Valitsuse pressikonverents, 26. august 2021

26.08.2021 | 11:24

Pressikonverentsil osalesid Kaja Kallas, tervise- ja tööminister Tanel Kiik, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt ning välisminister Eva-Maria Liimets.
    • Jaga

Juhataja Liis Velsker
Head ajakirjanikud! Hakkame pressikonverentsiga pihta.

Teie ees on täna peaminister Kaja Kallas, tervise- ja tööminister Tanel Kiik, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt ning välisminister Eva-Maria Liimets.

Alustuseks annan sõna peaministrile.

Peaminister Kaja Kallas
Tere! Teie read on täna kuidagi erakordselt hõredad. Ma loodan, et see ei tähenda seda, et kellegagi on midagi juhtunud.

Aga kõigepealt võib-olla räägiksin täna jõustunud kontrollimeetmetest.

Me näeme nakatumisnäitajaid. Täna on üle 400 inimese nakatunud ja haiglaravil on meil üle 100 inimese, seetõttu hakkavad tänasest kehtima uued kontrollimeetmed. See tähendab seda, et meil on vahe kontrollitud keskkondadel ja kontrollimata keskkondadel.

Kõik need keskkonnad, kus on võimalik kontrollida inimeste terviseohutust, jäävad lahti kõigile, kes oma terviseohutust tõendavad kas vaktsineerituse, läbipõdemise tõendi või negatiivse testi näol. Ja nendes kohtades, kus pole võimalik kontrollida inimeste terviseohutust, see tähendab, kus me ei tea, kes on need inimesed, kes on meie ümber, ja kas neil on haigusnähud, on palve kanda maski.

Me püüame hoida ühiskonda nii avatuna kui vähegi võimalik ja sellepärast me selliseid kontrollimeetmeid rakendamegi.

Selle tõendi kasutamine on parim viis, kuidas me saame oma ühiskonda hoida nakkuse levikust hoolimata võimalikult avatuna, nii et me ei peaks jälle ettevõtteid ja majandust sulgema ning et keegi ei kaotaks tööd.

Sisuliselt on valitsusel ju kolm valikut, millest ükski ei ole hea.

Esimene valik on see, et me ei tee ühtegi kontrollimehhanismi ja katsume jätkata elu nii, nagu midagi ei oleks. Selle tagajärjel koormus haiglavõrgule kasvab, mis tähendab seda, et tuleb piirata plaanilist ravi, ehk kõik muud mured, mis on seotud tervisega, jääksid tagaplaanile ja inimesed ei saaks enam abi.

Teine valik on see, et me peame jälle hakkama kehtestama ulatuslikke piiranguid ehk sulgema neid ettevõtteid, kes on niigi juba saanud kõvasti pihta.

Mida see tähendaks? Esiteks tähendaks see kindlasti töökohtade kadu ja teiseks tähendaks see mõnes mõttes ka seda, et inimesi, kes on käitunud vastutustundlikult, see tähendab on valmis oma terviseohutust tõendama, piirataks tegelikult ebamõistlikult.

Kolmas valik on see, mida valitsus tegigi, nimelt, saab kehtestada need kontrollimehhanismid, millega teha selgelt vahet olukordadel, kus me saame inimeste terviseohutust kontrollida, ja nendel kohtadel, kus me seda teha ei saa.

Siiani on tagasiside ettevõtetelt olnud pigem positiivne. Tõendite kontrollimine on läinud kergemini, inimesed on olnud tegelikult väga positiivselt meelestatud. Nii et see on, ma arvan, oluline.

Nüüd teistest teemadest ka. Eile hilisõhtul jõudis Eestisse esimene Afganistani pere. Üks pereliige on lähedalt koos töötanud Eesti mittetulundusühingutega ja taotleb rahvusvahelist kaitset. Selles peres kasvab neli last.

Me oleme öelnud nii: me ei saa lubada seda, et inimesed, kes on aidanud Eestit, jäävad seal ohtu. Seetõttu me olemegi lubanud neid inimesi aidata.

Kindlasti tuleb siinkohal öelda aitäh meie liitlastele, eelkõige Prantsusmaale, kes aitas seda korraldada. Aitäh ka meie diplomaatidele, kes selle ülimalt keeruka operatsiooni aitasid väga lühikesel ajateljel korraldada! Tegutsesime äärmiselt napi aja jooksul ja väga keerulises kohas suhteliselt kiiresti.

Neid inimesi me võtame vastu ümberpaigutamise teel vastavalt välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadusele, tagades neile privaatsuse ja vajaliku abi siinsel lõimumisel. Seda menetlust viib läbi politsei- ja piirivalveamet, kes teeb nendele inimestele taustakontrolli ja vestlusi.

Me ootame Eestisse veel mitut perekonda, kes asusid Kabulist siiapoole teele. Mitu inimest paraku Kabuli lennujaama jõudnud, sest olukord seal on pingestunud. Me töötame edasi, et vaadata, kuidas neid aidata.

Valitsuse istungil kiitsime heaks kuus päevakorrapunkti, nende seas kaks seaduseelnõu.

Esiteks, valitsus kiitis heaks etendusasutuse seaduse ja rahvusooperi seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärk on parandada etenduskunstide kättesaadavust üle Eesti. Näiteks peavad kõik avalike etenduste ja kontsertide korraldajad hakkama avalikustama etenduse või kontserdi ja selle toimumise koha ligipääsetavust puudutavat teavet, mis toetab erivajadustega inimeste osavõttu kultuurist.

Teiseks kiitis valitsus heaks riigivara seaduse muutmise seaduse eelnõu. Vähem kui aasta tagasi kinnitas valitsus riigi osaluspoliitika põhimõtted ehk selle, kuidas riik äriühingutes osaleb. Täna heaks kiidetud eelnõuga me viime need muudatused seadusesse sisse. Seaduses muutub see osa, mis puudutab osaluste valitsemise strateegilist korraldust, erinevate rollide täitmis- ja juhtimispõhimõtteid, aga ka äriühingu jätkusuutlikkust ja läbipaistvust.

Nii, aga minu poolt kõik.

Juhataja
Aitäh! Nüüd annan sõna tervise- ja tööminister Tanel Kiigele.

Tervise- ja tööminister Tanel Kiik
Aitäh! Tere ka minu poolt! Alustan COVID-i näitajatest, mis tõepoolest on viimastel päevadel taas selges tõusutrendis. Eelmise nädala langus oli paljuski tingitud ka riigipühast, 20. augustist, kuna siis oli ilmselt vähem testimisi, aga me näeme, et viiruse levik jätkab tõusu.

See tähendabki seda, et valitsuse kehtestatud piirangud tulid, võib öelda, väga õigel ajal. Kahtlemata meie eesmärk on ühest küljest tagada ühiskonna avatus, aga samal ajal maksimaalsel määral viiruse levikut tõkestada ja seeläbi ka haiglaravikoormust vähendada.

COVID-i-tõendi nõude laiendamine on tegelikult, ma ütleks, valitsuse viimaste otsuste tuum. Vaba aja tegevustes, üritustel, kontserditel ja ka toitlustusasutustes on nüüd tõesti COVID-i-tõendi esitamise nõue alates esimesest külastajast, see tähendab seda, et kõik, kes on tänaseks vaktsineerimiskuuri läbinud või haiguse läbi põdenud, saavad COVID-i-tõendiga lihtsasti sisse, teistel tuleb teha negatiivne test.

Loomulikult minu jätkuv soovitus kõigile Eesti elanikele on lasta ennast vaktsineerida. Mitte selleks, et saada toitlustusasutusse, restorani või teatrisse, vaid selleks, et aidata pandeemiat lõpetada ning kaitsta enda elu ja tervist.

Lisaboonusena on tõepoolest COVID-i-tõendi väljaprintimine [või salvestamine] digitaalsel või muul kujul sel juhul oluliselt lihtsam ja inimestele tasuta, erinevalt testimisest, mis on põhimõtteliselt lõputu kulu.

Teine pool sellest, nii nagu peaminister viitas, on tõesti see, et nendes keskkondades, kus COVID-i-tõendid ei küsita, on suu ja nina katmise nõue, kuid mõistlik on teha seda maskiga. On lubatud ka alternatiivsed lahendused ja võimalused, aga loomulikult hajutamine, distantsi hoidmine ja mis tahes sümptomite korral koju jäämine on jätkuvalt ütlemata mõistlikud ja kohustuslikud tegevused.

Ma tahan tegelikult valitsuse nimel tänada kõiki Eesti inimesi ja ettevõtjaid, kes on olnud kogu selle kriisi jooksul väga mõistlikud ja on seda ka praegu.

Olukorras, kus tõesti piirangud on kiiresti muutunud, on olnud aktiivne infovahetus minul – ja ma tean, et ka peaministril ja ettevõtlusministril – väga paljude organisatsioonidega, tööandjate ametiühingutega ja ettevõtlusliitudega, kes saavad väga hästi aru sellest, et valitsuse eesmärk ühtib nende omaga.

Meie ühine soov on hoida elu avatuna, hoida ettevõtlus toimimas ja hoida haridusvaldkond avatud ning samal ajal pakkuda inimestele kvaliteetseid tervishoiuteenuseid, seal hulgas plaanilist ravi, ilma selleta, et meil tuleks hakata COVID-19 patsientide tõttu ulatuslikult muid tervishoiuteenuseid piirama. Praegu me sellel kursil purjetame.

See, kas me saame sellega läbi kolmanda laine, sõltub nüüd kõigi inimeste kaaspanusest. Mina olen selles suhtes optimistlik. Ma näen seda, et Eesti elanikest valdav osa on vaktsineeritud või plaanivad lähiajal seda teha. Kutsun üles seda lähiaega maksimaalselt lühendama. Mida kiiremini me seda teeme, seda kiiremini me viirusenumbrid taas alla saame.

Täpselt samuti valdav osa neist ettevõtjatest, alaliitudest ja kõigist, kellega ma suhelnud olen, on olnud väga konstruktiivsed ja väga koostöövalmis ning on valmis pakkuma ise välja lahendusi ja andma mõtteid nii selle kohta, kuidas vaktsineerimist edendada, kui ka selle kohta, kuidas enda keskkonnas tööohutust, samuti klientide ja külastajate ohutust tagada.

Me oleme võrreldamatus olukorras võrreldes varasemate perioodidega. Sama nakatumise näitaja juures novembrikuus oli pool ühiskonda sisuliselt juba kinni pandud, praegu me oleme aga olukorras, kus me saame tegelikult jätkata ja tegutseda ikkagi väga avatud keskkonnas.

Sellest tuleb, ma arvan, meil kõigil olla ühiselt tänulik ühest küljest Eesti inimestele ja ettevõtjatele, teisalt loomulikult nii maailma kui ka Eesti teadlastele ja tervishoiutöötajatele, kes on need vaktsiinid kättesaadavaks teinud ja inimesi juba üle 700 000 kaitsesüstinud.

Teine pool, mida me täna valitsuskabinet arutasime, on tõepoolest tulevikuvaade.

Käisime üle ka revaktsineerimise plaani ja vajadused.

See „revaktsineerimine“ on praegusel juhul, võib öelda, selline käibesõna, mis ei ole tegelikult kuigi täpne. Eksperdid soovitavad kasutada eraldi sõnu „lisadoos“ ja „tõhustusdoos“. Selgitan lühidalt nende erinevust.

Lisadoosi puhul me räägime neist inimestest, kelle puhul ei piisa ühedoosilise vaktsiini puhul ühest või kahedoosilise vaktsiini puhul kahest doosist, vaid kelle organism eeldab näiteks immuunsupresseerivate ravimite tõttu ka kolmanda või n-ö lisadoosi saamist, selleks et saavutada piisav antikehade tase organismis.

Ehk, nii nagu me kõik teame, inimeste immuunsüsteemid ei ole ühetaolised. Tegelikult ka vaktsineerimisel minnakse üha täpsemaks ja detailsemaks, et kaitsta kõiki sihtrühmi. Ja neile inimestele, kellel on vaja lisadoosi, seda õige pea võimaldatakse. See on väike osa ühiskonnast, aga nad võivad olla just kõige haavatavamad COVID-19 haiguse vastu.

Teine pool on tõhustusdoosid. Seda võib rahvakeeli nimetada revaktsineerimiseks, aga jääme praegu sõna „tõhustusdoos“ juurde.

Tõhustusdooside puhul on tõesti hetkel nii, et valitsus on juba varem leppinud kokku Pfizer/BioNTechi ja Moderna järgmise perioodi lepingutes osalemise. Need mõlemad arendavaid selliseid vaktsiinidoose, mis sobiksid eeskätt juba vaktsineeritud inimeste kaitse tõstmiseks ja aitaksid kaitsta ka uute tüvede vastu, mida kahjuks järk-järgult lisandub.

Nendele vaktsiinidooside puhul müügiluba veel ei ole, aga vastavad uuringud käivad. Eelsuhtlus Euroopa ravimiametiga käib, aga ametliku kasutusloa taotlust veel ei ole. Valitsus on valmis kogu elanikkonna tõhustusdoosidega vaktsineerimiseks vajaduse korral juba selle aasta lõpust alates ja järgmise aasta jooksul.

Põhiosas, kui me räägime 12 kuust, tekib see vajadus järgmisel aastal. Kui me räägime lühemast perioodist, näiteks kaheksa või kümne kuu pärast tõhustusdoosi pakkumisest, siis vajadus tekib järk-järgult sügistalvisel perioodil.

Siin me ootame erinevaid uuringuid meie teadlastelt, aga eeskätt loomulikult Euroopa vastavatelt instantsidelt, nakkushaiguste ennetus- ja tõrje keskuselt ning Euroopa ravimiametilt. Kohe, kui meil on rohkem infot, me seda ka avalikkusele jagame.

Ehk peamine fookus on praegu esmastel vaktsineerimistel, aga valitsus, sotsiaalministeerium ja kogu tervishoiuvaldkond teeb väga aktiivset ettevalmistust selleks, et nii lisadooside kui ka tõhustusdooside pakkumine Eesti elanikele oleks õigeaegselt kättesaadav ja et sel teemal oleks ka aegsasti kommunikeeritud.

Need olid peamiselt COVI-19 teemad, muude teemade kohta ma praegu rohkem kommentaare ei anna. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Nüüd on sõna ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutil.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt
Aitäh! Mul on selles mõttes lihtne, et peaminister ja tervishoiuminister rääkisid suures osas muutunud regulatsiooni ja selle põhjendused ära.

Ma lihtsalt rõhutan üle, et kui me nüüd räägime sellest COVID-i-tõendi küsimisest alates esimesest külastajast, siis me räägime ikkagi ennekõike täiendavast riskimaandamise meetmest selle ühe eesmärgiga, et hoida ühiskonda avatuna. Mitte mingit muud põhjendust sellel ei ole.

Ma arvan, jällegi, nii nagu ka Tanel Kiik ütles, kui me kõrvutame tänast seisu nakatumisnäitajate koha pealt ja haiglas olevate inimeste koha pealt, siis võrreldes varasema perioodiga samade näitajate juures me tegelikult tänu COVID-i-tõendile ja tänu vaktsineerimisele saame hoida ühiskonda avatuna.

Mingeid uusi täiendavaid tingimusi, kuidas COVID-i-tõendit kontrollida, ei ole. See kõik jätkub tavapärasel moel. Ja ma usun, et nii Eesti inimesed kui ka ettevõtjad on saanud nüüd juba mõned nädalad harjuda ja harjutada, kuidas selle tõendi kasutamisega praktikas toimetada.

Tegelikult me oleme vaadanud ka mõju ettevõtete tegevusele ja vähemalt pankade kaardimaksete põhjal olulisi muutusi restoranide või kultuuriürituste külastamisel tegelikult täheldada ei saa.

Ma võib-olla toon korraks ka siia juurde natuke sihukest rahvusvahelist perspektiivi.

Ma olen mai ja augusti vahepeal, see tähendab enne COVID-i-tõendi aega ja pärast Euroopa Liidu COVID-i-tõendi aega käinud kuues Euroopa Liidu riigis. Ja alates 1. juulist, kui kehtib Euroopa Liidu COVID-i-tõend, on kõik läinud väga-väga palju lihtsamaks. See on omaks võetud, nii nagu ta on järjest enam omaks võetud ka Eestis, ja see hõlbustab väga olulisel määral meie igapäevast elu.

Kui siin lihtsalt veel paar asja üle rõhutada, siis see tõendi nõue kehtib inimestele alates 18. eluaastast, see tähendab, kes on nooremad, neil seda ei ole. Samamoodi on maski kandmise kohustus nüüd kõikides mitte kontrollitud siseruumides täiendav turvameede, mis aitab meil hoida ühiskonda avatuna. Ja maski kandmise kohustus on alates 12. eluaastast kõikides siseruumides.

Nii nagu ma ühel eelneval pressikonverentsil ka ütlesin, arvan ka täna, nimelt on hästi mõistlik, kui inimesed on jätkuvalt üksteise suhtes lugupidavad, nii kliendid kui ka klienditeenindajad, koos otsitakse lahendusi ja kohe tingimata esimeste tõrgete peale ei teki sõnelust ega paanikat.

Aga need on meetmed, mis aitavad meil hoida ühiskonda avatuna. Ja ma arvan, et siit saame vaadata ja ka mina vaatan tulevikku optimistlikult, sest mida rohkem me suudame ennast ära vaktsineerida, seda kindlam on see, et me saame jätkuvalt hoida ühiskonda avatuna. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Sõna on välisminister Eva-Maria Liimetsal. Palun!

Välisminister Eva-Maria Liimets
Tere päevast! Alustuseks sooviksin vaadata tagasi eelmisesse nädalasse, kui tähistasime meie armsa Eesti Vabariigi [taasiseseisvumise] 30. aastapäeva.

Iga aasta 20. augustil annab vabariigi president tunnustava kivitüki sellest müürist, millega kaitsti augustis 1991. aastal Toompead. Ja mul on väga hea meel, et käesoleval aastal see tunnustusega kivi anti Eesti diplomaatidele ja Eesti välisteenistusele – nendele inimestele, kes Eesti vabaduse eest seisid ka sellel ajal, kui Eesti oli okupeeritud, ning loomulikult jätkasid Eesti Vabariigi heaolu nimel tööd ennastsalgavalt ja teevad seda kuni tänaseni. Soovin tänada kõiki diplomaate, kes töötavad välisministeeriumis ja välisteenistuses praegu või on töötanud viimastel aastakümnetel.

Päevateemade juurde. Nagu tänahommikustes uudistes on juba kenasti kajastatud ja nagu märkis ka peaminister, on esimene Afganistani perekond jõudnud Eestisse. Perekond, kelle evakueerimisele Afganistanist aitas Eesti kaasa, ja seda asjaoludel, et üks leibkonna pereliige töötas Eesti välispoliitika eesmärkide nimel.

Eesti valitsus tegi 19. augustil selle otsuse, et Eesti on valmis võtma vastu kuni 31 Afganistani isikut, kes on töötanud Eesti mittetulundusühingutega või Euroopa Liidu ja NATO raamistikus, aidates niimoodi kaasa sellele, et Afganistan ei oleks terrorismi taimelava, samuti sellele, et Afganistanist kasvaks välja riik, kus on tagatud rahumeelne elukeskkond ning inimesed sooviksid elada oma riigis.

Peale 16. augustil toimunud võimuvahetust on olukord paljude inimeste jaoks muutunud eluohtlikuks ning paljudel inimestel on aidatud evakueeruda Afganistanist. Eesti on samamoodi andnud abikäe, et evakueerida just need inimesed, kes on teinud koostööd Eestiga.

Ja tõepoolest on hea meel, et see evakuatsioonimissioon on olnud tulemuslik ning tänaseks on juba enamik meiega koostööd teinud afgaanid ja nende pereliikmed Afganistanist lahkunud. Samm-sammult jõuavad nad ka Eestisse, kus jätkub riigisisene protseduur, et tagada nende elu jätkumine ajutiselt Eestis, samuti protseduur Eesti seaduse järgi rahvusvahelise kaitse andmiseks.

Loomulikult on rahvusvahelise kaitse andmise puhul tegemist olukorraga, kus inimestel tuleb uues elukeskkonnas harjuda ja õppida ning sisse elada, et tulla toime oma kodust kaugel. Seetõttu on kindlasti väga oluline, et me Eestis ka arvestasime nende inimeste privaatsusega, arvestades, et me oleme eelkõige ulatanud neile abikäe olukorras, kus nende elu nende kodukohas on olnud ohus.

Täna oli valitsuse istungil üks päevakorrapunkt ka välisministeeriumi pädevuses. Vastu said võetud seisukohad eesseisva mitteametliku välisministrite kohtumise päevakorra suhtes.

Järgmisel nädalal toimub Gymnichi kohtumine Sloveenias. Seal on päevakorras mitmed väga aktuaalsed ja olulised teemad. Nende seas arutame loomulikult olukorda Afganistanis ja seda, kuidas Euroopa Liit ühtselt peaks praegu täpselt toimima, eelkõige suhetes kujuneva uue Afganistani valitsusega, samuti kuidas aidata kaasa sellele, et Afganistanist ei saaks riiki, kust inimesed soovivad veel rohkem lahkuda ja kasvaksid põgenikevood.

Teadaolevalt on Afganistani rahvusest asüülitaotlejad olnud viimasel aastal suurusjärgu poolest teisel kohal asüülitaotlejate seas. See ilmestab, kui suur on olnud põgenikevoog Afganistanist juba varem. Meie ühine eesmärk Euroopa liidus on kahtlemata aidata kaasa, et see rändevoog Euroopa suunas ei kasvaks.

Samuti käsitleme Hiinat ja suhteid Pärsia lahe riikidega ning ka piiravaid meetmeid.

Eesti vaates on kindlasti oluline, et päevakorda jõuaks ka Valgevenet puudutav punkt. Kuigi tänaseks me oleme näinud, et hübriidkriis Valgevene ja Leedu piiril, Valgevene ja Läti piiril ning Valgevene ja Poola piiril ehk Euroopa Liidu välispiiril on mõnevõrra vaibunud. Pingeid on natukene maandatud ja seetõttu võib jääda mulje, et seda küsimust ei ole oluline arutada. Kuid oleme veendumusel, et see küsimus võib iga kell uuesti lahvatada, kuna tegemist on hübriidkriisiga.

Meie vaates oleks väga oluline, et seda küsimust Euroopa Liidus ühtselt käsitletakse ning Valgevene režiim, Lukašenka režiim saaks ühise sõnumi, et selline hübriidrünnak, kus tuuakse inimesed kolmandatest riikidest Valgevene kaudu Euroopa Liidu piirile ja suunatakse nad piiri ületama, on vastuvõetamatu.

Selles küsimuses kaasa rääkimiseks ja Eesti seisukohtade edastamiseks olen olnud tihedas kontaktis nii Läti ja Leedu kolleegidega, teiste Euroopa Liidu kolleegidega kui ka kolmandate riikide esindajatega. Samuti tõstatasin selle küsimuse ÜRO peasekretäriga.

Meie vaates on väga tähtis, et oleks ühtne sõnum, et selline käitumine on vastuvõetamatu, ning kolmandad riigid mõistaksid, et nende inimesi kasutatakse siin inimkaubanduses kuritahtlikult ära.

Siinkohal praegu lõpetan. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Nüüd on ajakirjanikel võimalus esitada küsimusi. Öelge palun oma nimi, väljaanne ja kellelt te küsida soovite.

Anna Teele Orav, Delfi ja Eesti Päevaleht
Küsimus nii peaministrile kui ka tervise- ja tööministrile. Kaks küsimust. Täna hommikul käisin riigikogus ja seal ei kontrollitud ei koroonatõendit ega nõutud maski. Äkki te oskate selgitada, miks riigikogus ei järgitud täna piiranguid?

Ja teine küsimus puudutab täna jõustunud koroonatõendi [nõuet]. Paljud inimesed oleksid pidanud saama esimese süsti juba seitse nädalat tagasi, selleks et nad tänaseks oleksid tõendi saanud, aga seitse nädalat tagasi ei olnud vaktsineerimine veel inimestele nii mugavaks tehtud ja kampaania ei olnud veel alanudki. Kas see ei ole nende inimeste suhtes natuke ebaõiglane?

Kaja Kallas
Aitäh! Kõigepealt ütlen, et riigikogu kohta peab küsima riigikogust. Meie riigikogu kuidagi ei kontrolli, pigem on vastupidi, riigikogu on meie ülemus, see tähendab valitsuse ülemus.

Mis puudutab vaktsineerimist, siis ega need kontrollimeetmed ei ole ju kellelegi karistamiseks. Kontrollimeetmed on sellepärast, et meil on 400 nakatunut päevas ja meil on 100 inimest haiglas. Me tegelikult tahame hoida ühiskonda avatuna. Me tahame, et teatrid, kinod, etendusasutused, spaad ja restoranid saaksid olla lahti ning et inimesed saaksid tööd teha, aga samal ajal oleks terviseohutus tagatud ja haiglavõrgule koormus ei kasvaks.

Vaktsineerimine on olnud ju tegelikult juba alates kevadest kõigile võimalik. Jah, see on tõsi, et me oleme muutnud seda mugavamaks, toonud inimestele lähemale, organiseerinud võimalusi, et inimesed saavad lasta ennast ilma järjekorrata vaktsineerida. Need võimalused on läinud, jah, paremaks, aga need võimalused on olnud [enne ka] olemas.

Ehk veel kord: kontrollimeetmete vajalikkus on tingitud nakatumise kasvust ega ole mõeldud kellegi kiusamiseks. Aitäh!

Juhataja
Palun, tervise ja tööminister!

Tanel Kiik
Aitäh! Valitsuse piirangud on tõesti mõeldud nii, et avalikes ruumides, kus on ligipääs kõigile osapooltele. Ehk riigiasutustes, linnaasutustes võib olla mõlemat, see tähendab nii neid, mis on avalikkusele kättesaadavad, kui ka neid, mis ei ole.

Kindlasti on parlamendil, riigikogu kantseleil ka mõistlik loomulikult enda sisekord selgelt paika panna ja terviseametiga kooskõlastada, mis tegevused on sellised, mis eeldavad külastajatelt või töötajatelt vaktsineerimist, COVID-i-tõendi esitamist, maskikandmist vms. Selleks on ka töökeskkonna riskianalüüs, mille kõik asutused peavad tegema.

Mis puudutab seda teist poolt, siis tuletan korra veel meelde, et esimest korda COVID-i-tõendiga nende ürituste rakendamise ütles valitsus välja maikuu lõpus. Mai lõpus tegime otsused ära [ja ütlesime, et] alates 14. juunist hakkab kehtima senine kord. Toona olid piirarvud suuremad. Ja siis me ütlesime kohe ka seda, et sõltuvalt sellest, kuidas nakkus levib, võivad need piirangud liikuda alla ja üles, nii kontrollitud kui ka kontrollimata üritustel.

Praegu oleme olukorras, kus viiruse levik on selgelt hoogustunud ja me oleme n-ö punases, kui vaatame Euroopa Liidu maatriksit või ka enda tabeleid, on see oranž või mis toonis vastavalt valgusfoorile, ning COVID-i-tõendi kasutuse laiendamine on vältimatult vajalik.

Samal ajal on tegelikult seda järkjärgulist vähendamist tehtud läbi suve, seda on ka kommunikeeritud korduvalt, vaktsineerimise võimalus on olnud avatud kogu elanikkonnale mai keskpaigast. Tõsi, alguses olid järjekorrad, seda polegi mõtet varjata, aga sisuliselt juuni keskpaigast alates on tegelikult pakkumine ületanud nõudlust, see tähendab on olnud pidevalt vabu vaktsineerimise aegu saadaval keskustes, haiglates ja ka perearstide juures ning lisandunud on ka mobiilseid punkte.

Ehk tegelikult on vaktsineerimise võimalus olnud kättesaadav. Seda näitavad ka numbrid. Kui suurusjärgus 63% täiskasvanuid on leidnud selle võimaluse, siis tegelikult ülejäänud 37% protsendi puhul on küsimus olnud selles, et inimene on näiteks haiguse läbi põdenud ja pole seetõttu vaktsineeritud. On väga üksik osa inimesi, kes tõesti ei saa [lasta ennast vaktsineerida], aga valdaval osal inimestest on olnud kas skeptiline arvamus sellesse vms põhjused.

Valitsuse soovitus jätkuvalt kõigile – ja mitte ainult valitsuse, vaid kogu tervisevaldkonna, seal hulgas maailma teadlaskonna soovitus – on võimalikult paljude inimeste vaktsineerimine. See annab ka võimaluse nendestsamadest reeglitest, nendestsamadest piirangutest ühel hetkel väljuda, kui viiruse levik hakkab vaktsineerituse suure hõlmatuse tõttu ise langema. Me näeme seda ka kõige edukamate riikide näitel, kes Euroopa Liidus on saavutanud väga kõrgeid hõlmatuse näitajaid.

Nii et selles vaates on valitsus minu arust, vastupidi, olnud järjepidev oma tegevustes, on need sõnumid andnud aegsasti ette, kuude kaupa. Me oleme rääkinud, et COVID-i-tõendi rakendamine laieneb. Me oleme näinud seda Euroopa riikides ja me oleme näinud seda reisimisel, nii et see ei saa tulla kellelegi n-ö välguna selgest taevast. Aitäh!

Juhataja
Võtame järgmise küsimuse.

Sven Soiver, TV3
Küsimus peaministrile ja tervise- ja tööministrile. Nii praegune õiguskantsler kui ka varasem õiguskantsler on kritiseerinud neid piiranguid ja öelnud, et need ei ole alati proportsionaalsed. On välja käidud ka mõte, et see on inimeste survestamiseks, et vaktsineerige ja siis on teie elu parem. Samuti on maski nõudmisega lausaliselt kõigilt.

Kuidas te seda kriitikat kommenteerite? Ja kui kindlalt te ennast tunnete, kui asi peaks jõudma kohtusse, ükskõik kas mõne kaebaja kaudu või mõne opositsioonierakonna kaudu?

Kaja Kallas
Aitäh! Kõigepealt, need kontrollimeetmed, näiteks nende vaktsineerimistõendite või COVID-19 tõendite kasutamine – see töörühm oli meil kevadel õiguskantsleri juhtimisel. Seda me töötasime välja koos õiguskantsleri bürooga, et see oleks õiguslikult võimalik ja seal ei oleks mingeid põhiseaduslikke probleeme sees. Nii et selles mõttes kindlasti peaks vähemalt praegune õiguskantsler olema pardal.

Mis puudutab kohtuasju ja kõikvõimalikku ka eelmiste õiguskantslerite väljaöeldut, siis tuleb aru saada sellest, et loomulikult tagantjärele võime olla targad ühte- või teistpidi. Aga nemad ju tegelikult ei vastuta selle eest, kui haiglates läheb koormus nii suureks, et plaanilist ravi tuleb piirata, kellegi puusaoperatsioon peab ära jääma, inimesed peavad valudes jätkama sellepärast, et COVID-osakonna voodid lihtsalt lähevad täis. Selles mõttes otsustada saab sellel hetkel ja selle informatsiooni põhjal, mis on, sest hiljem seda otsust enam muuta ei saa.

Muidugi on inimesi, kes on oma pahameelt väljendanud. On inimesi, kes on pöördunud kohtusse. Ma tahaks lihtsalt üle rõhutada, et ega mitte kellelegi ei meeldi tegeleda sellega, millega me praegu peame tegelema, selle COVID-i-kriisiga, aga meil lihtsalt ei jää mitte midagi muud üle.

Eks siis kohus otsustab, kas need põhjendused on olnud piisavad. Me oleme püüdnud väga selgelt oma otsuseid põhjendada selle teadmise põhjal, mis meil on. No pole päris aus nädal aega hiljem, kui tuleb mingi uus teadmine, selle põhjalt minna vaidlustama neid otsuseid, mis on tehtud varasema teadmise põhjal.

Ma toon selle näite, et 29 nakatunuga eriolukorra kehtestamine ja kõikide asjade sulgemine – tänapäeval me ütleks selle kohta, et meie teadmine on praeguse seisuga see, et see oli vale otsus, no ütleme, et see oli ülepingutamine. Aga tol hetkel meil ei olnud seda teadmist. Ehk siis tol hetkel see ei olnud vale otsus.

Sa ei saa neid otsuseid panna nagu [kahtluse alla] ega selle teadmisega, mis sul on täna, ega vaidlustada otsust, mis on tehtud kuu aega tagasi. Sellepärast, et loomulikult me oleme alati ajas edasi targemad. Aga et seda tehakse, näitab seda, et meil on õigusriik ja inimesed saavad oma õiguste kaitseks pöörduda kohtusse, kui neil on kahtlusi valitsuse otsuste suhtes.

Juhataja
Tervise- ja tööminister, palun!

Tanel Kiik
Aitäh! Ma olen hästi nõus õiguskantsleriga. Loomulikult, kõik piirangud peavad olema mõistlikud ja põhjendatud, vastasel juhul neid teha ei tohikski. Minu seisukoht on see, et valitsus ongi teinud mõistlikke ja põhjendatud piiranguid.

Me oleme arvesse võtnud viiruse leviku trendi, oleme arvestanud haiglaravi olukorda, samuti teiste riikide kogemust, teadusuuringuid, terviseameti sisendit ja teadusnõukoja sisendit. Need otsuseid ei ole sündinud kellegi suvast, kellegi, ma ei tea, tahtest olla populaarne.

Ma arvan, me keegi isegi ei tea, kas on populaarne teha piiranguid või, vastupidi, neid leevendada. Eks see trend käib ka ühiskonnas üles-alla ja erinevad ühiskonna osad tunnevadki erinevalt.

Ma tõin enne selle võrdluse, aga ma toon korra veel. Piirangute kehtivuse kohta ja nende ranguse kohta. Eelmine kord, kui me olime novembrikuus sama nakatumise taseme juures, novembri lõpus, siis meil oli umbes kaks korda ohutum viirusetüvi. Siis ei olnud isegi veel mitte alfa-tüve, vaid oli sellele eelnev Euroopa variant, rääkimata delta-tüvest. Nii et oli kaks korda ohutum viirusetüvi, aga samasuguse nakatumise juures oli meil sama hästi kui pool ühiskonda kinni pandud.

Meil olid üle Eesti maskikandmise või suu ja nina katmise kohustus, meil oli 2 + 2 reegel kõigis avalikes siseruumides, meil oli peaaegu kõik tegevused siseruumides ja välisruumides piiratud osalejate arvuga, meil olid kellaajalised piirangud, ühistranspordipiirangud, spordivõistlustel spordipiirangud. Meil oli pool ühiskonda tegelikult kinni pandud. Väga mitmel pool oli juba küsimus ka haridusvaldkonnas ja õppetöös, kus oli distantsile mindud, kus oli [õppimine] veel kohapeal võimalik.

Ehk tegelikult neid piiranguid, mis toona kehtisid, ei saa võrrelda tänastega. Praegu on põhimõtteliselt, nagu öeldakse, kontrollimeetmed selle kohta, kuidas me tagame, et mõni konkreetne teatrietendus ja kontsert toimuks või restoran toimetaks nakkusohutult.

See, et me ei kontrolli näiteks toidupoodides, kaubanduskeskustes ja ühistranspordis COVID-i-tõendit, on ka olnud ju algne otsus, et me ei hakka piirama neid tegevusi-teenuseid, mis on eluliselt tähtsad inimestele, see tähendab liikumisvõimalus ja toidu ostmise võimalus. Kuna seal seda piirangut ei ole või seda kontrolli ei ole, siis maskikandmine või suu ja nina katmine on vähim, mis me teha saame solidaarselt ohutuse tõstmiseks ja nakkusohu vähendamiseks.

Nii et ma ütleksin, et Eesti piirangud on äärmiselt tasakaalukad ja proportsionaalsed, kui me vaatame neid Euroopa Liiduga võrdluses või vaatame enda riigi ajateljel võrreldes sama nakkustasemega enne vaktsineerimisperioodi algust. Aitäh!

Juhataja
Kas on veel küsimusi?

Sven Soiver, TV3
Küsimus teisel teemal ehk Afganistani küsimus peaministrile ja välisministrile. Nüüd on soovitused, keda me oleks valmis vastu võtma, kes võiksid sealt meile tulla, aga need isegi Kabuli lennujaama ei saa, rääkimata sellest, et seal mõne lennuki peale saada.

Mis siis edasi saab? Kas nad jäävadki sinna? On mingisuguseid strateegiaid, kuidas sealt inimesi kätte saada? Ehk mis on edasine tegevus, kui nad ei saa sealt lahkuda?

Eva-Maria Liimets
Aitäh selle väga olulise küsimuse eest, mis puudutab julgeolekuolukorda Afganistanis. Tõepoolest, meile teadaolevalt on lennuväli avatud kuni 31. augustini, seejärel see lennujaam sellisel moel, nagu ta täna evakueerimiseks on, lõpetab tegevuse.

Kuid rahvusvahelise üldsuse pingutus mõjutada ja suhelda Talibani liikumisega jätkub, selleks et mõjutada neid, nii et nad seisaksid selle eest, et vägivalda ei leviks Afganistanis, samuti, et inimestele, kes soovivad evakueeruda Afganistanist, seda võimaldatakse. See puudutab nii eri riikide kodanikke kui ka afgaane endid.

Mis puudutab neid inimesi, keda Eesti on soovinud vastu võtta Eestisse seetõttu, et nende elu on Afganistanis ohus ja kes on teinud vahetut koostööd Eesti organisatsioonidega või töötanud Euroopa Liidu või NATO heaks, siis nendest inimestest, kes on töötanud koos Eestiga, oleme me enamiku saanud Afganistanist välja tuua liitlaste abiga.

Tõepoolest, siinkohal suur aitäh Prantsusmaale ja ka Poolale, kes meid on aidanud selles missioonis vahetult! Need inimesed on Afganistanist toodud välja. Seetõttu ei ole meie jaoks sedavõrd akuutne see küsimus, kuidas lahendatakse üksikute indiviidide lahkumine pärast 31. augustit Afganistanist.

Mis puudutab neid isikuid, keda me Eestis oleme valmis vastu võtma seetõttu, et nad on töötanud Euroopa Liidu või NATO missioonide heaks kas tõlkide, autojuhtide või administratiivtöötajatena, siis selle jaoks on loodud vahejaamad. Väga mitmed inimesed, Afganistani töötajad, on juba viidud vahejaamadesse teistes Euroopa riikides ning sealt tuleb üks või teine perekond hiljem ka Eestisse.

Nii et need inimesed, keda meie oleme valmis vastu võtma, peaksid olema juba suures osas tänaseks Afganistanist lahkunud.

Loomulikult rõhutan siin veel kord üle, et jätkub rahvusvaheline koostöö selle nimel, et suurem vägivald Afganistanis ikkagi hoitaks ära. Uue Talibani võimuga suhtlus on tingimuslik, et mõjutada neid üles ehitama ühiskonda, kus kõigil inimestel oleks turvaline elada, hoolimata sellest, millised on nende poliitilised vaated. Aitäh!

Juhataja
Kas peaminister soovib täiendada või midagi lisada?

Võtame järgmise küsimuse.

Mihhail Vladislavlev, Tallinna uudised
Küsimus on välisministrile. Te rääkisite, et Eesti olevat toonud Afganistanist välja kõik need inimesi, keda me soovisime. Eile käis jutt 13 inimesest, kes on kusagil teel, üks pere on praegu kohal ja võib olla kuni kolm inimest, kes veel võivad ka Kabulist välja sõita. Nii et ilmselt isegi 30 inimest, mis oli piirnorm, me ei saa kätte.

Kas te saaksite täpsustada, kui kaugel need veel kaks peret on ja kui palju meil on tegelikult teoreetiliselt võimalik neid veel kätte saada? Aitäh!

Eva-Maria Liimets
Praegu minu andmetel on Afganistanist evakueeritud 15 inimest nendest 20-st, keda Eesti on olnud valmis vastu võtma seoses koostööga mittetulundusorganisatsioonidega. Need on inimesed, kes on olnud koos oma perekondadega ja meie nimekirjades seoses sellega, et nad on soovinud sealt lahkuda.

Nii et selles mõttes ma lööksin selle arvu 30 kaheks: üks on see 20, kellega Eesti on vahetult oma initsiatiivil tegutsenud ja aidanud nendel inimestel Afganistanist lahkuda, ning teine 10 on see, mida me teeme koostöös Euroopa Liidu ja NATO-ga. Need protsessid on erinevad.

Ja kui me räägime sellest hulgast, kes tegi Eesti mittetulundusühendustega koostööd, siis enamiku nendest me oleme toonud riigist välja.

Tõepoolest, see olukord muutub tundidega. Inimesed muudavad ka näiteks protsessi ajal meelt. Näiteks, kui inimene saab teada, et me ei ole valmis evakueerima ka tema sugulasi, kes oleksid samuti valmis kaasa tulema, siis ta on loobunud. Nii et see pilt on väga muutuv.

Seetõttu on ka see number muutunud, kuid praegustel andmetel peaks olema 15 isikut Afganistanist välja liikunud.

Juhataja
Võtame järgmise küsimuse.

Anna Teele Orav, Delfi
Küsin veel piirangute kontrollimise kohta. Kaubanduskeskustes, tänavapildis ja ühistranspordis on näha, et inimesed küll kannavad maski, aga samas seda hirmu viiruse ees võib-olla enam nii väga ei ole ja natuke on inimestel ka juba suva. Kas te plaanite hakata seda rangemalt kontrollima ja suunata sinna rohkem haldusressurssi või rõhute pigem inimeste oma südametunnistusele ja koostöövalmidusele?

Küsimuse teine pool on koroonatõendi kohta. Inimesed on märganud, et seda ei kontrollita päriselt, vaadatakse lihtsalt peale. Kas teil on ka selle kohta mingi lahendus või te seal samamoodi lihtsalt loodate, et inimesed ikkagi kontrollivad? Aitäh!

Kaja Kallas
Jah, me küll siin paar nädalat tagasi suurendasime ka neid patrulle, kes kontrollivad kõikvõimalike meetmete täitmist, aga selge on see, et igale inimesele kõrvale me politseinikku ei pane, seda ei olegi plaanis.

Väga hea koostöö on olnud katuseorganisatsioonidega, näiteks kaupmeeste liit, kes tegelikult teeb väga hästi koostööd selles, kuidas paluda inimestel ikkagi maskid panna ette kaubanduskeskuses, et eneseregulatsioon ka toimiks.

Sest ma tahan ikkagi rõhutada seda, et see viirus levib inimeselt inimesele. See, kuidas inimesed käituvad, mõjutab seda viirust kõige rohkem.

Selge on see, täpselt nagu te ütlesite, et inimesed on väsinud ja tundub juba, et enam ei ole nii suurt hirmu selle viiruse ees. Ja see ongi nii, täpselt nii dünaamiline see kriis on olnud, et see täpselt niimoodi ongi muutunud. Sellest saame aru. Aga kui me vaatame praegu seda, et näiteks maski kandmine või nina ja suu katmise kohustus on meil väga piiratud kohtades, kus ollakse lühikest aega, siis ma usun, et see tegelikult ei olegi piirang või kuidagi ahistav meede.

Mida ma tahaks veel öelda? Kui käia mujal maailmas, siis näiteks, kui sa unustad ühistranspordis maski ette panna, siis kaasreisijad ütlevad sulle: „Vabandust, pane mask ette!“

Meil justkui oodatakse, et las keegi teine tuleb, las tuleb politseinik, kes ütleb.

Aga miks mitte seda siis ka meelde tuletada ühistranspordis, et meil on selline kohustus, palun, võib-olla sa unustasid, aga ole kena ja pane see mask ette. Kindlasti see peab olema selliselt [korraldatud], et on koostöö inimeste vahel ja, ütleme, mõistmine, et ühiskonna tervikpilt sõltub igaühest meist.

Juhataja
Välisministril oli üks täpsustav kommentaar.

Eva-Maria Liimets
Aitäh! Täpsustan seda numbrit. Tõepoolest, praegu me saame ikkagi kinnitada, et 13 inimest on Kabuli lennuväljalt evakueeritud. Sama number, kui oli teisipäeval nende kahe teise isikuga, kellega me oleme olnud kontaktis, et nad on veel teel. Kui kaugel nad täpselt on, seda ei saa kinnitada enne, kui nad on jõudnud Euroopa pealinna. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Andres Sutt soovis ka kommenteerida.

Andres Sutt
Jaa, tõendite kohta. Nii palju, kui meil on ülevaadet ja tagasisidet, on see kontrollimine ja esitamine ikkagi toimunud hästi. Kindlasti on kuskil keegi, kes on võib-olla olnud vähem hoolas. Aga tõendite kasutamine [toimib], kaasa arvatud see, et näiteks inimestel, kellel ei ole nutitelefoni, on olnud võimalus see välja printida, ükskõik kas oma pereliikmete abiga või on aidanud kohalik omavalitsus või raamatukogu. Ka see võimalus on jätkuvalt olemas, et kellel endal see võimalus puudub, neile kohalikud omavalitsused sotsiaaltöötajate ja ka raamatukogude kaudu on need printimisvõimalused andnud, ja see täiesti toimib.

On olnud ju suuremaid ja väiksemaid üritusi Eestis, kus on tõendit kontrollitud. No mõnel puhul on tõendi kontrollimine olnud kiirem protsess kui pileti kontrollimine. Nii et ma arvan, et praktikas me kõik harjume.

Ja ma väga nõustun sellega, mida peaminister ütles, et lõppeks on see ju meie ühiskonna ja kogukonna väärtushinnangute küsimus. Kui me üheskoos leiame ja mõistame, et maskikandmine on meie enda ja teiste turvalisuse huvides, siis me seda ka teeme.

Ma arvan, et kui nüüd keerata kella natuke tagasi ja mõelda kevade peale, siis me tegelikult saavutasime väga-väga suure maskikandmise määra, st pigem olidki võib-olla üksikud erandid, kui sa nägid inimest, kes maski ei kandnud. Ma arvan, et ka seekord me võiksime sinna üheskoos jõuda.

Kaja Kallas
Küsimus oli tõendi kohta, et seda kontrollitakse pealiskaudselt.

Andres Sutt
No selle kohta minule isiklikult ei ole mingisugust infot või tagasisidet, et seda ei kontrollita QR-koodi-lugejaga. Nii palju kui mina tean, on ikkagi lugejaga kontrollimine see, mida tehakse.

Noh, me peame arvestama muidugi näiteks välisturistide puhul, kes tulevad väljastpoolt Euroopa Liitu, et neil ongi teistsugused tõendid, mida QR-koodi-lugejaga ei olegi võimalik kontrollida. Eks seal tuleb vaadata tõendit ja tuvastada isikut.

Aga sellest, et meil oleks infot, et nüüd on massiliselt kuidagi mitte kontrollitud tõendeid, mina küll ei ole teadlik. Ma ei tea, kui keegi teine on …

Juhataja
Tervise- ja tööminister soovib täpsustada.

Tanel Kiik
Jaa, kõik on õige, mis on seni räägitud.

Lihtsalt numbritest niipalju, et tänaseks on genereeritud üle 500 000 COVID-i-tõendi, neist enamik on vaktsineerimise tõendid, teatud väiksem osa ka läbipõdemise tõendid või testi tõendid. Ehk üle poole miljonil inimesel on see olemas.

Nagu enne viidati, alaealiste puhul see ei olegi nõutav. Ja loomulikult neid tõendeid saab teha ja tehaksegi juurde vastavalt kas infosüsteemide kaudu või siis, nagu Andres Sutt viitas õigesti, kohalikud omavalitsused, raamatukogud, aga ka sotsiaalkindlustusameti esindused ja teenindusbürood on need kohad, kuhu saavad pöörduda need inimesed, kellel mingil põhjusel pole endal [väljatrükkimine] võimalik.

Mis puudutab seda kontrolli ja järelevalvet, siis esmane reegel ja loogika peaks olema meie igaühe peas see, et me ei kanna seda maski mitte Kaja Kallase, Jüri Ratase, Tanel Kiige, Andres Suti või Eva-Maria Liimetsa rõõmuks, vaid ju me ikka kanname seda selleks, et viiruse levikut tõkestada. Ja koroonaviirusel ei ole sellist hoolimist sellest, kas politsei- ja piirivalveameti või terviseameti järelevalve käigus tuvastati maski kandmine või COVID-i-tõendi võltsimine või mitte. Viirus lähtub oma loogikast.

Ja eesmärk on viiruse levikut pidurdada. See tähendabki seda, et meil kõigil on mõistlik neid kokkulepitud reegleid sellepärast täita, see on peamine koht, et vähendada nakkusohtu endale ja teistele, hoida ühiskonda avatuna, anda seeläbi oma panus.

Loomulikult me ei ole naiivsed, me ei jää ainult sellele lootma, aga see on peamine, millele me loodame. Õigemini mitte peamine, millele me loodame, vaid peamine, millega me arvestame, on see, et valdav osa inimesi on vastutustundlikud ja nad saavad aru, et kui keegi kodus ei näe, kas nad käsi pesevad või pese, ei tähenda seda, et nad jätavad käed pesemata. Sama loogika peaks olema nende reeglite täitmisega.

Aga loomulikult on õige, et meil on terviseameti järelevalve, on asutustel endal ja ürituse korraldajatel endal nõue kontrollida, on see siis maskikandmine või COVID-i-tõend. Neil on endal kohustus ka vastavaid silte välja panna, vastavat teavitusi teha jne. Eks see harjumine võtab natuke aega, see on ka arusaadav. Ja vajaduse korral terviseamet tõesti vastavalt valitsuse korraldusele kahe nädala taguse otsusega on kaasanud politsei- ja piirivalveameti samuti laiemalt nii eneseisolatsiooni kui ka muude COVID-i tõkestamise reeglite kontrollimisse. Aga ma arvan, et see kontrollimise vajadus võiks eeskätt jääda meie igaühe enda vastutustunde peale.

Nii nagu peaminister ütles, me ei taha keegi sellist riiki, kus iga hommik algab intervjuuga politsei- ja piirivalveameti ametnikule või terviseameti ametnikule, vaid me tahame sellist riiki, kus me ühiselt pingutame selle nimel, et seda viirust võita. Ja see on võidetav tänu vaktsineerimisele.

Järelevalve jääb siiski sellele väiksele osale ühiskonnast, kes mingil põhjusel arvab, et reeglid neile ei kehti või et nende eiramine annab neile kuidagimoodi edumaa teiste ees, aga see on ju enesepettus. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Tänane pressikonverents on lõppenud. Nüüd on veel võimalus teha valitsuse liikmetega eraldi intervjuusid. Palun teeme neid hajutatult!

Valitsuse kommunikatsioonibüroo