Valitsuse pressikonverents, 25. märts 2021

25.03.2021 | 11:15

Valitsuse virtuaalne pressikonverents neljapäeval kell 12. Pressikonverentsil osalevad peaminister Kaja Kallas, riigihalduse minister Jaak Aab; ettevõtlus- ja infotehnoloogia minister Andres Sutt ja kultuuriminister Anneli Ott. Pressikonverentsi salvestus on järelvaadatav: https://www.youtube.com/watch?v=aKQAFmNFlOw
    • Jaga

Juhataja Eero Raun

Lugupeetud ajakirjanikud! Hea Eesti avalikkus! Alustame Vabariigi Valitsuse pressikonverentsi. Teeme seda taas täisvirtuaalselt Teamsi keskkonnas, et vähendada kontakte ja haigestumisriski.

Palun ajakirjanikel küsida kõik küsimused pressikonverentsi raames. Üks ühele intervjuusid vahetult pärast pressikonverentsi me sellises formaadis ei korralda.

Täna esinevad pressikonverentsil ja vastavad teie küsimustele peaminister Kaja Kallas, riigihalduse minister Jaak Aab, ettevõtlus- ja infotehnoloogia minister Andres Sutt ning kultuuriminister Anneli Ott.

Peaminister Kaja Kallas, palun!

Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt, täna on 25. märts ja märtsiküüditamise aastapäev. 72 aastat tagasi küüditati üle 20 000 inimese Siberisse. Täna meenutame ja mälestame neid, kes jäid sinna Siberisse, aga oleme tänulikud ka nende eest, kes tulid tagasi, sest neid oli samuti palju.

Põhiline teema, millega meie täna tegeleme, on loomulikult ikkagi COVID-19 kriis. Siin on kolm eri rinnet, millel me võitlust peame. Esiteks, loomulikult see, kuidas meditsiinisüsteem vastu peab. Siin tuleb küll öelda, et meie arstid-õed ja meditsiinisüsteem on väga tublid ja peavad sellele suurele koormusele vastu. Haigeid on endiselt palju ja see on probleem.

Teine rinne on loomulikult rinne, mis puudutab piiranguid. Ka seal võib positiivsena öelda seda, et enamik inimesi peab piirangutest kinni. Me näeme seda, et inimeste liikumine on vähenenud, inimesed kannavad maski, nii nagu on kokku lepitud, ja inimesed väldivad ka kohtumisi siis rohkem, kui nad seda varem tegid – tervelt 62% inimestest ütleb, et nad neid piiranguid järgivad.

Aga probleem on endiselt see, et nakatumiskordaja on siiski üle ühe, see on 1,05. See tähendab seda, et üks inimene, kes on haige, nakatab endiselt rohkem kui ühte teist inimest. Seetõttu need numbrid ikkagi allapoole liikumas ei ole. Me näeme isegi kasvu teatud valdkondades, eriti Harjumaal ja Tallinnas.

Selleks, et me saaksime nakatumisnäitajaid alla, me peame ikkagi oluliselt ja veel vähendama kontakte selliselt, et me seda haigust edasi ei annaks.

Kui me küsime, miks me seda teeme, siis vastus on: me teeme seda sellepärast, et meditsiinisüsteem peaks vastu. Numbrite järgi umbes 7% nakatunud inimestest satub haiglasse, aga nakatumisnäitajad on endiselt suured – keskmiselt saab päevas viirus üle tuhande inimese, isegi 1500 inimest päevas –, seega selge on see, et koormus meditsiinisüsteemile nii pea veel väiksemaks ei lähe.

Kui nakkusohtlikke inimesi on üldiselt 2,5% Eesti elanikest ja neist 44% põevad seda haigust ilma selleta, et neil oleks üldse mingeid sümptomeid, siis see on põhiline probleem, miks seda haigust endiselt edasi kantakse, ja see on ka põhiline põhjus, miks seda nakkust võib saada kust iganes.

Loomulikult, kui me neid numbreid alla ei saa, siis me ei saa paraku ka piirangute leevendamisest rääkida. Kui meie eesmärk on olnud see, et me saaksime nakatumisnäitajad alla viia, 500 inimese peale, nii et see koormus meditsiinisüsteemile oleks väiksem, ning suudaksime seda teha aprilli keskel, siis praeguste numbrite järgi jääb see eesmärk küll kättesaamatuks ja nihkub kaugemale.

Kolmas rinne, millega me aktiivselt tegeleme ja mis on positiivne, on vaktsineerimise rinne, just selleks, et vähendada selle viiruse saanud ja seda haigust raskelt põdevate inimeste arvu. Endiselt on meie fookus väga selgelt, et ikkagi see, kuidas tuua riskirühmasid sellest riskist välja, vaktsineerida just vanemaid inimesi ja riskirühmade liikmeid.

Positiivne on see, et oleme vaktsineerimise tempo poolest Euroopas kolmandad. Me oleme suutnud ära kasutada need vaktsiinid, mis meile tulevad. Jah, tõepoolest, vaktsiinitarnetes on olnud suuri tõrkeid, aga see peaks minema järgmisel nädalal paremaks, kui peaks jälle saabuma üle 40 000 AstraZeneca vaktsiini. Siis saame vaktsineerimisega kiiremini edasi liikuda.

Enam kui 177 000 Eesti elanikku on saanud vähemalt ühe vaktsiinidoosi. Vanemates vanuserühmades on vaktsineerimine esiteks positiivselt vastu võetud ja teiseks need numbrid pidevalt suurenevad.

Millega me veel tegeleme? Inimesed on piirangutest väsinud ja vaimse tervise mured seonduvad paljuski kõige sellega, mida see kriis on endaga kaasa toonud. Minister Signe Riisalo juhtimisel oleme pannud kokku vaimse tervise kriisi staabi, just selleks, et koonduda ja aidata inimesi, kellel on vaimse tervise mured. Ma arvan, et on väga oluline keskenduda ka sellele, et me tuleksime sellest kriisist vaimselt tervena välja.

Samal ajal on riigikogus käimas riigi lisaeelarve menetlus, just selleks, et me saaksime aidata ka majandussektoreid, kes nendest piirangutest tingituna kõige rohkem pihta saavad, ja aidata neil eluga edasi minna. Suuname raha tervishoidu, eelkõige selles vallas, mis puudutab testimist, vaktsiine ja kõike seda, mis aitab meil sellest kriisist välja tulla.

Aga ma võib-olla praegu lõpetaksin siitpoolt. Aitäh!

Juhataja

Aitäh! Riigihalduse minister Jaak Aab, palun!

Jaak Aab

Tere päevast kõigile! Kõigepealt alustan siiski veidi positiivsemast, kuigi ka COVID-i olukorrast võib vahetevahel leida positiivset, mitte lihtsalt nakatumise suhtes, vaid ka sisu mõttes. Aga kindlasti üks positiivne asi on see, et me saame öelda: valitsus on otsustanud toetada Rally Estonia korraldamist sel suvel. See on WRC maailmakarika etapp, kus me kõik elame kaasa nutitelefonis või teleri ees Ott Tänaku kangelastegudele. Suure tõenäosusega see toimub.

Valitsus eraldas reservist ka kaks ja pool miljonit selle toimumiseks, korraldajate jaoks. Põhimõttelise otsuse tegi juba eelmine valitsus, aga nüüd on tehtud ka rahastamise otsus. Ja me väga loodame, et see aset leiab.

Korraldajad teevad tihedat koostööd Terviseametiga juba praegu ja kuskil on otsustamise koht, millistel tingimustel, kui üldse, see toimuda saab. Küsimus on selles, kas saab pileteid müüa, kas saab vähendatud arvul pileteid müüa või ei saa üldse pileteid müüa. Kõigiks nendeks variantideks on korraldajad valmis.

Nii et see toimub juulis. Selleks hetkeks on olukord kindlasti muutunud. Väga loodame, et see selline, ma arvan, siiski kõige märgilisem rahvusvaheline üritus, mis jõuab n-ö pildile ka maailmas, üle maailma, saab toimuda.

Piirangutest. Me oleme nüüd arutanud nii eelmisel nädal kui ka sel nädal kehtestatud piirangute üle. Oleme küsinud teadusnõukoja käest ja terviseameti käest, mida me veel peaksime tegema ja kas peaks veel mingeid piiranguid juurde panema.

Põhiline seisukoht on olnud nii ekspertidelt kui ka valitsuses, et massiline kontaktide vähendamine, mis nende piirangutega on juba toimunud, peaks siiski mõju avaldama. Ma väga detailselt sellel ei peatu, aga ütlen, et seda on eksperdid kommenteerinud, samuti töö- ja tervise ja tööminister, ning nad kõik on öelnud, et esimesed märgid siiski näitavad, et kontaktide ärahoidmine on aidanud. Inimeste käitumine on muutunud, me oleme tõesti jõudnud võib-olla platoole, ehkki keegi ei saa ju kindlalt öelda, mis see on, aga meil tuleb tulla sealt platoolt alla ja viia nakatumiskordaja veelgi allapoole.

On kaks põhilist nakatumise kohta, need on töökollektiivid ja pered. Nii võib seda öelda. Siiski, paljusid nakatumise kohti me ei tea, võib-olla ka inimesed ei taha seda öelda, aga tundub, et see on nii.

Lasteaedade suhtes annab haridus- ja teadusministeerium endiselt juhiseid, kuidas korraldada seda tööd seal, et oleks võimalikult vähe nakatumisi. Ja töökollektiivide suhtes on kõigil ettevõtjatel ja tööandjatel võimalik pöörduda terviseameti poole, et saada juhiseid.

Tean, et nii mõnigi kohalik omavalitsus, eelkõige Tallinna linnavalitsus, on nõus minema appi oma jõududega, kui on vaja, et tööandjatele ja töökollektiivides seda selgitustööd teha ning [aidata neil] kujundada oma tööprotsessid nii, et oleks võimalikult vähe kontakte.

Nüüd teine pool, millest viimasel ajal juttu on olnud, on see: selleks, et piirangute, ütleme, negatiivseid mõjusid leevendada, on kindlasti vaja ka rahalist ressurssi.

Eelmise nädala neljapäeval me kinnitasime lisaeelarve eelnõu, mis oli eile juba ka riigikogus esimesel lugemisel. Need numbrid on kindlasti siin juba kõlanud, ma ei hakka neid üle kordama.

Kõige olulisem on tõenäoliselt palgatoetus, mida on võimalik kanda kahe kuu eest vähemalt, esialgu töötukassa kaudu, see on 140 miljonit eurot ja see on kõige kiirem abi, nii nagu oli ta ka eelmisel kevadel.

Aga kultuurisektoris, turismi, majutuse, toitlustamise, spaade, kaubanduse ja ka vedajate suhtes on tulemas lisameetmed, mida kindlasti Andres Sutt ja Anneli Ott saavad täpsemini kirjeldada.

Nii et põhiline eesmärk, nii nagu ka rahandusminister eile ütles, on see, et järgmise nädala neljapäevaks me jõuaksime tegelikult kabinetis juba nende määruste eelnõude aruteluni, millega siis lisaeelarves eraldatav raha jaotatakse. Sellest, kellele see läheb ja mis tingimustel, püüame anda ka võimalikult kiiresti infot.

Eesmärk on see, et kui võetakse vastu lisaeelarve, siis on kõigil teada, millistel tingimustel seda lisaeelarve raha jagatakse.

Edasi, vaktsineerimisest. Sellest on palju juba ka ajakirjanduses juttu olnud. Kahjuks on kogu maailm tegelikult uue situatsiooni ees. Nii nagu me teame, vaktsiinid töötati välja suhteliselt kiirkorras. Eksperdid on öelnud, et nad kõik toimivad ja ka meie teatud näitajad tegelikult tõestavad seda, olgu see tervishoiutöötajate vaktsineerimine, mis tähendab seda, et haiglates on tervishoiutöötajate hulgas nakatunuid või lähikontaktseid kordades vähem kui kuu või kaks tagasi. Vaktsineerimise puhul aga jõuab hooldekodudest haiglasse COVID-19 haigusega inimesi mitu korda vähem kui kuu või kaks varem.

Nii et ei ole vaja otsida pikki ja keerulisi tõestusi sellest, et vaktsineerimine toimib.

Lähitulevikus, kui meil on veel vähe vaktsineeritud, peame me järgima piiranguid, vähendama kontakte ja käituma vastutustundlikult. Siis me saame loota, et see suvi, mis meil ees on, päris lukus ei ole.

Nii et ma saan aru peaministrist, miks ta nii ütles. See on tõesti selge sõnum, et me peame kõik jälgima oma käitumist ja läbi mõtlema oma kontaktid. Me saame kõik anda oma panuse. Iga päev saab ära jätta mõne kohtumise, mida ei ole ilmtingimata vaja teha.

Mis puudutab vaktsineerimist ja neid soovitusi, siis minu selge soovitus on: kui vaktsineerimise järjekord teieni jõuab, [siis kasutage seda võimalust].

Rõhk on eakamatel inimestel lähiajal. Alati saab konsulteerida oma arstiga või perearstiga, kes saab öelda vastavalt nendele soovitustele, mis on andnud ravimiamet ja eksperdid, immunoprofülaktika komisjon, kas vaktsiin, mida pakutakse, on inimese tervisliku seisundiga kooskõlas või mitte. Aga tungivalt soovitan.

Ja viimane uudis on isiklik. Täna tuleb mul tõenäoliselt veidi varem pressikonverentsilt lahkuda – lähen vaktsineerima. Ütlen maha ka vaktsiini nime, see on AstraZeneca, nii nagu seda pakutakse praegu strateegilise eesliini töötajatele, need valitsuse liikmed ja Riigikogu liikmed.

Kindlasti küsitakse kohe, et kas see on massiliselt siis niimoodi. See on igaühe enda otsus. Pakutakse esialgu võimalust lasta ennast vaktsineerida AstraZeneca vaktsiiniga, aga nii nagu see on teiste puhul individuaalne, on see ka valitsuse liikmete ja riigikogu liikmete puhul eelkõige isiklik otsus. See on kindlasti läbi räägitud perearstiga.

Igaühel on oma enda tervislik seisukord, võib-olla teatud tervisemured, ja seda ei saa teha massiliselt. Kindlasti kordan seda, et igaüks peab selle otsuse läbi kaaluma. Aga väga soovitan.

Miks mina seda teen? Ütlen mõne põhjuse ka. Alati tuleb oma tervise eest hoolitseda. Aga selles olukorras, kus meie oleme, ütlen kindlalt maha: vaktsineeritud inimene on väiksem risk kõigile teistele. Me vähendame kordades riski haigusesse nakatuda, seda raskelt põdeda ja seda edasi kanda nii oma lähedastele kui ka teistele inimestele.

Mis puudutab ministreid, siis julgen kinnitada, et meil kõigil on päris suur koormus. Need tööpäevad pole mitte ainult 12 tundi pikad, vaid on tihti ka pikemad, samuti tuleb tööd teha nädalavahetustel. Selge on see, et kui mina haigestun – selle kriisi juhtimises, strateegilises juhtimises on oluline, et see töö saab tehtud ja kohustused saavad täidetud –, siis langeb see minu kolleegi kaela, kellel on samuti väga tihe graafik. Niisamuti on see tegelikult kõigi kõrgemate ametnikega, riigikantselei töötajatega jne. See on üks tõsisemaid põhjusi.

Aga muidugi mängib rolli ka enda tervislik olukord. Mina pole siiski ka mitte enam kõige esimeses nooruses, nii et pean oma tervise eest muretsema, aga sellega ühtlasi hoolitsen kõigi teiste minu ümber olevate inimeste tervise eest.

Kutsun üles kõiki järgima soovitust vaktsineerida, see päästab meid pikemas perspektiivis. Aitäh!

Juhataja

Suur tänu! Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt, palun!

Andres Sutt

Aitäh! Ja tere päevast! Nii nagu siit juba jutust läbi käis, siis ma räägin lühidalt ka ettevõtluse kriisimeetmete paketist.

Täna me kiitsime valitsuses ametlikult heaks KredExi muudetud tingimused. KredExi uute meetmetega on laenukäenduste ja käibelaenude pakkumiseks saadaval 180 miljonit eurot. Hetkel on KredEx sisemiselt kõik oma otsused uute teenuste tingimuste kohta ära teinud. Need on nüüd edasi pankade käes, et lepingud saaksid sõlmitud, ja praeguse plaani järgi peaks need meetmed olema saadaval taotlusteks alates 5. aprillist.

Nii et teenuse tingimusi on muudetud, nii nagu siin ka pankade ja ettevõtlusorganisatsioonidega juttu on olnud. Olemasolevate laenude puhul on kahjude katmise piirmäär tõstetud 50%-le ja uute laenude puhul 80%-le, mis teeb need meetmed kindlasti kasutatavaks, neid kasutavad nii pangad kui ka ettevõtjad.

Lisaks on tulemas, nagu juba juttu oli, EAS-i abipakett, mis koosneb kahest osast: 25 miljonit turismivaldkonnale ja 19 miljonit peaasjalikult jaekaubandusega seotult.

Meil oli täna hommikul ka kohtumine sektori liitude esindajatega. Seal me neid meetmeid tutvustasime ja saime ka tagasisidet. Selle tagasiside põhjal vaatame nüüd veel parameetritele otsa. Kindlasti on meie soov see, et me oleme valmis oma meetmetega hetkeks, kui riigikogu on lisaeelarve vastu võtnud, et neid meetmeid saaks ka kasutama hakata.

Me oleme laiendanud paremini sihtgruppi. Näiteks on juurde tulnud reisiettevõtjad, nõupidamiste ja messide korraldajad, turismiteenuste pakkujad.

Oleme ka paremini vaadanud FIE-de abipaketi tingimusi, et ka see töötaks. Ja need meetmed, millest ma praegu räägin, on mõeldud just tegevuskulude osaliseks toetuseks, mitte palgakuludeks, sest palgakulude jaoks on eraldi töötukassa meede, mis on ka valmis.

Viimasena ma ütlen veel turismisektori 9,7-miljonilise abipaketi kohta, et me ootame nüüd Euroopa Liidu Komisjoni riigiabiluba, mis peaks kohe-kohe saabuma, ja optimistliku stsenaariumi järgi me soovime EAS-is selle meetme avada veel märtsikuu jooksul.

Võib-olla kõige olulisem siia juurde mainida on see, et seekord ei tule nn nobedate näppude vooru, vaid on vooruline taotlemine. Ehk kõikidel on piisavalt aega, et oma taotlused esitada, ja siis saab EAS need läbi vaadata.

Ka mina lähen täna vaktsineerima ja ka minu vaktsiin on AstraZeneca. Ja ka mina kutsun üles kõiki, kes on saanud kutse, seda vaktsineerimise võimalust kasutama. Aitäh!

Juhataja

Suur tänu! Kultuuriminister Anneli Ott, palun!

Anneli Ott

Tere päevast! Kõigepealt, täna on valitsuses ja valitsuskabinetis kolm kultuuriministeeriumi teemat arutlusel. Nagu lugupeetud riigihalduse minister Jaak Aab juba natuke tutvustas, siis tõesti WRC autoralli maailmavõistluste etapi korraldamine Eestis 2021. aastal sai valitsuselt heakskiidu ja selleks eraldatakse raha 2,5 miljonit eurot.

See rallietapp toimub meil 15.–18. juulil. Aga siinkohal tõesti rõhutaksin ka veel kord üle, et selle etapi korraldamine on kindlasti tihedas koostöös terviseametiga.

MTÜ Estonian Autosport Events kindlasti ka selles head koostööd teeb. Me saime eelmisel aastal väga hea kogemuse, kus etapil osales 26 000 inimest ja suudeti ära hoida nakatumine. Nii et kindlasti selle aasta üks peamine eesmärk on see, et see võistlus toimuks turvaliselt.

Me ei oska täna öelda, kas publikut on võimalik sinna lubada ja mis tingimustel, et oleks terviseohutuse tagamiseks kõik vajalikud abimeetmed kasutusele võetud.

Iseenesest saavad ka teleülekandena sellest üritusest osa sada sajad miljonid inimesed, ülekanne peaks toimuma 155 riigis.

Nii et eks sellise hea uudisega on, ma arvan, tänases päevas hea alustada.

Kultuuriministeeriumil on üle antud ka spordipoliitika 2020. aasta aruanne. Siin me toome välja seda, et teatavasti on autostumise ja digiajastuga väga oluliselt suurenenud probleeme liikumisharrastusega. Näiteks, meie laste puhul on nii, et ainult 25% lastest liigub piisavalt. Meie üldine liikumisaktiivsus on ka üpris väike, see võiks olla seal 65% või 70% peal, aga kahjuks jääb 35–40% peale. Sellised on praegused näitajad eelmise aasta põhjal.

Kindlasti on liikumisharrastuse kontseptsiooni väljatöötamine ja edaspidi selle temaatikaga sisulisem tegelemine kultuuriministeeriumi üks prioriteete.

Eelmisel aastal riik toetas Kääriku spordikeskuse väljaarendamist. Sinna panustati 4,6 miljonit eurot, mille eest valmisid valgustus, nii kergejõustiku kui ka jalgpallistaadion, renoveeriti väliujulat ja lisaks viis võistkonnamaja.

Tooksin esile ka selle, et oleme tõesti panustanud profispordi arendamisse. Eelmisel aastal kasvas Team Estonia rahastus ühelt miljonit kolme miljonini ja samasugune summa on ka sellel aastal profispordi toetuseks planeeritud.

Kindlasti me teame, et viimasel ajal on spordi valdkonnas väga palju teemasid tõusnud nii treeneri tööeetika ja käitumisega kui ka dopingu kasutamisega seoses. Eesti Antidopingu ja Spordieetika SA ka nende teemadega tegeleb. Eelmisel aastal rahastati neid 250 000 euroga. Väljatöötamisel on käitumisjuhis spordiorganisatsioonidele ja treeneritele. Kindlasti sellel aastal tuleb need teemad tõsisemalt fookusesse võtta.

Tooksin kiiresti ära ka selle, mida me nüüd kabinetiistungil veel hakkame arutama. Esitlusele tuleb meie põhikoolilastele uus meede, mida kultuuriministeerium on välja töötamas. Me peame hästi oluliseks, et meie noored oleksid eesti kultuurilooga hästi kursis ja selleks on mõeldud selline meede nagu kultuuriranits, kultuuriranitsa rahastu.

Sellega me võimaldame põhikooli õpilastele toetust alates kas järgmisest aastast või järgmise aasta sügisest, õppeaasta algusest – see oleneb RES-i läbirääkimistest, sest eelarvelised numbrid tulevad RES-i läbirääkimiste ja eelarve läbirääkimiste ajal. Aga põhimõte on see, et riigi- ja erakoolid saaksid haridus- ja teadusministeeriumi kaudu ning munitsipaalkoolid kohalike omavalitsuste kaudu toetust põhikooli õpilastele, et nad saaksid aasta jooksul käia kas kontserdil, teatris või muuseumis. Üht sellist õppekäiku siis kas üks või kaks korda aastas nendele õpilastele see rahastu abi võimaldaks.

Täpsemad tingimused on meil veel väljatöötamisel ja selle kontseptsiooni tutvustamisega me peale lõunat valitsuskabinetis ka tegeleme.

Ma hea meelega tooksin ka siin välja veel mõned punktid, mis on kultuuriministeeriumil lisaeelarves. Kui kevadel oli lisaeelarve 25 miljonit, siis praegu me oleme lähtunud kevadistest vajadustest ning nendest kogemustest, mis me toetuste ja kriisiabi jagamisel saime. Praegune toetuse määr ehk maht on kultuuriministeeriumile 42 miljonit. Kultuuriministeeriumil on meetmeid päris mitu, neid on kokku tegelikult üheksa. Kõige suurema summaga on toetusmeede kultuurikorraldajatele, see on 2,13 miljonit.

Aga uus meede, mida eelmisel perioodil ehk kevadises abipaketis ei olnud, on filmitootmise katkemisest tulenev, st kinod ja filmilevitajad on seekord toetuse saajate hulgas. Samuti on eraomanikest spordiobjektidele ette nähtud üks miljon toetusteks. Lisaks, maakondlikud spordialaliidud, sportmängude spordialaliidud ja meistriliiga klubid.

Veel on ka võlaõigusseaduse lepingu alusel töötavad treenerid 400 000 euroga lisaeelarves sees, seda [eelmisel aastal] kevadises paketis ei olnud.

Lisaks on loomulikult ka palgatoetus töötukassa kaudu. Ja meil on ka suurürituste riskifond, millest 1,5 miljonit on mõeldud just kompenseerimaks spordiüritusi, mis on ära jäänud, ning ülejäänu on kultuurivaldkonna suuremateks üritusteks.

Ka kultuuriministeeriumis on praegu täpsemad jaotusvõtmed väljatöötamisel. Järgmisel nädalal on need põhimõtted olemas ja siis saab juba täpsemalt tutvustama hakata, mis tingimustel, kellele ja mis mahus toetusi sellest kriisikriisipaketist seekord saab anda. Aitäh!

Juhataja

Aitäh! Me jätkame nüüd ajakirjanike küsimustega.

Küsimust saavad esitada need ajakirjanikud, kes annavad küsimise soovist teada käetõstmise märgiga. Kui te soovite küsimuse esitada, siis palun vajutage Teamsis aktiivseks see käetõstmise märk, seejärel lülitage kindlasti sisse oma arvutikaamera ja vahetult enne küsimist ka mikrofon.

Ja kui te olete küsimuse ära esitanud, siis vajutage mikrofon kinni, võtke see märk maha ja kaamera võib sisse jääda. Öelge oma nimi, väljaanne ja küsimuse adressaat. Palun teie küsimused!

Viljar Voog, palun!

Viljar Voog, Õhtuleht

Täna tulid perearstid välja uute, värskete soovitustega haiguse kodus läbipõdemiseks. Peaminister ilmselt ei ole küll meditsiiniharidusega, aga kuna ta on värskelt haiguse läbi põdenud, siis äkki tal on ka mingid soovitused ja nipid, mis aitavad selle haigusega kodustes tingimustes hakkama saada. Aitäh!

Kaja Kallas

Aitäh! Ma kuulasin ka neid soovitusi. Aga üks põhiline soovitus, mida ka mulle perearst ütles, oli see, et väga palju tuleb juua. Joomisega me justkui loputame selle viiruse nagu endast välja, see on see põhiline asi.

Aga mina perearsti väga kuulan. Minu meelest need soovitused lähtusid sellest, et nad ju väga palju inimesi aitavad ning teavad, mis töötab ja mis ei tööta.

Ega mul sinna midagi oluliselt lisada ei ole. Igal juhul tasub perearstide soovitusi kuulata. Ka minu perearst on olnud väga abivalmis igal küsimusele vastama.

Õnneks meil on ka perearsti infotelefon veel, kust saab küsida infot nendel kellaaegadel, kui perearstid ei tööta.

Nii et suur aitäh kõikidele perearstidele selle pühenduse pühendumise eest!  Aitäh!

Juhataja

Aitäh! Järgmine küsija on Ekvard Joakit.

Ekvard Joakit, Delfi

Jaak Aab ja Andres Sutt juba vastasid sellele küsimusele, seega ma küsiks nüüd Kaja Kallaselt ja Anneli Otilt, kas ja millal teid vaktsineeritakse. Aitäh!

Kaja Kallas

Aitäh! Mina olen veel selles faasis, et ma pean olema kodus, sest ma olen veel nakkusohtlik.

Peab olema 72 tundi viimastest sümptomitest, enne kui tohib teiste inimestega kokku puutuda. See on kõik selleks, et ma ei nakataks rohkem kui ühte inimest.

Ühe inimese ma kahjuks olen juba nakatanud ja see minu abikaasa, seda ma ei suutnud vältida.

Aga seetõttu praegu minu vaktsineerimise küsimus ei ole üldse kõne all, ma pean kõigepealt saama täiesti terveks. Siis on mul tekkinud mingid antikehad ja seejärel juba perearst ütleb – tähendab, ta ütles juba seda –, et vaktsineerida on siiski mõistlik, aga sel juhul lihtsalt ühe doosiga, kuna haiguse läbi põdenul tekib antikehasid nii vähe, et need pikalt kaitset ei anna.

Kui mul see võimalus tekib, siis loomulikult ma ka ennast vaktsineerida lasen, aga praegu on mul on siin käsil veel hoopis teine võitlus haiguse lõpufaasis.

Juhataja

Aitäh! Kas Anneli Ott on ka valmis vastama?

Anneli Ott

Jaa. Aitäh! (Algul ei ole kuulda.)

Nüüd on kuulda? Aitäh! Jaa. Tervitan siinkohal kõiki Võrumaalt. Mina olen täna Võrumaal. Minu perearst ütles, et minule praegu siin doosi ei ole. Eks ma temaga konsulteerin, et mis ajal ja kuidas. Elu on hetkel rohkem Võrumaal siin kodutalus, nii et Tallinnas mind täna ei ole. Aga loodetavasti lähiajal ikkagi see võimalus avaneb ja saan lasta ka ennast vaktsineerida.

Juhataja

Aitäh! Viljar Voog, palun!

Viljar Voog

Küsimus oleks taas peaministrile, seoses selle teisipäevase sotsiaalmeedia postitusega, mis on saanud kriitikat mõlemalt poolt võimuleeridest, st koalitsioonist ja opositsioonist.

Olite oma sõnades natukene liiga karm, olukorras, kus suur osa Eesti inimesi niigi piirangutest ja reeglitest kinni peab. Kas te olete selle kriitikaga, mis teie suunas tuli, nõus?

Kaja Kallas

Aitäh! Mis ma ütlesin? Ma ütlesin seda, et kui need numbrid alla ei tule, siis me ei saa piiranguid leevendada. See ei pruugi meeldida, sellepärast et kes tahaks seda siis kuulata, aga see on paraku karm tõde. Kui need numbrid on endiselt nii kõrged, nagu nad praegu on, siis me ei saa rääkida piirangute leevendamisest. Ja nii see täpselt on.

See tähendab seda, et piirangud sellisel kujul peavad jätkuma pikemalt, kui me oleme tahtnud või on olnud esialgsed plaanid.

Nagu ma ütlesin, meie soov oli ju aprilli keskpaigaks saada nakatumiste arv 500 peale. Praegu me oleme 1400 peal ja paraku see näitaja väga kiirelt alla ei liigu. Nii et see on seotud nende piirangutega.

Nüüd, jah, ma olen selles mõttes täiesti nõus, et valdav osa Eesti elanikke ju see neid piiranguid väga kenasti järgib. Aga ometi need numbrid näitavad endiselt tõusutrendi.

Ehk siis küsimus on selles, et igaüks meist peaks mõtlema, mida me ise saaksime veel teha. Paraku on nii, et valitsusega võib küll pahandada, aga valitsus seda viirust ei levita, seda viirust ei levita ka opositsioon ega ükski institutsioon, vaid see viirus kandub ikkagi edasi inimeselt inimesele. Ja täpselt niimoodi saab ka neid nakatumisahelaid katki lõigata.

Ma saan sellest täiesti aru, et inimesed on väsinud piirangutest. Inimesed on väsinud nendest sõnumitest.

Eks meie valitsuses tahaksime ka tegeleda hoopis muude teemadega, aga paraku see seis nii Eestis kui ka mujal Euroopas on selline. Briti tüvi on igal pool levimas ja neid numbreid tuleb allapoole saada, enne kui rääkida piirangute leevendamisest. See oli see, millest ka mina rääkisin. Aitäh!

Juhataja

Aitäh! Minister Jaak Aab, palun!

Jaak Aab

Lihtsalt lühike informatsioon juurde. Nii nagu ma ütlesin, me oleme arutanud viimastel nädalatel ja vaatame väga tähelepanelikult seisu. Meile antakse ülevaade erinevate numbritega, eri piirkondadega, kuidas on levi, kuidas on nakatumiskordaja jne.

Vaadates seda seisu, ma lihtsalt tahan öelda, mis ka meie aruteludes ja ekspertide aruteludes on läbi käinud. Miks ma ka rõhutasin seda, et meil see palgameede on ju juba praegu ette nähtud kaheks kuuks? Tõenäoline on küll see, et mingeid leevendusi praegustest piirangutest kuni aprilli lõpuni teha ei ole võimalik, kõik märgid näitavad seda.

Aga seirame numbreid, kuulame eksperte. Tõenäoliselt järgmine nädal arutame siis juba põhjalikumalt seda, kuidas nende pikendamistega on. Nii et ma ei taha luua seda lootust, et aprilli keskel on midagi kuskil vaba.

Ja nii nagu ka peaminister ütles, see on tõsisem ülesanne ja võtab kindlasti rohkem aega. Aitäh!

Juhataja

Aitäh! Ekvard Joakit, palun!

Ekvard Joakit

Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart võttis eile vastu otsuse, et Tallinna linn hüvitab enda elanikele haiguslehte esimesest haiguspäevast.

Muuhulgas ütles ta pressikonverentsil, et võttis selle otsuse vastu, sest riik ehk valitsus ei vastanud tema kirjale. Kuidas see võimalik? Valitsuses on ju ometi Mihhail Kõlvarti erakonnakaaslased. Kuidas selle asjaga siis tegelikult on?

Jaak Aab

Kui tohib, siis ma vastan.

Me suhtleme Mihhail Kõlvartiga päris tihedasti. Ja on erinevaid ettepanekuid, kuidas kohalik omavalitsus, sh Tallinna linn, praeguses kriisisituatsioonis saab aidata inimesi või ettevõtjaid. Neid algatusi on väga palju.

Tegelikult on ju tõsiselt suurendatud sotsiaalteenuste mahtu, Tallinna linn pakub ka rendileevendust nendele ettevõtetele, kes on Tallinna linna peal näiteks rendil, jne, jne.

See, kui Tallinna linn leidis võimaluse hüvitada esimene haiguspäev – see on küll keskmise palga järgi minu arust või mingi mediaani järgi, mitte igaühe palka täpselt ei kaaluta –, siis mina seda tunnustan.

Mida on teinud valitsus, tuletan ka meelde. Me saatsime riigikokku eelnõu, mille järgi me soovime pikendada seda esialgset ajutist meedet, et haigushüvitist makstakse teisest haiguspäevast. See kehtis tegelikult esialgu aprilli lõpuni, nüüd me soovime seda pikendada. Loodame ka riigikogu tuge sellele.

Tuletan meelde: enne kriisisituatsiooni oli nii, et kolm esimest päeva haigushüvitist ei makstud, see oli inimese omavastutus. Nüüd makstakse haigushüvitist alates teisest päevast.

Kui mõni omavalitsus tahab lisada toetusi, siis seda on võimalik teha. Omavalitsuse otsus ongi see, kuidas neid lisamisi teha ja mida pakkuda. Ja riik eraldab ka lisaeelarvest omavalitsustele kokku kuludeks ja investeeringuteks 46 miljonit eurot. Kohapeal saab otsustada, kuidas on kõige parem inimesi toetada. Aitäh!

Juhataja

Suur tänu! Kas on veel küsimusi?

Kui ei ole, siis me täname kõiki ajakirjanikke, kes osalesid, ja täname kõiki vaatajaid. Kohtume taas järgmisel nädalal pressikonverents. Seniks olge terved!

Jaak Aab

Püsige terved! Aitäh!

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

üksus