Valitsuse pressikonverentsil Rüütelkonna hoone pressisaalis osalesid ja ajakirjanike küsimustele vastasid majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo ning justiits- ja digiminister Liisa Pakosta.

Pressikonverents on järelvaadatav: https://www.youtube.com/watch?v=2MfMT9Jm5F8

Juhataja Liis Velsker
Tere, head ajakirjanikud! Alustame tänast valitsuse pressikonverentsi. /…/

Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo
[Algus puudu.] Peaminister Kristen Michal ise viibib praegu – kas veel sõidab sinnapoole või on juba kohale jõudnud, ma isegi ei tea täpselt – Euroopa ülemkogu mitteametlikul kohtumisel Küprosel. 

Ma arvan, et ma ise ootan, ja ma usun, et kogu Eesti ühiskond loodab ja ootab sealt positiivseid sõnumeid selles vallas, mis puudutab Ukraina toetamist. Nii et on väga oluline, et me seal kohal oleksime ja saaksime oma partnerite-liitlastega suhelda. 

Teine oluline sündmus täna. Tänane päev, 23. aprill on veteranipäev. Nii et seda päeva, veteranipäeva ju tähistame, et tunnustada just neid mehi ja naisi, kes on käinud sõjalistel operatsioonidel, samamoodi tugevdanud Eesti julgeolekut, liitlassuhteid ja muidugi tahame ka omakorda tänada nende inimeste lähedasi, perekondi, kes kõik on panustanud Eesti julgeoleku kasvu. 

Ja veteranipäev on juba omajagu pikk traditsioon, see sai alguse 2013. aastal, nii et väga hea, et traditsioon jätkub. Ja päeva lõpetab – ei saa ütlemata jätta – juba traditsiooniline veteranipäevale pühendatud kontsert, kuhu ilmselgelt kõik on oodatud.

Lihtsalt väike vahemärkus: sissepääs on muidugi tasuta nagu alati, aga kontserdile pääsemiseks peate ikka pileti soetama, mis on küll null euroga. Nii et soovin kõigile ilusat veteranipäeva. 

Teine oluline teema, mis täna välja tuli, on see, et statistikaamet tuli välja soolise palgalõhe värske näitajaga. Positiivne on see, et trend on õiges suunas, st sooline palgalõhe on vähenemas, kuid jätkuvalt on probleem suur, sellega tuleb tegeleda. 

Valitsus on võtnud jätkuvalt oma südameasjaks, et me peame tegema seadusemuudatusi, rääkima ühiskonnas algatustest, millega soolist palgalõhe vähendada, olgu see näiteks majandusministeeriumi eestveetav palgapeegel. 

Esmaspäeval tegime konkreetsed muudatusettepanekud siseriiklikusse seadusesse. [Me otsime viise,] kuidas palkade läbipaistvust suurendada ja anda töötajatele senisest rohkem kindlustunnet. Üks variant on see, et palgavahemik peab teada olema enne tööintervjuud. 

Ei saa kuidagi kohustada tööandjat, et inimene ütleb oma eelmise töökoha palga. Kui töötaja tahab, võib ta oma palgast avalikult rääkida. Palka ei tohi kuidagi kinniseks määrata, ma ei tea, ärisaladusele viidates või midagi sellist. 

Ja muidugi me sõnaselgelt kirjeldame töölepinguseaduses, et sama töö eest peab mehele ja naisele samaväärselt palka maksma. Varem on see olnud koosmõjus soolise võrdõigusliku seadusega. Nüüd tulevikus näeme ette, et kindlalt on [see kirjas] töölepinguseaduses. 

Mis veel? Kui me vaatame pikemat trendi, siis positiivne on, on see, et kümne aasta võrdlusest on näha, et aastal 2015 oli sooline palgalõhe 22,2%, aga aastaks 2025 langes see 12,2% peale. 

Ehk trend on selgelt õiges suunas. Vastavaid tegevusi tuleb jätkata, suur eesmärk on selline, et aastal 2035 võiks Eestis olla palgalõhe 5% või isegi vähem. 

Miks see on oluline? See küsimus ei ole ainult meestes, naistes või konkreetsetes tööandjates. See küsimus on tervikuna ühiskonna õiglustundes – selles, et inimesed tunneksid, et nad saavad oma töö eest väärikalt tasustatud. See on väga oluline teema.

Kui me räägime laiemalt soolise palgalõhe põhjustest, siis need tegelikult on iganenud soostereotüübid. See on küsimus, kuidas me julgustame noori tüdrukuid ja poisse tegema mitmekülgsemaid karjäärivalikuid. Ei ole nii, et on meeste ja naiste tööd, ei ole sellist hariduslikku segregatsiooni, vaid see on tõesti nagu kogu ühiskonna vastutus, millega tuleb tegeleda. 

Aga tulen siis tänase istungi [teemade] juurde. Nagu öeldud sai, kuna peaminister viibib välismaal, siis oli meil täna elektrooniline istung. Valitsuse e-istungil kiitsime heaks kümme päevakorrapunkti. Mõnest neist räägin nüüd natuke täpsemalt.

Me kinnitasime Tallinna Sadama makstava dividendisumma 2026. aastaks. Rahandusministeeriumi esitatud korralduse järgi maksab ettevõte sel aastal 7,3 senti aktsia kohta. See tähendab, et kokku on 11,2 miljonit dividende, millest riigile kuulub 12,9 miljonit, ja siis erainvestorid, see, kes on Tallinna sadamasse investeerinud, saavad samamoodi enda väikse dividendimakse kontole. 

Dividend ise vastab riigieelarves planeeritule ja on kooskõlastatud ka osaluse valitseja ehk kliimaministeeriumiga. 

Veel, valitsus kiitis heaks võlaõigusseaduse muutmise seaduseelnõu. Mida see tähendab? Eelnõu eesmärk on täiendada tarbijatele teabe andmise nõudeid, et suunata tarbijad just teadlikumate tarbimisotsuste juurde ja toetada ka kestlikku tarbimist. 

Sellega me võtame üle Euroopa Parlamendi nõukogu direktiivi, mis täpsustab tarbijate õigusi ja ettevõtja kohustusi, eriti seoses toodete vastupidavuse, parandatavuse, tarkvara uuenduste tegemise ja keskkonnahoidliku kättetoimetamisega. 

Mis siis sisuliselt muutub? Ettevõtjal tekib kohustus anda tarbijale enne ostu senises põhjalikum ja selgem teave kauba ja teenuse konkreetsete omaduste kohta. Kauplustes ja e-poodides kuvatakse ühtne teave tarbija seaduslikest õigustest. 

Miks? Me näeme, et ainu rohkem tarbija liigub ka e-kaubandusse, seega peaksid olema nii füüsilises poes kui ka e-kaubanduses samad alused. 

Tootja pakutud vastupidavusgarantii peab olema tarbijale selgelt nähtav. Parandatavushindega antakse tarbijale informatsiooni nt võimalusest nutitelefone või tahvelarvuteid parandada. Tarbijat teavitatakse tarkvarauuenduste toetamise kestuse kohta digiseadmete ja digiteenuste puhul. Tarbijat informeeritakse keskkonnahoidlike tarnevõimaluste puhul. 

See on selline, ma arvan, igati positiivne näide, kuidas nii ettevõtjad kui ka tarbijad saavad teha targemaid ja säästlikumaid valikuid. 

Veel, valitsus otsustas lihtsustada lastelaagrite toitlustamise reegleid, vähendades bürokraatiat ja andes korraldajatele rohkem paindlikkust. Ehk siis laagritele ei kehti enam detailsed ühtsed toitlustamisnõuded, kuna tegu on ajutiste ja lühiajaliste keskkondadega, mis ei mõjuta laste toitumisharjumusi samaväärselt [sellega, mis toimub] nt koolides ja lasteaedades, kus lapsed selgelt aastaringselt palju püsivamalt on. 

Ja siis seniste rangete nõuete asemel keskendutakse praktilistele juhenditele, mille koostab Tervise Arengu Instituut koostöös laagri korraldajatega.

Vahepeal tekkinud probleemid leidsid minu arust väga mõistliku ja loogilise lahenduse. 

Veel, valitsus kiitis heaks muudatused apteegis kohapeal valmistatud ravimite juurdehindluse ja kompenseerimise kohta. Ehk muudatuse eesmärk ongi, et kui apteegis kohapeal valmistatakse ravimeid, siis nende hinnastamine muutuks õiglasemaks, läbipaistvamaks. 

Omakorda tuleb tagada, et apteegis valmistavad ravimid oleksid inimestele edaspidi kättesaadavamad. 

Ja mis siis muutub? Hakataksegi mõningaid apteegis valmistatud ravimeid tervisekassa kaudu inimestele täiendavalt kompenseerima. Praegu peavad patsiendid nende eest enamasti ise täies mahus maksma. Siis muudetakse selle tõttu ka apteegis valmistavate ravimite juurde hindlust. 

Ehk põhimõtteliselt muutuvad apteegis valmistatud ravimid paremini kättesaadavaks ja see on jällegi positiivne. 

Aga sellega ma lõpetan. Nagu ma ütlesin, kümme punkti, e-istung. Kui hiljem on küsimusi, siis hea meelega vastan neile.

Juhataja
Aitäh! Ja annan sõnajärje edasi justiits- ja digiministrile. Palun!

Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta
Aitäh! Ma räägin siis ka natuke täpsemalt rohelisemast maailmast kliimas ja kliimasõbralikumast maailmast ning siis ka palkadest. 

Nüüd, mida need võlaõigusseaduse muudatused inimese vaates tähendavad? Inimese vaates tähendavad need seda, et juhul, kui mingisuguse toote tootja on pannud kaasa lisaks sellele tavalisele infolehele, millega kõik tarbijad juba vast harjunud on, informatsiooni selle kohta, kust saab selle toote parandamiseks võimalikke varuosi, kui palju need varuosad suurusjärguna maksavad ja kuidas neid varuosi tellida, kust leiab inimene siis parandus- ja hooldusjuhendi ning milliseid osi selles tootes inimene ise üldse parandada ei saa või isegi töökoda parandada ei saa.

Nüüd tekib võlaõigusseadusesse säte, et kui tootja on sellise info tootele kaasa pannud, siis sellisel juhul on müüja kohustatud selle tootja kaasa pandud info ka tarbijale edastama. 

Tegelikult see, et me rohkem parandaksime asju ja ostaksime vähem uusi, on keskkonnale hea ja ka rahakotile hea. Eesti inimesed on pikka aega väga harjunud olnud sellega, et asju parandada, et sellise parandamisega tegeleda.

Mul on ka selles mõttes hea meel hiljutise uuringu üle, mis näitas, et noorte hulgas on parandamine populaarne. Ja samal ajal on, ütleme, lõunapoolsemaid riike, kus sellist parandamist peetakse vaesuse märgiks. 

See on väga hea, kui me Eestis peame just nimelt nutikuse, tarkuse, keskkonnahoidlikkuse, mõistliku rahakasutuse ja kõige positiivse märgiks seda, kui me asju parandame. Ja võlaõigusseadusse me nüüd selle väikese muudatuse teeme. 

Nüüd teine asi, mis muutub, on see, et mobiiltelefonidele, kui neid osta siis Eestist või muudest Euroopa Liidu liikmesriikidest, hakkab juures olema A-st E-ni täherida ja sellel tähereal on siis kõrval niisugune pilt, millel on kruvikeeraja ja mutrivõti. Ja see täherida näitab seda, et kui on A, siis on seda väga hea parandada, seal saab peaaegu kõike parandada, aga kui on E, siis on see parandatavushinne päris väikene.

Ehk tarbija saab otsustada hästi lihtsalt selle pildi järgi, kas ta ostab selle nutitelefoni, mida on lihtsam parandada ja mida ta saab pikemat aega kasutada, või ta ostab selle, mille puhul peaaegu et mitte midagi parandada ei saagi. 

Lisaks tekib tarbijatele veel üle terve Euroopa Liidu selline märk toodete peale, kuhu on suurelt kirjutatud GARAN ja siis on hästi paksult aastate arv, ehk seal on siis hästi näha, mitu aastat ikkagi see tootja antud vastupidavuse garantii kestab. 

Ja tarbija saab siis valida selle toote, mille müüja ütleb, et minu huvi ei ole selles, et ma müün teile nii kehvasid tooteid, et te peaksite kaks korda aastas uue ostma, vaid minu huvi on selles, et ma müün teile hästi kvaliteetse toote, mis pikka aega kestab, ja kui sellega vahepeal midagi juhtub, siis me saame selle ära korraldada. 

Kolmas muudatus võlaõigusseaduses on see, et kui te ostate midagi, millel on uuendatavat tarkvara, alates ma ei tea, Netflixist, teenusest, kuni, kuni nutikellani, siis nüüd, kui riigikogu on selle vastu võtnud, tuleb tarbijale näidata selliste digiteenuste või digielementidega kaupade puhul, kui pikaks ajaks on garanteeritud see, et versiooni uuendusi saab alla laadida.

Jällegi, sel juhul inimene teab, kas ta ostab selle, mis on praegu odavam, aga mis võib-olla varsti kaotab kehtivuse, nii et seda ei saagi kasutada, või siis ta ostab sellise toote, mille puhul on pikem aeg tarkvarauuendustega tagatud ja ta saab ka seda toodet reaalselt pikemat aega kasutada. 

Ja nii nagu Erkki Keldo juba nimetas, viimane muudatus on selles, et on niisugused väiksemad tehnilised muudatused, et tarbijale peab info olema füüsilises poes ja e-poes ühtemoodi kuvatud toote kohta. Lisaks tuleb e-poodides tarbijatele näidata – juhul kui on olemas – keskkonnasõbralikumaid tarneviise.

Tegelikult, kui inimesed on kasutanud e-poodi – mina muidugi loomulikult alati soovitan kasutada Eesti e-poode –, siis seal on info olemas. Vähemalt meil Eesti e-poodides on see kõik väga ilusti juba üleval. 

Nii et positiivsed ja head asjad selleks, et tarbija saaks teha tegelikult tarbijale ju soodsama valiku, osta kaupa, mis kestab kauem, mida ei pea kiiresti välja vahetama ja mida on võimalik kas ise või töökojas parandada. See on väga hea.

Eesti 200 juhatus on otsustanud, et kliimaseadust meie ikkagi näha tahame. Sellised keskkonnaküsimused on meie jaoks äärmiselt olulised. 

Ja sellest palgalõhest. Ma annaks paar praktilisemat infot juurde. Esiteks, ma kordan ikkagi üle selle, et see Euroopa Liidu palkade läbipaistvuse direktiiv on ülevõetav Eestisse nullbürokraatiaga. 

Ja ma vaatasin just, et Mikk Salu on minuga teinud 2023. aastal intervjuu, kus ma sedasama asja selgitan. Mul ei jää muud üle, kui see üle korrata. 

Toona oli aktuaalne selle direktiivi vastuvõtmine. Tõepoolest, riigikogus on juba need muudatused, et mis puudutavad töökuulutusi, töökuulutustel palgavahemiku nähtavamaks tegemist. See päris kindlasti aitab ka Eesti naisi. Sest me teame ka Eestis tehtud uuringute põhjal, et tõepoolest, just naised julgevad vähem palga üle vaielda, palka läbi [rääkida], ja käituvad ka tööintervjuudel pelglikumalt. 

Aga samal ajal mul on hea uudis. Eestis tehtud uuringu põhjal selgus, et juhul, kui naine küsib kõrgemat palka, siis ta saab seda suurema tõenäosusega kui mees.

Aga selleks, et naisi julgustada rohkem, on see palgavahemiku näitamine töökuulutuses kindlasti väga oluline. 

Ja oluline on ka see, et ei tohi suruda inimesi palgalõksu. Ehk ühemõtteliselt tuleks keelata ära eelneva palga küsimine.

Küll aga ma teen reklaami lehele, mille te leiate veebiaadressilt palgad.stat.ee. Sellelt veebilehelt te näete, kuidas on Eestis väga hästi võimalik andmete põhjal soolist palgainfot, aga ka vanuselist palgainfot grupeerida ja näidata. 

Te näete seal kõikide ametialade kohta reaalselt Eestis välja makstud palku maakondade lõikes ja te näete seal, kui suur on ühe või teise ametiala sooline palgalõhe, kui suur oli täpselt see palk, mida said mehed, kui suur oli naiste palk ja millised olid erinevused maakondade vahel. 

Tuleb nimetada – see küll ei ole midagi, mille üle rõõmustada, aga tuleb siiski öelda –, et maakondade vaheline erinevus on meil suurem kui sooline erinevus. 

Ja lihtsalt faktilise täpsustusena ütlen – kuigi see ei ole midagi, mille üle me saaksime rõõmustada, vaid vastupidi –, et geograafilisi erinevusi ei loeta diskrimineerivaks, vastasel korral oleks Valgamaa kokad olukorras, kus nad peaksidki saama samasugust palka nagu Pariisi kesklinna kokad. Aga päris niimoodi see ettevõtjate jaoks siiski kokku ei jookse. 

Aga kui te vaatate seda lehekülge palgad.stat.ee, siis sealt te näete ka seda segregatsiooni osa, mida Erkki Keldo väga õigesti välja tõi. Eesti on üks kõige segregeerunuma tööturuga riike maailmas.

See tähendab seda, et Eesti torkab silma teiste riikide hulgas selle poolest, et meil töötab eriti palju naisi töötab just eriti palju ühtedel erialadel ja just eriti palju mehi töötab just eriti palju teistel erialadel. 

No võtame kas või näiteks raamatupidaja töö. Eestis peaaegu et tavapäraselt on raamatupidaja naine, mujal maailmas on nii naised kui mehed.

Ja nüüd, kuna praegu on koolide lõpetamise aeg, erialavalikute aeg, siis noortel võib see palgad.stat.ee olla üks hea allikas, mida vaadata, te näete seal enda soovitud eriala tegelikke palkasid. Te näete seal neid erialasid, kus on naiste palk kõrgem, kus on meeste palk kõrgem. Te näete seda tegelikku olukorda.

Ja siinkohal ma lõpetan ühe veel ühe praktilise soovitusega, mida ma ikka olen koolides jaganud, kui ma olen käinud. Seal tavaliselt küsitakse, et aga kuidas ma siis teeksin selle õige erialavaliku, kuigi, nagu ma ütlen ka oma lastele: otsustage ikka ise, mitte ärge kuulake vanainimesi. 

Aga üks hea nipp on tõesti selles, et kirjutage üles 15 tööd, mida te oleksite nõus tegema üldse ilma tasu saamata selle eest. Seega, te kirjutate ülesse need tööd, mis teile endale tegelikult päriselt meeldivad. Ja nüüd minge sinna palgad.stat.ee ja hakake vaatama neid töid.

Kui te näiteks olete neiu ja kui need 15 tööd, mis te üles kirjutasite, on kõik sellised, et tegelikult seal valdavalt Eestis töötavadki naised, siis katsuge oma nimekirja korraks ümber ka teha. Mõelge veel ja pange sinna selliseid erialasid, mis teile kohe pähe ei tulnud, aga mis teid tegelikult võivad huvitada.

See soolise segregatsiooni üks tekkepõhjuseid on soostereotüübid, mille järgi kipuvad uuringute järgi Eesti noored ka oma erialavalikuid tegema. 

Kui tänavu läheks paremini, siis see oleks ka tegelikult suur samm soolise palgalõhe vähendamise suunas. Aitäh!

Juhataja
Aitäh!Ja nüüd on ajakirjanikel võimalus esitada ka küsimusi. Öelge ka palun oma nimi, väljaanne ja kellele te küsimuse esitate.

Grete Volmer, Delfi
Tere! Küsimus minister Pakostale. Algselt oli valitsuse istungi päevakorras ka korruptsioonivastane seaduse eelnõu, mis võeti välja, märkides, et see vajab veel täiendavat arutelu. 

Mis arutelu see siis valitsuses veel vajab? Ja kas selle seaduseelnõu riigikokku liikumine lükkub ka edasi? Põhiseaduskomisjon tahaks selle enne suvepuhkuse algust vastu võtta. Aitäh!

Liisa Pakosta
Aitäh! Kuna riigikogus on tulemas [istungi]vaba nädal, siis ma võin küll julgelt kinnitada, et see järgmisel neljapäeval valitsuses vastu võetakse ja riigikogu reale ilusasti jõuab. 

Ja välja läks see tehnilistel põhjustel – kuna minister Taro oli lähetuses, siis tekkis seal lihtsalt väike tehniline infosegadus. Valitsuses eriarvamusi selle eelnõu suhtes ei ole. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Võtame järgmise küsimuse.

Karel Reisenbuk, Kanal 2
Mul tegelikult küsimust polegi. Ma lihtsalt tahtsin kolleegidele siin öelda, et nüüd on kogu raskuskese siin ajakirjanike peal, sellepärast et seda otseülekannet lihtsalt mitte keegi täna ei näinud. Aitäh!

Juhataja
Kahjuks peame vabandama jah, et meil on tehnilised rikked.

Karel Reisenbuk
Jah, väidetavalt üle saja inimese ootas kannatlikult ja ootab siiamaani.

Juhataja
Me vaatame, kas meil õnnestub seda faili järelvaadatavaks teha, aga hetkel ta ei tööta. Me pingutame selle nimel, et me saaksime selle järelvaadetavaks teha. Aga stenogrammi ka püüame igatahes kuidagi tagada. Kahjuks nii juhtus. 

Kas on veel küsimusi? Siis võite teha äkki … Või tuleb veel? Jaa.

Madis Hindre

Las ta olla …

Erkki Keldo
Madis, mõtle, see on praegu eksklusiivne võimalus – mitte keegi Eestis ei tea, millega valitsus täpselt kabinetis tegeleb, peale teie.

Juhataja
Aga siis te saate teha personaalintervjuusid. Aitäh teile!

Kommunikatsioonibüroo, Riigikantselei

open graph imagesearch block image