teamsi keskkonnas osalesid ja ajakirjanike küsimustele vastasid peaminister Kaja Kallas, riigihalduse minister Jaak Aab, rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus ning tervise- ja tööminister Tanel Kiik.
    • Jaga

Juhataja Eero Raun
Lugupeetud ajakirjanikud! Hea Eesti avalikkus! Me alustame taas valitsuse pressikonverentsi. Tänasel pressikonverentsil, mis on jätkuvalt virtuaalkujul, osalevad peaminister Kaja Kallas, riigihalduse minister Jaak Aab…

Tanel Kiik
Vabandust! Kas ma ainsana ei kuule või teised ka ei kuule?

Juhataja
Kas mind on kuulda?

Jaak Aab
Jaa, mina kuulen.

Juhataja
Hästi. Siis palun vaadata, kes saab aidata Tanel Kiike, et…

Tanel Kiik
Ma pean tunnistama, et mina ei kuule midagi. Kas teised kõik kuulevad?

Juhataja
Palun üle vaadata Tanel Kiigel kõrvaklapid, juhul kui on võimalik.

Jätkame pressikonverentsi alustamist. Tänasel pressikonverentsil osalevad peaminister Kaja Kallas, riigihalduse minister Jaak Aab, rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus ning tervise- ja tööminister Tanel Kiik.

Sõna on peaministril. Palun!

Kaja Kallas
Jaa, aitäh! Tänasel valitsuse istungil kiitsime heaks 22 päevakorrapunkti. Võib-olla on kõige olulisem teisipäeval otsustatud COVID-19 piirangute korraldus. Valitsus leevendab piiranguid järk-järgult ja ettevaatlikult – nakatumisnäitajaid jälgides – kahe nädala pärast.

Olukord paraneb stabiilselt, aga oht ei ole ikkagi möödas. Ma peame jääma ettevaatlikuks ka ilmade soojenedes. Kuigi praegu viimase 14 päeva nakatumisnäitaja 100 000 inimese kohta on 512 ja keskmine positiivsete testide arv on 432, on see endiselt võrreldav selle tasemega, mis meil oli veebruari alguses. Õnneks on praegu trend selgelt allapoole. Siin aitab vaktsineeritute osakaal ja ka läbipõdenute osakaal.

Sellele vaatamata me peame edasi vastutustundlikult käituma ja kui numbrid lähevad veelgi väiksemaks, siis saame ühiskonnaelu täielikult avada. Valitsuse prioriteet on loomulikult lastele kontaktõppe võimaldamine, eriti arvestades seda, et kooli lõpuni on jäänud ainult poolteist kuud.

Eilsest on veebileheküljel kriis.ee igale eestimaalasele nähtav ohutase, kus me praegu oleme, ja millised on käitumisjuhised selle ohutaseme korral. Need tasemed tulenevad valgest raamatust, mida me täna valitsuskabineti nõupidamisel veel eraldi arutame.

Me oleme kogunud tagasisidet organisatsioonidelt ja valdkonna ettevõtetelt. Ka fraktsioonides olen mina isiklikult käinud valget raamatut tutvustamas ja selle üle arutlemas. Võtame neid ettepanekuid arvesse ja soovime järk-järgult tuua inimeste teadvusesse seda ohutasemete süsteemi, nii et oleks värvide kaupa teada, kuidas peaks selle järgi käituma.

Tahan veel üle rõhutada, et see valge raamat on elav dokument ja peaks olema ühiskondlik kokkulepe, mis paremini hakkab tööle sügisest, kui me oleme sellise lähenemisega juba rohkem harjunud.

Valitsus pikendas tänasel istungil ka üleriigilist öist alkoholimüügi keeldu, et seoses COVIDi olukorraga vähendada kontakte ja nakkusohtu riigis.

Arutasime ka vaktsineerimise küsimusi. Tänaseks on meil vähemalt ühe doosiga vaktsineeritud ligi 300 000 inimest. See teeb üle veerandi täiskasvanud elanikkonnast ehk 27,56 protsenti. Kuna meie prioriteet on olnud vanemaealiste vaktsineerimine, siis vanuserühmas 70–79 on vaktsineeritud juba üle 60 protsendi inimestest ja kaheksas maakonnas on vaktsineerimisega hõlmatus 70 protsenti vähemalt ühes vanuserühmas juba saavutatud. See on kindlasti positiivne. Ka vanuserühmas 60–69 oleme rohkem kui 43 protsenti inimestest vaktsineerinud.

Kordan üle eesmärgi. Eesmärk on vähendada haiglavõrgu koormust. Eriti raskeks jäävad haigeks vanemaealised, seega on nende vaktsineerimine prioriteet. Kuna vanemaealiste hõlmatus on jõudnud mitmes maakonnas ligikaudu 70 protsendi tasemele või üle selle, siis perearstid on hakanud ka lisaks nendele eakatele kutsuma järgmisi riskirühmi noorematest vanustest.

Seda, kas kuulutakse riskirühma või mitte, saab inimene kas ise küsida oma perearstilt või vaadata patsiendiportaali avalehelt digilugu.ee. Vaktsineerimiseks saab aja broneerida nii oma perearsti juures kui ka digiregistratuuris, kuhu lisavad vastavalt vaktsiinitarnetele aegu kõik haiglad ja 107 perearstikeskust.

Aga ma tahaks veel üle rõhutada, et meie põhiline probleem vaktsineerimise juures on see, et need vaktsiinide tarned, mis meil olid esialgu kokku lepitud, ei ole kohale jõudnud, sest vaktsiinitarnijad ei ole pidanud nendest kokkulepetest kinni. Meil laekub tunduvalt vähem vaktsiine, kui oli planeeritud.

Lisaks COVIDi teemadele ja vaktsineerimisele arutame ka riigi eelarvestrateegia sihte ja põhimõtteliselt oleme valitsuses jõudnud kokkuleppele nendes rahanduslikes eesmärkidest 2022.–2025. aastaks. Laiem siht on toetada suuri ja olulisi reforme majanduses.

Eelarvestrateegiaga tuleb korrastada ka riigi rahandus, üle vaadata riigi kulud ja leida vajalikud kokkuhoiukohad. Peale selle tuleb mõelda, kus saavad eri ministeeriumid teha koostööd, et ei oleks dubleerimist. Kriisis on erasektor pidanud palju kokku tõmbama ja avalik sektor peab olema ka selles suhtes solidaarne.

Valitsuse siht on, et struktuurne defitsiit väheneks lähiaastatel jõudsalt, aga samal ajal riigi eelarvestrateegiaga on meil ka erakordselt suured fondid kasutada Euroopa Liidu rahast, nimelt kuus miljardit täiendavateks investeeringuteks, et teha siis digipööre, rohepööre ja investeeringuid Eesti majandusse.

Ma kuulen ka seda, et riigikogus on teatud fraktsioonid blokeerinud Euroopa Liidu taasterahastu arutelu. See on taasterahastu, kust saavad abi nii ettevõtjad kui ka inimesed, seetõttu selle kiire menetlemine on kindlasti oluline. Aga ma siinkohal lõpetan. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Riigihalduse minister Jaak Aab, palun!

Jaak Aab
Tere päevast kõigile! Nii nagu te juba kuulsite peaministri sõnadest, on lisaks nendele väga aktuaalsetele teemadele, mis meil jätkuvalt on, nagu koroonaviiruse kriis ja võimalikud probleemid sellega seoses, piirangute leevendamine ja vaktsineerimine, mida me tõsiselt arutame tegelikult mitu korda nädalas, käimas protsess riigi eelarvestrateegia kokkupanemiseks.

On ka sellised igapäevased ja aktuaalsed teemad. Ühed otsused, mis tehti täna valitsuses, puudutavad tegelikult lisaeelarve meetmeid, mis on riigihalduse ministri sisustada. Me toetame kohalikke omavalitsusi kahes suunas.

Valitsuse määrusega antakse toetusfondist omavalitsustele 15 miljonit eurot just nimelt seoses teatud tulude äralangemisega, aga ka erakorraliste kuludega. Küll on tulnud teha kulutusi isikukaitsevahenditele, panustada sotsiaaltööle, võtta tööle ka lisaressurssi, lisaks inimesi tööle, mis puudutab sotsiaaltööd, sest kindlalt on ju suurenenud vajadus kodus hooldamise järele ja eakatele toe pakkumise järele, samuti toimub näiteks toiduabi jagamine erinevatele riskirühmadele.

Üks miljon eraldatakse kohalikele omavalitsustele distantsõppe tagamiseks ja hõlbustamiseks. Valik on omavalitsuse enda teha, aga see peab püsima selle teema raames. Sellest rahast hangitakse näiteks ruutereid nendesse kohtadesse, kus see on vajalik. See on küll omavalitsuse ja kooli otsustada, kuidas ta seda teeb, kas laenab [ruutereid] vastavatele perekondadele ja lastele välja vms.

Selle toetusfondi juures, mis on 15 miljonit, oleme arvestanud Ida-Virumaa omavalitsusi koefitsiendiga 1,5 ja teised on koefitsiendiga 1. Miks Ida-Virumaale suuremaga protsendiga – kuna kõik analüüsid näitavad, et nii eelmisel kui ka sellel aastal teiste maakondade omavalitsuste tulud tõusid. Just üksikisiku tulumaksu laekumise näol, kui mujal oli tegelikult pluss, siis Ida-Virumaal üksikisiku tulumaksu laekus kolm protsenti vähem. Nii et kompenseerime neile ka saamata jäänud tulusid veidi rohkem kui teistele maakondadele, omavalitsustele.

Teine pool on riigihalduse ministri määrus, mis sai ka täna valitsuses heakskiidu. Omavalitsustele antakse investeeringutoetust 30 miljonit eurot ja need soovitatavad kohad on seotud ka viiruse levikuga: erinevates asutustes, koolides, lasteaedades ja hooldekodudes ventilatsiooni parandamine, mis on võimalik teha kiiresti ja väiksemate kuludega, samuti erinevad teised investeeringud, mida omavalitsused heaks peavad.

Tingimus on see, et saab katta neid kulusid, mis võetakse uute lepingutega sel aastal. Nii et loodame, et see aitab ka kohalikku majandust ja ettevõtlust elavdada, sest need tellimused lähevad suuremas osas ju kohalikele ettevõtetele.

Seal on ka see, et baasosa on 50 000 – tegelikult hajaasustusega vallad proportsionaalselt elaniku kohta saavad veidi rohkem raha kui suured ja jõukad omavalitsused. Nii et veidi ka regionaalpoliitikat siia sisse.

Ja muidugi mõned sõnad riigi eelarvestrateegia protsessi kohta. Me oleme vähemalt suundumas teatud põhimõtteliste kokkulepete poole, töö käib edasi. Hoiatan juba ette, et keegi on soovinud siin juba kõigi ministeeriumide eelarve vist tükkideks võtta ja seda kajastada. Me teeme tööd, nii rahandusministeerium kui ka teised ministeeriumid, et jõuda selle dokumendi vastuvõtmiseni järgmisel neljapäeval valitsuse istungil. See on see ajaperspektiiv.

Kindlasti on riigi eelarvestrateegias olulisel kohal need prioriteedid, mille me leppisime juba koalitsioonilepingus kokku. Pean rõhutama: endiselt arvestame sellega, et soovime teha erakorralist pensionitõusu ja keskmise pensioni tulumaksuvabastust.

Endiselt soovime, et prioriteetsetes valdkondades – õpetajad, kultuuritöötajad, politseinikud, päästjad, ja sotsiaaltöötajad, kes on riigi palgal – oleks palgatõus. Ma tuletan meelde, et see aasta olid palgad külmutatud, erasektoris palgad tõusevad nii sel kui ka järgmisel aastal. Riik ei saa siin ka konkurentsis päris maha jääda, muidu me kaotame oma töötajad.

Praegu oleme liikumas selle plaaniga, et palgafondid kasvaksid vähemalt kolm protsenti. Kuidas see kandub üle täpselt palgatõusu, eks see on juba tegelikult sügisese eelarve detailide kokkuleppimine.

Kindlasti tahaksime teha seda, mis me oleme ka koalitsioonileppes kokku leppinud, et vähendada raiesurvet. Riigil on võimalus teha seda niimoodi, et riik saab vähendada survet RMK kasumile selles mõttes, et me ei võta nii palju dividende. Üritame seda numbrit veidi vähendada, aga täpsemad numbrid saame kinnitada, nagu ma ütlesin, järgmisel nädalal.

Ja nüüd kindlasti teema, mis siin hakkab juba oma elu elama, on see, et me otsime kokkuhoiukohti. Ma arvan, et see on täiesti loomulik, et kriisis me vaatamegi kõik kriitiliselt üle. Näiteks on see kriis õppetund ka selles suhtes, et kas nii palju komandeeringukulusid või koosolekukulusid või ürituste korraldamise kulusid on riigiasutustel ja -ametitel vaja või on võimalik sealt kokku hoida.

Kaugtööst saadud õppetund on kindlasti see, et me peame kriitiliselt üle vaatama oma kontoripinnad. Nagu me näeme, kaugtöö võimaldab inimestel teha oma tööd paindlikult, mitte kontoris ja mitte Tallinna peakontoris, vaid hoopis laiemalt üle Eesti. Järelikult me peame kriitiliselt üle vaatama, kui palju meil neid kontoreid üldse vaja. Ma arvan, et seal on ka võimalus kindlasti kokkuhoiuks. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Palun nüüd rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse.

Keit Pentus-Rosimannus
Aitäh! Tervist kõigile! Minu süda laulab, kui ma kuulen eelarve teemal ja järgmise aasta riigieelarve teemadel kabineti liikmeid kõnelemas, sest see on olnud üks väga tihe aeg, sisuliselt kaks nädalat, kui me oleme väga pikki arutelusid pidanud mitte ainult kabineti liikmetega, vaid ka valitsusliiduga laiemalt.

Eile õhtul arutas valitsuskabinet seda laiemat raamistikku, kuhu praeguseks jõutud on. Päriselt eelarvestrateegia kinnitamiseni jõuab valitsus järgmisel nädalal. Ja pärast seda, kui riigi eelarvestrateegia on kinnitatud, me tutvustame tõesti kõiki detaile ja lõplikku dokumenti ka eraldi pressikonverentsil kindlasti. Aga kokkuvõtlikult saab täna öelda, et riik selle riigi eelarvestrateegiaga tõmbab ennast trimmi ja teeb seda ikkagi sellepärast, et Eestis oleks tulevikus inimestel elujärg parem.

Kogu selle riigi eelarvestrateegia nelja-aastase kava laiem eesmärk kindlasti on olulisi reforme toetada, ja just selliseid reforme, mis aitavad Eesti majandusel tulevikus edukas olla. Uut kasvu toetavad digipööre ja rohepööre on kindlasti kõikidel riigi eelarvestrateegia aastatel kõige olulisemal kohal. Kui siin rääkida suurusjärkudest, siis digipöördele panustame üle 340 miljoni selle riigi eelarvestrateegia perioodi jooksul ja rohepöördele suurusjärguna 1,8 miljardit.

Aga nagu ka riigihalduse minister juba sissejuhatuses ütles, siis riigi sellise rahandusliku või, ütleme, eelarvepoliitika toonuse tõstmisel või parandamisel on muidugi mitu külge. Esimene neist kindlasti on riigi tegevuskulude ülevaatamine ja kokkuhoiukohtade leidmine. Ei ole üldse vähetähtis selle puhul ka see, et kui siin eelmisel väga raskel kriisiaastal ja tegelikult ka sel aastal on erasektor pidanud väga tõsiselt püksirihma pingutama, siis see, et me riigi ja valitsuse poolt soovime olla solidaarsemad erasektoriga, on ka oluline.

Kindlasti, lisaks, selline kulude ülevaatamine, kokkuhoiukohtade otsimine aitab uuesti mõtestada seda, miks, mida, millise hinnaga ja kui paljude inimestega avalikus sektoris üldse midagi tehakse. See on selline täiendav motivaator või lisastiimul, kui nii võib öelda, reformide esilekutsumiseks.

Ehk siis lihtsamalt öeldes ergutusvahend, et me leiaksime riigi ülesannete üldise vähendamise võimalusi ja alles jäävate ülesannete täitmiseks ikkagi võimalikult tõhusaid lahendusi. Kindlasti on oluline, et need täpsed ja kõige õigemad kohad igas konkreetses valdkonnas, kus on võimalik midagi tõhustada, otsustab iga minister ikkagi oma valitsemisala kohta.

Nagu öeldud, detailidega nüüd töö praegu valitsemisalades nädal aega kindlasti väga-väga tihedalt käib, et me järgmisel neljapäeval jõuaksime detailsema kava juurde.

Seesama jooksvate kulude kokkuhoid ja tegevuskulude kokkuhoid on üks osa sellest, mis annab meile võimaluse kõige olulisemat ehk avaliku sektori töötajate palgafondi ka järgmisel aastal kasvatada ja teha seda ilma, et suureneks valitsuse eelarvedefitsiit. See on ka kindlasti oluline. Sellistes valdkondades nagu siseturvalisus, õpetajad, kultuuritöötajad – näitena lihtsalt tõin need –, mis on kõige prioriteetsemad grupid, kasvab palgafond järgmisel aastal kolm protsenti, kui me selle kulude kokkuhoiu ülesandega kõik kenasti hakkama saame.

Kulude kokkuhoiu puhul iseenesest on üks osa või üks pool sellest ülesandest, mis valitsuskabineti ees on, lisaks tegevuskulude ülevaatamisele see, et me kindlasti soovime praegu tegutsevat Eesti riiki ka sisuliselt paremaks teha ehk kiirelt tõhusamaks reformida.

Kui võib-olla lihtsalt mõned näited praeguses faasis tuua, siis me investeerime valitsussektoris sellest aastast kuni 2025. aastani – aastatel 2021–2025 – jällegi Euroopa Liidu toel 44 miljonit eurot selleks, et digiriigi alusteenuseid reformida. See tähendab ka seda, et selle käigus on võimalik konsolideerida IT-teenused, arvutitöökohad, serverimajutuse teenused. Lihtsalt ühe näitena ütlen, et kui see reform jääks tegemata, siis me kulutaksime aastaks 2030 suurusjärguna üle 25 miljoni rohkem. See on lihtsalt üks kirjeldus sellest, mis tüüpi reforme me lähiaastal kindlasti otsime ja ootame.

Ühe näitena võib nimetada veel KredExi ja EASi samamoodi konsolideerimise või liitmise kava, selleks et see teenus, mida ettevõtlussektor saab, oleks parem, klaarim ja läbipaistvalt juhitud.

Mis eelarvestrateegia puhul veel kindlasti silma torkab, on see, et eelkõige aastatel 2023–2025 kasvab Eestis tehtavate valitsussektori ja avaliku sektori investeeringute tase eelkõige Euroopa Liidu raha toel ajaloos täiesti rekordkõrgusele. Igal aastal investeerib valitsussektor üle kahe miljardi euro.

Muu hulgas tähendab see, et meil on nendel aastatel tegelikult tekkimas uus mure võimaliku ülekuumenemise tõttu. Ja võimalik, et sellele tuleb just Eesti enda maksuraha eest tehtavate investeeringute lühiajalise ajatamise abil reageerida. Need arutelud ka meil kindlasti RESi tegemise käigus jätkuvad, et sellist suurt pilti silmas pidada.

Ma arvan, et sissejuhatuseks võib-olla see ongi eelarve või eelarvestrateegia kohta olulisim. Järgmiseks neljapäevaks, nagu siin on juba mitu korda rõhutatud, on meil detailsem pilt olemas. Ma tean, et küsimusi on tavaliselt, ikka ja alati, just nimelt kõikide detailide kohta, aga need on praegu töös. Aprilli lõpp on see aeg, kui valitsus eelarvestrateegia kinnitamiseni jõuab. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Palun, tervise- ja tööminister Tanel Kiik!

Tanel Kiik
Head ajakirjanikud, tervist ka minu poolt! RESist ja valitsuse aruteludest on juba palju räägitud, nii et ma keskendun siis võib-olla eeskätt oma valdkonnale ehk COVID-19 küsimustele. Natuke räägin ka mõnest muust punktist.

Valitsuse istungil oli täna väga oluline määruse kinnitamine, nimelt COVID-19 põhjustava viiruse levikust tulenevate teenuste eest Eesti Haigekassa kaudu maksmise tingimused ja kord. Ma arvan, et see on ainuõige, et nii see kui ka eelmine valitsus on järjepidevalt aidanud katta COVID-19 kulusid lisaeraldistega, mitte muude tervishoiuteenuste arvel.

Selle konkreetse määrusega anname võimaluse vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muudatustele ja lisaeelarvega ette nähtud otsustele kasutada 59,3 miljonit eurot täiendavalt vaktsineerimisteenuseks, lisaraha üldarstiabi osutamiseks, samuti eriarstiabi osutajatele, haiglatele ja kiirabitöötajatele ja ka õendusabi osutajatele just nimelt COVID-19 patsientide raviks, toeks, osakondade avamiseks, ületunnitasudeks ja väga paljuks muuks, mis on tegelikult kriitiliselt vajalik. Aga on väga õige, et seda kõike ei tehta mitte muu tervishoiuteenuse arvel, vaid see raha lisandub.

Täiendavalt teatavasti lisaeelarvega on haigekassale ette nähtud ka haiguspäevade hüvitamise lisaraha 12 miljonit eurot ja veel ka varasema reservi taastamise kulud ning loomulikult ka testimisega seotud lisavahendid terviseametile. Nii et see on olnud väga mõistlik ja selline järjepidev poliitika nii eelmisel kui ka praegusel valitsusel, et COVID-19 kriis ei ole mitte tervishoiuteenuse osutajate väljakutse, vaid see on kogu riigi väljakutse, mis vajab täiendavat ressurssi.

Tänase määrusega andsime kindlustunde ka haiglatele ja teistele tervishoiuteenuse osutajatele asutustele, et see lisaraha tuleb ja seda saab kasutada tagasiulatuvalt nende kulude katmiseks.

Rääkides üldisest COVID-19 olukorrast, oleme võrreldes kuu aja taguse tipphetkega tegelikult nakatumise näitajate poolest 3,5 korda alla tulnud, kui arvestada eeskätt seitsme päeva näitajaid. Kahe nädala näitaja pole sel aastal nii madal olnudki.

Küll aga – nagu ikka elus on "aga" – ei ole tegelikult need numbrid täna veel kaugeltki väikesed. Haiglaravi koormus on jätkuvalt kõrge, tegelikult ka nakatumise näitajad ei ole veel seal, kus me sooviksime neid näha. Ehk kindlasti tuleb jätkata vastutustundlikku käitumist, tuleb jätkata neid valikuid, mis on tegelikult aidanud meid selle kuu jooksul tulla sellest tipust 3,5 korda alla. Olgu see maski kandmine, haigena kodus püsimine, distantsi hoidmine või kontaktide vähendamine – need on kõik sellised väga lihtsad sammud, mida me saame kõik teha ka ilma mis tahes valitsuse korralduseta.

Aga loomulikult on tähtsad ka valitsuse kehtestatud korralduste täitmine, nagu hajutatuse nõue siseruumides, erinevate asutuste puhul tegevuspiirangud. Nii saame järk-järgult hakata ühiskonda avama, vastavalt valitsuskabineti otsustele osaliselt alates uuest nädalast ning põhiosas 3. maist ja sealt edasi.

Ma arvan, et kogu ühiskond ootab ja loodab, et see trend jätkub ja selle trendi jätkumine seisab meie kõigi ühise jõupingutuse taga. Ehk kui me laseme ise ennast lõdvaks, kui me muutume hooletuks, siis me teame, mis juhtub. Me oleme seda näinud varem nii Eestis kui ka teistes riikides. Kui me jätkame neid tegevusi, mis on edu toonud, siis saame järk-järgult naasta tavapärase ühiskonnaelu juurde.

Teine pool, kahtlemata, mis seostub ka ühiskonna avamisega, on vaktsineerimine. Vaktsiinimahud aprillikuus ei ole olnud kahjuks nii suured, kui me lootsime. Seda tuleb ausalt tunnistada. Riiki jõudis vähem vaktsiini, kui tegelikult tarnegraafikute järgi lubati.

Oleme ausad, oli väga mitmeid negatiivseid uudiseid, millest osa oli seotud teatud vanuseküsimustega, osa oli seotud teatud katkestamistega. Küsimusi on juba kahe erineva vaktsiiniga. Loodame saada rohkem selgust ka sel nädalal. Euroopa Ravimiamet arutab näiteks tänagi AstraZenecaga seonduvat vaheinfot.

Mai ja juuni suhtes oleme igal juhul optimistlikumad. Siis kasvavad tarnemahud oluliselt, kordades. Me saame liikuda edasi eeskätt eakate ja riskirühmade vaktsineerimisega ning üha enam avada vaktsineerimise võimalust ka juba laiemale osale elanikkonnast.

Siinkohal kutsun tõesti üles kõiki noori inimesi: vaadake, kas teie vanemad, vanavanemad ja eakamad sugulased on kasutanud võimalust ennast vaktsineerida lasta. Kõigil 70+ vanuserühma liikmetel on õigus ja võimalus pöörduda ise perearsti poole, kui pole veel kutset saadud. Avatud on ka mitmed haiglad, mis järk-järgult seda võimalust pakuvad. Ja laiemalt kõik riskirühma kuuluvad inimesed, ka nooremas vanuses, teatud diagnoosidega, kelle puhul võib COVID-19 haigus olla tõsist tervisekahju põhjustav, halvemal juhul surma põhjustav, ka need inimesed on tegelikult oodatud ennast vaktsineerida laskma.

Me oleme täna jõudnud kõikides riskirühmades, kus on eakad või teatud diagnoosidega inimesed, [vaktsineerimisega] suurusjärgus poole peale. Ehk tegelikult on väga palju neid inimesi, kes ei ole ka vaktsineerimisvõimalust veel saanud või ei ole seda kasutanud.

Kutsun üles kindlasti seda lähinädalatel järjest tegema, sest ega see COVID-19 meie seast kuskile ära ei kao. Isegi siis, kui Eestit numbrid langevad, me teame, et see jätkub välismaal, mitmes riigis veel tõusutrendis. Paratamatult, ega me ka Eesti sees päris nulli ei jõua, sellest tuleb ka aru saada, see risk jääb alles.

Ainuke asi, mis siin tõesti pakub kindlustunnet ja kaitset, on vaktsineerimine. Ütlen ausalt, et sellest loobumiseks ei näe mina ühtegi adekvaatset põhjust. Väga loodan, et üha enam inimesi seda võimalust ka kasutab, sest nii oleme kaitstud ja saame ühiskonnaelu avamisel olla kindlad, et meil ei tule hakata tegema mingisuguseid tagasipööramisi või taassulgemisi, mida nii ühiskond tervikuna kui ka valitsus soovib kindlasti vältida.

Natuke tahan rääkida ka osaliselt COVIDiga seotud teemadest, osaliselt laiemalt poliitilisest kultuurist, aususest ja austusest. No mis seal salata, viimasel ajal on väga palju levitatud igasuguseid vandenõusid, igasuguseid libauudiseid. Seda on tehtud nii sotsiaalmeedias kui ka riigikogu tasandil, tuleb aus olla, on seda teinud teatud opositsioonierakond, kelle jaoks, nagu tundub, on inimeste hirmude ärakasutamine ja sellise ärevusfooni tekitamine olnud vaata et argipäev, mitte vastunäidustatud tegevus.

Kutsun tõesti üles sellist jama lõpetama. Olukorras, kus meil on tegelikult kriis, on vaja ühiskonna kokkuhoidmist, on vaja kogu parlamendi ja valitsuse panust, erasektori inimeste panust. Praegu on vaja ärevustunnet ja hirmusid aidata maandada ja leevendada. Ei ole õige – üldse mitte kunagi ei ole õige – neid ära kasutada, neid kuidagimoodi võimendada, igasuguseid libauudiseid levitada.

Kord räägitakse politseiriigist, nüüd ma loen juba, et lisaks Euroopa Liidust väljaastumisele on vaja ka Euroopa Liidu raha kõik seisata ja blokeerida, hoolimata sellest, et eelmine valitsus tegelikult ka nende vastuvõttu alustas, sellekohaseid läbirääkimisi alustas. Nüüd äkki, opositsioonis olles, neile tundub, et see enam ei sobi, ei kõlba.

Ma arvan, et sellised inimeste otsesed ühiskonnavaenulikud tegevused tuleks kohe lõpetada. Ja paratamatult kogu selle, võib öelda, valeuudiste levitamise kõrval saab üha enam selgeks ka selline üleüldine austuse puudumine vastaspoole suhtes. Võib-olla "vastaspool" on isegi vale sõna siin, aga ütleme siis, et parlamendi teistesse erakondadesse, valitsuse liikmetesse suhtumine.

Kuulates parlamendiliikmete selliseid šovinistlikke väljaütlemisi, [pean mainima, et] iga parlamendiliige on ka eeskujuks Eesti elanikele, Eesti inimestele, nii noortele kui ka täiskasvanute. [Iga parlamendiliige] peab arvestama, et tema sõnal on väga suur kaal, tema väljenditel on suur kaal. Sellised väga šovinistlikud ja seksistikud märkused või remargid ei ole parlamenti sobivad ega tegelikult ka mitte saunalavale sobivad. Neist võiksime tõesti loobuda. Sellega praegu lõpetan. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Kas on ajakirjanikel küsimusi? Mari Eesmaa, palun!

Mari Eesmaa
Tervist! Minul on küsimus peaminister Kaja Kallasele ja võib-olla oskab siis täiendada ka rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus. Küsimus on sellesama EKRE käigu kohta, et nad esitasid ligi 700 muudatusettepanekut selle Euroopa taastepaketi suhtes. Ma saan aru, et see paketi heakskiitmine on ajakriitiline, aga küsin, kui ajakriitiline see on, mis ajaks Eesti peaks selle heaks kiitma.

Ja teine küsimus siia juurde. Kas valitsus kavatseb selle küsimuse lahendada valitsuse usaldushääletusega, et mitte raisata aega nende 700 muudatusettepaneku menetlemisele? Aitäh!

Kaja Kallas
Ma võib-olla alustan ja konkreetsetest kuupäevadest saab Keit üle rääkida.

See taasterahastu vastuvõtmine on ajakriitiline selles mõttes, et kõik toetused, inimeste abistamine COVIDi kriisis ja tervishoiusüsteemile vajalikud rahad on seal kinni. Selles mõttes ta on ajakriitiline juba sellepärast, et ettevõtted ja inimesed vajavad seda abi. Selle taga seisavad kogu Euroopa vajadused, sest need otsused peab tegema korraga.

Teine küsimus puudutas seda, kuidas on võimalik nende 700 muudatusettepanekuga toime tulla. Ma ei ole nende ettepanekutega tutvunud, aga alati on võimalus riigikogu kodu- ja töökorrast lähtuvalt siduda eelnõude vastuvõtmine ka valitsuse usaldusega. Seda saab kindlasti kaaluda, kui ei ole võimalik selle otsusega liikuda kiiremini edasi, et kõik selle taga ei seisaks.

Aga Keit oskab kuupäeva äkki ka täpsustada.

Keit Pentus-Rosimannus
No mida varem, seda parem. Kogu selle taastefondi rakendamine on võimalik siis, kui kõik liikmesriigid on oma sisemised protseduurid lõpuni viinud. Muidugi oli lootus, et Eestis hiljemalt, ütleme, mai esimeses pooles see protsess lõpuni jõuaks.

Ikkagi ma arvan, et lisaks sellele rahastamise blokeerimise poolele on oluline ka see laiem sõnum, mida EKRE proovib ilmselt oma sisepoliitilistest huvidest tingituna laiemalt saata ja mis kindlasti läheb ju ka Eesti piiridest kaugemale ja väljapoole.

Euroopa Liidu toimimine kriisis, mis on oma loomult olnud solidaarne ja mida ka see taastefond rõhutab, toetades eelkõige kõige rohkem neid valdkondi ja neid riike, mis kõige rohkem kriisis pihta said. Eesti jääks seda siis sisuliselt blokeerima. No seda mingil juhul ei saa lasta juhtuda ja see ühel hetkel peegeldub väga otseselt ka meie oma inimeste toimetulekus.

Nii et oluline oleks, et me suudaksime Eestis oma sisemised protsessid võimalikult kiiresti lõpule viia. Ja praegu paistab, et on eesmärk Eestist kujundada siis selline outsider Euroopa Liidus, aga sellega ei saa leppida.

Juhataja
Aitäh! Riigihalduse minister Jaak Aab, palun!

Jaak Aab
Ma pean ka ütleme, et tegelikult on see taasterahastu ja ka teised fondid Euroopa Liidus ellu kutsutud ja mõeldud ju selleks, et kriisist võimalikult kiiresti välja tulla, leevendada kriisi mõjusid, elavdada majandust, viia läbi riigireforme, mis on ka meil plaanis.

Selle ettevalmistus oli prioriteetne ka eelmise valitsuse ajal. Ei saa öelda, et see ei olnud prioriteet. Ja seda vedas rahandusminister Martin Helme, kes on nüüd EKRE esimees. Ei saa hästi aru sellest meelemuutusest, et miks me ei või siis teha solidaarselt koos Euroopaga neid investeeringuid, parandada inimeste elujärge. Kas siis nüüd see poliitiline mingi ma-ei-tea-mis-asi, see on väga imelik, punktikorjamine on olulisem meie inimeste heaolust, riigi toimimisest ja tervishoiust? Seda ma tahaksin küll Martini käest küsida.

Juhataja
Aitäh! Järgmine küsimus, Merilin Pärli, palun!

(Vaikus.)

Merilini palume küsima. Ja palume, et sa lülitaksid ka kaamera sisse.

Nii. Teeme nii, et seni, kuni Merilin Pärli katsub oma ühenduse korda saada, saab sõna Mihhail Vladislavlev. Palun!

Mihhail Vladislavlev, "Tallinna uudised"
Tere! Nagu rahandusminister arvas, võib-olla üks konkreetne küsimus, mis on seotud Euroopa fondidega. Mis saab siis Tallinna haiglast või kuidas see olukord võib edasi areneda?

Keit Pentus-Rosimannus
Kellele see küsimus on?

Mihhail Vladislavlev
No ikka vist teile.

Keit Pentus-Rosimannus
Jaa, no Tallinna haigla kohta on Euroopa Komisjon oma arvamuse eri tasanditel praeguseks edastanud ja no eks nüüd tuleb siis vastavalt sellele plaane teha ja arutada. Nüüd, kui me siin lähema paari nädala jooksul ka Tallinna linnaga koos selgusele jõuame, siis ma arvan, et see on selline, ütleme, hädavajalik ajaraam. Kindlasti mitte kauem.

Eks need võimalused või variandid on teada, on see siis tervikuna mahu ülevaatamine, seda peab tegema Tallinna linn, või on see mahu ülevaatamine selliselt, et on teatud osa sellest suurest haiglast, mis kindlasti valmib ettenähtud aja raames, nii et seda on võimalik teostada Euroopa Liidu finantseerimise toel ja ülejäänu finantseerimiseks leiab Tallinn täiendavad võimalused.

Need on peamised alternatiivid, aga kõige kriitilisem või kõige suurem probleem Euroopa Komisjoni jaoks oli just küsimus selle kohta, et arvestades nüüd küll EKRE topatud taastefondi ajaraami, ei olnud veenev see, et Tallinn suudab selle graafiku alusel, mida komisjon ette näeb, kõik vajalikud toimingud, tehingud ja ka ehituse nii mahuka objekti puhul lõpule viia.

Nii et need arutelud nüüd käivad edasi. Eks me kindlasti otsime lahendust, sest see iseenesest on oluline investeering ja oluline objekt. Ka meie soov on, et Tallinna linnal ikkagi oleks võimalik Tallinna haigla rajada. Selleks me oleme omalt poolt valmis igakülgselt ka Euroopa Komisjoniga läbirääkimistes kaasa aitama.

Juhataja
Aitäh! Tallinna haigla teemal palun ka tervise- ja tööministri seisukohta.

Tanel Kiik
Jaa, Tallinna haigla puhul tuleb arvestada, et tegemist on tervishoiu vaates selle sajandi kõige suurema ja olulisema projektiga, ilma igasuguse kahtluseta. Igal juhul peaks olema hetkel riigi, Tallinna linna ja ma arvan, et ka Euroopa Komisjoni eesmärk ja suund töötada selle nimel, et see haigla rajatud saaks.

Meil ei teki neid võimalusi väga tihti sarnases mahus Euroopa Liidu vahendeid kasutada vajalike investeeringute tegemiseks. Kui me praegu seda ajaakent ei suuda realiseerida, siis seda järgmist korda me võime jäädagi ootama.

Igal juhul need läbirääkimised jätkuvad, olen ise korduvalt suhelnud Euroopa Komisjoni esindajatega sel teemal, sest arusaadavalt on küsimusi. Tegemist ongi suure projektiga, tegemist on tiheda ajagraafikuga, aga ükski nendest argumentidest ja faktidest ei pisenda kuidagimoodi selle haigla vajalikkust ja olulisust tegelikult Eesti tervishoiusüsteemi jaoks ja, võib öelda, noorte, pealekasvavate tervishoiutöötajate jaoks, et tagada neile kaasaegseid kvaliteetseid töötingimusi, ja loomulikult Eesti elanikele kõrgemal tasemel ravivõimalused.

COVID-19 kriis tegelikult seda vajadust suure Tallinna haigla järele veelgi enam näitas ja tõestas, olgu see nakkusohutuse küsimus, ventilatsiooni küsimus, lisapalatite avamise võimekuse küsimus. Ehk tegelikult neid kohti on siin päris mitu, mida Tallinna haigla aitab lahendada.

Need läbirääkimised on tõesti olnud keerulised, mis seal salata, me ei arvanudki, et need tulevad kerged, aga igal juhul eesmärk ja siht peaks olema riigil, pealinnal ja Euroopa Komisjoni ühine: teha see haigla ära. Ja selle nimel me töötame. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Kristjan Pruul, palun järgmine küsimus!

Kristjan Pruul
Halloo!

Juhataja
Jaa, on kuulda. Palun lülitage kaamera ka sisse, siis on võrdne kohtlemine.

Kristjan Pruul
Ma üritan selle kaameraga tegeleda, te võite võtta järgmise küsimuse.

Juhataja
Halloo! Kas Kristjan Pruul on kuuldel? Siis saame teid võtta küsima.

Kristjan Pruul
Halloo! Kaamera ei lähe tööle. Vabandust!

Juhataja
Palun ikkagi küsimus siis!

Kristjan Pruul
Mul oli küsimus rahandusministrile seoses nende investeeringutega, mida te kartsite, et võivad kuumendada majandust laiemalt. Mida tähendab siis maksumaksja rahadest tehtavate investeeringute edasilükkamine? Kas see tähendab lihtsalt näiteks maanteede uuendamise kava edasilükkamist?

Ja teine küsimus on seotud KredExi ja EASi liitmisega. Kas saaksite lähemalt rääkida, millist võitu te näete selle koha pealt? Miks peaks olema hea selliste funktsioonide liitmine? Aitäh!

Keit Pentus-Rosimannus
Jaa, aitäh! Kõigepealt, investeeringute puhul ma ikkagi praegu räägin üldtasemest, nimetamata ühtegi konkreetset valdkonda või objekti, sest selleks on lihtsalt praegu liiga vara.

Üldine pilt lihtsalt on selline, et võrreldes, ütleme, viie-kuue aasta taguse ajaga on nendel aastatel Eestis tehtavate investeeringute maht sisuliselt kahekordne. Ja see kindlasti on ülisuur väljakutse ja selle eest on erinevad analüütikud ja eksperdid ma ei ütleks, et hoiatanud, aga siiski pidanud vajalikuks seda väga tähelepanelikult ka riigi poole pealt jälgida, et me ise uut probleemi esile ei kutsuks või sellele kaasa ei aitaks ega tagant kihutaks.

KredExi ja EASiga on eelkõige see korrastamine vajalik just nimelt selles võtmes, et kuna osaliselt on nad ikkagi sarnaselt ettevõtlussektoriga teenust pakkuvad või ettevõtlussektorile toeks olevad, siis ma arvan, et seda küsimust tuleb küsida igas valdkonnas, et kas dubleeriva juhtimise, selliste dubleerivate asutuste või üksuste ülal hoidmine on kõige mõistlikum maksumaksja poolt vaadates ja kas see ikkagi on ka kõige mõistlikum ja selgem selle jaoks, kes siis sealt tuge vajab.

Lisaks rahalisele poolele on ta eelkõige sellise riigi enda juhtimise korrastamine ja selgematele alustele viimine, et see teenus, mida pakutakse ja mida saadakse, esiteks, ei oleks laiali pudistatud väga mitmete erinevate, aga sarnasele probleemile lahendusi pakkuvate asutuste vahel. See on kõige olulisem, teenuse kvaliteet ja see selgus, mis sellise konsolideerimise tulemusena tekib.

Juhataja
Aitäh! Tanel Kiik, palun!

Tanel Kiik
Vabandust! Ma sain juba oma kommentaari Tallinna haigla teemal öeldud.

Juhataja
Aitäh! Siis palun, minister Jaak Aab!

Jaak Aab
Kellelgi on seal vist mikrofon sees, aga üritan rääkida.

Jah, mina rääkisin natukene sellest kinnisvara aspektist, et alati tuleb igast kriisist võtta need õppetunnid kaasa. Ja seesama kaugtöö tegemine, mis on tegelikult näidanud, et… Kuidas siis öelda? Mõned kesk- või tippastme juhid on ka aru saanud, et töölised ei löö luuslanki, kui nad saavad seda teha paindlikult ja kodust, ütleme siis nii. Selle teadmise me võtame kaasa.

Ja nii nagu ma ütlesin, me oleme sellist projekti ellu viimas ju maakonnakeskustes, kus me tegelikult erinevate asutuste kasutuses olevad pinnad üritame optimeerida, leida mõistliku pinnakasutuse, need majad ka tavaliselt korda teha, ja tegelikult kokkuvõttes me hoiame ju tulevikus raha kokku. See programm kestab juba mõned aastad ja läheb kindlasti edasi.

Aga kindlasti me peaks nüüd otsa vaatama nii-ölda riigimajade projektile vol 2 Tallinnas ja Tartus. Ma arvan, et siin me leiame kindlasti mingit efekti.

Seda kinnitasid ka kõik ministrid oma valdkondade puhul ja me analüüsime selle läbi. Ma väga loodan, et me siiski jõuame juba sügiseks teatud konkreetsete tulemusteni ja ka riigi eelarvestrateegia raames on meil teatud otsused võimalik juba kohe vastu võtta. Aga nii nagu ütlesin, detailid tulevad järgmisel neljapäeval.

Juhataja
Aitäh! Tundub, et Merilin Pärlil nüüd mikrofon töötab. Palun esitada küsimus.

Ei kuule veel. Nii. Sain küsimuse ka SMSi teel. Küsimus on Tanel Kiigele. Kas eesliini vaktsineerimisplaan on nüüd paigas? Palun Tanel Kiigelt vastust.

Tanel Kiik
Suur tänu! Tõepoolest, täna vaatasime üle vaktsineerimise hetkeseisu eakate, eriti riskirühmade puhul. Leppisime kokku, et jätkame ka nüüd eesliinitöötajate vaktsineerimist, eeskätt nendes eesliinirühmades, kus on varem juba eelkokkulepped tehtud, kus on juba nimekirjad koostatud ehk on reaalselt ootel inimesed, kelle puhul on näiteks vahepeal tulnud – tulenevalt AstraZeneca kohta antud vanuselistest soovitustest – algne vaktsineerimise aeg edasi lükata. Liigume nendega edasi.

Mis puudutab laiemat eesliini, siis kokkuvõttes meil on 150 000 inimest kaardistatud ja nende puhul on tõenäoliselt lahendus pigem mai keskpaigas vaktsineerimine järk-järgult koos laiema elanikkonna vaktsineerimisega.

Kindlasti me toetame selliseid paindlikke lahendusi, näiteks kindlates kohtades, kindlates punktides vaktsineerimise võimaluse pakkumine, samuti võib-olla suuremate ettevõtete ja organisatsioonide puhul töökohas kohapeal vaktsineerimise võimaldamine.

Nii et liigume, võiks öelda, eesliinitöötajate mõttes kahes etapis: kõigepealt vaktsineeritakse ära need eesliinitöötajad, kes on reaalselt nimekirjade vaates juba ootel, koostöös riigikantselei ja ministeeriumidega kooskõlastatult, ning teises etapis pakume senisest paindlikumaid ja paremaid võimalusi ka neile eesliinirühmadele, kes veel ei ole nii suure detailsusastmega pildis, aga kes samamoodi on olnud ministeeriumide või kohalike omavalitsusete hinnangul olulised riigi toimimiseks.

Viimaseid saab vaktsineerida järk-järgult maikuus juba koos laiema elanikkonnaga.

Juhataja
Aitäh! Palun meie pressikonverentsi viimane küsimus, Mari Eesmaa!

Mari Eesmaa
Küsin taas peaminister Kaja Kallase käest. Mis seisus on Eesti ja Soome vahelise töörände taastamine ning kas ja milliseid kõnelusi on sel teemal Soomega peetud?

Kaja Kallas
Aitäh! Hea küsimus, sest just hommikul tegelesin sellega.

Eile kiitis Soome valitsus heaks piirangute leevendamise kava ja seal on plaanis ka töörände taastamine maist. Plaanis on peaminister Sanna Mariniga ka rääkida, sest tõesti meie inimesed on Soomes olnud juba kolm kuud, nad ei ole saanud sealt liikuma. Kavatseme arutada, kuidas neid protsesse kiirendada.

Aga kui te olete meediast lugenud, siis ilmselt teate, et Soome valitsusel on praegu väga keerulised ajad ja keerulised läbirääkimised ning muresid on palju. Aga siiski me üritame saada kokkuleppeid just töörände taastamiseks. Praegu selline signaal on.

Juhataja
Palun, riigihalduse minister Jaak Aab!

Jaak Aab
Natuke seonduv teema lihtsalt kommentaariks. Peale lõunat tõenäoliselt me tuleme tagasi selle küsimuse juurde ka, mis puudutab Eesti ja Läti vahelist töörännet.

Valgal-Valkal on seal erirežiim, ülejäänute suhtes on piiravad tingimused, aga see, et meie numbrid nüüd vähenevad, tõenäoliselt võimaldab ka seal teha veidi paindlikumat töörännet nende inimeste jaoks. Põhiliselt on need tegelikult Lätist näiteks Võru maakonnas tööl käivad inimesed. Loodame, et me leiame seal lahenduse, mis nende muret leevendab. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Lõpetame praegu pressikonverentsi. Järgmisel nädalal kohtume veel samal moel, aga ma väga loodan, et maikuus, kui vähegi pandeemia taandub, nagu me loodame, siis saame juba füüsiliselt pressikonverentsidel kohtuda.

Aitäh! Kõike kaunist teile!

Jaak Aab
Aitäh! Kena päeva!

Tanel Kiik
Hoiame tervist! Jõudu!

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

üksus