Valitsuse pressikonverents, 8. aprill 2021

08.04.2021 | 11:46

Valitsuse virtuaalsel pressikonverentsil (Teamsi keskkonnas) osalesid ning ajakirjanike küsimustele vastasid riigihalduse minister Jaak Aab, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt, tervise- ja tööminister Tanel Kiik, sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo ning peaminister Kaja Kallas. Pressikonverentsi salvestus on järelvaadatav: https://youtu.be/AtDWq5bWH6s
    • Jaga

Juhataja Eero Raun
Lugupeetud ajakirjanikud! Hea Eesti avalikkus! Me alustame taas valitsuse pressikonverentsi. Teeme seda taas täisvirtuaalselt, Teamsi keskkonnas, et vähendada kontakte ja haigestumisriski.

Tänasel pressikonverentsil osalevad riigihalduse minister Jaak Aab, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt, tervise- ja tööminister Tanel Kiik ning sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. Võimalik, et meiega liitub poole pealt ka peaminister Kaja Kallas, aga praegu on ta veel riigikogus kõnepuldis.

Minister Jaak Aab, palun!

Jaak Aab
Tere päevast! Kõigepealt, tänane valitsuse istung ja osaliselt ka kabinetinõupidamine oli minu juhtida, kuna Kaja Kallas on riigikogus tegemas poliitilist avaldust ja selgitamas aktuaalseid küsimusi. Ta teeb seal ka ühe ettepaneku, mida me ka kabinetinõupidamisel vähemalt põgusalt arutasime.

Kõigepealt istungist. Istungi päevakorras oli kokku 10 punkti. Me jõudsime otsusele järgmistes punktides.

Me kiitsime heaks raha eraldamise erakondade rahastamise järelevalve komisjonile, 17 200 eurot. See raha eraldatakse infosüsteemi uuendamiseks, sest erakondade rahastamise järelevalve komisjoni infosüsteem on juba päris vana ja uus infosüsteem võimaldab kindlasti teha seda tööd efektiivsemaks ja paremaks. Teisest küljest võimaldab see erakondadel efektiivsemalt ja operatiivsemalt vajalikku infot erakondade rahastamise järelevalve komisjoniga jagada.

Valitsus kiitis heaks COVID-19 piirangute kompenseerimise ja ministrite meetmete eelnõud. Need on eelduseks 2021. aasta lisaeelarve vahendite valdkondlikuks jagamiseks. Põhiliselt kaks valdkonda: ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri ning kultuuriministri määruste eelnõud. Ettevõtluse abipakett, mille esitas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister, selle suurus on 44 miljonit eurot. Kultuuri- ja spordivaldkonna abipaketi suurus on 42 miljonit eurot.

Üldisemalt, üldmääruse ja meetmete määruste puhul on valitsus võtnud eesmärgi, et need määrused on valitsuses ära kinnitatud, selge see, et need hakkavad kehtima ja vastavaid toetusi hakatakse välja maksma siis, kui lisaeelarve on riigikogus vastu võetud. Aga osa meetmete puhul tuleb küsida ka võimalikku riigiabiluba.

Nii et kui need määrused on leidnud kinnitust, siis saab küsida Euroopa Komisjoni käest neid tingimusi, kas sellised meetmed on võimalikud ja millistel tingimustel need on võimalikud, et ei tekiks riigiabi küsimustega konflikte ega probleeme ning need läbirääkimised oleks tehtud või vähemalt esialgsed hinnangud neile saadud enne lisaeelarve vastuvõtmist.

Kultuuri- ja spordisektori toetused. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister saab täna pressikonverentsil oma toetusmeetmetest ise rääkida, aga kultuuri- ja spordisektori toetustest mõned infokillud ja faktid, mida on küll ka avalikkusele tutvustatud.

Kultuurikorraldajatele planeeritud toetuste maht on kokku 25 miljonit eurot, spordivaldkonnale 4,2 miljonit eurot. Toetused on ette nähtud ka lepinguliste suhetega töötajatele ja väikeettevõtetele, mis on erinevad lepingulised suhted, ei ole kõik sellised töölepingusuhted, mida toetatakse töötukassa abil palgatoetuse näol. Nende erisuste suhtes on kultuuriministeeriumil võimalik toetada ka neid, kes ei lähe töötukassa palgatoetuse alla.

Lisaeelarve pakett toob olulise toe 6,7 miljoni ulatuses tugiteenuste pakkujatele ning vabakutselistele. Siin on väga oluline, et koos riigieelarve eelnõuga muudetakse ka loovisikute ja loomeliitude seadust, mis võimaldab neid toetusi välja maksta.

Väga olulised on ka abipaketi raames tehtavad otsetoetused raamatukogudele, näiteks laste ja noorte lugemisharjumuse edendamiseks ning autorihüvitise fondi suurendamiseks. Täpsemad tingimused on kindlasti valmis selleks ajaks, kui lisaeelarve on vastu võetud ja on võimalik vastavaid toetusi taotleda.

Kõrghariduskvalifikatsioonide tunnustamine oli ka üks päevakorrapunkt. Valitsus kiitis heaks kõrghariduskvalifikatsioonide automaatse tunnustamise lepingu eelnõu ning andis haridus- ja teadusministrile volituse selle allkirjastamiseks. Lepinguga muutub automaatseks Belgias, Hollandis ja Luksemburgis, aga ka Lätis ja Leedus väljastatud kõrghariduskvalifikatsiooni tunnustamine. See muudab lihtsamaks nendes riikides õpingute jätkamise ja ka tööalase liikumise.

Otsustasime valitsuses ka kaitseministeeriumi kantsleri küsimuse. Kuna senine kantsler Kristjan Prikk kandideerib teisele ametikohale, suursaadikuks Ameerika Ühendriikides, siis nimetas valitsus ministeeriumi uueks kantsleriks kaitseministri ettepanekul Kusti Salmi. Kusti Salmil on olemas kaitsevaldkonnas nii kaitse-, võimehangete kui ka rahvusvahelise koostöö kogemus. Seni juhtis Kusti Salm kaitseinvesteeringute keskust. Nüüd on ta nimetatud kantsleriks.

Otsustasime ka Põltsamaa päästekomandole eraldada raha, see tähendab siseministeeriumile, selleks et Põltsamaa päästekomando saaks muretseda uue põhiauto. Ka uudistest käis läbi, et auto sattus operatiivväljasõidul raskesse avariise ja muutus seetõttu kasutuskõlbmatuks. Seega tuleb hankida Põltsamaa päästekomandole uus auto.

Lisaks kiitis valitsuse heaks seisukohad eurorühma ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 16. aprilli 2021. aasta mitteametlikul videokohtumisel.

Ja nüüd, tulles kabinetinõupidamise juurde, meil on nii teisipäeval kui ka neljapäeval alati viimasel ajal olnud päevakorras COVID-19ga seotud koroonaviiruse kriisiga seotud punkt, milles on olnud ka mitmed alapunktid. Tänane põhipunkt oli ühiskondliku kokkuleppe koroonaviirusega elamiseks ehk nn valge raamatu tutvustamine. Riigikantselei tutvustas meile seda.

Natukene ajaloost. Kriisist väljumise strateegiate üle on arutletud ka eelmises valitsuses juba eelmisest sügisest. Mõned ministeeriumid on jõudnud ka teha sellised konkreetsemad dokumendid, näiteks haridus- ja teadusministeerium. Riigikantselei ettepanek oli koostada väljumisstrateegia. Need alused esitati ministeeriumidele ja ministritele peaaegu kohe peale uue valitsuse ametisse astumist. Sellega on tehtud tööd.

See dokument, mis läheb nüüd avalikule arutelule – seda tutvustas täna peaminister ka riigikogus –, on kokkulepe, kuidas nii lähimas perspektiivis kui ka pikemas perspektiivis hakkama saada nende mõjudega, mille on tekitanud koroonaviiruse pandeemia. Kindlasti selle juures on põhiline või aktuaalne huvi ka see, et kui me jõuame oma nakatumisnumbritega, haiglates olevate inimeste arvuga ja haigete arvuga mingile tasemele, siis kas ja kuidas on võimalik ühiskonda avada.

Ma arvan, et iseenesest ei ole ka valitsuses eriarvamusi selles suhtes, et me tahame ühiskonda avada. Kui me oleme saavutanud nüüd nende piirangute tulemusel ja Eesti inimeste tubli pingutuse toel selle taseme, et on võimalik hakata riiki avama ja piiranguid leevendama, siis me seda ka teeme. Täpsem ja põhjalikum arutelu nende numbrite üle ja leevenduste üle tuleb tõenäoliselt järgmine nädal. Ka peale lõunat me küll ka selle küsimuse üle veel arutleme.

Tegelikult esialgsed valge raamatu ettepanekud, mis on seal kirjas, tehakse ka avalikuks, et kõik saaksid oma arvamust avaldada, nii esindusorganisatsioonid, tööandjad, töövõtjad, ettevõtjad, kohalikud omavalitsused kui ka ministeeriumid. Praegu on niisuguseks ajaraamiks pandud see, et üldised viiruse mõjude leevendamise ja sellest väljatulemise põhimõtted me sooviksime saada siis eri osapooltelt järgmiseks reedeks. Ehk aega on veidi üle nädala. Need ohutasemed ja täpsemad numbrid me räägime veel täna üle ja tõenäoliselt täpsustame seda kõike järgmisel nädalal.

Ohutasemete numbrite juures tuleb kindlasti arutelule see, mis saab peale 25. aprilli, sest praegu on olemasolevad piirangud otsustatud sinnamaani, ehk siis otsustame, kas 26. aprillist midagi muutub.

Ma usun, et väljendan siin kogu valitsuse arvamust. Järk-järgult, vastavalt sellele, milline ohutase meil on, kui palju meil on nakatumisi, kui palju meil on haiglates haigeid ja milline on nakatumiskordaja, tuleb need numbrid kõik täpsemalt üle vaadata ja otsustada, kuidas nende tasemetega edasi liikuda.

Kindlasti ei saa lähtuda päris täpsest numbrist, seal on kindlasti numbrite vahemikud. Aga täpsemalt tuleme selle arutelu juurde veel tagasi, kuidas need ohutasemed mõjuvad leevendusele, järgmisel nädalal.

Üldine seis. Tanel Kiik, töö- ja terviseminister räägib kindlasti sellest, milline on praegu nakatumine ja mis olukord on nakatumiskordajatega. Ma tunnustan kõiki Eesti inimesi ja ettevõtjaid. See ei ole olnud kerge aeg, ei ole lihtne nendes piirangutes elada, aga tänu meie ühistele pingutustele on nakatumiskordaja jõudnud alla 0,8. See oligi esialgu nende piirangute kehtestamise eesmärk.

Kui me jätkame sellel mõistlikul kursi, siis teisedki numbrid alanevad, nagu me praegu statistikast näeme, ja tõesti me jõuamegi selleni, et me saame peale praegust tähtaega hakata piiranguid järk-järgult leevendama.

Mis see ilus eesmärk siis on? Ilus eesmärk on jõuda jaanipäevaks selleni, et me elame suhteliselt normaalset elu. See võib tunduda pikk eesmärk, aga kindlasti järk-järgult elu avaneb ja olukord leeveneb. Nii et loodame, et meil ei ole tagasilööke. Sellepärast me ka nende otsuste juures jälgime olukorda ja teeme seda vastutustundlikult nii valitsuse poole pealt kui ka kõigi inimeste ja ettevõtjate poole pealt. Selleks me ootame ka sellesse dokumenti ettepanekuid, kuidas on võimalik seda teha ja millistes tingimustes me saame avatud elu poole liikuda.

Üldiselt ja lühidalt ongi minu poolt kõik. Annan sõna edasi teistele.

Juhataja
Aitäh! Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt, palun!

Andres Sutt
Aitäh, Eero! Tere tulemast kõigile minu poolt ka! Nii nagu siin enne juttu oli, kiitsime tänasel istungil heaks ettevõtluse neljanda kriisipaketi tingimused. Abipakett kokku on 44 miljonit eurot, millest 19 miljonit on mõeldud jaekaubandussektorile ja 25 miljonit on mõeldud laiemalt turismisektorile.

Nende meetmete eesmärk ongi toetada neid sektoreid, kelle tegevus on märtsis-aprillis olnud piirangute tõttu kõige rohkem mõjutatud. Need meetmed on mõeldud just püsikulude osaliseks katmiseks. Lisaks on ka palgakulud, mida toetatakse töötukassa meetmest. Nii et siin on jutt siis tegevuskuludest, mille hulka lähevad näiteks üüri-, kommunaal- ja turvakulud jms.

Me räägime kokku seitsmest sihtgrupist: majutus-, toitlustus- ja reisiettevõtjad, spaad, veekeskused, nõupidamiste ja messide korraldajad, turismiteenuste pakkujad, sõitjate maismaa- ja juhuvedusid teostavad ettevõtjad ning jaekaubandusettevõtted.

Selle toetuse suurus on siis sihtgrupipõhine, on kindel protsent 2021. aasta märtsi ja aprillikuu tegevuskuludest, mis on kohandatud ettevõtte enda käibe langusega. On ka maksimumpiir, millest toetus ühele ettevõttele suurem ei saa olla, see on 300 000 eurot. Need toetustaotlusvoorud avab EAS maikuus, eelduseks on lisaeelarve vastuvõtmine ja Euroopa Komisjonilt riigiabiloa saamine.

Toetust saavad taotleda ka kõik need ettevõtjad, kes on juba eelnevalt kriisitoetusi saanud. Taotlemine on vooruline, nii nagu ma olen varem ka rääkinud, nobedate näppude ringi enam ei kasutata.

Ütlen veel nii palju ka infoks, et täna kella neljani saab esitada EASile taotlusi turismisektori toetusele nn kolmanda kriisipaketi meetmete jaoks. See taotlusvoor on olnud avatud juba ühe nädala, selle abipaketi suurus on 9,7 miljonit eurot ning see on suunatud majutus- ja reisiettevõtetele, Tallinna vanalinna toitlustusettevõtetele, Eesti käsitöö- ja suveniiripoodidele ja Eesti disaini müüjatele. Eilse seisuga oli EASile esitatud 650 taotlust. Need lähevad veel EASile hindamiseks ja me loodame, et väljamakseid saab teha juba aprilli lõpus.

Viimane asi. Kiitsime valitsuses heaks toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärk on lihtsustada ohtlike toodete ligipääsu piiramist Euroopa Liidu turule ja nende sealt kõrvaldamist. Selleks antakse järelevalveasutustele nagu tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet, terviseamet, transpordiamet, keskkonnaamet ja nii edasi juurde tööriistu, et oleks tagatud toote ohutus.

Minu poolt praegu kõik. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Tervise- ja tööminister Tanel Kiik, palun!

Tanel Kiik
Lugupeetud ajakirjanikud, tervist ka minu poolt! Täna tõesti oleme jõudmas sinna faasi, kus me saame hakata järk-järgult arutama piirangute leevendamist. Loomulikult, seda saame teha ainult tänu sellele, et Eesti inimesed on vastutustundlikult ja terviseteadlikult käitunud.

Me näeme, et nakatumise näitaja, mis oli oma tipptasemel, kui kahe nädala näitaja oli 1553 100 000 elaniku kohta, on tänaseks langenud 900 peale ja see langustrend tegelikult jätkub, kui vaadata seitsme päeva pilti. Hästi oluline on loomulikult seda hoida, et tõepoolest aprilli lõpus, kui seniste piirangute kehtivus põhiosas lõppeb, oleks võimalik neid osaliselt leevendada.

Nii nagu varasemalt oleme öelnud, ei saa kindlasti teha kõike korraga. Samadest põhimõtetest lähtub tegelikult ka täna esitatud nn valge raamat ja ka laiemalt valitsuse arusaam piirangute leevendamisest.

Me ei soovi mingil juhul tekitada olukorda, kus juba korra leevendatud piiranguid tuleb hakata vastu suve taas kehtestama. Ehk kõike tuleb teha samm-sammult, nii nagu sõidukiga vaikselt välja tagurdades parklast või mis tahes muust kohast. Seda ei saa teha sellise hooga, nagu on võimalik piiranguid kehtestada.

Vaadates laiemalt ka COVID-19 näitajaid, siis ootuspäraselt on nüüd hakanud langema ka haiglaravi koormus. See on küll jätkuvalt väga kõrge, ei tasu siinkohal mingit valearusaama tekitada, sest üle 600 patsiendi on ikka väga suur arv, see toob haiglatele palju lisatööd ja tegelikult piirab plaanilise ravi kättesaadavust. See kõik tähendab, et haiglatel tuleb veel pikalt väga suures osas keskenduda just nimelt COVIDi patsientidele. Aga see langustrend on siiski olnud väga selgelt nähtav. Tipp oli näitaja 727, nüüd me oleme sealt üle 100 patsiendi võrra alla tulnud ja loodame loomulikult, et lähinädalatel see langustrend isegi hoogustub, kuna nakatumise tase läheb alla ja vaktsineerituse hõlmatus just eeskätt nõrgemate ühiskonnagruppides kasvab.

Tahtsingi jõuda siit edasi vaktsineerimiseni. Vaktsineeritute üldarv Eestis on hetkel 308 633. See tähendab seda, et esimese vaktsiinidoosi või vähemalt ühe vaktsiinidoosi on saanud 236 598 inimest ja nendest 72 035 on vaktsineerimise kuuri lõpetanud.

Tegelikult võib öelda, et täiskasvanutest on juba üle viiendiku vaktsineerimise võimaluse saanud. Arvestades ka seda, kui palju on haiguse läbi põdenuid, võib antikehade vaates öelda, et me oleme pea poolel teel nii-öelda karjaimmuunsuse eesmärgi saavutamisele. Ehk siht on jõuda 70 protsendi tasemeni. Kui liidame kokku vaktsineeritud ja teadaolevalt läbi põdenud, siis tegelikult neid on üle 30 protsendi täisealisest elanikkonnast. Aga loomulikult, eesmärk on saavutada üle 70 protsendi, et võimalikult selgelt ka viiruse levikut edaspidistel kuudel ja sügisperioodil ohjata.

Vaktsineerimise tempo kasvab. Me teame seda, et vaktsiinikogused, mis Eesti riiki jõuavad, on teises kvartalis märkimisväärselt suuremad, kui need on seni olnud. Ehk esimese kvartaliga võrdluses vaktsiinitarned teises kvartalis ligi kolmekordistuvad. Me arvestame suurusjärgus miljoni vaktsiinidoosiga neljalt erinevalt tootjalt. Ei ole välistatud, et neid tootjaid võib veel lisanduda, kui näiteks CureVac või Novavax peaks samuti teise kvartali jooksul müügiloa saama ja tarneid alustama.

Nii et see on ka üks põhjuseid, miks me sotsiaalministeeriumis otsime eraldi vaktsineerimise projektijuhti. Projektijuht peaks aitama eeskätt suuremate tarnete, tihtipeale ka ebastabiilsete tarnegraafikute korral lahendada vaktsineerimiskeskuste rajamise ja avamisega seonduvaid küsimusi ja vajaduse korral operatiivselt vaktsiine ringi suunama. Ta peaks tagama ka selle, et me liigume hõlmatuse mõttes edasi võimalikult ühetaoliselt, nii et meil ei tekiks maha jäänud maakondi või piirkondi, vaid me suudaksime tagada eeskätt eakatele kaitse COVID-19 haiguse vastu, aga hiljem laiemalt kogu elanikkonnale, et sellest kriisist reaalselt väljuda.

Kui me räägime riskirühmade vaktsineerimisest, eeskätt praegu üle 70-aastastest, aga ka vahemikust 60–70 eluaastat, siis siin tegelikult võib öelda, et senine praktika ja ka laiem terviseloogika on näidanud, et kõige olulisemad lülid ja täiesti asendamatud lülid on perearstikeskused. Perearstid ja pereõed on praeguseks teinud ligi 60 protsenti kõigist vaktsineerimistest ja kui räägime just eakate hulgast, siis on see protsent veel märkimisväärselt kõrgem, sest ülejäänud 40 protsendi hulgas on kõikvõimalikud eesliinitöötajad, väga palju hooldekodude vaktsineerimisi ja muid. Kui me tahame jõuda Eesti elanikeni, eeskätt eakateni, siis siin kahtlemata jääb raskuskese ja kandev roll perearstikeskustele.

Aga kui me räägime mais ja juunis ning suvekuudel toimuvast laiema elanikkonna vaktsineerimisest, siis siin on kindlasti omal kohal vaktsineerimiskeskused, nii et inimesed, eelkõige nooremad inimesed, kes on tõenäoliselt mobiilsemad ja kellel võib-olla ei ole ka nii suurt soovi eelnevalt perearstiga põhjalikult konsulteerida, saavad ennast vaktsineerida lasta keskustes. Loomulikult jääb endiselt avatuks ka perearstide juures vaktsineerimise võimalus kõigile huvilistele.

Samuti tahtsin põgusalt rääkida vaktsineerimise kajastamisest avalikkuses. Me peame kõik mõistma, et tervishoid ja üldse inimese terviseandmed on väga isiklik asi. Ma arvan, et on ainuõige, kui me austame iga inimese otsust ja valikut ennast vaktsineerida lasta, ise otsustada, millal seda teha. Loomulikult, kui inimene konsulteerib tervisetöötajaga ja peab vajalikuks oma vaktsineerimist edasi lükata, peab vajalikuks teha seda muul ajal, siis on see tema suveräänne õigus ja seda ei saa kindlasti pahaks panna.

Täpselt samuti on tekkinud kohati skisofreeniline olukord, kus tehakse kriitikat inimestele, kes ei ole lasknud ennast vaktsineerida, ja küsitakse, miks nad vaktsineerima ei läinud, aga samal ajal tehakse kriitikat ka neile, kes seda teha otsustasid. Siis tekib väga palju küsimusi laiemalt elanikkonnas ja ka eesliinitöötajate hulgas, et mis siis õige valik on. Ükskõik kumba teed, ikka saad pärast pahandada. Ma arvan, et iga inimene, kes otsustab lasta ennast vaktsineerida, teeb õige otsuse, aitab seeläbi COVID-19 riski vähendada, hoida enda tervist ja kaitsta teiste tervist.

Väga hästi mõistan ka neid nooremaid inimesi, kes tegelikult seda võimalust soovivad ja võimaluse korral seda kasutavad. Aga loomulikult, fookus on praegu eeskätt eakatel, eeskätt riskirühmadel ja väiksemal määral eesliinitöötajatel ning peagi jõuame laiema elanikkonnani.

Kui me räägime nüüd viimasel ajal kõige enam küsimusi tekitanud AstraZeneca vaktsiinist, siis siin on andnud põhjalikud selgitused riiklik immunoprofülaktika ekspertkomisjon. Tegelikult ravimiohutuse küsimusi ja vaktsineerimise küsimusi tervikuna ei hakka kunagi otsustama poliitikud enda tarkusest. Siin tuleb loomulikult kuulata eksperte.

Kui me räägime riiklikust immunoprofülaktika ekspertkomisjonist, siis seal on koos Eesti juhtivad immunoloogid, Eesti juhtivad tervishoiuvaldkonna eksperdid ja vastutavad riigiasutused. Nende arutelude tulemus on küll soovituslik, aga tervishoiuvaldkonnas igal juhul mõistlik arvesse võtta.

AstraZeneca vaktsiini puhul Eestis kehtib loogika, et kõik pooleliolevad kuurid jätkatakse, sealhulgas minu oma, vastavalt graafikule kas kaheksa, 10 või 12 nädalat, mis täpselt on tervishoiutöötajaga kokku lepitud. Kui inimesel ei ole ilmnenud tõsisemaid tervisemuresid pärast esimest vaktsineerimist, pole alust arvata, et need ilmnevad pärast teist vaktsiinidoosi. Samasugust loogikat kasutab enamik Euroopa riike.

Samal ajal on riiklik immunoprofülaktika ekspertkomisjon praegu andnud soovituse mitte alustada uusi alla 60-aastaste inimeste vaktsineerimisi, vaid keskenduda eakamate sihtrühmale. Eakamatele keskendumine on igati mõistlik, see läheb kokku ka üleüldise põhimõttega kaitsta enim neid, kes on COVID-19 haigusest rohkem ohustatud. Loomulikult vaadatakse ka pingsalt Euroopa ravimiameti arvutusi ja jälgitakse Euroopa Liidu terviseministrite nõupidamisi.

Loomulikult, tervishoiutöötajatel on patsiendiga konsulteerides alati võimalik kasutada AstraZeneca vaktsiini ka edaspidi nooremates vanuserühmades. Lihtsalt inimesed peavad olema teadlikud nendest küll väga harva esinevatest tõsisematest kõrvaltoimetest ja oskama neid ära tunda ehk vajaliku konsultatsiooni eelnevalt läbima. Aga alla 60-aastaste vaktsineerimine AstraZeneca vaktsiiniga on lähiajal pigem erand ja seda kasutame siiski eakamate sihtrühmade puhul, nii nagu tegelikult ka teiste vaktsiinidega.

Eks valitsuse tasandil tuleb nüüd otsustada, kuidas me lähme edasi eesliini vaktsineerimisega. Me jõuame nende teemade aruteluni täna pärastlõunasel kabinetinõupidamisel.

Põgusalt annan ülevaate ka Euroopa Liidu terviseministrite nõupidamisest samal teemal. Ehk nii nagu Eestis on AstraZeneca vaktsiiniga seonduva kohta olnud palju vastukäivat infot ja vastuolulisi uudiseid – mul on väga kahju, et nii on läinud –, on sarnases olukorras oldud sisuliselt kogu Euroopas. On riike, kes on sellega vaktsineerimise ajutiselt lõpetanud, siis taastanud, on seatud algselt vanuseline ülempiir, siis jälle alampiir.

Mitmes mõttes sarnaselt on käitunud ka Eesti, kuigi me pole olnud kordagi nii mustvalged, et me oleks selle vaktsiini kasutamise päris peatanud. Ma arvan, et see on olnud õige otsus, arvestades epidemioloogilist olukorda, arvestades vaktsiini kõrget efektiivsust ja sellest saadavat kasu rahva tervise kaitsel. Aga Euroopa terviseministrite nõupidamisel tõesti püüdsime eile jõuda ühise arusaamani, ühise otsuseni, kuidas võiks edasi liikuda.

Väga kõrge ootus tegelikult on Euroopa Liidu riikidel Euroopa ravimiametile. Loodetakse, et sealt antakse selgem ja ühetaolisem suunis, sest praegu kehtib paraku Euroopa Liidu riikides väga palju erinevaid lähenemisi. On riike, kes teevad AstraZeneca vaktsineerimisi kõigis vanuserühmades, on riike, kes ei tee neid hetkel üldse, ja on päris palju riike, võib öelda kasvav hulk riike, kes on kehtestanud kas vanuselise soovituse või lausa ülempiiri. See vanusevahemik on olnud 55–65. Erandiks on siin Suurbritannia, kes teatas, et üle 30-aastastele pakutakse muid vaktsiine.

Eks siin on neid lähenemisi erinevaid. Arusaadavalt see tekitabki inimestes küsimuse, mis siis see õige number on ja mis see õige loogika on, nooremad või vanemad või kõik ühiskonnagrupid. Me lähtume siin tõesti riikliku immunoprofülaktika ekspertkomisjoni ekspertiisist, mis tugineb paljuski Euroopa ravimiameti tagasisidele ja teiste riikide praktikale. Sarnase vanusepiiri on kehtestanud näiteks Saksamaa.

Igal juhul tuleb nüüd rahulikult läbi mõelda, kas me suudame Euroopa tasandil kokku leppida ühetaolise lähenemise. See oli eile üks peamine taotlus. Ka mina oma sõnavõtus tõin selle välja, et praegu me tekitame inimestes segadust, kui iga riik otsustab ise ja naaberriikides on erinev praktika. Kas või meie enda lähedased Põhjamaa riigid, Soome ja Rootsi on öelnud 65+, Lätis ei ole vanusepiiri, Eestis on aga 60 see soovituslik piir. Inimestel on loomulikult raske sellises olukorras orienteeruda.

Mul on, jah, siiralt kahju, et me sellises olukorras oleme. Me püüame siin jõuda konsensusele 27 riigiga ja Euroopa ravimiametiga. Eilses vestluses oli näha, et me veel selleni kahjuks ei jõudnud.

Nüüd räägin paari sõnaga vaktsineerimise edasisest tempost. Oleme ennegi viidanud, et riiki on oodata suurusjärgus miljon vaktsiinidoosi, mis tähendab seda, et oleme seadnud sihiks aprilli lõpuks tagada 70+ vanusrühmas 70-protsendiline hõlmatus, mis annaks võimaluse liikuda järk-järgult järgmiste vanuserühmade juurde.

Nagu öeldud, juba praegu on tehtud nooremates vanuserühmades vaktsineerimisi, eeskätt vanusevahemikus 60–70, mis on samuti haiglaravi vaates ohustatud rühm. Igal juhul annab üle 70-aastate vaktsineeritud inimeste kõrge hõlmatus meile võimaluse mais-juunis järk-järgult alustada juba laiema elanikkonna vaktsineerimist.

Jätkuvalt on jõus eesmärk ja lubadus pakkuda kõigile Eesti elanikele, täiskasvanud inimestele, kes seda soovivad, võimalust lasta ennast vaktsineerida vähemalt ühe doosiga teise kvartali jooksul. Suvel keskendume juba üha enam teise doosiga vaktsineerimisele, et tagada inimestele pikaajalisem kaitse ja suurem efektiivsus.

Numbrid, tarnemahud hetkel seda kõike meile võimaldavad. Loomulikult peame tihedalt läbirääkimisi ka vaktsiinidooside tarnete kiirendamiseks. See ootus on üle Euroopa. Ka Eesti on siin väga aktiivne.

Anname endast parima, et hoida hetkel Eesti kõrget kohta Euroopa Liidu vaktsineerimise edetabelis. Oleme praegu seal kolmandal kohal ja ma arvan, et see on siht ja koht, kuhu võiksime jääda ka edaspidi. Aitäh!

Juhataja
Aitäh. Palun, sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo!

Signe Riisalo
Aitäh, Eero! Kena keskpäeva kõigile! Valge raamat, millest siin juba mitmel korral juttu on olnud, sisaldab kuut eesmärki. Üks kuuest olulisest eesmärgist on vaimse tervise toetamine. Ma natuke avaksingi seda maailma.

Me oleme harjunud endale ja oma lähedastele väga kõrgeid nõudmisi seadma, aga praeguses kriisiolukorras on kõige olulisem võime olla paindlik ja kohanemisvõimeline. Seetõttu ei ole lastele õppimises või ka teistele lähedastele ja pereliikmetele vast kõige targem kõige kõrgemaid ootusi seada.

Enda ja oma lähedaste heaolu toetamine on praegu äärmiselt oluline. Miks see on oluline? Sellepärast, et ka viimased COVID-19 seireuuringu andmed näitavad, et kolmandik elanikkonnast on kõrgendatud stressis ja neil esinevad ka depressiooni sümptomid. Pooled elanikkonnast kogevad vaimset kurnatust.

Sellest ei maksa võib-olla ennast liiga ära hirmutada, sest eneseabimehhanismid on olemas ja osa inimesi saab väga hästi hakkama, isegi ilma kõrvalise abita. Seda enam, et teatav ärevus sellises kriisiolukorras on ka inimeste käitumise puhul üsna normaalne, see on selline kaitserefleks. Kõige tähtsam siin on eneseabioskusi lihvida ja selleks on võimalik tuge saada nii veebilehelt peaasi.ee kui ka abiliinidelt. Riigina püüame siis täiendavalt pakkuda psühholoogilist abi, seda nii perearstide teraapiafondi kaudu kui ka kriisitelefonide kaudu.

Murelikuks teeb tegelikult noorte vanuserühm, kus kurnatuse sümptomeid ning ärevuse ja depressiooni sümptomeid on 56 protsendil noortest. Ja koguni 72 protsenti on märkinud kergemaid sümptomeid.

Aga eelmisel nädalal lastega või noortega kohtudes kuulsime me ka seda, et lapsed muretsevad oma vanemate pärast. Ja nüüd, kui, nagu me teame, järgmise nädala lõpust algab ka koolivaheaeg, on perekonnad veelgi suurema surve all.

Teen natukene ka reklaami. Järgmise nädala kolmapäeval toimub noortele suunatud pressikonverents, kus osalevad Tanel Kiik, Liina Kersna, terviseametist Mari-Anne Härma ja mina. Noored saavad juba praegu Slido keskkonnas sinna küsimusi esitada, me püüame neile vastata ning anda nõu, kuidas koolivaheaega veeta ennast ja teisi hoides.

Eesliin on samamoodi murekoht. Me oleme koostöös terviseameti ja haiglatega kaardistamas neid häid kogemusi, mis on näiteks PERHil, et neid siis jagada juba selliste praktiliste juhenditena kõikidele tervishoiuteenuse osutajatele.

Ma tänan väga eraalgatust Saaremaa haigla toetusfondi PAI kampaania eest ja tunnustan kõiki neid inimesi, kes on juba selle kampaaniaga liitunud ja oma annetuse teinud.

Mis veel? Sotsiaalministeeriumis on meil loodud staap, et vaimse tervise teemadega iga päev aktiivselt tegeleda. Staapi nõustab mõttekoda, kus on oma ala kõik spetsialistid, alates teadlastest ja riigiametnikest ning kindlasti ka kolmas sektor. Nendega koos on väljatöötamisel juhised tööandjatele selle kohta, kuidas oma organisatsioonis inimesi aidata ja nende toimetulekut tõsta. Meil on kavas ka strateegiliste partneritega kohtumine järgmisel nädalal, et vaadata, kuidas kolmas sektor kriisis oma sihte ja tegevusi planeerib teistsugusel viisil.

Nüüd kohe ja praegu lisaeelarve toel oleme me saanud perearsti teraapiafondi suurendada. Ma väga palun, et kohalikud omavalitsused, kes tasandusfondi kaudu nüüd 15 miljonit eurot lisaressurssi saavad, näeksid teravdatud pilguga just neid vaimse tervise muresid, et toetada vanemlust, vanemaealiste kogukonnateenuseid ja distantsõppel olevate laste vanemaid. Kõik inimesed ei vaja psühhiaatrit ega ka mitte kliinilist psühholoogi. Inimlik tugi ja kogukonnateenus on paljudel juhtudel piisav abi. Aga me peame märkama ja abi osutama.

Loomulikult riigieelarve läbirääkimiste käigus me teeme täiendavaid ettepanekuid selleks, et tagada abi pakkumine inimestele. Meie kõige suurem mure on spetsialiseerunud inimressursi puudus ehk kliiniliste psühholoogide, aga ka psühholoog-nõustajate puudus. Sinna me püüame täiendavat ressurssi ka saada.

Mõned head uudised veel. Kuulmispuudega inimestele on sotsiaalkindlustusameti abiga Skype’i keskkonnas avatud kaugtõlkeliin, mida senisest suuremas mahus saab kasutada individuaalseks konsultatsiooniks ja nõustamiseks, sealhulgas abiliinidele helistamiseks.

Lõpetuseks kõigile: mõelge iseenda ja oma lähedaste peale, julgege märgata ja abi otsida, katsuge rohkem liikuda värskes õhus ning magada ja süüa korralikult. Aitäh teile praegu!

Juhataja
Aitäh minister Riisalole! Meiega on nüüd liitunud ka peaminister Kaja Kallas. Tema on alates kella 10st olnud riigikogus, kus teemaks on ühiskonnaelu korraldamise kava koroonaviiruse leviku tingimustes. Kaja Kallas ei ole osalenud valitsuse istungil ja kabinetiistungil ja siiamaani ka meie pressikonverentsil.

Niisiis, sõna on peaministril. Palun!

Kaja Kallas
Aitäh! Tõepoolest, mul oli meeleolukas hommikupoolik riigikogus, kus ma tutvustasin valget raamatut, mille me saadame täna konsultatsioonideks nii riigikogu fraktsioonidele kui ka organisatsioonidele, keda piirangud puudutavad.

Milleks see vajalik on? Me oleme selle koroonaviirusega elanud juba üle aasta. Ja me oleme selle käigus õppinud, et ega see viirus kuhugi ei kao. Loomulikult me peame tegelema vaktsineerimisega, et järjest enam inimesi tuua sellest veskist välja, aga me peame tegelema ka sellega, et kui tulevad uued tüved või asjad arenevad, siin on meil endiselt vaja teada, mis on ühiskonna ohutase.

See valge raamat on alusdokument diskussioonide alustamiseks. See mõte on selles, et me väldiksime ühiskonna kinni- ja lahtikeeramist ning iga valdkond, keda piirangud üldiselt siiamaani on puudutanud, saaks ka eneseregulatsiooni meetmetega võtta juba ennetavalt vastu samme, et ohutaseme tõus ära hoida. Samuti on vaja seda selleks, et iga inimene teaks, mida ta peab siis tegema, kui ohutase on näiteks kollane või oranž.

Ma usun, et paljudes on see igapäevaste numbrite jälgimine tekitanud ärevust. Ja inimesed tahavad teada, millal midagi juhtub. Seetõttu me tahaksime tulevikuks luua sellist lihtsamat süsteemi, nii et inimesed peavad ainult jälgima seda, milline on ohutase, ja vastavalt sellele teadma, kuidas nad selles ohutasemes käituma peavad. Need ohutasemed, need numbrid, millal on ohutase roheline, kollane või oranž, otsustab valitsus koostöös teadusnõukojaga, nii et me saaksime kuidagi selle koroonaviirusega elada.

See ei ole piirangute leevendamise plaan. Piirangute leevendamise plaan valmib koostöös riigi eri asutustega ja see peaks olema dokumendina järgmisel nädalal olemas. Tuleb kaks plaani: üks on lühiajaline, teine on pikaajaline.

Nüüd ma kutsun kõiki, riigiasutuste ja organisatsioonide kõrval ka kõiki vabaühendusi, ettevõtteid, esindusorganisatsioone ja huvirühmi avaliku konsultatsiooni käigus tegema ettepanekuid, mis puudutavad just nende enda valdkonda.

Ma usun, et ma võin küll kõigi eest öelda, et kõik on piirangutest väsinud. Me tahame vältida seda, et me peaksime jälle Eesti ühiskonna lukku keerama, seetõttu on meil selline ettepanek, mille avalikku diskussiooni me alustaksime nüüd.

Ma usun, et kuna meil tervise- ja tööminister oli ka pressikonverentsil, siis tema ilmselt vaktsineerimisest juba pikemalt rääkis, nii et ma seda ei hakka üle kordama. Olen valmis vastama küsimustele. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Ja jätkamegi ajakirjanike küsimustega. Olge nii head, kui soovite küsida, siis vajutage sellele käetõstmise märgile ja kindlasti vajutage sisse ka oma kaamera ja mikrofon, et me teid näeksime ja kuuleksime.

Mari Eesmaa, palun!

Mari Eesmaa, Delfi
Tervist! Mul on küsimus minister Tanel Kiigele. Tegite selle avalduse, et vaktsineerimise korraldamisele otsitakse projektijuhti. Kas te saate sellest äkki natuke täpsemalt rääkida: kes see inimene saab olema, kas ta on logistik, kas ta on meedik või mõne muu eriala inimene ja mis ajast ta peaks hakkama siis tööle? Aitäh!

Tanel Kiik
Aitäh küsimuse eest! Vaktsineerimise puhul tõesti, nagu põhjendasin, oleme jõudnud olukorda, kus need mahud kasvavad väga kiiresti. Teises kvartalis on riiki oodata umbes kolm korda rohkem vaktsiini, kui seni üldse jõudnud on. Samuti me teame, et suvekuudel tarnemahud tegelikult veelgi tõusevad, kuna lisandub uute müügiloa saanud vaktsiinide tarnijaid.

Praegune eesmärk on see, et olukorras, kus tarnegraafikud kipuvad olema hektilised, eeskätt AstraZeneca vaktsiini puhul, aga nii võib juhtuda ka teiste puhul, oleks meil võimekus operatiivselt avada uusi vaktsineerimiskeskusi, operatiivselt vaktsiine ringi suunata ja oleks ka selline inimene, kes tõesti selle maakondliku jaotuse kavaga täiskohaga tegeleks.

Arusaadavalt vaktsineerimise laiem korraldus, mis puudutab läbirääkimisi Euroopa Liiduga, ravimiohutust, valitsuse tasandil langetatud otsuseid, eelarveküsimusi ja kõike muud seesugust, on päris laialdane ja mahukas töö ning selle kõrvalt ei ole võimalik ei minul ega ka vaktsineerimise juhtrühma liikmetel niivõrd palju aega pühendada just nimelt operatiivsetele taktikaliste küsimustele, kui seda saaks teha eraldi projektijuht.

Ootused projektijuhile on tegelikult ka sellega sisuliselt kirjeldatud. Ei ole vältimatult vajalik, et ta peab olema tervishoiuvaldkonna haridusega inimene, küll aga peab ta selgelt tundma tervishoiuvaldkonna tööpõhimõtteid ja tööloogikat ning loomulikult peab ta olema võimeline ka väga kiiresti sisse elama toimuvasse, juba tehtud töösse ja tervishoiuvaldkonna osapooltega koostöösse.

Olen tegelikult sel teemal vestelnud juba mõne inimesega. Mis seal salata, on inimesi, kes on tahtnud mõtlemisaega, ja on ka inimesi, kes on loobunud. Ehk tegemist ei ole väga kerge väljakutsega.

Põhjus, miks me selle infoga välja tulime, on tõesti see, et selle kohta väga palju küsitakse, kas meil on plaanis, kas me oleme kaalunud ja nii edasi. Ka eile tegelikult Delfi pressikonverentsil selle kohta küsis. Nüüd saame öelda kõigile, et jah, me tegeleme sellega. Täna seda inimest veel leitud ei ole. Kindlasti peaks saama selle paika lähinädalatel, kuna me teame, et aprilli lõpus ja mais on oodata veelgi suuremaid vaktsiinitarneid ja rohkem suuremate vaktsineerimiskeskuste avamisi.

Kui me räägime aprillikuust, siis siin põhiosa tegelikult vaktsiinidest – võib öelda, et isegi valdav osa – läheb perearstikeskuste kaudu, kes ka teatavad, et tuleb tulla vaktsineerimisele.

Kirjeldasin enne eesmärki jõuda 70+ vanusrühmas 70-protsendilise ja enama hõlmatuseni Eesti maakondades. Selle saavutamiseks on kõige mõistlikum tee just nimelt perearstid ja pereõed, kes ilmselgelt suudavad kõige paremini kõnetada oma eakaid patsiente ja teisi riskirühma liikmeid, nendega vaktsineerimisi kokku leppida ja ka vajalikku nõu anda.

Projektijuhi nime loomulikult anname teada sellest hetkest, kui meil on olemas ametlik kokkulepe. Nagu juba viitasin, on meil mõned kohtumised toimunud, mõned kohtumised tulemas. Igal juhul avalikustame selle ka niipea, kui teame. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Viljar Voog Õhtulehest, palun!

Viljar Voog, Õhtuleht
Küsimus oleks samuti minister Kiigele. Eelostulepinguga ostis Eesti AstraZeneca vaktsiini poole elanikkonna tarbeks. Kui me nüüd piirame selle kasutamist 60+ vanuses, siis seda on umbes kaks korda rohkem kui ühe vaktsiinikuuriga katmiseks Eestis vaja on.

Kas selle eelostulepingu juures saab veel midagi muuta? Või kuidas garanteerida seda, et me ei kuluta raha asjade peale, mida meil tegelikult vaja ei ole? Aitäh!

Tanel Kiik
Aitäh! Siinkohal ma tsiteeriksin isegi hea meelega Andres Sutti, kuna ta hetkel vaatab videonurgas. Ta on väga õigesti öelnud, et praegu veel nähtavas tulevikus on igasugune vaktsiini soetamine ka majanduslikult mõistlik ja tasuv tegevus. Ehk tegelikult, nagu olen ka varem öelnud, kõige kallim valuuta turul ei ole praegu mitte dollar, euro ega jeen, vaid on vaktsiin. Müügiloaga vaktsiin veel eriti.

Igal juhul Eesti on taotlenud Euroopa Liidu kaudu üle nelja ja poole miljoni vaktsiinidoosi. Mul pole mingit kahtluseraasugi, et need vaktsiinid kuskil üle jääksid.

Kui te vaatate korra Euroopa Liidu vaktsineerimisega hõlmatust või kui vaatate korra maailma protsente, mis on oluliselt alla 10 alles, siis näete, et vaktsiini ootavad miljardid inimesed. Miljardid inimesed! Eesti vaktsiinidooside soetamise mahud on niivõrd väikesed võrreldes maailmas oleva reaalse nõudlusega, et me saame neid vaktsiine kas annetada näiteks idapartnerlusriikidele või müüa.

Ka praegu oleks valmisolek osta kohe ära kõik Eestis laos olevad vaktsiinid, võin ainult seda kinnitada. Ja see valmisolek kindlasti on kõigi müügiloa saanud vaktsiinide puhul.

Ehk me algusest peale teadsime, et mingil hetkel hakkab vaktsiini üle jääma, aga suurte lepingute tegemise eesmärk oli see, et just nimelt sellel perioodil, kui on defitsiit, võimalikult mitme tootja tarned meile jõuaks. Ja praegu me näeme, et see ongi olnud ainuõige loogika.

Eesti on Euroopa Liidus vaktsineerimise kiiruselt kolmas, puhtalt seetõttu, et me oleme erinevate põhilepingutega soetanud riigile kas vastavalt elanike arvule vaktsiine või iseenesest rohkemgi. Me taotleme ka täiendavaid doose lisalepingutega, teades väga hästi, et teise kvartali lõpus ja kolmandas kvartalis hakkab vaktsiine üle jääma.

Aga see, et Eestis jääb mõni vaktsiin üle, ei tähenda seda, et maailmas poleks sellele vaktsiinile vähemalt sadat tahtjat. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Merilin Pärli, palun!

Merilin Pärli
Tere!

Juhataja
Palun ka kaamera sisse lülitada!

Merilin Pärli
Kas mind on kuulda?

Juhataja
On küll.

Merilin Pärli
Mul on ka küsimus minister Tanel Kiigele. Millal hakatakse vaktsineerimiskava ametlikult muutma ja kuidas, arvestades eilseid AstraZeneca otsuseid?

Tanel Kiik
Suur tänu! Tegelikult vaktsineerimiskava uuendamise protsess on juba pikalt käinud. Tõsi on see, et seda infot tulebki kogu aeg juurde. Ka eile tulid veel Euroopa ravimiameti antud viimased suunised ning Euroopa Liidu terviseministrite nõupidamisel räägitu tuleb samuti arvesse võtta.

Oleme tegelikult töödokumendi saatnud vaktsineerimise juhtrühma liikmetele laiali. Oleme teinud sellesse ka teatud täiendusi nii vaktsineerimise eesmärkide suhtes, eeskätt hõlmatuse vaates, kui ka olemasoleva info kohta Euroopa Liidus müügiloa saanud vaktsiinide, Eesti tarnegraafikute ja vaktsineerimise korralduslike küsimuste kohta.

Kindlasti arutame vaktsineerimisega seonduvaid küsimusi nüüd kell kaks algaval kabinetinõupidamisel. Minu eesmärk on vaktsineerimiskava uuendamine valitsuse tasandil järgmisel nädalal heaks kiita.

Mis puudutab olulisemaid muudatusi, siis tõesti on see seotud ühest küljest ka AstraZeneca puhul vanuselise ülempiiriga, aga veel on meedias välja toodud see, mida on tõesti oluline välja tuua, nimelt, vaktsineerimise hõlmatuse eesmärgid ongi nüüd mõnevõrra kõrgemad, kui nad olid algses vaktsineerimise kavas, seda lihtsal põhjusel, et jaanuaris ja detsembris oli müügiloa saanud vaktsiine veel väga vähe, tarnegraafikud olid suhteliselt lühikest aega ette teada ja ka mahud olid väiksemad.

Nüüd, kus on näha, et vaktsiine on tulnud juurde, on lisandunud müügiloa saanud vaktsiine, mida on hetkel kokku neli, samas on erinevad tootjad oma tarnegraafikuid selgelt kasvatanud ja võimsust tõstnud, on meil praegu tõesti uus eesmärk: jõuda aprillikuu jooksul 70 protsendini vanuserühmas 70+.

Eesmärk on pakkuda teise kvartali lõpuks ehk juuni lõpuks kõigile täisealistele, kes seda soovivad, võimalus ennast vähemalt ühe vaktsiinidoosiga vaktsineerida, ja eesmärk on jõuda tõesti sügiseks täisealiste elanikkonnas 70-protsendilise hõlmatuseni juba kahe doosiga vaktsineerimisel.

Ehk need on need uuendatud sihid, need loomulikult toon välja ka vaktsineerimise plaanis, aga nende numbrite taga ongi selged arvutused ühest küljest vaktsiinide tarnegraafikute kohta, aga teisest küljest ka elanikkonna seas tehtud küsitlused, mis näitavad, et suurusjärgus 75 protsenti inimestest on tegelikult vaktsineerimisest huvitatud.

Kindlasti meie eesmärk ongi üle 70 protsendi täiskasvanud elanikkonnast ära katta ja varem või hiljem saame täiendada vaktsineerimise plaani juba selle vaatega, mis puudutab alaealisi ja mis puudutab lapsi, kelle puhul me teame, et praegu on meil olemas ainult Pfizer/BioNTech vaktsiin sihtrühmale 16+ ja ülejäänud vaktsiinid vaid täisealistele.

Aga siin maailm liigub väga kiiresti edasi, nii et kindlasti vaktsineerimisplaani uuendamisi tuleb teha ka järgmistel kuudel. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Kas on veel küsimusi? Meie stream’i vaatab praegu kaugelt üle 1000 inimese, ajakirjanikke on muidugi vähem. Aga kas teil on veel küsimusi?

Kui ei ole, siis ma tänan teid kõiki. Oleme ilusti enne kella ühte lõpetanud. Suur tänu kõigile! Kohtume taas järgmisel nädalal valitsuse pressikonverentsil.

Ilusat päeva jätku kõigile!

Jaak Aab
Kuna päeva jätku!

Tanel Kiik
Aitäh! Palju tervist!

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

üksus