Valitsuse pressikonverents, 4. november 2021

04.11.2021 | 11:42

Pressikonverentsil osalesid peaminister Kaja Kallas, tervise- ja tööminister Tanel Kiik, justiitsminister Maris Lauri ning välisminister Eva-Maria Liimets. Valitsuse pressikonverents toimus Stenbocki maja pressiruumis ja algas kell 12.
    • Jaga

Juhataja Liis Velsker

Head ajakirjanikud, tere tulemast valitsuse pressikonverentsile! Täna on teie ees peaminister Kaja Kallas, tervise- ja tööminister Tanel Kiik, justiitsminister Maris Lauri ning välisminister Eva-Maria Liimets. Esmalt annan sõna peaministrile. Palun!

Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Head ajakirjanikud! Esiteks, viimasel kahel nädalal on tõusnud vaktsineerimise tempo. Ma väga tänan kõiki neid inimesi, kes on juba lasknud ennast vaktsineerida, ja ka neid, kes enne kõhklesid, aga on selle otsuse nüüd viimasel ajal ära teinud. Samuti olen väga tänulik perearstidele, kes kahe nädala jooksul on osalenud vaktsineerimistalgutel ja teinud nii tõhustusdoose kui ka esimesi doose just selleks, et kaitsta ühiskonda ja hoida inimesi raske haigestumise eest.

Paraku on tõusnud ka nakatunute hulk. Eile oli rekord. Kuna see viirus levib endiselt inimeselt inimesele, siis ainult inimesed ise saavad nakatumisahelaid katkestada. Nii et kui teil on haigusnähud, siis palun jääge koju, isegi kui te olete vaktsineeritud. Kui teil on võimalik teha kodutööd, siis tehke seda. Kui te saate pidada distantsi teiste inimestega, siis palun tehke seda, sest see viirus levib inimeselt inimesele. Ja avalikes siseruumides palun kandke maski, samuti ühistranspordis. On tõsi ka see, et vaktsineeritud võivad seda nakkust saada ja ka nakkust kanda, aga siiski pole nakatunute hulk vaktsineeritute hulgas nii märkimisväärne või vähemalt ei jää nakatunud vaktsineeritud inimesed nii raskelt haigeks. Kui me vaatame haiglaid, siis näeme, et paraku haiglates on meil endiselt just vaktsineerimata inimesed peamised, kes haiglate koormust kasvatavad. Aga tõesti palun vastutustundlikku käitumist ka vaktsineeritud inimestelt.

Seoses vaktsineerimisega me otsustasime eraldada viis miljonit eurot valitsuse reservist perearstidele. See perearstide tulemussüsteem sai kokku lepitud perearstide seltsiga. Mõtlesime, kuidas vaktsineeritute hõlmatust tõsta ja teha seda nii, et see motiveeriks perearste tegema omavahel koostööd. Sellest räägib aga täpsemalt tervise- ja tööminister.

Valitsuse istungil oli meil 14 päevakorrapunkti. Elektri järsu hinnatõusu leevendamiseks eraldasime 88,25 miljonit eurot, et kompenseerida tarbijatele poole aasta vältel 50% võrguteenuse tasust. See soodustus kehtib selle elektri suhtes, mida tarbitakse alates oktoobrist kuni märtsini. Tarbijad ise selleks mitte midagi tegema ei pea, et seda toetust saada. Elektriarve tuleb lihtsalt selle perioodi kohta poole väiksema võrguteenustasuga. Võrguettevõtjatele kompenseerib selle vahe keskkonnainvesteeringute keskus. Lisaks sellele oleme välja töötanud ajutise toetusmeetme vähemkindlustatud leibkondadele elektri-, gaasi- ja kaugküttearvete tasumiseks. Neid leibkondi, kelle sissetulek on allpool suhtelise vaesuse piiri, toetatakse esitatud energiaarvete alusel kohalike omavalitsuste kaudu.

Nagu me oleme juba varem otsustanud, elektri ja teatud kütuste aktsiisimäärad 1. maist 2022. aastal ei tõuse. Sellekohane eelnõu on praegu riigikogus menetluses.

Nädala alguses osalesin ÜRO kliimatippkonverentsil. Seal olid väga põhjalikud arutelud selle üle, kuidas ikkagi kliimamuutuste vastu võidelda. Kõik majanduspiirkonnad peavad astuma selleks sarnaseid samme. Seal oli ka väga mõjusad ettekanded riikidelt, kellel see ei ole mitte moeasi, vaid on eksistentsi küsimus, sest need riigid on vajumas vee alla. Aga see ei ole mitte nende riikide endi süü, vaid tegelikult on selle kaasa toonud suurte tööstusriikide tegevused, mille piiramine aitaks ka neid päästa. Eesti valitsus on seadnud kliimateemad üheks prioriteediks. Oleme pühendunud kliimaneutraalsuse eesmärgi täitmisele, et saavutada seda 2050. aastaks. Eelkõige peame panustama roheenergia tootmisvõimsuste rajamisse. Kliimakonverentsil Eesti alati üritab ka leida mingit oma nišši. Eesti tuli välja algatusega, mis puudutab keskkonnateabe või -andmete jagamist, et need oleksid kõigile kättesaadavad. Meie algatuse nimi on DEAL ehk Data for the Environment Alliance.

Lisaks oli see suurepärane koht Eesti välissuhete arendamiseks. Mul oli hea meel olla üks neist, kes kohtus ka Ameerika presidendi Joe Bideniga, kellega me rääkisime eelkõige meie piirkonna julgeolekust ja transatlantiliste sidemete tugevdamisest. Ma tänasin ka julgeolekuabi eest ja rõhutasin siiski ka meie piirkonna olulisust, arvestades et Ameerika huvid ja mured on väga palju seotud Aasiaga.

Hea meel on ka teada anda seda, mida te muidugi juba kõik teate, et uuest nädalast alustab uus kultuuriminister, kellega me eile käisime Eesti Vabariigi presidendi juures ja kes annab esmaspäeval riigikogu ees ka ametivande. Meie jaoks on väga oluline, et kultuur oleks valitsuses esindatud ja et uus minister suudab sellesse valdkonda kiiresti sisse elada. Aitäh!

Juhataja

Aitäh! Nüüd annan sõna tervise- ja tööminister Tanel Kiigele.

Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Tervist ka minu poolt! Nagu ikka, alustame COVID-19 teemadega. Sel nädalal on nakatumise numbrid jätkanud tõusu. See tõus pole olnud nii kiire kui nädal varem, aga jätkuvalt on see tase ülikõrge. Ehk hästi lihtsas keeles võib öelda, et me oleme õhkõrna jää peal. Küsimus on, kummas suunas see n-ö kaalukauss kaldub – kas me saame viiruse leviku pidama praegu kehtivate piirangute täitmise ja vaktsineerimise toel või seda ei juhtu? Me kõik saame aru, et seda negatiivset stsenaariumit ei taha näha ei tervishoiusüsteem ega ükski Eesti elanik.

Nii et ma jätkan juba tavaks saanud üleskutsega: kes ei ole jõudnud veel lasta ennast vaktsineerida, sellel tuleks seda esimesel võimalusel teha. Neid punkte on üle riigi praegu, võib öelda, rohkem kui kunagi varem. Ehk inimene võib minna ükskõik millisesse perearsti keskusesse veel see nädal ja saada vaktsiini, sõltumata sellest, kas ta on seal nimistus või mitte. Lisaks on veebilehel vaktsineeri.ee kirjas etteregistreerimiseta vaktsineerimise punktid. Digiregistratuuri kaudu on võimalik kirja panna ennast nii esimesele, teisele kui ka tõhustusdoosile kõigil neil, kellel on kuud möödas esmase kuuri läbimisest. Samamoodi on hästi oluline kõigi muude reeglite täitmine, olgu haigena kodus püsimine, kiire testimine, loomulikult ka maskikandmine siseruumides ja muud nakkusohutuse reeglid.

Kindlasti toetan ka seda teadusnõukoja üleskutset, et kui inimesel on pereliige nakatunud, siis on tal igal juhul, olgu ta ise vaktsineeritud või vaktsineerimata, mõistlik teha kaugtööd, jääda koju ja ennast testida. Praegu seda kohustust üldiselt ei ole, aga olukorras, kus peres on reaalselt nakatunu, on igal juhul praeguse kõrge viiruse leviku tingimustes mõistlik jääda koju, püsida eneseisolatsioonis ning veenduda oma nakkusohutuses negatiivse testiga enne, kui tööle või muusse keskkonda minnakse.

Kohtusin sel nädalal ka haiglajuhtidega, kõige suuremate haiglate, st regionaal- ja keskhaigla juhtidega. Olukord on kõige kriitilisem, nagu me teame, lõunaregioonis ja Ida-Virumaal. Põhjaregioon praegu valmistub eskaleerumiseks ehk avab COVID-19 lisavoodikohti. Loomulikult peab olema valmis selleks, et need täituvad, aga meie kõigi ühine pingutus peab olema see, et maksimaalne osa neist täis ei saaks, sest iga järgmine osakond tähendab tegelikult mõne muu raviteenuse piiramist, vähendamist või personali ringisuunamist.

Oleme suhtluses nii kaitseministeeriumiga nende valitsemisala vaates abi saamise mõttes kui ka eratervishoiuasutustega. Loomulikult tehakse koostööd nii tervishoiukõrgkoolide kui ka Tartu Ülikooliga personali kaasamiseks. Peame lihtsalt arvestama, et Eesti riigis ei ole kunagi tervishoiupersonali kuskil jõude. Iga inimene, kes tuleb kuskilt mujalt ära, olgu õpingutelt, praktikalt või mujalt töökohast, peab selle võrra kas vähendama oma olemasolevaid tervishoiuteenuseid või tegema ületunde. Neid ületunde aga ei ole keegi meist võimeline lõputult tegema. Tervishoid on 20 kuu jooksul teinud niigi palju lisatööd, olgu see ravitöö, nõustamine, testimine või vaktsineerimine, ja kõigil inimestel on oma võimete piirid. Hoolimata sellest, et tervishoiutöötajad on haruldaselt pühendunud, professionaalsed ja tublid inimesed, on ka nemad inimesed ja vajavad puhkust.

Nii et meie kõigi teha on see, et praegune haiglaravi kasv peagi stabiliseeruks ja pidurduks ning et need numbrid ei läheks sellistesse kõrgustesse, kus tuleb hakata veel ulatuslikumalt raviteenuseid ümber korraldama. Paralleelselt loomulikult terviseamet valmistub mustaks stsenaariumiks, koostöös haiglatega, aga meie kõigi teha on see, et  must stsenaarium tegelikult ei realiseeruks.

Peamine üleskutse haiglajuhtidelt ühiskonnale ongi tegelikult ootus solidaarsusele. Ehk just see, et kui mõned inimesed teevad ületunde ja veedavad öid COVID-19 osakonnas või haiglas, siis peaks ka ülejäänud ühiskond mõistma seda, et praegu on aeg piirata oma kontakte, vähendada meelelahutust, jätta ära mingeid välditavaid üritusi, teha kaugtööd ja loomulikult täita kõiki muid reegleid, millele enne viitasin. Tervishoiutöötajatel on ka siis suurem motivatsioon ja suurem võimalus näha valgust tunneli lõpus, kui nähakse, et ühiskond tervikuna seda kõike tõsiselt võtab ja pingutab.

Ma ei hakka enam kordama seda, kui väga selliseid Vabaduse väljakul toimunud – ma isegi ei tea, mis sõna selle kohta käiks, [aga ütleme nii] – õudused inimestes frustratsiooni ja meelepaha tekitavad. Ma väga loodan, et me selliseid asju praeguse kriisi ajal rohkem ei näe ja selliseid üleskutseid [ei kuule], rääkimata järgnenud aktsioonidest, mida on tehtud – on rünnatud tervishoiupersonali, tahetud filmida siin ja seal ning tehtud kaubanduskeskustes mingeid jaburusi.

Me oleme keset pandeemiat, praegu on koht, kus meil on valik, kas me läheme kõik koos sellest kriisist välja või, vastupidi, siseneme katastroofistsenaariumisse. Ma arvan, et igaüks, kes kaubanduskeskuses või ka tervishoiuasutuses – tahaks öelda, et lolli mängib, aga tegelikult [peab ütlema, et] – teisi inimesi mõnitab ja teiste inimeste tööd pisendab, peab natukene empaatiliselt mõtlema, mis tunne on neil inimestel, keda see puudutab.

Aga ma tänan ka loomulikult, nagu peaminister juba tegi, kõiki ülejäänuid ehk, võib öelda, valdavat osa Eesti elanikkonnast. Ma arvan, et 99% Eesti inimesi ei kiida heaks sellist tegevust. Hea on, et üle 800 000 inimese on lasknud ennast vaktsineerida, sh üle 70% täiskasvanutest vähemalt ühe kaitsesüstiga, ning ligi 64 000 inimest on saanud ka lisa- või tõhustusdoosi. Kokku, kui me vaatame vaktsineerimisi Eesti riigis, on praeguseks tehtud üle 1,5 miljoni vaktsiinisüsti. Ehk kaitsesüste on tehtud rohkem, kui Eestis on elanikke, aga need ei jaotu kahjuks alati võrdselt – ei saagi jaotuda, kuna meil on valdavalt kahedoosilised vaktsiinid ja osa inimesi on saanud ka kolmanda doosi. Julgustan kõiki teisi samuti vaktsineerimisvõimalust kiiresti kasutama.

COVID-i-välistel teemadel. Mul on ka väga hea meel, et täna jõudsime tõesti otsusteni, mis puudutavad võrgutasu vähendamist ehk 50% ulatuses kompenseerimist. See on oluline signaal. Ma arvan, et valitsus vaatab laiemalt peale võimalustele leevendada inimeste jaoks energiahindasid. Need kokkulepped olid juba varem tehtud, aga täna tõesti tuli ametlik otsus. Meede koos rakenduskuludega on suurusjärgus 88 miljonit ja see igal juhul Eesti elanikke selles raskes olukorras aitab.

Üks teema veel. See kuulub küll mu kolleegi pärusmaale, aga kuna ma ise olen olnud ka sotsiaalminister ja lastekaitse on mulle alati olnud meelelähedane ja oluline teema, siis mul on väga hea meel, et justiitsministri ja justiitsministeeriumi vedamisel jõudis täna valitsusse ja antakse peagi riigikogule üle seaduseelnõu, mis viib konsensusliku seksuaalsuhte eapiiri 16 eluaastale. Ma arvan, et see on ainuõige suund, seda tegelikult toetavad ka noorteühendused, samuti erinevad sihtrühmad. Praeguse seksuaalse enesemääramise eapiir 14 eluaastat piltlikult öeldes lõpmatuse vastu ei ole adekvaatne. Kindlasti on õige, et me selle 16 aasta peale muudame.

Oleme tagasisidet arvesse võtnud just nimelt eri sihtrühmadelt, ka näiteks abielu vanusepiiri puhul, mis on 18, mis tähendab seda, et edaspidi on see 18. See tähendab seda, et kihluda võib 15-, 16- või 17-aastasena, aga siis ongi, mida oodata, ja täisealiseks saades on võimalik abielluda. Sellega soovime vähendada ka tegelikult riske: esiteks, võib-olla on tehtud emotsiooni ajel otsuseid; teiseks, ka teatud võimalikke kuritarvitusi paraku on lihtsam korda saata alaealiste suhtes kui täiskasvanud inimeste puhul. Nii et mul on väga hea meel, et me selle [teemaga] oleme edasi liikunud. Kindlasti justiitsminister räägib sellest seaduseelnõust põhjalikumalt. Aitäh!

Juhataja

Aitäh! Nüüd annangi sõna justiitsminister Maris Laurile. Palun!

Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Teen ülevaate just sellest seksuaalse enesemääramise eapiiri puudutavast eelnõust. Selle eelnõu eesmärk on kaitsta lapsi seksuaalvägivalla eest, aga sealjuures vaadata seda, et lapsi ja noori mõtlematult ei karistataks, kui nende suhted on omavahelised ja konsensuslikud. See diskussioon on kestnud juba pikki aastaid. Nagu te vast mäletate, kevadel tuli see teema taas üles. Siis sai see teema tõsisemalt ette võetud ning kaasatud väga paljusid organisatsioone, kes sellega mingil viisil kokku puutuvad. Näiteks, naisteühendused, lastekaitse liit, õpilased, vaimse tervise liidud, arstid, õigusorganisatsioonid, kohtud jne. Ja tõesti, hästi laias ringis ja kaasavalt väga paljud inimesed andsid oma tagasisidet kõikvõimalikel viisidel – tuli kirju, osaleti aruteludes jne.

Mida siis lõpuks täpsemalt otsustati? Esiteks, kindlasti seda, et see eapiir tõesti tõstetakse nüüd 14 aastalt 16 aastale. Sealjuures rakendatakse nn Romeo-Julia klauslit ehk seda, et noorte omavahelised suhted võivad minna ka sellest eapiirist ülespoole ja seda juhul, kui see vanusevahe on viis aastat. Ma rõhutan just nimelt vanusevahet viis aastat. See tähendab seda, et ei vaadata mitte konkreetset sünniaastat või konkreetset vanust, vaid just nimelt vaadatakse kuupäevaliselt sünniaega. Piltlikult öeldes, 20. juuli ja 20. september – siis arvestatakse see vahe just täpselt nii, et ta jääb alla viie aasta, et ei juhtuks sellist olukorda, et see suhe on lubatav, aga siis järsku ei ole, kuna ühel osalisel on sünnipäev, ja siis jälle mingil hetkel ta on taas lubatav.

Sellise muudatuse tegemine tõi kaasa ka teatud muudatused karistusseadustiku teistes osades. Nimelt, me tõstame ühte karistusmäära. Tegelikult tõstame kahte karistusmäära või meil on ettepanek seda teha. Mis puudutab suguühet või muu sugulise iseloomuga tegu lapseealisega ja alaealiselt seksi ostmist, siis kui selline kuritegu toimub noorema kui 14-aastasega, tõstetakse karistusmäära viielt aastalt kuni kaheksa-aastasele vangistusele. See ettepanek tuli korrakaitseasutustelt, politseilt ja prokuratuurilt, nimelt selleks, et viia see vastavusse teatud teiste karistusmääradega ja nad oleksid loogilises seoses.

Lisaks muudetakse paragrahvi, mis puudutab lapseealise seksuaalset ahvatlemist. Ka siin tekib see vanusepiir 16 aastat ja [edaspidi arvestatuna] viieaastane vanusevahe. Miks see vajalik on? Kahtlemata sellepärast, et ei tekiks olukorda, kus noored võivad olla seksuaalsuhtes, aga ei või üksteist ahvatleda. Ja võib-olla rohkem tekitab emotsionaalseid tundeid mõnele inimestele see, et me muudame sellist paragrahvi – sinna tulevad juurde süüd välistavad asjaolud –, mis käsitleb pornograafilise materjali käsitlemist ja karistamist. Ehk kui noored vastastikusel nõusolekul üksnes isiklikuks tarbeks teevad fotosid, filme või midagi muud, siis selle eest ei karistata. Kindlasti on inimesi, kes leiavad, et selline tegevus on lubamatu, ja tahaksid selle ära keelata. Aga me peame aru saama, et noored seda teevad. Mitte kõik, aga on neid, kes seda teevad. On ebaloogiline, kui me sellist tegevust karistame. Aga siin on kindel klausel: see on ainult nende kahe noore inimese omavaheliseks kasutamiseks ja ainult sel juhul, kui tegemist on vastastikusel nõusolekul ja ühisel arusaamisel tehtud teoga. See on selline muudatus.

Lisaks me muudame abiellumispiiri. Ehk praegu on Eesti seaduste kohaselt võimalik abielluda kohtu loal ka alaealistel ehk 15–18-aastastel noortel. Neid abielusid ja neid lubasid on väga vähe. Algselt, st eelnõu algfaasis arutati, et võiks selle 15 aastat tõsta 16 aastale, aga siis me saime selle kohta tagasisidet ja leiti, et see tuleks tühistada. Nõnda saavad edaspidi abielluda üksnes täisealised inimesed ehk need, kes on saanud 18-aastaseks. Selle muudatuse taustal tahaks kindlasti öelda, et eks varasem praktika, mis on juba väga pikaaegne, on tulnud ka sellest, et sotsiaalsed normid eeldasid, et laps sünniks abielulisest kooselust. Kui me vaatame aga praegust Eesti praktikat, siis näeme, et enamik lapsi sünnib registreerimata kooselus, nii et enam ei ole ka sotsiaalset survet sellise varajase abielu sõlmimiseks.

Loodame, et riigikogu menetleb seda seadust kiiresti. Ja see seadus võiks rakenduda järgmise aasta keskel, nii et kõik jõuaksid teha ka vajalikud muudatused ja ettevalmistused, et seda praktiliselt kasutada. Kindlasti tahan rõhutada seda, et noorte ja laste omavahelises suhtlemises ja ka suhtluses täiskasvanud inimestega on vastutavaks pooleks eelkõige täiskasvanu. On oluline, et noored teaksid, mis on lubatav ja mis ei ole lubatav ning kuhu pöörduda, kui tekivad olukorrad, kus neile tehakse liiga või nad tunnevad, et neile tehakse liiga, ja kus neid ära kasutatakse. See on ülimalt oluline, sest avalikkuses saab küll tähelepanu väga palju see seksuaalne vägivald, mida teevad täiskasvanud noorte vastu, kuid tõsiasi on see, et märkimisväärselt palju seksuaalset vägivalda esineb ka noorte omavahelistes suhetes. Nii et oluline on märgata, nõu anda ja toetada.

Kindlasti siin on sotsiaalministeeriumi tuge ja ka haridusministeeriumi tuge. Ma tõesti loodan, et täiskasvanud inimesed panevad seda kõike tähele ja toetavad noori ning hoiatavad ja nõustavad neid, et ei tekiks mingisuguseid halbu kogemusi. Aitäh!

Juhataja

Aitäh! Nüüd annan sõna välisminister Eva-Maria Liimetsale.

Välisminister Eva-Maria Liimets

Aitäh! Tere päevast! Hea meel oli kuulda, et peaminister nimetas juba ära selle nädala kõige kaalukamad välispoliitilised sündmused ja Eesti osaluse Glasgow's kliimatippkohtumisel COP26. Samuti oli hea meel tõdeda, et toimus peaministri kohtumine Ameerika Ühendriikide presidendiga, mis ilmestab Eesti väga häid suhteid ühe meie olulisima liitlasega.

Minu enda päevakorras on sel nädalal eelkõige regionaalsed teemad. Täna avame koos Läti kolleegi Edgars Rinkēvičsiga Eesti-Läti tulevikusuhete raporti koostamise. Tulevikusuhete raporteid teeme oma lähimate naabritega selle jaoks, et lisaks juba toimivale koostööle, inimestevahelistele suhetele ja firmadevahelistele suhetele aitavad valitsusvälised inimesed ja eksperdid leida ka kitsaskohti, mis vajavad uudseid lahendusi, ja uusi ideid, mis aitaks regionaalset koostööd veel tihendada. Nii et täna me kuulutame välja selle raporti koostamise. Eesti poolt on raportöör Ragnar Kond ja Läti poolt Janis Eichmanis. Orienteeruvalt aasta läheb selle raporti koostamiseks ning seejärel on juba põhjust rääkida tulemustest ja uutest ideedest.

Sel nädalal toimub ka Balti Assamblee. Ise osalen homme Balti nõukogul, see toimub Vilniuses. Arutelu all on mitmed regionaalsed küsimused ja nende seas loomulikult julgeolek regioonis. Oleme paraku täheldanud, et hübriidrünnakud meie regioonile, eelkõige Valgevene naaberriikidele Lätile, Leedule ja Poolale ei ole raugenud. Jätkuvad immigrantide katsed ületada ebaseaduslikult Euroopa Liidu riigipiiri.

Meie vaates on väga tähtis, et jätkuks koostöö nii selleks, et seda tegevust hukka mõista, kui ka selleks, et Euroopa Liidu välispiiri meie regioonis tugevdada. Neid arutelusid loomulikult jätkame siin omavahel, aga ka Euroopa tasandil.

Lisaks nendele regionaalsetele küsimustele on Eesti jaoks väga aktuaalne, et veel vähem kui kaks kuud oleme me ÜRO Julgeolekunõukogu valitud liige. Vastavalt on need küsimused, mida julgeolekunõukogus arutatakse, meie väga aktiivselt tähelepanu all. Praegu on käimas Mehhiko eesistumine. Järgmisel nädalal korraldab Mehhiko julgeolekunõukogus kõrgetasemelise istungi teemal, kuidas sotsiaalmaailmas globaalne sotsiaalmajandusliku olukorra halvenemine ja vaesuse süvenemine on julgeolekukonfliktide põhjused. Mehhiko vaates ei ole julgeolekunõukogu olnud piisavalt relevantne selle küsimuse lahendamisel ja ennetamisel. Just nimelt sotsiaalmajanduslikult raskes seisus olevad riigid ja vaesunud piirkonnad on rohkem altid minema relvakonflikti ja kriisi ning julgeolekunõukogu peaks rohkem aitama kaasa, et seda ei juhtuks. Sellele istungile lähen ka ise kohale, et nendes küsimustes kaasa mõelda.

Julgeolekunõukogu päevakorras on eeloleval kahel kuul väga mitmed olulised rahvusvahelist julgeolekut mõjutavad küsimused, nende seas näiteks olukord Afganistanis ja olukord Süürias. Ja nendes küsimustes on ka Eestil aktiivne roll. Eesti on Afganistani küsimuses julgeolekunõukogu pliiatsihoidja, kes aitab järge pidada arengusuundadel Afganistanis ning teeb ka oma ettepanekuid, kuidas julgeolekunõukogu peaks reageerima. Mäletatavasti septembris võttis ÜRO Julgeolekunõukogu vastu mandaadi UNAMA missiooni pikendamiseks, kuid seda vaid kuueks kuuks, arvestades keerulist olukorda riigis. Samuti seati sisse nõue, et iga kahe kuu tagant peab peasekretär raporteerima olukorrast ja andma täpsema ülevaate sellest, mis riigis toimub. See arutelu on nüüd ees ülejärgmisel nädalal.

Eesti plaanib oma viimastel [julgeolekunõukogu valitud liikmeks olemise] kuudel kokku kutsuda suursaadikute tasemel eriistungi, kus arutatakse olukorda Süürias. Selle arutelu fookuses on inimsusevastastele kuritegudele suunajate ja kaasaitajate vastutusele võtmine ja sellele probleemile rohkem tähelepanu pööramine. Inimesed, kes sooritavad inimsusevastaseid kuritegusid, ei tohiks jääda vastutusele võtmata.

Märgin ära ka küberjulgeoleku. See on olnud läbi Eesti eesistumise meile prioriteetne teema. Selle aasta juunis, kui oli meie eesistumine, siis me korraldasime ka esimese ametliku julgeolekunõukogu istungi küberjulgeoleku teemal. Soovime, et see teema jääks päevakorda ja vastavalt teeme siin veel sel kuul ühel täiendava kinnise istungi, et neid küsimusi arutada, eelkõige selle nurga alt, kuidas küberoperatsioonid mõjutavad humanitaarolukorda.

Sellel kuul on meil ees veel mitmed julgeolekunõukoguga seotud avatud üritused Eestis. Loodan, et ka need leiavad tähelepanu ja huvi Eesti inimeste ja ekspertide seas, et eelkõige nendel teemadel kaasa rääkida. Aitäh!

Juhataja

Aitäh! Nüüd on võimalik esitada küsimusi. Palun öelge oma nimi, väljaanne ja minister, kellelt küsida soovite.

Laura Kimmel, Postimees

Küsiksin valitsusjuhilt, aga ka teistelt valitsuse liikmetelt. Teadupärast eile saatis arstide liit teile pöördumise, kus  palus kehtestada COVID-haigetele ülempiiri[, mille täitumisel saaks patsiente sortima hakata]. Kas valitsus on jõudnud seda juba arutada? Millal te seda arutate? Ja mis see ülempiir võiks olla? Aitäh!

Kaja Kallas

Aitäh! Esiteks, see pöördumine oli selles suhtes väga positiivne, et arstid räägivad täpselt sedasama keelt, mida meie oleme öelnud – vaktsineeritus aitab vähendada raskeid haigusjuhte ning inimeste vastutustundlik käitumine ja piirangutest kinnipidamine tegelikult ka. Mis puudutab triaaži tegemist, siis see on puhtalt olnud haiglate arstide otsustada. See ei saa olla kuidagi poliitiline [otsus], seal on väga palju aspekte, mida arstid kaaluma peavad. Kui te lähete ükskõik millisesse erakorralise meditsiini osakonda, siis seal on seina peal tabel selle kohta, keda aidatakse enne. Selle järgi arstid ju neid otsuseid teevad. Minu arvates poliitiliselt ei ole õige minna neid otsuseid tegema, kui tegelikult kohapeal otsustatakse alati selle järgi, kellel seda abi rohkem vaja on.

Laura Kimmel

Küsiks veel. Niisiis, sellist ülempiiri ei tule valitsuselt?

Kaja Kallas

Valitsus ei saa seda ülempiiri kehtestada. See lähtub ju haiglate vajadusest. Kui kohad on täis, siis loomulikult peab piirama [ja otsustama], kes saab abi. Täpselt samamoodi nagu erakorralises meditsiinis on – kõiki ei suudeta aidata ja siis otsustatakse, keda aidatakse. Aga seda piiri teavad ju eelkõige haiglad ise. Me võime ju öelda, et see piir on 10 000, aga kui tegelikult pole ei voodeid ega eelkõige inimesi, kes aitavad, siis sellest numbrist, mis on poliitiliselt öeldud, pole tegelikult mingit kasu sisulise olukorra lahendamiseks.

Tanel Kiik

Jaa. Ma arvan, et selle pressiteate või pöördumise puhul tuleb rakendada funktsionaalset lugemisoskust. Tegelikult ei arstid, tervishoiutöötajad ega ka valitsus ei taha teha selliseid valikuid või piiranguotsuseid, et kes saab ravi ja kes ei saa ravi. Kogu selle pöördumise peamine läbiv joon ja sõnum on tegelikult väga lihtne ja see tuleb välja sellestsamast viimasest lausest, õigemini kahest viimasest lausest. Loen need ette. „Mida rohkem on vaktsineerituid, seda suurem on võimalus niisuguseid valikuid vältida ja aidata kõiki raskes seisundis patsiente. Palume kõigil end vaktsineerida!“

Tegelikult see on selle pöördumise põhiline tuum ja mõte. Me kõik tahame, et oleks võimalik saada plaanilist ravi, nii COVID-19 haigete ravi kui ka muud ravi. Täna võib öelda niimoodi, et iga päevaga nihkub kellegi operatsioon või raviteenus juba kuskile kaugemale. Ja see on väga frustreeriv nii sellele inimesele, patsiendile kui ka tervishoiutöötajale, kes on arvestanud, et ta saab teha konkreetse operatsiooni ära ja saab teha ka mõne muu ravitoimingu ära, aga paratamatult hetkel ta seda teha ei saa, hoolimata sellest, et ta ise on andnud kõik, et oma patsiente hoida ja Eesti elanikke vaktsineerida, ning teinud ka vajalikke ettevalmistusi teiste patsientide raviks. Ta peab lihtsalt olude sunnil kõike edasi lükkama.

Ma pigem loen siin väga selgelt selle sõnumi välja. Väga hästi mõistan tervishoiutöötajaid ja arste, kelle ootus on tegelikult, et see pandeemia ükskord akuutsest kriitilisest faasist väljuks ja me saaksime olla riigina sarnane Põhjamaadega, kus, jah, on nakatunuid ja on ka haiglaravi vajajaid, aga see ei koorma üle tervishoiusüsteemi ega takista põhitöö tegemist. Nii et kordan üle: palume kõigil lasta end vaktsineerida. See on nii arstide liidu kui ka Vabariigi Valitsuse sõnum.

Juhataja

Võtame järgmise küsimuse.

Meinhard Pulk, Postimees

Küsimus peaministrile seoses selle Glasgow's tehtud algatusega DEAL. Küsimus on selline: kas see ei lähe mitte vastuollu keskkonnaministeerium eelnõuga 282, mis just soodustab metsaandmete salastamist ja mis juriidilise analüüsi tulemusel on hinnatud põhiseadusega ja Aarhusi konventsiooniga vastuolus olevaks. Kas teie toetate seda eelnõu? Ja kas need kaks fakti – see eelnõu ja algatus DEAL – on omavahel vastuolus?

Kaja Kallas

Ma seda eelnõu ei ole valmis nii detailselt kommenteerima. Küll aga ma seda vastuolu ei näe. Maailmas üldiselt sellised andmed peaksid olema läbipaistvad ja kättesaadavad. See vaidlus selle eelnõu puhul, arvestades Eesti suurust, oli üks väga kitsas andmehulk, millele keskkonnaministeeriumil olid põhjendused. Aga ei, suures pildis ma ei näe seda vastuolu. Aitäh!

Juhataja

Kellel on veel küsimusi? Tundub, et hetkel ei olegi. Siis on võimalik teha eraldi intervjuusid. Püüame neid teha hajutatult. Aitäh!

Valitsuse kommunikatsioonibüroo