Valitsuse pressikonverentsi stenogramm, 1. november 2007

Vabariigi Valitsuse pressikonverents
Neljapäev, 01. november 2007

Juhataja Liina Lepik
Tere, head ajakirjanikud! Just lõppes valitsuskabineti nõupidamine ja enne seda oli, nagu ikka, valitsuse istung ja annangi kohe sõna peaministrile. Palun.

Andrus Ansip
Täna läks kaunis pikalt, kaks tundi kulus ära. Üks olulisemaid teemasid on seotud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga või tegelikult rohkem küll Eesti positsioonidega, mida esindab majandus- ja kommunikatsiooniminister Euroopa Liidus, mis on seotud energiapaketiga. Me kujundasime Eesti Vabariigi valitsuse suhtumist sellesse paketti. Kohe järgmisel nädalal peale seda, kui Raimo Poom meilt seda nõudis. Aga Juhan Parts räägib sellest pikemalt. Põhimõtteliselt, olgu sissejuhatuseks ära öeldud, et kabineti liikmete suhtumine tarne- ja tootmistegevuse lahutamisse, millest on väga palju räägitud, on positiivne. Me leiame, et kui see printsiip rakendub üle terve Euroopa Liidu, siis kindlasti soodustab see piiriülest elektrienergiaga kauplemist ja ka vastavate kauplemisvõimaluste loomist ehk siis ühenduste väljaehitamist. Kuid meil on mure ja mure on seotud kolmandatest riikidest Euroopa Liidu turule paisata võiva energia kogusega. Me ei ole päris kindlad, et dumpinghindadega elektrienergia ei saa Euroopa Liidu turule tulla. Nii et me seome neid kahte asja oma positsioonis väga tugevalt. Aga majandus- ja kommunikatsiooniminister kõneleb sellest. Ja majandus- ja kommunikatsiooniminister kõneleb meile ka energia säästust.

Me kinnitasime täna energia säästu sihtprogrammi, mille eesmärgiks on kütuseenergia kokkuhoid. Siis me rääkisime ka pikemalt omandireformi praegusest seisust. Võibolla rahandusministrit asendav siseminister kõneleb sellel teemal. Siis moodustas valitsus ka komisjoni digitaalringhäälingule ülemineku kiirendamiseks. Meil on seaduses ette nähtud see, et me peame digitaaltelevisioonile üle minema 1. veebruarist 2012, kuid põhimõtteliselt on see liig hiline tähtaeg. Me peaksime pingutama selle nimel, et juba varem digitelevisioonile üle minna. Ja me teame ka seda, et Soome on juba seda teinud, analoogtelevisioonist loobunud. Rootsi teeb seda sama sel aastal novembris, Taani 2009. aasta oktoobris ja oleks ülimalt kummaline, kui e-valitsuse, e-teenustega riik läheks digitelevisioonile üle siin Põhjala regioonis ühena viimastest.

Valitsus määras Priit Sibula Põlva maavanemaks. Selles küsimuses valitses leige üksmeel. Ei taha, et ka selle valitsuse üheks peamiseks teemaks kujuneks maavanemate ametisse määramine või siis suutmatus maavanemaid ametisse määrata. Juba siis, kui Jaan Õunapuu oli regionaalminister, tegin mina ettepaneku, et tulevikus võiks maavanemaid ametisse määrata regionaalminister, et tulevikus ei peaks seda enam valitsus tegema. Ma olen sellel seisukohal ka praegu. Omavalitsusjuhtidega maavanema kandidaadi kooskõlastamine ei ole kunagi läinud väga libedalt ja kiiresti. Maavanem peab teostama riigi nimel järelevalvet omavalitsuste tegevuse üle. Iseenesest ei ole omavalitsuste poolne enesele kontrolli valimine sugugi põhjendatud ja kuna regionaalminister kinnitab, et tegemist on parima kandidaadiga, keda tema oskab välja pakkuda, siis valitsus ka Priit Sibula Põlva maavanemaks nimetas. Valitsuse istungil meenutati veel president Lennart Meri vastust küsimusele, miks tema otsustas just nimelt Einselni kaitseväe juhatajaks nimetada ja see vastus oli järgmine – Napoleon on ju surnud. Umbes samasugune põhjendus on ka meil, miks me just selle valiku tegime. Aga see on muidugi nali!

Valitsus võttis teadmiseks ülevaate Eesti aukonsulite võrgu kohta. Urmas Paeti meil praegu ei ole siin rääkimas, aga ta on kindlasti valmis sellest rääkima. Hetkel on Eestil 101 aukonsulit 49 riigis. Aga välisministeerium on seda teemat ilmselt valmis pikemalt kommenteerima.

Kabineti nõupidamisel kuulasime me ära riigiprokuröri ülevaate Estonia huku uurimisest. Mingeid uudiseid uurimises ei ole. Me otsustasime komisjoni volitusi pikendada ja palusime komisjonil esitada Vabariigi Valitsusele aruanne tegevusest kuu aja jooksul peale Rootsi valitsuse tellitud uuringute avaldamist. Sellest resolutsioonist või otsusest võib ka välja lugeda selle, millega komisjon praegu tegeleb. Suuresti tegeldakse Rootsist uuringu tulemuste ootamisega. Aga kindlasti on ka Margus Kurm ja justiitsminister seda teemat valmis kommenteerima, kuid seal ei ole olulist uut informatsiooni. Ja need uuringud peaksid järgmise aasta kevadel valmis saama. Teatavasti Rootsi valitsus on kulutamas küllalt märkimisväärseid summasid, et Estonia hukku modelleerida ja selle kaudu siis võimalikke huku põhjusi välja selgitada.

Me rääkisime täna kabineti nõupidamisel ka pikalt üldhariduskoolide rahastamismudelist. Praegu oleme me kasutamas pearahapõhist rahastamismudelit, kuid uus mudel võtab arvesse nii klassikomplekte, kooliastmeid, ka õppekava kulupõhine on see uus mudel. Ja detailidest räägiks ilmselt märksa põhjalikumalt väga heal meelel haridus- ja teadusminister. Ja loomulikult tuleb see rahastamismudel väga põhjalikult läbi arutada ka haridusringkondades ja sellega on kogu aeg ka tegeletud.

Juhataja
Aitäh! Läheme edasi energeetikaga ja annan sõna majandus- ja kommunikatsiooniministrile. Palun.

Juhan Parts
Aitäh teile! Hästi konspektiivselt. Ma tahaks kõige rohkem rääkida valitsuse positsioonist, mis puudutab Euroopa Komisjoni poolt algatatud elektri ja gaasi siseturu paketti. Tegemist on direktiividega, mille maht on ca 200 lehekülge ja mille laiem eesmärk on väga oluline, et tekiks tegelik elektriturg ja tegelik gaasiturg. Te võite nüüd ette kujutada, mis asi on turg, turg mitte paberil, vaid tegelik toimiv turg, kus on piisavalt tootmisvõimsusi - kõik see, mis tuleb energia gaasi spetsiifikast, et ei oleks mingisuguseid ülemäära monopole, nii et see on väga ambitsioonikas eesmärk Euroopa Liidul.

Euroopa Komisjon on nüüd, pärast kevadist debatti tulnud välja uue ettepanekuga ja täna valitsus kujundaski Eesti, ma ütleksin ikkagi, esialgsed seisukohad. Esialgsed seisukohad, millega me saame osaleda töörühmas ja millega ma siis detsembri alguses osalen Euroopa energeetikaministrite arutelul. Nüüd on küsimus, et mis see ajagraafik on ja kas Euroopa Liit saab siin mingi poliitilise kokkuleppe. Me vahetasime täna ka peaministriga selles osas arvamusi, et tegelikult on üsna raske seda prognoosida. Ma arvan, et detsembri esimene istung näitab, millised on tegelikult laiemad seisukohad. Aga ometi peame me omade seisukohtadega tegema algust. Avalikkuse jaoks on juba üles kerkinud kaks olulisemat küsimust, mille võib sõnastada niimoodi, et kas nüüd Eesti Energia kui kontserniettevõtetelt võetakse ära nö põhivõrk ja teine küsimus on, et mis saab siis Eesti gaasivõrgust.

Meie seisukoht on, et jah, me põhimõtteliselt tahame olla positiivsed, et me oleme valmis põhivõrku eraldama, kuid meil on teatud küsimused, mida tänane pakutud variant ei lahenda. Ja üks küsimus, mida peaminister märkis, on nö toimiva turu oluline komponent, et keegi ei saaks turgu moonutada, et kolmandatest riikidest ei ole võimalik toota elektrit ja müüa seda siis sellistel tingimustel, nagu turul kehtivad. Eesti on siin mõneti suhteliselt omapärases seisus. Isegi võrreldes Soome, Läti ja Leeduga on meie seis see, et tegelikult täna võimaldavad niiöelda füüsilised ühendused Venemaalt müüa elektrit praktiliselt sada protsenti. Näiteks Soome elektriühendused Venemaaga on kuskil Soome elektri vajaduselt 3%, Lätil ja Leedul on nad mitte nii suured kui Eestil, kuid Lätil ja Leedul on tänase päeva seisuga suhteliselt reaalne vajadus, kuna nad tarbivad tänagi Vene elektrit. Meil on täna seaduses ju reegel, kus me sisuliselt Vene elektrit ei osta, vaid me toodame elektrit ise. Ehk teisisõnu, see niiöelda kolmandate riikidele elektri import peab leidma mingisuguse lahenduse. Siin on olemas keskkonna küsimused, siin on vabakaubanduse küsimused, väliskaubanduse küsimused. Ma isiklikult olen arutanud seda erinevate volinikega Euroopa Komisjonis ja suhtumine on olnud arusaadav, aga vaieldamatult, kui me lähme oma nö energiaturul tegutsevate ettevõtete korrastamiseturule vastavalt, siis see küsimus peab olema lahendatud. Lihtsalt heast peast hakata Eesti energiakontserni nö ümber korraldama ei ole mõtet. See on esimene tingimus. Juhul kui see lahendus tuleb, see ei ole kohustust, see on võimalus, et me peaksime Eesti Energia või siis Eesti Energia põhivõrguettevõtte kuidagi müüma, kuid on võimalik, et riik jääb siiski üheks omanikuks. Kuidas riik seda korraldab, on juba järgmine detailküsimus. Kolmas, mis on kindlasti oluline, mille osas peab olema meil täielik kindlus, et me ei vähenda Eesti Energia kui ka põhivõrgu investeerimissuutlikkust. Kindlasti võib ka see muudatus iseenesest juba tõstatada küsimuse, et kas nüüd Eesti Energia, kellel on ka teatud võlakohustused, teatud krediidid, kas see midagi mõjutab. Mina arvan, et täna see ei mõjuta kuidagi, pigem puudutab see kogu Euroopat ja väga paljusid energiaettevõtteid Euroopa Liidu territooriumil. Nii et ka selles osas peab meil olema, lõpliku nõusoleku andmise osas täielik kindlus, et me oleme suutelised edasi finantseerima nö ühendustesse, mis puudutab seda Estlink 2-e. Et me oleme võimelised põhivõrgu tasandil investeerima, juhul kui saab teoks Leedu ja Poola elektrisild, et nö põhivõrgu investeerimissuutlikkus jääb ja samuti ka Eesti Energia puhul, keda me siiski igal juhul näeme olulisema tootmisettevõttena ehk teisisõnu tootmisettevõtte tootmisinvesteeringud nii Narva Elektrijaamadesse kui võimalikud koostööprojektid meie partnerriikidega. Aga selle küsimusega tuleb kindlasti edasi tegeleda. Meie huvi ei ole, et me teeme selle turu ja meil ei ole tegelikult investeerimisvõimelisi ettevõtteid. Tänane meie üldhinnang, miks me võtsime sellise positiivse hoiaku, on see, et see on võimalik. Kindlasti on suurte investeeringute puhul probleem, kuidas saada hea investeering, kasumlik, saada parimal moel raha. Üldhinnang on, et see on võimalik.

Ja teine küsimus, mida ka tänane Päevaleht kirjutas, puudutab gaasiturgu. Eesti seisukoht ei ole, et Eesti ei lähe Gazpromile erandit taotlema, see ei ole Eesti seisukoht, see on vale, ütleme, moonutatud kajastus. Me toetame ka selle omandilist eristumist gaasiturul, kuid Eestis on oma spetsiifika, mille osas meil ei ole täna sajaprotsendilist kindlat vastust, et kas on olemas nö õiguslikud võimalused sundida, juhul kui poliitiline kokkulepe saavutatakse, nö gaasivõrgu omanikke, juhul kui neil on kontrolli osalus, nagu Gazpromi puhul on, kes on ka põhiline gaasitarnija, oma osalust maha müüma. Me teeme praegu ka õiguslikku analüüsi, me arutame seda ka komisjoni ekspertidega. Kui me leiame sellise õigusliku võimaluse, siis ei ole meil vajadust mingisugust erandit Eesti puhul taotleda. See on meie positsioon.

Ma rohkem detaili ei läheks, aga ma võtan selle asja kokku, et me oleme mingisuguse tee alguses. Aga selleks, et tõesti suured eesmärgid meil kattuvad ja meile meeldivad, aga kuhu me sellega välja jõuame, seda näitavad meile loodetavasti lähimad kuud. Ja järgmised seisukohad võiks tulla siis, kui on detsembris toimunud energeetikaministrite esimene poliitiline arutelu.

Teine teema, mis vajaks eraldi pressikonverentsi, aga kuna see ei ole praegu võimalik, siis ma lihtsalt markeerin ära, on energiasäästu sihtprogramm järgmiseks kuueks aastaks. Erakordselt oluline teema mitte ainult ettevõtetele, vaid ka igale kodutarbijale. Valitsus on saanud selle programmiga maha, siin on väga palju erinevaid meetmeid, nad on suunatud paljudele erinevatele sihtgruppidele, kuidas tegelikult energiat säästa. Meil on omad eesmärgid, et kuidas vähendada energia tarbimist, arvestades SKP kasvu jne. Aga ma arvan, et me majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis mõtleme selle peale eraldi, et kuidas võtta asjast huvitatud ajakirjanikud kokku, sest esimene olulisim eesmärk, mis väga palju raha ei võta, on energiasäästu alase teabe kättesaadavus. Kui meil teavet ei ole, siis me võime kujutada ette, et valitsuse liikmed tegelevad mingisuguse kümblemisega, millel ei ole mingit seost reaalse eluga. Reaalse eluga on sellel kõige rohkem seost, arvestades seda, kus me elame, kuidas me täna toodame jne. Selline lühikene tähelepanu juhtimine. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Valitsuse istungil oli täna ka üks punkt, mis lubab öelda hea uudise kõigile noortele peredele ja sellest räägib lähemalt sotsiaalminister. Palun.

Maret Maripuu
Tere! Valitsus võttis vastu puhkuseseaduse muudatuse, mille eesmärgiks on väärtustada isade rolli ühiskonnas ja peresidemete tugevdamine. Ja kui selle sama eelnõu ka Riigikogu heaks kiidab, siis alates 1. jaanuarist on isadel võimalik jääda kümneks tööpäevaks koju naise rasedus- või sünnituspuhkuse ajal või kahe kuu jooksul peale lapse sündimist, et olla emale toeks ja aidata väikesel uuel maailmakodanikul eluga harjuda. Peamine muudatus on selles, et kui praegusel hetkel on isadel tasustatud see kodus olemine 66 krooni ulatusel, siis alates 1. jaanuarist saavad nad keskmise töötasu, kuid mitte rohkem kui kolmekordne Eesti keskmine palk. Ja puhkusetasu hüvitatakse tööandjale riigi poolt. Võibolla natuke numbreid ja statistikat. Nagu ma ütlesin, et ka praegusel hetkel on võimalik isal koju jääda, aga see tasu on väike. 2003. aastal sündis 13 036 last ja isapuhkust kasutas 617 isa. Eelmisel aastal, kui kokku sündis 14 819 last, oli juba 1537 isa, kes jäid koju. Nii et mina loodan, et alates 1. jaanuarist nende isade hulk on veelgi suurem, kes kasutavad võimalust, et kümne päeva jooksul olla toeks nii verivärskele emale kui ka oma pisipõnnile. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Ja kuna tänane siseminister on ka rahandusministri ülesannetes, siis on tal mitu teemat, küberkuritegevus, politseivorm ja omandireform. Palun.

Jüri Pihl
Tere päevast! Politseivormiga on väga lihtne, seal on ainult üks muudatus. Nimesildi asemel saab teatud olukordades kasutada ka numbrit, et identifitseerida seda politseinikku, kes on tänaval. Selle eesmärk on kaitsta politseinike turvalisust. Sellel on võibolla ka teatud mõju aprillisündmustel, kus teatud politseinikke, kes olid vene nimedega, käidi ähvardamas, et te olete vale poole peal. Kuid siin ei ole midagi uut. Maailmas on selline kasutamisviis laialt levinud, et teatud juhtumitel kasutatakse numbrit, sest alati on vaja teada, milline politseinik on teatud vormi taga ja numbri taga.

Teine küsimus on seotud küberkuritegevuse vastase võitlusega. Järgmisel nädalal, 8.-9. novembril tahab Euroopa Liidu eesistujariik Portugal vastu võtta Nõukogu järelduse küberkuritegevuse vastu võitlemise üldise poliitika kohta. Eesti rõhutab, et rahvusvahelisel ja Euroopa Liidu tasandil on vajalik täiendav õigusliku keskkonna analüüs nii küberruumi turvalisuse kui ka küberkuritegude vastase võitluse osas. Samuti tuleks analüüsida ka küberkuritegevuse mõju Euroopa Liidu konkurentsivõimele ning analüüsida Euroopa Liidu seadusandlikku baasi vastavalt uutele ohtudele. Me peame oluliseks piiriülese operatiivse koostööstruktuuride ajakohastamist. Peame väga oluliseks kohtu ja õiguskaitseasutuste jätkuõpet, arvestades tehnoloogia ja tehnoloogiliste lahenduste kiiret arengut. Ja me hindame kõrgelt liikmesriikide õiguskaitseasutuste ekspertide ning Europoli koostööd ja oma teadmiste pidevat täiendamist. Me peame oluliseks ka, et Euroopa Liidu küberkuritegevuse vastase võitluse üldisesse poliitikasse oleks hõlmatud nii era- kui ka avalik sektor, sest väga paljud ründed, mis meie elu häirivad, saavad ju eelkõige osaks erasektorile, kas või võtame meie internetipangandust. Ja me leiame, et siin tuleks eristada, ühelt poolt ründed, mis on suunatud elutähtsa infrastruktuuri vastu ja võivad oluliselt pärssida avaliku teenuse osutamist, teisalt aga ka muid arvutisüsteemide vahendusel toime pandavaid kuritegusid, kus arvutisüsteemid on üks osa kuriteo toimepanemisest.

Rääkides omandireformist ja paar märksõna ka siin. Kui me vaatame erastamisväärtpabereid, EVP-sid, siis neid on välja antud 17 miljardit ja 31. detsembriks 2006, kui nende tähtaeg lõppes, oli neid järgi jäänud 400 miljonit. Hüvitisi on taotletud 214 miljoni ulatuses, mis makstakse välja. Probleemid on veel üleval seoses Saksamaale ümber asunute vara tagastamise küsimuses, kus on Riigikohtu üldkogu vastav lahend, mis muutis ära ühe seadusepügala omandireformi seadusest. Ja veel on üleval üks kohtuasi Riigikohtu täiskogus. Rahandusministeerium annab valitsuskabinetile ülevaate üks kuu peale kohtuotsuse jõustumist, et mis seisus on siis nii kohalikes omavalitustes olev selline olukord, et see omandireform ükskord lõppeks. Kuid siin ei ole võimalik määrata konkreetset tähtaega, mil kõik asjad saaksid lahendatud. Üles jääb ikkagi kohtuasju ka peale kohtulahendite jõustumist. Võibolla paar asja veel. Kogu selle omandireformi käigus on rahuldatud 230 tuhat vara tagastamise ja kompenseerimise nõuet, 260 tuhat maa erastamise nõuet ja 400 tuhat eluruumi erastamise nõuet. Niipalju Rahandusministeeriumi tööst. Aitäh teile!

Juhataja
Aitäh! Ja nüüd, head ajakirjanikud, teie kord. Palun öelge oma küsimus, ja väljaanne nimi mikrofoni. Aitäh!

Elo Mõttus, Kanal 2
Küsimus Jüri Pihlile seoses teatega, et Soome ei teatanud Eestile 19. septembril Vene allveelaevadest, mis olid meie majandusvööndis. Kuidas te seda hindate?

Jüri Pihl
Seda saab hinnata nii, et koostöö peab paranema. Järelikult seal mingisugune apsakas oli, aga seda on võimalik täna õhtul küsida Soome piirivalveülemalt, kes tuleb siia piirivalve 85. aastapäeva pidustustele. Ma ei usu, et siin oleks mingisugust tahtlikku mitteteavitamist.

Sven Soiver, TV3
Samal teemal, aga küsimus peaministrile. Kuidas te hindate seda, et mitu Vene allveelaeva sõidavad majandusvööndis väitega, et see on lihtsalt selline rutiinne tegevus.

Andrus Ansip
Iseenesest laevade katkematu sõit majandusvööndis on seaduspärane, sellega seadusi ei rikuta. Kui laevad oleks sisenenud territoriaalvetesse ilma, et see oleks kooskõlastatud Eesti võimudega, oleks loomulikult tegemist kehtivate reeglite rikkumisega. Ei, loomulikult, me ei ole huvitatud sellest, et meil siin ukse all allveelaevad kurseeriksid. Ei meeldi meile see asi. Aga neil on õigus seda teha.

Juhataja
Aitäh! Palun, kas on veel küsimusi?

Rasmus Ruuda, BNS
Küsimus selle energiaturu korrastamise kohta. Kas Euroopa Liit lepib sellega, et kui Eesti näiteks tõstab põhivõrgud Eesti Energia alt otse nagu riigi alla või oleks ikkagi vaja mingi selline radikaalsem lähenemine, lahutamine?

Andrus Ansip
Ma kõigepealt korrigeeriks küsimust. Euroopa Liit, see oleme meie.

Rasmus Ruuda, BNS
Ütleme, et Euroopa Komisjon.

Juhan Parts
Ega, me täna kinnitasime oma läbirääkimise positsioonid ja üks selline positsioon on kindlasti see, et me ei soovi või me ei näe vajalikkust turu toimimise seisukohast, et meil peaks olema kohustus ühte või teist ettevõtet müüa.

Andrus Ansip
Ma välistan kategooriliselt selle võimaluse, et keegi saaks Eestile dikteerida ette seda, et meie peaksime kas osa või terve Eesti Energia ära müüma, erastama. See on täiesti välistatud.

Juhataja
Aitäh! Sven.

Sven Soiver, TV3
Küsimus sotsiaalministrile. Kas teil on infot selle kohta, et kui paljud firmad on praegu personalipoliitikas kasutanud seda võimalust, et nad maksavad ise nö selle keskmise palga isapuhkuse ajal? Ja teine küsimus samal teemal, et kas selle kuue ja kolmepäevase lisapuhkuse osas oleks ka vajalik samasugune otsus teha, et sellel ajal keskmine palk säiliks?

Maret Maripuu
Eraldi statistikat, et ma saaks öelda, kui palju on neid firmasid, kes ise maksavad, mul ei ole, aga on olemas tõesti firmasid, kes panevad rõhku sellele, et nende töötajad oleksid motiveeritud ja nad aitavad kaasa töö- ja pereelu ühildamisele. Praegusel hetkel jäävad siis lapsepuhkuse päevad tasustatud vanaviisi ehk 66 krooni päev. Kindlasti on see teema, mille üle mõtiskleda juba siis järgmise ja ülejärgmise eelarve tegemise puhul.

Juhataja
Aitäh!

Andres Einmann, BNS
Mul on küsimus samal teemal. Kui palju järgmise aasta riigieelarves on isapuhkuse jaoks raha ette nähtud?

Maret Maripuu
Isapuhkuse jaoks on järgmise aasta riigieelarves ette nähtud 60 miljonit.

Juhataja
Palun, kas on veel küsimusi?

Elo Mõttus, Kanal 2 uudised
Täna tuli uudis selle kohta, et kolm ministrit ei taha ühte kandidaati nimetada, kellele eriteenete eest kaalutakse kodakondsuse andmist. Miks selle ühe inimese nimi peab olema saladus?

Juhataja
Kellele see on suunatud?

Elo Mõttus, Kanal 2
See on peaministrile, kuna siin praegu neid ministreid ei ole.

Andrus Ansip
Ma nüüd piinlikkusega pean tunnistama, et ka mulle on see saladus. Mitte sellepärast, et keegi ei usaldaks mulle seda nime, aga ma lihtsalt pole huvi tundnud. Ma ei tea. Aga ma olen visanud pilgu peale Postimehes ilmunud artiklile ja ma nendele kolmele lisaksin sinna juurde veel Aksjonenko nime, sest ma olen kuulnud räägitavat, aga ma ei tohiks kuuldusi edasi rääkida. Ma ei saa seda kinnitada, et just tema on see, kellest on räägitud.

Elo Mõttus, Kanal 2
Kuidas see nimi oli?

Andrus Ansip
Rustam Aksjonenko, kellest oli juttu ka eelmisel aastal, on kõne all olnud ka tänavu. Tema puhul märgitakse ära seda, et ta on jätnud Eesti riigile alles Jüri Lotmani arhiivi ja ma kahjuks ei ole kursis nende teiste argumentidega, mis on käibel olnud. Aga kindlasti ei pea selles olema mitte mingisugust saladust, kellele üks või teine minister kodakondsust taotleb eriliste teenete eest. Minu meelest võiks see arutelu olla täiesti avalik. Täiesti avalik peaks olema ka arutelu, kas üleüldse Eesti Vabariigis peaks kellelegi eriliste teenete eest kodakondsust andma või mitte. Ja selles osas on ka arvamusi väga palju ja väga erinevaid. Teatavasti on riigiti praktika väga erinev. Mõnes riigis on kodakondsust võimalik saada väljaspool naturalisatsiooniprotsessi väga kerge, piisab sellest, kui teha ühte riiki teatud suurusega investeering ja mõnes riigis see investeeringusumma on väga väikene, teistes riikides praktiliselt ei ole võimalik mitte mingisugusel väel eriliste teenete eest kodakondsust saada. Eesti on pigem kodakondsust konservatiivsemalt andvate riikide hulgas. Meil on teatavasti piir peal – kümnele isikule aastas võib eriliste teenete eest kodakondsust anda. Praeguseks ma kahjuks ei tea, kui kaugele see protsess peaks olema nii normaalselt kulgenud, et kas on juba viimane aeg nimesid esitada, aga ilmselt on, et ka kõik taustakontrollid tuleb ära teha. Tundub, et väga suurt tungi just eriliste teenete eest kodakondsuse saamiseks ei ole. Nii nagu ajakirjanduses nimetatud on, juttu on siis olnud neljast nimest, aga ajakirjandus teab seda täpsemalt kui mina. Võibolla Jüri Pihl oskab kommenteerida?

Jüri Pihl
Jah, siin on kaks lähenemisnurka. Kas me räägime avalikult kõigist, et esitati taotlus siseministeeriumile, siseministeerium teeb taustakontrolli ja ilmnevad asjaolud, et sellele inimesele ei kõlba anda eriliste teenete eest kodakondsust - võib olla protsess täiesti avalik. Kui meil oli presidendi aurahade andmine, siis paljud inimesed tundsid ennast puudutatuna, kui nad ei saanud vastavat auraha või autasu presidendi poolt. Meil on ettevalmistamisel teatud seadusemuudatus, et seda vältida, et inimene ei tunneks end puudutatuna ja et ta ei oleks halvemas seisus, kui teda ei oleks esitatud.

Ka kodakondsuse puhul on kaks lahendusvarianti. Kui mõne inimese puhul pärast selgub, et ta ei ole vääriline saama kodakondsust eriliste teenete eest, tunneb ennast veel halvemini, enne kui teda esitati mõne ministri poolt. Aga ma olen ka pigem peaministri poolt, et võiks olla see asi avalik, et ta ei ole päris võrdne selliste autasude taotlemisega presidendilt.

Andrus Ansip
Mitmes riigis on kodakondsuse andmine väga konservatiivne. Lõpuks, kui on 25 aastat elatud juba mõnes riigis, ©veits näiteks või San-Marino Vabariik, siis on kogukond see, kes otsustab, kas sellele inimesele, kes taotleb riigi kodakondust, talle see anda või mitte. Ma tean ka sellist praktikat, kus mitte ainult kodakondsuse andmise üle ei otsusta see kogukond, vaid ka valimisõiguse andmise kohalike omavalitsuste valimisel pärast 25-aastast elamist otsustab kogukond. Nii et neid mudeleid on väga erinevaid ja mõned nendest on ülimalt konservatiivsed.

Juhataja
Aitäh! Kas on veel küsimusi? Jah, Raivo, palun.

Raimo Poom, Eesti Päevaleht
Küsimus Juhan Partsile. Kuidas te ei suuda eraldada Eesti Gaasist torusid, te ju võtate järgmisel aastal 2500 inimest tööle juurde.

Juhan Parts
Kui te lubate, siis ma alustaks lõpust. Muide, ma tahaks õiendada ühte selles asjas - see tööle võtmise asi. Kuskil levib jutt, et maanteeamet ja EAS võtavad inimesi tööle, no ei võta. Olen kaks korda üle vaadanud. Need rahandusministeeriumi seletuskirjad on teinekord sellised, et neid tuleb osata lugeda, ütleme nii. Kui lihtsalt vaatad mingile numbrile otsa ja kujutad ette, et see on nö juurde võetavate ametnike arv - mille peale tehakse võimsaid deklaratsioone, see ei ole korrektne, et me lihtsalt loome sellise nö kujuteldava olukorra. Aga mis puudutab nüüd ajusid, et ei suuda välja mõelda, siis küsimus on selles, et põhiseadus näeb ette, et omandit võõrandada ei tohi. See on põhiline õiguslik takistus. Ma tõenäoliselt pöördun ka kunagi õiguskantsleri poole.

Teine küsimus on see, et selle koha peal võiks öelda: tehke nii, nagu teete kinnisasja sundvõõrandamisel. Meil on võimalik ju teatud juhtudel sundvõõrandada, kui on väga suur avalik huvi. Nüüd on küsimus, et kas see kuulub väga suure avaliku huvi alla? See on teatud mõttes pretsedent. Meil on võimalik olla nagu Rooma juristid, luua teatud pretsedente, sest Vanas Roomas gaasitorusid ei olnud. Et kas see käib nö omandi absoluutse kaitse klausli alla või mitte? See on üsna keeruline õiguslik probleem. Minna sellega nüüd nii öelda ehku peale nagu väga ei tahaks. Meie seisukoht ongi selline, et kui me ei leia siin sada protsenti garanteeritud õiguslikku lahendust, et see ei jääks nö poliitilise kokkuleppe taha kogu Euroopa gaasituru direktiivide osas. Me oleme sunnitud teatud mõttes Eestit käsitlema erandiga. Umbes samad erandid võivad tekkida ka Lätis ja Leedus, ma eeldan, et nendel on samasugune õiguslik kord. See on see mõttekäik. Paneme juristid tööle ja siis vaatame, kas me leiame mingisuguse lahenduse või mitte. Jutt käib ju sellest, et Euroopa direktiiv on praegu selline, et tal ei tohi olla teatud nö minimaal kontrollivat osalust. Täna on Gazpromi osalus Eesti Gaasis 37 millegagi protsenti. Nii et tegelikult seal on Ruhrgas, mille puhul ei teki seda küsimust ja siis on üks väike Läti ettevõte, mille taust on segane ja mõned erainvestorid või väikeinvestorid. Nii et selline on see olukord. Ka see ei ole nagu päris täpne, et Eesti Gaas kuulub sada protsenti Gazpromile, kuulub 37,4%. Nii et see on see küsimus.

Kui vaadata, samad küsimused on ka mõnedes teistes Euroopa riikides, aga seal ei ole niivõrd küsimus ka Gazpromis, sest ega gaasivõrgud kuuluvad seal teistele, väga erinevatele ettevõtetele. Ka siin peavad riigid läbirääkimiste käigus leidma mingisugused lahendused. Küll on aga selge, et me peame vaatama, mis on toimunud minevikus, olevikus ja nüüd. See kaitseklausel on suunatud tulevikule. Me kindlasti saame näiteks leida ka tulevikuklauslid, et osaluse suurendamine ei tule kõne alla. Kui täna te jälgite Euroopa debatti selle gaasienergia julgeoleku aspektist ja sellise kontrolliva kapitali osaluse loomisest, siis pigem käib ikkagi täna nihukeste piiride loomine tuleviku jaoks. Gazprom ikkagi väga aktiivselt kas siis ärilistel või mingitel muudel eesmärkidel on huvitatud oma osaluste suurendamist erinevates ettevõtetes. Me peame ka vaatama, et see piirang, mis me kehtestame tuleviku jaoks ja teine asi on, kas me keerame tagasi juba toimunud sündmused. Selline on siis umbes arutelu hulk. Kui teil on siin mingisugust head mõtet, siis kirjutage ja joonistage! Me loeme Päevalehte, ütleme nii.

Juhataja
Veel viimane küsimus, Raimo.

Küsimus
Küsimus on peaministrile. Mõned poliitikud nii Eestis kui välismaal on soovitanud, et Pekingi olümpiamänge tuleks boikoteerida. Kas teie arvates on see teema ka ütleme, kaalumist väärt või on see pigem nagu sinna seeriasse, et mõnel poliitikul on ka vaja oma 15 minutit kuulsust?

Andrus Ansip
Ei, ma ei pea seda teemat isegi kaalumise vääriliseks. Meiegi eluajal on boikotte olnud, mäletame Los Angelest, mäletame Moskvat ja minu meelest kaotas seeläbi sport. Ma ei pea küll mitte mingil juhul vajalikuks hakata poliitikat tooma siis takistuseks kellegi sportlike saavutuste realiseerimisele. Siin ei ole pelgalt mitte mingisuguse omakasuga tegemist, sellega, et me kõik loodame, et Gerd Kanter toob sealt kuldmedali, aga põhimõtteliselt see on teema. Kui jätta ühed olümpiamängud vahelt ära, siis see tähendab seda, et olümpiamängude vahele jääb 8 aastat. Aga see tähendab tervele põlvkonnale sportlastele loobumist võimalusest tulla oma eluaja jooksul olümpiavõitjaks. Ei, ma kindlasti ei toeta mingeid boikoti mõtteid.

Juhataja
Aitäh! Ja nüüd viimane küsimus Nataliale.

Natalia Kitam, ETV
Aktuaalne Kaamera, Novosti 24. Mul on küsimus, kas börsile minek Eesti Energial ja Eesti Gaasil võiks lahendada probleemi või hoopis teeks keerulisemaks?

Juhan Parts
Ma olen seda ka öelnud, et seda näitab meie lähiaastate areng. Meil ei ole, olles poliitiliselt täpne, valitsusliidu leppes mingisugust eraldi eesmärki kedagi börsile saata. Aga samas, ma olen aru saanud, et me oleme niisuguses koalitsioonis, et võib kujuneda olukord, kus on mõistlik teatud investeeringute jaoks lisakapitali hankida - siis võib selline küsimus tõsiselt tõstatuda. Aga sellel on oma järjekord. Ma ei tea, võibolla me jõuame selle küsimuse juurde nelja aasta pärast, võibolla kahe aasta pärast, võibolla kuue aasta pärast. Põhivõrgu puhul ma välistaks selle, põhivõrk on täielik monopol, loomulik monopol, see ei tule kõne alla. Aga muus osas [näiteks Soomes], laske käia, ostke aktsiaid Helsingi börsilt palju kulub. Selles mõttes midagi ebatavalist siin ei ole.

Natalia Kitam, ETV
Aga siis omanike ring on hämar ja tegelikult nad võivad olla nii siin kui seal omanikud.

Juhan Parts
Mis mõttes omanike ring hämar?

Andrus Ansip
Et siis ei ole võimalik seda tarnimist ja tootmist eristada omandi järgi.

Juhan Parts
Siin on ju börsile viimise puhul teatud reeglid. Ega siis, börsile on võimalik viia ka teatud osalused, võibolla vähemosalus börsil ja mingi tuumikinvestorid ja nii edasi. Selles osas ja sõltuvalt ettevõttest, mida me börsile viime, siis on võimalik viia mingisugused väiksemad osalused. Ma ei tea, kui jutt oli siin Hiinast, härra Soiver tundis huvi, et näiteks Hiinas kehtib selline, mitte seadus, reegel ega midagi, aga üldiselt niiöelda tähtsad ettevõtted viiakse börsile, kuid mitte mingil juhul üle 34%. Ka Hiina Rahvavabariigis, kommunistlikus riigis! Reeglid on erinevad ja ma arvan, energiaettevõtte puhul on ka omad reeglid. Kui tekivad sellised reeglid, kusjuures börs peab kontrollima, et ei teki nö seda seost tootjaga, siis tuleb seda järgida.

Andrus Ansip
Kuulge, börsile viimine tähendab erastamist. See koalitsioon on kokku leppinud juba siis kui peeti valitsusliidu kõnelusi, selles et me Eesti Energiat ei erasta. Börsile viimine ei ole midagi, mingisugune kolmas tee, et on riigi omanduses ja on erastatud. Börsile viimine tähendab kas täielikku või osalist erastamist, mis mahus kavatsetakse seda ettevõtet siis sinna börsile viia. Seda kava meil ei ole. Ja ka nendes positsioonides, mille me täna kinnitasime, nägime me ette riigi positsioonina selle, et me mitte mingil juhul ei nõustu selliste tarne ja tootmise eristamismudelitega, mis võiks meile dikteerida siis kohustuse teatud osa Eesti Energiast erastada. Sellega me kindlasti nõus ei ole. See on meie positsioonides sees.

Börsile viimsega on nii, et viiakse küll börsile, aga siis korjatakse mõne aja pärast sealt börsilt see ettevõte ära. Meenutage, kui palju Eestis on olnud neid ettevõtteid, mis on läinud börsile ja mida enam börsil ei ole. Täpselt samamoodi võib börs olla lihtsalt vaheetapp ka näiteks energiaettevõtte koondumisel ühe kindla omaniku kätte. Alles oli Hansapank meil kõige tugevam ja eestlastele kõige meelepärasem börsiettevõte, aktsiatega teeniks päris hästi, mäletan isegi, kuid nüüd teda enam seal börsil ei ole. Nii nad tulevad sinna börsile ja nii nad sealt börsilt ka ära lähevad. Ja me oleme kindlalt kokku leppinud – Eesti Energiat me erastada ei kavatse. Ei börsile viies, ei kuskil või teistmoodi müües, meil ei ole seda kava.

Juhataja
Aitäh! Nüüd on aeg lõpetada.

Lõpp

Vabariigi Valitsuse pressikonverents
Neljapäev, 01. november 2007

Juhataja Liina Lepik
Tere, head ajakirjanikud! Just lõppes valitsuskabineti nõupidamine ja enne seda oli, nagu ikka, valitsuse istung ja annangi kohe sõna peaministrile. Palun.

Andrus Ansip
Täna läks kaunis pikalt, kaks tundi kulus ära. Üks olulisemaid teemasid on seotud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga või tegelikult rohkem küll Eesti positsioonidega, mida esindab majandus- ja kommunikatsiooniminister Euroopa Liidus, mis on seotud energiapaketiga. Me kujundasime Eesti Vabariigi valitsuse suhtumist sellesse paketti. Kohe järgmisel nädalal peale seda, kui Raimo Poom meilt seda nõudis. Aga Juhan Parts räägib sellest pikemalt. Põhimõtteliselt, olgu sissejuhatuseks ära öeldud, et kabineti liikmete suhtumine tarne- ja tootmistegevuse lahutamisse, millest on väga palju räägitud, on positiivne. Me leiame, et kui see printsiip rakendub üle terve Euroopa Liidu, siis kindlasti soodustab see piiriülest elektrienergiaga kauplemist ja ka vastavate kauplemisvõimaluste loomist ehk siis ühenduste väljaehitamist. Kuid meil on mure ja mure on seotud kolmandatest riikidest Euroopa Liidu turule paisata võiva energia kogusega. Me ei ole päris kindlad, et dumpinghindadega elektrienergia ei saa Euroopa Liidu turule tulla. Nii et me seome neid kahte asja oma positsioonis väga tugevalt. Aga majandus- ja kommunikatsiooniminister kõneleb sellest. Ja majandus- ja kommunikatsiooniminister kõneleb meile ka energia säästust.

Me kinnitasime täna energia säästu sihtprogrammi, mille eesmärgiks on kütuseenergia kokkuhoid. Siis me rääkisime ka pikemalt omandireformi praegusest seisust. Võibolla rahandusministrit asendav siseminister kõneleb sellel teemal. Siis moodustas valitsus ka komisjoni digitaalringhäälingule ülemineku kiirendamiseks. Meil on seaduses ette nähtud see, et me peame digitaaltelevisioonile üle minema 1. veebruarist 2012, kuid põhimõtteliselt on see liig hiline tähtaeg. Me peaksime pingutama selle nimel, et juba varem digitelevisioonile üle minna. Ja me teame ka seda, et Soome on juba seda teinud, analoogtelevisioonist loobunud. Rootsi teeb seda sama sel aastal novembris, Taani 2009. aasta oktoobris ja oleks ülimalt kummaline, kui e-valitsuse, e-teenustega riik läheks digitelevisioonile üle siin Põhjala regioonis ühena viimastest.

Valitsus määras Priit Sibula Põlva maavanemaks. Selles küsimuses valitses leige üksmeel. Ei taha, et ka selle valitsuse üheks peamiseks teemaks kujuneks maavanemate ametisse määramine või siis suutmatus maavanemaid ametisse määrata. Juba siis, kui Jaan Õunapuu oli regionaalminister, tegin mina ettepaneku, et tulevikus võiks maavanemaid ametisse määrata regionaalminister, et tulevikus ei peaks seda enam valitsus tegema. Ma olen sellel seisukohal ka praegu. Omavalitsusjuhtidega maavanema kandidaadi kooskõlastamine ei ole kunagi läinud väga libedalt ja kiiresti. Maavanem peab teostama riigi nimel järelevalvet omavalitsuste tegevuse üle. Iseenesest ei ole omavalitsuste poolne enesele kontrolli valimine sugugi põhjendatud ja kuna regionaalminister kinnitab, et tegemist on parima kandidaadiga, keda tema oskab välja pakkuda, siis valitsus ka Priit Sibula Põlva maavanemaks nimetas. Valitsuse istungil meenutati veel president Lennart Meri vastust küsimusele, miks tema otsustas just nimelt Einselni kaitseväe juhatajaks nimetada ja see vastus oli järgmine – Napoleon on ju surnud. Umbes samasugune põhjendus on ka meil, miks me just selle valiku tegime. Aga see on muidugi nali!

Valitsus võttis teadmiseks ülevaate Eesti aukonsulite võrgu kohta. Urmas Paeti meil praegu ei ole siin rääkimas, aga ta on kindlasti valmis sellest rääkima. Hetkel on Eestil 101 aukonsulit 49 riigis. Aga välisministeerium on seda teemat ilmselt valmis pikemalt kommenteerima.

Kabineti nõupidamisel kuulasime me ära riigiprokuröri ülevaate Estonia huku uurimisest. Mingeid uudiseid uurimises ei ole. Me otsustasime komisjoni volitusi pikendada ja palusime komisjonil esitada Vabariigi Valitsusele aruanne tegevusest kuu aja jooksul peale Rootsi valitsuse tellitud uuringute avaldamist. Sellest resolutsioonist või otsusest võib ka välja lugeda selle, millega komisjon praegu tegeleb. Suuresti tegeldakse Rootsist uuringu tulemuste ootamisega. Aga kindlasti on ka Margus Kurm ja justiitsminister seda teemat valmis kommenteerima, kuid seal ei ole olulist uut informatsiooni. Ja need uuringud peaksid järgmise aasta kevadel valmis saama. Teatavasti Rootsi valitsus on kulutamas küllalt märkimisväärseid summasid, et Estonia hukku modelleerida ja selle kaudu siis võimalikke huku põhjusi välja selgitada.

Me rääkisime täna kabineti nõupidamisel ka pikalt üldhariduskoolide rahastamismudelist. Praegu oleme me kasutamas pearahapõhist rahastamismudelit, kuid uus mudel võtab arvesse nii klassikomplekte, kooliastmeid, ka õppekava kulupõhine on see uus mudel. Ja detailidest räägiks ilmselt märksa põhjalikumalt väga heal meelel haridus- ja teadusminister. Ja loomulikult tuleb see rahastamismudel väga põhjalikult läbi arutada ka haridusringkondades ja sellega on kogu aeg ka tegeletud.

Juhataja
Aitäh! Läheme edasi energeetikaga ja annan sõna majandus- ja kommunikatsiooniministrile. Palun.

Juhan Parts
Aitäh teile! Hästi konspektiivselt. Ma tahaks kõige rohkem rääkida valitsuse positsioonist, mis puudutab Euroopa Komisjoni poolt algatatud elektri ja gaasi siseturu paketti. Tegemist on direktiividega, mille maht on ca 200 lehekülge ja mille laiem eesmärk on väga oluline, et tekiks tegelik elektriturg ja tegelik gaasiturg. Te võite nüüd ette kujutada, mis asi on turg, turg mitte paberil, vaid tegelik toimiv turg, kus on piisavalt tootmisvõimsusi - kõik see, mis tuleb energia gaasi spetsiifikast, et ei oleks mingisuguseid ülemäära monopole, nii et see on väga ambitsioonikas eesmärk Euroopa Liidul.

Euroopa Komisjon on nüüd, pärast kevadist debatti tulnud välja uue ettepanekuga ja täna valitsus kujundaski Eesti, ma ütleksin ikkagi, esialgsed seisukohad. Esialgsed seisukohad, millega me saame osaleda töörühmas ja millega ma siis detsembri alguses osalen Euroopa energeetikaministrite arutelul. Nüüd on küsimus, et mis see ajagraafik on ja kas Euroopa Liit saab siin mingi poliitilise kokkuleppe. Me vahetasime täna ka peaministriga selles osas arvamusi, et tegelikult on üsna raske seda prognoosida. Ma arvan, et detsembri esimene istung näitab, millised on tegelikult laiemad seisukohad. Aga ometi peame me omade seisukohtadega tegema algust. Avalikkuse jaoks on juba üles kerkinud kaks olulisemat küsimust, mille võib sõnastada niimoodi, et kas nüüd Eesti Energia kui kontserniettevõtetelt võetakse ära nö põhivõrk ja teine küsimus on, et mis saab siis Eesti gaasivõrgust.

Meie seisukoht on, et jah, me põhimõtteliselt tahame olla positiivsed, et me oleme valmis põhivõrku eraldama, kuid meil on teatud küsimused, mida tänane pakutud variant ei lahenda. Ja üks küsimus, mida peaminister märkis, on nö toimiva turu oluline komponent, et keegi ei saaks turgu moonutada, et kolmandatest riikidest ei ole võimalik toota elektrit ja müüa seda siis sellistel tingimustel, nagu turul kehtivad. Eesti on siin mõneti suhteliselt omapärases seisus. Isegi võrreldes Soome, Läti ja Leeduga on meie seis see, et tegelikult täna võimaldavad niiöelda füüsilised ühendused Venemaalt müüa elektrit praktiliselt sada protsenti. Näiteks Soome elektriühendused Venemaaga on kuskil Soome elektri vajaduselt 3%, Lätil ja Leedul on nad mitte nii suured kui Eestil, kuid Lätil ja Leedul on tänase päeva seisuga suhteliselt reaalne vajadus, kuna nad tarbivad tänagi Vene elektrit. Meil on täna seaduses ju reegel, kus me sisuliselt Vene elektrit ei osta, vaid me toodame elektrit ise. Ehk teisisõnu, see niiöelda kolmandate riikidele elektri import peab leidma mingisuguse lahenduse. Siin on olemas keskkonna küsimused, siin on vabakaubanduse küsimused, väliskaubanduse küsimused. Ma isiklikult olen arutanud seda erinevate volinikega Euroopa Komisjonis ja suhtumine on olnud arusaadav, aga vaieldamatult, kui me lähme oma nö energiaturul tegutsevate ettevõtete korrastamiseturule vastavalt, siis see küsimus peab olema lahendatud. Lihtsalt heast peast hakata Eesti energiakontserni nö ümber korraldama ei ole mõtet. See on esimene tingimus. Juhul kui see lahendus tuleb, see ei ole kohustust, see on võimalus, et me peaksime Eesti Energia või siis Eesti Energia põhivõrguettevõtte kuidagi müüma, kuid on võimalik, et riik jääb siiski üheks omanikuks. Kuidas riik seda korraldab, on juba järgmine detailküsimus. Kolmas, mis on kindlasti oluline, mille osas peab olema meil täielik kindlus, et me ei vähenda Eesti Energia kui ka põhivõrgu investeerimissuutlikkust. Kindlasti võib ka see muudatus iseenesest juba tõstatada küsimuse, et kas nüüd Eesti Energia, kellel on ka teatud võlakohustused, teatud krediidid, kas see midagi mõjutab. Mina arvan, et täna see ei mõjuta kuidagi, pigem puudutab see kogu Euroopat ja väga paljusid energiaettevõtteid Euroopa Liidu territooriumil. Nii et ka selles osas peab meil olema, lõpliku nõusoleku andmise osas täielik kindlus, et me oleme suutelised edasi finantseerima nö ühendustesse, mis puudutab seda Estlink 2-e. Et me oleme võimelised põhivõrgu tasandil investeerima, juhul kui saab teoks Leedu ja Poola elektrisild, et nö põhivõrgu investeerimissuutlikkus jääb ja samuti ka Eesti Energia puhul, keda me siiski igal juhul näeme olulisema tootmisettevõttena ehk teisisõnu tootmisettevõtte tootmisinvesteeringud nii Narva Elektrijaamadesse kui võimalikud koostööprojektid meie partnerriikidega. Aga selle küsimusega tuleb kindlasti edasi tegeleda. Meie huvi ei ole, et me teeme selle turu ja meil ei ole tegelikult investeerimisvõimelisi ettevõtteid. Tänane meie üldhinnang, miks me võtsime sellise positiivse hoiaku, on see, et see on võimalik. Kindlasti on suurte investeeringute puhul probleem, kuidas saada hea investeering, kasumlik, saada parimal moel raha. Üldhinnang on, et see on võimalik.

Ja teine küsimus, mida ka tänane Päevaleht kirjutas, puudutab gaasiturgu. Eesti seisukoht ei ole, et Eesti ei lähe Gazpromile erandit taotlema, see ei ole Eesti seisukoht, see on vale, ütleme, moonutatud kajastus. Me toetame ka selle omandilist eristumist gaasiturul, kuid Eestis on oma spetsiifika, mille osas meil ei ole täna sajaprotsendilist kindlat vastust, et kas on olemas nö õiguslikud võimalused sundida, juhul kui poliitiline kokkulepe saavutatakse, nö gaasivõrgu omanikke, juhul kui neil on kontrolli osalus, nagu Gazpromi puhul on, kes on ka põhiline gaasitarnija, oma osalust maha müüma. Me teeme praegu ka õiguslikku analüüsi, me arutame seda ka komisjoni ekspertidega. Kui me leiame sellise õigusliku võimaluse, siis ei ole meil vajadust mingisugust erandit Eesti puhul taotleda. See on meie positsioon.

Ma rohkem detaili ei läheks, aga ma võtan selle asja kokku, et me oleme mingisuguse tee alguses. Aga selleks, et tõesti suured eesmärgid meil kattuvad ja meile meeldivad, aga kuhu me sellega välja jõuame, seda näitavad meile loodetavasti lähimad kuud. Ja järgmised seisukohad võiks tulla siis, kui on detsembris toimunud energeetikaministrite esimene poliitiline arutelu.

Teine teema, mis vajaks eraldi pressikonverentsi, aga kuna see ei ole praegu võimalik, siis ma lihtsalt markeerin ära, on energiasäästu sihtprogramm järgmiseks kuueks aastaks. Erakordselt oluline teema mitte ainult ettevõtetele, vaid ka igale kodutarbijale. Valitsus on saanud selle programmiga maha, siin on väga palju erinevaid meetmeid, nad on suunatud paljudele erinevatele sihtgruppidele, kuidas tegelikult energiat säästa. Meil on omad eesmärgid, et kuidas vähendada energia tarbimist, arvestades SKP kasvu jne. Aga ma arvan, et me majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis mõtleme selle peale eraldi, et kuidas võtta asjast huvitatud ajakirjanikud kokku, sest esimene olulisim eesmärk, mis väga palju raha ei võta, on energiasäästu alase teabe kättesaadavus. Kui meil teavet ei ole, siis me võime kujutada ette, et valitsuse liikmed tegelevad mingisuguse kümblemisega, millel ei ole mingit seost reaalse eluga. Reaalse eluga on sellel kõige rohkem seost, arvestades seda, kus me elame, kuidas me täna toodame jne. Selline lühikene tähelepanu juhtimine. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Valitsuse istungil oli täna ka üks punkt, mis lubab öelda hea uudise kõigile noortele peredele ja sellest räägib lähemalt sotsiaalminister. Palun.

Maret Maripuu
Tere! Valitsus võttis vastu puhkuseseaduse muudatuse, mille eesmärgiks on väärtustada isade rolli ühiskonnas ja peresidemete tugevdamine. Ja kui selle sama eelnõu ka Riigikogu heaks kiidab, siis alates 1. jaanuarist on isadel võimalik jääda kümneks tööpäevaks koju naise rasedus- või sünnituspuhkuse ajal või kahe kuu jooksul peale lapse sündimist, et olla emale toeks ja aidata väikesel uuel maailmakodanikul eluga harjuda. Peamine muudatus on selles, et kui praegusel hetkel on isadel tasustatud see kodus olemine 66 krooni ulatusel, siis alates 1. jaanuarist saavad nad keskmise töötasu, kuid mitte rohkem kui kolmekordne Eesti keskmine palk. Ja puhkusetasu hüvitatakse tööandjale riigi poolt. Võibolla natuke numbreid ja statistikat. Nagu ma ütlesin, et ka praegusel hetkel on võimalik isal koju jääda, aga see tasu on väike. 2003. aastal sündis 13 036 last ja isapuhkust kasutas 617 isa. Eelmisel aastal, kui kokku sündis 14 819 last, oli juba 1537 isa, kes jäid koju. Nii et mina loodan, et alates 1. jaanuarist nende isade hulk on veelgi suurem, kes kasutavad võimalust, et kümne päeva jooksul olla toeks nii verivärskele emale kui ka oma pisipõnnile. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Ja kuna tänane siseminister on ka rahandusministri ülesannetes, siis on tal mitu teemat, küberkuritegevus, politseivorm ja omandireform. Palun.

Jüri Pihl
Tere päevast! Politseivormiga on väga lihtne, seal on ainult üks muudatus. Nimesildi asemel saab teatud olukordades kasutada ka numbrit, et identifitseerida seda politseinikku, kes on tänaval. Selle eesmärk on kaitsta politseinike turvalisust. Sellel on võibolla ka teatud mõju aprillisündmustel, kus teatud politseinikke, kes olid vene nimedega, käidi ähvardamas, et te olete vale poole peal. Kuid siin ei ole midagi uut. Maailmas on selline kasutamisviis laialt levinud, et teatud juhtumitel kasutatakse numbrit, sest alati on vaja teada, milline politseinik on teatud vormi taga ja numbri taga.

Teine küsimus on seotud küberkuritegevuse vastase võitlusega. Järgmisel nädalal, 8.-9. novembril tahab Euroopa Liidu eesistujariik Portugal vastu võtta Nõukogu järelduse küberkuritegevuse vastu võitlemise üldise poliitika kohta. Eesti rõhutab, et rahvusvahelisel ja Euroopa Liidu tasandil on vajalik täiendav õigusliku keskkonna analüüs nii küberruumi turvalisuse kui ka küberkuritegude vastase võitluse osas. Samuti tuleks analüüsida ka küberkuritegevuse mõju Euroopa Liidu konkurentsivõimele ning analüüsida Euroopa Liidu seadusandlikku baasi vastavalt uutele ohtudele. Me peame oluliseks piiriülese operatiivse koostööstruktuuride ajakohastamist. Peame väga oluliseks kohtu ja õiguskaitseasutuste jätkuõpet, arvestades tehnoloogia ja tehnoloogiliste lahenduste kiiret arengut. Ja me hindame kõrgelt liikmesriikide õiguskaitseasutuste ekspertide ning Europoli koostööd ja oma teadmiste pidevat täiendamist. Me peame oluliseks ka, et Euroopa Liidu küberkuritegevuse vastase võitluse üldisesse poliitikasse oleks hõlmatud nii era- kui ka avalik sektor, sest väga paljud ründed, mis meie elu häirivad, saavad ju eelkõige osaks erasektorile, kas või võtame meie internetipangandust. Ja me leiame, et siin tuleks eristada, ühelt poolt ründed, mis on suunatud elutähtsa infrastruktuuri vastu ja võivad oluliselt pärssida avaliku teenuse osutamist, teisalt aga ka muid arvutisüsteemide vahendusel toime pandavaid kuritegusid, kus arvutisüsteemid on üks osa kuriteo toimepanemisest.

Rääkides omandireformist ja paar märksõna ka siin. Kui me vaatame erastamisväärtpabereid, EVP-sid, siis neid on välja antud 17 miljardit ja 31. detsembriks 2006, kui nende tähtaeg lõppes, oli neid järgi jäänud 400 miljonit. Hüvitisi on taotletud 214 miljoni ulatuses, mis makstakse välja. Probleemid on veel üleval seoses Saksamaale ümber asunute vara tagastamise küsimuses, kus on Riigikohtu üldkogu vastav lahend, mis muutis ära ühe seadusepügala omandireformi seadusest. Ja veel on üleval üks kohtuasi Riigikohtu täiskogus. Rahandusministeerium annab valitsuskabinetile ülevaate üks kuu peale kohtuotsuse jõustumist, et mis seisus on siis nii kohalikes omavalitustes olev selline olukord, et see omandireform ükskord lõppeks. Kuid siin ei ole võimalik määrata konkreetset tähtaega, mil kõik asjad saaksid lahendatud. Üles jääb ikkagi kohtuasju ka peale kohtulahendite jõustumist. Võibolla paar asja veel. Kogu selle omandireformi käigus on rahuldatud 230 tuhat vara tagastamise ja kompenseerimise nõuet, 260 tuhat maa erastamise nõuet ja 400 tuhat eluruumi erastamise nõuet. Niipalju Rahandusministeeriumi tööst. Aitäh teile!

Juhataja
Aitäh! Ja nüüd, head ajakirjanikud, teie kord. Palun öelge oma küsimus, ja väljaanne nimi mikrofoni. Aitäh!

Elo Mõttus, Kanal 2
Küsimus Jüri Pihlile seoses teatega, et Soome ei teatanud Eestile 19. septembril Vene allveelaevadest, mis olid meie majandusvööndis. Kuidas te seda hindate?

Jüri Pihl
Seda saab hinnata nii, et koostöö peab paranema. Järelikult seal mingisugune apsakas oli, aga seda on võimalik täna õhtul küsida Soome piirivalveülemalt, kes tuleb siia piirivalve 85. aastapäeva pidustustele. Ma ei usu, et siin oleks mingisugust tahtlikku mitteteavitamist.

Sven Soiver, TV3
Samal teemal, aga küsimus peaministrile. Kuidas te hindate seda, et mitu Vene allveelaeva sõidavad majandusvööndis väitega, et see on lihtsalt selline rutiinne tegevus.

Andrus Ansip
Iseenesest laevade katkematu sõit majandusvööndis on seaduspärane, sellega seadusi ei rikuta. Kui laevad oleks sisenenud territoriaalvetesse ilma, et see oleks kooskõlastatud Eesti võimudega, oleks loomulikult tegemist kehtivate reeglite rikkumisega. Ei, loomulikult, me ei ole huvitatud sellest, et meil siin ukse all allveelaevad kurseeriksid. Ei meeldi meile see asi. Aga neil on õigus seda teha.

Juhataja
Aitäh! Palun, kas on veel küsimusi?

Rasmus Ruuda, BNS
Küsimus selle energiaturu korrastamise kohta. Kas Euroopa Liit lepib sellega, et kui Eesti näiteks tõstab põhivõrgud Eesti Energia alt otse nagu riigi alla või oleks ikkagi vaja mingi selline radikaalsem lähenemine, lahutamine?

Andrus Ansip
Ma kõigepealt korrigeeriks küsimust. Euroopa Liit, see oleme meie.

Rasmus Ruuda, BNS
Ütleme, et Euroopa Komisjon.

Juhan Parts
Ega, me täna kinnitasime oma läbirääkimise positsioonid ja üks selline positsioon on kindlasti see, et me ei soovi või me ei näe vajalikkust turu toimimise seisukohast, et meil peaks olema kohustus ühte või teist ettevõtet müüa.

Andrus Ansip
Ma välistan kategooriliselt selle võimaluse, et keegi saaks Eestile dikteerida ette seda, et meie peaksime kas osa või terve Eesti Energia ära müüma, erastama. See on täiesti välistatud.

Juhataja
Aitäh! Sven.

Sven Soiver, TV3
Küsimus sotsiaalministrile. Kas teil on infot selle kohta, et kui paljud firmad on praegu personalipoliitikas kasutanud seda võimalust, et nad maksavad ise nö selle keskmise palga isapuhkuse ajal? Ja teine küsimus samal teemal, et kas selle kuue ja kolmepäevase lisapuhkuse osas oleks ka vajalik samasugune otsus teha, et sellel ajal keskmine palk säiliks?

Maret Maripuu
Eraldi statistikat, et ma saaks öelda, kui palju on neid firmasid, kes ise maksavad, mul ei ole, aga on olemas tõesti firmasid, kes panevad rõhku sellele, et nende töötajad oleksid motiveeritud ja nad aitavad kaasa töö- ja pereelu ühildamisele. Praegusel hetkel jäävad siis lapsepuhkuse päevad tasustatud vanaviisi ehk 66 krooni päev. Kindlasti on see teema, mille üle mõtiskleda juba siis järgmise ja ülejärgmise eelarve tegemise puhul.

Juhataja
Aitäh!

Andres Einmann, BNS
Mul on küsimus samal teemal. Kui palju järgmise aasta riigieelarves on isapuhkuse jaoks raha ette nähtud?

Maret Maripuu
Isapuhkuse jaoks on järgmise aasta riigieelarves ette nähtud 60 miljonit.

Juhataja
Palun, kas on veel küsimusi?

Elo Mõttus, Kanal 2 uudised
Täna tuli uudis selle kohta, et kolm ministrit ei taha ühte kandidaati nimetada, kellele eriteenete eest kaalutakse kodakondsuse andmist. Miks selle ühe inimese nimi peab olema saladus?

Juhataja
Kellele see on suunatud?

Elo Mõttus, Kanal 2
See on peaministrile, kuna siin praegu neid ministreid ei ole.

Andrus Ansip
Ma nüüd piinlikkusega pean tunnistama, et ka mulle on see saladus. Mitte sellepärast, et keegi ei usaldaks mulle seda nime, aga ma lihtsalt pole huvi tundnud. Ma ei tea. Aga ma olen visanud pilgu peale Postimehes ilmunud artiklile ja ma nendele kolmele lisaksin sinna juurde veel Aksjonenko nime, sest ma olen kuulnud räägitavat, aga ma ei tohiks kuuldusi edasi rääkida. Ma ei saa seda kinnitada, et just tema on see, kellest on räägitud.

Elo Mõttus, Kanal 2
Kuidas see nimi oli?

Andrus Ansip
Rustam Aksjonenko, kellest oli juttu ka eelmisel aastal, on kõne all olnud ka tänavu. Tema puhul märgitakse ära seda, et ta on jätnud Eesti riigile alles Jüri Lotmani arhiivi ja ma kahjuks ei ole kursis nende teiste argumentidega, mis on käibel olnud. Aga kindlasti ei pea selles olema mitte mingisugust saladust, kellele üks või teine minister kodakondsust taotleb eriliste teenete eest. Minu meelest võiks see arutelu olla täiesti avalik. Täiesti avalik peaks olema ka arutelu, kas üleüldse Eesti Vabariigis peaks kellelegi eriliste teenete eest kodakondsust andma või mitte. Ja selles osas on ka arvamusi väga palju ja väga erinevaid. Teatavasti on riigiti praktika väga erinev. Mõnes riigis on kodakondsust võimalik saada väljaspool naturalisatsiooniprotsessi väga kerge, piisab sellest, kui teha ühte riiki teatud suurusega investeering ja mõnes riigis see investeeringusumma on väga väikene, teistes riikides praktiliselt ei ole võimalik mitte mingisugusel väel eriliste teenete eest kodakondsust saada. Eesti on pigem kodakondsust konservatiivsemalt andvate riikide hulgas. Meil on teatavasti piir peal – kümnele isikule aastas võib eriliste teenete eest kodakondsust anda. Praeguseks ma kahjuks ei tea, kui kaugele see protsess peaks olema nii normaalselt kulgenud, et kas on juba viimane aeg nimesid esitada, aga ilmselt on, et ka kõik taustakontrollid tuleb ära teha. Tundub, et väga suurt tungi just eriliste teenete eest kodakondsuse saamiseks ei ole. Nii nagu ajakirjanduses nimetatud on, juttu on siis olnud neljast nimest, aga ajakirjandus teab seda täpsemalt kui mina. Võibolla Jüri Pihl oskab kommenteerida?

Jüri Pihl
Jah, siin on kaks lähenemisnurka. Kas me räägime avalikult kõigist, et esitati taotlus siseministeeriumile, siseministeerium teeb taustakontrolli ja ilmnevad asjaolud, et sellele inimesele ei kõlba anda eriliste teenete eest kodakondsust - võib olla protsess täiesti avalik. Kui meil oli presidendi aurahade andmine, siis paljud inimesed tundsid ennast puudutatuna, kui nad ei saanud vastavat auraha või autasu presidendi poolt. Meil on ettevalmistamisel teatud seadusemuudatus, et seda vältida, et inimene ei tunneks end puudutatuna ja et ta ei oleks halvemas seisus, kui teda ei oleks esitatud.

Ka kodakondsuse puhul on kaks lahendusvarianti. Kui mõne inimese puhul pärast selgub, et ta ei ole vääriline saama kodakondsust eriliste teenete eest, tunneb ennast veel halvemini, enne kui teda esitati mõne ministri poolt. Aga ma olen ka pigem peaministri poolt, et võiks olla see asi avalik, et ta ei ole päris võrdne selliste autasude taotlemisega presidendilt.

Andrus Ansip
Mitmes riigis on kodakondsuse andmine väga konservatiivne. Lõpuks, kui on 25 aastat elatud juba mõnes riigis, ©veits näiteks või San-Marino Vabariik, siis on kogukond see, kes otsustab, kas sellele inimesele, kes taotleb riigi kodakondust, talle see anda või mitte. Ma tean ka sellist praktikat, kus mitte ainult kodakondsuse andmise üle ei otsusta see kogukond, vaid ka valimisõiguse andmise kohalike omavalitsuste valimisel pärast 25-aastast elamist otsustab kogukond. Nii et neid mudeleid on väga erinevaid ja mõned nendest on ülimalt konservatiivsed.

Juhataja
Aitäh! Kas on veel küsimusi? Jah, Raivo, palun.

Raimo Poom, Eesti Päevaleht
Küsimus Juhan Partsile. Kuidas te ei suuda eraldada Eesti Gaasist torusid, te ju võtate järgmisel aastal 2500 inimest tööle juurde.

Juhan Parts
Kui te lubate, siis ma alustaks lõpust. Muide, ma tahaks õiendada ühte selles asjas - see tööle võtmise asi. Kuskil levib jutt, et maanteeamet ja EAS võtavad inimesi tööle, no ei võta. Olen kaks korda üle vaadanud. Need rahandusministeeriumi seletuskirjad on teinekord sellised, et neid tuleb osata lugeda, ütleme nii. Kui lihtsalt vaatad mingile numbrile otsa ja kujutad ette, et see on nö juurde võetavate ametnike arv - mille peale tehakse võimsaid deklaratsioone, see ei ole korrektne, et me lihtsalt loome sellise nö kujuteldava olukorra. Aga mis puudutab nüüd ajusid, et ei suuda välja mõelda, siis küsimus on selles, et põhiseadus näeb ette, et omandit võõrandada ei tohi. See on põhiline õiguslik takistus. Ma tõenäoliselt pöördun ka kunagi õiguskantsleri poole.

Teine küsimus on see, et selle koha peal võiks öelda: tehke nii, nagu teete kinnisasja sundvõõrandamisel. Meil on võimalik ju teatud juhtudel sundvõõrandada, kui on väga suur avalik huvi. Nüüd on küsimus, et kas see kuulub väga suure avaliku huvi alla? See on teatud mõttes pretsedent. Meil on võimalik olla nagu Rooma juristid, luua teatud pretsedente, sest Vanas Roomas gaasitorusid ei olnud. Et kas see käib nö omandi absoluutse kaitse klausli alla või mitte? See on üsna keeruline õiguslik probleem. Minna sellega nüüd nii öelda ehku peale nagu väga ei tahaks. Meie seisukoht ongi selline, et kui me ei leia siin sada protsenti garanteeritud õiguslikku lahendust, et see ei jääks nö poliitilise kokkuleppe taha kogu Euroopa gaasituru direktiivide osas. Me oleme sunnitud teatud mõttes Eestit käsitlema erandiga. Umbes samad erandid võivad tekkida ka Lätis ja Leedus, ma eeldan, et nendel on samasugune õiguslik kord. See on see mõttekäik. Paneme juristid tööle ja siis vaatame, kas me leiame mingisuguse lahenduse või mitte. Jutt käib ju sellest, et Euroopa direktiiv on praegu selline, et tal ei tohi olla teatud nö minimaal kontrollivat osalust. Täna on Gazpromi osalus Eesti Gaasis 37 millegagi protsenti. Nii et tegelikult seal on Ruhrgas, mille puhul ei teki seda küsimust ja siis on üks väike Läti ettevõte, mille taust on segane ja mõned erainvestorid või väikeinvestorid. Nii et selline on see olukord. Ka see ei ole nagu päris täpne, et Eesti Gaas kuulub sada protsenti Gazpromile, kuulub 37,4%. Nii et see on see küsimus.

Kui vaadata, samad küsimused on ka mõnedes teistes Euroopa riikides, aga seal ei ole niivõrd küsimus ka Gazpromis, sest ega gaasivõrgud kuuluvad seal teistele, väga erinevatele ettevõtetele. Ka siin peavad riigid läbirääkimiste käigus leidma mingisugused lahendused. Küll on aga selge, et me peame vaatama, mis on toimunud minevikus, olevikus ja nüüd. See kaitseklausel on suunatud tulevikule. Me kindlasti saame näiteks leida ka tulevikuklauslid, et osaluse suurendamine ei tule kõne alla. Kui täna te jälgite Euroopa debatti selle gaasienergia julgeoleku aspektist ja sellise kontrolliva kapitali osaluse loomisest, siis pigem käib ikkagi täna nihukeste piiride loomine tuleviku jaoks. Gazprom ikkagi väga aktiivselt kas siis ärilistel või mingitel muudel eesmärkidel on huvitatud oma osaluste suurendamist erinevates ettevõtetes. Me peame ka vaatama, et see piirang, mis me kehtestame tuleviku jaoks ja teine asi on, kas me keerame tagasi juba toimunud sündmused. Selline on siis umbes arutelu hulk. Kui teil on siin mingisugust head mõtet, siis kirjutage ja joonistage! Me loeme Päevalehte, ütleme nii.

Juhataja
Veel viimane küsimus, Raimo.

Küsimus
Küsimus on peaministrile. Mõned poliitikud nii Eestis kui välismaal on soovitanud, et Pekingi olümpiamänge tuleks boikoteerida. Kas teie arvates on see teema ka ütleme, kaalumist väärt või on see pigem nagu sinna seeriasse, et mõnel poliitikul on ka vaja oma 15 minutit kuulsust?

Andrus Ansip
Ei, ma ei pea seda teemat isegi kaalumise vääriliseks. Meiegi eluajal on boikotte olnud, mäletame Los Angelest, mäletame Moskvat ja minu meelest kaotas seeläbi sport. Ma ei pea küll mitte mingil juhul vajalikuks hakata poliitikat tooma siis takistuseks kellegi sportlike saavutuste realiseerimisele. Siin ei ole pelgalt mitte mingisuguse omakasuga tegemist, sellega, et me kõik loodame, et Gerd Kanter toob sealt kuldmedali, aga põhimõtteliselt see on teema. Kui jätta ühed olümpiamängud vahelt ära, siis see tähendab seda, et olü