Valitsuse pressikonverents, 29. juuli 2021

29.07.2021 | 10:22

Pressikonverentsil osalesid peaminister Kaja Kallas, riigihalduse minister Jaak Aab, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt, tervise- ja tööminister Tanel Kiik ning kaitseminister Kalle Laanet. Valitsuse pressikonverents algas Stenbocki maja pressiruumis kell 12.
    • Jaga

Juhataja Jevgenia Värä

Head ajakirjanikud! Alustame pressikonverentsi. Teie ees on täna peaminister Kaja Kallas, riigihalduse minister Jaak Aab, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt, tervise- ja tööminister Tanel Kiik ning kaitseminister Kalle Laanet. Alustab nagu alati peaminister Kaja Kallas. Palun!

Peaminister Kaja Kallas

Tere! Kõigepealt palju õnne meile kõigile olümpiakulla puhul! Eile tuli epeenaiskond tagasi ja need positiivsed emotsioonid, mis seal olid, on midagi sellist, mida tahaks iga päev üle elada, aga emotsionaalselt oleks see muidugi keeruline. Olümpia veel kestab. Meil on siin tegelikult veel inimesi, kes võivad tulla headele kohtadele, nii et hoiame neile kõigile pöialt.

Aga valitsuse istungil ja kabinetiistungil meil täna loomulikult nii positiivsed teemad ei olnud. Kõigepealt COVID-ist. COVID-19 levik Eestis on tõusuteel ja nakatunuid on rohkem. Tänasega me jõudsime ka kollaselt tasemelt oranžile. Meil on olnud teadusnõukojaga ka arutelu selle üle, et ohutasemed peavad olema muutumises, just arvestades seda, et meil on ka vaktsineeritud ja haiguse läbi põdenud ning seetõttu oht või koormus meditsiinisüsteemile on hoopis teistsugune. 

Oluline on kindlasti see, et kõik, kes ei ole veel lasknud ennast vaktsineerida, seda siiski teeksid, sest viirus levib. [Me soovime], et sügis, mis on raskem, tuleks ilma selle viiruseta. Vaktsineerimine on kõige efektiivsem viis kaitsta ennast selle viiruse eest. Juba praegu on vaktsineerimata inimestele soovitus kanda siseruumides maski, et teisi samuti kaitsta.

Seoses haiguse levikuga me arutasime piiranguid. Mis on oluline? Kõigepealt, me otsustasime, et alates 2. augustist ehk esmaspäevast on ühissõidukis maskikandmise kohustus. Põhjus, miks me ei tee erisusi vaktsineeritutele ja mittevaktsineeritutele, on lihtsalt see, et seda ei ole võimalik kontrollida. Inimesed on väga tihedalt koos väga lühikest aega. Igal pool mujal maailmas on samamoodi ühistranspordis maskikohustus ja seal ei ole mingit erinevust vaktsineerimata ja vaktsineeritud isikute vahel.

Teiste piirangute puhul me siiski lähtume esiteks sellest, et piirangud puudutavad eelkõige meelelahutust. Alates 9. augustist on tegevuste ja ürituste juures järgmised osalejate arvu piirmäärad: 50 inimest sisetingimustes ja 100 inimest välistingimustes. Kui osalejate arv on suurem, siis ürituse korraldaja peab tagama selle, et kontrollitakse vaktsineerituse tõendit, läbipõdemise tõendit või testitulemust. See kohustus hakkab esimesest isikust, st mitte nii, et kui 50 inimest saab täis, siis hakkame kontrollima, vaid kui üritus on juba suurem kui see 50 või 100 inimest, siis tuleb alates esimesest kliendist neid tõendeid kontrollida. Sellised reeglid on ka mujal Euroopas.

Eraldi tuleme tagasi haridusasutuste ja hariduse korralduse juurde, et otsustada, kuidas seal käituda. Meil on küll sinna veel aega, me peame siiski tegelema sellega kiiresti. 

Kuivõrd laste vaktsineerimine avanes alles hiljuti, siis on 12–18-aastased esialgu nende tõendite esitamisest vabastatud, põhjusel, et neil ei ole olnud lihtsalt veel võimalik ennast vaktsineerida lasta. Me tuleme selle teema juurde tagasi siis, kui ka neil on täielik vaktsineerimise võimalus. Loodetavasti – sellest räägib [täpsemalt] terviseminister – saab ka Moderna vaktsiini kasutada 12-aastaste vaktsineerimiseks, nii nagu Euroopa ravimiamet on otsustanud. Selline otsus on ka Eestis ja see tähendab järjekordselt seda, et on rohkem vaktsineerimisvõimalusi.

Põhimõtteliselt on piirangud selles mõttes hästi lihtsad: 100 inimest väljas ja 50 inimest sees – juhul kui sa ei kontrolli tõendeid. Kui sa kontrollid tõendeid, siis saad teha ka rohkemate inimestega üritusi.

Oluline on öelda seda, et vaktsineeritud inimesed hoiavad Eesti avatuna ja seda ma tahame kindlasti ka edaspidi teha.

Pärastlõunal me tuleme vaktsineerimise korralduse juurde – piirangute arutamise tõttu me selleni [ennelõunal] veel ei jõudnud. Siin on palju vajakajäämisi ja seda, kuidas me saaksime selle protsessi paremini tööle, saame me kommenteerida hiljem.

Pärastlõunal tuleme tagasi ka Leedu rändekriisi juurde ja kaitseminister annab selle kohta ülevaate.

Nagu meil kriise veel vähe oleks, arutasime hommikul ka küberintsidenti. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister räägib hiljem ka pikemalt, mida me selle lahendamiseks teeme ja kuidas me sellega edasi liigume.

Valitsuse istungil oli meil kümme päevakorrapunkti, millest me üheksa kiitsime heaks ja üks võeti välja. Muu hulgas nimetasime Eesti-Vene riigipiirile uue piiriesindaja. Alates septembrist saab Eesti piiriesindajaks politseikolonelleitnant Üllar Kustala.

Aitäh!

Juhataja

Jaak Aab, palun!

Riigihalduse minister Jaak Aab

Tänan! Nii nagu on, eks see põhiteema on meil endiselt koroona ja COVID. Tõenäoliselt ka peale lõunat seisab meil ees veel pikem arupidamine. Me soovime ühelt poolt saada olemasoleva olukorra kohta veel kord kinnitust ja numbreid. Mis puudutab nakatumist, siis need numbrid ja ülevaated me juba saime. Eks see oli prognoositav juba siis, kui me eelmisel nädalal sellest rääkisime, et ohutase kindlasti tõuseb ja nakatumiste arv kasvab. Nüüd on tõsine kaalumine piirangute suhtes. Me otsustasime täna üksmeelselt, et see on üks võimalus [olukorda] kontrolli all hoida. Põhieesmärk on ikkagi see, et inimesed ei haigestuks, ei jõuaks haiglasse, ka raskelt haiged mitte.

Mis puudutab teisi teemasid, siis väljaspool istungeid ja kabinetti on Maarjamäe memoriaali ja halli teema. Ma annaksin siin veel kord selle kohta selgituse, kui me oleme siin kõik koos. Sellekohaseid kommentaare on tehtud. Olen ka suhteliselt otse rääkinud. See teema oli üleval ka eelmise valitsuse ajal, siis arutati seda koalitsioonis ja arutati ka huvigruppidega. Põhimõtteliselt küsiti siis, kuhu see kokkulepe jäi. Aga seda kokkulepet kirjalikul kujul ei ole. On olemas arvamused huvigruppidelt. Kui oli suheldud kõigi osapooltega, siis oli justiitsministeeriumis ka selline kohtumine, kus [leiti, et] tegelikult on kompromiss võimalik. Vahepeal on kehtestatud planeering, seda on riigihalduse minister oma haldusalas pidanud ka kontrollima. Mina kontrollin põhiliselt seda, kas see on protseduuriliselt ja juriidiliselt õigesti läbi viidud. Seal me vastuolusid ega puudujääke ei näinud. Sellepärast oli ka see soovitus, et kui Tallinna linn soovib, siis seda planeeringut võib kehtestada. Planeeringu järgi on seal tõesti ette nähtud jalgpallihall koos klubihoonega.

Samas, see kompromiss, milleni me jõudsime sügisel, on selline, mis, ütleme, ei rahulda kõiki sada protsenti, aga siis oleks vähem riivatud need huvigrupid, kes tunnevad muret sellepärast, et kommunismiohvrite memoriaal on neile oluline. Justiitsministeerium peab ka esindama neid huvigruppe, kes on põhimõtteliselt sisuline memoriaali omanik, tellija ja maksja. RKAS on pigem ehitaja ja arendaja ning formaalselt küll maaomanik. Nüüd me oleme justiitsministriga ka suhelnud. Ta saatis need kirjad, et kontrollitaks üle lepingu seaduspärasus, hoonestusõiguse leping jne. Neid ma olen juba kontrollinud, need on seaduspärased ja väga raske oleks tuua neid argumente, miks neid peaks tühistama. Sellepärast ma olen endiselt osapooli kutsunud kokkusaamisele, et küsida üle needsamad küsimused, mida ma küsisin sügisel, näiteks seda, kas see kompromisskokkulepe on olemas, et oleks võimalik see hall ehitada kuskile teise kohta. Linn on andnud nõusoleku eraldada selleks maad. Selle memoriaali kõrvale jääks kordades väiksem ehitus, mis on klubihoone, ja jäävad ka välisväljakud. Arendaja on saanud õigused kätte.

Memento on oma argumentidega selle planeeringu küll kohtus vaidlustanud. Aga ma usun, et nii Memento kui ka huvigrupid on pigem nõus sellega, et me leiame kokkuleppe, millega kõigi huvisid vähem riivatakse. Jalgpalliklubi on nõu kaaluma ka varianti, et seda halli sinna ei tule. Küll aga räägib ta sellest, et kahte kohta ehitamine on kallim ja midagi tuleks siis kompenseerida. Aga lähiajal kindlasti kohtun [asjaosalistega] ja üritan leida kompromissi. Me oleme justiitsminister Maris Lauriga sellest rääkinud ja selles suunas me kindlasti liigume.

Mis puudutab COVID-i pilti, siis ma arvan, et oluline on ikkagi see, mida me eelmisel nädalal ka kabinetis tõsiselt arutasime – loodame täna saada ka terviseametilt selle kohta vastuseid –, nimelt kaks aspekti. Esiteks, koostöö kohalike omavalitsustega. Kui kohalik omavalitsus on olnud initsiatiivikas, siis on projekte tehtud ja jõutud vaktsineerimisega eraldi ka väiksematesse keskustesse. Ma arvan, et see on oluline. Peale lõunat me kuulame ka sellekohase ülevaate ära. Järgmiseks on aga minu arvates oluline kiirendada ka seda võimalust, et vaktsineerida saaks juba enne õppeaasta algust, juba lähiajal, koostöös kohalike omavalitsuste ja koolidega, ning teha seda koolihoonetes ja -ruumides. See on kindlasti harjumispärane koht nii lapse kui ka lapsevanema jaoks ning see annaks võimaluse – kus see raskuspunkt praegu on –, et me saaksime kooliaastat alustada nii, et me ei peaks rääkima jälle uuesti distantsõppest või isolatsioonist. Kindlasti on siin see üks punkt, kus on kiirendust vaja.

Aitäh! Vastan küsimustele, kui neid on.

Juhataja

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt, palun!

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt

Aitäh! Ma siis räägin lühidalt veel kord sellest küberintsidendist ja ütlen pärast paar sõna ka COVID-tõendi kasutamise kohta. Eile meil oli põhjalikum pressikonverents selle intsidendi teemal. Nii nagu te teate, pahalasel õnnestus leida turvanõrkus ja sealtkaudu alla laadida 286 438 dokumendifotot. On selge, et küberturvalisus on osa Eesti riigist ja on seetõttu ka rahvusliku ja riikliku julgeoleku küsimus. Kõik sellised rünnakud ja teod on rünnakud Eesti Vabariigi vastu, nii me neid ka võtame ja käsitleme. Politsei on selle isiku kinni pidanud, koostöös RIA-ga tuvastati see isik ja nüüdseks on tehtud menetlustoimingud. RIA ehk Riigi Infosüsteemi Amet, kes riigi infosüsteeme haldab, on teinud ka oma sisemised hindamised. Täna kabinetis oli meil juttu ennekõike sellest, milliseid täiendavaid meetmeid me kasutusele võtame. Kõigepealt, ma esitasin taotluse, et Vabariigi Valitsuse reservist rahastada kiires tempos mõnede vanemate süsteemide asendamist. See ettepanek leidis ka toetust. Eraldi me kohtume nüüd kaitseministeeriumi, siseministeeriumi, RIA ja MKM-iga ning räägime veel tervikpildina, kuidas riigis ühiselt küberturvalisuse võimekust tõsta. Loomulikult 2022. aasta eelarve kõneluste juures on küberturvalisuse rahastamine ja võimekuse tõstmine üks teemadest.

Nii nagu ma olen juba varem korduvalt öelnud, kui meil on väga selge sihttase kaitsevõime juures – 2% SKT-st –, siis küberturvalisus on täpselt samasugune julgeolekudomeen. Ja on väga oluline, et me rahvusvaheliselt lepime kokku ka sihttaseme IT-investeeringutest, mis lähevad küberturvalisusse. Kui me vaatame investeeringuid, mida üle maailma tehakse digitaliseerimise protsessis – need on aastas triljonites –, siis on selge, et meie haavatavus kasvab, kui me samavõrra ei panusta küberturvalisuse tõstmisesse. Küberturvalisuse ohupilt on viimastel kuudel väga palju muutunud. Ilmselt olete kõik kuulnud-lugenud rünnakutest, mida on tehtud riikide, haiglate või ettevõtete vastu. Ka Eesti ettevõtteid on need rünnakud tabanud, mõned neist juhtumitest on meediast läbi jooksnud. Nii et see ei ole ainult minu vastutusvaldkonna prioriteet, see peab olema prioriteet läbivalt ka teistes ministeeriumides ja ametites, samamoodi erasektoris. Ja kõige olulisem: küberturvalisus algab ikkagi meist igaühest – sellest, et me oleme teadlikud ja hoolsad oma arvutikasutamise juures.

Teine teema, mis täna jutuks oli ja millest peaminister juba rääkis, on COVID-tõendi kasutuselevõtt, mis peab olema kasutusele võetud üle 50 osalejaga üritustel siis sees või üle 100 osaleja puhul väljas. See on praktika, mida on väga paljudes riikides edukalt rakendatud. Euroopa Liidu COVID-tõend, mida igaüks saab endale digiloost alla genereerida või vajaduse korral ka välja printida, on suurepärane ja toimiv lahendus selleks, et meil oleks võimalik hoida restoranid lahti, kinod lahti, teatrid lahti ja et me saaksime elada edasi sellist elu, nagu me oleme harjunud elama. Me ei peaks võib-olla liiga palju üle mõtlema, kui keeruline selle rakendamine on. Olen ise kogenud seda erinevates riikides – töötab ilma igasuguse probleemita. On üsna üksikuid riike, kus tegelikult COVID-tõendit riigis sees ei kasutata. Ja nüüd, kui vaktsineerimine on kõikidele võimalik, annabki see meile võimaluse hoida ühiskond tervikuna lahti. Täna õhtul pärast valitsuskabinetti mul on kokku lepitud kohtumine ka turismisektori liitudega, kus ma räägin ka nendega täpsemalt üle, millest me täna valitsuses rääkisime, mis me otsustasime ning kuidas me koos saame hoida majanduse lahti ja teha nii, et inimestel oleks võimalik nautida kultuuri, reisida Eestis ja Eestist välja ning külastada restorane ja teha kõiki muid toredaid asju.

Küsimustele vastan hea meelega. Aitäh!

Juhataja

Tervise- ja tööminister Tanel Kiik, palun!

Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Tervist ka minu poolt, head ajakirjanikud! COVID-19 olukord on tõesti läinud Eestis ja Euroopas halvemaks, selles vaates on valitsuse sammud vältimatult vajalikud olukorra kontrolli all hoidmiseks. Täna kindlasti ei ole veel ohus haiglaravikoormus, aga ma arvan, et on ainuõige, et me tegutseme enne, kui selline hetk üldse tekib, mitte ei oota, kuni nakatumise näitajad on läinud märkimisväärselt kõrgeks. 

Praeguses olukorras on hästi oluline loomulikult kõigil Eesti elanikel kasutada vaktsineerimise võimalust esimesel hetkel. Me teame, et vaktsineerimine aitab ära hoida tõsisemaid haigestumisi, surmajuhtumeid, vaktsineeritud inimestel on kordades väiksem tõenäosus nakatuda ja veel märkimisväärselt väiksem tõenäosus haiglaravile sattuda. Võttes tänahommikused numbrid aluseks, saan öelda, et haiglaravil olevatest patsientidest on täielikult vaktsineeritud suurusjärgus 5–6% ja mittevaktsineeritud 86%. Ehk see näitab nii meie kui ka teiste riikide puhul, et isegi siis, kui ühiskonnas on juba enamik inimesi vaktsineeritud, haiglaravil domineerivad alati need inimesed, kes seda võimalust kasutanud ei ole. Seda peaksime kõik meeles pidama, sest vaktsineerimise peamine eesmärk on jätkuvalt inimeste elu ja tervise kaitse. Ja see, et täna võitsime valitsuses vastu otsuse COVID-tõendi kasutamist laiendada, on vajalik usaldusmeede ühiskonna avatuna hoidmiseks globaalse pandeemia tingimustes. Aga vaktsiini enda peamine siht, nagu viitasin, on elu ja tervise kaitse. See on peamine argument, miks igaüks peaks laskma ennast vaktsineerima: siis on võimalik teatud üritustel osaleda, suurematest kultuuri- ja vaba aja tegevustest osavõtu võimalus on aga lisaboonus.

Kindlasti tuleks mitte mõelda valitsuse tänasele otsusele mitte kui piirangule, vaid vastupidi: see on just nimelt otsus ja selge valik, kuidas hoida ühiskonda avatuna. Alternatiiv oleks teha seda, mida on teinud paljud riigid enne meid ja ka meie varasemate lainet ajal, nimelt hakata järk-järgult eri sektoreid, erinevaid valdkondi laussulgema. Aga seda teed me seekord ei lähe ja see on ka ainuõige.

Vaktsineerimise tempost rääkides on see viimasel ajal tõusnud – kümne päeva jooksul on kasvanud vähemalt ühe korra vaktsineeritud inimeste arv 31 000 võrra ehk keskmiselt veidi üle 3000 päevas. Sellise tempoga me jõuame, nagu lubatud, 22. septembriks 70% hõlmatuse tasemeni täiskasvanutest. Loomulikult on eesmärk jõuda sinna varem ja tempot veelgi tõsta. Selle nimel on tegelikult palju tööd tehtud ja tehakse iga päev üle riigi. Praegu on peamine murekoht olnud tõesti vaktsineerimisaegade kättesaadavus väiksemates kohtades, kus on olnud kas puhkuseperioodid või teatud hetkedel ka selgelt väiksem huvi. Ehk mingil hetkel vaktsiiniajad ei ole täitunud ja hiljem pole uusi nii kiiresti avatud. Nüüd on näha, et nõudlus on taas tõusma hakanud. Ja õnneks naaseb üha rohkem tervishoiutöötajaid puhkuselt või tuleb ka täiendavalt välja, selleks et vaktsineerimisse panustada. Eile hommikul oli kõigis 15 maakonnas vabu vaktsineerimisaegu lähinädalateks. Täna hommikul vaatasid seisu ja oli 14 maakonnas, nii et [probleemiga] tuleb tegeleda.

Lisaks sellele on ette registreerimata vaktsineerimise võimalusi praegu avatud kümnes maakonnas üle Eesti. Kokku on ligi 30 punkti, kuhu inimene saab lihtsalt minna kohale, ette registreerimata vaktsineerima taas selle ja järgmise nädala jooksul. Inimesed saavad infoga tutvuda veebilehel vaktsineeri.ee. Saadame aga täiendavaid sõnumeid vaktsineerimata inimestele, kelle kodupiirkonnas ehk lähipiirkonnas toimub selline aktsioon, et kutsuda inimesi üles ka sellest osa võtma.

Ma olen nõus sellega, millele ka riigihalduse minister viitas, et hästi oluline on ka siin kohalike omavalitsuste koostöö initsiatiiv. Oleme ka ise saatnud neile pöördumisi ja vaktsineerimise töörühm on loomulikult suhelnud. Kohalikud omavalitsused on tihtipeale kohapealse haigla omanikud ja sotsiaalvaldkonna eestvedajad ning teavad väga hästi, kus on need kohad, kus on mõistlik selliseid aktsioone teha, ja millised täiendavad võimalused inimesi motiveerida vaktsineerimisele tulema- Saab infomaterjale edastada eri kanalite kaudu ja seda tööd on ka mitmel pool tehtud. Näha on, et järjepidevus viib sihile – on neid maakondi ja neid piirkondi, kus me näeme juba 70% hõlmatust, viis kohalikku omavalitsust on selle taseme saavutanud. Kui me vaatame maakondade pilti, siis selle nädala lõpuks on pooled Eesti maakonnad täiskasvanute hõlmatuses ületanud 60%, isegi üle poole Eesti maakondadest. See tähendab, et liigume seatud eesmärkide suunas edasi ja kindlasti vaatame üle need kohad ja need piirkonnad, kus vaktsineerimine pole veel piisavalt kättesaadav.

Rääkides laste vaktsineerimisest, meil oli eile eraldi põhjalik nõupidamine haridus- ja teadusministeeriumi, teadusnõukoja, õiguskantsleri kantselei ja eri ministeeriumide esindajatega, selleks et vaadata peale just nimelt hõlmatuse numbritele, et vaadata peale võimalustele vaktsineerimisi teha enne kooliaasta algust. Aga paljuski kindlasti koostöös kooliõdede ja kooli tervishoiuga seda projekti ja seda koostööd eeskätt veab vaktsineerimise korralise töörühmana haigekassa koostöös haridus- ja teadusministeeriumiga. Leppisime kokku järgmised sammud, järgmised nõupidamised. Ja nii nagu valitsuses oleme varem paika pannud, 12. augustil tuleme välja sellise täpsema kavaga, mis puudutab just nimelt kooliaasta alguses toimuvaid vaktsineerimisi. Nii nagu peaminister juba viitas, tegelikult on meil nüüd Pfizer/BioNTechile lisandunud ka Moderna vaktsiin. Praeguse seisuga on võimalik kõigil inimestel oma lapsi ka digiregistratuuris kirja panna, nii Pfizer/BioNTechi kui ka Moderna vaktsiiniga vaktsineerimisele. Oleme andnud ka vastava suunise tervishoiuteenuse osutajatele, et vaktsineerimisaegu lisada. Kindlasti nõudlus Moderna vaktsiini järele selle tulemusena kasvab. Moderna vaktsiini üks eeliseid on see – teen siin natuke reklaamitööd –, et intervall kahe doosi vahel on neli nädalat. Ehk tegelikult saab inimene kiiremini kätte teise doosi ja mõnevõrra kiiremini saab ta ka täieliku kaitse võrreldes näiteks Pfizer/BioNTechi vaktsiiniga. Hetkel on riigis mõlemat vaktsiini piisavalt, neid aegu pannakse välja vastavalt nõudlusele ja vastavalt tervishoiuteenuse osutajate võimekusele vaktsineerimisi tagada. Vaktsiini taha, võib öelda, juba jaaninädalast ükski algatus, ükski aktsioon ei jää.

Soovin kindlasti tänada ja tunnustada ka neid erasektori partnereid, kes on tulnud appi ja kaasa nii erinevate kampaaniate korras siin kohapeal vaktsineerimistel, näiteks Selver jagab kinkekaarte. Me oleme varemgi võtnud selle suuna, et valitsuse tasandil ja riigi tasandil me ei hakka ostma või raha välja loosima vaktsineeritute vahel. Kui erasektoris soovib panustada, siis see on igati teretulnud. Samamoodi loomulikult on erasektor olnud väga suur ja märkimisväärne panustaja vaktsineerimisel ja on ka praegu erinevates punktides oma brigaadidega väljas. Vaktsineerimisbussid ja ka kohapealsed vaktsineerimised toimuvad nii Viljandi haigla, Narva haigla kui ka näiteks Qvalitase tervishoiuteenuse osutaja kaudu. Ehk ka siin mobiilsete üksuste suurendamisel on väga oodatud kõikvõimalik koostöö nii kohalike omavalitsuste kui ka erasektori teenuseosutajatega, seda nii võimalike busside leidmisel, kohandamisel kui loomulikult ka tervishoiuteenuse osutajate töötajate täiendaval kaasamisel.

Pärastlõunases osas arutame täiesti eraldi vaktsineerimist, täiendavaid võimalusi ja käike, kuidas tempot tõsta. Kindlasti tuleb üle vaadata ka rahastusmudel, nagu on korra juba tehtud, aga arusaadavalt iga järgmine süst ja iga järgmine koht on natuke keerulisem ja kallim kui esimene. Ehk kui esialgu, võib-olla veel mõni kuu tagasi piisas sellest, et me panime vaktsineerimisajad üles ja digiregistratuuur oli heas mõttes maha joostud, kui nii võib öelda, siis nüüd on vaja rohkem tööd teha, et jõuda inimesteni seal, kus nad liiguvad, seal, kus nad käivad, seal, kus nad on harjunud toimetama ja tegutsema. Kindlasti valitsuse otsus ka seda nõudlust kasvatab, nii et siin tuleb tervishoiuteenuse osutajatel sellele nõudlusele kiiresti vastu tulla.

Head meelt teeb ka see, et üha rohkem perearste tuleb tagasi puhkuste perioodilt ja lülitub taas järk-järgult vaktsineerimise protsessi. Nende roll on, ma arvan, eriti suur just eakamate inimeste hõlmatuse tõstmisel, sest eakad ilmtingimata ei tule kuskile vaktsineerimiskeskusesse, ei pruugi tulla sinna kohapeale järjekorda, kus on etteregistreerimata vaktsineerimine, aga kindlasti meil on oluline liikuda 12+ vanuserühmas kõigis sektsioonides, nii alaealiste kui ka täiskasvanute hulgas edasi. Ja märkimisväärselt kõrgemat kaitset vajavad just nimelt eakad inimesed, kes on sellest haigusest jätkuvalt enim ohustatud.

Nii et tänan! Sellega lõpetan ja vastan hea meelega küsimustele.

Juhataja

Kaitseminister Kalle Laanet, palun!

Kaitseminister Kalle Laanet

Austatud ajakirjanikud! Võib-olla alustuseks ma kahe sõnaga kommenteeriksin oma hea naabri Andres Suti teemat, nimelt sellest küberintsidendist tulenevat situatsiooni. Me oleme praegu ju üha rohkem ja rohkem selles situatsioonis, kus nii avalikke teenuseid kui ka delikaatseid isikuandmeid ja riigi toimimist on liikunud küberruumi. See tähendab seda, et küberturvalisus on nii praegu kui ka tulevikus meie riigi toimimise seisukohalt võtmeküsimus. Ja see tähendab seda, et me peame sinna tõesti tegema täiesti uue lähenemise, vaatame seda tervikuna erinevate ministeeriumite üleselt ja leidma uued strateegiad, kuidas paremini kaitsta kogu seda küberruumi.

Aga läheksin edasi Leedu teema juurde. Eks me ju suuresti teame kõik, mis Leedus toimub, teame seda avalike infokanalite kaudu. Tegemist ei ole Leedu ja Valgevene piiril lihtsalt migratsioonikriisiga, vaid tegemist on hübriidsõjaga. Miks ma seda sõna kasutan? Seda sõna on kasutanud täpselt samuti Leedu siseminister, kellega ma olen suhelnud, ja ka Leedu kaitseminister. Ei ole ju eesmärk lihtsalt migrantidega piiri ummistamine, vaid tegelikult on ebastabiilsuse tekitamine Leedu riigi territooriumil ju Lukašenko režiimi eesmärk. Me näeme seal erinevaid rahutusi juba väljasaatmiskeskustes, me näeme rahutusi kohalikus kogukonnas, me näeme erinevate sõnumite lahknevusi riigi täitevvõimu ja kohaliku võimu vahel. Me näeme ka seda, et migrantide hulgas on inimesi, kes tegelikult käituvad selliselt, et nad kas otsesemalt või kaudsemalt tegelevad info kogumisega Lukašenko režiimi jaoks. Ja sellest tulenevalt on ju väga selge, et see mõjutab kõiki Balti riike ja meie regiooni laiemalt.

Minu ettepanek on esimesel võimalusel arutada sellise kriisi lahendamise tegevusi just nimelt meie kolme Balti riigi valitsusjuhtide tasandil. Eile oli meil videokonverents kolme kaitseministri vahel ja me olime kõik sarnastel seisukohtadel. Tänaseks te teate kindlasti juba ka seda, et Eesti on Leedule praktilist abi osutanud, näiteks oleme saatnud Leetu tõkestustraati. Eile me leppisime kokku nii siseministri, Leedu siseministri kui ka kaitseministriga, et saadame kolm kaitseväe mehitamata lennuvahendit ehk droonigrupi abiks piiri monitoorimisele. Seda te teate ka kindlasti juba, et Leedus tegutseb ESTPOL5 rühm. Samuti pakkusime eile abi Leedule tõkestustraadi soetamisel, kuna Leedul oleks riigihanke läbiviimine olnud väga ajamahukas. Ja kuna meil on olemas raamleping sellise tõkestustraadi soetamiseks, siis meie raamlepingu raames abistame Leedut ehk soetame neile lisaks tõkestustraati, mida nemad loomulikult kinni maksavad. Samuti teen ettepaneku Balti riikide ühisalgatusena paluda viivitamatult rahvusvahelist abi kriisi lahendamiseks nii Euroopa liitlastelt kui ka Ameerika Ühendriikidelt. Sest selge on ju see, et me peame olema solidaarsed, kolmekesi me oleme suuremad. Ja me ei saa ju mitte kindlad olla, et ühel päeval me ei ole ise täpselt samasuguse probleemi ees.

Kabinetti tuleb ka ettepanek alustada koostöös Leeduga tegevusi sanktsioonide kehtestamiseks ebaseaduslikku rännet organiseerivate isikute ja organisatsioonide vastu. Need on ju selgelt Lukašenko režiimi käepikendusena tegutsevad ettevõtted ja inimesed. Need on teada ja viimane aeg on midagi nende vastu ette võtta. Ja üks ettepanek, mis tuleb veel, on see, et riigikantselei eestvedamisel koostada Leedu valitsuse toetamiseks ametkondade ülene tegevuskava koos suurõppuse Zapad 2021 ja hübriidkonflikti koosmõjusid arvestava ohuprognoosiga. Nii et alati on mõistlik tegelda kriisiga seal, kus on kriisikolle, mitte [oodata], et see kriis laieneb meie oma ukse ette. Aitäh!

Juhataja

Jätkame küsimuste vooruga. Palun öelge oma nimi, väljaanne ja kellele küsimus on suunatud. Ja küsige läbi mikrofoni. Esimene küsimus, TV3, palun!

Sven Soiver, TV3 „Seitsmesed“

Küsimus on peaministrile, võib-olla ka riigihalduse ministrile. Seletage lahti see loogika, et te olete peaminister, aga te Anneli Otilt ei tohi küsida tema isiklikke andmeid, aga kui on ürituse korraldaja, siis tema võib sadadelt ja tuhandetelt inimestelt küsida: „Kas sa oled vaktsineeritud?“, „Mis haigused sul on olnud?“, „Oled sa testi teinud?“ Ja samamoodi töökohtadel, valitsuse minister on sellisel töökohal, kus ta ei pea midagi ütlema, samal ajal valitsus räägib, et kiirabis võiks olla, meditsiinis võiks olla, teeninduses võiks olla vaktsineerimine kohustuslik. Kuidas see loogika on üles ehitatud või mis selle juriidiline alus on?

Kaja Kallas

Jaa, aitäh! Kõigepealt, üritused on meelelahutus. Ja selleks, et inimesed saaksid sinna minna ja siis osaleda sellistes kooslustes, kus on väga palju erinevaid inimesi, kes tulevad erinevatest kohtadest, oleksid üksteisele tervise mõttes ohutud, tuleb seda tõendit näidata. Kui nüüd küsimus on selles, kas ma saan nõuda ministri vaktsineerimist, siis minu meelest siin tuleb hoida väga selgelt lahus need tegevusalad, kus tõepoolest vaktsineerimatus toob endaga kaasa selle, et inimene on ohtlik teistele niimoodi, et sellel võivad olla väga karmid tagajärjed. Noh, me räägime just kiirabitöötajatest, näiteks. Ja teisel pool on tegevusalad, kus see niimoodi ei mõjuta. Valitsuses loomulikult mina sooviks ka, et kõik ministrid oleksid vaktsineeritud. Kindlasti näitavad nad oma head eeskuju sellega, et nad on vaktsineeritud. Tähtis on see, et me nendes otsustes, mis me teeme, oleme nagu selgelt ühtsed. Vaktsineeritus tagab avatud Eesti ja see on praegu kõige olulisem, et me ei peaks uuesti kõike lukku panema.

Jaak Aab

Ma soovin ka kommenteerida. Ma olen seda ka väga põhjalikult kõigile öelnud, tegelikult, et üks asi, üks nurk on isiklikud delikaatsed terviseandmed, kuhu siis avalik huvi võib laieneda, ja mis on minu hinnang. Mina ei ole küsinud ühegi ministri käest ega ühegi oma alluva käest, kas ta on vaktsineeritud või mitte. Ma arvan, et see piir on seal. See on isiklik delikaatne terviseinfo, ükskõik kelle puhul. Tuletan meelde. Ja seda ei pea inimene avaldama. Kui ta soovib, siis ta avaldab. Mina käisin väga avalikult vaktsineerimas, kutsun üles kõiki vaktsineerima. Aga selle kohta, kas ja kui palju ministritest on vaktsineeritud, mina ei ole uurimistööd teinud.

Muidu Kaja näitas ka eile eeskuju – tegi selle ühe vaktsiini peale läbipõdemist ära. Nii et jätkuvalt: kõik otsused on olnud konsensuslikud, sh arvamused, mis puudutavad vaktsineerimise tõhustamist, selle olulisust, efektiivistamist, vaktsiinide ostmist jne, on võetud vastu konsensuslikult ja keegi ministritest pole sellele vastu olnud. See on see vastus.

Kaja Kallas

Võib-olla täpsustan ikkagi. See küsimus on selles, kas sa mingile üritusele pääsed, kui sa seda tõendit näitad. Kui meil on niikuinii alla 50 inimesega [üritus] tubastes tingimustes, siis seda tõendit küsima ei pea. Selles mõttes see ju sinna läheb, töökohtades samuti. Küsimus ürituste raames on ju see, et sa saad näidata, et sa oled vaktsineeritud. Keegi ei küsi sult, mis haigusi sa oled põdenud, aga see tõend on meil ju ette nähtud. Põhimõtteliselt seda tõendit saab kontrollida selle rohelise linnukesega või nii, nagu tehakse seda ka mujal maailmas, paberil. Nii et seda, mis põhjusel Anneli Ott ei ole vaktsineeritud, ma tõesti ei tea. Aga selleks, et ta saaks üritustel osaleda, nagu ta kultuuriministrina peab tegema, peab väga palju käima, tuleb tal ikkagi tõendada oma ohutust nendele inimestele, kes seal [üritustel] osalevad.

Sven Soiver

Täpsustav küsimus, sest vastused läksid väga Anneli Oti keskseks. Ehk siis, mis juhtub, kui ürituse korraldaja küsib väravas tõendit, aga inimene ütleb talle: „Ma ei näita. Sul ei ole õigust seda küsida. Ma tahan sisse minna.“ Mis see alus on öelda, et ma ei lase sind sisse, kui sa ei näita?

Kaja Kallas

Alus on valitsuse korraldus. Vastasel juhul sellist üritust korraldada ei saa, kui selliseid tõendeid ei küsita. Põhimõtteliselt see on ju tehtud selleks, et hoida Eestit avatuna, et inimesed ei oleks ohtlikud üksteisele, et me saaksime suurtes rahvamassides endiselt koguneda. Selle jaoks peaks tõendama oma terviseohutust nendel üritustel. Nii et see alus on valitsuse korraldus. Nagu ma ütlesin, praegu puudutab see eelkõige meelelahutust. See ei puuduta töökohtasid. On teatud töökohad, kus võib-olla vaktsineerimine on eelduslik, et seal töökohas saaks töötada, ja on kohti, kus nii ei ole.

Jaak Aab

Lihtsalt üks repliik. Kui me küsime… Minu teada ka õiguskantsler andis oma arvamuse. Ma ei ole sellega küll põhjalikult tutvunud, aga ta andis arvamuse, et selline piiramine on proportsionaalne, kui see ei piira inimeste põhiteenuste kättesaadavust, ütleme, et sa pead vägisi testi tegema, selleks et poodi minna vms. Niisugust asja tõenäoliselt Eestis ei tule. Aga selles, mis puudutab vaba aja veetmist, meelelahutust, see meede on proportsionaalne, arvestades seda olukorda, kus me oleme, et ikkagi piirata [haiguse] levikut, et vältida suure arvu inimeste haiglasse sattumist ja inimeste enda tervise pärast, nii nagu tervise- ja tööminister siin kogu aeg kordab.

Tanel Kiik

Jaa, kuna siin tervisevaldkonnast jutt käib, [siis ütlen ka paar sõna]. Kõigi nende piirangute üle teostab esmast kontrolli loomulikult ürituse korraldaja, järelevalvet vastavalt valitsuse korraldustele terviseamet, kes kaasab teisi korrakaitseorganid, näiteks on väga palju abiks olnud politsei- ja piirivalveamet. Tuletan aga jälle meelde, et ühest küljest on kõik täiesti vabatahtlikud tegevused – need on vabatahtlikud üritused, kus ei pea osalema, alati on valikuvõimalus ja võib sellest kõrvale jääda. Kuid mida ma tahan rõhutada, on see, et me oleme näinud praegu Eestis väga mitmel üritusel ja ka mujal – olgu jalgpalli MM-id või mis tahes –, mis juhtub siis, kui tulevad suured rahvahulgad kokku, koos on palju vaktsineerimata inimesi või negatiivse testita inimesi. Seal järgnevad nakkuskolded. Juba praeguse viiruse leviku olukorras.

Olukorras, kus see number kasvab, oleks lihtsalt vastutustundetu – nii korraldaja vaates kui ka riigi vaates – lubada selliseid üritusi, selliseid tegevusi, kus ei suudeta tegelikult nakkusohutust tagada. Selles vaates on see ka iga korraldaja enda huvides, et tema äripinnal, tema üritusel või kuskil tema restoranis või mis tahes kohas ei toimu mingeid suuremaid viirusepuhanguid. See võib lõppeda sellega, et tal on pärast kümned inimesed haiged, osa haiglas, mõned töötajad eneseisolatsioonis või võivad olla mis tahes muud sellised tagajärjed, rääkimata mainekahjust, mis paratamatult sellega kaasneb. Nii et siinkohal kutsun küll kõiki üles neid vajalikke ümberkorraldusi tegema, ettevalmistusi tegema. Üleminekuaeg on lühike, tõsi, aga oleme olukorras, kus nakatusenäitajad nii meil kui ka mõnes muus riigis on nädalaga praktiliselt kahekordistunud. Meil ei ole kahjuks aega oodata.

Grete Põlluste, Delfi

Teil on ikkagi valitsuses minister, kes inspireerib avalikult väga suurt osa meie elanikkonnast endiselt mitte vaktsineerima, võib-olla ka mitte maski kandma, seda nii arvamuslugude näol kui ka intervjuude näol. Kas peaminister ei peaks võtma natuke rangemat seisukohta selle suhtes? Ja tegelikult ka küsimus: kas on valitsuses tõesti kohta ministrile, kes ei nõustu üldiselt tunnustatud teaduslike seisukohtadega? Sellepärast, et haridusministeeriumist oli ju näide Carmen Pritson-Tamme põhjal, et õpetaja ei sobi ametisse, kui ta propageerib teistsuguseid väiteid.

Kaja Kallas

Jah, see on kindlasti problemaatiline. Minu jaoks on oluline see, et me hoiame kõik ühte liini ikkagi valitsuse otsuste puhul ka. Näiteks täna täpselt samamoodi, vaktsineerimise nõudmine, mis puudutab väga palju ju tegelikult ka kultuuriministri tegevusvaldkonda, selles osas oli ka kultuuriminister nõus. Kultuuriminister ei ole kordagi seda suunda tegelikult meil valitsuse istungitel kahtluse alla seadnud. Aga jah, minister peaks olema eeskujuks ja see kindlasti tekitab probleeme, aga see ei lahenda ka praegu neid probleeme, mis meil vaktsineerimisega on.

Grete Põlluste

Ja eile märkisite Delfile antud intervjuus, et teil on mitu võitlust, mida on vaja pidada, aga Anneli Ott ei mahu sinna pingeritta. Missugune see võitluste nimekiri siis täpsemalt on? Ja miks Anneli Ott oma vaktsineerimisvastaste ja maskikandmise vastaste kommentaaridega sinna siis hetkel ei mahu, ikkagi?

Kaja Kallas

Kui ma vaatasin Anneli Oti kommentaare, näiteks „Aktuaalses kaameras“, siis ta hoidis seda liini, mida me valitsuses oleme kokku leppinud. Ja selles osas ta ütles, et vaktsineerimine tagab ohutuse ja ta hoiab seda liini igal juhul, mida me oleme palunud, et ta hoiaks, kui ta valitsust esindab. Selles suhtes ei ole ju ta tegelikult sellest liinist eraldunud.

Jaak Aab

Jah, ma olen näinud tema avalikke kommentaare ja ma tõesti ei oska öelda kõike, kuskilt üle lugeda või üle küsida. Oletusi, et kultuuriminister oleks vaktsiinivastane, mina kindlasti ei kinnita. Ta on seda ka oma sõnades öelnud ja avalikult väljendanud, et ta peab vaktsineerimist tõhusaks meetodiks ja usaldusmeetodiks nii haiguse vältimiseks kui ka viiruse leviku tõkestamiseks. Kui ma olen temaga ise vestelnud, siis täpselt sellised vastused ma olen saanud. Ja tema otsused näitavad seda, et ta on toetanud vaktsineerimist kui protsessi, mis juba teadaolevatel põhjustel kindlasti aitab Eesti ühiskonda ja tõkestab haiguse levikut.

Grete Põlluste

Kui tohib, siis veel Tanel Kiigele küsimus. Kuidas läheb uue Marek Seeri otsimisega, põhimõtteliselt?

Tanel Kiik

Jaa, no peaasi on see, et töö edasi käiks. Ehk on võimalik, et alates sügisest jätkab keegi inimene sarnase ametikoha peal ehk ta on vaktsineerimisjuht. On võimalik, et me teeme natuke vaktsineerimise korraldust ja tööd ümber. Me oleme sel teemal arutanud ja nõu pidanud peagi ametisse astuva uue terviseala asekantsleri Heidi Alasepaga ja ka tervisevaldkonna eri osapooltega. Kindlasti, kui need otsused on sündinud, anname neist teada. Peamine on see, et vaktsineerimise tempo liiguks ja vaktsineerimine oleks kättesaadav võimalikult paljudes maakondades ning loomulikult ka see, et avalikkus saab selle kohta adekvaatset ja operatiivset infot nii vaktsineerimise korraldajatelt, valitsuse tasandilt kui ka laiemalt.

Kadri Kuulpak, Õhtuleht

Küsin Kaja Kallase ja Tanel Kiige käest. Kuuldavasti põhjustab vaktsineerimise aeglane tempo suuri pingeid valitsuses. Mis peaks muutuma ja kes peaks vastutama selle eest?

Kaja Kallas

Jaa, vaktsineerimisega tõepoolest on liiga palju probleeme ja see tempo on liiga aeglane. Me ei ole kuidagi selle olukorraga rahul. Olen sellest ka tervise- ja tööministriga korduvalt rääkinud, et minu hinnangul ei suuda juhtivad ametnikud sotsiaalministeeriumis juba mõnda aega pakkuda uusi lahendusi ja seda tempot kiirendada. Lähiaeg toob selle selguse, mis ikkagi selle personali ümberkorraldustega on vaja teha, et tegelikult need vajalikud käigumuutused tuleksid. Selge on see, et juhtide tasandil on muutusi vaja. Aitäh!

Tanel Kiik

Tänan! See küsimus oli ka mulle. Ma ei tea, kas see pingeid tekitab, kuigi eesmärk on vaktsineerimise tempot tõsta. Minu jaoks on peamine keskenduda lahendustele, mitte süüdlaste otsimisele. Ja kindlasti ongi oluline vaadata, mis on need kitsaskohad. Mõnes maakonnas on olnud tervishoiutöötajate puudus, mõnes maakonnas, mis seal salata, kohapealse elanikkonna nõudlus ehk defitsiit. Ja meil on olnud perioode, kus väga paljud vaktsineerimiskeskused on töötanud osakoormusega, kuna lihtsalt pole tahtjaid. Nüüd kindlasti nõudlus kasvab tulenevalt viiruse levikust ja tulenevalt ka valitsuse otsustest. Neid aegu tulebki juurde avada ja tervishoiutöötajaid juurde leida. Me oleme läbi haigekassa rahastusmudelit üle vaadanud ja teeme seda veel. Teatud otsuseid on vaja võib-olla ka valitsuse tasandil teha selleks.

Ja loomulikult, vaktsineerimise tempo, nagu viitasin, on suurenenud. Ehk suurusjärgus võib-olla kümne päevaga tehti umbes sama kogus, mis varem tehti kahe nädalaga. Teatud edasiminek siin on, aga tempo kui selline võiks olla veelgi kiiremini. Siin on vaja mõlemat: nii vabu vaktsineerimise aegu kui ka inimeste enda huvi ja motivatsiooni vaktsineerima tulla. Mis puudutab personaaliat, siis teatud muutused on juba augustikuus ja septembri jooksul tulemas. Sellest on ka avalikult räägitud, on see terviseala asekantsleri vahetus, on see vaktsineerimise juhi ametiaja lõpp. Ma arvan seda, et kogu platsi puhtaks lüüa ei ole ka mõistlik. Eks vaatame, mis on need kohad ja mis on need täiendavad käigud, mis tunduvad mõistlikud. Ootame ära kindlasti ka selle, mis puudutab terviseameti külmaladudes ja külmaruumis toimunud juhtumite aruandeid ehk erinevaid vastutuse küsimusi ja probleemikohti seal. Need kõik tulebki tervikuna ette võtta. Aitäh!

Jaak Aab

No see seis on ju kõigile teada. Ausalt öelda vaktsiinipuudust meil ei ole momendil. Nüüd me peame leidma uued käigud, kuidas inimesteni jõuda, et tuua see võimalikult lähedale. Neid käike on juba ka leitud, on ju üritustele mindud, kui me räägime just noortest inimestest, kes sellel põhjusel, et, ma ei tea, on suvi või sügis on kaugel, ei ole seda otsust teinud ega otsi ise aktiivselt seda võimalust, mis tegelikult on ju olemas kõigil – minna vaktsineerima. Toon näite: folgil tuhat inimest kahe päevaga. Ehk siis see töötab.

Ja kui me räägime ressursist, siis pigem on puudu sellest, jah, kuidas siis kõik see olemasolev ressurss tööle panna. Ma arvan, et suhteliselt lühikese ajaga … Ma olen ettepanekuid teinud, kuni – ka Kalle [Laanet] täna ütles – kaitseväe meditsiiniteenistuseni, vanglate meditsiiniteenistuseni, perearstide ja erasektorini, et jõuda võimalikult paljudesse kohtadesse, koos omavalitsustega, koos koolidega, koos erinevate eraettevõtjatega. Kuidas siis öelda? Umbes nii, et kui sa ringi liigud, siis telgist mööda ei pääse.

Gerli Nõmm, ERR

Küsin vaktsineerimisplaani kohta. Riigikontroll ütleb, et seda ei ole endiselt. Mis ajaks see siis tehakse? Ja mida tähendab see sügis seal plaanis? Mis ajaks peaks olema 70% inimestest vaktsineeritud, küsin Tanel Kiigelt.

Tanel Kiik

Jaa. Noh, vaktsineerimise plaan on olemas, loomulikult, ja selle alusel on seni töö käinud. Kui nüüd väga täpne olla, siis nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 9 lõike 2 alusel tegemist on tegevusjuhendiga, mille siis vastavalt minister kehtestab epideemiaohu korral inimeste immuniseerimiseks. Ja see, et eelmises plaanis olid osa eesmärke seatud teiseks kvartaliks ja osa sügiseks, ei tähenda seda, et me nüüd juulikuus siin pausi peame. Sügisene eesmärk ehk 70%-line hõlmatus täiskasvanute arvestuses on jätkuvalt jõus. See on Euroopa Liidus kokku lepitud. Ja tõesti, siin mõõdetakse astronoomilist sügise algust ehk 22. septembrit. see on tegelikult see siht, kuhu kindlasti tahame ka jõuda.

Täiendavalt, mis on nüüd vaktsineerimise plaani uuendatud versioonis – on ta strateegia või tegevusjuhend, heal lapsel mitu nime – juurde peaks tulema, on laste vaktsineerimise sihid, hõlmatuse eesmärgid, mida ma loodan täna pärastlõunases kabineti osas arutada. Eile arutasime seda, nagu viitasin, sellisel laiapõhjalisel koosolekul Tartus. Ja eraldi oleme seadnud mõnevõrra kõrgema sihi ka eakate puhul ehk vanuserühmas 60+ peaks hõlmatus olema veelgi suurem. Kas just täpselt samaks kuupäevaks või mõnevõrra hiljemaks, aga just selles valguses, et haiglaravi riski veel maksimaalselt minimeerida. Mis on veel vaktsineerisime uuendused? On erinevad stsenaariumid revaktsineerimise kohta. Revaktsineerimise puhul täna ei tea tegelikult päris keegi, mis saab. Eri riigid on siin andnud välja erinevaid sõnumeid – kes alustab madalama immuunsusega inimeste revaktsineerimist, kes kavatseb seda teha kogu elanikkonnale järgmisel aastal, kes ootab vastavaid juhendeid ja juhiseid Euroopa ravimi- ja epidemioloogiavaldkonna ekspertasutustelt. Me oleme ka ettevalmistusi teinud, oleme ka valitsuse tasandil vajalikke vaktsiine juurde soetanud selleks. Lõplikud selgused siin tulevad siiski sügisel. Täna, juulikuus ei oska mitte ükski riik adekvaatselt öelda, kui kaua kestab ühe, teise või kolmanda vaktsiini kaitse ja millised võimalikud tüved võivad sügisel-talvel tekkida, mille vastu võib näiteks täiendav doos osutuda varem vajalikuks. Aitäh!

Kalle Laanet

Ma, jah, lihtsalt täpsustan seda, et täna hommikul me rääkisime, et kui sotsiaalministeerium soovib kaitseministeeriumi abi mobiilsete vaktsineerimiskeskuste loomisel, siis kaitseväe meditsiiniteenistus on selleks valmis. Ja kui see taotlus tuleb, siis me kindlasti kohe reageerime. Nii et oleme täie selgusega appi minemas.

Tanel Kiik

Jaa, kui Kalle [Laanet] juba selle olulise teema tõstis, siis ma markeerin ära, et tegelikult nii nagu kaitsevaldkonna aitas esimese kriisi ajal nii välihaigla kui ka muude staabitöö juhtimisega, on tõesti hetkel valmistamisel ametiabitaotlus kaitseministrile, just nimelt selleks, et vaktsineerimispunkte ja -telke välja panna neis kohtades, kus haiglaressurss või tervishoiuressurss on olnud ebapiisav. Nii et on väga hea meel, et kaitsevaldkond ka siin vaktsineerimisel meile ilusti appi tuleb.

Henri Laur Allik, Postimees

Tänada te kehtestasite, õigemini taaskehtestasite esimese piirangu ühistranspordi maskikohustuse näol. Kas järgnevatel nädalatel olete valmis kehtestama lisaks maskikohustusele bussis veel täiendavaid piiranguid või panustate ikka COVID-i passi peale, arvestades, et selle COVID-passi kontrollimine piiril logiseb, rääkimata riigisisesest tasandist, st seda väga ei vaadata, aga samas meie nakatumisnäitaja tõuseb ja nakatuvad juba täiesti vaktsineeritud inimesed, näiteks tänase põhjal võib öelda, et 40 täiesti vaktsineeritud inimest? Küsimus on peaministrile, aga tervise- ja tööminister võib ka vastata. Aitäh!

Kaja Kallas

Esiteks piiride kohta. Me kontrollime kõikidest n-ö punastest riikidest ja kolmandatest riikidest tulevate inimeste koroonatõendeid, Euroopa Liidu sisepiiridel aga kontrollime punastest riikidest tulevaid isikuid. Selles mõttes võib jääda mulje, et kõigilt ei küsita. Kui te tulete Euroopast kuskilt riigist, mis on n-ö roheline riik, siis tõepoolest seda ei küsita. Seetõttu [võib jääda ekslik] mulje, justkui, et näed, mina tulin sealt, aga minult ei küsinud. Nii et tegelikult me sellistest riskiriikidest [tulijate puhul] seda kontrollime. Nüüd, mis puudutab piiranguid, siis meie soov on hoida ühiskond võimalikult avatud. Mida me peame nende nakatumisnumbrite juures silmas pidama, on see, kui paljud inimesed satuvad haiglasse.

Meil on võimalus jälgida seda, mis toimub teistes riikides, kus need tõusud on tulnud varem, võtame näiteks Suurbritannia või võtame Hollandi. Kui võrrelda neid numbreid samasuguse nakatumisarvuga ja võrrelda haiglasse sattumist, siis selle kohta on tehtud erinevaid tabeleid, mis kõik näitavad seda, et vaktsineerituse tõus toob kaasa selle, et tegelikult haiglasse inimesed ei satu või kui satuvad, siis ei põe seda haigust nii raskelt. Veel on oluline ära märkida seda, et tuleb teha nagu selge vahe: nakatunud ja haigestunud. Nakatunud on kõik need, kes saavad positiivse proovi; haigestunud on need, kellel tegelikult ka sümptomid on. Ja kolmas kategooria on hospitaliseeritud ehk haiglasse sattunud inimesed ja siis sealt [saab veel eraldi võtta] juhitaval hingamisel olevad inimesed.

See kriis on meile näidanud, et see on väga dünaamiline ja me peame kõiki neid aspekte arvesse võtma. Mis on veel oluline? Muide, vaadake näiteks Norrat, kes lükkas edasi oma piirangute leevendamist, sellepärast et numbrid ikkagi tõusid. Piirangud olid peal, aga numbrid ikkagi tõusid. Või samamoodi teistes riikides. Nii et mulle tundub, et inimesed on piirangutest väsinud. Me peame looma selle võimaluse, et vaktsineeritutele on ühiskond avatud. Sest kogu selle kriisi raske koht on see, et enamus on pidanud piirama ennast vähemuse kaitseks. Nüüd on kõigil võimalus lasta ennast vaktsineerida, st vähemus saab ka ennast kaitsta selle haiguse vastu, ja sellisel juhul on tegelikult väga palju raskem veenda inimesi piirangutega kaasa minema. Sellepärast, et seda on juba tehtud ja tegelikult võimalus vähemusel ennast kaitsta on ka olemas.

Nii et vastus sellele küsimusele on see: me jälgime loomulikult seda olukorda väga-väga pingsalt, aga soov on hoida lahti ühiskonda vaktsineeritutele või neile, kes suudavad tõendada oma terviseohutust.

Tanel Kiik

Ma vastan siis küsimuse teisele poolele, kuna peaminister ütles põhiosa ära. Ei tasu lasta ennast sellest eksitada, kui nakatunute hulgas on ka vaktsineerituid. Nende hulk võib isegi ajas tõusta, seetõttu, et vaktsineeritute hulk ühiskonnas tõuseb. Ehk kui vaktsiin ei toimiks, siis meil peaks täna juba üle poole nakatunutest olema vaktsineeritud inimesed. Tegelikult me näeme, et nad moodustavad väga väikse osa kõigist. Ehk põhiosa, jätkuvalt, kes on nakkusriskis, rääkimata haiglariskist, on vaktsineerimata inimesed.

Täna arutasime ka teadusnõukogu juhiga, kas see suurusjärk on viie-kuuekordne või on see vahe veel suurem. Uuringud näitavad erinevaid andmeid, aga igal juhul on see märkimisväärne erinevus. Ja koos sellega märkimisväärne erinevus ka selles, kui suurt nakkusriski endast kujutab vaktsineeritud inimene teistele. Iga inimese võimalus ennast ja teisi kaitsta – teistest võiks ikka hoolida, kui endast ei hooli – on vaktsineerimine. See on tasuta kättesaadav alates 17. maist kogu elanikkonnale, lastele mõnevõrra hiljem, seetõttu need piirangud lastele kohe täies ulatuses ei jõustu. Aga vaktsiine jagub, vaktsineerimise aegu pannakse juurde, kohapeal on eelregistreerimata vaktsineerimise võimalusi, nii et siin ei ole mõtet pikalt juurelda, on mõistlik ennast vaktsineerimisele kirja panna ja on kohe lihtsam kindlam olla. Aitäh!

Kaja Kallas

Ja üks asi veel, lisan. Palusin ka neis andmetes, mida jagatakse, tuua eraldi välja just need, kes on hospitaliseeritud. Ja seal on ka muide oluline vahe. Näiteks, meil on praegu üks täisvaktsineeritud inimene, kes on haiglas. Kas ta on sinna jõudnud COVID-i tõttu või COVID-iga. See konkreetne inimene andis positiivse proovi, aga tal ei ole ühtegi sümptomit. Ta on nakatunu, aga ta ei ole haiglas mitte sellepärast, et ta COVID-i tõttu sinna sattus, vaid sellepärast, et tal on mingi muu haigus, aga ta andis ka positiivse proovi.

Andres Sutt

Siin kõlas küsimusest läbi ka kontrolliaspekt, st kuidas neid tõendid on võimalik kontrollida ja kuidas on riigisisesel tasandil. Praegu ei olegi olnud vaja kontrollida, aga ma arvan, et siin ongi meie ühiskonna väärtushinnangute küsimus. Kas me eesmärk on minna petma või meie eesmärk on käituda nii, nagu Eesti väärtuspõhine käitumine on, ma arvan, et ma näitan oma tõendit ja see ei ole mingi probleem? Ma olen lennanud päris palju viimase kahe kuu jooksul, käinud eri riikides, kus on nõutud tõendi esitamist. Mitte mingit probleemi. Sa võtad oma telefoni, näitad tõendit, visuaalne kontroll. Mitte keegi, ka lennujaamas mitte ei ole pidanud selleks kasutama QR-lugerit.

Nii et ärme mõtle seda ülesannet ja harjutust enda jaoks keerulisemaks. Oleme ühiskonnana mõistlikud. Näitame seda tõendit, see ei vaja mingit pingutust. Keegi ei eelda, et restorani ukse peal on inimene, kes kontrollib, piisab täiesti, kui teenindajale, kes tuleb lauda, näidatakse enne tellimuse esitamist: minu tõend on siin. Võib ka paberil näidata, vahet ei ole. See kõik päriselt töötab ka. Ärme mõtleme asju keeruliseks ja käitume ühiskonnana nii, nagu me oleme harjunud käituma. Aitäh!

Juhataja

Võtame veel viimase küsimuse ja siis jätkame intervjuudega.

Marian Võsumets, Kanal 2

Minu küsimus on peaminister Kaja Kallasele. Kui kaitseminister juba tõlgendas seda Leedu piiril toimuvat kui hübriidsõda, siis ma sooviksin teada, mis on teie käsitlus ja teie seisukoht sellest, et mis seal täpselt toimub. Kui palju infot teil selle kohta on ja kuidas ta seda enda jaoks tõlgendate? Mis selle tegevuse eesmärk on, et need migrandid sinna piirile siis koondunud või koondatud on? Ja teine lühem küsimus on terviseministrile. Kas vastab tõele, et meil on vaktsineerijatest ka hetkel puudus? Arkadi Popov on sellise seisukohaga välja tulnud. Kas meil on piisavalt õdesid, kes vaktsineerivad piisavalt paljudes kohtades? Aitäh!

Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt, jah, iga päev antakse ülevaadet ka sellest, mis Leedus toimub. Ja seda, nagu kaitseminister ka ütles, saab pidada ikkagi Leedu ühiskonna destabiliseerimiseks. Ja selgelt kasutatakse seda migrantide saatmist piirile, millega varsti Leedu enam toime ei tule, et siis tekitada pingeid ka ühiskonnas. Nagu kaitseminister ütles, loomulikult me jälgime seda väga-väga pingsalt. Seal on kaks aspekti. Üks on julgeolekuolukord, mis on meil siin Eestis ja mis on seotud ka sellega, et Venemaal algavad sõjalised õppused Zapad, kuidas see toimib koos sellega, milliseid märke me peame pidevalt jälgima. Teine pool on puhtalt see, mis puudutab seda, et kas seesama, mis toimub Leedus, võib toimuda ka siin, ja kuidas me saame siis Leedut aidata. Nii et jah, me jälgime seda olukorda väga suure murega ja püüame Leedu kolleegidega olla pidevalt ühenduses, et neid aidata.

Jaak Aab

Ma täpsustan natukene. Me vist juba kaks nädalat tagasi kabinetinõupidamistel käisime erinevad stsenaariumid läbi, st kui me räägime sellest Leedu abistamist, siis seda me teeme kõik ja nii palju kui võimalik. Tõenäoliselt erinevatest kanalitest erinevad ametkonnad seda teevad, infovahetust on vaja. Me käisime läbi ka kõik stsenaariumid, kui see rändesurve oht peaks puudutama Eestit. Ja need on väga täpselt paika pandud stsenaariumid, kuidas PPA siis reageerima hakkab. Ja andsime ka valmiduse, et kui selleks on vaja lisaressurssi, siis rakendub automaatselt. Nii et me loodame, et seda vaja teha ei ole, aga me oleme selleks valmis.

Tanel Kiik

Jaa. Küsisite, kas doktor Popovil on õigus. Ikka on õigus. Popov teab, mis ta räägib. Ja tõepoolest, Eestis tervishoiuressurss on piiratud. Seda oleme rääkinud kriisi algusest saadik, et meil on tervisetöötajad vähem kui keskmisel Euroopa Liidu riigil, meil on tervisevaldkonna rahastamine kolmandiku võrra väiksem kui Euroopa Liidus keskmisena. Loomulikult on ka immuniseerivad õdesid, arste ja ämmaemandaid vähem, sest need on samad inimesed, kes teevad vastuvõtte perearstikeskustes, haiglaravi öövalveid, töötavad sünnitusmajades ja muudes osakondades või kiirabis.

Selles valguses me oleme teinud erinevaid täienduskoolitusi, nii et oleks rohkem immuniseerimise õigusega inimesi juba enne kui talvekuudel. Praegu tõesti kaardistame, kas oleks vajadust veel sarnase koolituse järgi COVID-19 vaktsineerimise kontekstis, et seda ringi veel laiendada. Aga tervikuna räägime n-ö ühest anumast mõnes mõttes, st tuleb tagada ka kõik muu, st plaaniline ravi, erakorraline ravi, patsientide vastuvõtud ja ravitegevused. Aitäh!

Juhataja

Pressikonverents on lõppenud. Täname tähelepanu eest.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

üksus