Valitsuse pressikonverents, 27. oktoober 2016

27.10.2016 | 20:12

Uudis
    • Jaga

Valitsuse pressikonverentsil osales peaminister Taavi Rõivas, haridus- ja teadusminister Maris Lauri ning rahandusminister Sven Sester.


Pressikonverentsi salvestus: https://www.youtube.com/watch?v=enxakQjalZ8&feature=youtu.be

 

Juhataja
Tervist! Alustame pressikonverentsiga ja sõna peaministrile.

 

Taavi Rõivas
Suur aitäh! Meil oli täna istungil tervelt 25 teemat ja jätkame pärastlõunal ka kabineti nõupidamisega, kus on ka mitu olulist  otsustamist vajavat asja. Aga räägime siis kõigepealt istungil otsustatust.

Kõigepealt kinnitas valitsus kava, millega investeeritakse enam kui 19 miljonit eurot riikliku tähtsusega teadustaristu väljaarendamiseks. Nendest konkreetsetest objektidest saab haridus- ja teadusminister detailsemalt rääkida, aga sellest on ka laiemalt avalikkuses juttu olnud ja ka Riigikogus on minu käest korduvalt küsitud eelarve ja küllap ka eile Sveni käest, eelarve n-ö prioriteetide kohta küsimusi. Heameel on  öelda, et järgmise aasta eelarves tervikuna teadus- ja arendustegevuse rahastus kasvab ja kasvab mitte ainult absoluutnumbrina, vaid kasvab ka protsendina skp-sse. See on üks nendest kahest vist, peast ütlen, numbrist, mida me oleme seadnud sihiks, et kindel protsent skp-st sellele valdkonnale suunata.

Riigikaitses me oleme oma võetud sihist selgelt ees. Siht on ja rahvusvaheline kokkulepe on 2 protsenti skp-st, Eestil on isegi ligi 2,2 protsenti skp-st järgmisel aastal ja teaduses me oleme sihiks võtnud, et avalikku raha läheb 1 protsent skp-st, mida seni täidab vaid neli-viis riiki Euroopas. Meie tahame saada selles valdkonnas Euroopa viie hulka. Ja see on ka valdkond, kus me kindlasti viie hulka jõuame sellepärast, et me oleme praegu jõudmas järgmisel aastal 0,87 protsendini ja selgete sammudega peame seda ka jätkama.

Rahandusminister Sven Sester saab rääkida täna mitmetel teemadel. Me näiteks kiitsime heaks seadusemuudatused, mille eesmärk on parandada maksekäitumist ja muuta paindlikumaks ettevõtjate maksuvõla ajatamist. Samuti saime Svenilt ülevaate stabiliseerimisreservi varade mahust. See varade maht turuväärtuses on pisut kasvanud, nii nagu ootuspärane oligi. Lisaks tegi rahandusminister kolm ettepanekut raha eraldamiseks valitsuse reservist, ka nendest ta kindlasti räägib hea meelega ise.

Teistest teemadest. Valitsus ei toetanud Vabaerakonna fraktsiooni algatatud Vabariigi Presidendi valimise seaduse muutmise eelnõu. Iseenesest eelnõu sisu on selline, mille üle võiks arutleda küll, aga praegu on ellu kutsutud Riigikogus töörühm, mida juhib Rait Maruste ja seal on veel mitmed väga väärikad liikmed, seal hulgas nii praegune kui ka eelmine justiitsminister, kes seda korda põhjalikult analüüsivad, vaatavad, milliseid muudatusi oleks praktiline teha ja siis pakuvad ka läbikaalutuma ja süsteemsema lahenduse. Antud eelnõu justiitsministeeriumi hinnangul ei vasta põhiseadusele ja seetõttu loomulikult me ei saa sellisel kujul teda toetada. Aga nende ideedega, et kas ja kuidas presidendi valimiste korda uuendada, seda kindlasti tasub arutada. Antud ettepanek puudutas tühjade sedelite kasti laskmist, et kas see võiks olla lubatud või mida seal täpselt sellega teha saab.

Lisaks otsustasime täna selle, et me lisasime politsei poolt valvatavate objektide nimekirja Toomas Hendrik Ilvese elukoha. See on tegevus, mis seaduse järgi valitsusel iga kord, kui Vabariigi President vahetub, ees seisab. Vastavalt seadusele on ametist lahkuval presidendil Eesti riigi valve ja julgestus. See ei pruugi tähendada detailis seda, et kõikidel hetkedel on see politseivalve, aga Eesti riik igal juhul selle eest seisab, et see valve oleks tagatud.

Teiseks, vastavalt presidendi kantselei taotlusele ja vastavalt samuti seadusele otsustasime anda president Toomas Hendrik Ilvese kasutusse esindus- ja tööruumid Tallinnas Roheline aas 5 asuvas majas ja hüvitada tema elukoha korrashoiuga seotud mõistlikud kulud. Täpselt samamoodi on see olnud seniste ametist lahkunud presidentide puhul. Huvitava kokkusattumusega seal samas kõrval majas, samuti Rohelise aasa tänaval asuvad ka president Rüütli tööruumid.

Justiitsminister Urmas Reinsalu tutvustas valitsusele ettekannet õiguspoliitika arengusuundade elluviimisest sel aastal. Selle ülevaate esitab minister Riigikogule ja siis muutub see ka avalikuks. Selle ettekande märksõnadeks on hea õigusloome põhimõtete rakendamine, õigusloome mahu vähendamine ja loomulikult ka eesseisev Eesti Euroopa Liidu eesistumine.

Me muutsime soolise võrdõiguslikkuse nõukogu põhimäärust ja kinnitasime nõukogule uue esimehe ja liikmed. Nõukogu uueks juhiks nimetati Tallinna Tehnikaülikooli professor Rainer Kattel ja seal on mõned põhimääruse muudatused, mis selle nõukogu töö loodetavasti sujuvamaks muudavad.

Tavapäraselt otsustas valitsus anda munitsipaalomandisse maad. Kohaliku omavalitsuse ülesannete täitmiseks said maad Puurmanni vald, Lohusuu vald, Rae vald ja Haapsalu linn. Lisaks suurendasime Jõgevamaal asuva Aidu looduskaitseala 3,6 riigimaa hektari võrra ja kohendasime ka selle kaitsekorda. Nimelt, enam ei ole seal kaitse all metsis, keda seal lihtsalt ei ole ja kaitse alla saabus must toonekurg. Sellised struktuursed muutused Aidu kandis Jõgevamaal.

Me otsustasime anda Eesti kodakondsuse 30 inimesele ja kolmele inimesele mitte anda. Nagu te teate, siis keeldumise põhjuseks valdavalt on see, et tegemist on kas kriminaalkorras karistatud inimestega või väga ohtralt väärtegusid teinud inimestega ja nende karistus ei ole kustunud, nii ka sel korral.

Me kinnitasime järgmise aasta kutselise kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad, kus väga suuri muudatusi ei ole.

Välisteemadest me kiitsime heaks Eesti seisukohad Euroopa Liidu ja Aserbaidžaani vahelise lepingu läbirääkimisteks. Türgiga seoses. Türgi välisminister Mevlüt Çavuşoğlu on praegu Eestis ja mina kohtusin temaga täna varahommikul. Türgiga seoses kiitsime heaks kokkuleppe, mille järgi tohivad Eesti ja Türgi diplomaatide abikaasad või elukaaslased teha vastasriigis tööd. Viini konventsioon sellist asja ette ei näe, sellised kokkulepped tuleb alati eraldi sõlmida. Need samasugused lepingud on meil veel mõningate riikidega, näiteks Hollandi, Taani ja USA.

Üks teema, mis on väljaspool tänast päevakorda, aga mis on siin saanud laialdast avalikkuse tähelepanu ja minu hinnangul natukene on kriitikas ka märgist mööda pandud. See puudutab kinnisvara reformi, mis on tõepoolest alustatud juba 2001. aastal, aga mis märgatavalt kiirenes 2000ndate aastate keskpaigas. Kui võtta viimased kümmekond aastat, siis RKAS-i maht on objektide arvelt mitmeteistkordistunud. Aastatel 2008, 2009 kuni 2012 näiteks RKAS-i maht kümnekordistus nelja-viie aastaga n-ö mahu mõttes. Vaataks korraks nendele etteheidetele otsa ja vaataks ka, mis on nende etteheidete puhul õige ja kus on ebatäpsused.

Esiteks. RKAS-ile heidetakse ette või õigemini, riigi kinnisvara reformi korraldusele, et RKAS-ile üle andes muutub kinnisvara haldus kallimaks. Kui võtta ainult numbrid ja numbrite taha mitte vaadata, siis vastab see fakt tõele. Kui vaadata numbrite taha, siis saab iga keskkooli matemaatikat valdav inimene aru, et need numbrid, mida selles võrdluses kasutatakse, ei ole absoluutselt võrreldavad. Vaatasime neid 11 objekti detailselt, mida Riigikontroll oma aruandes võrdles. Seal oli  osade objektide puhul ettekujutus, et on võimalik 1,75 euroga näiteks objekti kvaliteetselt hallata. See oli see hind, mis oli enne RKAS-ile üle andmist. Ma arvan, selleks ei pea ka olema korteriühistu esimees, et teada, et 1,75 ruutu selle eest, et oleks ka remondifond kogutud, on absurdselt madal ja see absoluutselt ei vasta turutingimustele ja sellega katab seda tüüpi hoonetel ära sisuliselt ainult tarbitavad kulud: küte, vesi ja elekter. Nii et see number selgelt ei ole adekvaatne.

Kust joonistati selles võrdluses siis mitmekordne kuluda kasv, oli sellest, et tegelikult lisaks sellele veele, elektrile ja küttele ja kõige lihtsamale haldusteenusele siis, kui kinnisvara antakse RKAS-i omandisse, hakatakse tegema täpselt sama asja, mida enamike meist korteriühistud teevad,  ehk siis koguma remondifondi selleks puhuks, kui maja vajab uuendamist. Ja täpselt samamoodi nagu eraisikud ja korteriühistud koguvad remondifondi, arvestavad ka amortisatsiooni, täpselt samamoodi ei saa ka riik selle ees silma kinni pigistada.

Ehk siis väga lihtsalt öeldes, kuidas tehti enne kinnisvarareformi? Kümme aastat või 15 aastat pigistati silm kinni ja tehti ainult kõige käepärasemaid või kõige väiksemaid haldustöid ja siis, kui hoone oli lootusetult amortiseeritud, mindi rahandusministri juurde ja nõuti lisaraha, öeldi, et meil on lisaraha investeeringuks vaja.

Kuidas tehakse siis, kui on kinnisvaraobjekt antud RKS-ile? Makstakse jooksvalt kindlalt ettenähtud summa ja selle summa eest tagatakse kogu elukaare vältel see, et kinnisvara seisund ei halveneks, et ei tekiks seda olukorda, kus peab minema nukra ilmega rahandusministri juurde lisaraha küsima, see tagatakse n-ö amortisatsiooni ja remondifondi arvestusega. Igasugune loogika ütleb, et just selliselt peabki heaperemehelikult riigi vara majandama.

Teine etteheide on see, et üleandmine on toimunud liiga aeglaselt või et seda oleks saanud teha veel kiiremini. Selle etteheitega ma olen osaliselt nõus, aga ma ei ole nõus, et selle eest süüdistatakse Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi. Sellepärast, et Riigi Kinnisvara Aktsiaselts ei saa mitte üheltki ministeeriumilt mitte ühtegi objekti jõuga üle võtta. Selleks, et objektid saaks üle antud, peab olema mõlema poole selge tahe ja mõlema poole valmisolek. On nii neid ministeeriumeid, näiteks rahandusministeerium, näiteks justiitsministeerium ja mõned veel ja ka sotsiaalministeerium suures ulatuses, kes on kogu oma kinnisvara RKAS-i majandada andnud. RKAS sellega tegeleb ja on mõned kohad, kus seda ei ole tehtud.

Kui vaadata, kus need on tegemata, siis silma hakkab see, et kõige suurem on haridusministeerium, mis on 575 000 ruutmeetrit, aga sellel on väga selge põhjus. Valdavalt on tegemist kutsehariduskeskuste ja koolide objektidega, millest osadesse on investeeritud Euroopa Liidu vahendeid ja need objektid saab üle anda siis, kui need Euroopa Liidu vahendid, nii-öelda see viieaastane periood on lõppenud, kuna seal on erinevaid juriidilisi hinnanguid, et ei taheta sel ajal anda, kui on Euroopa Liidu vahendite perioodi kestvus. Ja teiseks, on terve rida neid objekte ehk siis koolihooned, mida HTM plaanib pärast reformi anda hoopis omavalitsustele üle. Ja ka see on täiesti legitiimne viis. Lihtsalt infoks, et HTM-i puhul on seal, valdavalt kõikide objektide puhul, täiesti selged ja reaalsed põhjused.

Siis on 400 000 ruutmeetrit kaitseministeeriumi hooneid, kus on meil poliitiline kokkulepe, et me üle ei anna. Ja siis on paarsada tuhat välisministeeriumi hooneid välismaal, mille puhul on samuti poliitiline kokkulepe, kuna Riigi Kinnisvara Aktsiaselts ei tegutse kõikides riikides, siis ei ole mingit mõtet neid objekte üle anda. Muudes kohtades on tegelikult need üleandmisvõlad väga väikesed. Paar eelistust siiski on: keskkonnaministeerium ja maaeluministeerium on need, kus saaks tööd kiirendada küll, seal tuleb seda tunnistada. Nii et tegelikult ma arvan, ka Riigikontroll, kui ta selliseid väga tugevaid järeldusi teeb, peab suutma näha natukene sügavamale kui ainult numbrid.

Kui võtta ka Riigikontrolli enda kinnisvarakasutus, siis formaalselt võttes võiks ju ka, kui lihtsalt numbreid vaadata, tausta mitte teades võib öelda, et ka Riigikontrollil läheb büroo haldus lähiajal kaks korda kallimaks, aga kui me teame, mis on selle taga, siis see selgitus on igati loogiline. Seal võetakse kasutusele rohkem ruutmeetreid ja võetakse kasutusele märksa väärikamad pinnad, nii et igati loogiline, et sellega tekib kallinemine ja sellest ei ole vaja küll RKAS-i ega valitsust süüdistada. Nii et selline lugu. Aitäh!

 

Juhataja
Aitäh! Ja nüüd sõna Maris Laurile. Ütlen lihtsalt infoks, et Maris peab ära minema enne kella ühte natukene, siis saate arvestada küsimuste esitamisel pärast.

 

Maris Lauri
Tere päevast! Nagu peaminister ütles, siis valitsuses kinnitati teadustaristu investeeringute kava ligi 19 miljoni euro ulatuses. Tegemist on valdavalt Euroopa Liidu vahenditega, mis tulevad selleks, et arendada kasvuvõimelist ettevõtlust ja tõsta teadus- ja arendustegevuse konkurentsivõimet.

Tegemist oli esimese vooruga, mille mahuks osutus lõplikult peaaegu 19,1 miljonit. Taotlusi esitati ligi 63 miljoni euro jaoks. Kui me vaatame siis selle 19,1 miljoni sisse, siis sellest 2 miljonit on riigi poolne kaasfinantseering, aga sellele 19,1 miljonile lisandub veel taotlejate omafinantseeringud, mis on vähemalt 5 protsenti. Objekte oli 25 või ettepanekuid, mis tehti, ma isegi ei nimetaks objekte, sest tihtipeale on ühe ettepaneku sees mitmed tegevused, seotud tegevused. Kokku esitasid 7 asutust, kellel olid ka väga erinevad ja väga mitmesugused partnerid kaasatud.

Valdavalt selles voorus leidsid toetust sellised projektid, mille eestvedajaks on Tartu Ülikool ja Tallinna Tehnikaülikool, aga seal on ka näiteks HITSA (Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus toim.) ühe projekti puhul. Kindlasti on lootust, et järgmises voorus, mis tuleb tõenäoliselt paari aasta pärast on praegu võib-olla kõrvale jäänud projektidel võimalik taotlust esitada. Millised need taotlused on, ma hästi lühidalt nimetan need ära. Esiteks, Eesti Genoomikakeskus saab 1,82 miljonit eurot n-ö meie geenivaramu täiendamiseks, uute proovide tegemiseks. Eesti Keeleressursside Keskuse ühendatud sisuotsing saab 716 000 eurot ja Eesti teaduse ja hariduse andmeside optilise magistraalvõrgu kaasajastamiseks eraldatakse üle poole miljoni. Infotehnoloogilise mobiilsusobservatooriumi rajamiseks 774 000 eurot. Kui te hakkate küsima, et kas nüüd tulevad siis täheuurijad siia, siis ei, sellega hakatakse uurima inimeste mobiilsust ja tehakse sobivad andmesüsteemid ja edastuskorraldused. Viies projekt, Eesti eluteaduste andmetaristu ligi 1,3 miljonit eurot. Nutika tootmise tuumiktaristu arendamine 1,6 miljonit, nanomaterjalide tehnoloogiate ja uuringute keskus ligi 1,8 miljonit. Kõige suurem rahaline panus, 3 miljonit eurot läheb Euroopa netutronkiirgusallika rajamiseks ja rakendamiseks teadusuuringute osas. Tegemist on rahvusvahelise projektiga. Tegelikult ka kõikides teistes projektides on rahvusvaheline komponent sees.

Üheksas projekt on kliiniliste teadusuuringute üksuse väljaarendamine üle 2 miljoni.  Luuakse Eesti teaduspilv, peaaegu 2,1 miljonit. Lisaks analüütilise keemia kvaliteedi infrastruktuuri võimekuse arendamine ligi 1,5 miljonit. Loodusteaduslikud arhiivid ja andmevõrgustik üle 1,5 miljoni ja ka Euroopa sotsiaaluuringute tegemiseks Eestis 350 000 eurot. Nagu nendest projektidest on kuulda, siis tegemist on väga erinevate valdkondadega, nii bioloogias, geograafias, nutika spetsialiseerumise olulistes valdkondades. Lisaks on märkimisväärses hulgas ka infotehnoloogilisi lahendusi, andmebaaside rajamisi.

Ma arvan, et selline väga erinevaid koostöövõimalusi toetav taristu rajamine olulises osas Euroopa toetusfondide, aga ka riigieelarveliste vahendite toel käivitab veel rohkem teadustegevust ja annab hoogi ka sellele, et teadussaavutused jõuaksid ka praktilisemana Eesti ettevõtetesse. Minu poolt kõik. Tänan!

 

Juhataja
Suur tänu! Ja nüüd sõna Sven Sesterile.

 

Sven Sester
Tere ka minu poolt! Kõigepealt ma tahaks soovida õnne kõigile, et me oleme saavutanud järgmise etapi järgmise aasta riigieelarve kontekstis, parlamendis läbis esimese lugemise riigieelarve. Vaadates varasemate aastate läbirääkimisi, siis mulle tundub, et kui varasematel aastatel on hea riigieelarve olnud, siis järgmisel aastal on ta eriti hea, et ka opositsioon sisuliselt oma küsimustega näitas seda üles. Need prioriteedid, mis valitsusel on – julgeolek, majanduskasv, lastega pered, madalapalgalistele tähelepanu pööramine, need on kõigi jaoks olulised, ei ole ainult koalitsioon, vaid ka opositsioon nendib, et see valitsus on suunamas tähelepanu just täpselt õigetele sihtrühmadele.

Ma arvan, et me kahe kuu jooksul peale parlamendi debatte saame ühe väga hea riigieelarve vastu võetud. Mis nüüd puudutab tänast valitsuse istungit, siis käiksin ka mõned teemad üle, mis olid ka rahandusministri poolt lauale toodud.

Esiteks, valitsus kiitis tänasel istungil heaks seaduse eelnõu, mis parandab ligipääsu pangakontodele. Üldjuhul ei ole pangakontodele ligipääsuga olnud mingeid probleeme, aga tegemist on Euroopa Liidu direktiivi ülevõtmisega. Selle direktiivi ülevõtmisega tekib olukord, kus tõesti muudetakse pangakontode avamine ja kasutamine veelgi kättesaadavamaks ja lihtsamaks. Kõik, kontode avamine, ülekanded, kontode vahetamine, ilma milleta täna oleks töötasu saamine ja maksete maksmine mõeldamatu praktiliselt, et kogu see pool tehakse veelgi lihtsamaks.

Erandeid ei tehta ka välismaalastele, rahvusvahelise kaitse saajatele ja taotlejatele. Eelnõu lihtsustab selle konto ja selle teenuste viimist ka võimaluse korral ühest pangast teise panka. Pankadel ei ole õigust keelduda ja ainuke juhus, kus tõesti saab keelduda taotleja osas, on sel juhul, kui on rahapesu või terrorismi kahtlus. Selle direktiivi ka Eesti seadusandlusse võtame üle.

Lisaks, valitsus kiitis heaks täna maksukorralduse seaduse ja elektroonilise side seaduse eelnõu. See on nüüd päris pikalt menetluses olnud seaduse tekst ja tänaseks on kõiki osapooli rahuldava tulemusega. Selle väljatöötamisel on olnud rahandusministeeriumi poolt kaasatud Andmekaitse Inspektsioon, Maksumaksjate Liit, Advokatuur, Tööandjate Keskliit, Infotehnoloogia ja Kommunikatsiooni Liit ja Kaubandus-Tööstuskoda ja seal on päris mitmeid olulisi muudatusi.

Kaubanduskoda on pikalt soovinud laiendada avalike andmete ringi, mis selle eelnõuga ka ellu kutsutakse. Edaspidi hakatakse siis maksuhalduri ehk siis maksu- ja tolliameti kodulehel, tema veebilehel kord kvartalis käibemaksukohuslaste deklareeritud käibemaksusummat avaldama ja ka ühtlasi töötamise registri andmeid tööandja ja töötajate arvu osas. Nende andmete avaldamise eesmärk on suurem läbipaistvus ja sealt ka parem maksukuulekus ja konkurentsikeskkonna tagamine. See on Kaubandus-Tööstuskoja palve ja soov olnud, et see siia juurde lisatakse.

Lisaks eelnõuga täpsustatakse ka vallasasja vaatluse sätteid ja koostöös erialaliitudega on täpsustatud, millisel alusel saab küsida sideettevõtjatelt teavet maksumenetluste kohta ja ühtlasi ka maksuvõla ajatamine muudetakse paindlikumaks. Kui praegu on nii, et sisuliselt, kui sul on, sa saad ajatada oma maksuvõlga vaid sel hetkel, kui sul maksuvõlg on tekkinud. Tulevikus siis, kui maksumaksja teab, et ta ei suuda täita talle teadaolevat eelseisvat tähtaega, millal tal maksukohustus tekib, siis on tal võimalik juba enne selle tähtaja saabumist paluda võimalust paindlikumaks maksuvõla ajatamiseks. 

Lisaks sai valitsus ülevaate täna stabiliseerimisreservi varadest. Siinkohal oleks hea üle korrata selle, et stabiliseerimisreserv on sisuliselt riigi raha tagavara, mis on ette nähtud n-ö kõige mustemateks päevadeks, kui nii öelda, et võimalikud ootamatud juhud. Ta ei ole mingiks muuks otstarbeks mõeldud. Tänaseks päevaks on stabiliseerimisreservi varade maht 406,1 miljonit eurot. Ta on nüüd kasvanud, möödunud aasta sama ajaga on kasvanud 32,6 miljonit ja tänavu teises kvartalis kasvatasime reserve veel täiendavalt 7,5 miljoni euroga, millest suurema osa moodustas Eesti Panga kasumieraldis ja reserviga antakse Riigikogu otsusega ka eelarve ülejäägid.

Seda raha hoitakse kindlates Euroopa Liidu riikide võlakirjades, pankade võlakirjades ja hoiustel. Stabiliseerimisreservi puhul alati on ka see küsimus, et mis on need põhieesmärgid. Kindlasti siinkohal ma tahaks ära markeerida, et esimene eesmärk on alati varaväärtuse säilimine, see on kõige olulisem eesmärk stabiliseerimisreservil. Ta ei võta ka valuutariske, kuna kõik reservivarad investeeritakse alati europõhistesse varadesse. Kui esimene on väärtuse säilimine, siis tema teine eesmärk on kõrge likviidsus, et teda vajaduse korral, kui peaks ootamatu olukord tekkima, oleks võimalik kiirelt kasutusele võtta.

Ja kolmas eesmärk on tegelikult siis võimalik n-ö kasvik ehk võimalik tulu teenimine. Kindlasti tasuks siin ära markeerida, et viimase 12 kuu tulusus on olnud 0,11%, mis näitab ka seda, et riigikassa on tegelikkuses teinud väga head tööd, kuna iseenesest kümneaastaste võlakirjade, euroala riikide võlakirjade tootlused on tegelikult tänaseks päevaks negatiivsed. Ja aastaste võlakirjade tootlus on  negatiivne suisa siin peaaegu 1 protsenti, siin 0,83 protsenti on võlakirja tootlused miinuses.

Lisaks veel riigikassa haldab ka teist reservi, likviidsusreservi, millest me täna eraldi ei rääkinud, aga siinkohal kindlasti mainin ära selle, et siis likviidsusreserv on mõeldud tõesti nii riigi kui ka rahandusministeeriumis oma kontot hoidvate erinevate isikute rahavoo juhtimiseks. On ka aeg-ajalt küsitud seda, et miks aastavahetusel näiteks reservide tase on väiksem, siis alati mängivad rolli rahavood, et Euroopa Liidu vahendite kontekstis riik suunab rahasid erinevatesse projektidesse ja eurovahendite osakaal saabub ajalises mõttes nihkena.

Lisaks veel, täna oli päris mitmeid punkte rahandusministril, lisaks veel raamatupidamise toimkonna uus koosseis kinnitati ära. Tegemist on parimate asjatundjatega, kes raamatupidamistoimkonna liikmetena annavad oma panust. See panus on Eesti ettevõtluskeskkonna läbipaistvuse ja usaldusväärsuse eesmärkidel ehk see toimkond tegelikkuses valmistab ette ja teeb tööd selle nimel, et erinevad dokumendid ja määrused, mis hiljem ka rahandusminister allkirjastab, mille eesmärgiks on Eesti finantsaruandluse standardite põhinõuete täpsustamised ja erinevad eelnõud, mis sellega seotud on. See toimkond sai täna kinnitatud. Sisuliselt jätkasid toimkonnas kõik varasema koosseisu inimesed, üks uus liige lisandus, Kaubandus-Tööstuskoja varasem esindaja muutus Kaubanduskoja finantsdirektori näol uueks esindajaks. Aga siin tõesti alates Audiitorkogu esindajast, Eesti Raamatupidajate Kogu esindajast, finantsinspektsiooni esindajast, riigi pearaamatupidaja, Tartu Ülikooli majandusarvestuse professor ja ka PricewaterhouseCoopersi juhatuse esimees, kõik on selles toimkonnas aitamas kaasa sellele, et riigi erinevad raamatupidamisdokumendid oleksid parimas korras.

Veel lõpetuseks mõned lühemad punktid ka, mis olid valitsuses. Nimelt, me kinnitasime ära muudatused antud aasta investeeringu plaanides ministeeriumidel. Tegu on tavapärase eelarvekulude täpsustamisega, mida tehakse iga aasta sügisel.

Lisaks kiitsime heaks kolm rahaeraldist, siinkohal toon need kolm ka välja. Üks oli rahaeraldis suurusjärgus 97,5 tuhat Päästeametile, mis on mõeldud selle aasta mais-juunis, kui olid erakorraliselt kuivad ilmastikuolud, mis tõid kaasa metsa- ja maastiku tulekahjud, oli palve ka reservidest täiendavaks rahaeraldiseks, selle me leppisime kokku. Lisaks eraldasime PRIA-le Euroopa Komisjoni tagatisnõuete katteks suurusjärgus 49 300 eurot ja kolmas rahaeraldis oli haridus- ja teadusministeeriumile järjekordseks väljamakseks 1,3 miljonit, mis on seotud era-üldhariduskooli tegevuskulude katmisega vastavalt siis Riigikohtu lahendile.

Kui riigieelarve esimene lugemine sai eile lõpetatud, siis valitsus teeb tööd eelarvega tulevikus edasi, juba täna kabinetis pärast  lõunat alustame minu poolt presenteerituna juba 2018—2021 nelja-aastase riigi eelarvestrateegia esimest ülevaadet selles kontekstis, et kuidas me ajakavades tulevikus näeme, et mitmed riigi jaoks olulised dokumendid, nii riigi eelarvestrateegia, stabiilsusprogramm, valitsuse tegevusprogramm, konkurentsivõime kava, kõik need on täna juba kabinetis aruteludel, nii et jätkame selgelt tulevikku suunatuna ja võtame järgmised aastad sihikule. Aitäh!

 

Juhataja
Ja nüüd on küsimuste kord. Kohe saabub mikrofon.

 

Aleksei Ivanov, PBK
Tere! Küsimus peaministrile. Te ütlesite täna, et Ärma talu seadus, mõistlikud kulud. Mis on mõistlikud kulud? Kui palju see on ja kui palju need kulud on kirjutatud näiteks presidendi Rüütli kohta ka? Aitäh!

 

Taavi Rõivas
Aitäh! Mõistlike kulude detailse otsuse teeb presidendi kantselei, kes oma eelarve puhul loomulikult peab läbirääkimisi rahandusministeeriumiga. Täna me mingit summalist piiri ette ei andnud, aga üldine loogika on see, et lähtutakse samadest suurusjärkudest, nagu seni on olnud. Objektid kindlasti on erinevad. President Rüütli puhul presidendi kantselei rendib Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile kuuluvat hoonet ja tasub kommunaalkulud. President Ilvese puhul on kokkulepe, et tasutakse mõistlikud kulud, mis on seotud Ärma taluga ja mõlemal juhul kulud, mis on seotud Roheline aas 5 olevate tööruumidega eeskätt. Ma usun, et need kulud jäävad samasse suurusjärku, aga need täpsed numbrid selguvad presidendi kantselei otsusena. Aitäh!

 

Juhataja
Aitäh! On veel küsimusi? Jaa, palun!

 

Hetlin Villak, Kanal 2
Mul on samuti küsimus peaministrile. Erinevatest uudiste portaalidest võib lugeda selle kohta, et president Kersti Kaljulaidil on soov alustada uue traditsiooniga, kus te siis kohtute temaga korra kuus, et saada, ma nüüd siinkohal tsiteerin ERR-i, „riigis toimuva kohta kiiret otseinfot“. Ja ma panen rõhu sõnadele „kiire otseinfo“ ja „kohtumine korra kuus“. Kas Rahvusringhääling on siinkohal kuidagi teinud mingi vale sõnakasutuse või kuidas on loogiliselt võimalik korra kuus arutada kiiret otseinfot?

 

Taavi Rõivas
Kõigepealt, mul on väga hea meel, et Vabariigi President soovib peaministriga regulaarselt kohtuda. See formaat iseenesest ei ole uus, sarnane kokkulepe oli meil ka president Ilvesega. Loomulikult on lisaks nendele kohtumistele, mis toimuvad teatud regulaarsusega, nii nagu Vabariigi President välja pakkunud on, kord kuus ja lisaks nendele on loomulikult meil mõlemal olemas ka mobiiltelefonid ja täiesti vabalt helistame ja saadame sõnumeid. Loomulikult, kui on midagi kiireloomulist, kus Vabariigi President informatsiooni vajab või soovib peaministriga nõu pidada või vestelda, siis loomulikult on see olnud nii president Ilvese puhul kui saab olema ka president Kaljulaidi puhul alati võimalik. Ma arvan, et selles konkreetses ERR-ile viites regulaarne ja otseinfo on täpsed, kiiret infot saab kindlasti ka muid kanaleid kasutades. Ma arvan, et see on väga mõistlik, et sellised regulaarsed arutelud toimuvad, neid teemasid, mida tõstatada, on kindlasti nii Vabariigi Presidendil kui ka minul. See on väga hea traditsioon.

 

Hetlin Villak, Kanal 2
Aga milliseid vestluseid te siis võib-olla ootate nendelt korra kuus kokkusaamistelt?

 

Taavi Rõivas
Asjalikke ja põhjalikke.

 

Juhataja
Aitäh!

 

Toomas Toomsalu, BNS
Küsimus peaministrile. Presidendi ametihüvede seaduse kohaselt on presidendil pärast ametivolituste lõppemist õigus saada oma kasutusse kas elu-, esindus- ja tööruumid ja nende kulud katta või saada hüvitist eluruumide korrashoiuga seotud kulude eest. Siin on sõna „või“. Mina loen sellest välja niimoodi, et on võimalik saada üks kahest. Praegusel  puhul president Ilvese puhul on siis pigem tõlgendus sõnas „ja“.

 

Taavi Rõivas
Aitäh! Kõigepealt, selle seaduse  mõte on see, et Eesti riik kohtleb oma endisi presidente väärikalt. Teiseks, selle seaduse mõte on see, et presidendil on peale ametist lahkumist võimalik kasutada nii elu- kui tööruume ja need ruumid, kui need on tal endal olemas, nii nagu antud juhul on president Ilvesel koduna olemas Ärma talu, siis selle puhul kaetakse või hüvitatakse need vajalikud kulud. Kuivõrd ei ole võimalik eeldada, et presidendil oleks endal olemas ka vajalikud kontoriruumid, siis kontoriruumide puhul rakendub see „või“ anda kasutusse ehk siis just see osa, kus riik annab presidendi kantseleile kuuluva ruumi presidendi kasutusse. Erinevate objektide puhul on antud juhul siis erinevalt rakendatud, ühel juhul kompenseeritakse kulud, teisel juhul antakse kasutusse. President Rüütli puhul näiteks on mõlema objekti, nii elu- kui töökohaga antud kasutusse ja Helle Meri puhul on jällegi eluruumide puhul kaetakse kulud. Nii et kõikidel nendel puhkudel kas üks või teine saab rakendatud ja ma arvan, et see ongi mõistlik. Aitäh!

 

Juhataja
Aitäh! Kas on veel küsimusi?  Paistab, et ei ole.. jätkame, vabandust!

 

Helen Mihelson, Postimees
Minu küsimus on samuti peaministrile ja puudutab see riigiteenistujate palgaerinevusi Tallinnas ja mujal Eestis. Näiteks saab Viljandis töötav inimene 16% vähem palka kui täpselt samal ametikohal töötav inimene Tallinnas. Kas te näete siin mingisugust probleemi, arvestades, kuivõrd terav probleem on ääremaastumine? Aitäh!

 

Taavi Rõivas
Aitäh! Tegelikult see tänane Postimehe juhtkiri, mida ma ka suure huviga lugesin, see juhtkirja kirjutaja ei märganud ilmselt, et eile esitas riigihalduse minister ühe konkreetse ettepaneku, kuidas muuta omavalitsuste tulubaasi selliselt, et just nimelt tulude erinevust vähendada. Ma arvan, et see ettepanek on mõistlik, see kindlasti tekitab diskussiooni, pole kahtlustki, sedavõrd suured muudatused alati tekitavad diskussioone. Aga ma arvan, et see suund ja põhimõte on mõistlik et piirkondade vahelisi erinevusi vähendada. Kui te tutvuste selle ettepanekuga, siis küllap te nõustute, et just nimelt nendele küsimustele, mis Postimehe juhtkirjas täna said püstitatud, sai juba eile avalikustatud ettepanekuga vastatud. Küllap valitsus hakkab seda siis paari nädala jooksul arutama. Seda esiteks.

Teiseks. Eraldi teema on, mida tasub kindlasti uurida ja jälgida on see, millised on palgaerinevused riigiasutuse lõikes erinevates piirkondades. Seal peab vaatama, kas tegemist on ikkagi täpselt sama ametikandjaga ja siis, kui on täpselt sama ametikandjaga, siis tuleb ka vaadata, et mis on need põhjused. Igal juhul sellesse teemasse sisse vaatamine on mõistlik. Minu teada on mõnede ametikohtade puhul ka teistmoodi, et on näiteks Ida-Virumaale rakendatud hoopis teistpidist koefitsienti ehk siis Ida-Virumaal on mõnedel ametikohtadel võimalik teenida rohkem riigiametis kui sama ametipidajad teenivad näiteks Tallinnas. Selliseid koefitsiente on erinevates piirkondades kehtestatud ja ju nad on siis vajalikud olnud.

Ma arvan, et üldprintsiibina muidugi ei ole riik kindlasti maapiirkondades halb tööandja, vastupidi, kõik maapiirkonnad on pigem huvitatud sellest, et riigiasutused pakuksid ka maapiirkondades rohkem tööd, see üldiselt kipub aitama kohaliku keskmise palga kasvule kaasa, mitte vastupidi. Sellel teemal tasub arutada küll. Minu meelest need riigihalduse ministri poolt eile pakutud lahendused aitaks sellele kindlasti kaasa. Aga see väärib kindlasti arutamist. Aitäh!

 

Juhataja
Aitäh! Kas on veel? Jah.

 

Küsimus
Palju on räägitud Ermamaa ja Ärma teemadel, siin enne oli juttu mõistlikest kuludest ja ütlesite, et umbes samasse suurusjärku, aga millega võrreldes samasse suurusjärku? Presidendi kantselei on ise öelnud, et varasemate aastatega võrreldes kulud vähenevad ja samas Rüütli kulud on peaaegu 150 000 eurot. Oleme ausad, Ilvesel nii suured kulud ei tuleks, millega võrreldes samas suurusjärgus?

 

Taavi Rõivas
Aitäh! Lihtsalt täpsuse huvides. See 150 000, mida te nimetasite, sinna sisalduvad ka kulud autole, kulud personalile jne, jne, tööruumidele, lähetuste eelarve, see on nii-öelda kogu summa ja sellest kinnisvarakulud on vist mõnikümmend tuhat. Detaile kindlasti te saate täpselt järgi küsida kas siis presidendi kantseleist või kes iganes seda infot valdab, presidendi kantseleil on see kõige täpsem info olemas. Ja meile on öeldud, et suurusjärgud on umbes sarnased ka president Ilvese puhul. Mis täpselt on see summa, mis kulub nii-öelda mõistlike kuludena Ärma talu ülalpidamiseks, siis arvata võib, et talveperioodil on need kulud veidi kõrgemad ja suveperioodil veidi väiksemad. Ma arvan, et valitsuse tasemel me ei peaks minema sellisesse detaili, et öelda, mitu lampi president Ilves siis, kui külalised tulevad, põlema panna võib. Lähtume sellest, et sõlmitakse kokkulepe, mis on see kulude skoop. Jah, ka meile on teada see, et presidendi kantselei on öelnud välja, et personali ei palgata, nii nagu oli siis, kui ta oli ametis Vabariigi Presidendina, seetõttu kindlasti need kulud vähenevad. Aga päris iga elektriarvet me valitsuse tasemel üle vaatama ka ei hakka, siin lähtume ikkagi tervest mõistusest ja sellest seaduse eesmärgist, et tegemist peab olema mõistlike kuludega. Aitäh!

 

Küsimus
Aga ma saan aru siis, et koos personalikuludega, tema büroo ülalpidamine, lähetused, see võib kokku küündida umbes samale suurusjärgule kui on Rüütli kulud?

 

Taavi Rõivas
Ma arvan küll, et see suurusjärguna sinnakanti jääb, aga eks see vajab nii president Ilvese enda kui presidendi kantselei kui ka rahandusministeeriumi seisukohta ja küllap see aja jooksul kujuneb välja.

Ei ole võibolla  kohane peaministrina siin hinnangut anda, aga Eesti kodanikuna ma loodan, et neid lähetusi, kus Toomas Hendrik Ilves käib, saab olema märksa rohkem kui see summa, mis on praegu ette nähtud president Rüütli eelarves.

Miks ma seda arvan? Ma arvan, et see, kui president Ilves, kes on kindlasti hinnatud esineja ka peale seda, kui ta ei ole Vabariigi Presidendi ametis, kui ta käib mööda maailma ja esindab Eestit, räägib Eesti julgeolekupoliitikast, räägib Eesti e-eduloost, siis see on üks väga-väga suur asi Eesti jaoks. Ja kui selleks on vaja presidendi lähetuseelarvet suurendada, siis ma teeks seda suurima heameelega. Ja päris tõsiselt. See on, mida rohkem ametist lahkuv president on nõus oma riiki esindama peale ametiaega erinevatel konverentsidel, erinevates muudes formaatides, seda parem Eesti riigile. Mina arvan, Eesti riigis on juba ammu tehtud kokkulepe, et Vabariigi President on ainus isik Eestis, kelle puhul ka peale ametiaega riik kohtleb teda sedavõrd väärikalt, et ta katab need nii-öelda kõige elementaarsemad kulud. Mina arvan, et see kokkulepe, mis toona sõlmiti, on mõistlik.

Me saame suurepäraselt aru, et võimalused Vabariigi Presidendi ametis olnud minna tööturule peale seda ametit on märksa ahtamad kui paljudel teistel inimestel ja tegelikult mida aktiivsemalt ametist lahkuv president esindusfunktsioone täidab, seda parem meile kõigile. Siinkohal ma soovin teha komplimendi nii Lennart Merile kui Arnold Rüütlile, kes tegelikult on väga aktiivselt esindanud erinevatel avalikel üritustel. Arnold Rüütel käib siiani väga paljudel üritustel Eestis, on kohal väga-väga arvukatel üritustel. See ei ole asi, mida me saaksime talt kuidagi ametlikult nõuda, aga minul isiklikult on hea meel, et ta seda teeb. Aitäh!

 

Juhataja
Aitäh! Paistab, et rohkem küsimusi ei ole, siis lõpetame.

 

Lõpp

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-