Valitsuse pressikonverents, 8. detsember 2016

08.12.2016 | 17:21

Uudis

Valitsuse pressikonverentsil osalesid peaminister Jüri Ratas, rahandusminister Sven Sester, kulutuuriminister Indrek Saar ja keskkonnaminister Marko Pomerants.

Pressikonverentsi salvestus: https://www.youtube.com/watch?v=pKYX1e5vZio&feature=youtu.be

 

Juhataja Helin Vaher
Tere päevast, lugupeetud ajakirjanikud! Alustame pressikonverentsiga ja kõigepealt on sõna peaministrile. Palun!

 

Jüri Ratas
Aitäh! Tere päevast, auväärt ajakirjanikud! Meil lõppes ühelt poolt Vabariigi Valitsuse istung ja teiselt poolt oli meil ka Vabariigi Valitsuse kabineti istung. Ja kindlasti kabineti istungi peamiseks teemaks oli, nii nagu me lubasime siin mõni nädal tagasi, et 8. detsember peab olema see päev, kui on saja päeva programm ja sammud selged, neid kabinetis me arutasime, need on selged.

Avasime uuesti Vabariigi Valitsuse istungi ja otsustasime ka ära saja päeva programmi. Ma ütlen nii, et valitsus on seadnud julged sihid. Ma olen veendunud, et selle elluviimiseks teevad tõsist tööd kõik ministrid. Meie keskne eesmärk sellel valitsusel on tugev ja ühtne Eesti, kus on ühtehoidev rahvas, vähem ebavõrdsust ja vastandumist, elav ja tark majandus ning riik, mis on paremini ja kindlamalt kaitstud kui  kunagi varem.

Esimese saja päeva jooksul me mitte ainult ei analüüsi, vaid oleme kokku leppinud, et astume ka konkreetseid samme valitsuse nelja kõige olulisema prioriteedi täitmise osas. Ja eks see nõuab igalt valitsuse liikmelt, aga ka tema ministeeriumilt selle nimel iga päev töötamist, et tugevdada riiklikku julgeolekut, viia Eesti välja majandusseisakust, suurendada ühiskondlikku heaolu, sidusust ning teha kõik selleks, et pöörata rahva arv taas tõusule.

Paar sõna ka siin sissejuhatuses valitsuse üldeesmärkide täitmise ja markeerimise osas esimese saja päeva jooksul. Kokku neid ülesandeid on 98 ja see sada päeva saab täis meie arvutuste järgi 3. märtsil. Nii et see on ajaline bilanss.

Mida me siis soovime teha? Ütlen sellised peamised alapealkirjad või punktid. Et Eestis oleks rohkem inimesi, et rahvaarv taas tõusule pöörata, oleme me näinud ette näiteks seda, et me püüame soodustada kodumaale naasmist, kolmanda lapse, lasterikka pere toetus, kus me oleme ette näinud suuremaid vahendeid ka eelarves. Samuti ei ole vähetähtis see, et haridusvaldkonnas me soovime õpetajate palgatõusu viia ellu ja sinna anda juba lisavahendeid järgmise aasta eelarvest. On siin sees ka lasteaiaõpetajate palk, mis selle valitsusliidu jaoks on oluline.

Teine suurem alateema on see, et suurendada ühiskondlikku heaolu ja sidusust. Loomulikult siin kesksel kohal on taasiseseisvunud Eesti, ma arvan, et olulisem maksureform, mis puudutab töötavat inimest, kus me oleme öelnud, et me tõstame tulumaksuvaba miinimumi osa 170 eurolt 500 euroni ja oleme öelnud seda, et selle maksureformiga lligi 86 protsenti Eesti tööealistest ja töötavatest elanikest võidab. Oleme leppinud kokku ka, et me viime teatud riigiasutusi Tallinnast välja maakondadesse ja vastav konkreetne programm lähiajal kindlasti kabineti ja valitsuse istungile tulevad. Loomulikult me soovime tõhustada koolikiusamise vastaseid tegevusi. Täna oli üheks teemaks, mida kabinetis veel eraldi arutasime, seesama koolilõuna või ühe sooja toidukorra koolis, et see tõuseb 78 eurosendilt ühele eurole. 

Meie jaoks on olulised majandusteemad ja viia Eesti välja majandusseisakust, kus me oleme kokku leppinud mõningad maksualased muudatused, nagu näiteks turismi- ja hotellindussektoris järgmise  aasta alguses, kus käibemaksu tõus 9-lt 14 protsendile jääb ära. Me oleme leppinud kokku ka, et 2018 diiselkütuseaktsiisi tõus, seda ei toimu. Lisaks sellele me soovime teha teatud investeeringuid turismi- ja konverentsi valdkonnas ja koostöös seda pealinnaga. Valitsus soovib üldse tuua ka auväärt ajakirjanikud teie palge ette ja Eesti ühiskonna ette laialdasema investeeringute programmi. Ka see oli täna arutelu all, nii et selleks on kindlasti siin eeskätt rahandusminister, aga ka teised valdkonnaministrid annavad oma panuse siin järgmise aasta esimeses pooles.

Meie jaoks on oluline hoida tugevat Eesti julgeolekupositsiooni. Seesama, investeeringute programmi üks osa on kindlasti ka kaitseinvesteeringute lisamine.

Nii et need on mõningad sellised teemad ja ka alateemad, mida ma soovisin markeerida ja loomulikult ei hakka ma 98 punkti teile ette lugema. See dokument on ka avalik ja saate kindlasti ka sealt vaadata neid, mis teile rohkem huvi pakuvad.

Ma olen palunud täna sellele pressikonverentsile samuti Sven Sesteri, rahandusministri, keskkonnaminister Marko Pomerantsi ja kultuuriminister Indrek Saare. Nemad annavad oma poolt ülevaate ja pärast vastame kindlasti teie küsimustele. Aitäh!

 

Juhataja
Aitäh! Jätkamegi Sven Sesteri teemadega, kes on ühtlasi IRL-i poolt tutvustamas saja päeva plaani.

 

Sven Sester
Tere ka minu poolt! Ma annaks teile ülevaate nii valitsuse tänastest otsustest kui ka saja päeva plaani kontekstis mõtetest nii IRL-i poolt vaadatuna kui ka jooksvates erinevates muudatustes, mis igapäevaselt meid ümbritsevad.

Kõigepealt alustaks valitsuse tänaste otsustega. Valitsus täna võttis vastu otsuse eraldada reservist raha nii justiitsministeeriumile kui ka haridus- ja teadusministeeriumile. Justiitsministeeriumile peaasjalikult õiguskulude katteks ja haridus- ja teadusministeeriumile Euroopa rände tegevuskavade katteks. Need olid kaks reservi otsust.

Lisaks valitsus võttis täna otsuse suurendada Eesti Energia aktsiakapitali riigivara üleandmise näol. Tegemist on Eesti Energia aktsiakapitali suurendamisega ja antakse Pärnu maakonnas Vändra vallas Metsakülas kinnisasi, mille väärtuseks on 4 miljonit 148 tuhat eurot. Tegemist on Tootsi tuulepargi esimese etapi realiseerimisega, mis peaks valmis saama aastaks 2020. Sinna on planeeritud 52 tuulikut, seal hulgas esimese etapina 38 elektrituulikut.

Eesti Energia on Tootsi tuulepargi rajamist ette valmistanud juba aastast 2011 ja meil on ka valitsusliidu lepingus selle kohta veel eraldi märge, et meil on ka kavas Eesti Energia taastuvenergiaüksuse vähemusosalus tulevikus viia siis ka börsile ja kaasata erakapitali, kasutades seda vastavalt vajadusele ka Tootsi tuulepargi rajamise rahastamiseks. See on tuulepargi osas.

Mõningad mõtted ka saja päeva plaanist. Nii nagu ka peaminister nentis, et tegemist on kahe-etapilise sisuliselt valitsuse tööplaani vaadates kahe-etapilise n-ö kirjeldamisega. Üks on see tegevus, mida tahetakse saja päeva jooksul ära teha, teine on selline pikem vaade, kahe aasta jooksul, mida see valitsuskoalitsioon oma prioriteetide, väärtustena näeb.

IRL-i poolt vaadatuna ma kindlasti tahaks ära markeerida kolm olulist poliitilist prioriteeti, mis kõik on leidnud ka kajastamist meie ühistes väärtustes ja mida jagavad ka teised partnerid, see on majanduskasv, riigi julgeoleku kasv ja Eesti rahvaarvu kasv. Kõik kolm kasvu. Kui me vaatame, milliseid samme oleme konkreetselt tegemas saja päeva plaani juures, siis me näeme seda, et võrreldes varasemaga, oleme julged katsetama uusi ideid, et mitte kõike dogmaatiliselt lihtsalt tagasi lükata. Üheks väga jõuliseks ettepanekuks, mis leidis koalitsioonis heakskiidu ja millega me kohe ka alustame, on maksureform, mis on IRL-i jaoks kindlasti väga oluline olnud ja mis on meie ühine valitsuspoliitika.

Seal kindlasti kõige tähtsam on 500 euro maksuvaba tulu tõstmine nii madalamat kui keskmist palka saavatele inimestele, see kindlasti on oluline tähelepanek. Kui varasemalt võib-olla räägiti ainult madalama sissetulekuga inimestest, siis see valitsus on pööranud tähelepanu veel eraldi ka keskmist palka saavatele inimestele, kellele samamoodi laieneb 500 eurone maksuvaba tulu. See kindlasti tähendab ka seda, et inimesed, kes on madalat või keskmist palka saavad inimesed, nende jaoks maksukoormus väheneb oluliselt, väga oluliselt.

Madalapalgaliste puhul sõna otseses mõttes tulumaksu ei tulegi tulevikus maksta, kui me räägime inimestest, kelle palk on 500 eurot kuus, miinimumpalga juures. Me näeme seda, et see suurendab inimeste sissetulekuid, elavdab majandust ja vähendab ka palgasurvet ettevõtetes sellel perioodil.

Teiseks on siis erinevad maksumuudatused ja sammud, mis toetavad ettevõtlikkust ja investeeringuid. Me oleme sellel seisukohal, et üks olulisemaid prioriteete on majanduskasv. Kui majandus kasvab, siis on meil võimalik suunata raha kaitseinvesteeringutesse, on võimalik suunata raha toetustesse, õpetajate palgatõusu jne. Vaadates, milliseid otsuseid me oleme lähiajal tegemas, mis nüüd küll kanduvad, mitmed nendest otsustest kanduvad kaugemale kui sada päeva, meil ei ole võimalik kõike saja päevaga ka ära teha, valitsuse pikkus on siiski kaks aastat ja mõned kuud. Aga ma markeeriks mõned asjad siiski ära.

Kindlasti väga oluline on tähelepanu pööramine riigiettevõtetele, riigiettevõtete juhtimisele, nende börsile viimisele. Me tahame teha põhimõttelised muudatused juhtimissüsteemis. See ei tähenda mitte ainult Riigikogu liikmete tagasikutsumist äriühingute nõukogudest. See tähendab sisuliselt täiesti uuel tasemel riigi omandis olevate äriettevõtete nõukogude mehitamist uue nimetamiskomitee loogika järgi, kus saab suure tõenäosusega olema nimetamiskomitees erasektori esindajad ülekaalus, viiest inimesest suure tõenäosusega kolm võiksid olla seal erasektori poole peal.

Me tahame viia suuremad riigiettevõtted oma aruandluse avalikustamiskohustustega sellele tasemele, mis on normaalsetel börsiettevõtetel, viia nad täpselt samale tasemele oma igapäevases tegevuses, oma avalikustamises, oma sellistes aruandlustes. Ja teemad, mis on seotud ettevõtlusega veel täiendavalt, me tahaksime luua eraldi mikroettevõtjatele ettevõtluskonto, mis on meil valitsusliidu leppes ka sees.

Me tahaksime eraldi suunata tähelepanu Eesti konkurentsivõime kasvatamisele, peaasjalikult siis võimalike dividendide väljamaksmisel madaldatuma määra kehtestamise, kolme aasta keskmine võiks meie nägemuses olla 14 protsenti tulevikus, kui dividende soovitakse välja maksta, mis kindlasti suurendab konkurentsivõimekust Eestis võrreldes teiste riikidega.

Loomulikult, millest me ei saa üle ega ümber, millest me kevadel hakkame ka rääkima, on riiklike investeeringute programm, mis annab võimaluse meil veelgi intensiivsemalt suurendad investeeringuid nii taristusse, aga ka näiteks koostöös Tallinna linnaga siis korraliku ja tugeva, võimsa rahvusvahelise turismi- ja konverentsikeskuse väljaehitamisse. Need on võib-olla mõned markeeringud IRL-i poolt vaadatuna.

Loomulikult rahandusministrina ma ütlen, et hoiame kulud kontrolli all ja oleme kokku leppinud valitsuses, et tulevikus struktuurset tasakaalu, millest kindlasti Eesti inimesed teavad tunduvalt rohkem kui teised, teistes riikides sellest nii palju ei räägita, siis struktuurse tasakaalu puhul ka me oleme kokku leppinud tasakaalustavates printsiipides, mis tulevikus riigieelarve baasseaduses tulevad ka muudatustena sisse.

Ehk kui mingil hetkel on struktuurne puudujääk, siis tulevastel aastatel tuleb seda tasakaalustada ülejääkidega ja kui on varasematel aastatel struktuurne ülejääk, siis on järgmistel aastatel võimalik võtta seda ülejääki kasutusele siis ka n-ö riigi investeeringuteks. Kuid kindlasti riigi investeeringuteks, mitte igapäevasteks kulutusteks. See oleks IRL-i poolt vaadatuna.

Mõne sõnaga ka erinevatest maksumuudatustest, millest ka peaminister rääkis, ma lihtsalt paari sõnaga markeeriks veel täiendavalt ära. Tulumaksureformist me juba rääkisime praegusel hetkel, et oleme mitmeid muudatusi veel täiendavalt tegemas. Me oleme nentinud seda, et me tahame tähelepanu suunata tööjõumaksude jõulisele alandamisele ja teha seda just läbi madala ja keskmise palgaga inimeste maksuvaba tulu suurendamise. Lisaks sellele me tahame majutusasutuste sektoris jätta ära käibemaksu tõusu, mis oleks pidanud jõustuma 1. jaanuarist 2017.

Tahame jätta ära ka kütuseaktsiisis, peaasjalikult just diisliaktsiisi tõusu 2018, mis on üheks sisendiks ettevõtlusele. Prioriteetide ümber seades on kokkulepe, kuna prioriteedid jagatakse ümber, siis sotsiaalmaksu langetus poole protsendi võrra järgmisel aastal, mis ei ole veel rakendunud, see siis jäetakse ära.

Lisaks pöörame tähelepanu aktsiisidele veel lisaks diislikütuse ära jätmisele täiendavalt lahja alkoholiaktsiisi tõus, mille puhul kindlasti tuleb markeerida seda, et kui täna 10 protsendiline aktsiisitõus on tekitanud olukorra, kus kange alkoholi lõpphind on tõusnud suurusjärgus 7 protsenti, siis sama 10 protsendiline tõus  lahja alkoholi puhul on tõstnud lahja alkoholi lõpptoote hinda kuskil 2 protsenti ehk siis tegelikkuses vaadates keskmisse palka suhestatuna lahja alkohol on aja jooksul muutunud odavamaks. Tänane valitsuskoalitsioon on leppinud kokku selles, et lahjemat alkoholi tõstetakse kiiremas tempos.

Ning eraldi teema on autode registreerimislõiv, mis on ka selle valitsuskoalitsiooni eesmärgiks, et suunata inimesi keskkonnasäästlikumate autode kasutamiseks. Üks selle suundadest on ka sotsiaalmajanduslikust lähtepunktist lähtuvalt riigilõivu diferentseerimine vastavalt CO2 väärtusele.

Ja veel viimase asjana, Eesti riik on sõlminud ka nüüd laenulepingu Euroopa Investeerimispangaga. Selle investeerimispangaga sõlmitud laenulepingu eesmärgiks on kaasrahastada erinevaid projekte, mis on seotud vaid eurotoetustega. Ehk see on mõeldud vaid eurotoetuste omaosaluse kaasfinantseerimiseks. Analoogse lepingu me sõlmisime ka näiteks 2007-2013 europrojektide kaasfinantseerimiseks, siis oli see summa 550 miljonit eurot, mis on ka siis edukalt kasutusele võetud ja mida makstakse Euroopa Investeerimisfondile tagasi aastani 2025. Praegusel hetkel on perioodiks 2014-2020 meil sõlmitud 200 miljoniline leping ning nüüd lepinguga täiendav 400 miljonit.

Nii et kokku 600 miljonit eurot eelarveperioodil Eesti võimalus siis kaasfinantseerida erinevaid struktuuritoestustega seonduvaid projekte. Ta on väga selgelt väga rangete piirangutega, seda saab ainult kasutada eurorahaga tehtavateks projektideks ja me oleme valdkonnad ära toonud – teadus, tehnoloogia, transport, maapiirkondade taristud, veevarustus ja nende investeeringute eesmärk on luua uut, jätkusuutlikku ja n-ö edasiviivat majanduskasvu. Aitäh!

 

Juhataja
Aitäh! Ja nüüd sõna Indrek Saarele, kes räägib sellest, mis on Sotsiaaldemokraatidele oluline saja päeva plaanis. Palun.

 

Indrek Saar
Paljud nendest asjadest, mille üle sotsiaaldemokraatidel heameel on selles valitsusliidu leppes ja kavandatavas tööplaanis juba tegelikult ära öeldud. Kindlasti oleme väga rõõmsad sellel üle, et valitsuse üks prioriteetidest on sotsiaaldemokraatide jaoks aastaid programmiliselt oluline olnud, sidusama ja võrdsema ja seeläbi ka õnnelikuma ja tasakaalukama ühiskonna loomine.

Seal, nagu ka nii peaminister kui rahandusminister mainis, on kindlasti väga oluline roll ka nendel kavandatavatel palga maksustamise muudatustel. Ehk siis väga jõulisel palgavaesuse ja ebavõrdsuse vähendamisel läbi tulumaksuvaba miinimumi olulise tõusu.

Kindlasti on selle juures väga oluline see, et inimesed oleksid tervemad ja seeläbi elaksid pikemalt ja õnnelikumalt oma elu. Seal on terve rida meetmeid liikumisharrastusest kuni rangema alkoholipoliitikani välja. Liikumisharrastuse puhul on kindlasti oluline kavandatav maksumuudatus 2018, mis puudutab nii öelda erisoodustusmaksu kaotamist tööandja kuludelt inimeste tervisesse.

Kindlasti ka väga oluline teema, mis otsapidi seondub ka mitte ainult liikumisharrastusega, vaid ka õnnetussurmade vältimisega on kokkulepe, et alates 2018. aastast on riigieelarves olemas täiendavad vahendid selleks, et tõsta ujumise algõpetus uuele tasemele. Seda teemat ma avaksin natukene rohkem.

Kui praegu on see norm, mida koolis algõpetuse raames ette nähakse, et laps suudaks basseinis läbi ujuda 25 meetrit, siis tehtud uuringud näitavad seda, et selle tulemus on tegelikult see, et väga suur osa lastest siiski ei oska üldse ujuda. Ja need, kes ka läbivad 25 meetrit, nende ujumisoskus ei ole kaugeltki mitte piisav selle jaoks, et näiteks ootamatus kohas riietega vette kukkudes olla võimeline oma elu päästma.

Selleks on välja töötatud uued standardid, kus on eeskuju võetud muuhulgas Skandinaaviamaade praktikast, mis näevad ette seda, et tulevikus me peaksime nende väljatöötatud standardite ja lisanduva raha näol jõudma sinnamaani, et algkoolilaps õpib ujuma sada meetrit, siis sukelduma, siis puhkama vee peal asendeid vahetades ja ujuma veel sada meetrit ja teises asendis, et kõigepealt rinnuli sada meetrit ja siis sada meetrit selili. Nagu te ise aru saate, siis 25 meetrit läbi ujuda või siis selline kompleksharjutus läbi teha on kaks täiesti erinevat asja.

Loodetavasti siis 2018. a saame sellega alustada, kui haridusministeeriumil õnnestub oma kavad niimoodi teha, et see saab orgaaniliseks õppeprogrammi osaks. Aga see tähendab seda, et selle kõige läbiviimiseks lisandub riigieelarvesse üks miljon aastas. Kui seni oli 230 000 see, mis riik kohalikele omavalitsustele lisaks nende panusele juurde andis, siis tulevikus on seda 1,3 miljonit.

Kindlasti saavad ühiskonnas olema tõsised arutelud tervise edendamisest läbi rangema alkoholipoliitika. Mina isiklikult arvan, et oleks hea, kui me jõuame täieliku alkoholireklaami keelustamiseni, aga ma saan aru, et rahvusvahelised korporatsioonid, kes näevad, et nende kasum loomulikult väheneb, mida rangem on alkoholipoliitika, annavad omalt poolt kõik, et olla vastukaaluks sellele alkoholipoliitikale, mida pakub töö- ja terviseminister.

Kindlasti sidusama ühiskonna puhul me räägime ka Eesti kontekstist lõimumise väga olulisest rollist. Ka siin on mitmeid kokkuleppeid, kuidas seda poolt edendada. Mis on kindlasti üks väga konkreetne tegevus, on eesti keele majade loomine Narva ja Tallinnasse, mille mõte on arendada edasi keelemetoodikat eesti keele õppimisel võõrkeelena, eelkõige täiskasvanute aspektist ja omakorda siis pakkuda selliseid integreeritud tegevusi, on need siis keeleklubid, kultuurikohvikud, mitmed erinevad tegevused, mida keelemajade raames saaks teha. Kindlasti on seal väga oluline roll ka reaalselt keeleõppel, mida keelemajad täiskasvanutele korraldama hakkavad ja eesti keele õppemetoodika ja materjalide edasiarendamisel.

Sidusama ühiskonna jaoks on kindlasti väga oluline teema ka kogu ruumiline planeerimine ehk siis see, et vältida näiteks valglinnastumisest tulenevaid probleeme või ajalooliste linnasüdamete tühjaks jooksmist, mida me paljudes Eesti maakonnalinnades paraku näeme või siis ka getostumisest tulenevaid probleeme.

Ruumilise planeerimise poole pealt on kokkulepe, et luuakse ministeeriumide ülene ekspertkogu koostöös Eesti Arhitektuuri Kojaga selle jaoks, et kõik planeeringut puudutavad küsimused oleksid perspektiivis paremini läbi mõeldud ja need otsused sünniksid sidusamalt erinevate ametkondade ja erinevate huvirühmade vahel, kes tegelikult kõik ruumilisse planeerimisse puutuvad. Sest ruumiline planeerimine hõlmab kogu meie tegutsemisruumi tervikuna. Aeg-ajalt kipume seda vaatama liiga üksikute tükkidena.

Majanduse edendamise koha pealt on kindlasti väga hea meel, et turismisektoril jäi see kahju kannatamata, mis läbi käibemaksutõusu oleks tekkinud. Tuletan meelde, et sotsiaaldemokraadid võitlesid kirglikult selle teema eest ka sel ajal, kui see arutelu ühes eelmises valitsuses oli ja tänu sellele selle määra, tol hetkel õnnestus siiski veidi madalam määr kokku leppida, aga nüüd mul on hea meel, et käesolevas koalitsioonis see tõus jääb ära.

Kindlasti üks oluline asi, kui me räägime regionaalselt võrdsetest võimalustest, siis on väga oluline see n-ö viimase miili küsimus ehk siis see, et kiire, kaasaegne internet oleks kõigis Eestimaa kodudes saadaval, et see ei oleks ainult linnaelaniku privileeg. Ja mõistliku hinna eest loomulikult.

Väga oluline, ma arvan, kogu meie ühiskonna arengu puhul, aga ükski majandus ka ei arene ilma selleta, on loov inimene, sestap on mul väga hea meel, et me oleme kokku leppinud konkreetsetes vahendites, et kõrgharidusega kultuuritöötaja, kes meile pakub võimalust kultuuri luua ja sellest osa saada, palgad tõusevad vastavalt Kultuur 2020-nes sõnastatud eesmärgile. Aastaks 2020 oleks kõrgharidusega kultuuritöötaja miinimumpalk võrdne Eesti keskmisega.

Kui tuletada meelde, et mis olukord lähiminevikus oli, siis aastaks 2015 oli kõrgharidusega kultuuritöötaja miinimum 730 eurot samal ajal, kui riigi keskmine lähenes 1100-le. Väga piinlik lugu, siin me oleme juba 2016 ja 2017 kaks sammu edasi astunud ehk järgmisel aastal on võimalik kokku leppida 942 eurose miinimumi peale, aga Eesti keskmiseni, mis ka õnneks jõudsalt üles poole liigub, on veel pikk tee minna.

Loomulikult, kes seda kultuuri ikka tulevastele põlvedele edasi annab kui mitte haridustöötajad ja nii õpetajate palk kui üle aastate uuesti riigi poolne initsiatiiv selle jaoks, et ka lasteaiaõpetajate palk tõuseks, et me ei unustaks ära, et ka  alusharidusel baseerub laste hilisem areng ja tegemist on pedagoogidega ja me eeldame nendelt kõrgeimat kvalifikatsiooni ja maksimaalset motivatsiooni, et ka lasteaiaõpetajad saaksid väärikat palka.

Kuna ma tean, et praegu käib Eesti mõjukamate inimeste otsimine ja kõige mõjukamaks maaelu edendajaks on hetkel kuulutatud Ivari Padar käesoleval aastal, siis ei saa ma jätta kasutamata võimalust ja rõõmustada koos Ivari Padariga selle üle, et käesoleval sajandil on tegemist ilmselgelt põllumeeste jaoks kõige jõulisema toetuse tõusu endaga kaasa toonud valitsusega. Et ka Eesti põllumajanduses on revolutsiooniline olukord ja seda kõige paremas mõttes, mis puudutab neid meetmeid, mis on kavandatud Eesti põllumajanduse toetuseks. Aitäh!

 

Juhataja
Aitäh! Ja nüüd sõna Marko Pomerantsile.

 

Marko Pomerants
Tervist! Ja nüüd põhjalikum ülevaade sellest, mis keskkonna valdkonnas Eestis ja maailmas toimub. Tulles valitsuse tänase istungi juurde, siis Pärnu maakonnas Saarde vallas sai Kosemäe maastikukaitseala uue kaitse-eeskirja. Kaitseala asub Kanakülas, aga huvitaval kombel on seal kaitse all händkakk ja karvasjalg-kakk ja loomulikult mitmed suurepärased ja esinduslikud metskooslused.

Mis puudutab veevaldkonna tegevusi, siis Vabariigi Valitsus muutis ühte 2012. aasta määrust reovee puhastamise, heitvee ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed on selle pika asja nimi. Ja kui seda hästi lühidalt selgitada, siis leevendatakse just nende ainete piirnorme, mille veekeskkonna  kvaliteedi piirnormid on leevenenud Euroopa tasandil ja nende ainete piirnorme, mis satuvad reovee puhastitesse meie põhjaveest ehk on looduslikku päritolu. Ja kui nüüd veel lihtsamalt seda tõlkida kuidagi, siis selle määruse muutmise tulemusena ei pea reovee puhastist väljuv vesi olema puhtam kui ta näiteks puurkaevuveest maa seest joogiveena välja tulles on. Vahepeal meil ka selline olukord oli.

Aitame kaasa sellele, et kliimamuutus oleks kontrolli all ja seetõttu valitsus kinnitas ka ühe määruse, mis puudutab kasvuhoonegaaside käitlemise aruandluse korda. Tegemist on inimese poolt loodud tööstuslike gaasidega, mida kasutatakse jahutus- ja kliimaseadmetes, aga on sellise suure keskkonnamõjuga, kui nad peaksid nendest seadmetest välja pääsema. Edaspidi peab siis hakkama enne nende kliimaseadmete täitmist kontrollima mootorsõidukite, trammide ja raudteeveeremi kliimaseadmete lekkekindlust ja teiselt poolt leevendasime ka, et igal väiksel veesõidukil, kus ennem nõutud oli ja kus erilisi külmutusseadmeid ei ole, et seda mitte teha.

Ja veel üks teema, metsandus. Kui vaadata, mis õues toimub, lisaks sellele, et juba traditsiooniliselt on olemas suur hulk ilmaennustajaid, harrastusennustajaid, keda me kõik aktsepteerime ja kelle sõna me kuulame, siis on nüüd ka tendents, et on olemas harrastusmetsa statistikud. See puudutab seda debatti, et kui palju Eestis metsa raiutakse ja palju uuendatakse. Ma ütlen, keda tuleks kuulata, kuulata tuleks keskkonnaagentuuri keskkonnaministeeriumi haldusalas, kus 20. detsembril tutvustatakse statistilise metsainventuuri andmeid, et päristeadmine siis sealt.

Siis käib õues ka võitlus kuusikute kaitseks. Kindlasti ka keskkonnaminister on huvitatud kuusikute kaitsest, aga siin seoses teatud boniteediklassis olevate maadel olevate kuusikutega, siis arvatakse, et Eesti kuusikud kavatsetakse nüüd maha raiuda. Ma pean ütlema, et ei kavatseta. Et täiendav võimalus raieks tekiks 4200 hektaril ehk vähem kui 2 protsendil Eesti metsadest. Aga küll me jõuame selle metsaseadusega siis ka eraldi tegeleda ja ehk valitsuse pressikonverentsilgi ühel hetkel. Aitäh!

 

Juhataja
Aitäh! Ja nüüd on küsimuste kord.  Palun!

 

Sven Soiver TV3
Küsimus kabineti istungi kohta. Kas te jõudsite ka Rail Balticuni ja kui jõudsite, siis mis otsustasite? Kui ei jõudnud, siis kas arutelu tuleb ja milliste valikute või võimaluste üle arutleda kavatsete?

 

Jüri Ratas
Aitäh küsimuse eest! Ei jõudnud. Kabinet läheb edasi täna kell 2. Miks see teema on üldse kabinetis, siis Eesti Vabariigi peaminister peab homme olema Lätis, Riias, kus kohtub nii Leedu kui Läti peaministritega ja seal on allkirjastamisel ka üks dokument. See oli minu palve, et enne kui peaminister sinna Riiga sõidab, et ta neid küsimusi, mida ta allkirjastab homme, saaks tutvustada ka Vabariigi Valitsuse liikmetele. Üks osa on tõesti seal ka seotud Rail Balticaga. Nii et arutame seda täna, kabinet läheb edasi tunni ja 23 minuti pärast.

 

Sven Soiver TV3
Täpsustav küsimus. Kas see on selline tutvustav ring või on valitsusel kavas ka mingeid otsuseid teha, mis muudaksid praegu seda, mida me kõik Rail Balticast teame ja kus suunas asi liigub?

 

Jüri Ratas
Tutvustav ring.

 

Lauri Liikane, Tallinna TV
Teie saja päeva kavas on üks elanikkonna suuruse kasvatamine, et seda „maa tuleb täita lastega“ juttu räägitakse vist mingi üle 30 aasta äkki, aga mis on see on see võluvits, mis paneb järsku eesti rahva kasvama?

 

Jüri Ratas
Aitäh! Ei ole seda võluvitsa. Aga ma arvan, et need ettepanekud koosnevad väga paljudest erinevatest komponentidest. Ma kindlasti toon välja siin elamufondi või eluasemepoliitika, mida see koalitsioon on leppinud kokku ja koostöös kohalike omavalitsustega soovime me neid küsimusi lahendada üle Eestimaa.

Teine, mida ma puudutasin, mida ka Indrek Saar puudutas ja ka Sven Sester, on seotud uue maksureformiga, kus tõesti kõige alamas detsiilis ja ütleme, keskmist palka teenivate inimeste detsiilis siis inimesed teeniksid igakuiselt rohkem raha kätte.

Kolmas on seesama asi, millest ma minu meelest alustasin, on lasterikaste perede toetus ja kolmanda lapse toetus, kus me soovime seda summat tõsta.

Neljandana ma arvan, et selline otsustustasandi kohustust, aga ka finantsvõimekuse suunamine just kohapeale, kohalikele omavalitsustele, kindlasti tugevdab elukvaliteeti väljaspool keskusi.

Kultuuritöötajad, lasteaiaõpetajad ja kooliõpetajad, nende, haridusvaldkonna palgatõusu küsimus on samuti ma arvan see, mis peaks andma kindlamat elukeskkonda. Ega üle ega ümber me ei saa kuidagi minna töökohtade loomisest. Töökohtade loomises on väga mitmeid punkte koalitsioonileppes sees. Nii et ma arvan, et see kõik kokku annab need vahendid, et täita eesmärki, et Eesti rahva arv taas tõusule viia. Aitäh!

 

Juhataja
Aitäh! Sven Soiveril oli täpsustav küsimus.

 

Sven Soiver, TV3
Ei olnud täpsustav küsimus, uus teema oli.  Varsti saate uue kolleegi, Tarmo Tamme, küsimus peaministrile, esiteks, kas olete Tarmo Tammega pidanud maha ka sellise tõsise vestluse, et kas temal on mingisuguseid asju, mis võivad probleemiks osutuda, et kogu ajaloo koos läbi võtnud? Ja teine pool, kuidas suhtute Ernitsa, Lengi ja teiste kriitikasse, et olevat olnud kokkulepe, et Savisaare tiim saab ka ikka mõne ministrikoha, aga nüüd te ei ole andnud neile ühtegi ministrikohta.

 

Jüri Ratas
Aitäh! Olen Tarmo Tammega pidanud  maha mitte tõsise, vaid väga tõsise jutuajamise. See Peeter Ernitsa mõte nendest erinevatest tiibadest, ma olen sellele vastanud, et neid tiibu ei ole ja on üks erakond, kes on üheks partneriks tänases koalitsioonis, Eesti Keskerakond. Mingit kokkulepet, et peab olema niipalju ministreid naissoost või niipalju ministreid meessoost või rääkida, et see maakond peab saama ühe ministri, see maakond teise ministri, rääkimata tiibadest, neid klassifikatsioone ei ole olnud.

 

Juhataja
Aitäh! Kas on veel küsimusi?

 

Küsimus
Mina küsiks ikkagi selle viimase miili või viimase kilomeetri kohta. Mismoodi te kavatsete tagada selle, et see talumaja saaks oma interneti kätte sealt magistraalvõrgust, mis on praegu riigi rahadega välja ehitatud?

 

Indrek Saar
Ma kindlasti ei pretendeeri sellele, et ma suudaksin vastata ettevõtlusministri eest, kelle valdkond see on, selle tehnilise lahenduse kohapealt. See jääb ekspertide lahendada. Küll olen ma ise maal elava inimesena väga huvitatud, et maal saaks internetti kvaliteetselt kasutada.

 

Juhataja
Aitäh! Ja veel kolmas küsimus Sven Soiverilt.

 

Sven Soiver
Küsimus kultuuriministrile. Narva muuseumid on ohus sellepärast, et Narva linnal ei ole nende jaoks raha ja umbes 50 inimest võib töö kaotada. Kas riik tuleb appi? Ja laiemalt, milline on üldse riigi poliitika selleks, et kohalikud väiksemad muuseumid ellu jääksid?

 

Indrek Saar
Need väited on olnud vastuolulised. Ma ei saa neid lõpuni kommenteerida enne, kui ma ei ole silmast-silma Narva linna juhtidega kohtunud, mida ma teen homme. Ja ma loodan, et siis on pilt natukene selgem, milles see probleem on.

See, mida ma olen meedia vahendusel kuulnud pigem viitab sellele, et Narva linnal ei ole mitte rahaprobleem, vaid Narva linnal on probleem juhi suhtluses linnaga. Nad heidavad ette seda, et nad täpselt ei tea, mis muuseumis toimub ja juht ei ole suutnud linnale seda piisavalt selgitada. Aga eks ma homme kuulen täpsemalt.

Igal juhul kõikide selliste muuseumide loomise mõte koostöös kohaliku omavalitsusega, riigi ja kohaliku omavalitsuse koostöös ongi see, et kohalik kogukond on huvitatud muuseumi pidamisest. Riigil on piisavalt võimekust tagada museaalide säilimine ka kuskil mujal, on see vastselt avatud ERM-i arhiivihoidlates või kuskil mujal, riik ilmtingimata ei hakka vägisi pidama muuseumi seal, kus kohalik omavalitsus ei pea muuseumipidamist vajalikuks. See on alati riigi ja kohaliku omavalitsuse koostöö.

Kui kohalik omavalitsus vähendab oma panust, mis oli asutamisel asutajate vaheline kokkulepe ehk siis riigi ja linna vaheline kokkulepe, siis loomulikult vähendab ka riik oma panust. Ja siis lihtsalt selle muuseumi mahud kas vähenevad või  selle kultuuripärandi säilimine korraldatakse teistmoodi ümber. Aga see oleks loomulikult väga kahetsusväärne, eriti olukorras, kus Narva linnusesse on ette nähtud ka piirkondliku konkurentsivõime tõstmise programmi raames hulk eurovahendeid selle jaoks, et seda potentsiaali seal edasi arendada ja see tooks Narva linna ka töökohti.

 

Juhataja
Aitäh! Kas on veel küsimusi?

 

Jüri Ratas
Mul on üks täpsustus. Peaminister eksis siin, kui ta rääkis 98-st tegevusest selles saja päeva kavas. Tehes suure kummarduse loomulikult Eesti Vabariigi Riigikogu poole, siis neid on 101 täpselt, nii et kolm tükki oli valesti öeldud. 101 on kokku. Aitäh! Ilusat päeva!

 

Lõpp

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-