Valitsuse pressikonverents, 22. detsember 2016

22.12.2016 | 18:05

Uudis
    • Jaga

Valitsuse pressikonverentsil osalesid peaminister Jüri Ratas, tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski, kaitseminister Margus Tsahkna ja keskkonnaminister Marko Pomerants.

 

Pressikonverentsi salvestus: https://youtu.be/JHYweuTCPDc

 

Juhataja Helin Vaher

Tervist, head ajakirjanikud! Valitsus kinnitas täna oma tegevuskava ja peaminister saabki sellest kõigest rääkida. Sõna ongi peaministrile. Palun!

 

Jüri Ratas

Aitäh! Austatud ajakirjanikud! Alustame tänase pressikonverentsiga.

Meil oli täna Vabariigi Valitsuse istungil 28 punkti, mis kõik ilusti said ka läbi menetletud ja otsused vastu võetud. Välja arvatud kahes punktis, [milles] tegime muudatusi.

Ühes punktis võtsime ühe alapunkti välja. See ei tähenda seda, et seal oli mingi vastuolu, vaid on soov seda arutada komplekssemalt ja ühes punktis tegime mõningased muudatused. Lisaks tõesti Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis, mis on 2016—2019, ka seal oli mõningasi täpsustusi.

Võib-olla tulles selle juurde kõige viimasena, siis valitsuse istungil oli ka teatud maaküsimused, mida otsustasime anda näiteks munitsipaalomandisse. Samuti mõned inimesed said ka kodakondsusküsimuste lahenduse.

Aga kui tulla nüüd selle meie tegevusprogrammi juurde, siis numbrid alati meeldivad. Seal võib öelda siis, et on üle 120-ne, täpsemalt 167 valitsusliidu aluspõhimõtet [täpsustatud aluspõhimõtete arvu – toim.], et viia ellu see järgnevatel aastatel: 2016, 2017, 2018 ja 2019 kaks esimest kuud.

Mis me selle aluseks võtsime? Seal dokumendis ei ole kindlasti kirjas kõiki neid punkte, mida ministeeriumid hakkavad lähima kahe aasta ja kahe kuu jooksul tooma lauale. Eks valitsus ja Eesti elu lisaks koalitsioonileppele töötab ka igapäevaselt edasi. Aga selle aluseks on võetud väga tugevasti saja päeva tegevuskava või tegevussuunad, aluseks on võetud tõesti koalitsiooni aluspõhimõtted.

Ja alustan tegelikult tänuga, et koalitsioon, mis on sündinud kuskil kümne kuni kolmeteist päevaga, on nüüd olnud töös varsti – homsel  päeval vist saabki kuu aega – et võtta vastu tegelikult kaks väga olulist dokumenti: esimese saja päeva kava ja nüüd tegevusprogramm. See on loomulikult nõudnud head meeskonnavaimu ja koostööd ja siinjuures tänud nii Sotsiaaldemokraatlikule Erakonnale ja Isamaa ja Res Publica Liidule.

Mida me siis soovime, mis on selle valitsuse põhi- neli sammu või neli eesmärki? Kui lubate, kordan need üle. Kindlasti see üldpõhimõte võiks olla, et see on ühendatud Eesti.  See on Eesti, kus on tugevam ja kindlam töötada, kus on võrdsemad võimalused, kus on stabiilne ühiskond. See ei tähenda ainult transpordiühendusi, see ühendamine tähendab ka tõesti erinevate keelegruppide ühendamisi, mis on kindlasti selle valitsuse jaoks olulised. Me soovime teha kõik selleks, et tuua Eesti välja rahvastikukriisist, et Eesti rahvaarv ei langeks, et Eesti rahvaarv tõuseks, seda nii väljarände aspektist kui ka sündide, surmade ehk iibe aspektist.

Selle valitsuse tegevusprogrammi üks suuri seisukohti on ka pensionireformi elluviimine. Me soovime seda – nagu me oleme öelnud – et meil on kiirem majanduskasv, et ettevõtluskeskkond saaks kindlamalt jalad alla. Ja selleks on ette nähtud nii eelarvelisi meetmeid kui ka on nähtud ette meetmeid, mis on seotud teatud sektorites, selles sektoris siis abistamiseks, näiteks nagu laevandussektor, kus on tõesti soov, et seal tekiks töökohtasid rohkem Eesti riigi alla või Eesti lipu alla. Teatavasti on neid kaubalaevu hetkel meil tervenisti null.

Päris mitmed muudatused tänases dokumendis on seotud haridusvaldkonnaga, olgu see õpetajate palk, olgu see teatud haridusalased ülesanded, kus see valitsusliit on leidnud lisarahastust, näiteks nagu koolilõuna või ka näiteks nagu tugipersonali või tugiisikute lisarahastus või ka lasteaedade õpetajate palga tõstmine. Need on olnud peamised prioriteedid hariduse valdkonnas.

Kindlasti teema, mis on olnud väga tugevasti üleval viimastel nädalatel, on see, et me suudame parandada eesti keele õpet erinevates õppeasutustes ja erinevatel tasanditel, olgu selleks lasteaed või koolitasand. Nii et eesti keele parem õppimine, sisulisem õppimine, kvaliteetsem keel on kindlasti oluline.

Päris paljud eesmärgid ja tegevused on seotud kohalike omavalitsustega, nii enne haldusreformi lõplikku jõustumist ehk 15. oktoobrit 2017, kui ka peale seda, puudutavad ülesandeid, puudutavad rahastust ja rahastusmudelit.

Valitsuse programmis on tugevasti sees ka kaitse- ja välispoliitilised aspektid. Nagu oleme välja öelnud, soovime me luua eraldi investeeringute programmi kaitsevaldkonnas ja see programm konkreetsete summadega saab järgmise aasta alguses kokku lepitud.

Need on võib-olla väga lühidalt mõningad punktidele osundused. Kindlasti räägivad oma poolt nendest prioriteetidest ka Jevgeni Ossinovski ka Margus Tsahkna ja oma valdkonna sisulistest punktidest räägib pärast seda Marko Pomerants. Aitäh!

 

Juhataja

Aitäh! Jätkamegi koalitsioonipartneritega ja Jevgeni Ossinovskile sõna. Palun!

 

Jevgeni Ossinovski

Tere! Esiteks, häid saabuvaid pühi kõigile! Hea, et te ikka käite meid siin kuulamas, mille üle on hea meel alati. Kui valitsuse tegevusprogrammist rääkida Sotsiaaldemokraatide vaatest, siis kindlasti on oluline selle tegevusprogrammi üks sihteesmärk. See on mõõdik, mis selle alguses on ja mida erinevad sisulised meetmed ka toetavad ja selleks on suhtelise vaesuse määra langemine 21%-lt eelmisel aastal 15,5 % aastal 2019. See sisuliselt tähendab ühiskondliku sotsiaalmajandusliku ebavõrdsuse vähenemist väga olulisel määral.

Loomulikult siin üks oluline rõhuasetus ja mõju sellele on kindlasti laste vaesuse vähenemisel. Nägime ka siin eelmisel nädalal Statistikaameti värskeid numbreid, et laste absoluutne vaesus on vähenenud kaks korda. Siin järgmisel aastal käivituvad täiendavad lisameetmed, olgu selleks kolmanda lapse toetus, noorte huvitegevuse toetamine, elatisabifond ja mitmed teised kindlasti vähendavad laste vaesust märgatavalt veelgi. Ma usun, et on täitsa realistlik jõuda Põhjamaade tasemele laste vaesuse näitajate poolest aastaks 2019. Ja paralleelselt langeb ka üldine suhteline vaesus, mis tähendab seda, et sissetulekute ebavõrdsus väheneb ja siin on loomulikult põhiline mõju 2018. aastal käivituv tulumaksureform, mis kuni keskmist palka teenivate inimeste maksukoormust oluliselt alandab ja sellisena jätab neile rohkem sissetulekut kätte ja sellisena siis ka sissetulekute ebavõrdus oluliselt väiksem saab olema.

Kui rääkida sellistest meetmetest, mis sisuliselt panustavad sellesse, et Eesti ühiskonna majanduse konkurentsivõimet parandada, siis siin kindlasti on uuel valitsusel tegemisel mitu olulist asja.

Esiteks oleme kokku leppinud hoolduskoormuse reformis, mis tähendab nende inimeste sisulise koorma vähendamist, kes igapäevaselt peavad oma lähedasi hooldama ja sellega kinni olema. Riigikantselei juures on koos käimas hoolduskoormuse rakkerühm, kes oma ettepanekud küll pakub alles järgmise aasta lõpuks, aga esimeste mõtetega tutvub Sotsiaalministeerium juba selle aasta kevadel ja aastast 2018 on meil ka ligi 10 miljonit eurot aastas ette nähtud hoolduskoormuse vähendamise meetmete rakendamiseks. Ootame siis spetsialistide hinnangud ära ja selle pealt saame neid otsuseid langetada. Oleme kokku leppinud, et aastas 2018 toimetuleku süsteemi reformitakse, mis soodustab inimeste tööturule sisenemist. Me teame, et täna see süsteem on üsna demotiveeriv ehk siis need inimesed, kes saavad toimetulekutoetust, nii kui nad lähevad tööle, siis täpselt see summa võetakse neil toimetulekutoetusest maha, nii et neil ei ole mõtet tegelikult tööle minna, eriti lühiajalistele töödele. Tahame seda süsteemi ümber teha selliselt, et toimetulekutoetus ei väheneks üks-ühele, vaid tõepoolest tööle minnes säiliks ka teatud osa sellest toimetulekutoetuseks selleks, et siis tõsta inimeste motivatsiooni tööle minna, samal ajal saades siis toimetulekutoetust.

Oleme kokku leppinud, et noortele pöörame suuremat tähelepanu, noorte tööhõivele. Esiteks siis juba jaanuarikuuks pakun omalt poolt välja ettepanekuid, kuidas noorte lühiajalist töötamist soodustada, eeskätt suvekuudel, noorte tööturule, alaealiste tööturule sisenemise barjääre oluliselt lihtsustatakse. Vastav eelnõu jõudis sellel nädalal ka Riigikogu menetlusse juba. Vaatame ka seda, kas on kuidagi võimalik täiendavalt tööandjaid motiveerida, et nad alaealist tööle võtaksid ja sellisena siis ka noortel tööharjumus paremini kujuneks. Oleme võtnud sihiks täiskasvanud noorte tööhõive küsimuste lahendamisel samamoodi paremini tööd teha Töötukassa poolt ehk siis tänane noorte garantiisüsteem, mis ei ole ülemäära hästi käivitunud, selle ümbervaatamisega koos Haridusministeeriumiga tõsiselt tegeleme esimestel kuudel järgmisel aastal.

Tööturu mobiilsus on kahtlemata üks oluline teema Eesti riigi sees. Eesti tööjõud on üks enim vähim mobiilne tööjõud üldse, mis on üsna üllatav, et nii väike riik, aga inimesed üldiselt tahavad endale töökohta saada maksimaalselt kümne kilomeetri kaugusel oma kodust ja juba 50 km tundub neile väga suur liikumine. Sellest tulenevalt oleme neid mobiilsuse takistusi kaardistanud.

Kahtlemata üks nendest on, eriti regionaalses vaates, kvaliteetse eluaseme puudus ühest linnast teise kolimisel ja selle leevenduseks on kokku lepitud ka riikliku elamupoliitika põhimõtete elluviimine, sh üürielamute programmi käivitamine ettevõtlusministri poolt.

Tööjõu kvalifikatsiooni panustame veel mitut viisi, jõustuvad ennetavad meetmed Töötukassas.

Nagu te teate, pikendame koolikohustust, haridusministriga siin hiljuti vahetasime mõtteid sellel teemal ja pakume siin kevadeks välja ka sotsiaalsete garantiide reformi, mis vastaks rohkem n-ö tuleviku töö kontseptsioonile ehk kuna töösuhted on muutunud paindlikumaks, siis ka vastavad sotsiaalsed garantiid peavad paindlikumaks muutuma.

Tervise valdkonnas ei ole suuri uudiseid, teate hästi, millega ma tegelen – tervishoiu pikaealine rahastamine ja igasugused rahvatervise teemad, nendega lähme hooga edasi. 

Siseministeeriumis tehakse olulisi asju kahtlemata, mis on sotsiaaldemokraatidele ääretult olulised ja kindlasti kodakondsuspoliitikas astume ühe sammu edasi ja ütleme, et Eestis sündinud lapsed, Eesti inimeste lapsed on meie lapsed. See tähendab seda, et ka need Eestis sündinud  lapsed, kelle vanemad on mõne teise riigi kodanikud, aga on siin pikalt elanud, on oma juurtega juba siin vähemalt aastast 1991, et nad saaksid ilma täiendavate eksamiteta Eesti kodakondsuse.

Oleme kokku leppinud seda, et me käivitame, see, mida mina nimetan kodanikulepingu programmiks ehk siis võimaldame sellist erikäiku või teed nendele inimestele, kes täna Eesti kodakondsust ei oma, tahaksid seda saada, lihtsustame neil eesti keele kursuste kättesaadavust ja maksame need kursused ka ette kinni, mida täna ei tehta. Ja teisest küljest analüüsime ka võimalusi, kuidas neile anda pikemat õppepuhkust, et oleks võimalik eesti keele õppimisele ka rohkem keskenduda.

Ja kahtlemata oluline teema, mis esmapilgul ütleb vähe, aga mis sisuliselt väga oluline on – kogukonnapõhise politseitöö arendamine ja tõhustamine. Ehk siis kui meil tänaseks on enamik politseitööd muutunud selliseks väljakutsepõhiseks, siis sellist kohapealset kogukonnapolitsei võimekust kindlasti on vaja suurendada ja selleks on ka täiendavad rahalised ressursid ette nähtud.

Kultuuriminister tegeleb ka paljude oluliste asjadega, mida ma siin kõike ette ei hakka lugema, aga kindlasti oluline on see, et uus välistus on kokku leppinud eesti keele majade kontseptsiooni ja eesti keele majade rajamisesse Narva ja Tallinna selleks, et siis luua seda metoodilist baasi, kus täiskasvanutele eesti keelt võõrkeelena õpetada ja sellises mitte akadeemilises mõttes, vaid just nimelt selleks, et ühiskonnas paremini toime tulla. Vastava plaaniga minnakse kiiresti edasi, vastav töörühm minu teada on juba Kultuuriministeeriumis ka loodud.

Ja samal ajal tegeletakse ka sellega, et kultuuritöötajad, kõrgharidusega kultuuritöötajad saaksid väärikat palka, järgmisel aastal  tõuseb palk 13,5 %, alammäär ja alates aastast 2018 on täiendavaid lahendeid ette nähtud, et kõrgharidusega kultuuritöötajatele väärikat palka maksta. Ma arvan, et minu poolt kõik. Aitäh!

 

Juhataja

Aitäh! Ja Margus Tsahknale nüüd sõna.

 

Margus Tsahkna

Aitäh! Head jõulueelset aega ja ma loodan, et need jõulud tulevad rahulikud.

Ma ei loe ette kõikide ministrite tegevuskavasid, ma iseloomustaksin sea valitsuse tegevuskava nii, et see on väga ambitsioonikas, aga ta on väga realistlik. See sama liin ja kokkulepe, mille me tegime koalitsiooniläbirääkimistel, on nüüd konkreetsete vastutajatega, konkreetsete kuupäevadega paigas.

 Ja kui tegelikkusele otsa vaadata, siis sellel valitsusel on kokkulepe kaheks aastaks ja kaheks kuuks, 2019. a märtsini teha kõvasti tööd. Ja teha tööd väljaspool seda raami, millega ka teie olete harjunud, et natuke siit ja natuke sealt, vaid tegelikult on seal päris suured ja põhimõttelised muudatused. Osa nendest on juba parlament ka vastu võtnud, mis on väga suured ja ma ütleksingi, et põhiteemad ikkagi on, et meil sünniks rohkem lapsi, et lastega pered saaksid hakkama. Et need inimesed, kes tööl käivad, et nad saaksid tööl käia, et neil oleks töö ja nende sissetulekud oleksid suuremad. Ja see, et meie ettevõtjatel oleks hea keskkond ettevõtlusega tegelemiseks, et see ettevõtluse pool, kogu selle ettevõtluse ja majanduse areng on selles tegevuskavas väga tugevasti esindatud.

Üks suur asi, mis on juba vastu võetud ja jõustub, on seesama tulumaksuvabastus. Kui Eestis on  üle 600 000 töötaja, siis üle 500 000, üle poole miljoni Eestis tööl käivaid inimesi saavad reaalse, väga suure tulumaksuvabastuse. See on ühtepidi sissetulekute tõus ja idee on selles, et need inimesed, kes käivad tööl, et nad ei peaks ka taotlema sotsiaalsüsteemi toetusi, vaid et nad saaksid väärikat, sellist sissetulekut, et sellega saaks hakkama, et nad saaksid oma peredega hakkama.

Ja teine pool on see, et anda leevendust ka ettevõtjatele, kuna palgatõusu surve on väga tugevalt ettevõtjatel peal ka seetõttu, et meil napib kvaliteetset tööjõudu, siis see reform annab tegelikult neile mingi perioodi, kus nad saavad oma vahendeid rohkem investeerida just nimelt tootlikkuse tõusu. See on väga oluline ka majanduse meede.

Nüüd paar teemat, millega Isamaa on tegelenud pikalt ja mul on heameel öelda, et isegi suuremas mahus kui me lootsime ennem valimisi välja lubada. Jõustub lasterikkapere toetus ehk siis seesama kolmanda lapse poliitika, mis põhineb sellel alusel, et kui uuringud ütlevad, et Eesti mehed ja naised soovivad  oma perre tegelikult keskmiselt 2,4 last, aga meie sünnikordaja on 1,5, siis miks ei sünni perre neid kolmandaid lapsi? Miks ei viida oma unistusi ellu, on tegelikult just nimelt see majanduslik olukord. Ja järgmise aasta 1. juulist hakkavad saama näiteks kolme lapsega pered reaalselt rahalist toetust kuus 500 eurot, kellel on neli last, saab 600 eurot ja näiteks seitsme lapse puhul on see juba tuhat eurot kuus.  Kui me räägime päris tõsistest n-ö hüpetest nende toetuste mõttes ja seal taga on väga sügav filosoofia, et meie inimesed tegelikult saaksid kindlustunde ka riigi poolt, et nad julgeksid oma unistusi ellu viia. Ja me oleme oma tegevuskavas ka pannud konkreetse mõõdiku, kui seda sõna tohib kasutada, et ka sünnikordaja tegelikult tõuseb sealt 1,5 pealt ülesse poole, üle 1,6.

See on väga suur väljakutse, olgem ausad ja see on üks väga-väga suur eesmärk, mida me kõik koos peame ellu viima noorte inimestena ka.

Töötavate inimeste poolt ma rääkisin, seesama maksuvabastus, aga ka mitmed meetmed, mida ka Jevgeni kirjeldas, et kõik inimesed oleksid kaasatud tööturul. Et võimalikult vähendada seda sotsiaalsüsteemi koormust, aga anda neile võimalus käia tööl ja saada väärikat palka.

Muidugi see, mis puudutab ettevõtluskeskkonda ehk siis see, et me langetame ettevõtte tulumaksu  20%lt 14-le, on väga tõsine samm, et Eesti konkurentsieelist parandada ka ülejäänud meie regioonis. See on väga tugev samm.

Ja mida siin ei ole täna mainitud, on tegelikult väga ambitsioonikas kava, mis puudutab riigi ettevõtete juhtimise reformi. See on juba aasta alguses meil ja ka täna kabinetis tegelikult arutelu all, mis puudutab nomineerimiskomiteed ehk siis kuidas üldse riik nimetab näiteks äriühingute nõukogud, mis eesmärgid pannakse. Aga me oleme väga konkreetselt kokku leppinud selle, mis ettevõtted, kuna me kas viime börsile, kas me erastame. Kui varem on sellest väga palju räägitud, siis tegelikult aastaid ja aastaid ei ole suutnud ükski valitsus reaalseid samme astuda. Ja see riigiettevõtete börsile viimise  üks idee on kaasata erakapitali, aga teine on see, et muuta riigi äriühingute juhtimine läbipaistvaks, nii nagu on börsi reeglid ja see on väga ambitsioonikas kava.

Ja paar suurt teemat veel, millele ma soovin tähelepanu pöörata, on seesama rahvuslik investeeringute programm, suurusjärgus 500+ miljonit eurot, milles me oleme kokku leppinud. Need investeeringud lähevad infrasse, aga nad lähevad ka kaitsevõimekuse tõstmiseks ehk siis reaalse kaitsevõimekuse tõstmiseks läheb seal teatud osa. Eesmärk ongi selles väga keerulises julgeolekupoliitilises olukorras just nimelt liitlassuhetele lisaks tõsta Eesti reaalest kaitsevõimekust. Siin on olnud ka artikleid käesoleval nädalal, kus just nimelt pannakse kahtluse alla, et liitlassuhted on küll tähtsad, aga kuidas Eesti suudab ennast ise kaitsta, siis ma ütlen, et see programm, see tegevuskava on väga konkreetne ja ka lisarahaga meie plaanides kaetud. Järgmine aasta on kaitsekulutused 2,2% ja sellele lisandub tegelikult kaitseinvesteeringute programm aastal 2018. Nii et tegelikult meil on väga tugevad sõnumid kaitse valdkonnas. 

Suured reformid, haldusreformi viime lõpuni, aga meil on ka raha omavalitsustele lisaks, meil on ülesanded koos rahaga plaanis anda neile ja see on kindlasti väga oluline teema, mis saab 2018 lõpetatud.

Toon välja eraldi pensionireformi, mitte analüüsi, nii nagu tavaliselt näiteks eelmises valitsuses oli, vaid selle ära tegemine on tegevuskavas kokku lepitud.

Vanemahüvitise reform, selle ära tegemine reaalselt, see puudutab väga paljusid perekondi, see puudutab väga paljusid naisi, haritud naisi, kes täna on tegelikult selles kuldpuuris lõksus poolteist aastat, me muudame selle paindlikumaks, me usaldame rohkem peret tegema otsuseid ja see on täpselt plaanis.

Ja ma tahan välja tuua lõpetuseks ka need asjad, mida me ei tee, see on väga oluline osa.

Me ei muuda Eesti kodakondsuse ja keelepoliitika aluseid, vastupidi, me investeerime oluliselt rohkem nii raha kui ka tähelepanu sellesse, et eesti keelt õpetatakse tulemuslikult. Et me lihtsalt ei raporteeriks, et meil on nii ja nii palju miljoneid kulutatud keelekursustele, aga tulemust me ei näe tegelikult, vaid et ka tegelikult me vaatame üle metoodika, me rahastame nii koolides kui ma toon ka eraldi välja tõesti selle kokkuleppe, mis puudutab eesti keele majade kontseptsiooni reaalset rakendamist nii Narvas kui ka Tallinnas. See on konkreetne projekt ja see on rahastatud ja sellega me tegeleme.

Ja ka see, et me välis- ja julgeolekupoliitika liini jätkame ja jätkame väga jõuliselt ja järgmise aasta alguses me arutame ka Euroopa Liidu eesistumise prioriteete. Kui te olete vaadanud neid sündmusi, mis toimub Euroopas ja ka tegelikult seda Ülemkogu, kus käis meie peaminister eelmisel neljapäeval, siis julgeolekuküsimused  on Euroopa Liidu tasemel tõstetud väga tähtsale kohale ja meie asi on öelda välja, et mitte ainult paberi peal plaanid ei ole tähtsad ja poliitiline tahe, vaid reaalsed tegevused, mis on ka rahastatud. Siin ma tulen jällegi tagasi selleni, et Eesti saab siin olla väga selgelt jõuline eestkõneleja oma 2,2% kaitsekulutuste ja investeerimisfondiga.

Need teemad on tegevuskavas ja tahan ka kiita oma koalitsioonipartnereid, et mingit vigurdamist ei hakanud, nii nagu e kokku leppisime, nii me üheskoos seda asja ja ka tegevuskava panime täna paika ja ma olen kindel, et me viime selle ka ellu. Suur tänu teile!

 

Juhataja

Aitäh! Ja Marko Pomerants, palun!

 

Marko Pomerants

Aitüma siit otsast anonüümsust paluv valdkonna ekspert Pomerants. Tegelesime lisaks suurele pildile ka konkreetsete sisuliste asjadega.

Vabariigi Valitsuses kinnitati pakendiseaduse muudatus, nn kilekottide seadus, mille kohaselt aastast 2019 Eestimaa poodides ei peaks enam tasuta plastkandekotte jagatama. See kõik, mis puudutab toiduhügieeni ja kas heeringas on edaspidi ajalehe vahel, nagu vanasti või ikkagi kilekotis, et ta ei tilguks, siis selles osas muutusi ei ole, hügieeni otstarbel saab toiduaineid endiselt poest koju viia.

Ja et pingutustest ülevaadet saada, siis ka suurema kauplemispinnaga  kui 100 ruutmeetrit kauplejatele on arvestuse pidamise kohustus, et me saaksime aru, kui palju meil kilekotte kasutatakse. Eestis olukord üldse nii pöörane ei ole, on täiesti kontrolli alla, aga Eesti inimesed saavad veel minna palju paremaks. Niipalju siis kilekoti eelnõust. Ja kes mäletab mingisuguseid kirgi vahepealsetel aegadel, siis erinevus sellest vahepealsest eelnõust on see, et ei ole mingisugust ministri või valitsuse poolt kehtestatud kilekoti miinimumhinda, lihtsalt on see ütlemine, et tasuta ei saa või see säte.

Muutsime kalapüügi eeskirja ja põhjus on see, et Valgejõe suudmes ei ole enam koprapaisu, kõik arvavad, et me selle öösel ise ära lõhkusime, aga tegelikult ei lõhkunud, loodus tegi oma.

Ja Purtse jõel on Sillaru paisule rajatud kalapääs, nii et mõlemal jõel, Valgejõel 20 km ja Purtse jõel 6 km on see, kus aastaringi on kalapüügikeeld selleks, et lõhe ja meriforelli asurkonnad saaksid seal kosuda ja taastuda ja küll me siis laseme ükskord kalamehed sinna himustama ka.

Muutsime ka räimepüügil mõrra ja kastimõrra linasilma suurust 24 mm-lt 20-ni, et siis kalad sealt läbi pugedes suuremast silmast ei hukkuks.

Läänevirulastele ka spetsiaalne jõulukingitus, et 5 päeva rohkem saab silmu püüda Kunda jõel, aga see tulenes tegelikult sellest, kuidas silm ülesvoolu rändab, mitte sellest, mis on ministri isiklik tahe oma rahvale rõõmu teha.

Siis turbakaevandamise aastamäära ja kriitilise varu suurust muutsime 2 miljoni 653 tuhandelt tonnilt 2 miljoni 850 tuhande tonnini ja eesmärk on juba kasutuses olevaid ja jääksoid kiiremini ammendada, et siis kliimamuutustele vastu seista ja loodusele seetõttu head teha.

Nüüd järgmine valdkond on metsandus. Selle valitsuse istungil Riigimetsa Majandamise Keskusest saime me 2016. a dividenditulu 19,6 miljonit eurot, sinna tuleb veel otsa tulumaks ja ma võin teile kinnitada, et normaalsest majandustegevusest saadav tulu on ka kindlasti üks parim viis maksumaksjale ja valitsusele seda tulu siis ümber jaotada või kasutada, mitte välja mõelda, et millised võiksid olla erinevad võimalused asjade maksustamiseks. Tegin ettepaneku arvata Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu koosseisust välja nõukogu esimehe Mati Polli, kuna ta seda soovi ise avaldas ja ka Riigikogu liikme Deniss Boroditši, kes seda soovi ei avaldanud, aga kuna meil siin oli selline kaup, et Riigikogu liikmed hoiavad ettevõtlusest eemale, et sellised uued kaasaegsed kontseptsioonid.

Ja ma tahan veel öelda seda, et kuigi paljude jaoks kindlasti on tänavune aastahitt Jüri Pootsmani võib-olla uue plaadi peal, siis Keskkonnaministeeriumi valdkonnas kindlasti on selleks metsanduse statistika, mille metoodikat ka inimesed käisid kuulamas eile. Tuba oli paksult rahvast täis ja siis mul on ka väike soov ajakirjandusele uueks aastaks, ma tsiteerin siin ühte eilset ajalehte, kes ka hetkel soovib ilmselt anonüümseks jääda, aga toon siit välja ühe lõigu. „RMK statistika, riiklikule metsamajandusstatistikale esitatud andmete kohaselt raiuti 2000, RMK statistikaandmete ametile esitatud andmete kohaselt raiuti 2015. a riigimetsas lageraietega keskmiselt  290 tihumeetrit hektari kohta, kusjuures lageraiet tehakse enamasti märksa vanemates metsades kui 50 aasta vanused puistud“, ütles üks anonüümsust soovinud ekspert Postimehele. Ups! Meil on konkreetne valdkonna ekspert Allan Sims, on kantsler Talijärv, on minister Pomerants, on ju. 2017 – kui on ekspert, on nimi ja on kraadid ja pagunid. Aitäh!

 

Juhataja

Aitäh! Ja nüüd on küsimuste kord ja Ingridile tuleb mikrofon.

 

Ingrid Sembach-Hõbemägi, Kanal 2 Reporter

Küsimus härra Pomerantsile. Kui sellel aastal oli 19,6 miljonit eurot pluss tulumaks Riigimetsa Majandamise Keskuse tuludest, palju järgmiseks aastaks on planeeritud, oskate te seda öelda? Ja kuidas on see kõik seotud nende väga ambitsioonikate koalitsioonilubaduste rahastamisega? Aitäh!

 

Marko Pomerants

Aitüma! Kui ma mälu järgi mäletan, on rohkem planeeritud. Aga vaatamata isegi sellele, et vahepeal muutus valitsus, sellel lihtsal põhjusel, et tegemist on riigi eelarvestrateegias plaanituga ja on juba varem paika pandud, nii et see valitsus ametisse astudes lihtsalt ei saa mitte rohkem tulu Riigimetsa Majandamise Keskusest seetõttu, et ta valitsusse tuli, vaid seetõttu, et raiutakse vastavalt plaanidele, arengukavadele ja me võime seda kasutada. Nii et kui ma õigesti mäletan, äkki 10 miljonit on järgmisel aastal rohkem planeeritud, jah.

 

Margus Tsahkna

Ma vaatan, et Marko, mul on hea meel, võitleb siin mingi huvitava jõuga, mis on tekkinud täiesti ootamatult väga hästi organiseeritud,  mina ei ole aru saanud, kes meil see jõud on. See, et Eesti riik oma metsa majandab, see, et metsa raiutakse, see, et metsa töödeldakse, see on osa meie majandusest. Me teame metsa kohta väga palju ja ma saan aru kõikidest nendest soovidest saada tähelepanu ja võidelda ükspuha mille vastu, siis Eesti inimesed on metsarahvas sõna otseses mõttes ja nüüd hakata mingit hullu juttu anonüümsete, ma ei tea, analüütikute ja ekspertide ja mida iganes poolest, suhtuge nüüd ikkagi mõistlikult!

Me oleme metsa raiunud, me teeme seda edasi järjest targemini, järjest paremini. Me teame, kus mida teha, kuidas metsa majandada ja selline, ma ei oskagi öelda, mis maailmavaate edendamine see on, see ei ole rohelise maailmavaate edendamine, see on tegelikult pahatahtlik suhtumine omaenda varasse ja riik hoiab siin kindlasti silma peal ja töötab koos kõigi nende huvigruppidega ja niimoodi, et näost näkku räägitakse, mitte kuskilt anonüümselt nurga tagant ei susitaks. Siin ma toetan täielikult Marko Pomerantsi.

 

Ingrid Sembach-Hõbemägi, Kanal 2 Reporter

Ma küsiks veel, väike repliik teile mõlemale eelkõnelenule. Ilmselt see mõtteviis ei ole lihtsalt tingitud sellest, et keegi oleks metsa majandamise vastu, vaid metsa kui puupõllu käsitlemise vastu on see protest suunatud ilmselt, et mets ei ole ainult majandamisüksus, vaid ka midagi palju enamat. Aga küsimus minister Ossinovskile. Millal peaksid need eesti keele majad Narvas ja Tallinnas hakkama tegutsema? Aitäh!

Jevgeni Ossinovski

Ma nüüd peast ei tea, mis see täpne kuupäev seal tegevusprogrammis oli, selle saab järele vaadata. Aga nagu öeldud, eks seda mõtet on hakatud arutama juba siin eelmise valitsuse ajal. Tänaseks, kui on kokkulepe saavutatud, et me need keelemajad teeme, meil on ka aastast 2018 ette nähtud raha selleks, siis eks ta ülejärgmise aasta algusest siis kindlasti tuleb, võib-olla jõutakse ka varem. Minu teada on vastav töörühm juba ka komplekteeritud ja tegevus selle ettevalmistamiseks alustatud. Loomulikult on seal mitmeid sisulisi küsimusi, mis tuleb lahendada. Kõige väiksem nendest on kindlasti asukoht ja ruumid, oluliselt tõsisem küsimus on see, mismoodi see kontseptsioon sisuliselt üles ehitada siin. On analooge mitmest teisest riigist,  kus asjaosalised on käinud ka tutvumas sellega, kuidas teistes riikides on sarnased asjad toiminud.

Aga selleks, et arendada välja tõepoolest kvaliteetne täiskasvanute praktilise keeleõppe metoodiline keskus, ega see lihtne töö ei ole. See eeldab selle vajaliku kompetentsi kokku kogumist üle riigi ja selle plaani tõesti käima saamist. Aga töö käib.

 

Jüri Ratas

Ma niipalju ütlen keelemaja kohta, et ei tasu oodata, et tekiksid mingid uued hooned Narva või Tallinnasse, seda kindlasti ei ole kokku lepitud. Sisu poolest on kaks ministeeriumi seal vedajad, üks on haridus- ja teadusministeerium, teine on kultuuriministeerium. Tegelikult saja päeva kavas me seda arutasime ja selles mõttes on Jevgeni Ossinovskil õigus, et mõlemad ministeeriumid ja ministrid peavad maha istuma ja koos selle sisu lõplikult välja töötama.

 

Margus Tsahkna

Ma korra täiendan. Kuna me oleme selle keelemajaga tegelenud, Viktoria Ladõnskaja on sinna päris palju oma aega ja energiat pannud, et just nimelt ma täpsustangi üle, et ei ole mingite majade ehitamise programm, see eesti keele maja on kontseptsioon. Kontseptsioon selleks, et inimesed saaksid käia, arendada oma keeleoskust ja väga praktilist keeleoskust. See on see, millest meil on väga tihti puudu. Meil on väga mahukad keeleprogrammid, kursused, inimesed käivad, istuvad oma tagumiku laiaks seal tundide kaupa, aga pärast ei oska sõnagi eesti keelt rääkida, reaalses elus.

Eesti keele majade mõte on just nimelt see, et need inimesed saaksid ka praktiseerida, saaksid arendada oma keelevõimekust. See nõuab raha, vahendeid ja kindlasti ka kohti, kus seda hakatakse tegema. Idee oli teha see asi Narvas, aga me oleme kokku leppinud, et see tuleb ka Tallinnasse. See on selline huvitav asi, hoidke tähelepanu sisu peal, ärge laske segada ennast sellest maja-kontseptsioonist. Ei tule mingit maja pidulikku avamist ja ehitamist jne.

 

Sven Soiver, TV 3

Küsimus minister Ossinovskile. Minister Simson ütles tänases  Postimehe intervjuus, et karm alkoholipoliitika ja täpsemalt nõue, et väikepoed hakkaksid alkoholi müüma eraldi ruumidest, on vaja ära muuta, sest Kaupmeeste Liit on tõestanud veenvalt, et see on liiga kallis meede ja niimoodi jätkata või sellise plaaniga jätkata, kas te olete nõus või vaidlete vastu? 

 

Jevgeni  Ossinovski

Ei tee kumbagi. Loomulikult, eks Kaupmeeste Liit ja mitmed teised osapooled on püüdnud veenvalt tõestada väga paljusid asju alkoholi eelnõu osas. Ja mind, ma pean tunnistama, ei ole ära veendud selles, et see on erakordselt kulukas ja peaaegu et võimatu. Olen kuulanud neid argumente nii nende käest otse kui ka kirjade vahendusel, ei ole suudetud ära veenda.

Aga mis ma oskan öelda? Vabariigi Valitsuse kabinet on seda eelnõu arutanud, on jõudnud põhimõtetes kokkuleppele, me oleme valitsuse otsusega kokku leppinud, et alatöörühm koosseisus Ossinovski, Simson ja Reinsalu arutavad detailid, sellised sõnastuslikud küsimused veel omavahel üle, pean tunnistama, et siin muude kiirete asjade kõrval ei ole me seda siiani veel jõudnud teha ja ma loodan, et lähiajal jõuame seda teha ja eks me siis vaatame, kus me siis jõuame.

 

Juhataja

Aitäh! Jätkame. Kas mikrofoni saaks sinna taha ritta anda?

 

Hanneli Rudi, Postimees

Ma täpsustaks eelnevat küsimust, et millised on need põhjendused, millega Keskerakond välja tuli, miks need alkoholipiirangud väikestes maapoodides ei päde praegu? Kuigi nad ise on kunagi samasuguse eelnõu esitanud.

 

Jevgeni Ossinovski

Aga miks te minu käest küsite? Ma ei tea.

 

Hanneli Rudi

Te olete neid ilmselt ju näinud, kuidagi on teile oma ettepanekud serveerinud.

 

Jüri Ratas

Ma kindlasti aitan vastata Jevgenil. Kabinetis me arutasime neid piiranguid, sh väikesi maakohtade poode. Põhimõtteliselt see oligi, ma arvan, üks viimastest vaidluskohtadest, mis jäi nagu lauale. Tõesti oli see, et minu palve oli, et kolm ministrit ühise keele seal leiavad. Mis see peamine põhjus on? Ju tänane peamine põhjus ongi see, mida Kadri Simson on välja öelnud, et see tundub nende poodide jaoks liiga suur investeering. Kas ta on liiga suur investeering ja millisel kujul seda investeeringut tuleb teha, kas see nõuab eraldi mingit füüsilist ehitamist või see nõuab ainult teatud kardina vahele tõmbamist, eks seda tulebki arutada ja selleks kolm ministrit kokku saavadki.

 

Hanneli Rudi

Aga miks siis kevadel oli Keskerakonna eelnõus kirjas see, et peab olema läbipaistmatu seina taga alkoholiosakond?

 

Jüri Ratas

Kindlasti ka on see üks võimalus, kuidas seda lahendada. Kabinet seda teemat arutas ja meie seisukoht on ju selgelt see, et me toetame alkoholipiiranguid. Küsimus on selles, kuidas nüüd teatud väga konkreetsed detailid lahendada ja kabinet otsustas, et seda arutelu me enam lauale selles mõttes kabineti ei võta, vaid ministrid selle kokku lepivad ja siis juba eelnõu läheb Vabariigi Valitsuse istungile.

 

Jevgeni Ossinovski

Ma täiendan, jah, tõepoolest oli kabinetis arutelu all, kas see peab olema ilmtingimata sein või see võib olla ka sirm, eks me siis arutame.

 

Lauri Liikane, Tallinna  Televisioon

Mulle jäi kõrvu, et paljulapselised perekonnad saavad nüüd senisest enam, väga palju enam isegi raha juurde, väga hea, kohe muretseme rohkem lapsi. Aga kas selles valitsuse 126-s punktis on ka mingi selline punkt, mis paneks nagu noori varem perekonda looma ja lapsi muretsema? Kas selle esimese lapse peale on ka mõeldud?

 

Jüri Ratas

Kindlasti on mõeldud. Ma tooksin välja meie investeeringute kava ühe väga olulise punkti, mis on eluasemefond ja eluasemefondi ellu kutsumine, see on koostöös riigi ja kohalike omavalitsustega, mis saab alguse 2018. aastal. Ma arvan, et see on üks väga konkreetne näide selleks, et just toetada neid noori peresid ja mitte ainult Tallinnas, vaid ka Tallinnast väljaspool maakohtades.

 

Margus Tsahkna

Ma olen selle teemaga pikalt tegelenud. Kui tahate rääkida laste saamisest, siis kui mehed räägivad, et on tegelenud, siis see on väga tore tegevus, võiks öelda.

Aga ma tahtsin öelda seda, et ega valitsuse tööplaan on täis armastust, kui te vaatate – armastust perede vastu, armastust inimeste vastu, kõik need sammud tegelikult ju julgustavad ka noori inimesi saama mitte kohe kolmandaid lapsi, mis on ka tore, aga ikkagi ka esimest ja teist. (Marko Pomerants – ja kõigepealt kaineks ka) Ja kaineks ja nii edasi.

Mis ma tahtsin öelda peaministrile lisaks, et näiteks seesama vanemahüvitise süsteemi reform, see kätkeb endas ju väga palju ka seda, et need noored pered saaksid paindlikumalt oma elu korraldada, et nad saaksid ka paindlikumalt tööturul osaleda, et nad saaksid ka oma laste kasvatamist paremini planeerida.
Tegelikult selle poliitika, ega riik ei hakka ju lapsi inimeste eest tegema ja kindlasti viimane asi, mis me saame teha, on öelda, et näete, siin on raha ja hakake lapsi tegema! Seda me kindlasti ei taha teha. Me tahame anda lihtsalt kindlustunde, et need unistused, mis inimestel on, need tulevad ikkagi nendest väärtustest, milline kogemus endal on oma perega, kus peres on üles kasvatud. Ja et nad julgeksid oma unistusi ja saaksid ka majanduslikult ellu viia.

Seesama kolmanda lapse poliitika lähtub lihtsalt kõigist nendest andmetest, mis meil on, et kui perre sünnib kolmas laps, siis väga tihti, kui mõlemad vanemad ka töötavad, siis selle pere majanduslik olukord reaalselt halveneb.  Ja see on väga tihti saanud ka selle otsuse, kuidas ma ütlen, piduriks, et oma unistusi ei viida ellu. See on ka see lastega pere toetuse mõte ja kõik need muud tegevused, kooliharidus, ka näiteks see, et meil lasteaiakohad oleksid tagatud, see programm käivitus eelmise valitsuse ajal ja läheb praegu jõuliselt edasi, 1200 uut lasteaiakohta reaalselt rahastatakse riigi poolt omavalitsustele jne. Kui te vaatate seda pilti, siis see valitsuse tegevuskava on täis armastust perede, ettevõtjate ja töötavate inimeste vastu ja armastusest sünnivad lapsed.

 

Jüri Ratas

Eesti keele majade osas oli küsimus, ma vaatasin selle järgi. See tegevuskava ja analüüs peavad jõudma Vabariigi Valitsusse istungile või kabinetti 2017 veebruar.

 

Juhataja

Jätkame küsimustega. Palun!

 

Taavi Eilat, Aktuaalne Kaamera

Küsimus peaministrile, rubriigist - haldusreformiga edasi. Väga konkreetne küsimus. Lühidalt, kas omavalitsuste sundliitmine tuleb? Ja natukene pikemalt, mis on teie sõnum omavalitsustele, kes täna on suurusjärgus 2000 elanikku, toon mõned konkreetsed näited – Kambja, Pöide, kes ütlevad, et nemad ei taha mitte kellegagi liituda ja uus valitsus väidetavalt on juba neile niimoodi öelnud, et te olete tublid ja saate niisama ka hakkama. Mis on teie sõnum neile?

 

Jüri Ratas

Aitäh! Ma kõigepealt ütleks – võimsalt edasi, mitte ainult edasi haldusreformiga.

Kõigepealt sundliitmine. Sundliitmise üldse alguseni on veel aega tugevasti, üle nädala ja see tähendab seda, et ma usun, et väga paljud omavalitsused on täna tegelikult oma liitumisotsuseid täiesti lõppfaasis tegemas. Neid omavalitsusi, kes hetkel on nagu Pöide, kus on ka minu juured pärit, ega neid omavalitsusi väga palju ei ole, kes ei soovi ühineda või kes tõesti on soovinud ühineda ja on seal 2000 või 3000 piires. Et mis on see sõnum? Sõnum on see, mis on täna haldusreformi seaduses ju kirjas, et täna on vabatahtlik liitumine, siis valitsus hakkab kaaluma neid liitumisi, meie oleme öelnud ja ka mina olen varasemalt öelnud, kui ma opositsioonis olin, et väga oluline on see, et tekiks sinna ka sisu ja rahastus. Sisu ja rahastus on minu meelest selle koalitsioonileppega omavalitsustele tulnud. On tõesti mõningad erandid, kus olen käinud ka viimastel nädalatel ise kohal, näiteks on palju juttu olnud sellest nn Setomaa vallast või selle valla mitte tekkimisest. Aga mis ma ütlen, kui suur Saaremaa soovib liituda ja seal on kolm omavalitsust, kes seda ei soovi, Ruhnu, Muhu ja Pöide, siis Ruhnu ja Muhu puhul on arusaadav, see võimalus neil jääb. Eks siis Pöidega tuleb läbi rääkida. Ma kindlasti arvan, et isegi kui hakkab puht juriidiliselt see sundliitmise periood pihta, siis ma arvan seda, et nii vastava valdkonna minister kui ka peaminister mõningatel juhtudel võiks kohale minna ja heas mõttes seda küünarnukki pakkuda, et leida parim tulemus seal.

 

Margus Tsahkna

Ma teen peaministrile tuge selles mõttes, et ma ütlen võib-olla otse välja, et tulevad küll sundliitmised, kui vaja on. Sund-liites. Eesmärk ei ole mitte ju meeldida, vaid teha ära haldusreform niimoodi, et meil on tugevad omavalitsused. Ma väga hindan neid omavalitsusi, kes on täiesti siiralt pidanud läbirääkimisi, teinud ühinemisotsuseid ja valitsuse poolt me kindlasti ei anna ühes või teises suunas mingisuguseid n-ö silmapilgutusi, et teate, ärge siin täna ühinege, ega me niikuinii teid sund ei liida.

Ma ütlen väga selgelt – kui vaja, valitsus sund-liidab. Eesmärk on tugevad omavalitsused ja me oleme omalt poolt poliitiliselt teinud väga tõsiseid kokkuleppeid, need on avalikud. Me mitte ei tegele lihtsalt sellega, et kus need piirid jooksevad, kas me sund-liidame ühte või teist, vaid me tegelikult tagame ka rahastuse ja ülesanded. Ja see on ülimalt tähtis, 30 miljonit eurot on see raha, mis läheb lisaks omavalitsuste tulubaasi, mis on seni kokku lepitud. See on väga suur summa, pluss siis ülesanded koos rahaga ja olemasolevad n-ö liitumispreemiad, mis on ette nähtud.

Nii et sõnum on väga selge valitsuse poolt – haldusreformiga lähme, nagu peaminister ütles, võimsalt edasi ja mina kinnitan vähemalt Isamaa esimehena, et kui vaja, valitsus langetab sundliitmise otsused ja mingisugust kõigutamist siin kindlasti ei ole.

 

Jevgeni Ossinovski

Ma ütlen ka kolm sõna. Mis siin salata, suur hulk nendest omavalitsustest, kes pöördus kohtusse, esiteks pöördusid sinna kohtusse tulenevalt oma teatud sisemistest kohaliku poliitika eripäradest, mainisite siin Pöidet. Siin Sotsiaaldemokraatlik Erakond on isegi generatsioonide kaupa seotud selle vallaga. Ja ma arvan, et eks loomulikult omavalitsused ootasid seda Riigikohtu otsust, ka valitsus ootas seda Riigikohtu otsust. Riigikohus ütles, et põhimõtteliselt kõikides punktides, välja arvatud ühes väikeses detailis on haldusreformi seadus põhiseaduspärane ja neid vastavaid otsuseid valitsus peaks tegema, plaanibki seda teha. Loomulikult ma arvan, et see on ka signaal nendele samadele omavalitsustele. Nüüd ei ole enam siin ootamiseks väga suurt aega, nüüd tuleb toimetada, nädalaga veel jõuab üht-teist ära teha. Eks me ise teame seda, et väga paljud ütlesid, et no ega tegelikult lõpuks liitume ära, mis seal ikka, aga kui siin juba Riigikohtusse minek läks, noh lähme käime seal ära, äkki tuleb midagi, äkki saame midagi, parema diili kätte. Inimesed on ju ratsionaalsed. Nüüd on see otsus ära tulnud ja ma arvan, et eks siin kindlasti on üldine meeleolu mõne üksiku erandiga ikkagi selgelt see, et see haldusreform tuleb lõpule viia, mitte ainult valitsuse esindajate peades, vaid tegelikult ka kohalikud omavalitsusjuhid saavad sellest väga hästi aru.

 

Juhataja

Aitäh!

 

Mustafa Celik, Eesti Rahvusringhääling

Minister Ossinovskile. Kahe eesti lapse isa, välismaalane. Ma tahtsin teada, kas me saame ilma loobumata oma kodakondsusest selle Eesti kodakondsuse? Sest et Eesti kodakondsust saavad ainult need inimesed, kes loobuvad oma kodakondsusest.

 

Jevgeni Ossinovski

Jaa, aga ma ei ole siseminister.

 

Küsimus

Teie rääkisite, alustasite sellest, sellepärast ma arvasin, võib-olla te……

 

Jevgeni Ossinovski

Mis puudutab topelt kodakondsuse regulatsiooni, siis on valitsus kokku leppinud põhimõtteliselt selles, et alaealistelt topelt kodakondsust ära ei võeta, juba eelmine valitsus leppis selles kokku, õigemini, üle-eelmine, eelmine valitsus seadustas selle ära. Nii et lapsed, kes on sündinud kahte kodakondsusesse, saavad olla topelt kodanikud ilma igasuguste probleemideta, isegi kui nad ei ole sünnijärgsed, siis alaealisuse jooksul kodakondsust ära ei võeta.

Mis puudutab täiskasvanuid, siis tegemist on üsna sellise põhimõttelise poliitilise küsimusega, uus valitsus on kokku leppinud, et kodakondsuspoliitika põhialuseid ei muudeta, topelt kodakondsus kuulub selle põhialuse hulka, sellest tulenevalt meil hetkel kokkulepet selle konkreetse sätte muutmiseks ei ole.

Kui te minu isiklikku seisukohta küsite, siis viimase 15 aasta jooksul on enamik Euroopa riike, kus topelt kodakondsus on olnud keelatud, on selle lubanud, on seda teinud Soome, on teinud seda Rootsi. On osaliselt selle ära teinud Läti. Nii karmi kodakondsuspoliitilist keeldu topelt kodakondsusele, nagu Eestis, on veel olemas Leedus ja Austrias, mälu järgi.  Nii et eks need …. (Küsimus – lähiajal mingeid muudatusi ….) Elame-näeme, selle valitsuse ajal sellist plaani ei ole.

 

Margus Tsahkna

Ma siis filosofeerin, mitte isiklikku seisukohta, vaid nii nagu on kokku lepitud ka, et sünnijärgset Eesti kodakondsust me ära ei võta. See ongi see topelt kodakondsuse nagu teoreetilise võimaluse ja põhimõte, et need, kes on Eesti lapsed, need on Eesti lapsed. Ja kui teie laste ema on Eesti kodanik, siis ei olegi mingit küsimust. See muudatus, mida me oleme kokku leppinud, tegelikult puudutab neid lapsi, kes Eestis hakkavad sündima, aga kelle vanemad on siin elanud enne 1991. aastat. See selles mõttes on see põhimõte, et Eestis sündinud lapsed on Eesti lapsed ja kui vanemad kinnitavad, et jah, nad on Eesti lapsed, siis meil ei ole mingit põhjust nendega sõdida. Meile on iga laps väga tähtis.

Aga ma tahan veel lõpetuseks, teil rohkem küsimusi ei ole, ma vaatan, mis on väga hea, ära klaarida veel ühe kuulujutu. See sõnum on eelkõige ajateenijatele ja nende perekondadele, nende vanematele. Ma olen saanud ka juba telefonikõnesid ja kuulujutt oli umbes selline, et kuna järgmisel aastal tulevad siia liitlaste väeüksused, siis need ajateenijad, kes lähevad jõulupuhkusele, kui nad tulevad oma väeosadesse tagasi, et siis me saadame nad metsa elama, et me viskame nad välja nende eluasemetest ja kasarmutest. Sellel kuulujutul pole mitte mingit alust selles mõttes. Ma tahan öelda, et kõigile ajateenijatele, kõigile nende lähedastele, kõigile nende peredele, et nende väga ilusad, väga kaasaegsed, NATOs väga kõrgesti hinnatud kasarmukohad on ilusasti alles, nende kapid on alles, kus nende asjad on hoiul ja nad on oodatud tagasi. Ma ei tea, kust need kuulujutud levivad, aga selge on see, et jaanuarist, esiteks, ei tule britte siia, nad tulevad kevadel. Ja teiseks, me hoolitseme oma ajateenijate eest, oma poiste ja tüdrukute eest väga hästi, nii et ma tahan neile ja nende lähedastele soovida rahulikke jõule! Ärge muretsege, me ootame teid tagasi! Järgmine aasta tuleb põnev aasta, kus saab koos brittidega, koos prantslastega, koos ameeriklastega tegelikult sõjapidamist harjutada küll.

 

Jüri Ratas

Ma loodan, et peaminister võib lõpetada pressikonverentsi. Ma tänan kõiki ajakirjanikke selle viimase kuu ja pooleteise eest! Tänan teid hea koostöö eest! Soovin teile ja teie peredele, see on meie viimane pressikonverents enne jõulupühi, nii et ilusat jõuluaega! Loodan heale ja tõsisele töisele koostööle! Aitäh teile!

 

Juhataja

Aitäh!

 

Lõpp

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-