Valitsuse pressikonverentsi stenogramm, 07.12.2006

Vabariigi Valitsuse pressikonverents
Neljapäev, 7. detsember 2006

Juhataja Martin Ja¹ko
Tere päevast, head ajakirjanikud! Alustame valitsuse pressikonverentsiga. Korraldusliku poole pealt, kõigepealt annan sõna kaitseministrile, kuna ta peab varem lahkuma. Ning kogu pressikonverentsi koos personaalintervjuudega püüame mahutada 40 minuti sisse. Kaitseminister, palun.

Jürgen Ligi
Aitäh! Kõigepealt, tänases päevakorras oli meil kaitseväeteenistuse seaduse muudatused. Seal on kaks suurt asja, mida kaitseväelased kindlasti väga ootavad. Üks on kaitseväe palgareform, mis lihtsustab palgasüsteemi, kaotab ära hulga lisatasusid ja jätab alles põhipalga ja auastmetasu. Kaovad ära staa¾itasud, toidurahad, korterirahad, riigisaladuse lisatasu, ühesõnaga kogu arvestus kokkuvõttes käib netosummalt ehk mis kaitseväelane kätte hakkab saama. Ja ta hakkab saama kokkuvõttes kätte, kui võtta kõik auastmed, siis umbes 16-17% tuleval aastal rohkem. Olen välja öelnud lubaduse kaitseväe juhatajale, et 2008. aasta [eelarve] ettevalmistamisel nähakse ette analooge. Ma ei julge täpset numbrit öelda, eelarveprotsess on ju pikk, aga analoogne arvestatav palgatõus.

Teine punkt selles seaduses puudutab kaitseväelaste eripensione. Meil oli sellel teemal tuline vaidlus, kas on tegemist eripensioni saajate ringi laiendamisega? Minu kindel vastus on, mida me veel peame siin paragrahvide kaupa tõestama, et see põhimõtteline toetus on nüüd valitsuselt olemas, et tegemist ei ole mitte laiendamisega, vaid sisuliselt ühe vea parandamisega, mis 2004. aasta lõpus tehti, muutes termineid. Seaduses unustati ära, et enam kaitseväelasi tegelikult lahkub teenistusest, ma ei julge öelda, et enamik, aga suur osa lahkub tegelikult enne pensioniõiguslikku iga, kuna ei ole auastmele vastavaid ametikohti. Karjäärisüsteem sõjaväes on natukene teine kui mujal. Tookord muutes terminit, oli tagajärg see, mis avastati ka hiljem alles, et kaitseväelased, kes lähevad enne 50. eluaastat ära, mis on selle pensioniõigusliku ea piir, et nemad jäävad tagantjärgi pensionist ilma. See kindlasti ei ole vastavuses õiguspärase ootusega. Tähtis on siiski, et ta teeniks välja oma staa¾i ja ta oleks siis vastavas vanuses, et siis hakata pensioni saama. See on tähtis ja see hakkab nende muudatuste järgi otseselt ka niimoodi endiselt olema. Ja teine, mis me selle eripensioniga tegime, et seda kaitseväeteenistuse vajalikku staa¾i tõstsime nendele, kes teenistusse alles asuvad, 13-lt 20-le aastale. Sedapidi me pensionisaajate ringi piirame, kuna see on liiga helde süsteem. 13 aastat kaitseväes, sellega oleme kaitseväega ühel meelel, et see on liiga helde ja see hakkab õõnestama meie kaitse-eelarvet pensionide näol. Nii et need on siis põhilised muudatused seaduses.

Ma kommenteerin ka ühe tänases ajakirjanduses oleva vastuolu. On kahtemoodi uudiseid. Üks on, et Reformierakond kaalub ajateenistuse aja lühendamist, seda kirjutab Postimees ja Päevaleht kirjutab, et kaitseminister pikendaks ajateenistust. Ei ole vaja kolm korda arvata, et kumba võiks praegune kaitseminister eelistada. Kahtlemata on Reformierakonna ja kaitseministri arvamus ikkagi, et see keskmine ajateenistus peaks lühenema ja seda tuleks kaaluda. See on tegelikult meie programmiline sõnastus. Miks seda tuleks kaaluda? Põhioskused tegelikult poole aastaga omandab ajateenija ära. Need hilisemad kuud ajateenijatel, kes ei planeeri oma tulevikku kaitseväes, on vähe motiveerivad, mida ma ka eile Riigikogus ütlesin, aga see kontekst kadus nähtavasi ajakirjanikul ära. Mina kiitsin seda mõtet, mida arutasime, et ajateenistust diferentseerida pikkuse järgi 6, 9 ja 12 kuuga, mida Ants Laaneots välja käis. Ma kiitsin seda alumist osa selles sõnavõtus ja just sel põhjusel, et reamehel ei ole mõtet ajateenistuses väga pikalt olla. Et see nii on, on ka näide sellest, mida ma ka stenogrammis või eilses esinemises mainisin, et praeguse seaduse muudatusega, mis on Riigikogus, juba lühendatakse ajateenistuse aega nendel, kes lähevad edasi teenima elukutselistena, 6 kuule. Kes on 6 kuud olnud ajateenistuses ja sõlmib lepingu, kutselise kaitseväelase lepingu, see ajateenistus loetakse sellel kantuks. Ta lihtsalt hakkab saama tõsisemat ettevalmistust ja ei ole tal põhjust seda väheintensiivset ettevalmistust enam jätkata. Ja see ongi kokkuvõte. Nii et paluks siis edaspidi ikkagi uskuda seda, mida ma olen rääkinud. Ma ei ole ajateenistuse pikendaja. Üldiselt tendentse ikkagi vaadates on ajateenistuse pikendamine minu arust välistatud. Tendentsid on vastupidised, on ajateenistuse kaotamine ja ajateenistuse aja lühendamine. Taani mudel, mis mulle imponeerib, näiteks selle miinimumaeg on kolm kuud. Me siin praegu oleme põgusalt nimetanud 6 kuud. Ants Laaneotsaga rääkisime sellest paar päeva tagasi ja leppisime kokku, et me ikkagi spetsialistide tasemel arutame asja ära, mida siis see kuus või üheksa kuud või mõnel juhul ka 12 kuud võiks tähendada. Praegu on nii, et sõduri baaskursus on 10 nädalat ja edasi järgneb õpe jao ja rühma tasemel. Tema nimetas seda praegust 8 ja 11 kuud, mis keskmist aega, pange tähele, tähendab 9 ja pool kuud ehk igal juhul on tegemist siis lühendamisettepanekuga, mitte pikendamise ettepanekuga, tema pidas seda mitte optimaalseks. Aga me leppisime tõesti kokku, et me ei hakka sel teemal mitte nüüd lubadusi jagama, vaid arutame läbi. See oli Riigikogu stenogrammist natuke kontekstivaba lause, mis jõudis tänasesse lehte. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Kaitseministrile küsimusi? Palun.

Andres Einmann, BNS
Härra Ligi, kas nõustute Ants Laaneotsa arvamusega, et Eestile on kõige suurem julgeolekuoht Venemaa?

Jürgen Ligi
Eesti ei defineeri oma ohtusid ametlikes paberites riikide kaupa. See on kahtlemata teadlik hoiak, et eestlase hingest on raske muidugi välja võtta seda ajaloolist kogemust ja ei olegi vaja. Aga, ütleme, ametlikud paberid mitte ei kujuta vaenlast kusagil, vaid tegelevad ohu hinnangutega. Ja seal ei ole nüüd küll ühtegi riiki ega rahvast ohuna defineeritud, vaid nähtused.

Juhataja
Aitäh! Veel küsimusi kaitseministrile? Suur aitäh ja läheks siseministriga edasi.

Kalle Laanet
Aitäh! Lugupeetud ajakirjanikud! Valitsus andis loa sõlmida leping uue helikopteri soetamiseks piirivalve lennusalgale. Kopteri mark on AW139 ja maksumus orienteeruvalt 221 miljonit krooni. Kuid ma räägiksin natukene taustast. Me kõik teame, milliste probleemide ees olime käesoleval suvel, kui olid suured metsatulekahjud ja meie ainukene helikopter MI8 oli remondis. Õhuvõimekus helikopteri poole pealt puudus meil täielikult. Jah, lennuressurssi küll lennukite näol oli, aga helikoptereid ei olnud. Praeguse seisuga on niimoodi, et Schengeni Facility programmi raames saabub Eesti riigile esimene uus helikopter 2007 aasta märtsis- aprillis, kus on siis peal tõesti kõik võimekused, nii päästevõimekus kui mereseirevõimekus ja tulekustutuse poole pealt ka tulekustutuskott. Ja järgmine uus helikopter siis praeguse plaani järgi peaks saabuma 2008. aastal. 2009. aastal lõpeb siis praeguse MI-8 ressurss, mis on siis 30 aastane. Meie plaanide ja arvestuste järgi peaks tegelikult olema Eesti suurusel riigil kolm helikopterit. Arvestuste kohaselt nad peaksid baseeruma üks Tallinnas, üks Tartus ja üks Kuressaares. Miks? Üldiste rahvusvaheliste nõuete järgi, rääkides NATO, HELCOM ja teistest nõuetest, on reageerimiskiirus, õhkutõusmise aeg 15 minutit. Ja kogu Eesti territooriumil reageerimine 45 minutit. Meditsiinilendude puhul on see veelgi lühem aeg. Teatud puhkudel, sündmuste puhul, siis alla kolme helikopteri neid tingimusi ei ole võimalik täita. Nii et me liigume selles suunas üsna kiirete sammudega. Ma olen küll seda meelt, et Eesti turvalisusele tervikuna mõjub see ääretult positiivselt. Tõesti, peale piirivalvelendude täidavad nad väga paljusid muid ülesandeid: meditsiinilennud, keskkonnaseirelennud, politseilennud ja loomulikult ka, kui on vajadus, ka eralende tehakse. Nii et see funktsionaalsus on väga mitmekesine ja seda võimekust on veel vaja tõsta. Nii et need on head sammud, mida me praegusel hetkel teeme. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Rahandusminister, palun.

Aivar Sõerd
Aitäh! Tere ka minu poolt! Valitsus kiitis heaks täna kahe seaduse muudatused, mis puudutavad minu valdkonda. Kõigepealt käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Siin on palju tehnilisi muudatusi. Võetakse üle üks direktiiv, millega pikendatakse ringhäälinguteenuste ja elektrooniliste teenuste suhtes kohaldatavat käibemaksu korda. Aga sisulisema poole pealt, kaob ära üks erisus, mis meil senini veel kehtib. Täna on veel 5%-ne käibemaksumäär keemilistele kahjuritõrjevahenditele, mis kinnitatakse sotsiaalministri määrusega ja ostjateks on hoolekandeasutused või tervishoiuteenused. See erisus kaob ja rakendub 18%line määr. Nii et liikumine on õiges suunas: erisuste kaotamist tuleb kindlasti toetada.

Ja üks väga põhimõtteline uuendus lihtsustab oluliselt ettevõtjate maksukohustuste täitmist, eelkõige siis nendel, kes impordivad Euroopa Liitu kaupu kolmandatest riikidest. Kui praegu tuleb importimisel käibemaks tollile tasuda kauba kättesaamisel, siis lihtsustatud korra järgi ettevõtja deklareerib selle tasumisele kuuluva impordi käibemaksu deklaratsioonil ja arvestab ja maksab siis üldises korras. Ehk siis näiteks ettevõtjad, kes impordivad Venemaalt seadmeid või toorainet, saavad sellist lihtsustatud korda taotleda. Ehk siis kui seni tuli kauba kättesaamisel käibemaks maksta, siis nüüd saab seda teha deklaratsioonis. Näiteks, kui on tegemist ettevõtjaga, kelle käibest suur osa moodustab eksportkäive, mis on nullmääraga maksustatud ehk siis võibolla ettevõtjal üldse ei teki käibemaksukohustust või ta maha arvatav käibemaks on suurem kui tasumisele kuuluv käibemaks nullmäära tõttu. Ehk siis kui praegu igakordsel kauba sissetoomisel tuleb käibemaks ära maksta ja hiljem see maksu- ja tolliametilt tagasi taotleda, siis lihtsustatud korra järgi seda enam teha ei tule, vaid deklareeritakse käibedeklaratsioonil ja arvestatakse siis üldises korras.
Riigieelarvele muidugi paneb see väikse koormuse ühel aastal, kuna tekib käibemaksu laekumises viiteaeg, aga sellest uuendusest on varem palju räägitud ja mul on heameel, et see sai seadusesse. Loomulikult sellega kaasnevad riskid ja on tingimused ette nähtud, millised ettevõtted saavad kvalifitseeruda selle soodustuse aluseks ehk siis maksukohustusena peab olema kõigepealt registreeritud käibemaksukohustuslasena vähemalt 12 kuud. Samuti on tingimus, et vähemalt 50% käibest peab moodustama eksportkäive ja loomulikult ei saa olla käibemaksuvõlga ja esitamata deklaratsioone. Ja juhul, kui ettevõte impordib põhivahendeid, siis isegi need tingimused ei pea olema täidetud, vaid saab taotleda ka ilma nende tingimusteta. Riigi poolne tingimus on ainult see, et maksuhaldur võib sellistel puhkudel nõuda tagatist. Siiski need uuendused ei jõustu 1. jaanuarist, kuivõrd maksu- ja tolliamet peab välja töötama ka infotehnoloogilised lahendused. Eelnõu kohaselt 1. jaanuar on selle uuenduse jõustumise aeg. Maksu- ja tolliameti andmetel praegu võiks 877 ettevõtet kvalifitseeruda nende tingimuste järgi.

Siis kiitis valitsus täna heaks ka tolliseaduse muudatused. Siin on jälle palju tehnilisi muudatusi, mis võibolla üldsusele väga suurt huvi ei paku, aga üks selline põhimõtteline säte, mis siis nüüd sisse viidi, tuleneb nüüd Euroopa Liidu vastavast määrusest. Ehk siis 15. juunist järgmisel aastal Euroopa Ühendusse sisenev või sealt lahkuv füüsiline isik, kellel on kaasas sularaha rohkem kui 10 000 euro väärtuses, peab hakkama seda tollile deklareerima. Ja seaduseelnõuga siis sellisele sularaha summale rakenduvad kauba kontrollimise kohta kehtivad eeskirjad. Sularaha deklareerimiskohustuse täitmata jätmise eest võib maksu- ja tolliamet füüsilist isikut karistada kuni 6000-se rahatrahviga. Lihtsustati ka tolliagentuuridele, tollilaopidajatele tegevuslubade taotlemise korda. Kui seni tuli seda teha vähemalt 40 päeva enne loa kehtivuse lõppemist, siis kuna maksu- ja tolliamet läks eelmisel aastal üle uuele tollideklaratsiooni töötlemise süsteemile, siis nüüd, 5 päeva vaid on vaja ette teatada. Nii et sellised uuendused siis maksuseadustes. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Ülevaate ülejäänud istungi teemadest teeb peaminister.

Andrus Ansip
Aitäh! Mulle väga palju kaalukaid otsuseid kommenteerida pole jäänud, aga mõni kaalukas otsus langetati siiski veel lisaks nendele, mida on juba kommenteeritud. Valitsus otsustas täna müüa maha riigile kuuluvad 350 AS Värska Sanatoorium 100-kroonist aktsiat. Seega me jätkame erastamisega. Riigi osalus selles aktsiaseltsis oli 1,94% ja kui me nüüd osalusest loobume, siis me ei kontrolli enam kuidagi AS Värska Sanatoorium äritegevust.

Valitsus nimetas täna riiklikuks lepitajaks Riigikogu liikme Henn Pärna. Pärna ametiaeg on kolm aastat, ta on ka selles ametis juba töötanud aastatel 2001-2003. Teatavasti tema nimetamine ei olnud sugugi kerge protsess, sest tööandjad nimetasid Margus Tammekivi riikliku lepitaja kandidaadiks, kuid ametiühingud seda kandidatuuri ei aktsepteerinud. Patiseis kestis küllalt pikka aega, nüüdseks on tööandjad ja töövõtjad kokku leppinud, et Henn Pärn on hea lepitaja ja valitsus nimetas siis seepeale Henn Pärna riiklikuks lepitajaks. Kerge on lepitada siis, kui lepitaja rahuldab nii tööandjaid kui ka töövõtjaid.

Valitsus kehtestas piirmäärad väliskülaliste vastuvõtmisega seotud kuludele. 1. jaanaurist koos uue välissuhtlemisseaduse jõustumisega peavad hakkama kehtima ka uued piirmäärad. Täna kehtestatud piirmäärad vastavad tegelikele hindadele meie toitlustusasutustes ja hotellides. Nii näiteks riigipea puhul on majutuskulude piirmäär 10 tuhat krooni, ministri tasemel, delegatsiooni juhi puhul 4000 krooni ja muu delegatsiooni juhi, delegatsiooni liikme või üksikkülalise puhul 2500 krooni. Need summad tunduvad esmapilgul väga suured, aga selle eest midagi väga luksuslikku ei saa ja Eesti riigil ei olegi ilmselt kohane kellelegi ülimalt luksuslikku külalislahkust pakkuda. Ma olen ise olnud koos presidendiga kunagi visiidil Jaapanis ja kui teised muretsesid sellepärast, kas nende pagas jõuab õigeks ajaks hotelli, siis minule lisandus veel teine mure, et kas ma oma kohvri hotelliruumist üles leian, sest selles ruumis ma tundsin ennast nagu John Travolta, see oli ikka mitu-mitu sada ruutmeetrit suur ruum. Eestis me taolist külalislahkust kellelegi kahjuks riigi kulul osutada ei saa.

Valitsus andis ka keskkonnaministeeriumile loa sõlmida Matsalu veemajandusprojekti ehitusleping selle ehituse lõpuleviimiseks kogusummas kuni 297 miljonit krooni. Projekt on läinud kallimaks ja see otsus lihtsalt tuli meil langetada.

Siis ma tahaksin õiendada veel ka viimasel ajal levima hakanud väärarusaama nagu me peaksime siin Eestis kangesti püüdlema oma tervishoiukulutustega 2003. aasta Läti kulutuste taset kätte saada. Kui me tõepoolest tahaksime viia oma tervishoiukulutused 2003. aasta Läti tasemele, siis see tähendaks seda, et kulutused elaniku kohta peaksid Eestis vähenema poolteist korda. Vaevalt, et see on kellegi eesmärk ja vaevalt ka, et need inimesed, kes on nõudnud, et me peaksime saavutama Läti 2003. aasta taseme, seda tõsiselt mõelnud on. Kui me võtame lahti Eurostati, vaatame 2003. aasta numbreid, siis näeme väga selgelt, et Läti valitsussektor, avalik sektor on kulutanud 3,2% oma sisemajanduse kogutoodangust meditsiinile või tervishoiukulutustele, Leedu 3,4 ja Eesti 4,2 ehk ka suhtarv Eestil on 2003. aastal suurem. Tõsi, ma aiman allikat, kust on võetud need numbrid, mille järgi Läti kulutuste osatähtsus võiks olla suurem kui Eestis. Need on Maailma Tervishoiuorganisatsiooni numbrid ja tõepoolest siit tuleb välja, et kogu kulutused ehk siis avalik sektor pluss erasektor kokku Lätis on 6,4% ja Eestis vaid 5,3%. Siin selles statistikas peab midagi valesti olema, sest kui kõrvutada need Eurostati ja seda Maailma Tervishoiuorganisatsiooni, siis tuleks välja, et just kui Lätis erasektorist läheks tervishoidu iga teine kroon. Mulle ei tundu see väga usaldusväärse lähenemisena. Eestis haigekassa eelarve kasvab järgmisel aastal 22%. Võiks esitada viktoriiniküsimuse – nimetage Euroopa Liidu liikmesriik, kus veel tervishoiukulutused kasvavad nii kiiresti? Vastus on ette teada – sellist ei ole. Nii et 22% on väga kiire kasv, väga suur kasv ja absoluutarvudes see kasv on siis tervishoiukulutustes üldiselt 8,7 miljardilt kroonilt 10,6 miljardi kroonini. Nii et kasv on ülimalt märkimisväärne. Ja loomulikult arstide palgad, medõdede palgad on tõusnud juba küllalt kiiresti ja see tõus veel kiiremas tempos jätkub ka järgmisel aastal. Nii et kindlasti ei vasta tõele see, mida Eesti Ekspress täna ütleb, et "kui midagi ei muutu, jõuab Eestis meditsiini rahastamine alles 2050. aastal Läti 2003. aasta tasemele." Ma ei suuda rohkem seda väidet kommenteerida. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Küsimused, palun. Andres, ole hea.

Andres Einmann, BNS
Ma küsin sama küsimuse härra peaministrilt, milliseid julgeolekuohte ta Eestile näeb ning kas nende hulgas on ka Venemaa?

Andrus Ansip
Mina isiklikult pean kõige suuremateks ohtudeks mittekonventsionaalseid ohtusid, terrorismiohtu. Loomulikult me hindame ka oma ohte pidevalt ümber, kuid on selge see, et see oht, sealt kust ei oska oodatagi, tavaliselt on kõige hävitavam. Selleks tuleb ka valmistuda. Terrorism on minu silmis kõige suurem ohuallikas. Samas, kui küsimus oli suunatud Venemaale, siis jah, loomulikult, ka mina ei saa kindlasti rahul olla tendentsidega Venemaal. Arengud ei viita demokratiseerumisele. Putini väited Lahtis, et näiteks “deporteerimine on pealesunnitud lahendus, et ega me ainult grusiine ole deporteerinud, neid me oleme ainult 5000 deporteerinud, me deporteerisime hiljaaegu 13,5 tuhat usbekki ja 15,5 tuhat tad¾ikki ja meil on vaja eluruumi meie oma inimestele, et see on pealesunnitud lahendus, ega ebaseaduslik migratsioon ei ole ainult Euroopa Liidu teema, see on ka Venemaa probleem, me peame seda tegema.” See tekitab hirmu küll.

Jürgen Ligi
Ma igaks juhuks sellele eelmisele vastusele täienduseks ütleks, enda eelmisele, et ega see ei tähenda, et me ei jälgiks olukorda oma naabruses. Me iga päev jälgime. Iseasi on, kas me nimetame kedagi siis, mõnda riiki enda ohuks, see on teine asi. Töö käib.

Juhataja
Ole hea!

Feliks ©ubin, Raadio 4
Härra Ligi, kas te selle teenistusaja lühendamise asjus arvestate ka sellega, et väga paljudele vene poistele on see kroonuaeg väga hea keelekursus ja kui nad jätavad poolikuks, siis nendel on raskem pärast läbi lüüa meie ühiskonnas.

Jürgen Ligi
Tegelikult püütakse umbkeelsetest hoiduda ajateenistusse võtmisel. Tegelikult teenistusse satuvad ikkagi noormehed, kes selliseid kõrvalmõjusid kõige vähem vajavad, olgu see siis füüsiline koormus, keeleõpe, mis iganes. Tegelikult valitakse ju parimad, aga [keeleõpet] vaja oleks hoopis teistele. Integratsiooni mõju on vaieldamatu, aga kõik need kõrvalised argumendid tuleb ära hinnata, kas samu asju ei saaks teistpidi paremini teha. Seal on ikkagi suurusjärkude erinevus, kui me hakkame kulusid vaatama ja efektiisust. Meetod ei ole see, teiste meetoditega peaks ajama neid asju, mida juurde mõeldakse ajateenistusele.

Juhataja
On veel küsimusi? Ei ole. Sellisel juhul aitäh! Pressikonverents on lõppenud.

Lõpp