Valitsuse pressikonverents, 3. juuni 2021

03.06.2021 | 11:00

Ministeeriumide ühishoones (Suur-Ameerika 1) toimunud valitsuse pressikonverentsil osalesid ning ajakirjanike küsimustele vastasid peaminister Kaja Kallas, riigihalduse minister Jaak Aab, sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo ja välisminister Eva-Maria Liimets.
    • Jaga

Juhataja Jevgenia Vära
Head ajakirjanikud! Alustame valitsuse pressikonverentsi. Teie ees on täna peaminister Kaja Kallas, riigihalduse minister Jaak Aab, sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo ja välisminister Eva-Maria Liimets.

Kaja Kallas, palun!

Kaja Kallas
Tere tulemast tagasi Stenbocki majja! Ja kõigile head tänast rahvusvaheliselt jalgrattapäeva! Endal ka on üsna imelik olla siin sellises väikses ruumis ja näha teid ilma maskideta, aga nii on. Loodame, et suvi tuleb selline.

Nii, aga alustangi kõigepealt koroonaviirusest, endiselt, kuigi tänasel kabinetinõupidamisel me võtsime juba teised punktid enne. See näitab, et praegu saab tegeleda ka teiste asjadega.

Tänu inimeste pingutustele oleme jõudnud sinna, et eelmisel nädalal viiruse levik langes 40 protsenti, jõudsalt, ja oleme lähiajal liikumas oranžilt ehk kõrgelt riskitasemelt kollasele. Paljud piirkonnad on juba kollases ja mõni on ka rohelises. See tähendab seda, et koroonaviirus ei levi enam ulatuslikult ja seitsme päeva keskmine nakatunute arv jääb alla 100. Ja see on järgmine tase.

Selle nädala algusest jõustusid ka uued leevendused ja eilsest kadus maskikandmise kohustus, nagu on ka siin näha. Aga ma rõhutan seda, et soovitatav on siiski maski kasutada kohtades, kus on palju inimesi koos või kus te peate olema paljude inimestega tihedalt koos, näiteks ühistranspordis võiks hoida maski ees.

Terviseametile jääb õigus määrata maskikohustus vastavalt vajadusele kas konkreetses kohas või konkreetsetel üritustel. Nii töötajatelt kui ka klientidelt võivad tööandjad maskikandmist endiselt nõuda. Mis see vahe siis on? Valitsus tegi otsused kogu riigi kohta, aga kuna enam ei ole kogu riigis nakkuse levik nii ulatuslik, siis terviseamet saab [kohustuse] teha konkreetsetes kohtades.

Teise olulise muudatusena saab alates 14. juunist korraldada suurema osalejate arvuga üritusi, kui neil osalevad üksnes negatiivse testitulemusega, COVID-19 haiguse läbi põdenud või vaktsineeritud inimesed. Sellisel juhul on piirmäärad sellised: sisetingimustes 3000 inimest ja välitingimustes kuni 9000 inimest.

Kõik osalejad peavad oma nakkusohutust tõendama, nagu ma ütlesin, kas esitades negatiivse testitulemuse, vaktsiinisertifikaadi või läbipõdemise tõendi. Antigeeni kiirtesti peab saama teha ka enne ürituse algust kohapeal. See võib kindlustada selle, et just suurtel üritustel nakkushaiguse levikut ei ole ja me võtame need riskid maha.

Valitsus otsustas täna veel, et alates reedest, 4. juunist lubatakse spordivõistlustele, spordi- ja liikumisüritustele ka pealtvaatajad, et tasandada seda vahet, mis oli teatrite, kontsertide ja teiste avalike üritustega. Nii nagu siseruumides toimuvate avalike ürituste puhul tuleb ka spordivaldkonnas võistluste ja muude ürituste puhul arvestada pealtvaatajate hajutatuse ning ruumi kuni 50-protsendilise täitumuse nõudega.

Osavõtjate piirarvud jäävad koos pealtvaatajatega kuni 13. juunini samaks, mis nad on olnud praegu: siseruumides kuni 200 ja välitingimustes 250 inimest. Võistluste ja ürituste puhul jääb kehtima ka kohustus lõpetada need kella 22st või mõistliku aja jooksul pärast seda. Ja alates 14. juunist on kellaajaline piirang keskööni.

Vaktsineerimisest ka. Meie ülesanne on seda suve võimalikult hästi kasutada selleks, et olla sügiseks valmis, just selles võtmes, et viirused ilmselt naasevad sügisel suurema hooga. Aga ka puhkama peab.

Tänase seisuga on meil Eestis vaktsineeritud ühe doosiga üle 484 000 inimese ehk pea 45 protsenti täisealistest elanikest. Mulle tundub, et see number siin küll ei ole õige, see number peaks olema suurem. Aga igal juhul see 45 protsenti täisealistest elanikest peaks olema õige.

Väga positiivne on ka see, et koos vaktsineerimise tõusuga või vaktsineeritute osakaalu tõusuga kasvab nende inimeste osakaal, kes tahavad vaktsineerida. Nii et vaktsiini soovijate hulk on tõusnud 63 protsendilt 78 protsendile.

Igal juhul minge suve jooksul vaktsineerima. Täna avanesid jälle uued ajad ja järjest vaktsineerida tuleb.

Vaktsineerimine on kasulik ka selleks, et te ei peaks pärast reisimist või ka siis, kui te olete olnud lähikontaktne, jääma eneseisolatsiooni. Mõistlik on vaktsineerimise aeg praegu kinni panna, mitte seda kaugemasse tulevikku lükata. Seda saab teha kas digiregistratuuris või telefonil 1247.

Nii, aga valitsuse istungil kiitsime heaks 10 punkti ja kabinetinõupidamise käigus tuleb hiljem veel neli päevakorrapunkti.

Eraldasime valitsuse reservist 300 000 eurot, et toetada vähenenud reisijatega perioodil rongiliikluse toimimist. Ehk Elron saab jätkata vajalikus mahus, et tagada rongides inimeste hajutatus.

Kiitsime heaks Rail Balticu rajamise projekti Eesti osa vahearuande. Oleme koalitsioonilepingus ka kokku leppinud, et kiirendame Rail Balticu väljaehitamist. 2020. aastal uuendati Rail Balticu Pärnu maakonna planeeringu menetlust. Valmis sai Saustinõmme viadukti ehitus, käivitati kolme põhitrassi objekti ehitushange, omandati 91 Rail Balticu ehitamiseks vajalikku maatükki ja käivitati protsess 170 maatüki omandamiseks.

Saime ka ülevaate ja kiitsime heaks valitsuse esindamise Euroopa tulevikukonverentsil, kus Eesti valitsust esindab välisminister kui üldasjade minister ja vastavalt vajadusele konkreetse valdkonna minister.

Samuti kinnitasime siseturvalisuse, sidusa Eesti ja kultuuri arengukava 2030. aastani.

Nii, aga minu poolt kõik.

Juhataja
Tänan! Riigihalduse minister Jaak Aab, palun!

Jaak Aab
Tere päevast! Tõesti, ka minul on niisugune imelik tunne natukene siin kõik koos ühes ruumis jälle olla, traditsioonilises pressiruumis. Ma arvan, et see on ka sümboolne märk sellest, et suvi on tulemas ja elu on avanemas.

Nii nagu ka peaminister rääkis, ütleme siis nii, et avalikus ruumis COVIDi küsimused enam nii tõsist diskussiooni ei tekita, sest kõigil on kergenemine, ja ma loodan, et see on ka õige põhjusega. Ka valitsusel on ju emotsionaalselt palju lihtsam teha leevendamise otsuseid kui piirangute ja karmistamise otsuseid. Seda on ka tunda.

Nii palju ainult, et leppisime kokku juba vist teisipäeval, et järgmisel teisipäeval tuleme siis veel kogu paketi juurde tagasi ja vaatame selle üle ka veidi pikemas perspektiivis. Need kaks küsimust on: igasugused piirnumbrid sees ja väljas, piirarvud, ning ka kellaajad ja see, kuidas nendega saab edasi minna.

Aga tänasel valitsuse istungil oli sisuline punkt, mis on minule ka väga oluline. Kuidas öelda? Ühe pika habemega loo valitsuse vaheetapp saab läbi. Nimelt, Eestis ei ole maid korraliselt hinnatud 20 aastat. See on aga tegelikult riigi ja valitsuse ülesanne.

Me teame küll, et see maade hindamise tulemus ehk maamaks laekub 100 protsenti kohalikele omavalitsustele, aga ütleme, et riigi keskvalitsuse teatud kohustus on sellega täitmata nii maaomanike ees kui ka kohalike omavalitsuste ees.

Umbes kaks aastat on see protsess kestnud ja seda on veetud riigihalduse ministri eestvedamisel. No võiks küsida, et miks minu eestvedamisel, sest ühelt poolt maksuküsimus on rahandusministri küsimus ja teiselt poolt maaküsimus on keskkonnaministri küsimus. Aga kokku jõuab see sinna kohaliku omavalitsuse maksubaasi või tulubaasi ja sellepärast me oma haldusala ametnikega seda protsessi vedama hakkasime. Sisu on tulnud muidugi eri ministeeriumidelt. Maade hindamise kohapealt on keskkonnaministeerium ja maa-amet andnud põhilise sisu.

Nii et nüüd me saame öelda, et teeme riigikogule ettepaneku need eelnõud seadusena vastu võtta. Mis siis sellest muutub? Kõigepealt, kogu selle eelnõude paketi tingimused: maa hindamise seaduse, maamaksuseaduse ja teiste seaduste muutmisega korraldatakse maa korraline hindamine. See on olnud seaduses kogu aeg. Aga viimane korraline hindamine oli aastal 2001 ja ka siis oli teadmine, et nelja aasta pärast see toimub, kuid erinevatel põhjustel on see 20 aastat viibinud.

Nüüd me kirjutame ka seadusesse sisse, et see peab toimuma korraliselt vähemalt iga nelja aasta tagant. Kuna meil on aga väga palju andmeid riigi registrites, siis tõenäoliselt mingil ajal võib ta muutuda täiesti automaatseks ehk seda ei pea enam tegema mingi ajaperioodi järel. Sinnani on meil aga vaja veel natuke areneda, täiustada registreid ja siis võib-olla saab seda teha automaatselt igal aastal või jooksvalt.

Kui võrrelda neid andmeid, mis lihtsalt on näha tehingute pealt, siis keskeltläbi seitse korda on maade hind tõusnud selle aja jooksul, 20 aasta jooksul. Huvitav on see, et suured tõusud on olnud isegi näiteks metsa- ja põllumaadel. Kui keegi arvab, et elamumaad siin Tallinna külje all on kõige rohkem kasvanud, siis ütlen, et jah, nad on väga palju kasvanud, aga siiski on ka hajaasustuspiirkondades maade hind päris kõvasti üles läinud.

Kuna see niimoodi ametlikult kehtestatud hind praegu nii palju turuhinnast erineb, siis on see selgelt teatud ebaõiglane kohtlemine ja, ütleme, ka kohaliku omavalitsuse tulubaasi mittetäitmine.

Maade hindamise viib läbi maa-amet. Ehk kõik 753 000 maatükki, katastrit saavad oma hinna. Seda tehakse 80 protsendi ulatuses tegelikult registrite põhjal, võrreldes kinnisvaratehinguid ehk maa müüki ja ostu selles piirkonnas naaberkruntidel. Niimoodi saadakse hind. Hajaasustusest 20 protsenti tuleb hinnata, kuna seal tehinguid nii palju ei ole, teatud algoritmi või valemi alusel, nii et aluseks võetakse vastava piirkonna turutehingud laiemalt.

Kogu aeg on küsitud, kuidas see siis kandub maa maksustamisele üle. Kõigepealt, maa maksustamisse need uued hinnad kanduvad 2024. aastal. Maade hindamise protsess on 2022. Aastal 2023, pool aastat enne 1. jaanuari 2024 peavad kõik omavalitsused kehtestama määrad. See valik jääb endiselt omavalitsusele, erineva sihtotstarbega maadele tuleb kehtestada see maksumäär, mida teatud omavalitsus võtab. Seadus annab ette piirid.

Selle maksutõusu leevenduseks, mille kohta alati küsitakse, on tegelikult kaks mehhanismi. Üks mehhanism on see, et üle 10 protsendi aastas ei saa kellelgi maamaks tõusta. Ütleme, 1. jaanuaril 2024 ei saa olla kellelgi 2023. aasta maamaksust tõus kõrgem kui 10 protsenti. Reaalsuses kindlasti keskeltläbi jääb ta väiksemaks. Hind ja see, millised määrad kehtestatakse, on juba väga palju omavalitsuste otsustada.

Siis oleme ka maa maksustamise määrasid alandanud. Kui varem olid need maksimaalsed määrad kaks protsenti põllumaale ja muule maale 2,5 protsenti, siis praegu hakkab see olema elamumaal, metsamaal ja põllumaal 0,5 protsenti ning ärimaal üks protsent. See on see lagi, mille omavalitsus saab kehtestada.

Samas on ühtlustatud ka näiteks tehnovõrkude talumistasud. Ka need kasvavad. Tihti on selle kohta küsitud ja öeldud, et kui mul läheb elektriliin läbi või mingi trass läbi, siis vastav ettevõte või äriühing, olgu ta riigi oma või kellegi teise oma, maksab tegelikult sente. Nüüd need tasud tõusevad, jälle teatud ajaga, aga ütleme, et kindlasti see taluvustasu saab ka õiglasemaks nendele maatükkide omanikele.

Kõikides õigusaktides on ühtlustatud ka kasutustasu määrad, nende kasutusvalduse trendid ja nii edasi, mis on kolm protsenti maa maksustamismäärast, ja need tõusevad kolme aasta jooksul.

Nii et selline suur töö on ära tehtud. Loodame, et riigikogu toetab seda ja me saame oma graafikuga edasi minna. Eeldame seda, et sügissessioonil vähemalt saab see seadus vastu võetud, siis me saame minna aastal 2022 juba maade hindamisega edasi. Aitäh!

Juhataja
Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo, palun!

Signe Riisalo
Aitäh! Jagades siin kolleegide rõõmu, et maskid on langenud, olen ma siiski natukene ettevaatlik, sest tervisekriisil on pikaajalised mõjud ja need pikaajalised mõjud puudutavad meie inimeste toimetulekut ja vaimset tervist kindlasti samuti, aga ka majandust.

Mul on väga hea meel, et täna valitsus kinnitas enim puudust kannatavate inimeste abifondi rakenduskava, mis lihtsamini öeldes tähendab toiduabi jagamist ja korraldamist. Miks me seda teeme? Need asjad ei ole ju iseendas. Need asjad on kindlasti seotud meie inimeste igapäevase toimetulekuga. Vaesus, nagu me teame, on meil Eestis praegu kõige suurem murekoht lastega perede jaoks.

Töötus. Kuigi võrreldes paari kuu taguse olukorraga on töötuse määr nüüd parem, see on 8,1 protsenti – kaks kuud tagasi oli 8,9 protsenti –, on see Ida-Virumaal siiani kogunisti 13,3 protsenti ning see kõik viitab nendele riskidele, millega seisavad silmitsi meie inimesed ja pered.

Toimetulekutoetuse saajate arv Eestis on viimastel aastatel kogu aeg langenud. Aasta 2020 oli see, mis näitas meile, et langus on pidurdunud. See on loomulikult ohumärk meile. Selle tõttu ongi meil hea meel, et 2021.–2023. aastal on meil võimalik anda täiendavad 4,5 miljonit toiduabi jagamisele ja korraldamisele.

Aga teine mure, mis samamoodi toiduabi ja toidu raiskamist puudutab, on värske uuring, mille on teinud Stockholmi keskkonnauuringute instituut. Me teame, et vaid 12 protsenti kõlblikust toidust Eesti kauplustest [annetatakse ja ülejäänu] läheb hävitamisele ega jõua tegelikult nende inimesteni, kes seda vajaksid, ja sinna, kus saaks seda jagada. Nii et on mitu head põhjust selle teemaga tegelemiseks.

Kuidas me edasi läheme? Me läheme suuresti samamoodi edasi. Me pakume toiduabi puudust kannatavatele inimestele ja varjupaikades elavatele inimestele. Teistmoodi me teeme seda, et kui praegu oli proportsionaalselt jagatud nii, et 90 protsenti läks toiduabile ja 10 protsenti toiduannetusele, siis nüüd oleme need proportsioonid tõstnud selliseks, et on 70 protsenti ja 30 protsenti – seda kõike selleks, et pöörata suuremat tähelepanu toidu raiskamisele ja innustada inimesi annetama.

Kui me mõtleme selle peale, kui paljud inimesed on abi saanud, siis toiduabi sai selle aasta veebruarikuus 12 500 leibkonda. Kahjuks me prognoosime, et viiruse mõjude tõttu tuleb neid sellel aastal kokku isegi üle 20 000 leibkonna. Väga loodame, et see nii ei lähe ja et meie inimesed saavad hästi hakkama.

Järgmisel nädalal tuleb välja ka uus hange, selleks et paremini korraldada kogu seda toiduabi jagamist ja korraldamist. Aga sellest juba pressiteates järgmisel nädalal.

Teine teema, millel ma soovin peatuda, on taas seotud tervisekriisiga ja vaimse tervisega. Me teame uuringute põhjal, et lapsed ja noored kannatavad praeguses kriisis vaimse tervise murede tõttu kolm korda rohkem kui vanemaealised. Ja me teame ka, et noored pered on üsna hädas olnud oma vaimse tervise muredega, eelkõige töö kaotamise hirmu tõttu või sellepärast, et sissetulekud langevad ning lastel ja peredel läheb keeruliseks.

Aga meie lapsevanemad on olnud ka õpetajad, toiduvalmistajad, koristajad, järelevalvajad, psühholoogid, logopeedid. Nad on eesliinil olijad. See on eesliin, õige! Ja nad on teinud seda kõike oma igapäevase töö kõrvalt, kui lapsed on olnud distantsõppel. Seetõttu on täna antud avapauk sellisele toredale tunnustus- või tänuüritusele, kus me tõesti soovime tänada kõiki neid lapsevanemaid, kes on võtnud kanda kõik need ametid ja olnud see eesliin, toeks oma lastele.

Kampaania on "Aitäh sulle!" ja seal on Koit Toome ja Airi Liiva laulustuudio lastega koos valmistatud kena tänulaul lapsevanematele. See kampaania annab võimaluse nii tööandjatel tunnustada oma personali hulgas olevaid lapsevanemaid kui ka isiklikumalt tänu avaldada. Nii et saab sisestada veebikeskkonnas www.aitähsulle.ee lapsevanemate nimed ning kiita ja tunnustada, saata tänukirju. Seda kõike siis ka avalikustatakse üsna personaalselt.

Jah, lapsed võivad ka sinna sisestada, absoluutselt. Ja kõige olulisem on, et need ei ole ainult emad ja isad, kes on olnud lastega, need on olnud vanaemad-vanaisad, need on olnud samamoodi eestkostjad ja hoolduspered, need on need inimesed, kes iga päev lapsi kasvatavad. Tunnustame neid ja ütleme neile aitäh. Aitäh!

Juhataja
Välisminister Eva-Maria Liimets, palun!

Eva-Maria Liimets
Tere päevast kõigile! Mul on samuti hea meel siin ruumis teiega kohtuda. Annan kõigepealt lühikese sissevaate selle nädala olulistele välispoliitika sündmustele.

Alates 1. juunist on Eesti ÜRO julgeolekunõukogu eesistuja. Meil on ees väga tihe programm. Palju sellest programmist on ette kirjutatud ÜRO igapäevases päevakorras, näiteks ÜRO missioonide pikendamine, kuid Eesti on ka ette pannud mitmeid teemasid, mida kõrgetasemeliselt arutada.

Lisaks on sel nädalal olnud fookuses regionaalne koostöö. Teisipäeval oli Läänemeremaade Nõukogu ministrite kohtumine, kus me muuhulgas arutasime kliimaküsimusi ja kliimaalast koostööd ning seda, mida oleks vaja veel rohkem teha, et peatada regioonis organiseeritud kuritegevust.

Samuti oli meil Põhja-Balti ministrite kohtumine, kus peamiselt olid fookuses ühistegevused rahvusvahelistes organisatsioonides regiooni julgeoleku tagamiseks. See on eriti aktuaalne ka seetõttu, et lisaks Eestile on praegu ÜRO julgeolekunõukogus ka Norra, kellega me teeme seal tihedat koostööd just oma vaadete esitamiseks, ning OSCE ehk Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni eesistuja on praegu Rootsi.

Teisipäeval oli meil ka NATO välisministrite kohtumine, kus fookuses oli eelseisva tippkohtumise ettevalmistus. Praegu on hea meel tõdeda, et väga olulistes küsimustes ollakse liikmesriikide vahel tõepoolest samameelsed. Ootame tugevaid sõnumeid peatselt tippkohtumiselt, kus Eestit esindab peaminister. Ja täna õhtul sõidan Taani, kus koos Balti riikidega tähistame Taaniga 100 aasta möödumist diplomaatiliste suhete sõlmimisest.

Esmaspäeval kohtusin ka Valgevene opositsiooniliidri Svjatlana Tsihhanovskajaga. Eestile teeb tõsist muret see, mis toimub Valgevenes.

Meie vaates oleks väga tähtis, et vabastataks eelkõige poliitvangid, keda on tänaseks Valgevenes üle 400, samuti jõutaks Valgevene režiimi ja opositsiooni vahel dialoogini, mis viiks riigis demokraatlike valimisteni. Kuidas õnnestub neid protsesse toetada, seda loomulikult samm-sammult vaatame. Kuid sellele kindlasti püüame kaasa aidata nii kahepoolsetes suhetes kui ka rahvusvahelistes organisatsioonides koostöös teiste samameelsete riikidega.

Tulles tänase valitsuse kabinetinõupidamise juurde, ütlen, et tutvustasin kõigile valitsuse liikmetele meie prioriteete ÜRO julgeolekunõukogus.

Nüüd peatun pikemalt mõnel teemal. Eesti vaates on tähtis, et me käsitleksime mitmeid küsimusi julgeolekunõukogus kõrgetasemeliselt. Üks teemadest on küberjulgeolek. Hea meel on, et seekord juunis on küberjulgeoleku teema ÜRO julgeolekunõukogus kõrgetasemeliselt esmakordselt ametlikus päevakorras.

Eesti vaates on tähtis, et see printsiip, kuidas tavaõigus kehtiks ka küberruumis, leiaks laiapindsemat mõistmist üle maailma kõikides riikides ning et küberjulgeolekut käsitletaks julgeolekuohuna, nii nagu me käsitleme teisi konventsionaalseid julgeolekuohte.

Lisaks toome kõrgetasemelise tähelepanu alla lastekaitse relvakonfliktis, samuti Afganistani olukorra. Afganistani küsimus on ÜRO julgeolekunõukogu päevakorras korraliselt. Kvartaalselt vaatab nõukogu üle UNAMA missiooni tööd ja selle tulemuslikkust. Eesti eesistumise ajal pöörame just nimelt välisministrite tasemel küsimusele suuremat tähelepanu seetõttu, et praegu on seal muutlikud ajad, arvestades, et NATO koos liitlastega on otsustanud oma väed välja tuua.

Samuti on Eesti muidugi valmis reageerima kõikidele aktuaalsetele kriisidele. Näiteks peale tsiviillennuintsidenti, kus Valgevene režiim sundis maanduma tsiviillennuki, mille trajektoor oli kahe Euroopa pealinna vahel, viis Eesti selle küsimuse julgeolekunõukogu päevakorda, et sellele tähelepanu pöörata ja leida ka rahvusvahelist hukkamõistmist sellisele teole, kus seati ohtu väga paljud tsiviilisikud, kes lennukis viibisid ega olnud sündmustega kuidagi seotud.

Eesti eesistumise perioodile langeb ka ÜRO peasekretäri António Guterrese tagasivalimise protsess, kus soovime omalt poolt jõuda asjadega nii kaugele, et saaksime julgeolekunõukogust ettepaneku tema jätkamiseks viia ÜRO peaassambleele kõikide liikmesriikide heakskiitmisele.

Teise punktina tõin ma valitsuse ette Eesti-Rootsi tulevikukoostöö raporti. Plaanis on algatada protsess, kus Eesti ekspert ja Rootsi ekspert, kes ei ole valitsusega seotud, koondaksid ideid ja mõtteid, milline võiks olla Eesti-Rootsi koostöö tulevikus, 10-15 aasta perspektiivis. Eelkõige ootame, et selles raportis pööratakse koostöö uutele võimalustele tähelepanu, arvestades tehnoloogilisi uuendusi ja keskkonnamuutusi ning ka geopoliitilisi arengusuundi.

Viimase punktina tooksin tähelepanu alla juba peaministri märgitud sidusa Eesti arengukava vastuvõtmise. Välisministeeriumi pädevuses on just koostöö korraldamine välismaal elavate eestlastega. See on meile väga prioriteetne valdkond peale seda, kui see märtsis toodi siseministeeriumi alt välisministeeriumi pädevusse.

Selle fookuses ongi meie jaoks üleilmse eestluse programm ja selle käivitamine. Programmi vastuvõtmine toimub käesoleva aasta detsembris, kuid paljud tegevused on tegelikult juba käivitunud. Nende seast tooksin esile meie tegevused, mis on suunatud noortele. Meie eesmärk on, et välismaal elavad noored oleksid Eestiga seotud, mõtleksid küsimustele kaasa ja loomulikult tuleksid kas Eestisse õppima või tagasi Eestisse elama, et Eesti riigi side eestlastega välismaal jääks alles ja oleks püsiv.

Siinkohal lõpetan. Aitäh teile!

Juhataja
Nüüd jätkame küsimustega. Palun öelge oma nimi ja väljaanne ning kellele küsimus on suunatud. Palun küsige läbi mikrofoni!

Sven Soiver, palun esimesena!

Sven Soiver, TV3
Küsimus on peaministrile ja välisministrile, oleneb, kumb täpsemalt teab. Küsimus on piiriületuse kohta ja kahe riigi kohta, nii et ma küsin selguse mõttes ükshaaval.

Kas soomlastelt on mingisuguseid konkreetseid lubadusi, tähtaegu või mingeid näitajaid, millal Soome piir lahti läheb nii töörändale kui ka siis ilmselt veidi hiljem kogu piir kõigile?

Kaja Kallas
Jaa, see on väga hea küsimus. Me oleme selle teemaga väga intensiivselt tegelenud. Ma ise olen korduvalt-korduvalt rääkinud Soome peaministriga sel teemal ja küsinud, millal see olukord muutub ja mis on need põhjendused, et inimeste vaba liikumine endiselt kahe riigi vahel ei toimi. Ka Euroopa Liidu ülemkogul ma tõstatasin selle teema. Kui Euroopa pilti vaadata, siis see on tegelikult ainult Soome, kes veel niimoodi piiri kinni hoiab.

Soome mure on ikkagi seoses selle nakatumisnäitajaga. Mõnes mõttes Soome on oma heade näitajate lõksus. Kuna nende näitajad on niivõrd palju madalamad, siis loomulikult, kui nad teevad piirid lahti, lähevad numbrid üles.

Aga küsimus on lihtsalt selles, et kui neil on vanemaealised vaktsineeritud, sisuliselt, neil on tervishoiusüsteem väga heal tasemel, siis mis see risk on, isegi kui see number läheb üles, kui sa piirid lahti teed. Aga paraku praegu vähemalt meie pingutused ei ole kandnud vilja.

Täna teadaolevalt peaks olema Soome valitsusel jälle see arutelu, kuidas sellega edasi minna ja kuidas piirangutest loobuda. Välisministeeriumi ja Soome välisministeeriumi vahel on töörühm, kes detailsemalt sellega pidevalt tegeleb, nii et välisminister võib täiendada.

Eva-Maria Liimets
Aitäh! Võtan sõnajärje üle sellest kohast, et tõepoolest täna on Soome valitsuses järgmine istung, kus ka seda küsimust arutatakse.

Mul on muidugi Eesti valitsuse esindajana keeruline üheselt hinnata, milliseks kujuneb Soome valitsuse otsus, kuid meile teadaolevalt võib sealt tulla muudatus, mis puudutab eelkõige lennureisijaid ja töörännet lennureisijate puhul. Praegu kehtivad piirangud 15. juunini. Kas neid pikendatakse, saame teada ka täna pealelõunaks. Kas tuleb leevendus lennureisijatele, saame samuti teada pealelõunaks.

Eesti vaatest oleks loomulikult äärmiselt tähtis, et töörände puhul piiranguid leevendatakse, ning selle nimel oleme tõepoolest pikki kuid töötanud. Olen siin ka teid informeerinud sellest, et oleme pakkunud välja näiteks koostöös Tallinkiga võimalusi, kuidas teha hõlpsamaks testimine, nii et Soome pool oleks veendunud, et need, kes laevaga üle piiri tulevad, on negatiivse testiga. Kuid need tegevused ei ole seni meie eesmärki täitnud.

Kui nüüd küsida, millal tõepoolest oleks kindel, et see eesmärk saab täidetud, siis loomulikult kindel oleks see siis, kui Eesti nakatumiskordaja oleks alla 25. Näeme näiteks praegu seda, et nad on leevendanud piiranguvaba reisimist nendest riikidest sisse tulijatele, kus see kordaja on alla 25, näiteks Malta.

Veel, mis suunas me Euroopas tervikuna töötame, on loomulikult see, et digisertifikaat käivituks. Paari nädala jooksul peaks Euroopa Komisjon tulema välja selle ettepanekuga, et kõik need inimesed, kellel on digisertifikaat Euroopas olemas, saaksid Euroopa Liidu sees reisida piiranguvabalt.

Nii et ütleme, et positiivseid samme astutakse, kuid tõepoolest, täna ei ole läbimurret Soome töörände küsimuses saavutatud. Turismi puhul, ma usun, on rohkem kasu sellest üleeuroopalisest lahendusest, sest kindlasti Eesti numbrid veel nii kiiresti ei jõua sellisele tasemele, et Soome tänu sellele piiranguid leevendaks.

Sven Soiver
Ja teine pool küsimusest: millised on kontaktid lätlastega ehk siis millal sealne piir täiesti avaneb? Alguses teatati, et Valga ja Valka elanikud saavad vabalt üle. Nüüd on teatatud, et ikka seal ei lasta vabalt üle. Mis kontaktid on lätlastega?

Eva-Maria Liimets
Lätiga ei ole meil praegu eraldi olnud kõrgetasemelisi kontakte. Valga-Valka peaks küll toimima piiranguvabalt.

Läti võttis mai lõpus vastu sarnaselt Eestiga seaduse, et inimesed, kes on vaktsineeritud, ei pea jääma karantiini. Eestis on [korraldus] olnud vastu võetud juba vast pool aastat. See digisertifikaat, mis hakkab kehtima üle Euroopa, loomulikult leevendab ka olukorda Lätiga.

Juhataja
Järgmine küsimus, Kanal 2, palun!

Ingrid Sembach-Hõbemägi, Kanal 2
Küsimus Kaja Kallasele. Küsin presidendivalimiste kohta. Põhimõtteliselt on meil aega enam-vähem, laias laastus kolm kuud või isegi alla selle, aga endiselt meil avalikkus ei tea veel ühtegi presidendikandidaati.

Kas peate normaalseks olukorda, kus meil võib juhtuda nii, et president valitaksegi ilma avaliku diskussioonita demokraatlikus riigis? Kuigi, ütleme, reeglite järgi ei olegi selles midagi iseenesest valet, sest seadus ütleb, et 48 tundi enne valimisi peab olema kandidaat registreeritud ja esitatud.

Aga kas see on nagu kooskõlas, ütleme, demokraatliku õigusriigi põhimõtetega? Kas me sellist riiki tahamegi, kus sisuliselt tagatoad lepivad presidendi kokku ja me ei saagi nagu tema põhimõtete kohta midagi teada? Aitäh!

Kaja Kallas
Jaa. Tuletame meelde, kuidas eelmine kord oli. Meil oli peaaegu aasta aega väga hea debatt kandidaatide vahel, nad pandi joonistama, nad pandi rääkima erinevatest teemadest. Me teadsime kõike läbi ja lõhki, mis nad arvavad. Ja siis tuli kandidaat, kellest me midagi ei teadnud.

Ingrid Sembach-Hõbemägi
Aga keegi ei olegi rahul.

Kaja Kallas
Jah. Selles mõttes me tahaksime vältida seda olukorda. Ehk siis praegu vaatame ja arutame eri erakondadega, et kellele üldse oleks toetus.

Miks see on vajalik? Just sellepärast, et kui igaüks tuleb välja oma kandidaadiga, siis on väga raske kokkuleppeid sõlmida, sest keegi ei taha ka oma kandidaadist loobuda.

Need nimed, kes on käinud läbi, kes võiksid olla potentsiaalsed presidendikandidaadid – te olete ise pakkunud erinevaid inimesi ja ta võite alustada nende vaadete kaardistamisega ka. Aga ühtegi kandidaati praegu ju veel ei ole.

Nii nagu te ise ütlesite, seadus ütleb meile, et neli päeva enne valimisi avatakse registreerimine ja kaks päeva enne see registreerimine suletakse. Nii et iseenesest seaduse järgi see on nii.

Nüüd, mida tuleb veel meeles pidada, on see, et meie presidendil on tegelikult esindusfunktsioon ja tal ei ole väga palju otsustuspädevust. Ehk siis kui tahta, et see oleks selline üldrahvalik valimine, siis peaks ka presidendile rohkem pädevusi andma. No see on juba debatt presidendi otsevalimiste teemal.

Aga kindlasti vähemalt minu soov on võimalikult varakult ikkagi jõuda kokkulepeteni, nii et on aega kaardistada kandidaate, küsida neilt küsimusi ja avalikult pidada seda arutelu.

Jaak Aab
Ma ütleks ka kaks sõna. Pean meelde tuletama, et me oleme juba 20 aastat üritanud teha erinevatele partneritele ettepanekut, et rahvas võiks presidenti valida. Kaja küll põhjendas siin, et neid argumente on erinevaid, miks sellega edasi ei minda. Me oleme seda Soome näidet toonud. Ega ka Soomes ei ole palju rohkem volitusi presidendil ja õigusi, aga seal valitakse teda otse.

Miks meie ei võiks presidenti otse valida? Annaks rahvale ühe võimaluse tunnetada ka, et ta osaleb, kuidas öelda, vähemalt riigijuhtimise valimisel kuidagi otsesemalt. Me rääkisime sellest koalitsiooniläbirääkimiste ajal, aga siin meil on erinevad seisukohad. Aga me ei ole loobunud sellest ideest. Äkki kunagi õnnestub.

Mis puudutab praegust protsessi, siis ma arvan, jah, et natukene võib-olla erakonnad mäletavad ka seda eelmist, viie aasta tagust protsessi. No ma ei oska hinnata, eks demokraatia ongi selline. Läks käest, aga seadus on selline ja sellise protseduuriga presidenti valitakse.

Eks muidugi poliitilised erakonnad tunnetavad seda vastutust, et nad ei suuda pakkuda välja sellist kandidaati, mis riigikogus või valijameeste kogus saakski selle enamuse toetuse või riigikogus 68 häält. Ja võib-olla see natukene pidurdab. Võib-olla kõigi peas on natukene see mõte, et kui juba tulla kandidaadiga välja, siis tõesti nii – ma arvan, et see on küll enamuse arvamus, praegu vähemalt, ma ei tea küll, ma ei ole ju kõikide erakondade liidrite käest üle küsinud –, et eesmärk on esialgu ikka otsida sellist kandidaati, kes saab need 68 häält riigikogus.

Aga no me üritame endiselt. Kui see ei peaks õnnestuma, siis ei ole midagi teha, siis tuleb võib-olla tõesti ja hakkabki tulema neid kandidaate igasuguseid. Avalikkuses on ju välja käidud väga toredaid ja auväärseid inimesi. Aga tulemus kipub olema see, et ta jõuab valijameeste kogusse ja siis on jälle tükk maad, ütleme, sellist ennustamatust, mis seal juhtuma hakkab. Ja võib korduda eelmine protsess.

Me üritame seda kindlasti vältida. Ma arvan, et see ülesanne on. Aga seaduses on protsess ette kirjutatud, keegi seadust muuta ei taha. Nii et ikkagi, kui ei õnnestu kohe leida, siis käime selle protsessi läbi. See on demokraatlikule riigile täiesti kohane.

Ingrid Sembach-Hõbemägi
Ma saan aru, aga lihtsalt minu küsimus oligi selles, et hea küll, võib-olla eelmine kord mindi üle võlli, kui olid kõik joonistamised ja igasugused harjutused ja võistlused, mis kandidaatide vahel toimusid, aga seekord käib kõik praktiliselt üldse ilma debatita.

See ei ole ju nii väikese kliki asi, et te vaatate ja kaalute, kas minu erakonna esimees sobib presidendiks või mitte. See päris nii kitsalt ei peaks käima. Saate aru? Eesti rahvas ootab debatti ja ootab ikkagi avalikustamist.

Kaja Kallas
Jaa, aga selle jaoks on vaja ka kandidaatide nõusolekut.

Selles mõttes, esiteks, meil on täna juuni ja presidendivalimiste esimene voor on augusti lõpus. Sinna on meil veel aega. Ja paraku seadused ütlevad, et riigikogu valib esimeses voorus presidenti, siis küll kahekolmandikulise häälteenamusega, kui see ei õnnestu, siis see liigub valijameeste kogusse. Te ise ütlete, et tõenäoliselt ei õnnestu, sellisel juhul on aega seda debatti pidada ju küll ja veel, kui ta valijameeste kogusse läheb ja see aeg läheb ikkagi edasi.

Loomulikult, meie soov on tulla võimalikult vara välja, aga selleks peab olema ka kandidaatide nõusolek. Kuid kandidaadid kõik kardavad seda, mida teie kandidaatidega teete, mida meedia teeb. Ehk kes iganes esimesena tuleb välja, see kistakse alasti ja pannakse joonistama, naljaga pooleks. See on ka põhjus, miks inimesed ilmselt ka pelgavad lihtsalt ja tahavad olla ka kindlad, et neil siis toetus on, kui nad välja tulevad.

Jaak Aab
Ma täiendaks nii, et nojah, võib-olla see ajaperspektiiv, et saaks varem teada ja saaks lahata ilusti põhjalikult läbi kandidaadi plussid-miinused, on muidugi loomulik tahtmine. Aga ei saa öelda, et see on mingi tagatubade protsess.

Ka erakondade sees arutelud käivad ja päris laialt. Ja kui me ütleme, et kui me tõesti suudame saada selle 68 häält, siis see tähendab, et see on riigikogu enamus, kaks kolmandikku, kelle taga on ju siis järelikult ka valijate enamus. Nii et see on tegelikult esindusdemokraatia ja nii ta peabki toimima.

Mina ütlesin, mida meie eelistame. Meie eelistaksime natuke teist asja, aga kahjuks seda momendil seaduses ei ole.

Juhataja
Meil on veebi kaudu tegelikult tulnud veel üks täpsustav küsimus samal teemal. Andrus Karnau Postimehest küsib peaministrilt: miks te ikkagi ei toeta Kersti Kaljulaidi tagasivalimist?

Kaja Kallas
No mina toetan Kersti Kaljulaid igati. Aga nagu siin eelnevast arutelust on välja tulnud, selleks on vaja riigikogu kahekolmandikulist häälteenamust.

Ehk Kersti Kaljulaid on kindlasti üks võimalikest kandidaatidest. Praegu vähemalt esialgsed konsultatsioonid ei anna veel seda tulemust, aga konsulteerime edasi.

Juhataja
Sven, palun!

Sven Soiver
Küsimus maamaksu teemal riigihalduse ministrile ja peaministri täiendust sooviksin ka.

Kui te ütlete, et maa hind on tõusnud keskmiselt seitse korda ja maksumäär langeb nüüd seadusega mõnel juhul viis korda, mõnel juhul kaks korda, siis lõpptulemus tähendab ikkagi ju maksutõusu, mõnel juhul kahekordset maksutõusu. Jah, küll 10 protsendi kaupa. Aga kas see ei ole selline maksutõusu protsess?

Jaak Aab
Ma rõhutan ikkagi, et tegelikult on selle taga palju sisulisem asi, nimelt see maade hindamine. Seal on palju aspekte. See teeb elu kergemaks nii ettevõtjatel kui ka inimestel, kõigil. Neil on olemas uuendatud värske info selle kohta, millises piirkonnas kui palju mingi maatükk maksab, isegi hindamist ei pea tihtipeale tellima ei kohalik omavalitsus ega inimene. Kui ta oma maatüki müüb, siis ta saab selle hinna praktiliselt ette ja see on värske.

Mis puudutab maamaksu tõusu, siis sellega ei tasu hirmutada. Ma räägin, et see rakendub aastal 2024. See oleks pidanud rakenduma juba ammu. Ja omavalitsused küsivad ammu juba, miks te siis ei tee seda maade hindamist ära. See on omavalitsuste tulubaasi osa. Ka omavalitsustele ta ei laeku niisama, et anda mingid rahad omavalitsusele. Omavalitsustel on kulud seoses sellesama maade omandusega ka – teed, tänavad, hooldused, seda kõike tehakse ju selle maaomaniku hüvest, järelikult maaomanik peab natukene aitama ka omavalitsusel neid kulusid kanda.

See summa, mis on omavalitsustele laekunud viimastel aastatel, on püsinud ühesugusena – 58 miljonit, see on vist peaaegu 10 aastat. No ei ole loomulik. Ja see on ka ebaõiglane selles suhtes, et kuskil on läinud kallimaks, kuskil on läinud odavamaks. Ja see, kelle maad ei ole hinnatud, püsib selle odava hinna peal juba 20 aastat. Järelikult tema maksab ebaõiglaselt vähe, aga mõni teine maksab ebaõiglaselt palju praegu. Nii et tulebki luua õiglane alus maksustamisele. Ärge jumala pärast seda öelge, et see on tohutu maksutõus, 10 protsenti aastas.

Mina maksan ka maamaksu, ma ei mäleta täpselt, kui palju see on, aga vist 60 eurot või sinna kanti. Järelikult maksan edaspidi 66 eurot. Kas see lööb inimese mättasse? Ja kas see katab kõik hüve, mille omavalitsus sellele maaomanikule pakub? Kindlasti mitte.

Peaministrile oli ka see küsimus.

Kaja Kallas
Lihtsalt Jaak on sellega nii põhjalikult tegelenud. Aga see diskussioon on käinud aastaid, see maa hindamise alus on jäänud kinni ikkagi aastate tagusesse aega ja see korraline maa hindamine tuleb selliselt ära teha.

Nii et see on lihtsalt üks asi, mis on pikalt seisnud ja mis tuleb ära teha. Kõik muud argumendid juba Jaak tõi.

Jaak Aab
Jah, ega see eestvedamine populaarne pole olnud. Tõenäoliselt ei ole ka riigikogus.

Indrek Treufeldt, ERR
Küsimus välisministrile. Millal ja kuhu on kavas annetada Eestil vaktsiine?

Eva-Maria Liimets
Eestil on tahe annetada vaktsiine. Ootame eelkõige, kui meil tekib vastav jääk, et me saaksime füüsiliselt neid annetada.

Plaanis on annetada 800 000 vaktsiini, osa neist programmi COVAX kaudu ja teine osa eelkõige idapartnerlusriikidele. Nende seas on meil olulisemad partnerid need, kes vaatavad euroatlantilise tuleviku poole aktiivselt, nagu Gruusia, Ukraina ja Moldova, kuid kindlasti mõtleme ka teise kolme riigi peale – Armeenia, Aserbaidžaan ja Valgevene.

Mari Eesmaa, Delfi
Küsimus on Kallasele ja Jaak Aabile ka. Täna kirjutab Eesti Päevaleht sellest, et seoses põlevkiviõlitehase ehitusega võib juhtuda nii, et me jääme ilma nendest eurorahadest, mis on mõeldud Ida-Virumaa rohelisele majandusele üle minemiseks.

Mis on siis praegu valitsuse plaan? Mis on lahendus? Ja kas tehase ehitusega siis minnakse edasi või mitte?

Kaja Kallas
Jaa, aitäh! Rahandusminister kui Eesti Energia üldkoosoleku esindaja on kirjutanud Eesti Energia juhatusele selle kohta.

Põhimõtteliselt mitte ükski tehas ei saa olla selleks tingimuseks või probleemiks, et me seda üleminekurahastust kasutada ei saa, sest õiglase ülemineku fondi põhimõte on see, et me saaksime tegelikult selles piirkonnas nagu uue arenguhüppe. Me saaksime kasutada seda selleks, et meelitada sinna uusi investeeringuid ja muuta seda piirkonda rohelisemaks ning muuta meie energeetikat ka rohelisemaks. Nii et ka rahandusminister on seda väljendanud.

Kui me valitsuses alustasime, siis me ka vaatasime ja otsisime neid kohti, mida selle 125 miljoniga teha, mis eelmine valitsus eraldas selle õlitehase rajamiseks. Aga siis juba tegi vastavad sammud Eesti Energia juhatus. Meie signaal on kindlasti see, et nad ei teeks rohkem ühtegi liigutust selle õlitehasega, eriti arvestades ka seda, et esialgse õiguskaitsega on see ju peatatud.

Mina olen väga skeptiline selle õlitehase rajamise suhtes, olen olnud algusest peale. Sest miks erasektor sellistele ideedele pidurit tõmbas? See erasektori raha on nende raha ja pankade raha, aga Eesti Energia tihti ikkagi sirutab käe nagu maksumaksja rahakotti ka. Kui see on majanduslikult nii mõistlik, siis saaks seda teha ju ka ilma selliste toetusteta.

Nii et see on minu isiklik seisukoht. Ja ma arvan, et seda õiglase ülemineku fondi ei tohi kindlasti seada kuidagi ohtu.

Jaak Aab
No see plaan on olnud ju ammu ja see otsus on tehtud ka eelmise valitsuse ajal, kui aktsiakapitali suurendati, just selle eesmärgiga Eesti Energial, et oleks võimalik... Kindlasti nii, nagu Eesti Energia ka tutvustamisel ütles, neil on palju ambitsioonikam plaan tegelikult lõpetada elektrienergia tootmine põlevkivist, kui isegi meie koalitsioonilepingus kokku leppisime, ja see on ju päris suur samm jälle selle neutraalsuse suhtes ja üleminek samuti.

Kas nüüd see põlevkiviõli sellelsamal üleminekuperioodil võiks siiski olla mõistlik, hoides seal ka sotsiaalmajanduslikku olukorda, töökohti? Sest me teame, et põlevkiviõli tootmine ikka ei ole päris ahju ajamine, see on kuumutamine ja sealt ei teki ka nii palju CO2. Tänapäeva tehnoloogia võimaldab sellega tegeleda. Siin ma kindlasti pean väljendama meie erakonna seisukohta. Me jätkuvalt näeme, et see on üks võimalus.

Mis puudutab läbirääkimisi Euroopa Komisjoniga ja õiglase ülemineku fondi, siis tegelikult, kui vaadata kõiki neid eri maid, kus fossiilseid kütuseid kasutatakse, siis ei saaks üldse anda. Poola ütleb, et tema ei pane enne 2048. aastat üldse midagi kinni. Riik on ametiühinguga lausa lepingu teinud, eks ju. Nii et seda peab vaatama kontekstis.

Aga muidugi me peame Euroopa Komisjonile seda selgitama ja esitama ka selged argumendid, kui kaua selline asi võiks kesta, kas ta on selles mõttes õige, kui suur on kasvuhoonegaaside heide, kui palju see väheneb tegelikult energiatootmise sulgemisega lähiaastatel juba ja nii edasi.

Nii et mina ei tõmbaks sellele kriipsu peale. See on ikkagi väga palju töökohti, mida meil ei ole kohe pakkuda Ida-Virumaal. Me oleme tõesti valmistanud ette väga toreda kava või, kuidas seda öelda, väga sisuka kava. Ja uskuge mind, neid ideid, kuidas luua Ida-Virumaale uusi töökohti uue tehnoloogia, rohetehnoloogia ja teadusmahuka ettevõtluse alal, on väga palju. Tegelikult, nii nagu ma olen öelnud, lähema 10 aasta jooksul me kindlasti selle probleemi töökohtadega lahendame. Eks neid töökohti tuleb ka praegu juurde ja isegi kiiremini.

Nii et need investeeringud, mis tulevad riigi või Euroopa Liidu vahenditega, kus võib suures laastus arvestada, et öeldakse, et mis see 340 miljonit on, aga kui me võtame teised Euroopa Liidu fondid, siis see on juba 700-800 miljonit kokku Ida-Virumaale järgmise kaheksa aasta jooksul. Kui põhiliselt sealt enamus on suunatud ikkagi just ettevõtluse ja töökohtade tekitamise peale, siis sinna võib panna erasektori kaks eurot kohe juurde. Sellepärast ma arvutangi nii. See on üle kahe miljardi 10 aasta jooksul. Me peame tegelema sellega.

Aga õlitehasest me saame veel rääkida. Vaatame, sest tegelikult ka ametlikku tunnetust ei ole. Kuskilt on saadud kätte eestkõneleja. Minu teada on väljendanud õiglase ülemineku fondi selle kava suhtes, mida me räägime Euroopa Komisjoniga üle, eri volinikud ka erinevat arvamust. Täpsustame.

Kaja Kallas
Ma siiski täiendan. Minu arvates… Tähendab, mina käisin Ida-Virumaal, kohtusin seal ka kaevurite ja energeetikute ametiühinguga ja meil oli väga hea kohtumine. Tund aega rääkisime ja saime aru, et me ei ole tegelikult teineteisest üldse kaugel.

Mulle tundub, et siin mõned sammud, nagu ka Eesti Energia ütlemine, et me läheme kiiremini üle, on tegelikult hirmutamine rohepöördega, nende inimeste hirmutamine.

Õiglase ülemineku fond. Miks on meil need tähtajad kaugele pandud? Sellepärast, et me selleks ajaks saame kasutada seda fondi, et meelitada neid investoreid siia. Nagu Jaak ütles, tegelikult huvi on väga suur ja tahetakse tekitada töökohti. Ehk kaevurite ja energeetikute põhimure on see, et nende töökohad kaovad. Selle jaoks me peame tegema need sammud, et uued töökohad tekiksid enne, kui teised töökohad kaovad.

Aga see on ka valetamine, kui me ütleme, et saate elu lõpuni seal kaevandada, teha õli ja kõike seda. Sellist asja ju ei ole. Ja nad saavad sellest aru. Nende mure on täpselt sama mis meie mure: et oleksid töökohad samasuguste oskustega nendele inimestele ja meil ei tekiks sotsiaalmajanduslikku katastroofi.

Aga kui me anname endale vastukäivaid sõnumeid, ühelt poolt räägime rohepöördest, aga teiselt poolt tegutseme selle vastu, siis see tekitab segadust ka investorites, kes selle õiglase ülemineku fondi peale tuleksid neid töökohti looma.

Nii et selles mõttes me peame seda fookust siiski hoidma ja mitte laskma ka tegelikult neid inimesi hirmutada sellega, et see kõik juhtub homme. See ei juhtu homme ja sellepärast see ongi üleminek.

Juhataja
Kas lisaks TV3-le on veel küsimusi? Kui ei ole, siis võtame vastu veel viimase küsimuse. Sven, palun!

Sven Soiver
Ma küsin lõpetuseks. Eelmistele vastustele tuginedes, kuidas te seletate seda loogikat, et kui valitsus nüüd mõni nädal tagasi otsustas pensionitõusu 20 eurot mõne aasta pärast, mis on umbes alla viie protsendi pensionist, siis tulid pressiteated ja laused, et see on väga suur pensionitõus juba mõne aasta pärast, nüüd tõuseb maamaks mõne aasta pärast 10 protsenti ja siis tulevad vastused, et see pole üldse suur tõus ja see on üldse alles mitme aasta pärast?

Jaak Aab
Maamaks ikka lööb valusamalt seda, kellel on kallim maa, ütleme siis nii, kõigepealt. See on väga väike tõus, 10 protsenti.

Mis puudutab pensionitõusu, siis kui me võtame kokku erakorralise tõusu, pensioni tulumaksuvabastuse ja indekseerimise 2023, siis tõuseb pension peaaegu 100 eurot. Seal ei ole juttu viiest protsendist. Aitäh!

Juhataja
Nüüd tundub, et pressikonverents on lõppenud. Tänan teid!

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

üksus