Valitsuse pressikonverents, 27. mai 2021

27.05.2021 | 11:00

Ministeeriumide ühishoones (Suur-Ameerika 1) toimunud valitsuse pressikonverentsil osalesid ning ajakirjanike küsimustele vastasid peaminister Kaja Kallas, tervise- ja tööminister Tanel Kiik, sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo ning keskkonnaminister Tõnis Mölder.
    • Jaga

Juhataja Eero Raun
Tere päevast, hea Eesti avalikkus! Lugupeetud ajakirjanikud! Me alustame Vabariigi Valitsuse pressikonverentsi ja teeme seda siit ühendministeeriumi majast viimast korda. Alates järgmisest nädalast on plaanis jätkata pressikonverentside pidamist Stenbocki majas.

Meie tänasel pressikonverentsil esinevad teile peaminister Kaja Kallas, tervise- ja tööminister Tanel Kiik, sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo ja keskkonnaminister Tõnis Mölder.

Proua peaminister, palun!

Kaja Kallas
Aitäh! Tere päevast! Alustan vast kõige päevakajalisemast. Euroopa Ülemkogu otsustas esmaspäeval kehtestada Valgevenele sanktsioonid. Muu hulgas oli üks sanktsioonidest see, et keelatakse Belavia lennud Euroopa Liidu lennujaamadest. Eesti keelab sarnaselt teiste Euroopa Liidu riikidega Belavial Eesti lennujaamadesse lendamise. Ametlik otsus selle kohta saab vormistatud täna pärastlõunal.

Miks see on võtnud aega? Sellepärast, et me ei ole autokraatne riik. Kui me teeme otsuse, siis me peame selle ka vormistama õigusriigi nõuete kohaselt. Igal juhul saame me selle otsuse täna pärastlõunal ära teha.

Koroonaviirusest peame endiselt rääkima. Viiruse leviku olukord muutub samm-sammult paremaks. Riskitase on ikkagi kõrge, kuigi oleme oranžil tasemel ja liigume kollase poole. Nakatumise tase on võrreldav eelmise aasta oktoobriga. Nakatumise näitajad vähenevad stabiilselt ja ka haiglaravi näitajad vähenevad stabiilselt ning see annabki võimaluse teha leevendusi.

Kõigepealt suur tänu kõikidele inimestele, kes on neid leevendusi mõistlikult kasutanud ja on jäänud oma tegemistes ettevaatlikuks, nii et meie nakatumisnäitajad ei ole hakanud üles minema. See kõik annab lootust, et suvi tuleb ja toimub tavapärasel moel.

Niisiis, jätkame piirangute leevendamist. Alates järgmisest nädalast on lubatud uute reeglite järgimise korral avada siseruumides avalikud saunad, spaad, veekeskused ja ujulad. Samuti saab sportida, treenida ja tegeleda huvitegevusega ilma rühmapiiranguteta ja suurema osalejate arvuga. Avalikes siseruumides tuleb 2 + 2 piirangu asemel arvestada hajutatuse nõudega. See tähendab, et inimestel tuleb hoida mõistlikku vahemaad.

Alates 31. maist võib siseruumides toimuvatest avalikest koosolekutest ja üritustest osa võtta kuni 200 inimest. Arvestada tuleb kuni 50-protsendilise ruumitäitumuse nõudega. Üritused peavad lõppema üldjuhul kell 22. Kui aga teatrietendus, kinoseanss või kontsert pole selleks kellaajaks läbi saanud, tohib külastajatele uksed sulgeda mõistliku aja jooksul ka pärast kella 22.

Pärastlõunasel kabinetinõupidamisel veel arutame, aga plaanis on teha ka otsus järgmiste leevenduste kohta, mis hakkavad kehtima 14. juunist. Leevenevad ruumitäitumuse piirangud 50 protsendini, pikenevad lubatud lahtiolekuajad, südaööni ning suureneb ka osavõtjate piirarv.

Näiteks sisetingimustes toimuvatest avalikest üritustest tohib alates 14. juunist osa võtta kuni 600 inimest. Arvestada tuleb endiselt 50-protsendilise ruumitäitumuse piiranguga. Välitingimustes võib üritustest osa võtta kuni 1000 inimest ja kõik üritused peavad lõppema keskööl. See on vajalik eelkõige selleks, et hoida ära suuremat nakkuse levikut pidude käigus, kuna see on pidude haigus.

Sarnased nõuded kehtivad 14. juunist sportimise, treenimise, huvitegevuse ja huviharidusega tegelemisel, saunades, spaades, veekeskustes, basseinides ja ujulates ning spordi- ja liikumisüritustel, samuti spordivõistluste korraldamisel.

Ka muuseumite ja näituseasutuste siseruumides tohib ülejärgmisest nädalast viibida hajutatuse nõuet arvestades ruumi kohta kuni 600 inimest, arvestusega, et ruumist ei tohi olla täidetud rohkem kui 50 protsenti. Välialadel on lubatud territooriumi kuni 50-protsendiline täitumus ning nii sise- kui ka välialade külastajatele tuleb uksed sulgeda südaööl.

Toidukohtade siseruumides kehtib alates 14. juunist samuti 50-protsendilise täitumuse nõue ja arvestada tuleb ka hajutatuse nõudega. Laudkonnast osavõtjate arvule enam piirangut ei seata. Toitlustusasutuste siseruumide välialad tuleb klientidele kohapeal söömiseks ja joomiseks sulgeda hiljemalt südaööl.

Poodides ja teeninduskohtades peab olema tagatud hajutatuse nõue ning ruumitäitumus tohib olla kuni 50 protsenti.

Samuti [kavandame muudatust, mille kohaselt] tohib alates 14. juunist korraldada suuremate osalejate arvuga üritusi, kui neil osalevad üksnes negatiivse testi tulemusega, COVIDi läbi põdenud või selle vastu vaktsineeritud inimesed. Ehk plaanime ikkagi piloteerida seda COVIDi sertifikaati selliselt, et me saaksime tegelikult teha ka suuremaid üritusi, ilma et see tooks kaasa suuremat nakkusohtu.

Paljud riigid on sarnaselt Eestiga juba võtnud või võtmas kasutusele digitõendit, et muuta reisimine mugavamaks ja avada teenuseid ohutumalt suuremale hulgale inimestele. Selle tõendi mõte on see, et sul on võimalik näidata, et sa ei ole teistele ohtlik ja oled terve.
Oluline on ehk ka see, et vabatahtlikult selle digitõendi abil mahtude suurendamine on igale organisatsioonile ja külastajale võimalus, mitte kohustus. Igal juhul saab ka muudmoodi, aga lihtsalt siis on piirarvud väiksemad.

Vaktsineerimisest. Et viiruse leviku langustrendi hoida, jätkame vaktsineerimist ja see on meie lähikuude prioriteet. Mida rohkem inimesi on vaktsineeritud ja viiruse eest kaitstud, seda kindlam on, et meie tervisesüsteem peab vastu, meie haiglad ei ole ülekoormatud ja me saame minna edasi harjumuspärase ühiskonnaeluga. Seetõttu kutsun kõiki, kes ei ole veel seda teinud, vaktsineerima, kõigepealt panema ennast kirja. Täpsemalt räägib sellest tervise- ja tööminister.

Vaktsineerimiseks saab aja kirja panna digiregistratuuris, neid aegu on jälle juurde tulnud. Ja need inimesed, kes seda mingil põhjusel digiregistratuuris ennast registreerida ei saa – kas tervisliku seisundi tõttu või lihtsalt sellepärast, et neil puudub digiregistratuurile ligipääs –, saavad seda teha telefonil 1247. Eelmisel nädalavahetusel tehti üle 30 000 broneeringu. Uus suurem kogus aegu tuleb jälle juurde lähipäevil.

Igal juhul on oluline veel üle rõhutada, et kõik inimesed saavad veenda ka oma lähedasi, et vaktsineerima peab, isegi praegu, kui meil viiruse leviku numbrid lähevad alla, just selleks, et olla valmis sügiseks.

Valitsuse istungil oli meil täna 18 päevakorrapunkti. [Teeme] ka otsuse, mille kohaselt vaktsineerimiskuuri läbinud inimesed ei pea ühe aasta jooksul lähikontaktsena karantiini jääma. Ehk aasta jooksul pärast vaktsineerimist ei pea [karantiini]nõudeid täitma. Samuti piiriületuse puhul saab vabastuseks, mis on praegu kuus kuud, edaspidi üks aasta. Muus osas jäävad COVIDi diagnoosiga haigetele ja lähikontaktsetele kehtivad karantiininõuded samaks ja need pikenevad aasta lõpuni.

Kiitsime heaks ka koroonakriisiga seoses antavate sporditoetuste muudatused. Muudatustega täpsustatakse spordialaliidu ja meistriliigade jätkusuutlikkuse toetuse tingimusi ning luuakse uus meede liikumisharrastuse ürituste korraldajate toetamiseks. Kokku kasvab toetus spordiorganisatsioonidele rohkem kui 1,1 miljonit eurot.

Meetmetest kompenseeritakse spordiorganisatsioonide põhitegevusega seotud kulusid, mille katmiseks planeeritud tulud on COVID-19 piirangutest tulenevalt oluliselt vähenenud.

Samuti eraldasime valitsuse reservist transpordiametile ligi 687 000 eurot, et katta tänavuse külma ja jäärohke talvega seotud jäämurdetööde kulud.

Nii, aga minult praeguseks kõik. Pärast vastan küsimustele.

Juhataja
Aitäh! Järgmisena räägib tervise- ja tööminister Tanel Kiik.

Tanel Kiik
Lugupeetud ajakirjanikud! Tõesti võib öelda, et COVID-19 olukord on läinud iga päevaga paremaks. See annab valitsusele võimaluse ühiskonda järk-järgult avada. Aga kindlasti ma ei väsi kordamast, et me pole veel kaugeltki seal, kuhu me jõuda tahame.

Kui me vaatame eelmist suve, kes mäletab, siis oli hetk, kui Eesti oli Euroopa Liidu kõige madalama nakatumise näitajaga riik. Praegu me oleme nende näitajate poolest jätkuvalt üle Euroopa keskmise, mis loomulikult tähendab, et meil tuleb veel oluliselt pingutada ning jätkata terviseteadlikku ja mõistlikku käitumist, piirangutest kinnipidamist ja loomulikult vaktsineerimist.

Veel on oluline, võib öelda, nii nagu eelmisel aastal ja nagu üldse COVID-19 lainete puhul väga hoolega kõik oma reisiplaanid ja sõiduplaanid läbi mõelda, seda suve, sügise ja mis tahes aastaaja kontekstis. Eriti on minu tungiv soovitus inimestele, kes ei ole veel kahe doosiga vaktsineeritud: vältige tõsisemaid reisimisi ja piirduge eeskätt puhkusega koduriigis või lähipiirkondades – seal, kus me teame, mis on nakatumise tase ja kus me saame vajaduse korral ka kiiresti tervisealast abi.

Paratamatult me näeme, et eksootilisemad tüved tulevad järk-järgult sisse, eeskätt neisse riikidesse, kus on rohkem otseühendusi, liiklust ja suhtlemist eksootilisemate maadega. Praegu on nendes riikides tihtipeale vaktsineerimise tase väga madal ja seetõttu COVID-19 seal jätkuvalt levib, samuti ei ole see sesoonsus, mis meid siin toetab, ju igal pool ühetaoline.

Ehk Eesti on sellise [laius]kraadi peal, kus tõepoolest on suvel alati viirused, eriti [ülemiste] hingamisteede haigused langustrendis ja tõus tuleb tihtipeale sügisel-talvel. Aga on riike, kus see kõik käib täpselt vastupidi. Nii et ka oma suveplaane tehes tuleks sellega arvestada, et Eesti madal ja langev trend ei ole sugugi mitte globaalne nähtus, vaid see on pigem Euroopale omane.

Samamoodi pean hästi oluliseks, et inimesed, kes on saanud vaktsineerimise aja või esimese vaktsiinisüsti saanud, laseksid kindlasti teha ära ka teise doosi. Ei väsi kordamast, et vaktsineerituks loetakse inimene siis, kui ta on saanud kaks doosi. Jansseni vaktsiini puhul piisab tõesti ühest doosist. Ka pärast seda [teist doosi] on teatud periood, kaks nädalat, kuni inimene loetakse täielikult kaitstuks.

Selline ühe doosiga vaktsineerimine sisulises mõttes, pikemas plaanis tähendab, et inimene on vaktsineerimata. See ei anna talle ka mingeid võimalusi eneseisolatsiooni kohustusest vabanemiseks reisimisel või muid hüvesid. Pigem võib see tekitada ainult probleeme. Nii et kindlasti tasub pidada sellest kinni.

Kui kellelgi tekib probleeme, näiteks ei sobi konkreetne kuupäev või kellaaeg, siis on ainuõige võtta ühendust tervishoiuteenuse osutajaga ja leida mingi muu lahendus, mitte jätta lihtsalt minemata. Kahjuks näeme, et sellega siin ja seal aeg-ajalt probleemne ilmneb.

Toetan igati ka peaministri välja öeldud üleskutset. Neil, kes ei ole veel vaktsineerimiseks aega kinni pannud, tuleks seda kindlasti teha. Meile laekub juurde iga kuu ja iga nädal uusi vaktsiine, sellest tulenevalt avatakse ka uusi vaktsineerimise aegu. Nii nagu oleme lubanud, juunikuu lõpuks saavad kõik huvilised võimaluse ennast vähemalt ühe doosiga vaktsineerida.

Vaktsineerimise edenemisest rääkides, praegune prognoos näitab, et juuni keskpaigaks oleme olukorras, kus üle poole täiskasvanutest on vähemalt ühe kaitsesüstiga COVID-19 vastu vaktsineeritud. Täiendavalt võib öelda, et 10–15 protsenti on haiguse läbi põdenud. Ehk võib öelda, et me jõuame juba jaanipäevaks perioodi, kus suurusjärgus kahel kolmandikul on vähemalt teatud kaitse COVID-19 haiguse vastu. See ei ole aga veel see siht, kuhu me jõuda tahame. Eesmärk on seatud 70+ protsendi tasemele.

Loomulikult, mida aeg edasi, seda rohkem hakatakse küsima ka selle kohta, mis saab laste ja noorte vaktsineerimisest. Need on teemad, millega valitsus suve jooksul kindlasti tegeleb. Kui tulevad kas uute vaktsiinide müügiload või, nii nagu teatud toodete puhul on juttu olnud, päris eraldi konkreetsed vaktsiinid, mis on mõeldud eeskätt alaealistele, siis peab kindlasti vaatama, milliseid nendest ja millises mahus võiks ka Eestis kasutusele võtta.

Igal juhul on vaktsineerimisega hõlmatuse tõstmine kogu valitsuse prioriteet. Ma arvan, et see on ka iga kohaliku omavalitsuse ja iga ettevõtja prioriteet. Samuti on iga inimese jaoks oluline suurendada enda kaitstust ja oma lähedaste kaitstust ning aidata riigil pandeemiast välja tulla ja kolmandat lainet minimaalsel määral hoida. Hetkel võib öelda, et oleme igati õigel kursil. Nüüd on oluline, et see kurss ei muutuks.

Teistel teemadel natuke rääkides, valitsus kiitis täna heaks muutuvtunnikokkulepete kasutamise jaekaubanduses. See on selline põhimõte, mida oleme pikalt arutanud ametiühingute, tööandjate ja sotsiaalpartneritega.

Eraldi on sõlmitud hea tahte kokkulepe, mille alusel on töölepingu seaduses teatud seadusemuudatus tehtud, et kahe ja poole aasta jooksul oleks jaekaubanduses võimalik kasutada paindlikku tööaega ehk muutuvtunnikokkuleppeid, mis võimaldavad tööandjatel paindlikumalt oma töötajate tööaega korraldada ning samal ajal tulla toime tingimustes, kus hooaja tõttu võivad töö maht ja töö vajadused ajutiselt muutuda ehk kõikuda.

Loomulikult on siin hästi oluline, et säiliks mõlemale osapoolele nii-öelda kasutegur ehk ühest küljest paindlikkus, teisest küljest kaitstus. Meie eesmärk on ka see, et inimesed oleksid pigem töölepingulistes suhetes, mis pakuvad rohkem sotsiaalseid garantiisid võrreldes võlaõiguslike lepingute ja muude selliste vormidega.

Igal juhul jälgime tähelepanelikult, kuidas see pilootprojekt edeneb ning kas seda on võimalik tulevikus laiendada ja ka mujal sektoris kasutada või tuleb see sootuks lõpetada. Loodame siin näha asjalikke tulemusi ja head koostööd mõlema tööturu osapoolega.

Sel nädalal on tõusnud teemaks ka pensionipoliitika ehk kõik pensionit puudutav. Sellest räägib täpsemalt hea kolleeg sotsiaalkaitseminister. Aga kordan lihtsalt üle, et kõiki neid muudatusi, mida valitsuskoalitsioon on tegelikult juba varem välja lubanud, on hakatud järk-järgult realiseerima.

Need on, ma ütleksin, väga järjepidevad ja Keskerakonna vaatest ühe pikema eesmärgi ja lubaduse täitmine. Keskerakond on valitsustes toetanud kahte erakorralist pensionitõusu. Mul on hea meel, et Reformierakonnaga oleme kokku leppinud kolmanda, mis tuleb 1. jaanuarist 2023. Selle juures on tulemas ka maksuvaba tulu suurendamine ehk maksuvaba tulu tõstmine kõigil keskmise pensioni saajatel, nii et keskmine pension muutub tulumaksuvabaks.

Need on põhimõtted, mida toetasid koalitsiooniläbirääkimistel tegelikult mõlemad erakonnad. Ehk nii erakorraline pensionitõus kui ka maksuvaba tulu suurendamine on Keskerakonna valimisplatvormi lubadused.

Nii et igal juhul meil on hea meel, et hoolimata COVID-19 kriisist on jätkuvalt valitsuse tähelepanu suunatud eakatele ja sotsiaalvaldkonnale. Ja täpselt nii nagu eelmises valitsuses, võib öelda, on ka selles valitsuses tugevalt toetatud tervishoidu, olgu COVID-19 kriisist ülesaamine, olgu testimised või olgu vaktsineerimisega seonduv, haiglate lisaressursi tagamine ning seeläbi tegelikult ka kõigi inimeste tervishoiuteenuste kättesaadavuse hoidmine ja väärtustamine.

Nii et liigume igal juhul edasi sotsiaalvaldkonna ja tervishoiuvaldkonna laiapõhjalise toetamisega. Need on minu arvates põhimõtted ja prioriteedid, mida tegelikult eriti kriisi ajal on just vaja, et toetada neid inimesi, kellel on raskem toime tulla, ja tagada tervishoiuteenuste kättesaadavus kõigile, sõltumata sissetulekust, sõltumata elukohast. Kindlasti ei tohi lasta pandeemial tõsiselt halvata laiemalt rahvatervise olukorda.

Sellega praegu lõpetan. Vastan hea meelega küsimustele. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo, palun!

Signe Riisalo
Tere päevast! Tervisekriis, mis on meie tähelepanu keskmes kogu aeg või hoiab meid nagu enda juures, kindlasti mõjutab ka sotsiaalhoolekande valdkonda. Sellepärast ma tahan praegu anda ülevaate sellest, missugune on hoolekandevaldkonna investeeringute plaan lähiaastateks, seda nii hoonetesse kui kindlasti ka inimestesse, sest hoolekandevaldkond on eeskätt abi ja tugi inimestele.

Mida me täna teame? Me teame seda, et tervisekriis on mõjutanud meie tundlikumaid sihtgruppe. Soome on sellel nädalal avaldanud [uudise], et puudega inimesed on olnud enim löögi all. Täpselt sama on näidanud Puuetega Inimeste Koja uuring ka Eesti kohta. Jah, puudega inimestel on keerulisem.

Samamoodi on tervisekriis mõjutanud hoolekandeasutusi. Me kõik teame kevadest ja ka selle aasta talvest hoolekandeasutuste, üldhoolduse ja erihoolekande asutuste rasket olukorda. Seal on nüüdseks tänu vaktsineerimisele olukord leevenenud.

Aga sellele vaatamata on kriis näidanud meile kätte kitsaskohad. Peame tõdema, et me ei olnud tervikuna ja kindlasti ka mitte sotsiaalvaldkonnas seesuguseks ulatuslikuks kriisiks valmis. See puudutab nii hoonete, õuealade kui ka töötajate kompetentsust ja valmisolekut selleks.

Mis on sotsiaalvaldkonnas meil kogu aeg silme ees, kõike tehes, millega me peame arvestama, on vananev ühiskond. Mida vananev ühiskond meile tähendab, numbrites? Kui meil on praegu umbes 20 protsenti elanikkonnast pensioniealised ja vanemad, siis lähiaastakümnetel tõuseb nende inimeste osakaal 30 protsendini.

See tähendab omakorda minu valitsemisalas – aga mitte ainult, Tanelil kindlasti ka – terviseteenuseid, samuti tähendab see oluliselt suuremas mahus nii sotsiaalvaldkonna töötajate juurdekasvu vajadust kui ka teenuste osutamise vajadust ning loomulikult teenuskohti.

Mis on siis need tegevused, mida me planeerime? Suuresti oleme me teinud investeeringuid viimasel 10 aastal Euroopa fondide vahenditega ja nii me jätkame ka lähiajal. Kõige esimesed ressursid, mis tegelikult juba selle aasta sügisel avanevad, on seotud peamiselt kriisiga ja kriisivalmiduse võimekuse tõstmisega.

Nii me oleme planeerinud juba septembrist nelja miljoni ulatuses parandada üldhoolekandeasutuste olukorda, toetades neid võimalusega, et nad saavad ressurssi, mis on mõeldud ruumide ümberehitamiseks ligipääsetavuse ja ohutuse tagamise eesmärgil. Aga väga oluline, mis ka kriisis välja tuli, on ventilatsioonisüsteemide parandamine, veevarustuse, side, elektrivõrgu ja muu sellise uuendamine.

Meil on Eestis peaaegu 200 üldhooldekoduteenuse osutamise kohta. Ressursid on planeeritud selliselt, et sajale neist ehk 50 protsendile on võimalik tuge ja abi pakkuda.

Edasi on meil selline valdkond nagu vanemate inimeste iseseisvat elu ja toimetulekut toetavad tegevused. Siin ma sooviksin rõhutada teenusmajade rajamist ja selleks ette nähtud meedet järgnevatel aastatel, mis on 136 571 000 eurot.

Mida me mõtleme teenusmajade all? Me mõtleme seda, kuidas tagada meie vanemaealistele, aga ka pikaajalise hoolduse vajadusega puudega inimestele iseseisvat elamist nii kaua, kui see on vähegi võimalik.

Me teame, et koduteenuste osutamine on samuti oluline, aga ühel hetkel muutub see keerukaks. Nii et sellised kortermajad, kus on toetavad tugiteenused vanemaealistele ja vajaduse korral ka puudega inimestele, et nad saaksid oma elu seal korraldada kõrvaliste teenuste toel, on seatud eesmärgiks.

Nüüd, mis valdkonnad meil veel keerukad on? Keeruline on pikaajaline hooldus just nendesamade koduteenuste kontekstis. Siin on 680 800 000 eurot planeeritud järgmistel aastatel, selleks et toetada kodus elavaid abi vajavaid inimesi, sealhulgas erihoolekande kliente, et mitte viia neid institutsioonidesse, vaid pakkuda toetust nii töötamisel kui ka kodus ja igapäevakeskkonnas toimetulekuks. Sellest ressursist osa on kavandatud ka suure hooldusvajadusega ja erivajadustega lastele, 6,5 miljonit eurot läheb lastele.

Räägin ka sellest, mida me oleme seni teinud, et te võiksite natuke aimu saada, kuidas Euroopa vahendid on meid juba aidanud. Maikuu seisuga me saame öelda, et 884 kodu on ümber ehitatud ja kohandatud selleks, et inimesel oleks võimalik oma erivajadusega toime tulla tavapärases elukeskkonnas. Ja 2023. aasta lõpuks on seatud siht enam kui 2300 inimese kodu kohandamiseks.

Erihoolekandes, mis on samamoodi hästi keerukas valdkond, sest see vajab üsna spetsiifilist väljaõpet ja ka elutingimusi, on meil 2023. aasta lõpuks plaanitud 1700 kvaliteetset peresarnast elamiskohta, kus ei ela ühiselt koos rohkem kui 10 inimest – selleks et seal kodusarnasust ja hubasust säilitada.

Need on need sihid, mida me oleme endale seadnud. Aga olen valmis küsimustele vastama.

Aa, jaa, pensioniteema viskas tervise- ja tööminister ka veel õhku. Väga oluline teema. Tõepoolest, sellel nädalal on juba tulnud üks uudis, mis puudutab keskmise vanaduspensioni tulumaksuvabastuse eelnõu kooskõlastusringile saatmist ministeeriumitesse. Ja täna on minul kavas alla kirjutada teine pensionit puudutav seaduseelnõu ning saata see kooskõlastusringile. See puudutab erakorralist pensionitõusu.

Nii nagu varem on koalitsioon ühiselt välja öelnud, on plaan 2023. aasta 1. jaanuarist tõsta pensione 20 euro võrra, see tähendab nii pensioni baasosa kui ka rahvapensioni. Pikas vaates tähendab see indekseerimistega pidevat ja täiendavat pensionitõusu.

Küsimustele vastan hea meelega.

Juhataja
Aitäh! Keskkonnaminister Tõnis Mölder, palun!

Tõnis Mölder
Tere päevast! Räägin lühidalt Vabariigi Valitsuse istungil olnud kahest keskkonnaministeeriumi kaitse-eeskirja uuendamisest. Me liigume sellises tempos sellega edasi, et me vaatame üle Eesti üle kõik kaitse-eeskirjad.

Täna oli Vabariigi Valitsuse istungi päevakorras kaks kaitse-eeskirja muudatust, üks puudutas Viljandimaad ning teine Viljandi-, Jõgeva- ja Tartumaad. Nii et aastaks 2023 peame me olema kõik need kaitse-eeskirjad uuendanud. Selle tempoga me tegelikult päris hästi jätkame.

Kui siin on olnud aeg-ajalt selliseid küsimusi, et kas kaitse-eeskirjade uuendamine tähendab ikka ja alati seda, et me kaitsealuseid maid suurendame, siis ütlen, et see ilmtingimata alati ei tähenda seda. Me vaatame üle, et mis on nendel kaitsealustel maadel see kaitsealune liik, mida kaitsta. Ja kui see on põhjendatud, siis me muidugi suurendame seda ala. Aga näiteks ka tänase otsuse põhjal me vähendasime mõnes kohas just nimelt kaitsealuseid maid, sest kaitsealuseid liike seal enam ei tuvastatud.

See oli lühidalt sissejuhatus tänasel Vabariigi Valitsuse istungil räägitu kohta.

Ma tahtsin veel rääkida kahest teemast, mis on viimasel nädalal keskkonnaministeeriumi vaatest meediakünnise ületanud.

Esimene neist on pesitsusrahu ja linnurahuga seotud temaatika. Ma tahan kõigepealt juhtida kõigi tähelepanu sellele, et selle perioodi jooksul on tulnud keskkonnaametile oluliselt rohkem ja intensiivsemalt sisse kaebusi lindude pesitsusrahu rikkumise, tahtlike rikkumiste ja pesade lõhkumiste kohta. Kaebuste arv on väga-väga suur.

Ma juhin tähelepanu sellele, et keskkonnaamet peab kõiki neid kaebusi, mis sisse tulevad, menetlema. Aga oluline on siin tähele panna ikkagi seda, et keskkonnaamet peab ka hindama, mis on kaebuse sisu ja mis on kaebuse üldistuse aste, ning siis vastavalt sellele otsustama, kas sellele kaebusele reageerida ja kuidas sellele reageerida.

Kindlasti peaks keskkonnaamet minema kohale koos selle maaomanikuga ning vaatama üle ja kontrollima, millised linnud seal täpselt pesitsevad, kas tegemist on kaitsealuste liikidega, kas tegemist on kaitsealuste maatükkidega.

Eelkõige on meie prioriteedid ohtu sattunud linnuliigid või liigid, mille arvukus ei ole nii kõrge. Aga me peame arvestama ka sellega, et kuna looduskaitseseadust ega ühtegi ministri määrust ei ole viimastel aastatel muudetud ega rakendatud, siis kahtlemata keskkonnaamet peab arvestama sellega, et senine praktika muutus üleöö ei ole mõistlik ega lähe kokku hea õigusloomega.

Kõikidele sektoritele, kui on soovi teha selliseid praktika muudatusi, peab andma mõistliku aja üleminekuajaks. Nii et ma olen planeerinud ka seda, et ma lähipäevadel saadan keskkonnaametile ühe märgukirja, kus ma juhin nende tähelepanu just nimelt sellele, et seadused ei ole muutunud selle temaatika puhul. Juhin tähelepanu sellele, et igale kaebusele tuleb reageerida, ohtu tuleb hinnata ja neid proportsioone tuleb vaadata, aga samal ajal tuleb anda ka eri sektoritele aega ja võimalust nende teemadega kohaneda, kui see praktika muutus on toimunud.

On oluline, et looduskaitseseadus juba sätestab kriteeriumid, kuidas lindude pesitsusrahu tagada. Juhin tähelepanu, et looduskaitseseaduse paragrahv 55 ütleb seda, et kui see tegevus on tahtlik, lindude pesitsusrahu ja pesade hävitamine on tahtlik, siis peaks keskkonnaamet sekkuma.

Ma arvan, et iga kord, kui keskkonnaamet on neid ettekirjutusi teinud, seda tahtlikkust ei ole tuvastatud. Ja on ka olukordi, kus keskkonnaamet ei ole raietegevust peatanud. Kui see on põhjendatud, siis kahtlemata raietegevus tuleb peatada, aga soovitatavalt võiks see raietegevus olla peatatud mitte kogu sellel metsamajandamise raielangil, vaid ikkagi ainult selles asukohas, kus see pesitsus on aset leidnud.

Juhin tähelepanu ka sellele, et Riigimetsa Majandamise Keskus on juba viimased paarkümmend aastat näidanud head eeskuju, nii et alates 15. aprillist kuni 15. juunini, sõltumata metsa liigist või metsa tüübist, kehtivad seal majandustegevusele selged piirangud. Ma loodan, et ka erasektor ja erametsaomanikud võtavad sellest heast eeskujust tuld ja järgivad seda.

Oleme ka kokku leppinud selle, et kuna see segadus on siin tekkinud ja eri osapooled tõlgendavad seadust erinevalt, siis just nimelt vaadates järgmist aastat, 2022, esitan ma lähiajal kooskõlastamiseks teistele ministeeriumitele looduskaitseseaduse muutmise, et kõik saaksid ühtemoodi sellest paragrahvist aru. Kavatseme laiendada just nimelt pesitsusperioodi eelkõige looduskaitselistele maa-aladele ja looduskaitselistele liikidele.

Teine teema, mis on ka olnud päevakorras, on põlevkiviõlitehase ehitus. Selle kohta on eri osapooled sõna võtnud.

Ma tahaksin kõigepealt natukene tausta tutvustada. Põlevkiviõlitehase puhul me peame kindlasti arvestama keskkonnaministeeriumi vaates eelkõige meie kliimaeesmärke ja keskkonnaeesmärke, aga selle objekti puhul kindlasti ka sotsiaalmajanduslikke eesmärke.

Kahtlemata sellel objektil on nii keskkonnalist mõju kui ka positiivset sotsiaalmajanduslikku mõju Ida-Virumaale. Nii et kogu sellel skaalal tuleb leida mõistlik tasakaal ja vastavalt sellele projektiga edasi liikuda.

Kindlasti on selle põlevkiviõlitehase puhul oluline, et me rakendame ikkagi tehnoloogiaid, mis on oluliselt keskkonnasõbralikumad kui praegune tehnoloogia. Me liigume oluliselt paremate ja keskkonnasäästlikumate tegevuste poole.

Eesti kliimaeesmärgid, kliimadokumendid ja kliimaambitsioonid, mis meil on kokku lepitud, on arvestanud sellega, et põlevkiviõlitehas tuleb. Ehk see põlevkiviõlitehase rajamine konkreetselt ei halvenda meie kokku lepitud positsioone.

Nii nagu ma ütlesin, sellel on suur sotsiaalmajanduslik mõõde. Suure tõenäosusega, kui selle objekti ehitus peaks lahti minema, siis Ida-Virumaal selle ehitusperioodi ajaks – tuletan meelde, et Ida-Virumaa töötuse aste on Eesti kõrgeim, 14,7 protsenti – on kahtlemata sinna oodata lisatööjõudu, vabanevad lisaks ametikohad. Ja täiendavalt, kui see põlevkiviõlitehas peaks ükskord valmis saama, siis tekib sellesse piirkonda 500 uut töökohta.

Muidugi on oluline arvestada kogu selle projekti puhul seda, mida teeb CO2 hind. Kui Euroopa Liit peaks tulema välja oluliselt ambitsioonikama plaaniga vaadata üle nii CO2 kvootide hinnatase kui ka vabade ja tasuta kvootide arv, siis tuleb see majandusmudel uuesti läbi arvutada ja eks seejärel tuleb juba valitsusel otsuseid teha.

Aga hetkel meil uusi teadmisi ei ole ja praeguste prognooside järgi tundub õlitehase rajamine majanduslikult mõistlik, samuti arvestab see meie keskkonnaeesmärke.

Ma tahan veel tähelepanu juhtida sellele, et kui see valitsuskoalitsioon loodi, siis see oli üks teema, mida ka põgusalt arutati. Positsioon oli selge ja ühtne: seda projekti, mis on eelmises valitsuses heaks kiidetud, me muutma ei hakka, kui olukord ei ole muutunud.

Ja kui on mõnel valitsuskoalitsiooni partneril soov seda teemat arutada ja teha siin teistsuguseid otsuseid, siis see koht, kus saab langetada otsuseid ja teha väga strateegilisi muutusi, on ikkagi ainult Vabariigi Valitsuse tasemel. Nii et kui see soov on, siis seda saame kindlasti arutada. Aga hetkel meie vähemalt selleks vajadust ei näe.

Nii et need olid need kaks teemat, mis ma tahtsin lühidalt siia lauale panna. Juhin teie tähelepanu ka sellele, et järgmise nädala esmaspäeval tuleme me välja metsanduse arengukava uue tekstilise osaga. Vastloodud – õigemini mitte vastloodud, vaid paar kuud tagasi loodud – teadlaste ja ekspertide töörühm on saanud valmis oma tekstiosa ja esmaspäeval tutvustame seda ka avalikkusele. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Lugupeetud ajakirjanikud, palun teie küsimusi. Esitage oma nimi, kanal ja küsimuse adressaat ka.

Mari Eesmaa, Delfi
Küsimus on Tanel Kiigele, aga võib-olla ka peaminister oskab kommenteerida või midagi lisada.

Tahan küsida täpsemalt selle vaktsineerimissertifikaadi kasutamise kohta meil siseüritustel, suurüritustel. Mis ajast võiks see kasutusele tulla? Kas on ka mingisugused osalejate piirarvud, näiteks et alates 1000 osalejaga üritustel seda kasutatakse?

Ja sinna juurde küsin seda. On ka inimesi, kes ei ole lasknud end vaktsineerida, näiteks meditsiinilistel põhjustel. Kas sinna sertifikaati lisatakse võimaluse korral ka näiteks äsja tehtud PCR-test või kiirtest, mis tõestaks nende mittenakkusohtlik olemist? Aitäh!

Tanel Kiik
Aitäh küsimuse eest! Väga oluline teema. Absoluutselt, esmane põhimõte, millest me lähtume nende digitõendite kasutamisel, on diskrimineerimise vältimine. See tähendab seda, et kõigi nende ürituste puhul eesmärk on võimaldada lihtsalt rohkem ohutuid sündmuseid-üritusi, kui see oleks teostatav ilma usaldusmeetmeteta.

Konkreetselt selle digitõendi – rõhutan, et see ongi digitõend, on see COVID-19 tõend, tervisetõend või kuidas keegi nimetada tahab, see ei ole vaktsineerimispass, ehkki selline sõna on läinud juba igal pool ringlema – mõte ongi algusest peale see, et inimene on kas a) esitanud negatiivse testi, on b) läbi põdenud haiguse või c) kahekordselt vaktsineeritud. Ehk kõik need kolm on võrdsustatud.

Seal võib olla erinev ajaline tärmin, loomulikult, sest test ei saa olla kuus kuud vana, vaid see võib olla kas 72 tundi või 48 tundi, samamoodi võib see olla kohapeal tehtud.

Eesti lähtub sellest, et kuus kuud on see periood, kus inimene on nakkusohutu. Ja vaktsineerimise puhul on praegu 12 kuud, aga see võib tulevikus veel muutuda. Need on need alternatiivid, mille puhul on võimalik saada kas lühendust eneseisolatsiooni kohustusest või päris vabastust sellest ning ka suve jooksul suuremate osalejate piirarvuga suurüritusi korraldada.

Täpsed numbrid, mida me arutasime tegelikult juba teisipäeval valitsuses, mille puhul juriidiline korraldus on veel lõplikult kinnitamata, on niimoodi, et siseruumides võiks olla kuni 2000 inimest, välisruumides kuni 6000 inimest. Need numbrid võivad suve jooksul muutuda, tulenevalt epidemioloogilisest olukorrast ja tulenevalt ka sellest, millised on üldised reeglid, mis hakkavad kehtima sees ja väljas. Siht on juuni keskpaigast selline nii-öelda korralduslik võimalus kasutusele võtta.

Samal ajal meil on ka varem tegelikult teatud praktikat olnud, olgu eelmisel aastal Rally Estonia korraldamine või ka Saaremaa ooperifestivalil eriloa andmine. Ehk põhimõtteliselt me lihtsalt, võib öelda, valitsuse tasemel laiendame seniseid üksikotsuseid üldisele reeglile, mis on, ma arvan, ka läbipaistev ja arusaadav.

Ürituse korraldajad teavad, et kui nad tahavad teha üritust, kus ei ole täiendavaid usaldusmeetmeid, siis on piirarvud praeguse seisuga alates juuni keskpaigast sellised: sees 600 ja väljas 1000. Kui nad tahavad teha suuremaid üritusi, on neil võimalik nii-öelda täiskontrollitud publikuga teha neid nii: sees 2000 ja väljas 6000. Nagu öeldud, need numbrid võivad tulevikus muutuda. Loomulikult anname seda aegsasti korraldajatele teada.

Aga selle mõte ei ole kunagi see, et keegi jääb kuidagi kõrvale. Vastupidi, kõigil ongi võimalus osaleda. Lihtsalt neid üritusi ilma usaldusmeetmeteta teha ei saaks. Nii et eesmärk on teha rohkem, mitte vähem. Eesmärk on võimaldada inimestele rohkem üritusi ja suviseid tegevusi, on need folgiüritused, mingid festivalid või kontserdid, kui oleks muidu tehtav.

See lähtub samast põhimõttest, mida on korduvalt ka professor Lutsar öelnud: meil tuleb õppida selle viirusega elama. Ja see on üks konkreetne viis, kuidas seda nakkusohutult teha.

Mari Eesmaa
Lisaküsimus: kas olete ka mõelnud, kui kaua see tõend siis võiks kehtida? Või kui kauaks see saab tingimuseks?

Tanel Kiik
Jah. No see sõltub tõesti sellest, kuidas COVID-19 pandeemiaga laiemalt läheb.

Ma saan aru, et praegu oli mõeldud seda, et üldse, kui me räägime aastatest… Või mis see küsimuse sisu täpselt oli?

Mari Eesmaa
Kas see on esialgu näiteks pooleks aastaks või aastaks või kuidas?

Tanel Kiik
Jah. No realistlik on praegu öelda nii, et ta kehtib seni, kuni ei ole pandeemia läbi saanud. Ehk kui me räägime kas või vaktsineerimise edenemisest, siis jah, Eestis ja Euroopas jõutakse nii-öelda karjaimmuunsuseni suve lõpuks.

Ülejäänud maailmas, kus praeguseks on vaktsineeritud 10 protsenti inimestest, on meil väga raske prognoosida, milline on edaspidi koroonaviiruse leviku trend, näiteks Aasia riikides, Aafrika riikides, Ladina-Ameerikas ja mitmel pool mujal, ning millised on tüved, milline hakkab olema pandeemia kulg, milliseid tüvesid võib veel Eestisse jõuda ja nii edasi.

Selles vaates me lähtume igaks juhuks ettevaatlikust stsenaariumist, isegi mustast stsenaariumist, nii et kui see pandeemia jätkub, oleks meil võimalik üritusi korraldada maksimaalselt nakkusohutult.

Aga loomulikult, kui me näeme, et see pandeemia lõpeb, ja kui me näeme, et globaalselt saavutatakse selle vastu nii-öelda laiem immuunsus – see võtab, ma julgen ennustada, ikka aastaid –, siis on võimalik nendest meetmetest loobuda. Või kui läheb väga hästi ja viirus ise kuskile ära kaob. Aga mul nii palju optimismi ei ole, seega siin ma pigem tõmbaksin tagasi.

Kui meil oli esimene laine, siis oli ka neid, kes lootsid, et Eestisse see ei tule. Oli ka siin arutelu, kuidas ikka läheb, äkki juhtub nii nagu esimese säärase viirusega, mis kadus ära ja tagasi ei tulnud 15 aastat või kauem.

Aga me oleme näinud, et teine laine oli kordades suurem. Nii et eks meil tuleb sellest ettevaatlikust lähtepunktist oma tegemiste planeerimisel lähtuda.

Kaja Kallas
Ma lihtsalt lisan ka selle, et senikaua kuni on piirangud, on see mõeldud just selleks, et saaks mingeid asju ka mugavamalt teha. Aga kui piirangud kaovad ära, siis ei ole ka eriti mingit põhjust seda tõendit kasutada.

Mina muidugi väga ootan, et see tõend ikkagi arvestaks ka haiguse läbipõdemist. Sest praegu, näiteks kui ma pean käima ka ülemkogudel, siis ma pean ikka kogu aeg seda testi tegema. Kedagi ei huvita, et ma olen COVIDi läbi põdenud ja mul on antikehasid palju. Nii et see võiks olla, jah, ühtlustatud.

Aga see, mis puudutab ka Euroopas selle tõendi kasutamist, on palju laiem teema ja seal on veel kõvasti arenguruumi.

Hannes Sarv, ERR
Peaministrile täpsustav küsimus selle Belavia kohta. Kontekst on ju selline, et Valgevene kaaperdas reisilennuki, mis oli teel ühest Euroopa Liidu pealinnast teise, võttis selle maha, võttis sealt maha opositsioonilise ajakirjaniku ja tema elukaaslase. Nendega on ilmselt ka jõhkralt ringi käidud, vähemalt tundub nii.

Millest siis nüüd see, et meie neid vastusamme peame kaaluma ja mõtlema, enne kui me midagi kehtestame?

Kaja Kallas
Vahe on selles, et meie oleme demokraatlik õigusriik, aga Valgevene on autokraatlik riik, kus sa teed otsuse ja see järgmisel sekundil ka jõustub, nii et sa saadad lennuki sinna järgi ja keegi võtab kedagi maha.

Aga ma ütleks niimoodi. Kõigepealt, arvestades et see sündmus toimus pühapäeval ja esmaspäeval Euroopa Liidu liidrid juba leppisid kokku nendes sanktsioonides, on see väga kiire otsustamine tegelikult võrreldes varasemate aegadega.

Ka need sanktsioonid või need korraldused, mida Euroopa Liidu Nõukogu tegi, on väga selged. See korraldus oli valmistada ette need sanktsioonid, sest nõukogu ei saa neid sanktsioone otseselt kehtestada, see on lihtsalt asja juriidiline pool.

Nüüd, otsus oli ju kõigil selge, lihtsalt teatud riigid läksid seda otsust ka ilma nende reegliteta kohaldama. Ja on saanud ka juba kohtunõudeid, nagu ma saan aru, selle kohta. Teatud riigid, sealhulgas meie majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, ootasid ikkagi konkreetset otsust.

Aga nüüd me lähenesime sellele asjale teistpidi. Välisministeerium saab ise lisada ettevõtted sanktsioneeritavate nimekirja meie enda seaduse alusel. See on see otsus, mis me nüüd ette valmistame, et mitte ära oodata seda Euroopa otsust, vaid teha see otse. Ja sellisel juhul saab see kohe jõustuda.

Välisministeerium ei ole varem vähemalt minule teadaolevalt mitte kordagi seda otse teinud. Aga just sellepärast [me teeme nii], et see oleks ka õiguslikult pädev. Sest ühelt poolt on kiire otsustamine väga positiivne, aga teiselt poolt ka näiteks COVIDi reeglid näitavad meile seda, et meil tuleb väga palju kohtuasju, sest meie otsused peavad olema õigusriigis põhjendatud, ja sellepärast me peame neid tegema ka korrektselt.

Kadri Kuulpak, Õhtuleht 
Küsin Tanel Kiige käest. Belgia peatas eile Jansseni vaktsiini süstimise alla 41-aastastele. Kas Eestis plaanitakse ka midagi sellist teha?

Tanel Kiik
Aitäh! Tõepoolest, Belgias juhtus traagiline sündmus, kus alla 40-aastasel naisterahval, kes oli Jansseni vaktsiini saanud, tekkisid needsamad haruldased kõrvaltoimeid, mida on varem ka Ameerika Ühendriikides tuvastatud.

Ehk nendest riskidest tulebki tegelikult iga vaktsiini puhul olla teadlik, need on ka vaktsiinide ravimiomaduste kokkuvõttes välja toodud. See on ka põhjus, miks inimestele antakse kaasa vaktsineerimisel alati teatud infolehed, lisalehed, et nad teaksid, milliseid sümptomeid jälgida, millisel juhul on tegemist tavapärase kõrvaltoimega, millal tuleks pöörduda kindlasti tervishoiutöötajate poole, kas perearsti või kellegi muu poole, et saada nõu ja tuge, millisel hetkel võiks inimene juba tõsisemat abi vajada.

Kindlasti on see pigem meile jälle nagu meeldetuletus, et igal ravimil, sealhulgas igal vaktsiinil, sõltumata tootjast, on teatud kõrvaltoimed. Teatud diagnooside puhul võib olla ka täiendavaid terviseriske ja neisse tuleb suhtuda selles vaates tõsiselt, et ennast jälgida ja igal juhul märku anda, kui kõrvaltoime peaks olema tõsisem.

Mis puudutab Eesti praktikat, siis riiklik immunoprofülaktika ekspertkomisjon on korduvalt arutanud vaktsiinide puhul vanusepiiranguid. Praegu ei ole seatud ühtegi vanuselist piiri Pfizer/BioNTechi, Moderna ja Jansseni vaktsiinile, välja arvatud see, et tootjalt või Euroopa Ravimiameti endalt on tulnud soovitusi, Pfizeri puhul 16+ ja teiste puhul 18+. Ainukene, millel on tõesti vanuseline piirang, on AstraZeneca vaktsiin, mille puhul me räägime 50+ vanusrühmast, kuigi ka seal on võimalik tervishoiutöötajal teha alati eriotsuseid.

Hetkeseisuga ei ole meil plaanis vanusepiiri seada ega kehtestada.

Eve Heinla, TV3
Mul on küsimus nii peaminister Kaja Kallasele kui ka Keskerakonna juhatuse liikmele Tanel Kiigele.

Millal me ikkagi kuuleme presidendikandidaadi nime? Palun väga konkreetset vastust! Ma arvan, et kogu Eesti rahvas, kogu avalikkus ootab seda. Eile oli Keskerakonna juhatus, aga ei tulnud sealt jälle mingisugust konkreetset vastust sellele küsimusele. Äkki natukene põhjendate ja räägite selle lahti? Aitäh!

Kaja Kallas
Aitäh! Eesti seadused vist ütlevad, et presidendikandidaat peab olema registreeritud neli päeva, neli tööpäeva enne valimiste algust. Täpselt sinnamaani on tegelikult ka aega.

Ma mõistan absoluutselt seda, et ühiskond tahab seda kandidaati teada, aga praegu käivad konsultatsioonid mitte ainult koalitsioonipartnerite, koalitsioonierakondade, vaid tegelikult ka opositsioonierakondade vahel, et oleks võimalik president riigikogus ära valida.

Selleks, et vältida eelmisel korral juhtunut, kus meil olid tõepoolest peaaegu aasta aega vist kandidaadid, kes debateerisid erinevatel teemadel, ja olid justkui kõik head kandidaadid, kes võisid sobida, aga siis ikkagi valimine kukkus läbi. Selle tulemusel me saime inimese, kes ei olnud valimiskampaanias osalenud. Ja kogu see protsess tekitas väga palju arusaamatust.

Seetõttu me soovime vältida neid vigu, mida eelmine kord tehti, ja üritamegi kokku leppida või vähemalt konsulteerida, milline kandidaat võiks saada toetuse just riigikogus ja siis ka valijameeste kogus.

Nii et ma ei oska konkreetset kuupäeva öelda, millal see kokkuleppe tekib, aga me töötame sellega iga päev.

Tanel Kiik
See küsimus oli vist suunatud laiale ringile? Vahendan lihtsalt Keskerakonna arutelusid sel teemal. See on küll valitsuse pressikonverents, aga ehk te ei pane pahaks, kuna nii küsiti.

Eile tõesti juhatuse liikmed kogunesid. Kuulasime ära ühest küljest erinevad muud olulised poliitilised teemad, näiteks kohalike valimiste platvormi küsimused ja tehtud erakonna sisetööd puudutavad teemad, ning arutasime ka presidendivalimistega seonduvat.

Ma ütleks nii, et Eesti põhiseaduse loojad on teinud seaduse väga targalt ja ettenägelikult, et saavutada võimalikult laiapõhjaline president. Selleks on ette nähtud kahe kolmandiku parlamendi toetus, see on vajalik parlamendivoorus presidendi valimiseks.

Praegusel koalitsioonil ei ole kahte kolmandikku. Arusaadavalt ei ole seda ka opositsioonil. See eeldabki seda, et peetakse läbirääkimisi kõigi viie parlamendifraktsiooni vahel, otsitakse ja arutatakse, milline võiks olla see kandidaat, kellel selline toetus on.

Sest esmane eesmärk tõenäoliselt on see – vähemalt, ma eeldan, enamikul parlamendiliikmetel –, et president valitaks ära riigikogus. Selle nii-öelda alternatiiviks on valijameeste kogu.

Minu isiklik seisukoht on sama, mis on Keskerakonnal, et presidenti võiks valida Eesti rahvas. Aga see on juba laiem debatt, mida praegu ehk avama ei hakka. See eeldab tõesti võib-olla ka kogu võimutäiuse ja kõige muu ülevaatamist või vähemalt väga selgelt selle paika panemist, mida muudetakse, mida mitte.

Mis puutub kandidaatide välja käimist, siis tõesti, tegelikult sellega on päris palju aega, arvestades seda, et me räägime valimistest, mis toimuvad augustikuus. Meedias on küll väga palju nimesid nimetatud, aga reaalselt ühtegi nii-öelda protseduuri pole ju ükski erakond veel teinud. Juhatuse tasemel näiteks meie, Keskerakonna puhul eeldab konkreetse kandidaadi esitamine volikogu otsust. Mul on esimees siin kõrval, tema võib rääkida, kuidas see käib.

Ehk see ei käi niimoodi, et lihtsalt kuskilt ilmuvad kandidaadid, vaid see eeldab ikkagi arutelusid, see eeldab hääletamisi ja, nagu öeldud, see eeldab ka laiapõhjalisi konsultatsioone. Needsamad konsultatsioonid nüüd jätkuvadki. Ma arvan, et siin aega on selle kiire asjaga. Aitäh!

Elo Mõttus-Leppik, Kanal 2
Küsimus peaministrile, samuti presidendivalimiste teemal.

Kui Keskerakond eile ütles, et hakatakse otsima laiapõhjalise toetusega kandidaati, ja Jüri Ratas ütles, et tema nimi ei ole selles nimekirjas esimene, siis mis on nüüd peaministri partei järgmised sammud? Kas nüüd oodatakse jätkuvalt initsiatiivi Keskerakonnalt, et mis edasi saab, mis nimed tulevad, või võtab peaministri partei siin ka ise initsiatiivi selle inimese otsimisel?

Kaja Kallas
Meil on kogu aeg see initsiatiiv olnud. Ja see ongi tulemus, et Keskerakond on otsimas nüüd ka laiapõhjalisemat kandidaati.

Tegelikult me oleme rääkinud või õigemini mina isiklikult olen rääkinud opositsioonierakondadega ja testinud pidevalt erinevaid kandidaate, et teada saada, kes võiks saada toetuse. Just sellepärast, nagu Tanel ütles väga tabavalt, et kaks kolmandikku on vaja ja selleks ei piisa koalitsiooni häältest.

Nii et mina olen neid arutelusid kogu aeg pidanud ja üritan seda kompromissi leida, kes võiks kõigile sobida. Aitäh!

Juhataja
Vahendan küsimuse ajakirjanikult. Priit Liiviste ajalehest Pealinn küsib keskkonnaminister Tõnis Möldrilt.

Valitsus arutas mõne aja eest ohtlike ainete merel laevalt laevale pumpamise, (ship-to-ship ehk STS) korra muutmise võimalusi ning otsustas, et selline tegevus tuleb Eesti sisemerel tulevikus keelata.

Küsimus: millal otsus jõustuda võiks ja milline on praegu sadamate valmidus teha vajalikke investeeringuid ohtlike ainete pumpamise võimekuse suurendamiseks? Kui suur on oht, et STS-tegevus keelu jõustudes võib suunduda väljapoole sisemerd, sest territoriaalmeres ja majandusvööndis ei ole Eestil võimalik seda keelata? Kas ja mida saaks selle vastu ette võtta?

Tõnis Mölder
Aitäh! Tõepoolest vastab tõele see, et Vabariigi Valitsus arutas seda kolm-neli nädalat tagasi valitsuskabineti nõupidamisel. Me võtsime vastu põhimõttelise otsuse, et me STS-tegevuse Eesti vetes keelustame, nii nagu seadus võimaldab, vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele.

Keskkonnaministrile anti ülesanne see Vabariigi Valitsuse määrus ette valmistada. See on praegu selles faasis, et ma arvan, et kas selle nädala lõpus või järgmise nädala alguses läheb see määrus kooskõlastusringile teiste ministeeriumitega.

Ma tean, et tagasisidet tuli nii Eesti logistikaettevõtetelt, sadamatelt kui ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumilt. Ootame ja vaatame ära selle tagasiside, mis on juba tänaseks laekunud, et meil oleks võimalus esimeses faasis seda arvestada.

Samas, arvestades Vabariigi Valitsuse põhimõttelist otsust, ma möönan seda, et sadamate valmidus ja võimekus selle tegevuse ülevaatamiseks või ülevõtmiseks Eestis võib olla osaliselt puudulik. Aga eks see oli ka meie teadlik valik ja põhjendus, et kui see ei ole võimalik Eesti territooriumil Eesti vetes, siis me lihtsalt ei tee seda siin, sest sellel tegevusel võib olla kahtlemata ka keskkonnamõju, juhul kui seal midagi juhtub. Ja potentsiaalne oht, millele ka ajakirjanik siin viitas, et see võib kolida territoriaalvetesse meie sisevetest, see variant ja võimalus on olemas, potentsiaalselt.

Aga ma ütlen veel kord, et tegemist on väga väikese variandi ja võimalusega, sest seda tegevust ei ole ikkagi võimalik teha sellises veeulatuses, kus kaks laeva ei ole korralikult ankrualasse sisse läinud, korralikult kinnitatud. Seda tegevust ei ole võimalik teha ohutult kahe liikuva laeva pealt. Nii et ma pean seda tõenäosust väga väikseks. Aga tõesti, see variant on olemas.

Ja Eestil siin selliseid õiguslikke võimalusi on vähe, see eeldab meilt kas teatud rahvusvahelistest lepetest taganemist või siis nendest väljaastumist. Aga seda me Vabariigi Valitsuse tasemel ei ole arutanud.

Ma loodan, et see määrus tuleb valitsuse istungile paari nädala jooksul. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Viimane küsimus, palun!

Eve Heinla
Küsimus Kaja Kallasele. Valitsus tegi täna otsuse, et paari aasta pärast ei võimaldata enam eluasemelaenu intresse maksuvabast tulust maha arvata.

Kas te selgitaksite, miks ikkagi valitsus selle otsuse tegi? Mismoodi see käib kokku koalitsioonileppega, kus on lubatud, et uusi makse sisse ei viida ja tagatakse stabiilne maksukeskkond?

Kaja Kallas
See ei olegi ju uus maks mitte kuidagi. Tegemist on maksusoodustusega, mis kehtestati 1996. aastal, eluasemelaenu intresside mahaarvamiseks 300 euro ulatuses aastas.

Omal ajal kehtestati see maksusoodustus selleks, et lihtsustada eluasemelaenude võtmist ja uute eluasemete ostmist. Aga kui te vaatate praegu elamuturgu, siis kindlasti ei ole probleeme sellega, et need eluasemelaenud oleksid liiga kõrged või et neid ei ostetaks.

See laenuturg ei toiminud siis nii hästi, kui ta toimib praegu. Ja seda maksusoodustust sellisel kujul enam ei ole vaja. Kui 1997. aastal oli eluasemelaenu intress 12–13 protsenti, siis tänapäeval on see 2,17 protsenti, nii et vahe on väga suur. Ja kuna eluasemelaenude intressid on kordades kukkunud, pole tegelikult enam vaja seda maksuraha intressimaksete toetamiseks, kuna see laen on piisavalt odav.

Edaspidi rakendub piirmäär, maksusoodustus, ainult koolituskuludele ja annetustele. Kehtima hakkab see järgmise aasta tulule. See tähendab seda, et neid intresse ei saa maha arvata alates 2023. aasta tuludeklaratsioonidest. Aitäh!

Juhataja
Lõpetame praegu pressikonverentsi. Saame vajaduse korral jätkata eraldi intervjuudega. Teeme neid hajutatult. Ma tänan teid kõiki. Olge terved!

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

üksus