Valitsuse pressikonverents, 6.10.2016

06.10.2016 | 16:59

Uudis
    • Jaga

Valitsuse pressikonverentsil osalesid peaminister Taavi Rõivas, keskkonnaminister Marko Pomerants ning majandus- ja taristuminister Kristen Michal.


Pressikonverentsi salvestus:
https://youtu.be/kkFwa7buBqw

 

Juhataja Ave Tampere
Tere päevast, head ajakirjanikud! Alustame valitsuse pressikonverentsiga. Kõigepealt sõna peaministrile. Palun!

 

Taavi Rõivas
Tere päevast kõigile! Täna oli valitsuse istungil 13 päevakorrapunkti. Lisaks toimus kabineti nõupidamine, kus oli päevakorras kaks teemat justiitsministrilt. Nimelt, analüüs selle kohta, milliseid aspekte põhiseaduses võiks kaaluda. Me teame, et õiguskantsler Ülle Madise, kes on ka Tartu Ülikooli riigiõiguse professor, juhib põhiseaduse uue, kommenteeritud väljaande väljatöötamist. See kommenteeritud versioon on plaanitud valmima põhiseaduse 25. sünnipäevaks 28. juunil 2017.

On mõned teemad, mille puhul me soovime akadeemiliselt neutraalset hinnangut - kas nad vajavad põhiseaduses kaasajastamist. Üks teema puudutab Euroopa Liidu liikmelisust, mis teadupärast ju põhiseaduse loomise ajal ei olnud veel n-ö aktuaalne seis. Ja samuti ka erinevaid riigikaitse korralduslikke küsimusi. Nendes teemades me leppisime kokku, et tuleb analüüs, vaatame nendele detailselt siis tulevikus otsa.

Teine teema, mida soovis justiitsminister meile edastada, on see, et vaadata laiemalt ka poliitilist süsteemi nii nagu me koalitsioonileppes kokku leppisime - alustades presidendivalimistest ja lõpetades muude selliste põhimõtteliste valimiskorralduslike küsimustega, kas on kuskil vajalik muudatusi teha. Me leppisime kokku, et me taotleme nendes küsimustes laiemat konsensust kui üksnes valitsus. Üldiselt ei peeta heaks tooniks seda, kui ametisolev valitsus mingeid reegleid väga jõuliselt muudab. See võib jätta vale mulje. Küll aga kui parlamentaarselt leitakse laiem konsensus, et on vajalik muuta kas presidendivalimise süsteemi või parlamendivalimise süsteemi või midagi muud sellist, siis seda loomulikult saab ka arutada.

Valitsuse istungil üks kõige kauaoodatum ja olulisem punkt oli see, et valitsus kinnitas ja saatis parlamendile arutamiseks energiamajanduse arengukava. See kirjeldab Eesti energiapoliitika eesmärke aastani 2030 ja energiamajanduse visiooni aastani 2050. Tegemist on, nagu ma ütlen, kaua oodatud ja pikalt ette valmistatud alusdokumendiga, sellest saab vastutav minister Kristen Michal oluliselt detailsemalt rääkida.

Teiseks saadab valitsus parlamendile Pariisi kliimakokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu, mis sätestab need kohustused, mis meil on Euroopa Liidu riigina ja ka Pariisi kliimakokkuleppe osalisena. Sellest saab rääkida detailsemalt keskkonnaminister Marko Pomerants. Aga  oleme isekeskis nentinud, et meie soov oleks kliimalepe ratifitseerida novembris algavaks kliimakonverentsiks Marrakechis. Praeguseks on leppe ratifitseerinud Euroopa Liidu riikidest 7 – Ungari, Prantsusmaa, Slovakkia, Austria, Malta, Portugal ja Saksamaa. Praeguseks on selle leppe siis juba jõustanud 74 riiki, kelle kasvuhoonegaaside emissioon moodustab nõutavast normist 58%. Nagu öeldud, laiemalt saab rääkida keskkonnaminister.

Kolmandaks, kiitis valitsus heaks põlevkivi kasutamise riikliku arengukava nelja-aastase rakendusplaani. Selle maksumus on 5,7 miljonit eurot ja põhieesmärk on kaevandada põlevkivi keskkonnasäästlikult ja kasutada seda maavara majanduslikult võimalikult efektiivsel moel. Rakendusplaanis on see plaan kirjeldatud, kuidas me seda teha kavatseme. Ja taas kord, keskkonnaminister saab rääkida detailsemalt.

Muudest teemadest, me kiitsime heaks ja saatsime parlamendile karistusseadustiku muudatused, millega Eesti võtab üle kuriteovahendite ja kriminaaltulu arestimise ja konfiskeerimise direktiivi. See kord muutub Eestis karmimaks, sellepärast et Euroopa Liidu normid on rangemad kui meie praegune praktika. Näiteks, kriminaalse tuluna hakatakse tulevikus arvestama ka seda, mida on kuritegeliku varaga täiendavalt teenitud. Samuti saab süüteo puhul tulevikus ära võtta kuriteopaigalt põgenemiseks kasutatud autot. Lisaks direktiivi üle võtmisele me korrastame ka oma seaduses asitõendite, konfiskeeritud vara ja leidudega seonduvat korda.

Muuhulgas hakkab maavalitsuste asemel konfiskeeritud vara valitsejaks vastavalt siis kas maksu- ja tolliamet või politsei- ja piirivalveamet, vastavalt sellele, kes selle vara konfiskeerib. Maavalitsustelt see funktsioon tuleb keskvalitsuse tasandile.  Samuti me näeme seaduses ette võimaluse kasutada konfiskeeritud vara sotsiaalsetel või hariduslikel eesmärkidel. Kehtiv seadus lubab riigil konfiskeeritud vara üksnes kas müüa või hävitada, aga on mõned juhtumid, kus konfiskeeritud vara võib vaja minna puudust kannatavatel inimestel ja nüüd on see võimalus ka loomisel.

Tulevikus jõuab elutähtis abi kiiremini hädasolijani. Nimelt kiitis valitsus  heaks ja saadab parlamendile päästeseaduse ning politsei- ja piirivalveseaduse muudatused, millega reformitakse Häirekeskust. Hädaabi numbrile 112 helistatakse aastas üle miljoni korra ja täpsemalt on see päeva peale keskmiselt ära jaotatuna 3146 korda igal ööpäeval. Tulevikus töödeldakse kõiki 112-le minevaid teateid ühtses süsteemis ja koordineeritakse ühest kohast. Seni on infosüsteemid olnud erinevad.

Me viisime tagatisfondi põhimääruse vastavusse kehtiva tagatisfondi seadusega. Seda seadust  on muudetud vastavalt Euroopa Liidu direktiividele ja seda oli vaja ka määruses kohendada. Mäletatavasti tagatisfondi eesmärk on kindlustada inimeste vara kaitse pangakriisi korral. Nii nagu teistes liikmesriikides, nii ka Eestis on tagatud 100 000 euro ulatuses inimeste hoiused. Ja hoiuse all ei ole mitte ainult deposiidid, vaid ka arveldusarve jääk kvalifitseerub selle alla.

Me kiitsime heaks Eesti seisukohad Euroopa Liidu varjupaigasüsteemi reformi teise paketi kohta, mille eesmärk on tagada liikmesriikides ühetaolisem varjupaigamenetlus. Ja täiendavalt kiitsime veel heaks ka Eesti seisukohad Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste istungil, milles me toetame, muuhulgas, Euroopa prokuratuuri asutamist. Nendest ma praegu detailsemalt ei räägiks. Kui on küsimusi, siis hea meelega vastan. Aitäh teile!

 

Juhataja
Ja nüüd palun majandus- ja taristuminister.

 

Kristen Michal
Tere päevast! Meile loeti enne sõnad peale, et ministrid pidid pikalt rääkima, siis ma püüan lühemalt rääkida. Ma ei tea, kas see minu kohta käis, aga nii oli. Püüan teha lühemalt.

 

Taavi Rõivas
Nagu sa nägid, mulle ei loetud.

 

Kristen Michal
Jah, mulle loeti. Markole loeti ka, võin öelda. Nagu peaminister ütles, siis üks meie valdkonna hästi oluline arengukava, mis kirjeldab, kuidas energeetikas kõiksugu asjad aetakse aastani 2030 ja isegi pikemas plaanis 2050, sai täna vastu võetud.  Kahtlemata ma tänan erinevaid osapooli, kes sellesse panustasid, kolleege ja kindlasti ka peaministrit, kelle suunamisel see kõik toimus. Sest, mis seal salata, seda on menetletud valitsuses erinevates etappides juba jaanuarist alates.

Positiivne on see, et nüüd me tegelikult jõudsime murranguni, et saime kokkuleppele ja see on hea tulemus. Nüüd kui küsida, mis selle sisu on, siis lühidalt öeldes, kuna Eesti on nii või teisiti üks, vist isegi mitte üks, vaid praktiliselt Euroopa kõige energiasõltumatum riik, siis sellised kavad näevad ette, et tulevikus ka sedamoodi püüame jätkata. Siin on kirjas meie eesmärgid, et aastaks 2030 taastuvenergia osakaal on elektri lõpptarbimises 50% ja kaugküttes 80%. See tegelikult näitab, et meie eesmärgid on üsna ambitsioonikad selles valdkonnas.

Kuidas neid saavutame? Võib-olla mõned märksõnad, taas kord lühidalt, et me püüame üle vaadata seda ja meil on plaanid, kuidas elektrisüsteem sünkroniseeritakse Euroopa Liidu elektrisüsteemiga. See annab tegelikult energiajulgeoleku komponendi, on kindlasti üks osa sellest. Gaasimajanduses tuleb gaasi pakkujate mitmekesistumine, mis tähendab seda, et ühegi teenuse pakkuja ja gaasimüüja osakaal Eesti turul ei tohi ületada teatud osakaalu, mis on siis 32%. Konkurentsi suurenemine tähendab kõigile tarbijatele seda, et hind läheb ka tõenäoliselt allapoole.

Kaugküttemajanduses kasutame kohalikke energiaallikaid, taastuvaid, nagu öeldud, 80%. Kui vaadata Eestis ajaloos tagasi, siis Eesti oma puiduhakke ja metsatööstuse ja metsajäätmete biomassi kasutamine on pigem soojamajanduses hinda alla toonud. Need kohad, kus seda tegelikult ka varem alustati, juba aastad tagasi, siis tegelikult seal ikkagi see hind 15-20% langes, võrreldes senise hinnaga. Nii et see on positiivne suund kõigile.

Lisaks veel, mis selles arengukavas on olulist, on kindlasti soov katkestusi vähendada, energiastabiilsus on tarbijatele kahtlemata oluline. Oluline on ka see, et aastaks 2021 peaks kõik hooned olema ligi nullenergia hooned, mis tähendab seda, et arvestades kõiki eesmärke, hoonete ehitamise kvaliteet ja energia kasutuse kvaliteet nendes peab oluliselt paranema. Nagu võib-olla olete tähele pannud, siis avaliku sektori hoonetel on ka teatud programm, kuidas seda tehakse ja teeme ka erinevaid samme selleks, et kõigil seda lihtne teha oleks, tulevad renoveerimised ja veel erinevad projektid. Üldiselt kokkuvõttes on tegemist selles valdkonnas ikkagi kõikide oluliste suundade ära kirjeldamisega.

Mis nüüd edasi saab, on see, et see läheb Riigikokku ja siis tuleb tagasi valitsusse kinnitamiseks. Kui kellelgi on ettepanekuid, siis kindlasti kuulame.

Teine punkt, millest ma veel paari sõnaga räägiks. Kuna ma käisin ükspäev ühel üritusel, kus osales ka endine Tallinna linnapea Jüri Mõis, siis Jüri Mõis tervitas selle ürituse järgselt mind, ma nägin Äripäevas, kus ta teatas, et  terve maa saab täis ülikiiret internetti ja maanteid ei ehita keegi. Et ta ei peaks muretsema, siis saatsime täna, küll mitte tema tellimusel, see pigem sattus kokku, teehoiukava valitsuse poole teele.

Seitsme aasta jooksul kulutatakse või investeeritakse Eesti maanteedesse ja teede taristusse 1,7 miljardit eurot. See ei ole kuidagi väike summa. See on, vastupidi, üsna suur summa. Kui küsida majandus- ja taristuministrina, et kas sinna saaks veel panna, ma olen selgelt arvamusel, et saaks, teede taristusse saab juurde panna, kindlasti tuleb investeerida.

Kui vaadata esimesi suuri asju, mis lähevad käima, siis 2017. Aastal. Meil  läheb käima ju vaba Eesti ajaloo suurim teede taristu ehitus – Tallinn-Tartu maanteel Kose-Mäo lõigu laiendamine. Kui vaadata seda lõiku, mida me laiendame, siis umbes sellel lõigul on 20% liikluskoormust ja 50% hukkunutest. See näitab, kui vajalik tegelikult teedetaristu laiendamine on.

Ja kõik muud suunad, Pärnu poole, Narva poole, Tallinnas erinevad ristmikud, Haabersti ristmik, Russalka ristmik jne, seal on palju erinevaid asju. Nii et selles mõttes tänan Jüri Mõisa küsimuse püstitamise eest ja annan kindlasti teada, et riik investeerib teede taristusse väga hoolega. See kava saab ka avalikkusele kättesaadavaks. Kindlasti otsime võimalusi ka tulevikus taristutesse investeerimist suurendada, sest no ütleme, kuhu sa siis veel investeerid kui headesse ühendustesse Eesti sees ja väljas ja võib-olla selle alla kuuluvad ka kiired internetid ja kõik muud välisühendused. Nii et aitäh!

 

Juhataja
Aitäh! Ja nüüd palun sõna keskkonnaministrile.

 

Marko Pomerants
Tervist! Lugupeetud majandusminister! Mul siis Põlvamaal Roosi külas oleks vaja nii kiiret internetti kui mustkattega teed, mõlemad on teretulnud.

 

Kristen Michal
No Mõis ütles, et internetti ei ole enam vaja, saad tee.

 

Marko Pomerants
See jämekaabel on juba sealt aia tagant läbi veetud. Nii, Roosi külas, kirjutage.

Aga tõesti, mis puudutab Pariisi kokkuleppe ratifitseerimist, siis ka Eesti riigis saab sellega Riigikogu eeldatavasti peale hakata, nii et järgmise nädala keskkonnakomisjoni tööprogrammis see teisipäeval on. Ja tänaseks päevaks tõesti on juhtunud see, et 74 riiki 55-st vajalikust vähemasti ja 58% üleilmsest heitest kasvuhoonegaaside vallas on kaetud. Nii et 30 päeva pärast võiks Pariisi lepe jõustuda ja Euroopa Liit jõudis ka kenasti selle seltskonna hulka. Eesti enda osa ülemäära suur ei ole, meil on 0,06 protsenti ülemaailmsest heitest, Euroopa Liidul 12,3. Nii et kaks lugemist ja tõesti eeldan, et Marrakechi kliimakonverentsiks on ka Eesti parlament oma pingutuse teinud.

Nagu peaminister mainis, siis põlevkivi kasutamise riiklik arengukava kuni aastani 2030 sai oma rakendusplaani käesolevaks ja järgmiseks kolmeks aastaks. Lihtsustatult on eesmärk teha tegevusi, mis muudavad põlevkivi kasutamise keskkonnasõbralikumaks ja meie eesmärk on saada ka sealt rohkem lisaväärtust kätte, võrreldes eelnevate aegadega, teha vastavat teadustööd. Ja kui kõik läheb plaanipäraselt, siis kulutada selleks ka 5,7 miljonit eurot erinevaid vahendeid.

Metsaregistri tegime kaasaegsemaks, nii et e-riigi andmed peaksid nüüd paremini liikuma erinevate asukohtade vahel ja seetõttu saavad maa, metsaomanikud ja ka teised huvilised paremat ülevaadet nii enda omandis kui piiratud kujul ka teiste omandis olevate metsamaade olukorrast.

Kõikide ajalehtede kujundusosakonnad võivad saada vaba päeva selles osas, mis puudutab 2014-2015  lubatud heitkogustega ühikute enampakkumise ja tulude kasutamise visualiseerimist. Meil on see endal keskkonnaministeeriumi poolt tehtud. Külastage meie Facebooki lehte, seal on kenasti kirjas, kuidas kahe aastaga oleme saanud tulu 28 miljonit eurot, pool oleme andnud sellest kõikide maksumaksjate kasutusse kenade asjade näol, mida valitsus saab teha ja siis sihtotstarbeliselt on sellest peaaegu teine pool läinud ressursitõhususse ja oleme ka pooleteist miljoniga aidanud neid väikseid maid, kellel nii hästi ei lähe.

Pühapäeval, kui te vaatate kõik näosaadet, siis mina olen juba Luxembourgis, sellepärast et esmaspäeval on seal kalandus- ja põllumajandusnõukogu ja tuleb seista Läänemere lõhekvootide eest. See pole üldse naljakas, ambitsioon seda lõhekvooti vähendada on suur ja ei ole üldse seotud Eesti huvidega, kus siis meie püüame 10 protsenti kogu sellest lõhekogusest ja teeme suuri pingutusi, et lõhel hästi läheks. Aitäh!

 

Juhataja
Aitäh! Ja nüüd küsimused. Svenil oli kõigepealt näpp püsti? Kas tuleb mikker ka? Anname sõbralikult edasi.

 

Sven Soiver, TV 3
Küsimus põhiseaduse muutmise kohta. Te mainisite, et peaks olema suur konsensus muudatusteks olemas. Kas presidendi otsevalimised võib olla teema? Keskerakond andis eelnõu sisse, see on olnud kunagi Reformierakonna lubadus, küll kunagi ammu, aga mis teie sellest mõttest arvate?

 

Taavi Rõivas
Kõigepealt, see põhiseaduse analüüs, millest me valitsuses rääkisime, see hõlmab ikkagi eeskätt neid praktilisi olukorra muutusi, mis elu on ette toonud ja mis on n-ö toimunud reaalselt suured olukorra muutused 1992. aastaga võrreldes. Üks nendest on see, et Eestist on saanud Euroopa Liidu liige. Täna on veel vara seda kindlas kõneviisis öelda, aga see võib vajada teatud muudatusi ka põhiseaduses selleks, et kõik oleks kristalselt selge. Samuti me oleme oluliselt reforminud oma riigikaitsekorraldust. Me oleme saanud kollektiivkaitse osaks ehk NATO liikmeks ja me soovime olla absoluutselt kindlad, et meie põhiseadus nendes kahes peamises küsimuses vastab 21. sajandi reaalsusele.

Mis puudutab presidendivalimiste korra võimalikke muudatusi, siis see on minu hinnangul täiesti eraldi arutelu teema. Ma usun, et siin tuleb vaadata seda laiemalt, et mitte ainult otsevalimised ei ole praeguse süsteemi alternatiiv, aga alternatiiv on ka see, et praegust valimiskorda n-ö sisemiselt muuta, olgu selleks siis pikemad etteteatamise tähtajad, millal kandidaate esitatakse, olgu selleks arvestamine haldusreformiga.

Ma toon ühe lihtsa näite, et kui praegune süsteem samaks jätta ja haldusreformiga Eestis omavalitsuste arv oluliselt väheneb, siis see võiks kaasa tuua selle olukorra, kus järgmine valimiskogu on sellise proportsiooniga, kus Riigikogu liikmetel on suurem osakaal. Praegu oli see teadupärast täpselt vastupidi, nii et kõiki selliseid asju tuleb adresseerida. Meie hinnang on, et seda tuleks teha mitte ainult valitsuse ja koalitsiooni pinnalt, see eeldab ikkagi laiemat konsensust ja seetõttu peaks see juhtiv jõud olema Riigikogu põhiseaduskomisjon, kus neid teemasid läbi arutatakse.

Mis puudutab presidendi otsevalimistesse, siis iga kord, kui on presidendivalimiste kampaania, siis üks või teine kandidaat selle teemaga välja tuleb. See on alati hästi populaarne ja  alati unustatakse ära, et miks siis õigupoolest 92. aastal need targad inimesed, kes Eesti põhiseadust kirjutasid, kirjutasid Eesti parlamentaarseks vabariigiks. Mina selles ise toona ei osalenud teadupärast. Aga ma mäletan seda väga hästi, et juba siis oli väga tõsine arutelu, et ei tahetud presidentaalset Eestit. Kasutati paralleeli 30. aastate lõpust, 40. aastast ja hinnati, et parlamentaarne mudel sobib meile paremini.

Kas selle aluspõhimõte on muutunud? Eks siis arutame. Kui keegi arvab, et nüüd on põhjust anda otsevalimiste kaudu presidendile tugevam mandaat, millega võib kaasneda ka n-ö tugevam roll riigikorralduslikult. Valiku koht. Aga mina isiklikult olen veendunud parlamentarismi pooldaja. Ma leian, et see praegune süsteem, kus rahvas valib parlamendi, kes annab mandaadi valitsusele, kes vastutab kõikide täitevvõimu ülesannete eest ja presidendil on roll välis- ja julgeolekupoliitikas, mina arvan, et see on heas tasakaalus, see vastab Eesti vajadustele. Aga loomulikult, kui on ühiskonnas soov neid teemasid avada ja arutada, siis loomulikult peab selleks aruteluks ka valmisolek olema.

 

Juhataja
Mart, palun!

 

Mart Linnart, Eesti Televisioon
Küsimus majandusministrile. Kava näeb ette, et põlevkivist elektritootmine väheneb ja põlevkiviõli tootmine suureneb, kas siis põlevkivi kaevandamise mahud jäävad enam-vähem samaks või langevad või tõusevad? Ja sellega seoses küsimus veel, et kui Eesti Energia juht on öelnud, et uued investeeringud põlevkiviõli tootmisse on mõttekad siis, kui nafta barreli hind tõuseb üle 65 dollari, kas siis kava näeb ette, et nafta hind tõuseb või tuleks teha neid investeeringuid ka sisse.

 

Marko Pomerants
Juba hea oleks, kui me saaksime seda dikteerida, see teeks elu palju lihtsamaks.

 

Taavi Rõivas
Siis teeks skp tõstmise kava ka kohe.

 

Kristen Michal
Jah, see päris nii ei käi, et valitsus võtab kätest kinni ja ütleb – majandus kasva! Ja siis majandus kasvab. Sama on ka maailmaturu hindadega. Ma lihtsalt võib-olla korra lähen ajas tagasi, mis puudutab seda põlevkivisektorit. Valitsus on ju vastu võtnud ühe otsuse, uue süsteemiga ka töötatakse praegu, aga kogu seda põlevkivi ressurssi maksustatakse vastavalt sellele, mis on maailmaturu hind tootel. See annab teatava paindlikkuse tootjatele tuleviku-investeeringuid teha. Uus maksusüsteem, mis ressursi ja maailmaturu hinda arvestab, on põlevkivisektori jaoks kõige olulisem. Ehk sul on võimalik ka keerulisel ajal säilitada tööhõive, mis püsib Ida-Virumaal, mis oli see printsiip, miks me seda tegime.

Teine pool on see, et sul on võimalik säilitada investeeringuid ja investeeringutega ka tulevikus edasi minna. Kui teie ütlete 65, on räägitud ka 60-st [dollarit barrelist toim.], millal need tootmised käivituvad. Eilegi oli jälle ülevaade sellest, et VKG on võtnud tagasi suure hulga inimesi omale tööle ja loodavad sellega jätkata. Loomulikult, see juurpõhjus ja oluline osa on maailmaturu hinnas.

Aga nüüd tulles põlevkivi juurde, siis kaevandamismahud tegelikult on selles samas kavas, ka põlevkivi arengukavas ja igal pool mujal kirjas, keskkonnaminister on ka siin juures, ta võib ju kinnitada, et ettekujutus pigem peab olema mitte arutada isegi seda lage, et kas see on parajasti 20 miljonit tonni, 15 miljonit tonni aastas kaevandamiseks, vaid eesmärk peab olema võimalikult kõrgelt väärindada seda. Selles võtmes põlevkivi puhul õli tootmine on juba selgelt selles hierarhias kõrgemal kui lihtsalt selle kasutamine kütteallikana. Nii et eesmärk peabki olema jõuda sinna, et ka põlevkivitööstuses ja ütleme, energeetikas me toodame ühe töötaja kohta ühe tonni kohta rohkem väärtust kui tegelikult seni on tehtud. See on see eesmärk. Küsimus ei ole selles piiris.

Kui me suudame seda viia veel kõrgemale kuidagi või enim väärindada, siis vähemalt Eesti Energia hinnangul, vähemalt varasemad plaanid olid, jah, et nad avavad uusi tehaseid, kui nende plaanid kõik püsivad. Samasugused asjad ju tegelikult olid ka VKG puhul, kui te meenutate, siis on sealgi olnud erinevaid tehnoloogiaid. Need uued Petroter-tehnoloogiad tegelikult täna ju tegutsevad ja küsimus on selles, mis saab ülejäänud tehastest? Aitäh!

 

Elo Ellermaa, Aktuaalne Kaamera
Küsimus peaministrile. Kas teie ja Reformierakond üleüldisemalt on nõus sellega, et Juhan Parts läheb konrollikotta?

 

Taavi Rõivas
Seda teemat ma olen ju korduvalt kommenteerinud. Me soovime lähinädalatel valitsuses otsustada, kes on Eesti esindaja kontrollikojas ja siis, kui see on selge, siis anname sellest ka avalikkusele kenasti teada. Enne igasugused spekulatsioonid on minu meelest asjatud, sel teemal on juba spekuleeritud küll. Ma olen selle, mida ma arvan Juhan Partsi sobivustest sellesse ametisse, selle ma olen korduvalt välja öelnud. Aga see, mis me nüüd teeme, seda me arutame eraldi ja kes see kandidaat olema saab, seda me soovime otsustada lähinädalatel.

 

Küsimus
Kas on võimalik, et see ettepanek pannakse valitsuses hääletusele?

 

Taavi Rõivas
Meil on hea komme, et me ei tee valitsuses hääletusi. Ja see on väga põhimõtteline komme, mida on järgitud juba õige mitu valitsuse koosseisu. Need inimesed, kes räägivad hääletusest valitsuses, enamasti ei oma valitsuskogemust, ei tea, mismoodi toimuvad koalitsioonivalitsused. Nii et valitsus on see organ, kes peab jõudma kokkulepeteni, isegi kui mõni küsimus vajab rohkem aega. Tänane otsus energiamajanduse arengukavas on hea näide sellest, et päris mitu kuud tehti tõsist tööd ja peeti tuliseid vaidlusi, et see lahendus saaks võimalikult hea. Täna me oleme siin, hea dokument on valmis ja teiste küsimustega täpselt samamoodi. Kui hakatakse valitsuses väiksemaid partnereid maha hääletama, siis see üldjoontes valitsusele pikka iga ei tähenda.

 

Sven Soiver, TV 3
Küsimus samal teemal ehk siis peaministrile Juhan Partsi teemadel. Mis on teie plaan peaministrina, kuidas te seda protsessi juhite? Kas on erakonna juhtide omavahelised kokkusaamised, millal see asi valitsusse arutlusele tuleb ja kuidas te väldite seda, et ei juhtuks nii, nagu eelmine kord, kus IRL ja sotsiaaldemokraadid läksid vägagi tülli ja lahendus oli see, et me seda asja lihtsalt ei aruta.

 

Taavi Rõivas
No nüüd on selge, et meil ei ole aega seda kuhugi lükata ja seetõttu ma arvan, et kõik osapooled mõistavad, et otsus tuleb lähinädalatel langetada ja selles osas meil ei ole mitte mingisuguseid erimeelsusi. Jah, mul on plaan, kuidas selle otsuseni jõuda, aga ma eelistan kõigepealt selle plaani ellu viia ja siis kirjeldada, kuidas me selle otsuseni jõudsime. Kui me praegu hakkame juba kogu plaani ette kirjeldama, siis see on kõige kindlam viis tagada, et see plaan meil kunagi ei õnnestu. Veel paar nädalat kannatust ja küllap me saame selle Eesti jaoks viimase aasta jooksul kõige olulisemana tundunud ametikoha ka täidetud.

 

Juhataja
Sõna keskkonnaministrile.

 

Marko Pomerants
Ma ei taha Kontrollikojast siin midagi rohkem rääkida. Ma olen nõus külla minema sellele järgmisele Eesti esindajale, ma eelmisel käisin ja teen seda jätkuvalt. Aga ma lihtsalt tahan öelda keskkonna valdkonnast, et iga endast lugupidav väljaanne Eestis kajastab loomulikult ka seda, et Lahemaa Rahvuspark on 45. aastaseks saamas sellel aastal. Praegu just on käimas Palmses pärandkultuuri konverents, rahvusvaheline. Nii et jälle, see ei olnud nalja koht, vaid ma eeldan teilt tõsist suhtumist ka meie rahvusparkidesse.

 

Juhataja
Palun, Imre.

 

Imre Kaas, Kanal 2
Küsimus majandusministrile. Siin on eile sõlmitud Riias Rail Balticuga seotud hanke põhimõtte kokkulepe, millele miskipärast Leedu raudtee veel allkirja ei ole pannud. Kuidas teile tundub, need 101 ühiskonnategelast, kes avalikus kirjas tunnevad endiselt muret Rail Balticu tuleviku osas, soovides selle senisel kujul peatamist, nad ütlevad, et nad ei ole saanud siiski veel piisavalt põhjendusi Rail Balticu osas. Mida te neile vastaksite? Aitäh!

 

Kristen Michal
Aitäh! Ma ütleks, et kui inimestel on küsimusi, tuleb neile muidugi vastata. Rail Baltic on ju nii suur projekt, et sellistesse küsimustesse tuleb suhtuda lugupidamisega, nagu nendesse inimestesse, kes on kirjutanud sellele kirjale alla. Me kindlasti ministeeriumi poolt ja palume ka Rail Balticu keskse ettevõtte poolt neid vastuseid küsimusele. Ma arvan, et te olete vist meedia poolel ka näinud, et üsna selline üksikasjalik kirjeldus on vastatud ja kindlasti, kui on mingeid küsimusi veel, need küsimused püütakse vastata.

Lähiajal on tulemas ju suur Rail Balticu üritus järgmisel nädalal tegelikult, kuhu ilmselt siis avalikkus on oodatud ja kus siis kirjeldatakse, erinevad osapooled nii Euroopast kui need, kes Rail Balticuga igapäevaselt tegelevad, kirjeldavadki tegelikult neid erinevaid aspekte, kaasa arvatud seda, mis on kaubaveo perspektiivid, kui oluline see tegelikult on Euroopast vaadates, et riik oleks ühendatud? Ma arvan, muidugi vastatakse.

Ja nüüd tulles tagasi selle juurde, te küsisite, et Leedu pool. Leedu pool on kinnitanud, et nende valitsuse ja nende selle valdkonna, transpordiministri toetus on olemas, et tema allkiri tegelikult nendel tegevustel on. Minu jaoks siit poolt vaadates Leedu poole, kolleege vaadates, siis kui  nad on öelnud, et neil on valitsuse toetus olemas, siis mis iganes nende siseriiklikud protseduurid oma raudtee nõukogu või juhatuse vahel on, see on nende enda korda ajada. Ütleme nii, ma vaatasin, ka Leedu peaminister kuskil vist on täna öelnud, ma jõudsin ainult pealkirja lugeda, et kui keegi asjatult viivitab, siis ta võib hakata uut töökohta seal riigis otsima. Ma arvan, et see on väga konkreetne hoiak Leedu poolt.

 

Taavi Rõivas
Rail Balticu kohta ühe kommentaari ütleks. Minu meelest see on põhimõtteline küsimus ka väärtustest, et kas Eesti ambitsioon on olla täiesti eraldatud soosaar, kuhu jumala pärast keegi tulla ei saa või kust jumala pärast ei ole võimalik kaupa Lääne-Euroopasse eksportida. Või me oleme Euroopaga hästi ühendatud, nii läbi elektriliinide, kuhu valitsus investeerib Euroopa Liidu toel, nii läbi gaasiühenduste, mis on kokku lepitud Soomega rajada uus energiaühendus kui ka läbi raudtee.

Kui me vaatame seda osa Eesti ekspordist, mis läheb Euroopa Liitu, siis see on suurusjärgus paarkümmend korda suurem kui see ekspordi osa, mis läheb Venemaale. Paarkümmend korda suurem. Hea küll, osa sellest ei lähe mitte meist lõuna ja lääne suunas, vaid läheb nii-öelda üle mere Soome ja Rootsi. Isegi, kes on meie kõige suuremad ekspordipartnerid, isegi kui Soome ja Rootsi välja arvata, ikkagi enam kui kümnekordne on vahe Euroopa Liidu kasuks Venemaaga võrreldes. No ei ole loogiline, et kogu seda eksporti peaks vedama üksnes ja ainult veoautodega sellel samal maanteel, kus siis suvitajad Pärnusse liiguvad. Ja selleks, et oleks korralik ühendus, ongi see Rail Baltic ellu kutsutud. Minu meelest lõpuks ometi me saame Lääne-Euroopaga korraliku ühenduse ja mul on tõesti raske aru saada sellisest, ma ei tea, juuksekarva lõhki ajamisest ja sellisest hoiakust, et parem elaksin kuidagi eraklikult, üksi ja jumala pärast, et meil ei õnnestuks oma kaupa edukalt kuhugi välismaale müüa, et mine tea, äkki läheb veel palju maksma kogu see ettevõtmine.

Minu meelest see on suur ja oluline asi ja seda tuleb ka sellisena käsitleda. Ja ka see küsimuse püstitus, kui mina teeksin mõnda uudiste saadet, siis ei oleks mitte see, et oi, küll läheb palju maksma ja ei tea, kas ikka saab sellega hakkama? Vaid küsiks niimoodi, et kas me tahame, et Eesti on välismaailmaga ühendatud või me tahame, et ainus suund, kuhu meilt raudtee viib, on ida suund? Ja see on minu meelest väga põhimõtteline küsimus.

 

Kristen Michal
Korra ka lisan siia veel, kui me juba ennast siin üles kütame, eks ju, ajakirjanikke ka, siis ma lihtsalt mõned faktid õiendan ära.

Esimene selline võib-olla eksiarvamus on– noh, Eestis rehepapp on populaarne, saame kõik aru, miks - on see, et Euroopast saab raha ja siis Euroopas istuvad mingid inimesed, kes üldiselt ei saa aru, kuhu nad raha saadavad ja ei küsi ka. See rahastus, mis on tegelikult Reil Balticu jaoks saadud, on Rail Balticu jaoks. Ettekujutus, et selle raha eest saab midagi muud teha.. Tõenäoliselt lõpeb teil kodus tohutu tüliga, kui te küsite raha, et te lähete toidukaupa ostma ja siis tulete tagasi ja ostsite endale uued ketsid, eks ju, aga jube uhked - kindlasti tekib eriarvamusi, võib-olla küsitakse osa rahast tagasigi. Sama tõenäoliselt juhtub ka Rail Balticuga.

Kui vaadata selle projekti maksumust, siis need numbrid on erinevad, aga Eesti osas 1,3 miljardit on paigas. See sama jutt ka sellest kallinemisest, see puudutab eeskätt just Läti ja Leedu poolt, Eesti pool on paigas. Meie osaluse suurusjärgud on pigem isegi vähemalt mingites arvutustes vähenenud, mitte suurenenud.

Kui nüüd jätkata seda, mida peaminister ütles, et mis need põhimõttelised valikud on. Ka värskelt ametisse tulev Vabariigi President on öelnud, mis mulle väga meeldis tegelikult sellest monodebati saatest, mis ETV esitas, et kui vaadata perspektiivi, siis kui me tahame, et Eesti oleks avatud, me võiksime kaaluda täiesti tõsiselt Tallinn-Helsingi tunnelit, eks ju, siis see kõik on üks tervik. Kui me vaatame Rail Balticut, vaatame Tallinn-Helsingi ühendust, siis millist Eestit me tegelikult tõesti tahame, kuhu poole see ühendatud  peab olema, üks käib teisega koos. Soomlaste huvi on selle vastu selgelt olemas.

Ütleme nii, et sõidate natuke Euroopas või maailmas ringi, lähete, kas või Jaapanisse, küsite, et kas riikidel on läinud sellepärast halvemini, et neil on kiired raudteeühendused? Mulle tundub, et üldiselt läheb paremini. Seda võiks arvesse võtta. Aga loomulikult kõigile küsimustele vastame rahulikult ja konkreetselt.

 

Juhataja
Palun.

 

Marko Pomerants
Aitäh! Ühes seriaalis hiljuti näiteks osteti talvekartulite asemel tolmuimeja. See on halb. Aga see ei olnud mitte minu sekkumise mõte. Mina lugesin seda Postimehest eelmisel nädalal rahvusliku lennukompaniiga Tallinna poole lennates. Ma vaatasin kõikidele, ka allakirjutanutele n-ö nimeliselt otsa ja ma võin öelda, et need kõik inimesed kõnetavad mind ja ma pean neist lugu. Aga ma ei saanud väga hästi aru sellest ajastusest, olukorras, kus seda protsessi on tehtud aastaid, kus on peetud sadu külakoosolekuid, planeeringute arutelusid, keskkonnamõjude hindamised, selle ajastusest ma absoluutselt aru ei saanud. Ta kuidagi ei muuda tänases päevas midagi paremaks, mis ei tähenda seda, et tegemist ei olegi väga keerulise infrastruktuuri objektiga, kus ongi ka ridamisi keskkonnaküsimusi, kaasa arvatud see, kuidas siis loomad saavad liikuda ühele poole või teisele poole ja sellesse ka rahaliselt tuleb oluliselt panustada. Aga ma ei osanud sellele nagu kaasa elada just selle aja pärast.

 

Juhataja
Svenilt viimane küsimus siis.

 

Sven Soiver, TV3
Küsimus majandusministrile energia arengukava kohta. Te mainisite, et hooned peaksid olema nullenergiahooned. Kas see puudutas siis kõiki hooneid või ehitatavaid hooneid ja küsimuse taustaks on Urve Palo eile ETV-s öeldud väide, et kui me jätkame samas vaimus nagu praegu, siis me saame kaasaegse elamufondi saja aasta pärast. Selgitage, kuidas riik selle arengukava järgi panustab rohkem n-ö siis elamumajandusse?

 

Kristen Michal
Selles arengukavas on mitu erinevat asja. Urve Palo väljaütlemist ma ei vaadanud, sest samal ajal konkureerisid teistel kanalitel telefilm „Pohmakas“ ja „Terminaator2“ ja ma ei olnud päris kindel, kas ma tahan vaadata neid või Urve Palo esinemist. Aga see ei tee Urve Palo esinemist kehvemaks.

Ligi nullenergia hooned tegelikult on aastast 2021. Me teeme selleks erinevaid projekte, meile on eraldatud ka vahendid selleks. Mida me riigi poolt teeme? Esiteks, kogu avaliku sektori hoonete renoveerimine, avaliku sektori hoonete viimine teatud energiaklassile. Kõik uued hooned, mis siis teatud hetkest edasi tulevad, peaksid vastama mingitele projekti tingimustele. Ja selleks me teeme nii projektid kui eraldatakse ka vahendeid hoonete renoveerimiseks, need on kaks asja, mida me teeme.

Lisaks on  selles energiamajanduse arengukavas eraldi peatükk, mis, ma kahtlustan, on nüüd  Urve Palole südamelähedasem ja minu kolleegi Liisa Oviirile südamelähedasem, on üürikorterite temaatika. Aga seda projekti ja seda ideed kaitsevad nemad ise, mina võib-olla ei oska seda väärikate argumentidega sellisel kujul kaitsta. Minul on väike eriarvamus selle koha pealt, kuidas riik elamufondi peaks suhestuma.

 

Juhataja
Aitäh ja lõpetame pressikonverentsi.

 

Lõpp

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-