Valitsuse pressikonverents, 29. aprill 2021

29.04.2021 | 11:00

Valitsuse virtuaalsel pressikonverentsil Teamsi keskkonnas osalesid ja ajakirjanike küsimustele vastasid peaminister Kaja Kallas, riigihalduse minister Jaak Aab, rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus, keskkonnaminister Tõnis Mölder ning ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt.
    • Jaga

Juhataja Eero Raun
Lugupeetud ajakirjanikud! Hea Eesti avalikkus! Me alustame Vabariigi Valitsuse pressikonverentsi. Teeme seda taas täisvirtuaalselt, et vähendada kontakte ja haigestumisriski. Me plaanime aga juba järgmisest nädalat alates uuesti hakata tegema füüsilisel kujul pressikonverentse ühendministeeriumis.

Täna esinevad pressikonverentsil ja vastavad teie küsimustele peaminister Kaja Kallas, riigihalduse minister Jaak Aab, rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus, keskkonnaminister Tõnis Mölder ning ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt.

Peaminister Kaja Kallas, palun!

Kajas Kallas
Aitäh! Head ajakirjanikud! Täna kinnitasime riigi eelarvestrateegia järgmiseks neljaks aastaks. Alustada tuleb sellest, et meil käis esinemas ka eelarvenõukogu, kes möönis, et Eesti on elanud pikalt üle jõu. Me oleme headel aegadel kulutanud rohkem raha, kui meil on olnud.

Eelmisesse riigi eelarvestrateegiasse oli eelmine rahandusminister kirjutanud ka miljardi jagu tühje kärpeid, millel ei olnud mingit sisu. Seetõttu seisis meie valitsusel ees topeltraske ülesanne: ühelt poolt leida kate eelarvevajadustele, mis kriisis on tekkinud, ja teiselt poolt leida kate tühjadele kärbetele, mis eelarve veelgi enam tasakaalust välja viivad.

Ma tahan seda rõhutada, et eelarvetasakaal ei ole kuidagi mingi asi iseeneses. Aga nii nagu me ei saa pere rahakotti kasutades pikalt elada üle jõu, ei saa me seda teha ka riigi tasandil. Kriisis on erasektor pidanud vööd koomale tõmbama ja avalik sektor peab olema ka erasektoriga solidaarne.

Korras riigirahandus suurendab meie majanduse vastupanuvõimet võimalike tulevikukriiside vastu. Meie hiljutine võime laenata väga suuri summasid soodsatel tingimustel tuli meie heast riigirahanduse reitingust, mille vundamendi lõi meie varasem korras riigirahandus. Riigirahanduse korrastamist ei tee me pelgalt sellepärast, et seda nõuavad tulevikus Euroopa või meie enda reeglid, vaid me teeme seda sellepärast, et tagada Eesti majandusele võimalikult kiiret ja stabiilset arengut.

Ja nüüd positiivse poole pealt. Iga kriis annab võimaluse teha ka suuri reforme, milleks muidu võib-olla sellist tõuget ei ole. Seetõttu soov kokku hoida paneb riigiaparaati leidma koostöövõimalusi eri ministeeriumide vahel. Me kaardistame kohti, kus riigi eri valdkondades tehakse samu asju.

Valitsus näeb ette suuremahulise tegevuskulude kokkuhoiu kõikide ministeeriumide valitsemisalades ja põhiseaduslikes institutsioonides. Kulude kokkuhoid ulatub alates 2022. aastast 61 miljoni euroni aastas.

Mida ma tahan veel rõhutada? Eesti kaitsevõime ja lai riigikaitse peab olema tugev. Kaitsekulud on ka järgmisel neljal aastal jätkuvalt üle kahe protsendi sisemajanduse kogutoodangust ja sellele lisanduvad liitlaste vastuvõtmise kulud. Selle üle tasub igal juhul uhke olla, sest kahe protsendi riike on NATOs ainult 11 ja nende hulgas on ka Eesti.

Mis veel on oluline? See, et koroonakriis on olnud ilmekas näide sellest, et teaduse ja innovatsiooni olulisus otsuste langetamisel ja ühiskonnaelu juhtimisel järjest suureneb. Seetõttu oleme ka eelarvestrateegias ära määranud, et teaduse rahastus ehk investeeringud teadus- ja arendustegevusse ja innovatsiooni peavad moodustama ühe protsendi sisemajanduse kogutoodangust.

Eelmises riigi eelarvestrateegias polnud ette nähtud sellises mahus ka prioriteetsete valdkondade palgatõusu. Me pingutasime väga, et leida raha päästjate, politseinike ja õpetajate palgatõusuks. Jah, ma tean, et seda on vähe, ma olen nõus. Aga olukorras, kus me peame kõike kokku tõmbama, on need ainsad ametid, kes palka juurde saavad. Õpetajate palkadeks on kavandatud 2022. aastal kokku ligikaudu 400 miljonit eurot.

Aastast 2023 me muudame keskmise pensioni tulumaksuvabaks. Ehk edaspidi hakkab riikliku vanaduspensioni saajate maksuvaba tulu olema võrdne keskmise vanaduspensioni suurusega. Kui 2023. aastal on keskmine pension umbes 620 eurot, siis sama suur on ka pensionäri maksuvaba tulu, olenemata tema muudest sissetulekutest. Muudatuse mõju riigieelarvele on 2023. aastal 79 miljonit, 2024. aastal 97 miljonit ja 2025. aastal 114 miljonit eurot.

Teine suur positiivne aspekt on see, et järgmise nelja aasta jooksul tuleb Eesti majandusse valitsussektori investeeringutena üle kaheksa miljardi euro. Nii palju ei ole Eesti majandusse mitte kunagi varem investeeritud. Investeeringute peamine eesmärk on viia ellu Eesti tuleviku seisukohast äärmiselt olulised digipööre ja rohepööre.

Rohepööre eeldab uudse tehnoloogia arendamist ja kasutuselevõttu, samuti ärimudelite korrastamist. Ja see ei puuduta üksnes Ida-Virumaad, vaid kogu majandust laiemalt. Rohepöörde elluviimiseks plaanime järgmisel neljal aastal suunata 1,8 miljardit eurot. Nüüd mõned näited. Ettevõtete rohepöördeks, sealhulgas bioressursside väärindamiseks ja uuendusliku rohetehnoloogia kasutamiseks panustame 244,5 miljonit eurot, keskkonnasäästlikkusse transporti investeerime 207 miljonit eurot. Energeetikas paneme fookuse taastuvenergia osatähtsuse ja energiatõhususe suurendamisele ning varustuskindluse tagamisele.

Digipöördega tahame muuta avalike teenuste kasutamise võimalikult lihtsaks ja rakendada digiinnovatsiooni uuel tasemel üle Eesti. Ma arvan, et väga oluline kõigile, kes on kodus õppinud ja töötanud, on see, et välja tuleb ehitada kiire internetiühendus üle kogu Eesti. Selleks on meil investeeringud ette nähtud. Kogu digipöördele plaanime järgmisel neljal aastal pühendada 324,8 miljonit eurot. Digiriigi arendusteks suuname sellest 164,8 miljonit eurot ja ettevõtete digipöördeks 113,3 miljonit eurot.

Kõike ma ei hakka siin ette lugema. Järgmisel neljal aastal näeme enneolematuid valitsussektori investeeringuid eurorahade toel, aga jätkusuutliku riigi pidamiseks peame oma jooksvaid kulusid kokku tõmbama. Korras riigirahandus on kooskõlas ka talupojatarkusega, et eelarveraamistik sellele tugineb. Riigi pakutud stiimul peab sõltuma majanduskonjunktuurist. Mida paremini läheb majandusel, seda vähem peaks riik stimuleerima. Praeguste prognooside järgi peaks majandus kasvama järgmistel aastatel neli kuni viis protsenti ja sellest tulenevalt peaks vähenema ka eelarve puudujääk.

Arusaadavalt ei ole nende eesmärkide samaaegne saavutamine kuigi lihtne, aga taas kasvava majanduse, uute eurorahade ja valitsussektori konstruktiivse lähenemise koosmõjul on see siiski võimalik.

Nüüd, lisaks riigi eelarvestrateegiale võtsime vastu ka otsuseid, mis puudutavad COVIDi kriisi. Kuigi koroonaviiruse leviku näitajad on jõudnud jõulueelsele tasemele, on oht endiselt kõrge. Haiglaravil viibib 354 inimest. Seetõttu arutasime seda olukorda nagu igal teisipäeval ja igal neljapäeval. Teisipäeval juba võtsime vastu sisulise otsuse, mille täna ka ära vormistasime, nimelt selle kohta, et 9. ja 12. klassid saaksid samuti 3. maist kooli naasta.

Nüüd vaktsineerimine, mis on endiselt teema ja endiselt põhiline viis ja kaitse selle viiruse vastu. Eelmistel nädalatel me tegime otsuse, et kõik vaktsiinid, mis Eestile laekusid, läksid perearstidele, just selleks, et nad saaksid vaktsineerida vanemaealisi.

Ja siinkohal ma pean tõepoolest väga tänama kõiki perearste, kes on teinud väga tublit tööd, vanemaealisi vaktsineerinud, vastanud nende küsimustele ja veennud neid ka selles, et vaktsineerimine on igal juhul parem kui see, et haigus neid kätte saab. Nüüd on meil vähemalt ühe doosiga vaktsineeritud juba üle 320 000 inimese ja üle 70-aastaste vaktsineerimisega hõlmatus kasvab ka jõudsalt.

Sel nädalal saabub Eestisse üle 100 000 vaktsiinidoosi, seda on palju rohkem, kui eelmisel nädalal esialgu arvati, nii et see on kindlasti positiivne uudis. Kuivõrd me oleme juba enamiku üle 70- ja 80-aastaste vaktsineerimise hõlmatusega heal järjel – eesmärgiks oleme seadnud 70 protsenti –, siis me jätkame nooremate vanusegruppidega ja riskirühmadega ning samal ajal ka eesliini vaktsineerimisega. Liigume vanust pidi allapoole ja järgmisel nädalal algab ka üle 50-aastaste vaktsineerimine. On väga oluline see, et me saaksime kaitsta ka tööealist elanikkonda, sest just tööealised puutuvad väga palju teiste inimestega kokku.

Aga ma tahan rõhutada, et nooremate inimeste vaktsineerimist me korraldame digiregistratuuri kaudu ka vaktsineerimiskeskustes ja haiglates, sellisel juhul ei käi see nii tihedalt perearstide kaudu. Ehk kui te olete nooremad, siis ärge veel oma perearste telefonikõnedega pommitage. Digiregistratuurist digilugu.ee saate kõik järele vaadata, millal oleks võimalik ennast vaktsineerimisele kirja panna.

Sellel nädalal me proovime vaktsineeritust suurendada just Ida-Virumaal, kus vanemaealiste vaktsineerituse tase on palju madalam kui ülejäänud Eestis. Seetõttu sel nädalal vaktsineerivad õendusteenuse osutajad Harjumaal, Tartumaal, aga eriti Ida-Virumaal kodudes neid inimesi, kes ei saa ise liikuda. Selleks kasutatakse ühedoosilist Johnson & Johnsoni vaktsiini.

Aga miks ma tahtsin eraldi rõhutada Ida-Virumaad? Sellepärast, et seal on selline projekt, et neljapäevast alates saavad vaktsineerimise võimaluse ka need vähemalt 18-aastased inimesed, kes aitavad oma lähedasel 70-aastasel või vanemal inimesel vaktsineerima minna. Sellega me loodame saada vaktsineerimise hõlmatuse Ida-Virumaal kõrgemaks.

Palju küsitakse ka Lõuna-Aafrika tüve kohta ja selle kohta, kuidas ja mida me täpselt sellega ette võtame. Samuti uuritakse selle kohta, mis toimub Indias. Praegu on Eestis tuvastatud viimastel andmetel 57 Lõuna-Aafrika tüvega nakatunud inimest, 30 juhtu nendest on nii-öelda kohalikku päritolu ja ülejäänud on sisse toodud.

Terviseamet teeb koos avalike testimiskohtadega iga päev kõikidele riiki sisse toodud proovidele, mis on osutunud positiivseks, genotüpiseerimist. Mida see tähendab? See tähendab seda, et vaadatakse vigaseid geene, mis viitaksid teatud tüvele, ja siis proove omakorda veel sekveneeritakse, et täpsemalt neid tüvesid paika panna. Nii et terviseamet jälgib hoolega selle tüve levikut.

Terviseamet on suurendanud ka kontrolle nende inimeste üle, kes tulevad välismaalt ja peavad olema eneseisolatsioonis. Neid kontrollitakse, et nad tõepoolest kodus oleksid ja oma isolatsioonikohustusest kinni peaksid.

Nüüd, lisaks riigieelarvestrateegiale ja COVIDiga seotud teemadele tegime teisipäeval põhimõttelise otsuse vähendada neljas riigile kuuluvas äriühingus riigi osalust. Nende äriühingute hulgas on Enefit Green, AS Operail, AS Teede Tehnokeskus ja AS Levira. Need me osaliselt erastame ja sellest räägib rahandusminister kindlasti pikemalt. Aga mina lõpetan. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Palun praegu riigihalduse minister Jaak Aab.

Jaak Aab
Tere päevast kõigile! Peaminister andis juba väga põhjaliku ülevaate selle nädala töödest ja toimetustest. Nagu me teame, on meil olnud lahendamisel väga olulised teemad. Me oleme töötanud tegelikult väga efektiivselt ja väga kiiresti oluliste ja ka keeruliste teemadega.

Ma tuleksin sammu tagasi ja ütleksin seda, et lisaeelarve oli vajalik selleks, et leevendada piirangutest tulnud kahjusid. Piirangud olid vajalikud. Me näeme, et proportsionaalselt need piirangud on mõjunud. Me oleme suutnud nakatumisnumbrite ja haiglakoormuse mõttes allapoole tulla.

Aga samas me oleme ka kogu aeg pidanud meeles seda ja meile on oluline see, et piirangute all kannatavaid sektoreid tuleb toetada. See, kuidas me suutsime koos kokku panna lisaeelarve ja seda menetleda ka riigikogus – suur tänu ka riigikogule! –, ning see, kuidas nüüd ministrid oma valdkondades neid toetusmeetmeid avavad, on toimunud tegelikult peaaegu rekordkiirusega. Kõik ei olene meist. Näiteks teatud toetuste juures me peame siiski arvestama euroliidu reegleid, mis on ka meie seadustes kirjas.

Andres Sutt saab sellest kindlasti rääkida, kuidas riigiabiküsimustes, näiteks ettevõtlustoetuste puhul ikkagi teatud kooskõlastused peavad olema ja nende tõttu asjad venivad. Aga arvestades kõiki mõjureid, oleme me tegelikult edasi liikunud väga kiiresti. Ja ma arvan, me anname ka järjest sõnumeid selle kohta, kuidas nende toetustega tullakse ja kuidas neid on võimalik saada.

Riigi eelarvestrateegia. Jah, kuumalt avalikkuses juba mitu päeva. Ütleme siis nii, et kõigepealt koroona tingimustes ja kriisi tingimustes on kahtpidi: ühtpidi maksutulud vähenevad, aga teistpidi on vaja teha erakorraliselt kulutusi. Ma rääkisin selle aasta lisaeelarve puhul, nii oli ka eelmise aasta lisaeelarve puhul, et tervishoiukulutusi on tulnud ju tõsta sadade miljonite ulatuses.

Jah, see esitab väljakutse ka tulevikule. Kindlasti tuleb leida võimalusi liikuda riigieelarve miinusest tasakaalu poole. Me mõlemad koalitsioonipartneriga oleme seda möönnud. Ja riigi eelarvestrateegia juures oligi põhiküsimus, kui kiiresti kriisi tingimustes me suudame seda teha ja kuidas me suudame seda teha nii, et me võimalikult vähe tekitaks valu eri sektoritele ja ka eri ministeeriumidele, näiteks siseturvalisusele, kultuurisektorile, haridussektorile ja nii edasi.

Ma ütleksin välja need kaks prioriteeti, mida Keskerakond kindlasti siin saavutas ja mis olid meile olulised. Üks on kindlasti erakorraline pensionitõus, mida meie soovide kohaselt oleks võinud teha ka varem, aga arvestades rahalisi võimalusi, me leidsime kokkuleppe, et see tuleb 1. jaanuaril 2023. See on viimase nelja aasta jooksul, kui kokku võtta, juba kolmas erakorraline pensionitõus. Ja see on väga oluline.

Kui majandus pöördub tõusule, siis tegelikult pensioninumbrites, indekseerimisel, tuleb see viitega. Kui palgad hakkavad kasvama, siis pensionärideni jõuab see umbes aasta pärast tavaliselt indeksis. Sellepärast me peame oluliseks erakorralist pensionitõusu. See on suurusjärgus 20 eurot, nagu oli see ka sel aastal keskmisele pensionile, ja põhiosas baasosasse ja rahvapensionisse. Siis aitab see kõige rohkem ikkagi väiksema pensioniga eakaid inimesi, toetab nende toimetulekut ja heaolu. See oli üks olulisemaid kokkuleppeid, mida me saavutasime, lisaks teatud prioriteetsete valdkondade palgatõus.

Need numbrid pole muidugi midagi nii rõõmsat, kui me esialgu lootsime, aga me oleme vähemalt nendes summades kokku leppinud. See on kokku lepitud, aga mis saab edasi, seda näitavad juba konkreetsed järgmiste aastate eelarved.

Olulised on õpetajad, kultuuritöötajad, politsei, pääste, meie eesliin, aga ka tervishoiutöötajad. Me oleme teinud otsuseid ja täiendanud haigekassa võimalusi ning loodame, et see tervishoiutöötajate palgakokkulepe sünnib. See on väga oluline, arvestades seda, millist tööd on pidanud tegema meie arstid ja meedikud ning kuidas nad on meil aidanud sellest raskest olukorrast välja tulla.

Kohalikud omavalitsused. Korraks markeerin ära, et tegelikult on omavalitsuste eelarve kogutulud viimastel aastatel pidevalt kasvanud, isegi vaatamata koroonakriisile. Ja muidugi on siin olnud ka poliitilisi otsuseid. Me oleme tõstnud viimasel neljal aastal 200 miljonit eurot omavalitsuste tulubaasi ning viimasel kahel aastal andnud kriisiabi ja investeeringutoetusi veel lisaks 176 miljonit.

Miks see on oluline? Omavalitsus on esimene kohaliku elu korraldaja, ta on suur tööandja, ta on teenuste tellija, ehitaja ja nii edasi. Väga oluline on see, et kohalikud ettevõtted püsiksid elus. Selles on omavalitsustel väga suur roll ja see on olnud eesmärk.

Mul on hea meel, et kohalikud omavalitsused ka sel aastal investeerivad ligi 500 miljonit ja järgmistel aastatel jõuab see peaaegu 700 miljonini. Nende maksevõime on hea, sest ka laenukoormus on pigem langenud omavalitsuste poole peal, mis tegelikult mõjutab ju ka kogu riigieelarve tasakaalu, seejuures ei mõjuta see seda mitte miinusesse või negatiivses suunas, kuna see maksevõime on olnud hea ka tänu riigi erakorralistele toetustele.

Kindlasti regionaalpoliitika. Siin on räägitud Euroopa Liidu rahast, meie piirkondade areng saab päris tugeva tõuke. Tegelikult paljud programmid kasvavad. Muidugi eriline on Ida-Virumaa. Me teame, et me peame lahendama sealsed probleemid, selleks on meil võimalik kasutada õiglase ülemineku fondi raha.

Nii nagu ma olen öelnud – seda ei kujuta keegi praegu hästi ette –, koos riigi ja Euroopa Liidu vahenditega investeeritakse kokku ligi kaks miljardit 10 aasta jooksul. Ehk siin on nii, et tegelikult riigi ja Euroopa Liidu vahenditele, peaaegu igale eurole lisandub kaks eurot erasektorist, rääkimata erasektori tavalistest investeeringutest.

Ja see ei ole tähtis ainult Ida-Virumaale. See annab arengutõuke eri valdkondades ettevõtlussektoris teha pilootprojekte, panustada innovatsiooni ja teadusmahukusse. Siit tuleb tegelikult kogu Eesti jaoks üks selline arengu-boost, küll ühe regiooni kaudu.

Nüüd COVIDi olukorrast. Nii nagu mainisin, täna otsustasime ära selle, et tõenäoliselt palgatoetused jätkuvad ka maikuus, kuna piirangud ju kehtivad. Muidugi kõik tahavad, et me piiranguid leevendame. Aga arvestades olukorda ja arvestades uusi tüvesid, me peame olema väga ettevaatlikud ka nende leevenduste juures. Tuleb veidi kannatada, aga me pakume siis leevendust kriisis pihta saanud ettevõtlusvaldkondadele ja sektoritele palgatoetuse näol või ka muude toetuste näol. Aitäh!

Juhataja
Suur tänu! Aga nüüd põhjalikumalt ka riigi eelarvestrateegiast. Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus, palun!

Keit Pentus-Rosimannus
Aitäh! No riigi eelarvestrateegiast on eelkõnelejad juba nii põhjalikult rääkinud, et ma kõike kindlasti üle kordama ei hakka. Ma tegelikult ütlen avalikult ka aitäh kõikidele kabinetiliikmetele ja mõlema erakonna juhtidele ka, kes nii erakonna esimeeste kui ka fraktsioonijuhtide tasemel nüüd neli nädalat neid päris keerulisi eelarvestrateegia läbirääkimisi pidada aitasid ja pidasid.

Poliitiliselt rääkides ütlen, et meie partner oli parajalt raske läbirääkimiste partner ja võitles muidugi väga tuliselt nende teemade eest, mida Jaak Aab ka eelnevat puudutas ja mis Keskerakonna jaoks olulised olid. Aga oluline on, et see kokkulepe sündis ja riigi eelarvestrateegia täna valitsuses heaks kiideti. Nüüd on valmisolek selle kokkuleppe järgi ja heaks kiidetu järgi ka edasi toimetada.

Riigieelarve nelja aasta kava järgi saab öelda, et järgmise nelja aasta jooksul meie rahandus saab paremasse toonusesse. Sellisest üle jõu elamisest, aga ka kriisist välja tulek ise kindlasti lihtne ei ole. See käitumine ei ole aga mitte ainult vastutustundlik, vaid tulevikus ikkagi ka paremas korras riigirahandus.

Eelarve ilmselgelt vähendab ka survet näiteks maksutõusudele – sest muidu selliste jõudsalt painduvate kulutuste katmiseks kindlasti surve tekib – ja muidugi annab meile võimalusi olemasolevate avalike teenuste edasiarendamiseks ja paremaks pakkumiseks.

Ma ise arvan ja tunnen, et see nelja aasta eelarvekava on tulevikuks ettevalmistamise strateegia. Nagu öeldud, me võtame just igapäevased jooksvad kulutused tugevama või parema ja jõulisema kontrolli alla. Samal ajal oleme kokku leppinud, et teadusarenduse rahastamine, mis tuleviku ettevalmistamiseks kindlasti on oluline, püsib vähemalt ühel protsendil SKTst.

Riik, valitsussektor, keskvalitsus konsolideerib päris mitmes kohas oma seni dubleeriva ja kohati harali olnud tegevuse. See on korrastamise mõttes kindlasti ka oluline. Samuti tuleviku jaoks oluline ja tähtis rohepööre saab eelarvestrateegiagaga ka konkreetse rahastuse, kokku suurusjärguna 1,8 miljardit eurot. Nii et nüüd tuleb eelkõige innustada kõiki häid ja tuleviku mõttes olulisi muutusi toetavaid ideid ja algatusi ka välja käima ning seda saadaval olevat rahastust kasutama.

Aga samamoodi on tähtis majandus- ja kommunikatsiooniminister Taavi Aasa veetav Eesti ja Soome majandusruumi ühendamine tunneliga. Ka see võtab eelarvestrateegia aastate jooksul konkreetsema vormi.

Muidugi selle nädala teisipäeval sündinud kokkulepe, mille järgi me läheme edasi erastamisega, eelkõige põhjusel, et riigil on sedavõrd palju põhifunktsioone, millele on vaja rohkem keskenduda. Ja ettevõtluses sellise vabalt toimiva konkurentsi segamine kindlasti üks nendest põhifunktsioonidest ei ole.

Kokkuvõttes saab öelda, et just nimelt tehtavad reformid, nii väiksemad kui ka suuremad, ja kokkulepitud kulude kokkuhoid aitab tõsta vähemalt kolm protsenti nii õpetajate, päästjate, politseinike kui ka kultuuritöötajate palka, aga see aitab ka tuua pensionitõusu ja pensioni tulumaksuvabastuse alates 2023. aastast.

Selle viimase kohta võib-olla ütlen selgituseks niipalju, et oma sisult tähendab pensionide tulumaksuvabastus keskmise pensioni ulatuses edaspidi seda, näitena, et kui 2023. aastal on keskmine pension koos erakorralise tõusuga umbes 620 eurot, nagu praegused prognoosid näitavad, siis sama suur on pensionil oleva inimese jaoks ka maksuvaba tulu. Ja see on fikseeritud sõltumata tema muudest sissetulekutest või sõltumata sellest, kas inimene on valmis jätkama tööl käimist, kui tervis seda lubab, ja meie tööturul, kus töökäsi igal aastaga tegelikult hakkab nappima, on valmis jätkuvalt panustama. Tulumaksuvaba osa on fikseeritud keskmise vanaduspensioni suurusega.

Nüüd järgmise aasta riigieelarve eelnõu, mis samamoodi täna valitsuses esialgse heakskiidu sai. Selle kulutuste maht on pisut üle 13,8 miljardi euro ja tulude pool jääb järgmisel aastal endiselt kuludele alla, see on 12,3 miljardit eurot. Aga eelarvestrateegia aastate jooksul me tõesti kõigi nende nelja aasta käigus eelarvepoliitika korrastamise juurde liigume, ka defitsiidi vähendamise poole liigume.

Tõsi, see ei ole alati populaarne, sest enamasti on lihtsam ja popim kulusid lisada ja suurendada kui sisseharjunud kulumustrit kuidagi üle vaadata või kokku tõmmata, aga see on laiemalt ka riigi usaldusväärsuse seisukohast kindlasti vältimatu ja oluline.

Nagu teada on, siis koroonakriisi puhkemise ajal rakendus ka muidu kehtivate eelarvereeglite vabastuse klausel. Ehk teisisõnu, tavapärasel ajal kehtivad eelarvepiirangud kriisi ajal ei kehtinud. Aga see oli ajutine ja kriisiga seotud, mis tähendab, et meil muidugi tuleb naasta edaspidi reeglitepõhise eelarvepoliitika juurde.

Eesmärk saab olla ikkagi ainult tulude ja kulude tasakaalus hoidmine ning üle jõu elamise järkjärguline vähendamine. Defitsiidi suurust arvestades see võtab aega, nii et päris tasakaalu jõudmine tulude ja kulude vahel on täna heaks kiidetud eelarvestrateegia, ütleme, horisondist pikem eesmärk, aga igal juhul me ka RESiga sinnapoole liigume.

Eelarvestrateegia kohta veel. Just nimelt riigi usaldusväärsuse ja ka jätkusuutlikkuse tagamise tõttu meie valitsuskabineti liikmed otsustasid, et puudujääki vähendatakse nii eelmise riigi eelarvestrateegiaga võrreldes kui ka viimase, kõige värskema majandusprognoosi suhtes.

Järgmise aasta, 2022. aasta struktuurne puudujääk paraneb kahe protsendi võrra, 3,4 protsendini kogumajandusest. Ka edasistel aastatel on eelarvedefitsiidi ja üle jõu elamise vähendamise samm eelarvereeglitega nõutav 0,5 protsendi võrra aastas vähemalt, mõnel aastal on see samm ka pikem.

Paar sõna ka eelarvenõukogu tänase ettekande kohta valitsuse istungil. Kuna prognoosid näitavad, et Eesti majandus jõuab järgmisel aastal sinnani, et ta tegelikult juba ületab oma kriisieelset taset, siis eelarvenõukogu, mis koondab sõltumatuid eksperte, soovitab valitsusel alates järgmisest aastast juba uuesti eelarvereeglitest lähtuda.

See tähendaks eelnõukogu hinnangul ja soovitusel seda, et me juba järgmisel aastal kolme protsendi piiri ei ületaks. See omakorda tähendaks aga eelarvenõukogu hinnangul ja soovitusel seda, et sügisel tuleks järgmise aasta eelarvepositsiooni täiendavalt suurusjärgus 200–230 miljoni võrra parandada. Eks see on arutelu, mille juurde valitsusel tuleb tagasi tulla sügisel, kui me lõplikult järgmise aasta eelarve heaks kiidame.

Eelarvenõukogu kinnitas ka üle, et nad on meie majandusprognoosi heaks kiitnud. Nende hinnangul võib majanduskeskkond kujuneda prognoositust kiiremini pisut paremaks. Seda me muidugi loodame kõik, see sõltub aga arusaadavalt eelkõige viiruse kontrolli alla saamisest ja vaktsineerimise kiirusest, et oleks võimalik avada õige pea lisaks osale kooli lubatavatele klassidele ka majandus tervikuna.

Kulude kokkuhoiust. Järgmisel aastal on kulude kokkuhoid eri ministeeriumide kohta kokku 61 miljonit eurot aastas. Selleks aluseks on viimase kriisi eelse ehk 2019. aasta tööjõu- ja majandamiskulud. Selle arvestamise alusest on välja jäetud antavad toetused, ka sotsiaaltoetused, investeeringud ja finantskulu.

Ütleme, üksmeelne arusaam valitsuskabineti liikmete hulgas, miks valitsuskabineti liikmed olid valmis selle keeruka ülesande endale võtma, oli ikkagi eelkõige seotud sellega, et kokkuhoid võimaldab kõige kriitilisemates sektorites järgmisel aastal vähemalt kolmeprotsendilise palgafondi kasvu tuua.

Ma arvan, et eelarvestrateegia kohta on see isegi suuresti praegu sissejuhatuseks kõik.

Täna oli valitsuskabinetis meil hommikul vara arutelu all ka taasterahastu taotluse muutmine Euroopa Komisjonile. See puudutab eelkõige arusaadavalt Tallinna haiglat. Me esitame komisjonile uue taotluse, mille sisu on 280 miljoni euro taotlemine taasterahastust Tallinna haiglale. Need, ütleme, läbirääkimised ja see arutelu Euroopa Komisjoniga veel jätkub.

Kuna kogu taasterahastu kiidetakse heaks ühe paketina, siis meie soov ja lootus on muidugi see, et me ka Tallinna haiglat puudutava teema juures saaksime selguse võimalikult kiiresti, nii et oleks võimalik need rahastamisotsused teha ja siis juba rahal ka reaalselt majandusse jõuda. Aga praegu sissejuhatuseks kõik. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Palun nüüd keskkonnaminister Tõnis Mölder.

Tõnis Mölder
Aitäh! Tere päevast kõigile! Nii nagu eelkõnelejad mainisid, tänan ka mina alustuseks nii koalitsioonipartnerit, erakonna esimehi kui ka kõiki Vabariigi Valitsuse liikmeid selle riigi eelarvestrateegia arutelu ja läbirääkimiste eest. Nii nagu eelkõnelejad ütlesid, olid kindlasti tempokad ja pingelised läbirääkimised.

Minu arvates see, et see eelarvestrateegia sellisena kokku sai, on olnud pikkade läbirääkimiste tulemus. Kindlasti tänan ka rahandusministeeriumi ametnikke, kes nägid pingsalt selle ajagraafikust kinnihoidmisega vaeva.

Nüüd, poliitiliselt on võib-olla hea see veel kord üle rõhutada, et kindlasti meie jaoks on oluline, et selles riigi eelarvestrateegias on sees just nimelt erakorraline pensionitõus ja 2023. aastast ka keskmise pensioni tulumaksuvabastus. Ma arvan, et need on kaks olulist märksõna, need olid olulised ka siis, kui seda koalitsiooni loodi. See näitab ka seda, et RESi pingelistes läbirääkimistes mõlemad osapooled hoidsid kokkulepitust kinni. Ja kahtlemata on need strateegiliselt väga olulised otsused.

Jah, eelkõnelejad on juba maininud seda, mis puudutab seda, et riigi eelarvestrateegias on markeeritud sõnad "kokkuhoid" ja "riigi reformimine".

Ma tahaksin lihtsalt siin veel kord ära markeerida, et see dokument, mille me täna valitsuses heaks kiitsime, on riigi eelarvestrateegia. Järgmise aasta riigieelarve ja selle läbirääkimised tulevad kindlasti veel keerulisemad, veel pingelisemad. Siin tuleb arvestada eri erakondade soove ja erinevaid poliitilisi suuniseid.

Kindlasti on üks oluline läbirääkimiste alustala suvine majandusprognoos. Eks see prognoos annab ka selle pildi, kas ja kuidas me peame, vaadates just nimelt järgmise aasta riigieelarvet, kulusid kokku hoidma või milliseid riigireformi samme me konkreetselt tegema peame. Nii et siin on kindlasti veel palju tööd ees.

Nüüd see, mida eelkõnelejad mainisid. Kahtlemata on keskkonnaministeeriumi vaates oluline see, et järgnevatel perioodidel Euroopa Liidu vahenditest tulevad suured investeeringud keskenduvad just nimelt eelkõige rohepöördele ja digiväljakutsetele. Peaaegu iga euro, mida me investeerime, puudutab kaudsel või vähesel määral ikkagi paremat tulevikku, paremat keskkonda ja paremaid digilahendusi. Nii et need summad, vist ca 1,8 miljardit eurot, mis järgmistel perioodidel peaks tulema just nimelt rohepöördeks, on kahtlemata olulised. Ja see ei puuduta mitte ainult keskkonnaministeeriumi, vaid ka väga paljusid teisi valdkondi.

Kui nüüd tulla keskkonnaministeeriumi vaates konkreetsemalt selle riigi eelarvestrateegia juurde, siis kahtlemata üks oluline uudis on see, et kogu selles läbirääkimiste protsessis leiti ka katteallikas keskkonnaministeeriumile ja teistele keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olevatele asutustele uue hoone rajamiseks. See on nn keskkonnamaja ehitus. Keskkonnamaja on uus puidust arhitektuurne hoone, mis peaks valmima 2024. aasta esimeseks pooleks. Ehitus peaks lahti minema selle aasta lõpus või järgmise aasta alguses. Asukoht on meremuuseumi, lennuangaaride ja Noblessneri sadamalinnaku vahelisel alal.

Sellest majast me tõesti loodame saada sellist riigi keskkonnateadmiste ja rohepöörde kompetentsikeskust. Tegemist on kindlasti kõige keskkonnasõbralikuma riigihoonega, puithoonega, nii nagu ma rõhutasin. Sinna majja koonduvad kõik keskkonnaministeeriumi allasutused ja ka need üksused, mis on Tallinnas.

Aga oluline on ära märkida ka see, et sinna tuleb juurde Eesti Loodusmuuseum, mis praegu asub vanalinnas. Loodusmuuseumi praegused toimetamistingimused ei vasta kuidagi nüüdisaegse muuseumi tingimustele, nii et kahtlemata tuleb läbilõige kõikides nendes hoonetes just nimelt ka loodusmuuseumil ja -haridusel, mis on sellega seotud. Nii et see on oluline areng just nimelt kogu sellele rohepöörde sektorile.

Nii nagu ma ütlesin, keskkonnamaja on üks puitarhitektuurne hoone. Miks see on oluline sellest vaatevinklist? Kindlasti sellepärast, et me ei räägi ainult sellest, et tegemist on energiatõhusa ja madala süsinikusisaldusega näidishoonega, vaid me räägime ka sellest, et see on puitreferentshoone, kus me saame kasutada uudseid, innovaatilisi lahendusi just nimelt puitarhitektuurist lähtudes. See võiks aga olla tuleviku referentshoone Eesti ettevõtjatele ja Eesti teadlastele, näitamaks just nimelt neid oskusi, kuidas kasutada väga hästi neid ressursse, mida meil on võimalik loodusest saada, ja kuidas seda tasakaalu hoida.

See hoone läheb maksma ca 42 miljonit eurot. Riigi eelarvestrateegiast me leidsime selle hoone tarvis lisaks 20 miljonit eurot ja sama palju raha tuleb juurde CO2 kvootide müügist. Nii et kahtlemata on see oluline samm ja sellega liigutakse edasi.

See ei ole muidugi ainukene investeering. Edasi liigutakse ka nende eelmistes riigi eelarvestrateegiates kokku lepitud projektidega, olgu rahvusraamatukogu, ERRi hoone või kasvõi kaitsepolitsei peahoone. Aga ka Kääriku spordibaas saab selles riigi eelarvestrateegias lisavahendeid, nii et keskkonnaministeerium ei ole ainukene, kes saab siin lisaraha.

Nüüd, teine oluline otsus, mille juurde ma tuleksin tagasi, on samuti märgiline. Nimelt, riigi eelarvestrateegias leppisime kokku ka selle, mis puudutab Riigimetsa Majandamise Keskuse dividendide ootuse vähendamist. Valitsus on selle heaks kiitnud sellises tempos, et järgmisest aastast alates hakkaks vähenema Riigimetsa Majandamise Keskusest võetavate riigi dividendide maht. Võrreldes käesoleva aastaga väheneb see aastaks 2023 ligemale kaks korda. Nii et kui käesoleval aastal on prognoositud välja võtta umbes suurusjärgus 33,4 miljonit eurot, siis 2023. aastaks peaks see maht kukkuma 16 miljoni euroni. Tegemist on minu hinnangul väga märgilise muutusega, mis loob tegelikult selgemad eeldused kogu RMK tegevuse ülevaatamiseks ja kursi muutmiseks.

See kursimuutus ei saa kindlasti olla lihtne, sest siin tuleb analüüsida kõike, nii majanduslikke kui ka sotsiaalmajanduslikke mõjusid. Aga samal ajal me peame arvestama sellega, et meil on üks ja ainus meie rahvuslik rikkus ehk mets. Me peame seda loodusressurssi väga hoolikalt, tasakaalukalt ja säästlikult majandama ning ka kaitsma.

Me peame jõudma kokkuleppele selles, millised need ökoloogilised, majanduslikud ja kultuurilised eesmärgid oleksid RMK tegevusega kõige paremini täidetud. Ma siiralt loodan seda, et need kokku lepitud RMK dividendide ootused annavad ka põhjuse ja võimaluse üle vaadata kogu RMK tegevus ning viia need prioriteedid kooskõlla ühiskonna ootustega, sest ühiskonna ootused riigimetsa majandamise suhtes on ikkagi aasta-aastalt muutunud.

Koalitsioonilepingus on täpsemalt sõnastatud raiesurve vähendamine olemuslikult riikliku tellimuse muutmisega RMK-le. Nii nagu ma ütlesin, me seda dividendiootust kärbime, mis näitab selgelt seda, et me omanikuna, riigi esindajana tahame raiesurvet vähendada. Fookuses on kahtlemata see, et raiesurve vähendamine hakkaks pihta just nimelt kodulähedastest puhkemetsadest ehk KAH-aladest. Aga meie jaoks on ka oluline see, et RMK tulevikus, kui ta tulu teenib, investeeriks rohkem loodustaristusse ja loodushariduse arendamisse, mis kahtlemata peab olema suuremas fookuses kui praegu.

Nii nagu ma ütlesin, on ka sellel aastal see dividendide prognoos umbes 33,4 miljonit eurot. Järgmisel aastal peaks see kukkuma 25,6 miljoni euroni ja sealt edasi juba 16,6 miljoni euroni ning 2024.–2025. aastal oleks see 16 miljonit eurot.

Oluline on siin kindlasti ära märkida seda, et ka eelmises kehtivas RESis oli see langus ette nähtud. Aga tähelepanuväärne on see, et me nende läbirääkimiste käigus tulime veel selles kokku lepitud strateegias allapoole ja saavutasime just nimelt dividendide kokkuhoiu mõttes ca 10,4 miljoni euro suuruse kärpe.

See avaldab kahtlemata mõju kogu RMK tegevusele ja raiesurvele ning positiivset mõju eelkõige loodushoiu vaatevinklist. Olen selle eest väga tänulik, et nii koalitsioonipartnerid kui ka teised osapooled kõik olid valmis neid pingutusi tegema.

Lisaks sellele oleme me markeerinud riigi eelarvestrateegias ära ka selle, et kui RMK tulevikus teenib riigile tulu metsa majandamisega, siis mitte ainult metsamajandustegevusega, vaid ka metsamaade rentimisel, sealhulgas võib-olla näiteks nendele tuuleparkide rajamisel. See võiks olla see suund, kus RMK saab tulevikus riigieelarve mahtu täita.

Me näeme seda perspektiivi, et meil on tegelikult taastuvenergia osakaalu vaja tõsta just nimelt kliimaeesmärkide täitmiseks pikas perspektiivis. Ja RMK-l on siin teatud potentsiaali, kuidas just nimelt oma metsamaadel tuuleparkide kasutuselevõtuga aidata neid eesmärke täita.

Täna oli meil Vabariigi Valitsuse istungil ka üks oluline punkt, mis tegelikult haakub kogu eelneva teemaga, see on RMK uue nõukogu ametisse nimetamine. Ma siiralt loodan, et RMK uus nõukogu tunnetab neid ootusi, mis me Vabariigi Valitsuses ja poliitiliselt oleme neile seadnud. Need eesmärgid, mis siin ka selles dividendide ootuse vähendamises olid, näiteks rohkem loodushoidu, rohkem loodusharidust, on kahtlemata neile nõukogu liikmetele ülesanne aidata seda poliitikat ellu viia ja aidata neid suundasid RMKs kätte näidata, kuhu me kogu RMK tegevusega peaksime jõudma.

Kahtlemata on siin metsanduses ja metsandusküsimustes mitu osapoolt ja RMK nõukogu roll on kindlasti ka leida nende eri huvigruppide mõtete ja nägemuste vahel teatud tasakaal. Nii et ootused neile on kõrged. Ma tänan neid ja soovin neile jõudu-jaksu nendes väljakutsetes. See on lühidalt keskkonnaministeeriumilt kõik. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Palun, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt!

Andres Sutt
Aitäh, Eero! Head ajakirjanikud! Mul on neli punkti, ma kulutan iga punkti peale ühe minuti.

Täna valitsuse istungil kinnitasime Eesti seisukohad Euroopa kaubanduspoliitika kohta. See on strateegiliselt väga olulisel ajahetkel ja Eesti strateegilistes huvides on, et Euroopa Liit seisab koos meie strateegiliste partneritega avatud liberaalse ja reeglitepõhise maailma kaubandussüsteemi eest. Meil on sellest ainult võita, kui maailmakaubandus on reeglitepõhine, ja sellepärast on ka hästi oluline, et me Euroopa Liidus tervikuna seisame ka oma majandushuvide ja kaubandussuhetes võrdsete võimaluste kehtestamise eest.

Teiseks, natuke oli juba juttu toetusmeetmetega jätkamisest. Täna me toetasime töötukassa nõukogu ettepanekut jätkata palgatoetuse meetmega senistel tingimustel ja samamoodi otsustasime jätkata turismisektori toetamise meetmetega samadel tingimustel.

Turismisektori ja ka jaekaubanduse meetmed ootavad praegu Euroopa Komisjonilt riigiabiluba. See taotlus on esitatud. Eile õhtul ma veel kirjutasin komisjoni asepresident Vestagerile, kelle haldusalas need küsimused on, et nad võimalikult kiiresti seda menetleksid. Kui kõik hästi läheb, siis peaks mai teisest poolest olema võimalik hakata ka taotlusi esitama. EASil on sellekohased ettevalmistused käimas.

Nüüd paar punti ka riigi eelarvestrateegiast. Nii nagu peaminister ütles, vaatab riigi eelarvestrateegia ka tulevikku ja investeeringutesse, ennekõike rohe-, digi- ja innovatsioonipöördesse. Mul on hästi hea meel, et me saime kokkuleppe suurendada investeeringuid just nendesse tegevustesse, mis toovad Eesti majandusele mitmekordselt tagasi. Loomulikult ettevõtlus- ja IT-ministrina on minu ülesanne see, et ma võimalikult palju soodustaksin erasektori investeeringuid, nii kohalikul kapitalil kui ka väliskapitalil põhinevaid.

Konkreetsemalt on meil järgmisel neljal aastal 45 miljonit eurot turismi elavdamiseks ja selleks, et suurendada taas Eesti kui reisisihi tuntust, taastada transpordiühendused, mis koroona käigus on vähenenud, samuti toetada turismiettevõtete ärimudelite ümberkujundamist, sest COVIDi järgne maailm on teistsugune. Kindlasti on soov, et me näeme siin ka äriturismi ja rahvusvahelisi suursündmusi.

Välisinvesteeringute mahu kasvatamiseks jätkame välisinvesteeringute keskuse programmidega. Meil on selleks kokku nelja aasta peale püsirahastust umbes kaheksa miljonit. Ja see on hästi oluline suund, kui me räägime nii rohepöördest kui ka erakapitali investeeringutest.

Toon siinkohal paar näidet. Eelmisel nädalal olin Narvas, kus kirjutasin alla ühiste kavatsuste protokolli Aquaphoriga, kes plaanib 200 miljonit ja 700 töökohta investeeringut veepuhastusseadmetesse. Hiljuti tuli ka uudis Rootsi akutootja Nilari investeeringust Eestisse. Kõik need investeeringud on vajalikud selleks, et me saaksime rahastada ka oma tervishoiu- ja haridussüsteemi.

Samamoodi jätkame välisspetsialistide kaasamise programmiga Work in Estonia, mis on hästi oluline just selleks, et võimaldada Eesti konkurentsivõimet rahvusvahelisel talentide turul. Konkurents on hästi tugev ja me peame siin olema hästi positsioneeritud, et oleks võimalik just nendel talentidel ja oskustöölistel, keda Eestist ei leia, Eestisse tulla ning et nende sulandumine meie ühiskonda oleks kiire ja sujuv. Samuti jätkame e-residentsuse programmiga, mis on ka oluline Eesti edulugu ja kaubamärk, et siia investeeringuid tuua.

Lisaks kõigele sellele, mis me nüüd ise eelarvestrateegias ette näeme, on väga suured summad ka Euroopa Liidu fondidest. Kui me räägime ettevõtluse toetamise ja arendamise valdkonnast, siis me räägime suurusjärgust pool miljardit.

Viimaseks ma ütlen kaks sõna ka vaktsineerimispasside kohta. Guardtime võtab homme kasutusele esimese vaktsineerimissertifikaadi Eestis. Suhtlesin eile Guardtime’iga ja rääkisin ka turismisektori ettevõtjatega. Tegelikult on huvi selle vastu hästi suur. Nii et ma arvan, et siit on meil palju võita, et just saavutada sujuvat piiriülest liikumist ja turvalist kasutamist ka riigisiseselt.

Ma usun, et siin on koostöökohti ja potentsiaali hästi palju selleks, et me saaksime Eesti majanduse ja ettevõtluse võimalikult kiiresti ja turvaliselt avada. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Me saaksime nüüd jätkata ajakirjanike küsimustega.

Herman Kelomees, palun!

Herman Kelomees
Tere! Minu esimene küsimus on Kaja Kallasele. Kõigepealt küsin riigi eelarvestrateegia kohta, millal seda näha saab. Aga teiseks uurin ka taastefondi kohta. EKRE on esitanud selle eelnõu kohta umbes 700 muudatusettepanekut. Te olete öelnud, et vajaduse korral kaalutakse selle taastefondi eelnõu hääletuse sidumist usaldushääletusega. Kas usaldushääletus leiab aset?

Kaja Kallas
Jaa, aitäh küsimuse eest! Riigi eelarvestrateegia peaks olema praegu juba avalik, sest valitsuses sai see kinnitatud.

Mis puudutab taasterahastut, siis riigikogus see menetlus käib. Jah, ma tean, et nad on esitanud nii palju muudatusettepanekuid, aga mul on tõesti väga raske uskuda, et nad tahavad tegelikult takistada seda, et inimesed ja ettevõtted, kes on koroonakriisis pihta saanud, saaksid abi. Teatavasti seal on turismisektorile suured meetmed, mis selle taasterahastu taga on, ja seal on erinevad toetused ka tervishoiusektorile. Ma siiski väga loodan, et nad mõistavad, et ei ole väga õige seista inimeste ja ettevõtete abi ees.

Aga kui nad siiski jätkavad sellega ja tahavad igal juhul menetlust takistada, siis loomulikult peab valitsus kaaluma selle eelnõu usaldushääletusega sidumist.

Ma arvan, et see pilt on selgem siis, kui see menetlus riigikogus nüüd edasi läheb rahanduskomisjonis. Kui nad oma muudatusettepanekuid selliselt tõesti menetleda tahavad, nii et on näha, et nad tahavad igal juhul ajaliselt selle umbe lasta, siis me peame valitsuses ka seda arutama, kas seda usaldusega siduda. See võimalus on meil olemas, sest tõesti, meie küll ei taha seista selle ees, et ettevõtted ja inimesed saaksid abi. Aitäh!

Juhataja
Saan üle kinnitada, et veebilehel valitsus.ee on värskelt üles pandud pressiteade riigi eelarvestrateegia kohta ja selle lisana on ka PDF-failina riigi eelarvestrateegia. Nii et saate seda kasutada.

Aga nüüd Mihhail Vladislavlev, palun!

Mihhail Vladislavlev, "Tallinna uudised"
Kuidas valitsus hindab ülekuumenemise ohtu, millest on siin palju räägitud viimasel ajal?

Juhataja
Kellele on küsimus? Kas peaministrile?

Mihhail Vladislavlev
Peaministrile, jah.

Kaja Kallas
Jah, tõepoolest, sellest on räägitud, et need valitsussektori investeeringud, mis järgmistel aastatel Eesti majandusse tulevad, võivad tuua kaasa ka ülekuumenemise ohu, sest ehitussektor ja kõik suured projektid toimuvad justkui üheaegselt. Kui see tõepoolest niimoodi kätte jõuab, siis me peame sellega eraldi tegelema.

Aga praegu need investeeringud on planeeritud, nende investeeringutega me läheme edasi. Peab vaatama, kas me saame siis hajutada nii, et meil ei tekiks ülekuumenemist. Selles osas me juba seda peame silmas.

Juhataja
Jah, aitäh! Riigihalduse minister Jaak Aab, palun!

Jaak Aab
No ei ole palju siin täna saanud rääkida. Natukene keskkonnaminister puudutas investeeringuid.

Tegelikult me oleme riigi eelarvestrateegia raames vaadanud sisse riigi vajadustele kinnisvara järele. Eriti räägime kontoritest, sest tegelikult ka see keskkonnamaja on optimeerimisülesanne, millega erinevate asutuste praegused pinnad vabanevad, kasvõi müüakse ära, sest need ei ole enam vajalikud riigivalitsemise jaoks.

Nüüd, kui me tegime RESi, siis me kindlasti päris põhjalikult vaatasime ka kinnisvarainvesteeringutesse sisse, et mis on riigi jaoks hädavajalik ja mis ei ole. See ülesanne tuleb veel läbi vaadata.

Kindlasti on püstitatud ka see teema, kus me – mina nii riigireformi ministrina kui ka riigihalduse ministrina, kes kinnisvara eest vastutab, ja eri ministeeriumid – vaatame need asjad üle. Tundub, et väga selge õppetund kriisiajast on see: kontorihooneid ei ole nii palju vaja. Need plaanid me hindame väga ratsionaalselt ümber. Jätkuvalt koondame asutusi.

No kui maakondades käib see riigimajade kohta, et need tuuakse ühe katuse alla ja kasutatakse vähem pindasid, siis ma arvan, et paras aeg on käivitada projekt „Riigimaja nr 2“ Tallinnas ja Tartus ja vaadata see tõsiselt üle. See protsess käib, aga uued sisendid näitavad, et me saame tegelikult palju vähemate kontoripindadega riigiasutustes ja ministeeriumides hakkama.

Ühe asja me oleme juba ära otsustanud: me toome siseministeeriumi ühendministeeriumi katuse alla. Detailides on see päris keeruline ülesanne, aga poliitiline otsus on tehtud ja nüüd koos siseministriga üritame selle kiiresti lahendada.

Juhataja
Aitäh! Kas on ajakirjanikel veel küsimusi? Herman Kelomees, palun!

Herman Kelomees
Jaa. Seekord on küsimus rahandusministrile ja keskkonnaministrile. See haakub paljude teemadega, millest me täna siin rääkinud oleme, nagu rohepööre, kulutuste kärpimine, Ida-Virumaa ja rahvuslik rikkus. Seetõttu peaks küsima põlevkivi õlitehase kohta.

Reformierakond on selles küsimuses olnud palju resoluutsemal seisukohal opositsioonis, kui ta on koalitsioonis. Te olete justkui leppinud sellega, et see õlitehas tuleb. Eesti Päevaleht vahendas Eesti Energia sõnu sel nädalal. Nad ütlesid, et mullu märtsis tehti pöördumatu investeerimisotsus. See tähendab, et justkui alates mullu märtsist pole enam olnud võimalik põlevkivi õlitehase ehitust peatada.

Mida see pöördumatu investeerimisotsus ikkagi tähendas? Miks me ei võiks kulude kärpimise, keskkonna säilitamise ja kõige muu nimel ikkagi seda ehitust peatada?

Keit Pentus-Rosimannus
No see resoluutsus ei ole muutunud. Aga nagu valitsust moodustades sellega tunnistasime – nii nagu Eesti Energia seda ka seletas ja nagu te ka viitasite –, siis omakapitali suurendamise otsus 125 miljoni ulatuses eelmisel aastal tehti. Nagu teada, selle tagasipööramine ei ole ilma kahjusid tekitamata võimalik. Ja nii nagu eelmisel aastal ka see kava kinnitati, siis see uus õlitehas valmib 2024. aastal. Ütleme, et see alustab tööd 2024. aastal.

Kuigi minu – ja mitte ainult minu, vaid ka mitmete teiste Reformierakonna liikmete, ka kabinetiliikmete – seisukoht selle rajamise otsuse küsimuses ei ole muutunud grammi võrragi, siis see on asi, mida me peame aktsepteerima, ja selles otsuse raamis, mis rohkem kui aasta tagasi tehti. Sellega meil tuleb arvestada lihtsalt.

Juhataja
Palun, regionaalhalduse minister Jaak Aab!

Jaak Aab
Riigihalduse minister, aga ma saan aru, et regionaal- ja riigihaldus lähevad segamini ja need ongi tegelikult väga seotud. Ja siin tuleb ka regionaalpoliitiline küsimus tegelikult.

See protsess, mis Ida-Virumaad ees ootab, ei ole väga kerge. Ma olen pidanud seda selgitama. Ja see üleminek tähendabki, et me läheme fossiilselt põlevkivienergeetikalt üle. See ei juhtu ühe aastaga.

Me oleme ju tegelikult ka siin kompromissi leidnud teatud aastates, kuhu me suundume. Üleminekuperioodil järjest rohkem tegelikult ka seda õli, mida toodetakse, kasutatakse keemiatööstuse toorainena. Sellisel juhul on see CO2 jalajälg väiksem. See on olemas ja kindlasti tuleb leida uus tehnoloogia ja uusi lahendusi.

Aga üleminekuperioodil on see võimalik, et see säilitab töökohad, see on sotsiaalmajanduslikult oluline. Ja kindlasti arvestades neid grandioosseid plaane, mis meil Ida-Virumaaga on, ja mida me taotleme, aitab see kaasa sellele, et me suudame kiiresti luua uued tasuvad töökohad nendele inimestele, et see ei oleks siis nii valus, just inimesi vaates. See ongi õiglane üleminek.

Põlevkivisektori ja ka õlitootmise tulevik on paljuski seotud tegelikult CO2-kvootide kauplemise otsustega. Neid ei oska aga meiegi täpselt ette suunata. See selgub näiteks sellel suvel, kuidas see poliitika jätkub Euroopa Liidus.

Juhataja
Aitäh! Nüüd palun ka keskkonnaministri kommentaari.

Tõnis Mölder
Aitäh! Nii nagu ma olen vist ka riigikogu ees esinedes öelnud, pean ma seda iseenesest mõistlikuks investeeringuks. Ma arvan, et nii poliitiliselt kui ka tervikuna on see sellesse regiooni ääretult oluline investeering. Pikas perspektiivis sobitub see ka sellesse pilti, mis puudutab põlevkivienergia tulevikku Eestis ja ka meie keskkonnaeesmärke.

Muidugi, kui me tahaksime keskkonnaeesmärkides tõsta ambitsiooni, tulla koalitsioonileppes kokku lepitust kuidagi kaugemale – või õigemini ajalises mõttes isegi lähemale –, siis kahtlemata see võiks olla arutelukoht. Aga praegu oleme juba kokku leppinud selles, et põlevkivi õlitehas tuleb. See on sellele regioonile oluline.

Kahtlemata siin tuleb arvestada seda, et ka keskkonna seisukohast on oluline see, et kui me räägime põlevkivist ja selle kasutamisest, siis põlevkivist energia tootmine on keskkonnale oluliselt suurema jalajäljega kui põlevkivist õli tootmine. Ja õli tootmine ka pikas majanduslikus perspektiivis kahtlemata suurema potentsiaaliga kui elektrienergia tootmine. Nii et need investeeringud, ma arvan, tasuvad ära ja sobivad kokku meie kliimaeesmärkidega.

Kui siin peaks toimuma olulisi muutusi, siis kindlasti saab valitsus neid teemasid arutada. Aga ma arvan, et poliitiline reaalsus ja hetkeolukord on selline ja siinkohal me liigume praegu ikkagi nende teemadega kokku lepitud rada pidi edasi. Aitäh!

Juhataja
Kommentaariks soovib sõna ka rahandusminister.

Keit Pentus-Rosimannus
Jaa, muidugi põlevkivi õlitehast keskkonnaprojektina presenteerida ei ole võimalik. Üldse [ei ole otstarbekas] igasuguste fossiilsete arenduste tegemine praeguses faasis, kui me teame, kuidas Eesti on seadnud eesmärgiks jõuda kliimaneutraalsuseni ja seda teeb ka Euroopa Liit tervikuna.

Tegelikult on üleilmselt tegu otsuste ja asjadega, mida võetakse järjest tõsisemalt ja millest on, ma arvan, ka kõige suuremad skeptikud tänaseks aru saanud. Fossiilsetele energiakandjatele tuginev majandus ei ole tulevikus lihtsalt enam konkurentsivõimeline.

Need on kõik asjad, millega tuleb ka meil arvestada ja sellest tuleneb ka valitsuse moodustamisel kokku lepitud ajaraam: 2035. aastaks me Eestis põlevkivielektri tootmisest me väljume ja hiljemalt 2050. aastal oleme ka Eestis kliimaneutraalsed.

Minu arust on Eesti Energia puhul väga oluline see suund, mis nüüd on võetud, just nimelt taastuvenergia suuremale osakaalule ja taastuvenergia arendamisele, mida Eesti Energia on teinud päris kiiresti ja päris suurte sammudega. See peab püsima.

Ja kui me sissejuhatuses rääkisime ka alguses erastamise ja börsilemineku plaanidest, siis Enefit Greeni IPO ehk erakapitali kaasamine just nimelt suurte taastuvenergia investeeringute tegemiseks on kindlasti see suund, mis Eesti Energia – ja mitte ainult Eesti Energia, vaid tulevikus kogu meie energiasektori – jaoks tegelikult läbiv ja oluline on. Mitte fossiilenergia liin.

Juhataja
Keskkonnaminister soovib uuesti kommenteerida.

Tõnis Mölder
Ei, ma lihtsalt lühidalt ütlen seda: kui rahandusminister tõi siia sisse koalitsioonileppe, siis mina tahtsin öelda, et kindlasti need kuupäevad seal koalitsioonileppes on ja neid punkte oskab igaüks lugeda.

Aga ma rõhutan, et seda koalitsioonilepet tuleb vaadata selles mõttes tervikuna, et on kaks märksõna, need on "varustuskindlus" ja "energiajulgeolek". Kui need kaks aspekti ei ole tagatud, siis need kuupäevad ka sellisel kujul ei kehti. Nii et kahtlemata me peame lähtuma ikkagi nendest kliimaeesmärkidest. Ja selles me oleme valitsuskoalitsioonis vägagi ühte meelt.

Nii nagu ma ütlesin, minu meelest see investeering täidab ära need kliimaeesmärgid, mis meil on. Ja me peame arvestama sellega, et põlevkivisektor ei ole mitte ainult kliimaeesmärgi jaoks, vaid tegemist on ka majanduslikus ja sotsiaalmajanduslikus mõttes tähtsa objektiga. Nii et kahtlemata on sellel suur mõju just nimelt Ida-Virumaale. Aga sellekohaseid arutelusid saab kindlasti valitsuses edasi pidada. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Viimane küsimus. Palun, Mihhail Vladislavlev!

Mihhail Vladislavlev
(Vaikus.)

Juhataja
Nii. Ootame Mihhail Vladislavlevi küsimust. Kui saaks mikrofoni välja lülitada... Praegu tundub, et pilt on justkui hangunud. Nii. Seniks aga palun, Jaak Aab, kommentaar!

Jaak Aab
Jah. Tuulepargid on minu lemmikteema. Me arutame seda täna ka kabinetinõupidamisel. Mereala planeering, millega me tahame edasi minna, tegelikult näitab ära need alad, kus me saame tuuleparke arendada. Eesti Energia on tõesti ka mereala tuulepargiga jõudnud kõige kaugemale arenduses. See on meile oluline.

Me kindlasti suundume sinnapoole, et järjest rohkem panustada taastuvenergeetikasse. See võtab aega 10–15 aastat, et sealt tuleks juba väga palju rohkem energiat, mis siis annabki võimaluse fossiilset energiat vähendada või ühel hetkel üldse mitte tarbida. Aga [on veel] palju küsimusi.

Nii et see on meie ühine eesmärk, aga üleminek peab toimuma tasakaalustatult, nii nagu me oleme tegelikult kokku leppinud.

Juhataja
Aitäh! Kui praegu rohkem küsimusi ei ole, siis tänan kõiki ministreid, tänan kõiki ajakirjanikke ja avalikkust, kes meid jälgis. Püsige terved! Kohtume järgmisel nädalal taas.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

üksus