Valitsuse pressikonverentsi stenogramm 04.12.2003.

05.12.2003 | 00:00

Uudis
    • Jaga

Vabariigi Valitsusepressikonverents

Neljapäev,4. detsember 2003

            Juhataja Hanna Hinrikus

Tore teid näha! Alustametänase pressikonverentsiga. Kuna peaminister on täna Pariisis EuroopaRahvapartei kogunemisel, siis asendab teda majandus- ja kommunikatsiooniministerMeelis Atonen, kes räägib ka tänastest olulisematest otsustest. Sõna härraAtonenil, palun!

            Majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis Atonen

Aitäh! Võib‑ollama ei hakka väga pikalt rääkima, kõigist neist punktidest, mis me täna läbikäisime. Valitsuse istung oli väga pikk, meil oli 38 päevakorra punkti. Üksoluline teema, mis võib‑olla eelmisel nädalal jäi natukene silmapiiriltvälja on see, et me vabastasime Pärnu maavanema Toomas Kivimäe maavanemakohustest. Eelmisel nädalal vabastati vastavalt seadusele tähtaja läbisaamisetõttu ka härra Kalle Talviste samast positsioonist ja siinkohal kasutanvõimalust, et öelda neile ka selle meedia vahendusel suur aitäh tehtud tööeest. Nad on olnud maavanemad väga pikka aega ja praegu nende asemelemääratakse asendajad. Loodame, et juba lähema kuu, paari jooksul maavanemateteema koalitsioonis saab ka mingi lõpliku lahenduse. See ajutine olukord, kuson kohusetäitjad, leiab mingi lahenduse. Ja minu enda valdkonnast oli üksoluline teema see, et Eesti positsiooni edastamine Euroopa Komisjonileseoses elektrituru avamise üleminekuperioodide fikseerimisega. Siin onprobleem selline, et kõik kindlasti teate, et aastaid tagasi ülemineku võiläbirääkimiste jooksul kaubeldi Eestile välja üleminekuperiood. Kõik toimis jame saime suhteliselt head tingimused. Aga selle aasta 15. juulist hakkaskehtima uus elektrituru direktiiv, mis teatud vaheetappidega, aga meieüleminekuperioodist selgelt väga palju kiiremini nõuab elektrituru avamist.Nüüd saadame oma ülemineku taotluse uue elektrituru direktiivi valguses uuestiEuroopa Komisjonile ja loodame, et uue elektrituru direktiivi kehtima hakkamisejärel meil on võimalik saada oma üleminekuperioodi jätkumist. Nii, et võib‑ollalühidalt ongi kõik, Margus Hanson saab jätkata.

            Kaitseminister Margus Hanson

Tere!Kaitseministeeriumi esitatud eelnõudest olid tänase istungi päevakorda vägapaljud jõudnud ja võib‑olla kõige tähtsam on siin osaleminerahvusvahelises sõjalises operatsioonis, mis sisuliselt tähendab meiekaitsejõudude osalemist julgeolekutagamismissioonil Iraagis. Sisuliselt on seeRiigikogu otsus, mis on vastu võetud 7. mail täitmiseks. Selle otsusekohaselt on ühe kaitseväe üksuse missioonil osalemise ajaks 6 kuud ja nüüd,kuna väljasõit oli 20. juunil, lõpeb selle esimese rotatsiooni aeg jaVabariigi Valitsus tegi otsuse lähetada 32‑­liikmeline kergjalaväerühmning 11‑liikmeline transpordi, lennukite teenindusmeeskond asendamaksesimest rotatsiooni. Aga siin oli terve rida ka teisi küsimusi. Näiteks ülevaadeNATOga peetud läbirääkimiste tulemusest, tulemusena muutmist vajavatestseadustest. Me oleme seda ka varem vaadanud. Käesolev eelnõu käsitles rohkemvastuvõtvama riigi toetuse ja õhuruumiga seonduvat, kaitseväe struktuuriüksusteümberformeerumine on seotud siis Tapa väljaõppekeskuse moodustamisega.Sinna on koondunud erinevad struktuuriüksused, mis on praegu iseseisvad -juhtumisstruktuur on kohmakas ja kallis. Me tegime seda efektiivsemaks. Ajateenistuseja asendusteenistuse kestvuse määramine - see puudutab kahe eriala -sõjaväepolitsei ja mootorsõidukijuhi eriala ajateenijate aja fikseerimist 11kuuga. Vastavalt võimalustele on ajateenistuse aeg 8-12 kuud. Kaitsejõududekeskstaabi ettepanekul tulenevalt sellest, et nii sõjaväepolitsei kui kamootorsõiduki, raskesõidukijuhid vajavad ettevalmistamiseks rohkem aega,fikseeriti see 11 kuuga. No siin võib öelda, et tegelikult need noormehed, kesselle õppuse läbivad saavad ka kuhjaga lisaväärtust, oskusi ja võimalusiedaspidi politseis töötada ja turvafirmades on nad tööpakkumistel või nii‑öeldaläbirääkimistel kindlasti konkurentsivõimelisemad ja autojuhiload mõistagiannavad lisavõimalusi. Nüüd üks probleem, mida otsustasime ja lahendasime onseotud siis Tartu, Riia 12 asukohaga Kaitseliidu kinnistuga. Teadupärastseal asub kaks õppeasutust. Need on siis Balti Kaitsekolledth ja ÜhendatudÕppeasutused ning Kaitseliit on olnud nõus kinnistu asendamisega Majandus- jakommunikatsiooniministeeriumi haldusalas olev ja Tartus asuv aadressil Lehola 1asuv kinnistu saab Kaitseliidule Riiamäel asuva kinnistu asemele. Ning üksteema oli, mis oli seotud Eesti Vabariigi valitsuse NATO arendusstaabi,ülemjuhatuse ja liitlasvägede Euroopa Ülemjuhatuse peakorteri vastastikusemõistmise memorandumi küsimustega. Tuleneb sellest, et uues memorandumis onlaiendatud nii‑öelda relvastatud kontingendi mõistet ka tsiviilisikutele,kes võivad olla kaasas ja seotud nende operatsioonidega või õppustega, mis siinläbi viiakse ja seetõttu tuleb seda memorandumit uuesti ka ratifitseeridaRiigikogus.

            Juhataja

Aitäh! Kas on küsimusiministritele? Riina, palun!

            Riina Eentalu, Eesti Raadio

Härra Atonen, ....

            Meelis Atonen

Ei, me taotlesime järk‑järgulistüleminekut 2008. aastast 35%, 2012 kõik mittekodumajapidamised. Ja 2015 onlõplik tärmin.

            Juhataja

Aitäh! Ingrid, palun!

            Ingrid-Sembach Sakias, Kanal 2

Ma küsiks samal teemal.Teil oli eelnõu seletuskirjas või seal kaaskirjas oli ka räägitud sellest, etsee ... 2% meie tööjõust, et juhul ikkagi seal, seda üleminekuperioodi eipikendada, et siis ootavad meid ees suured sotsiaalsed probleemid. Võib‑ollanatuke seletaksite seda lahti. Kas see on selline formaalne tegevus, et me sedaratifitseerime või nõuab see nagu Komisjoni poolset heakskiitu ka veel, et kuisuur see on see võimalus, et me seda ei saa?

            Meelis Atonen

Ma arvan, et tegelikultme ülemineku läbirääkimistel oleme või Euroopa Liiduga liitumisläbirääkimisteloleme selle üleminekuperioodi saanud ja see oli pigem formaalne, et tänavuaasta juulis see uus elektrituru direktiiv vastu võeti. Ja nüüd sellesttulenevalt meile on märku antud, et nad ootavad meie lõplikku positsiooni. Sedaoodati vähemalt detsembri esimese nädala jooksul. Selle me täna ka esitame jama olen ikka väga veendunud, et Euroopa Liit, Euroopa Komisjon meile selleüleminekuperioodi võimaldab. Eestis ei ole elektrituru avamine täna füüsiliseltka võimalik, et isegi, kui meile seda üleminekuperioodi ei antaks, siis needtagajärjed on niivõrd ettearvamatud, et ma arvan, et seda ei mõtle üldse keegitõsiselt. Signaalid, mis me oleme Euroopa Komisjoni poolt saanud on ikkasellised, et ollakse nõus läbi rääkima ja mõistetakse nii meie põlevkiviproblemaatikat ja mõistetakse ka seda, mida see tähendab meile Ida‑Virumaaehk sellise sotsiaalse tagapõhjana. Aitäh!

            Juhataja

Aitäh! Lauri.

            Lauri Hussar, TV3

Ma jätkaks samal teemal,et mida see praegune diskussioon siis nagu tähendab, et miks siis nüüd naguuuesti selle probleemiga peab tegelema?

            Meelis Atonen

15. juulil 2003,tänavu suvel jõustus uus elektrituru direktiiv, milles varasemaga võrreldesütleb väga selgelt ära, et 1. juuliks 2004 peavad liikmesriigid avama omaelektrituru kõikidele mittekodutarbijatele ning 1. juuliks 2007 kõikideleelektritarbijatele. See on tunduvalt lühem periood, kui meie ülemineku võiliitumisläbirääkimistel saavutasime oma üleminekuperioodiks. Ja lihtsalt kunauus seadusandlik akt, uus direktiiv on seaduse jõuna kõrgem senistestliitumisläbirääkimistel saavutatud positsioonidest, siis selle uue aktivalguses on vaja lihtsalt asi uuesti seadusandlusega kooskõlla viia. Meiesenine üleminekuaeg on vaja ütleme siis uuesti legaliseerida või uuesti kinnitadauue direktiivi valguses.

            Lauri Hussar, TV3

See tähendab, etsisuliselt on alanud nagu uuesti läbirääkimised selle sama teema üle?

            Meelis Atonen

Ei, vormiliselt onalanud. Meil ei ole tänasel hetkel antud ühtegi signaali, et meieettepanekutega ei nõustuta.

            Juhataja

Aitäh! Riina, palun!

            Riina Eentalu, Eesti Raadio

Kas on teada, kas keegivalitsusest streikijate ette ka läheb?

            Juhataja

Ei ole teada.Peaministrit täna Eestis ei ole.

            Meelis Atonen

Kahjuks me ei saa kaselles mõttes streigi tõttu oma igapäevatööd edasi lükata. Minul on sel ajalkahjuks üks kohtumine Euroopa Liidu direktoraadi ühe juhatajaga, nii et vägaimelik oleks sellest loobuda.

            Juhataja

Lauri, palun!

            Lauri Hussar, TV3

Ma küsiks härrakaitseministrilt selle Iraagi missiooni kohta, kas see missiooni suurus jääbtäpseks samaks või väheneb ja kui ta väheneb, siis miks?

            Margus Hanson

Riigikogu on andnud loa55 kaitseväelase lähetamiseks. Kas esimeses rotatsioonis oli number väiksem,oli kokku 43, 32 Bagdadis ja 11 Talilis. Praegu valmistatakse ette täpselt samasuured üksused. Kuid kaitsejõudude juhataja külaskäigu järgselt - meil räägitiläbi seal kohalike nii sõjameeste kui ka tsiviilesindajatega - oodatakse sinnategelikult spetsialiste ka teistelt erinevatelt elualadelt. Näiteks piirivalvevajaks tugevdamist, piirivalve vajaks juhtimist ja siin on kindlasti võimalusja väga hea väljakutse Eesti piirivalvele ennast proovile panna. Aga tänatehtud otsus on samades piirides, mis oli siiamaani.

            Juhataja

Aitäh! Andres, palun.

            Andres Einmann, BNS

Esimese missiooniga läkssiiski kolm miinituukrit kaasa, kas neid vajatakse ka endiselt?

            Margus Hanson

Esimene kord, jah oliplaneeritud saata, kuid neid ei läinudki vaja. Me olime valmis saatma, kuidlõppkokkuvõttes nad ei läinudki sinna.

            Juhataja

Jah, Ülo.

            Ülo Mattheus, Vaba Euroopa

Kas ikka jätkub kauaks sellinekaitsejõudude peastaabi korraldus, et sõdurid ja kaitseväelased Iraagis ei tohirääkida oma häälega ja ei tohi näidata oma näopilti ajakirjanikele? Et kui seeon sõjaotstarbeline missioon, siis ma saaks aru, aga kuna on nagu rahuotstarbelinemissiooni, siis niisugune korraldus on mulle arusaamatu?

            Margus Hanson

Meie üksused onkonfliktijärgsel julgeolekutagamismissioonil. Aga see, et nad ei räägi,vähemalt nii‑öelda reamehed ei räägi, on nende enda julgeoleku huvides jasee on ka nende enda soov. Ma võin niipalju öelda, et oleme arutanud sedaprobleemi ka kaitsejõudude peastaabi inimestega ja  jõudnud arusaamisele, et vähemalt rühmajuhid suhtlevad täiestivabalt. See, kuidas, on tehnika küsimus, aga ma usun, et nad suhtlevad täiestivabalt.

            Juhataja

Aitäh! Veel palunküsimusi?

            Margus Hanson

Võib‑olla kaniipalju veel täpsustuseks või lisainformatsiooniks, et järgmisel nädalalpeastaap peaks tegema sellekohase pressikonverentsi ja seal saavad kõik asjadselgeks seoses teise rotatsiooniga.

            Ülo Mattheus, Vaba Euroopa

Need kaitseväelased, kesseal haavata on saanud, on kaitsejõudude peastaabi pressiesindaja sõnul haigedinimesed ja nad ei taha nagu pressiga suhelda. Kas teie arvates on inimesed,kes saavad Iraagis haavata, kas nad on haiged inimesed või nad on kangelasedvõi kes nad on?

            Margus Hanson

Nad kindlasti onkangelased. Ma ütleksin, et kõik need mehed, kes seal on, on kangelased. Jahaavatasaamine ei tee inimest vähem või rohkem kangelaseks, aga nad on tublideesti mehed igal juhul. Ma ei saa olla nõus väitega, et nad ei taha suhelda,lugedes eelmise nädala Eesti Ekspressi. Aga nende tervis on nende enda oma janende privaatsus peab olema tagatud.

            Ülo Mattheus, Vaba Euroopa

Kaitsejõudude peastaaploob niisuguse, tahaksin öelda niisuguse aura, et see on justnagu paha, kui teräägite, et minu arust see on nagu riigi asi ka.

            Margus Hanson

Jah, mina riigiesindajana tean, aga avalikkus on saanud ka teada ja saab järjest rohkem teada.Eks me, mis seal salata, kõik õpime sellest missioonist.

            Ülo Mattheus, Vaba Euroopa

Kas natukeebademokraatlik ei ole niisugune suhtumine?

            Margus Hanson

Ei, ma ei leia. Ma usun,et ka missioonil olevate kaitseväejõudude julgeoleku küsimus on peastaabiküsimus ja nende üksuste liikmete tervise on nende enda isiklik küsimus. Nii etsiin on vaja leida ka ühiskonnas selline hea kooskõla.

            Juhataja

Aitäh! Lähem edasi. Kasoli Sul küsimusi, Lauri?

            Lauri Hussar, TV3

Ma lähen selle samateemaga edasi. Et kui kaua siis eesti poisid üldse Iraagi missioonile võivadjääda? Praegusel hetkel seda pikendatakse, aga millal on see piir, kus ühel heahetkel kaitseministeerium leiab, et ei ole vaja eesti poisse enam Iraagis?

            Maegus Hanson

Jah, üksuste saatmisevälisriiki otsustab Riigikogu. Aga kaitseministeerium esitab uue aasta algusesvalitsusele arutamiseks missiooni pikendamise ka peale teise rotatsiooni lõppu.Kui pikaks ajaks, seda on praegu veel vara öelda, aga varsti näeme.

            Juhataja

Aitäh! Ingrid, palun.

            Ingrid Sembach-Sakias, Kanal 2

Härra kaitseminister,eile andis Tallinna linnavalitsus välja ehitusloa Ameerika Ühendriikidele. Olinagu üllatuseks teada, et Eesti kuulub Ameerika julgeoleku määratluse järgi klassiA, kuhu kuuluvad terroriohus riigid. Et on nagu kolm klassi - A, B ja C klassja me kuulume A terrori riskiga riikide hulka. Kui tõenäoliseks teie seda ohtupeate Eesti riigi ründamisele just sellepärast et me toetame Ameerika missiooniIraagis?

            Margus Hanson

Seda ei saa välistada,aga ma seda ohtu küll kõrgeks ei pea.

            Juhataja

Aitäh! Lauri.

            Lauri Hussar, TV3

Ma küsiks sellepäevakajalise teema kohta majandus- ja kommunikatsiooniministrilt, et mida teilnagu lapsevanemana tänane streigipäev on tähendanud?

            Meelis Atonen

Mitte midagi. Laps onmuga tööl kaasas ja temale see võib‑olla tähendab midagi, mis ta mulle eitähenda midagi.

            Margus Hanson

Õpib täna kindlastirohkem kui tavalise lasteaia või koolipäevaga.

            Meelis Atonen

Seda ma ei oska öelda.Ju tal on natuke teistmoodi päev, aga jah. Seaduse järgi on kõigil õigusstreikida. Mina arvan, et streik ei lahenda ühtegi probleemi, aga kui inimesednii otsustasid... Konkreetne lasteaed, kus mu laps käib, kui seal öeldakse, ette võite lapse tuua, et me teeme mingi ühe suure rühma, siis ma ütlen sellepeale, et minu laps ei ole raamat, keda võib ükskõik millisele riiulile panna,et see on ka põhjus, miks meil on lapsed lapsevanematega tööl kaasas.

            Juhataja

Aitäh! Ingrid.

            Ingrid Sembach-Sakias, Kanal 2

Kas see kõik teeblapsevanema jaoks selle tänase tööpäeva keerulisemaks?

            Meelis Atonen

See ju kõik sõltub, minutöö võimaldab mul last endaga kaasa võtta, aga ma ei kujuta ette, mida teebnäiteks treener, kes peab spordisaalis näiteks trenni tegema ja kui tal onkaheaastane laps näiteks. Või mida teeb liinitööline näiteks, kes peab kuskiltehases õmblema näiteks, kuhu tema oma lapse paneb? Mina ei ole saanud sellistsignaali, et kõigile lapsevanematele ikkagi 100% nende laste turvalisus on tagatudja selle tõttu ütlen küll, et kui streiki tehakse selle hinnaga, et lasteturvalisus kuidagi ohus on, siis see tekitab kindlasti lapsevanemates vägapalju muret, sest igale lapsevanemale ongi ju oma laps on ikka kõige olulisem.Kõik sõltub.

            Riina Eentalu, Eesti Raadio

Siin ei saa vaadata sedaainult lastevanema seisukohalt. Haridustöötajate, kultuuritöötajate olukordpeaks ka lapsevanemaid muretsema panema...

            Meelis Atonen

No mina täna hommikulkuulsin, mida kodanik Roosimäe Eesti Raadios rääkis ja ma olin väga dokeeritud,kui ma täna kuulsin, et tegelikult see palgafondi kasv ei ole üldse probleem,mille tõttu nad protesteerivad. Nemad protesteerivad hoopis mingite ma ütleksinvanaaegsete rudimentide st mingite palgaskaalade üle, ja ma ütlen, et see eiole kindlasti valitsuse soov, et me sellised vanamoodsad palgaskaalad jaüleriiklikud palgamaksmise süsteemid säilitame. Ka avalikus sektorisvalmistatakse siin muudatust ette ja ikkagi tööjõuturg peaks need asjad paikapanema. Meie näeme ette, et koolijuhil peabki olema suurem võimalus näiteksotsustada, kellele palka maksta, kui palju maksta. Aga ma sain täna hommikulnii aru, et probleem ei ole mitte selles, et vähe tõstetakse palgafondi, vaidprobleem on just see, et ei taheta justkui astmepalkasid tõsta ja ei tahetaseda süsteemi säilitada. Ja see on minu arvates, see on küll vana ja asja eestvõitlemine.

            Riina Eentalu, Eesti Raadio

Ma saan aru ja, etpalgapoliitika ei ole nende meelest välja töötatud korralikult.

            Meelis Atonen

Ma ütlen, et see onjälle teema, et pidevalt mõeldakse uusi asu välja, mina tahaks siin kaitstaharidusminister Toivo Maimetsa või seista tema eest, et tema praegu on kaheksakuud tööl olnud või mõni päev vähem kui kaheksa kuud. Ta on sellel alal võtnudväga julgeid plaane ette ja kui nüüd nende plaanide väljatöötamise ajal hakataksestreikima, siis ma ei saa üldse aru, mille vastu streigitakse. Sest mullesiiani tundus, et öeldi, et lihtsalt palk on väike, palgafond on väike jastreigitakse selle pärast. No samal ajal kui vaadata meie majandusnäitajaid võieelarves, kui palju me raha haridusse paneme, siis Euroopas ma ütlen me ei peasilmi maha lööma. Meie, kui me paneme üle 6% SKPst haridusse eelarve kaudu,siis küsige Euroopa riikidelt, kui palju nemad panevad eelarve kaudu ja tenäete, et Eestis pannakse väga palju. Võib‑olla on küsimus see, et meiltegelikult on ikkagi kogu ühiskond alafinantseeritud ja noh lihtsalt me olemeseal, kus me oleme. Me oleme 10 aastat uuest ühiskonna korrast või sellealgusest, aga me ei ole mitte 50 või 60 aastat, nagu meie naabrid mõned. Nii etnoh selles mõttes kõigi elualade esindajad peavad aru saama ja seda tunnetama.Ma küsin, mis siis saab, kui kõigi elualade inimesed Eestis ühel päevalotsustavad ühiselt, et meil on liiga väike sissetulek, streigime. Istume kõikkodus, mis siis juhtub. Ja mina arvan täitsa siiralt, et 80-90% eesti inimesitäiesti õigustatult võivad öelda, et neile tundub, et nad ongi alamakstud.

            Juhataja

Aitäh! Sellel toonil ka tänalõpetame.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-