Valitsuse pressikonverentsi stenogramm, 1. detsember 2016

01.12.2016 | 18:11

Uudis
    • Jaga

Valitsuse pressikonverentsil osalesid peaminister Jüri Ratas, tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski, kaitseminister Margus Tsahkna ning justiitsminister Urmas Reinsalu.

Pressikonverentsi salvestus: https://www.youtube.com/watch?v=4dzITpkruWg&feature=youtu.be

 

Juhataja Helin Vaher
Tervist, head ajakirjanikud! Alustame pressikonverentsiga. Algatuseks on sõna peaministrile. Palun.

 

Jüri Ratas
Suur tänu! Auväärt ajakirjanikud, tervist! Täna toimus 1. detsembri ja esimese advendiaja valitsuse istung. Kõigepealt ma soovin  teie ees öelda suur tänu nendele kaitseväelastele ja üksusele ESTPLA-21, kes Liibanonis teenis. Loomulikult nende peredele soovida siin teie ees ka jõudu, vastupidavust ja sõduriõnne järgmisele Eesti kontingendi ESTPLA-22.

Nüüd mõningad sõnad tänasest valitsuse istungist. Valitsuse istungil oli algselt 17 päevakorrapunkti ja me lisasime kaks juurde, nii et kokku 19 päevakorrapunkti. Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski kindlasti räägib lähemalt teile tervise ja heaolu infosüsteemide keskuse käivitamisest. Siin laua taga on ka kaitseminister Margus Tsahkna, kes räägib samuti ühest päevakorrapunktist, eelkõige, mida me täna lisasime päevakorda. Ja justiitsminister Urmas Reinsalu annab ülevaate äriseadustiku muudatustest.

Ma toon välja ainult võib-olla mõningad teemad nendest 19-st punktist ja loomulikult olen valmis selgitama ka teisi päevakorrapunkte. Kõigepealt üks punkt on see, et valitsus kiitis heaks ja saadab parlamendile seadusemuudatused, mille järgi saavad kaitseväelased, kui neile on määratud arest, kanda lisaks kaitseväe arestimajale seda  ka politsei arestimajas. Teiseks.

Meil oli Vabariigi Valitsuse istungil punkt, mis oli seotud omandireformi küsimusega ja reservfondist eraldustega, mida teeb rahandusministeerium ligi ühe miljoni euro ulatuses. Mõningal määral seda punkti istungi käigus me muutsime.

Nüüd paar sõna võib-olla tänasest kabinetist, mis algab kell kaks. Ütlen, et seal on teemasid natukene rohkem, aga üks oluline teema, mida tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski lauale paneb, on seotud temaatikaga, mis on alkoholipoliitika ja tubakapoliitika ja vastavate seaduste ja regulatsioonide muudatused.

Tulen tagasi istungi juurde, mis põhjusel on ka siis kaitseminister härra Tsahkna siin täna meiega. Nimelt, Vabariigi Valitsus otsustas, et toimub lähipäevadel reservväelastele lisaõppekogunemine, sellest me anname ka teada ja anname teada läbi rahvusringhäälingu. Ma palun ka siin teie abi ja rõhutan väga tugevasti, et tegemist on õppusega, meie ohu- ja julgeolekupoliitiline situatsioon muutunud ei ole, aga selle õppuse soovime me läbi viia. Õppus toimub 2. kuni 5. detsembrini ja see puudutab ligi 303 reservväelast. Lisaks sellele õppusele on muidugi siin nädalavahetusel veel õppusi toimumas üle Eestimaa. Palve on tõesti see, ka mina isiklikult küsisin seda Vabariigi Valitsuse istungil kaitseväe esindajate ja ministeeriumi käest, et kas meie julgeolekuolukord on muutunud, vastati, et ei ole muutunud ja tegemist on õppusega, nii et selliseks paanikaks ja hirmuks põhjust ei ole. Ma tänan!

 

Juhataja
Aitäh! Lähmegi edasi kaitseministeeriumi teemade juurde ja Margus Tsahknale on sõna. Palun.

 

Margus Tsahkna
Tere ka minu poolt! Kõigepealt, enne kui läheme õppuste juurde, siis väga olulisest teemast, mis puudutab kartsereid, tõepoolest täna Vabariigi Valitsus otsustas saata parlamenti kaitseväeteenistuse seaduse, vangistusseaduse ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu. Selle asja sisu on lihtsalt öeldes see, et seadusemuudatusega luuakse lisavõimalus kaitseväelastele määratud distsiplinaararesti täideviimiseks politsei- ja piirivalveameti arestimajades. Ehk siis, kui vastavad karistused määratakse, on neid võimalik ka täita politsei- ja piirivalveameti arestimajas.

Selle asja taust on see, et võtta maha seda mõttetut koormust kaitseväel ja tegelikult on need võimalused olemas politsei- ja piirivalveameti arestimajades. Muus osas see kord jääb ilmsesti kehtima ja see näitab ilusasti ka seda, kuidasmoodi meie jõustruktuurid omavahel suhtlevad. Ma arvan, see on samm ühe sellise normaalse, läbipaistva ja tsiviliseeritud riigi suunas, mis me juba oleme ka. Nii et see oli üks otsus.

Nüüd teine, mis puudutab õppuseid, siis tõepoolest see nädalavahetus on Eestis päris mitmeid pikalt ette planeeritud õppuseid. Kogu tegevus on suunatud selle jaoks ja selles suunas, et Eesti kaitsevõime reaalselt tõuseks. Ehk siis üks asi on see, mida me teeme poliitiliselt, mis tööd teevad meie diplomaadid, mis tööd teevad meie kaitseväelased, aga teine on ka see, et me peame iga päev harjutama, iga päev panustama sellesse, et meie reaalne kaitsevõimekus tõuseks. Lisaks sellele, et meie liitlased tulevad siia, on kohal ja tulevad suuremas hulgas järgmisel aastal, me relvastame oma kaitseväge, me õpetame ka välja oma kaitseväelasi ja kaitseliitlasi. On väga oluline, et me harjutaksime reaalsetes olukordades seda tööd kokku, sellepärast et kaitsevõime koosneb erinevatest okastest, kokku moodustab see „Siili“ ja see „Siil“ on kokkuvõttes väga ohtlik vastane [viide eelseisva õppuse nimele „Okas“ ja seni Eesti suurimale kaitseväe õppusele „Siil“ 2015. aastal. Toim]. Nii et selline koostöö harjutamine on ülimalt tähtis.

Sel nädalavahetusel harjutab 900 kaitseliitlast Läänemaal Kaitseliidu tavapärasel sügisesel suurõppusel Orkaan Eesti kaitsmist. Tallinnas harjutavad ligi 200 kaitseliitlast koostöös 50 politseinikuga ehk siis reedel kella 6-st hommikul kella 10-ni õppusel  „Toompea lukku“ Toompea turvamist. Nädalavahetusel 400 kaitseliitlast valmidusõppusel „Põhjatäht“ Tallinna Lennujaama kaitsmist. Nii et on väga erinevaid olulisi õppuseid. Vabatahtlikud kaitseliitlased saavad peavadki harjutama nädalavahetustel.

Mida me palume inimestel. Eelkõige läänlastel ja tallinlastel mõistvat suhtumist, sest see kõik on suunatud selle jaoks, et Eesti oleks kaitstud, et meie inimesed saaksid harjutada ja et meie kaitsevõime ja kaitsetahe oleks kõrgel. Kaitseliitlased kasutavad paukmoona, aga kõik üritavad ikkagi võimalikult vähe häirida igapäevast elu. Kogu see tegevus toimubki nädalavahetusel eelkõige sellepärast, et Kaitseliit on hõlmatud ja Kaitseliit on vabatahtlik organisatsioon ja et see võimalikult vähe häiriks igapäevast elu. Nii et kokkuvõttes võib öelda, et nädalavahetuse õppustel ligi 2000 kaitseväelast ja kaitseliitlast osalevad õppustel ja see on selline planeeritud oluline tegevus.

Eraldi, mida valitsus täna otsustas, siis tõepoolest esmakordselt me kutsusime kokku lisaõppekogunemise ja valitsus otsustas täna  lisaks Kaitseliidu ja kaitseväe tavapärastele õppustele korraldada lisaõppekogunemise 303-le reservväelasele ajavahemikul 2. detsember kuni 5. detsember. Kaitsevägi kutsub lisaõppekogunemisele „Okas“, see on selle õppuse nimi, Kaitseliidu Võrumaa maleva formeeritava 433. lahingukompanii ning 2014. aastal pärast Kevadtormi reservi arvatud 10. staabi- ja sidepataljoni staabikompanii. Lisaks kutsutakse ka sellele õppusele sadakond tegevväelast, et teha siis n-ö toetavat tööd ja õppust.

Kaitsevägi on kutsunud regulaarselt reservväelasi pika, 120-päevase etteteatamisega suurematele ja väiksematele õppekogunemistele, näiteks, nagu „Siil“. Nüüd „Okas“ tuleneb sellest, et käesoleval aastal hakkas kehtima riigikaitseseadus, mis kaasajastab meie riigikaitse põhimõtteid ning annab võimaluse reservväelased kiiresti, 24 tunni jooksul kokku kutsuda. Õppuse „Okas“ mõte ongi kontrollida seda valmisolekut, kontrollida käsuliini, kontrollida seda, kas ja kuidas toimetatakse kätte kutsed nendele reservväelastele, kuidasmoodi ja kui palju reservväelasi tulevad sellele õppekogunemisele. See õppekogunemine viiakse läbi tavapäraste n-ö kokku harjutamise ja manöövrite läbi ja siis esmaspäeval see õppus lõppeb ja inimesed lähevad tagasi oma tavapäraste toimingute juurde.

Mida ma kaitseministrina palun on see, et Eesti reservväelased, kes selle 303 inimese hulka kuuluvad, et nad võtaksid seda kutset tõsiselt. See on väga oluline panus, et just nimelt Eestis seda valmisolekut kiiresti kokku saada. Me tahame sealt õppida nii positiivsetest kui ka negatiivsetest hetkedest, et me tulevikus oleksime valmis. Meil on plaanis selliseid lisaõppekogunemisi teha ka kindlasti tulevikus. Ehk siis see saab  olema suhteliselt rutiinne tegevus.

Teiselt poolt, ma kindlasti loodan, et nende inimeste pered saavad aru, et see on väga oluline kogu Eesti riigi ja Eesti kaitsevõime parandamisele. Kui nüüd nädalavahetusel olid mingid plaanid, siis oluline on panustada just nimelt selle okkana, selle terava okkana sellesse üldisesse kaitsevõimesse, millest moodustub efektiivne siil. Tööandjatele - kuna suure tõenäosusega siis teatud osa sellest tööajast läheb selle lisaõppekogunemise peale, mitte küll väga palju, riik maksab tasu nendele reservväelastele, kes tulevad. Küll aga see tasu ei pruugi olla nii suur, kui on töötasu, siis ka tööandjate poolt ma loodan mõistvat suhtumist ja ka seda, et kui näiteks panustatakse seeläbi, et võimaluse korral siis seda töötasu sel päeval maha ei arvestata või siis vähemalt kaetakse see vahe, mis jääb riigi poolt ettenähtud tasule.

Kaitseministrina mul on hea meel. Valitsus oli otsustuskindel. Iga päev, mis me teeme neid harjutusi, kogunemisi, harjutame ennast kokku, iga okas loeb, on selle asja põhimõte. See nädalavahetus näitab meile väga erinevate külgede pealt meie võimekust ja kindlasti tõstab ka seda. Minu poolt praegu kõik. Aitäh!

 

Juhataja
Aitäh! Ja Jevgeni Ossinovskile on sõna. Palun.

 

Jevgeni Ossinovski
Tere päevast! Esiteks, täna on 1. detsember ja 1. detsember on üleilmne Aidsi vastu võitlemise päev. Ma arvan, et selle päeva puhul tasub ka Eestis korra uuesti tõsta fookusesse see raske viirushaigus, mis on globaalselt väga paljusid ühiskondasid räsinud ja paraku ei ole ka Eestit puutumata jätnud.

See on üks selliseid suurimaid ebanormaalsusi Eesti ühiskonnas jätkuvalt, et Eesti HIV levimus on Euroopa Liidu kõrgeim olnud juba aastaid. Ehkki me võime öelda, et võrreldes epideemia tippajaga 2000. aastate alguses, kui iga-aastaselt avastati ligi tuhat uut HIV esmanakatanut, siis see on stabiilselt alla tulnud. Eelmisel aastal oli esmanakatunuid registreeritud 270, nüüd eelmise nädala seisuga sellel  aastal oli neid 196, nii et tõenäoliselt tuleb ka sel aastal natukene vähem kui eelmisel aastal, aga siiski oleme me levimuse poolest Euroopa Liidu kahetsusväärsel esikohal ja see kindlasti vajab suuremat tähelepanu nii riigi poolt kui ka iga inimese enda poolt.

Siinkohal meeldetuletuseks, et meil on vahepeal teadus arenenud niipalju, et HIV haigusena enam ei ole surmav haigus. Korraliku, süsteemse ARV raviga, mida riik täiel määral ka rahastab, kulutades sellele üle 10 miljoni euro aastas, on võimalik viirusfoon viia miinimumini, mis ühelt poolt põhimõtteliselt muudab HIV mitte nakkavaks ehk siis piirab selle levikut. Ja teisest küljest annab võimaluse ka inimestel normaalset elu elada. Selle kontekstis, selles heade uudiste kontekstis on ka halb uudis.

Halb uudis on see, et Eestis väga suur hulk inimestest ei ole teadlikud oma HIV nakkusest ja kui 2000ndate alguses sai HIV epideemia hoo sisse süstivate narkomaanide seltskonnast ja ka täna umbes 80 või 90 protsenti uutest juhtudest tulevad Ida-Virumaalt ja ka Harjumaalt ja on seotud suuresti süstivate narkomaanidega, siis kahjuks on ta nüüd viimastel aastatel süstivate narkomaanide ringist välja murdmas ja 80 protsenti nüüd uutest juhtudest on juba nakatumised heteroseksuaalsel teel. Ja see on palju laiem rahvaterviserisk loomulikult kui see varasem olukord.

Siin kontekstis on seesama testimise teema ääretult oluline, et inimesi oleks võimalik õigel ajal süsteemsele ravile saada.  Selles osas on meil kaks uudist, esiteks, piloteerime hetkel perearstidega HIV testimist riskirühmadele, mida me loodame lähiaastatel laiendada kõikidele piirkondadele, kus HIV levimus on keskmiselt kõrgem, nii Ida-Virumaale kui Harjumaale.

Ja teiseks, alates tänasest on Eestis müügile jõudnud uued HIV kiirtestid, mida inimesed saavad ise osta ja kodus kasutada, 15 minutiga saab vastuse. Siin kindlasti üleskutse testimist  mitte karta ja arvestades seda uut riski, et ta on murdnud sellisest sotsiaalselt marginaalsest rühmast välja laiemasse ühiskonda, on see kindlasti hästi oluline.

Riigi poolt juba varasemate otsustega ka alates järgmisest aastast suunatakse täiendavalt 600 000 eurot uute teenuste arendamisse narkomaania ja HIV vastases võitluses. Uus valitsus on kokku leppinud, et aastal 2018 tuleb sinna pool miljonit eurot veel juurde selleks, et laiendada eeskätt narkoravikohti Viljandi haiglas.

Igal juhul tähelepanu sellele teemale sotsiaalministeeriumi poolt jätkame. Loodame, et nüüd lähima poole aastal jooksul saame ka omalt poolt ministeeriumis kokku HIV vastase võitluse järgmise perioodi strateegia, kus püüaks ambitsioonikamaid eesmärke seada ja lähiaastatel Eesti sellest kahetsusväärsest edetabelist esikohalt siiski välja saada.

Muudest teemadest. Pärastlõunal arutame tõepoolest nii tubakaseaduse kui alkoholiseaduse eelnõusid. Tubakaseaduse osas on tegemist kolmanda eelnõupaketiga. Varasemad kaks on juba vastu võetud ja jõustunud, puudutavad tubakadirektiivi üle võtmist. Kolmas pakett on meie enda tubakapoliitika roheline raamat. Sealt kõige märkimisväärsem või markantsem muudatus, mida plaanitakse, on tubakatoodete silma alt ära koristamine müügipunktides ehk siis suitsupakkide kolimine letti alla.

Teine, alkoholiseaduse eelnõu on teile kõigile väga hästi tuttav, seda on siin arutatud pikka aega. Arvestades uue valitsus ametisse astumist, siis teen samasisulised ettepanekud ka uuele valitsusele alkoholipoliitika karmistamiseks selleks, et Eesti inimeste tervist parandada. Istungil oli ka üks punkt, milleks oli tervise ja heaolu infosüsteemide keskuse loomiseks vajalike määruste muutmine ja vastuvõtmine, aga sellest on siin juba räägitud ja sellele rohkem aega ei kulutaks. Kui teil on küsimusi, siis küsige. Aitäh!

 

Juhataja
Aitäh! Ja jätkame siit edasi ja Urmas Reinsalule palun sõna.

 

Urmas Reinsalu
Tere päevast minu poolt ka! E-residentsuse projektiga tuleb minna jõudsasti edasi, pikalt vinduma jäänud asjad, lõpuks sai valitsus langetada reaalsed otsused. Sai langetada reaalsed otsused, et selle asjaga muudame juriidiliste isikute juhtimist paindlikumaks.

Mõte seisneb selles, et me peame käima kaasas infotehnoloogiliste muudatustega ning olema ka teistele riikidele eeskujuks, nagu me e-residentsuse projektiga oleme. Ja see tähendab seda, et valitsus esitas parlamendile seaduse eelnõu, mille järgi juriidilise isiku juhatus võib tulevikus asuda väljaspool Eestit. Seeläbi on võimalik Eestis registreeritud juriidilisi isikuid juhtida välisriigist.

Selle muudatusega leevendatakse juriidilise isiku juhatuse asukoha nõudeid, kuid ei leevendata juriidilise isiku enda asukoha nõudeid. See tähendab, et juriidiline isik, mis on Eestis registreeritud, peab ikkagi olema, asukoht peab olema Eestis ja see peab oleme konkreetselt äriregistris ja juriidilise isiku põhikirjas omavalitsusüksuse täpsusega määratud.

Selleks, et nüüd seda muudatust ei hakataks kuritarvitama, on eelnõus paika pandud see, et kui juriidilise isiku juhatus asub välisriigis, siis on olemas kohustus määratleda usaldusväärne Eesti kontaktisik, kes on õigustatud vastu võtma kõiki juriidilisele isikule suunatud tahteavaldusi ja menetlusdokumente.

Tähendab, see füüsiline isik, kes on Eestis, elab Eestis, see isik peab olema juriidilise isiku juhatuse poolt määratud, et oleks võimalik saada kontakti. Sellega eeldatakse, et kogu juriidiline isik on selle dokumentatsiooni või tahteavalduse kätte saanud. Selleks kontaktisikuks võib olla kas juhatuse liige, osanik, aktsionär või prokurist. Kui see juriidiline isik siiski ei määra kontaktisikut Eestis, siis võib registripidaja algatada juriidilise isiku sundlõpetamise. Täna kehtiv välisriigi äriühingute filiaalide kontaktisiku regulatsioon ei muutu, see jääb samaks.

Palju on ka olnud juttu sellest, et on teatud segadus, mis valitseb äriregistris probleemiga, et ei saa kontakti äriühingutega, kes on Eestis registreeritud. Selle eelnõuga kehtestatakse põhimõte, et kõik ettevõtjad, olgu nad siis nüüd need, kellel on juhatus väljapool Eestit või olgu neil juhatus Eestis, sealhulgas ka füüsilisest isikust ettevõtjad, kui nad on äriregistrisse kantud ja sh ka välismaa äriühingute filiaalid, peavad äriregistrile esitama oma elektronposti aadressi. Teatud osa täna seda teinud ei ole ja me tahame, et oleks võimalik saada reaalset kontakti  nende äriühingutega.

Kahtlemata omaette küsimus on siis, kui see elektronposti aadress tegelikult ei toimi. Me esimese sammu nende äriregistriandmete, kontakti võtmise kehtestamisel tahame sellega astuda, et on kohustuslik need andmed esitada, elektronposti aadressi andmed.

See eelnõu näeb ette ka mõningate juriidiliste isikute liikide suhtes, kus on siis n-ö kõrgendatud hoolsuskohustus erandid, näiteks, finantssektori ettevõtjad, kelle puhul juhatus peab jätkuvalt asuma Eestis. Teiste äriühingute puhul on see võimalik, see mobiilsuse tõstmine läbi e-residentsuse võimaluste kasutamise, kui juhatus võib olla välisriigis ja juriidiline isik on Eesti juriidiline isik. Kindlasti ei tähenda, et meie äriõigus muutub n-ö off-shore loogika alusel üles ehitatud. Ei, kindlasti mitte. Me oleme need võimalikud riskid nende täiendavate garantiidega püüdnud maandada. Kindlasti jääme monitoorima selle eelnõu võimaliku jõustumise järel seda, et kuidas see eelnõu rakendub ja vajadusel teeme kindlasti korrektiive.

Meie mõte on see, et me peame julgema ka katsetada. Peame julgema katsetada nõnda, kus me näeme, et see võib meie majanduskeskkonnale, meie IT võimalustele anda konkurentsieelist. Ja me võtame sellel kaalutletud võimalusel natist kinni ja kui vaja on seda korrigeerida täiendavate turvalisuselementidega tulevikus, siis oleme ka selleks valmis. Aga nüüd poolel teel me ei tohi topata oma e-residentsusega. See ongi meie sõnum. Aitäh!

 

Margus Tsahkna
Ma ei tahaks lisada seda siin jõulisele poliitikale, aga üks teema veel, mis lisaks sellele väga tähtsale HIV-i vastu võitlemise päevale on täna ka üks Eesti riigi ajaloos oluline tähtpäev. 1924. aasta 1. detsember toimus kommunistide riigipöördekatse ja seal hukkusid ka ju Eesti kadetid ja Eesti inimesed. Seda päeva tähistatakse ja meenutatakse, neid inimesi peetakse meeles, kes sel hetkel välja astusid Eesti põhiseadusliku korra kaitseks. Täna varahommikul traditsiooniliselt Tondi Sõjakoolis toimus kogunemine ja toimus rivistus, et meenutada seda sündmust ja samamoodi täna päeval pannakse pärjad erinevates kohtades, et seda sündmust meenutada. Ma tahan öelda, head ajakirjanikud, et need tähtpäevad on väga olulised, et sellest rääkida. Ajalugu kahjuks kipub korduma ja meie ülesanne on olla valmis, et sellised olukorrad ei korduks. Ja  ma tahtsin ka, et te valesti aru ei saaks, Jevgeni rinnas ei ole mitte see punane lint selle kommunistliku riigipöörde pärast, vaid ikkagi tänase HIV-i vastu võitlemise päeva pärast. Ärge siin mingit segadust tekitage. Aitäh!

 

Juhataja
Nüüd on küsimuste kord ja palun Eve Heinlale mikrofon.

 

Eve Heinla, TV 3
Mul on kaks küsimust. Esimene puudutab seda, mida ütles Mihhail Kõlvart Interfaxile, puudutab venekeelsetes koolides eesti keele õpet. Tema sõnul on valitsus valmis neid nõudeid pehmendama. Sellest tulenevalt minu küsimus, kas te tõesti kavatsete taganeda sellest 60 protsendi nõudest? Aitäh!

 

Jüri Ratas
Aitäh! Ju see on olnud kuskil selline infokommunikatsiooni viga, vastupidi, me soovime neid eesti keele nõudeid tõsta. Ja kui täna on nii, et gümnaasiumiastmest väljuv õpilane peab tegema selle lõpueksami, keele lõpueksami B2 tasemele, siis me oleme tõesti koalitsioonilepingu käigus arutanud nn pilootprojekte. Pilootprojektid võiksid aset leida, kui vastavad omavalitsuste volikogud Vabariigi Valitsuse poole pöörduvad. Kui valitsus teeb need erisused, siis me soovime tõsta eesti keele õppetaset C1-ni, nii et see väljundinõue, vastupidi, tõuseb.

Kool sisemiselt saab olla õppes sellisel juhul paindlikum. Ja lisaks, kui Vabariigi Valitsus seda otsust teeb, peab ta arvestama veel ühe aspektiga, et kui nõue tõuseb, siis me oleme nõus neid koole toetama riigi poolt lisarahalise ressursiga, et seda keeleõpet saaks veel paremini edasi anda, olgu ta seotud siis õpetajatega või olgu ta seotud erineva materjaliga, olgu need raamatud või töövihikud. Nii et see on see seisukoht.

 

Eve Heinla, TV 3
Kas tegu on siis Mihhail Kõlvarti soologa?

 

Jüri Ratas
Ma pean tunnistama, et ma ei ole ausalt öeldes Mihhail Kõlvarti seda intervjuud või neid vastuseid näinud. Ma saan vastata seda, ma ise viibisin koalitsiooni läbirääkimiste laua taga ja ma saan vastata seda, mis me oleme kokku leppinud. Need nõuded eesti keele õppe puhul nendes pilootprojektides või koolides lähevad selles mõttes kõrgemale. Aitäh!

 

Margus Tsahkna
Ma tahan kinnitada peaministri sõnu. Kõlvartit hetkel siin laua taga ei ole, ma ei oska ka öelda,  mida on kuskil räägitud. Aga see, milles on lepitud kokku valitsemislepingus ja kolme erakonna poolt, on just nimelt see, et nii Eesti julgeoleku, Eesti riigi sidususe ja selle eesmärgi nimel, et me oleksime võimelised pakkuma kõigile Eesti noortele ka korralikku haridust, et neil oleks tööturul head võimalused, siis me peame oluliselt rohkem panustama eesti keele õppesse.

Mis puudutab seda 60:40 nõuet, mis on põhikooliseaduses, siis selle me leppisime väga selgelt kokku, seda ei avata, seda vaidlust ei avata, see nõue jääb sinna sisse. Küll aga me peame oluliselt rohkem panustama, vaatama üle metoodikat, et just nimelt nendest samadest koolidest, gümnaasiumidest, mis on venekeelsed suures osas, tuleksid noored, kelle keeletase reaalselt oleks oluliselt kõrgem.
Seesama C1, millest peaminister rääkis, on see eesmärk.

Nende konkreetsete koolide puhul oleme me nõus panustama rohkem nii rahaliselt kui ka aitama metoodiliselt ja igatepidi riigi ja omavalitsuste koostöös selle nimel, et reaalselt nende noorte keeletase tõuseks.

Kui te vaatate koalitsioonilepingut, siis on seal päris konkreetsed summad ja ka tähtjad just nimelt eesti keele õppe parandamise suunas, et see oleks tasuta. Aga ta oleks tasuta sisuliselt selles mõttes, et ka need inimesed, kes keelekursustel osalevad, et nad saaksid oma eesti keele oskuse paremaks, et nad lihtsalt ei osaleks seal, vaid et keeleoskus paraneks.

Eraldi teemana on meil eesti keele majade metoodika ja on plaanis need eesti keele majad luua nii Narva kui ka Tallinnasse. See on metoodika ja ideoloogia, mida on Narva Kolledži direktor Kristina Kallas tegelikult tutvustanud ka juba eelmisele valitsusele, kuid me otsustanud selle valitsusega need konkreetsed otsused ja projektid ellu viia.

Nii et suund on pigem sellele, et kõik Eesti inimesed saaksid õppida eesti keelt, et nad saaksid selle keele endale selgeks ja läbi selle saaksid parema juurdepääsu nii haridusele ja seeläbi paremat tööd, paremat palka. Et tulevikus oleks meil neid peresid, kus saadakse majanduslikult hästi hakkama ja kus oleks võimalikult palju lapsi, rohkem kui kaks. Aitäh!

 

Jevgeni Ossinovski
Ma ühe väikse täpsustuse lihtsalt ütlen. Ma lugesin ka täna Päevalehe mingist nupukesest, et Kõlvart on rääkinud midagi Interfaxile. Minul oli au olla Kõlvartiga vene Postimehe otse stuudios mõni nädal tagasi, kus seda teemat ka arutati üsna põhjalikult. Minu meelest rääkis härra Kõlvart umbes sedasama juttu, mida praegu rääkis Margus Tsahkna, te võite sealt üle vaadata.

 

Eve Heinla, TV3
Üks küsimus oleks veel Jüri Ratasele. Ma ei tahaks muidugi üldse kitse teemal rääkida, aga mul on üks küsimus veel. Täna on Konju talupoes üks kitsejuustu degusteerimise üritus. Las ta olla. Tore. Aga miks peab Martin Repinski minema sinna kohale, kell 4 on seal kohal, esineb tervituskõnega. Kas tõesti maaeluministril ei ole muud teha oma töö ajal kui oma poodi promoda? Aitäh!

 

Jüri Ratas
Aitäh! Kui kabineti istung kestab kauem kui kell neli, siis ta ei saa sinna kuidagi minna. Aga ju ta tahab ka siis minna degusteerima seda. Ma ei oska teile rohkem siin vastata. Aitäh!

 

Juhataja
Võtame siit, ERR-il oli vist esimesena käsi püsti.

 

Maria-Ann Rohemäe, ERR AK
Küsimus peaministrile. Te lubasite rääkida härra Stalnuhhiniga teemal, et ta ei nõustu ERR-ile kommentaare andmast. Paar päeva tagasi võtsin temaga uuesti ühendust, tahtsime kommentaari saada, ta keeldus uuesti ja ütles, et tal on täiesti ükskõik, et temaga vestlesite ja võite ta lahti lasta. Mida te kavatsete härra Stalnuhhiniga ette võtta?

 

Jüri Ratas
„Lahti lasta minuti pealt“ - see pange jutumärkidesse. Ma vestlesin temaga tõesti reedel peale enda intervjuud rahvusringhäälingu raadios ja ta  ütles mulle seda, mida ta on öelnud ka meediale, et tal on mingisugune suur solvumine aastast vist 2014 või 2015 ja ma lohutasin teda ja ütlesin, et ta püüaks sellest solvumisest üle saada. Meie vestlus ei toimunud nelja silma all, vaid telefoni teel.

Ma ütlesin, et arvestades tema ametikohta, kus ta peab andma informatsiooni avalikkusele, seda saab anda ainult läbi ajakirjanduse, et ta seda teeks. Ta lubas seda teha. Kui ta ei ole siiamaani seda teinud, siis Jüri Ratas helistab talle uuesti ja kuulab ja lohutab teda. Nali naljaks, aga ta peab aru saama, et mis ametikohal ta on ja seda informatsiooni tuleb anda. Aitäh!

 

Maria-Ann Rohemäe, ERR AK
Kaua te kavatsete teda veenda selles küsimuses, kui te olete temaga vestelnud ja seni on vastus olnud „ei“ endiselt rahvusringhäälingule.

 

Jüri Ratas
Ma arvan, et minu järgmine kõne on pikkuses kuskil 5 minutit ja 20 sekundit umbes.

 

Maria-Ann Rohemäe, ERR AK
Kui ta keeldub, mis te teete?

 

Jüri Ratas
Ma ei usu, et ta keeldub. Ma arvan, et ta saab väga selgelt aru, et see käib tema tööülesannete ja kohustuste hulka. Aitäh!

 

Juhataja
Aitäh! Palun.

 

Liis Velsker, Postimees
Küsimus peaministrile. Puudutab keskerakonnale esitatud kriminaalsüüdistust. Kas te olete, on teil nüüd õnnestunud saada kontakti erakonna eelmise esimehega ja milline on keskerakonna positsioon siis Edgar Savisaare kohtukulude tasumise osas?

 

Jüri Ratas
Aitäh! Ma arvan, et selle kriminaalsüüdistuse osas ei ole praegusel hetkel mingit põhjust enam temaga kontakti otsida. Erakond peab selle süüdistusega tutvuma, punkt üks. See on üsna uus, ei ole kindlasti lõpuni jõudnud seda teha ja ma arvan, et hetkel, kui menetlust pole alustatud, ei saagi seda veel täiesti lõpuni lugeda.

Punkt kaks on see, et me võtame seda tõsiselt. Ma olen öelnud, et see peab olema tänasele juhtkonnale ja tänasel esimehele, tõsi küll, valusaks, aga õppetunniks, et siit edasi minna. MTÜ Eesti Keskerakond ei pea olema erakond, kes iga nädal on erinevate asjade pärast kohtus. See ei ole erakonna jaoks hea.

Nüüd teie küsimus seotud sellega, mis kulutusi me kanname, see vastus on sama, mis eelmisel nädalal, et meie eelarve õiguskulude realt on sellel aastal, kahjuks see täitmine on ületatud, nii et hetkel me neid kulutusi ei kanna. Järgmise aasta eelarvet me koostame hetkel ja loodan, et kuskil kahe nädala jooksul me suudame selle juhatuses ka vastu võtta. Aitäh!

 

Liis Velsker, Postimees
Küsin teise küsimuse ka ära. Puudutab võrdõigusvolinikku. Tänases Postimehes oli kirjutatud, et võrdõiguse arutelud on kolinud nüüd teise ministeeriumi alla, töö- ja terviseministeeriumi alla. Võrdõigusvolinik ise ütleb, et ta ei tahaks alluda ühelegi ministeeriumile, tahaks olla nagu iseseisev. Paluks, siin on kõik ministrid kohal, kes seda võiks kommenteerida.  

 

Jevgeni Ossinovski
Esiteks, tervise- ja tööministeeriumi Eestis ei ole, on üks sotsiaalministeerium, kus peaministri korraldusega vastavalt Vabariigi Valitsuse seadusele on vastutusvaldkonnad jagatud kahe ministri vahel ja igakord, kui uus valitsus astub ametisse või ka valitsuse kestel, kui valitsusparteid peaksid niimoodi omavahel kokku leppima, võib vastutusvaldkondasid liigutada nii ministeeriumi sees kui ka ministeeriumide vahel. Nõnda on muutunud ka majandusministeeriumis vastutusvaldkondade jaotus võrreldes eelmise valitsusega. Muutub natukene ka sotsiaalministeeriumi vastutusjaotus, võrreldes varasema valitsusega.

Esiteks, tõepoolest nagu öeldud, tegemist on ühe väikse osakonnaga sotsiaalministeeriumis ja teiseks, võrdõigusvolinik ongi iseseisev institutsioon ja ei allu ühelegi ministrile. Ei ole allunud siiamaani, ei allu ka tulevikus.

 

Margus Tsahkna
Tõepoolest see võrdõiguslikkuse voliniku teema on, ma sellega alustasin ja ma ka sellega lõpetan selle valdkonna. Nii nagu Jevgeni Ossinovski ütles, et see ministeeriumi sisene muudatus, mis puudutab seda, et lihtsalt üks osakond liigutatakse ühe poole pealt teise poole peale, sisuliselt tähendab see seda, et ikkagi kogu ministeerium on selle osakonna käsutuses ja vastupidi, ministeeriumi käsutuses on kogu selle osakonna töö.

Loogika, mida me arutasime oli selles, et palgatemaatika on üks oluline teema, mida on käsitlenud ka Riigikogu poolt vastu võetud heaolu arengukava. Konkreetsed meetmed, mis on seotud siis selle teemaga, on töö- ja tervishoiuministeeriumi poole all ehk siis tööinspektsiooniga seotavad küsimused. Aga see osakond on teenindanud ja saab tulevikus teenindama kogu sotsiaalministeeriumi ja ka kõiki teisi, ka riigi partnereid ja ka mittetulundusorganisatsioone. Siin tegelikult minule üllatuseks tegeletakse mingisuguse eriti bürokraatliku küsimuse analüüsiga.

Võrdõiguslikkuse volinik on eraldiseisev institutsioon, iseseisev institutsioon. Küsimus on selles, kas ta peaks tegelikult tegema veel rohkem koostööd näiteks justiitsministeeriumiga, kus me räägime rohkem näiteks perevägivalla teemadel jne. Ühesõnaga, see on selline teema, mis katab väga erinevaid valdkondi – siseministeerium, justiitsministeerium, sotsiaalministeerium ja jõuab tegelikult majandusministeeriumini ja kindlasti ka peaministeeriumini välja. Pigem vaatame selle asja sisusse, siin on olulised teema tulemas.

 

Juhataja
Kas on veel küsimusi? Jaa, palun.

 

Vahur Koorits, Delfi
Küsiks peaministrilt. Keskerakond sai hiljuti süüdistuse ühes kriminaalasjas, ma tahtsin küsida seda, kas keskerakond peaks käima nüüd kohut Eesti Vabariigiga või siis äkki oleks mõistlik, et ka keskerakond juriidilise isikuna teeks seda, mida on teinud selle protsessi mõned teised osalised ja jõuaks prokuratuuriga kokkuleppele?

 

Jüri Ratas
Aitäh! Me oleme seda, ma arvan, et viimases kahes kui mitte rohkemas juhatuse koosolekul arutanud. Ma olen öelnud oma seisukoha välja, et minu soov on, et erakond tuleb välja nendest kohtuvaidlustest või kohtueelsetest vaidlustest, tuleb välja nendest erinevatest rahalistest võlgadest või võimalikest võlgadest. Minu taotlus ei ole kindlasti see, et iga asja puhul Keskerakond peab pöörduma kohtusse ja minema kohtuteed. Vastupidi, erakond, nagu ma ütlesin, peab tegelema oma peamise, põhikirjaliste ülesannetega, mis on Eestis, poliitika kujundamine ja seal kaasa rääkimine. Kui on võimalik, siis ma soovin, et just selline oleks Eesti Keskerakond lähitulevikus. Aitäh!

 

Juhataja
Aitäh! Ja nüüd võtaks viimase küsimuse.

 

Imre Kaas, Kanal 2
Küsimus ka Jüri Ratasele seoses keskerakonna seisuga. Milline see seis tegelikult siis rahalises mõttes on? Ma saan aru, et tänane Postimees vihjas ka sellele, et järgmisel nädalal on juhatuses tõsiselt kõne all teie Toompea kinnistu võimalik müük. Kas te võite siin nüüd välja öelda ikkagi, kui palju neid võlgu tegelikult siis kokku on ja peaministri partei rahaline seis, milline see täpselt on? Aitäh!

 

Jüri Ratas
Aitäh! Eks suures osas kõik need võimalikud rahalised kohustused on käinud läbi ka meedias. Sellest kõige suurem on kaks garantiikirja kaasust, mis on arbitraažikohtus vaidluse all. Ma loodan, et see vaidlus toimub selles mõttes kiiresti, et oleks selge, mida siis erakond peab tegema. Loomulikult me kaitseme seal ennast. Ma olen öelnud ka seda välja, et sellest rahalisest seisust väljatulek on meile jõukohane, aga sellel on oma hind. Ja väga lühidalt öeldes, see hind on loomulikult suure tõenäosusega see, et tuleb oma kinnistud realiseerida, et saada minna edasi mõistlikult ja mitte igal neljapäeval siin vastata nendele õigustatud küsimustele, et kui suur on võlg. See on minu seisukoht. Aitäh!

 

Juhataja
Aitäh! Aga nüüd lõpetame pressikonverentsi. Aitäh!

 

Lõpp

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-