Valitsuse pressikonverentsi stenogramm, 10. detsember 2009

Vabariigi Valitsuse pressikonverents
Neljapäev, 10. detsember 2009. a

Juhataja Inga Jagomäe
Valitsuse istung on lõppenud ja nagu ikka, kõigepealt ülevaade istungist ja siis lähemalt juba ministrid räägivad oma valitsemisala küsimustest.

Tõnis Lukas
Aitäh! Kõigepealt ma tänan Riigikogu selle eest, et ta valitsuses ettevalmistatud riigieelarve eelnõu seaduseks tegi eile. Haridusministrina ka selle eest, et hariduse osakaal jäi seal jätkuvalt suuremaks. Ju siis hariduse rahastamine on selle miljardilise tõusuga tõepoolest eelarve keskmes ja Riigikogu on seda aktsepteerinud. See on väga suur asi nii haridusele ja teadusele, aga ka kogu riigile.

Riigikogu jättis ka oma jälje. Ma saan aru, et muuhulgas Tartu Ülikooli kui rahvusülikooli 90. aastapäeva puhul eraldati Tallinna Tehnikaülikoolile näiteks 20 miljonit krooni ja muid otsuseid tehti veel.

Aga nüüd tänase istungi juurde. Täna on ministrid laua taga, kes räägivad oma valdkondadesse puutuvast veel täpsemalt.

Valitsus nimetas Norman Aasa uueks ametiajaks riigi peaprokuröri ametisse. Norman Aasa te kõik tunnete, ei pea teda rohkem tutvustama. Valitsus nimetas kolm uut maavanemat: Harju maavanemaks Ülle Rajasalu, Pärnu maavanemaks Andres Metsoja ja Rapla maavanemaks Tiit Leieri. Nimetamised sellega sugugi ei lõppenud, riiklikuks lepitajaks nimetas valitsus Henn Pärna, kes ka jätkab samas ametis.

Valitsus kinnitas välisministeeriumi esitatud otsuse eelnõu, mille järgi Eesti kaebab edasi Euroopa esimese astme kohtuotsuse, mis ei rahuldanud Eesti hagi seoses suhkru üleliigse laovaru trahviga. Me arvame, et meil on õigus ja suhkrutrahviga seonduvalt on Eesti ühiskonnale liiga tehtud.

Valitsus kehtestas 2010. aasta sisserände piirarvuks 1009. Arvutuse alus ei muutunud selle aastaga võrreldes seetõttu, et töötus on Eestis kõrge ja valitsus ei näinud mingit vajadust rakendada ka järgmisel aastal, nii nagu ka sellel aastal sisserände piirarvu maksimaalmääras. Nii et rakendame seda 0,075% ulatuses Eesti alalise elanikkonna arvuga võrreldes ja see ei ole lubatud maksimaalmäär.

Valitsus otsustas täna, et alates 1. jaanuarist 2010 hakkab taimetoodangu inspektsiooni, piirkondlike maaparandusbüroode ning maaparanduse ehitusjärelevalve- ja ekspertiisibüroo ühendamise tulemusena tööle põllumajandusamet ja selle põllumajandusameti keskus on Sakus.

Hariduskuludeks määras valitsus täiendavalt 2,5 miljonit krooni koolivõrgu korrastamisega seotud kulude katteks.

Seal on muuhulgas ka neis kohtades, kus on õpilaste arv oluliselt langenud - ja see on selgunud sügise poole - koolid taotlenud lisavahendeid õpetajate koondamiseks.

Aga seal eraldises on ka pärimuskultuurialase õppe toetuseks, näiteks Setumaal, raha ette nähtud, pedagoog-metoodikute arvu suurenemisest tingitud kulude katteks. Häid õpetajaid, kes on üle-eestiliselt ära nimetatud ja väga kõrge kategooriaga, on Eestis jätkuvalt palju ja tuleb juurde - seda on vaja ka eelarvega katta ja nendele inimestele väärilist tasu maksta.

Klassikomplektide või õpilaselu muutusest tingitud suurenenud õpetajate palgakulud - mõnel pool on jälle õpetajaid vaja olnud juurde võtta, sest klassikomplekte on juurde tulnud. Nii et regiooniti on Eestis erinevad olukorrad. Ja õpikute soetamine samas kohas, kus õpilasi on juurde tulnud, on nõudnud lisavahendeid veel aasta teises pooles.

Valitsus määras kindlaks ka hariduslike erivajadustega õpilaste koolid Euroopa regionaalarengufondi finantseeringust. Summas 400 miljonit Euroopa poolt ja 70 miljonit riigieelarvelist lisarahastamist on otsus erivajadustega laste koolide suhtes ju juba varem tehtud. Aga me muutsime seda otsust seoses sellega, et haridus- ja teadusministeerium on erikoolide võrku ümber kujundanud. Puiatu kooli tegevuse lõpetamisega ja Tapa erikoolil on täiendav koormus ja seal on olnud vaja natuke hoonestusloogikat muuta, võrreldes selle esialgse raha eraldamise aegse kavaga.

Veel ma ütlen siia juurde hariduspoliitiliste otsustena, mida valitsus täna veel ei arutanud, aga küllap lähiajal ühe olulise teemana puutute kokku, see on õppekava. Haridus- ja teadusministeerium saatis teistele ministeeriumidele kooskõlastusringile põhikooli ja gümnaasiumi uued õppekavad - nüüd esimest korda eraldi, sest põhikooli ja gümnaasiumi õppe eesmärgistused on erinevad.

Põhikool kindlustab kõigile õpilastele eakohase tunnetusliku, kõlbelise, sotsiaalse arengu, tervikliku maailmapildi kujunemise - terviklik pagas, millega elus hakkama saada. Põhikoolis on oluline võrdsed võimalused ja võrdne ligipääs põhikoolile.

Gümnaasiumis on õpetuse ja kasvatuse põhitaotlus, et õpilased leiaksid enda tee edasiseks, huvi- ja võimetekohase tegevuse valdkonna, millega siduda edasine haridustee. See peab tagama võimaluse õpilastele soovi korral rohkem spetsialiseeruda juba tulevaste valikute poole, kas reaalained, loodusained või humanitaarained. Valikute osakaal uues õppekavas on kõvasti tõusnud ja kohustuslik maht gümnaasiumi osas langeb.

Aga ma loodan seda dokumenti lähiajal põhjalikumalt tutvustada ja küllap ta diskussioonis saab kõigile tuttavaks. Seda on teinud haridusministeerium ainult ühe osalisena, tegelikult on riiklik õppekava nõukogu ja sellega seotud ekspertrühmad põhitegijad.

Ainekavu on teinud ülikoolide, Tallinna Ülikooli, Tartu Ülikooli teadlased koos õpetajatega ja läbi on arutatud see Lastevanemate Liidu, Õpetajate Liidu, Koolijuhtide Ühenduse, Õpilasesinduste Liiduga, nii et eeltöö on olnud väga põhjalik.

Muudetakse siin küllalt palju õigussuhteid, nii et tulevikus, kui uus õppekava rakendub, ta rakendub tegelikult aastani 2014, ta hakkaks rakenduma 2011. aastast peale, mitte siis ka järgmisest aastast.

Rakendusperioodil saab valmis panna uued õppematerjalid, valmistuda, teha õpetajakoolitust ja siis, kui ta rakendub, siis algab ka üleminek uuele riigieksamite süsteemile.

Riigieksameid jääb vähemaks, riigieksameid nomenklatuuris ei ole tulevikus enam 14 erinevat ainet, mis tuleb riigieksamina ette valmistada. On ette pandud, et on 3 kohustuslikku riigieksamit, need on: eesti keel, emakeel, kirjand, teiseks: võõrkeele eksam ja kolmandaks: matemaatika eksam. Need on kõigile gümnaasiumi lõpetajatele kohustuslikud.

Lisaks sellele luuakse uus eksamitüüp, keskse eksamina, mis tuleb ka kõigil sooritada, see on küpsuseksam. Aga see korraldatakse koolis ja see viiakse läbi ka koolis koostatud komisjoni ees. Seal mõõdetakse koolide erinäolisust, kallakuid, spetsialiseerumisi - nii et see võib olla näiteks matemaatika osas palju tugevam kui riigieksam, mõnes spetsialiseeritud, näiteks reaalkoolis.

Riigieksamid, mis on kohustuslikud kõigile, koostatakse miinimumnõuete pealt, mis on kõigile ühtviisi kohustuslikud, see ei arvesta koolide kallakuid. Aga küpsuseksami puhul on veel oluline see, et kuna riigieksamite kohustuslikust loetelust jäävad sotsiaal- ja loodusained välja, siis küpsuseksamis tuleb kindlasti sotsiaalainete tundmist ja loodusainete tundmist ka kontrollida. Veel lõpetuseks - gümnaasiumi lõpetamine seotakse lahti riigieksami tulemustest. Kui riigieksamid mingil põhjusel ebaõnnestuvad, siis on võimalik teha samades ainetes ka koolieksamid ja kui need sooritatakse, siis gümnaasium ikkagi lõpetada ja sealt edasi minna. Nii et tupikvariant langeb ära praegusega võrreldes.

Need muudatused, ettepanekud on väga suured, valitsus tuleb selle juurde, ma loodan, järgmise aasta alguses. Miks ma selle rõhutasin, kui hariduspoliitiliste otsuste tähtsusest üldse rääkida, siis õppekava on üks tähtsamaid. Aga nüüd, head kolleegid, palun.

Juhataja
Aitäh! Ma annaksin kohe rahandusministrile sõna üle.

Jürgen Ligi
Aitäh! Kõigepealt oli päevakorras tolliseaduse ja käibemaksuseaduse muutmise seadus, siin tolli osas oli mitu olulist muudatust.

Esiteks, laiendatakse tolliametnike pädevust sularaha kontrollimisel ja antakse rahapesu kahtluse korral õigus pidada sularaha kinni kuni 48 tundi, selle aja jooksul võetakse ühendust rahapesubürooga ja otsustatakse edasine tegevus.

Teiseks, kirjutatakse seadusesse alus, mis võimaldab ajatundlikke kaupade piiriületust kiirendatud korras. See siis natukene adresseerib Venemaa piiripunktide järjekordi, on selge, et teatud kaubad ei saa järjekorras pikalt oodata.

Kolmandaks, laiendatakse nende asutuste ringi, kellele maksu- ja tolliamet võib anda kasutusele konfiskeeritud võltsitud kaupa ja laiendatakse ka üleantavate kaupade ringi. Siin asutuste suhtes on eelkõige küsimus omandivormis, et ka eraõiguslikele, eraasutustele siis võimaldatakse sellist asja.

Edasi, 2009. aastaks toimetulekutoetuseks määratud raha eraldamine. Siin anti juurde omavalitsustele, neid on 39 Eestimaa eri paigust, alates Tallinna lähedastest kuni Lõuna-Eestini. Suurim summa läheb Narva, kokku 1,3 miljonit. Sellega peaks olema selle aasta mure lahendatud omavalitsustel.

Kolmandaks nimetaks valitsusasutustele ja valitsusasutuste hallatavatele riigiasutustele 2009. aasta kulude jaotuse lõpliku liigenduse. Siin otsustatakse raha jaotust vastavalt seni tehtud otsustele kulude ülekandmise või vähendamise osas.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et selle aasta tegevuskulud riigis on vähenenud üle 2 miljardi, see on ligi 12%, pisut üle poole on majanduskulud, 1,1 miljardit ja ülejäänud personalikulud. Ja vähendatakse natuke ka siis investeeringute summasid sellega seoses. Sellega oleks põhipunktid nimetatud.

Juhataja
Ja keskkonnaminister, palun.

Jaanus Tamkivi
Aitäh! Keskkonnaministeeriumi poolt oli üsna mitu päevakorrapunkti täna valitsuse istungil, võib-olla siis neli nendest lühidalt kokku võetud.

Esiteks, kutselise kalapüügiõiguse tasumäärad aastaks 2010 - puudutab valdavalt kaugpüüke, aga ka mõningad rannapüügitasu määrad on siin suurendatud. Valdavalt on suurendatud - kui me kokkuvõtte teeme.

Nende tasumäärade suuruse aluseks on see põhimõte, et üldiselt kala esmamüügi hindadest need tasumäärad ei ületaks suurusjärku 4 protsenti. Põhimõte on ka see, mis puudutab kaugpüüki, et teatavasti riigil on kohustus kaugpüüki kontrollida, pidada seal vähemasti nende kontroll-laevade kulusid, mis ookeanil sõidavad ja neid kalalaevu kontrollivad. Nende kalapüügiõiguse tasudega oleks need kontroll-laevade kulud kaetud.

Määruse jõustumise korral toob järgmisel aastal riigieelarvesse nende kutseliste kalapüügiõiguse tasude eest täiendavalt umbes 20 miljonit krooni, mis valdavalt läheb kulude katmiseks seoses kontroll-laevadega. Põhimõte on see, et keegi teine ei peaks nende kalaärimeeste kulusid kinni maksma.

Siis järgmine punkt, mis meil istungil oli: kaitstava loodusobjekti või muu linnu- ja imetajaliigi isendi hävitamise või kahjustamisega seotud keskkonnakahju hüvitamise kord ja hüvitise määrad.

Suhteliselt tehniline dokument, siin on suurendamisi-vähendamisi mitmes suunas. Meie suurim muudatus käsitleb nn ohustatud liike ja selle rikkumiste eest määratavaid hüvitisi. Siin on liikumine just nimelt vähendamise suunas, kuna väidetavalt siiamaani olid nad ebaproportsionaalselt suured.

Kuigi, kui seda määrust loete, seal on pikk loetelu igasugustest trahvimääradest ja numbritest. Kõige suurem trahvimäär - inimahviga seotud ebaseaduslike tehingute eest võib määrata trahvi kuni 1 miljon krooni, näiteks, see on ka maksimum. Aga teised muidugi on sealt kõik alla poole.

Mis peaks huvi pakkuma võib-olla laiemalt, on see, et selle määruse kohaselt ei pea eraomanikud enam hüvitama riigikaitselise väljaõppe käigus tekkinud keskkonnakahju, seda tehakse riigi poolt. Seni oli hüvitise maksmisest vabastatud ainult riigimetsamaa valdaja. Selles mõttes eraomanikel selline muudatus, et ei pea vaidlema enam selle üle, kas õppuste käigus üks või teine metsatukk sai kahjustatud ja kes siis selle eest peaks maksma.

Üks punkt, millest tahaks rääkida, on radioaktiivsete jäätmete sisse- ja väljaveo dokumentide menetlemise korra erisused, seda määrust muudeti. See määrus on tegelikult täna olemas, aastast 2006 suhteliselt hästi toiminud. Aga ikkagi, kuna tuuma teema kogu maailmas ja ka Euroopas laieneb ja pidevalt kasvab, probleemide ring järjest suureneb, siis siin on täpsustatud, määratud ära ka uued mõisted.

Määruse muutmisega näiteks võetakse kasutusele uued mõisted, nagu läbiveoriik, sihtriik ja päritoluriik ja samuti sätestatakse pädeva asutuse definitsioon.

Eestis on radioaktiivsete jäätmete sisse- ja väljaveo ja läbiveo dokumentide menetlemisel pädevaks asutuseks keskkonnaamet. Lisaks täpsustatakse selle dokumendiga ka veoloa taotluse menetlemise korda.

Ka keskkonnaministeeriumi põhimäärus oli üheks punktiks, selle muudatused, olid üheks punktiks valitsuse istungil. Üsna palju tehnilisi muudatusi, natuke ka struktuurseid muudatusi, jaotatakse ringi pisut struktuuri - korraldatakse ümber. Mõnede büroode asemel, näiteks merebüroo, mis meil enne oli ja kliimabüroo - nendest moodustatakse osakonnad, kuna need teemad on muutunud järjest olulisemaks. Valdkondade kureerimised jagatakse ministeeriumisiseselt ära viie asekantsleri vahel senise nelja asekantsleri asemel.

Ütlen ka seda lisaks, et see täiendavaid tööjõukulutusi kaasa ei too. Kõigi nende ümberkorralduste käigus ministeeriumi ametnike arv mõnevõrra ikkagi pidevalt veel väheneb. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Hanno Pevkur, palun.

Hanno Pevkur
Ma alustan tervishoiuametist.

Kui siin kuulsime, et põllumajanduses pandi üks amet kokku, siis tervishoiuameti ja tervisekaitseinspektsiooni ja kemikaalide teabekeskuse ühendamine üheks terviseametiks on samamoodi lõpusirgele jõudmas.

Mäletatavasti parlament on muutnud juba tänaseks 45 erinevat seadust selleks, et terviseamet saaks tulla 1. jaanuarist. Täna nende seaduste alusel Vabariigi Valitsus sai muuta 22 erinevat määrust, mis puudutab terviseameti loomist. Osalt on juba muudetud ja veel töös kokku 77 sotsiaalministri määrust. Nii et väga suur hulk õiguslikke dokumente on vaja muuta, et kolm tänast riigiasutust saaksid hakata 1. jaanuarist toimima terviseametina.

Protsess on käimas ja hetkel on käimas ka juhi konkurss ja loodame, et juhi konkursi tulemused selguvad õige pea ning 1. jaanuarist terviseamet saab kõiki Eesti elanikke ja asutusi teenindama hakata.

Tõnis Lukas küll mainis ära riikliku lepitaja jätkamise, aga ma räägin natukene selle ka lahti, miks valitsus täna selle otsuse tegi ja mis sellele eelnenud on. Selleks, et kõigest sellest paremini aru saada, tuleb alustada aastast 2003.

2003. aastal, kui valitsus arutas riikliku lepitaja määramist, oli probleem selles, et tööturu osapooled ei jõudnud kokkuleppele, ehk siis tööandjad ja ametiühingud ei jõudnud kuidagi kokkuleppele. Eriarvamusele riikliku lepitaja nimetamise osas jäi ametiühingute poole pealt siis TALO ehk teenistujate ametiühing.

Vaatamata TALO eriarvamusele otsustas valitsus nimetada ametisse Raivo Paavo mäletatavasti. Kolm aastat hiljem, 2006. aastal oli olukord riikliku lepitaja nimetamisega jälle problemaatiline ja jälle ei suutnud tööturu osapooled leida kompromissi - toimus väga pikk ühisosa otsimine ja pool aastat Eestil üldse riiklikku lepitajat ei olnud.

Sellega kaasnes Ametiühingute Keskliidu poolt ka süüdistuse esitamine Vabariigi Valitsusele, et sellel perioodil, kui riiklikku lepitajat ei ole, ei ole võimalik Eesti riigis streikida, kuna streigi eelduseks on lepitusmenetlus ja kuna riiklikku lepitajat ei ole, siis ei saa ka lepitusmenetlust ennem läbi viia, millest tulenevalt ei ole ka õigust kellelgi streikida.

Pärast pikki vaidlusi jõuti arusaamisele, et Henn Pärn võiks olla see inimene, kes riikliku lepitaja ametikohustusi täidab. Ja nüüd, 2009. aastal, kui Henn Pärna ametiaeg hakkas otsa saama, oleme me jälle samasuguse olukorra ees, ehk tööturu osapooled ei ole leidnud kompromissi siin mitte kuidagi.

Kui vaadata selle aasta kronoloogiat, siis vältimaks neid eelnevate aastate segadusi, sotsiaalministeerium juba augustikuus, 28. augustil saatis tööturuosalistele kirja, et palume leida kokkulepe. Palusime hiljemalt 23. oktoobriks saata nii ametiühingu esindajatel kui tööandjate esindajatel oma kandidaat.

23. oktoobriks tuli, laekus meile teenistujate ametiühingute ettepanek, kes esitasid Henn Pärna, 28. oktoobriks laekus meile tööandjate ettepanek, kes seadsid üles samuti Henn Pärna kandidatuuri ja Eesti Ametiühingute Keskliit ministeeriumile kirja ei saatnud.

Selle peale siis järgmisel päeval, 29. oktoobril, saatis ministeerium osapooltele uuesti kirja, et kuna Ametiühingute Keskliidu poolset reaktsiooni ei olnud, siis palusime hiljemalt 5. novembriks siiski leida see ühine kandidaat, mis oleks kõigile ühiselt vastuvõetav. Kahjuks 5. novembriks ei tulnud meile jälle midagi.

Ja viimase, kolmanda sellise proovi ühiskandidaadi leidmiseks tegime me veel 2. detsembril, kui me saatsime veel kord meeldetuletuse osapooltele ja palusime hiljemalt 4. detsembriks endale teada anda, kes võiks olla tööturu osapooltele mõlemale poolele vastuvõetav kandidaat.

Tulemusi ei olnud, välja arvatud see, et Ametiühingute Keskliit teatas, et nad on saatnud Tööandjate Keskliitu ühe kandidaadi ja nad ei ole saanud vastust.

Aga tulemus on see, et Henn Pärna ametiaeg lõpeb täna, 10. detsembril ja me oleksime olnud Vabariigi Valitsuse ja riigi seisukohast vaadatuna homsest olukorras, kus Eesti riigil riiklikku lepitajat ei oleks olnud.

Selles olukorras, arvestades kõiki neid eelpool loetletud kirjeldusi, samamoodi võimalust, et juhul kui tekib vajadus lähikuudel või sellel perioodil, kui Eestil riiklikku lepitajat ei ole, siiski lepitusmenetlust teha, siis see õiguslik vaakum ja probleemid oleksid olnud kindlasti suuremad kui riikliku lepitaja olemasolul. Sellest tulenevalt pidas valitsus õigeks täna tugineda teenistujate ametiühingute kirjale ja tööandjate kirjale, kus üks osapool ametiühingutest ja tööandjate esindajad seadsid üles Henn Pärna kandidatuuri.

Valitsus siis pidas õigeks Henn Pärna jätkamist homsest riikliku lepitajana. See on võib-olla kõige olulisem. Ja ma isegi rohkem ei räägiks.

Tõnis Lukas
Olgu lisatud, et riikliku lepitaja töö ongi efektiivne siis, kui teda ei ole eriti märgata. See tähendab neid protsesse, mida juriidiliselt lahendada ja kus juba eelinformatsiooni koguda on palju. Ja tegelikult on ükskõik, milliseid dramaatilisi ühiskonnast on kostunud viimase paari aasta jooksul, on meie ühiskond ju kaunis leplik olnud, et riiklik lepitaja võib jätkata küll oma ametis.

Juhataja
Küsimused.

Liina Valdre, BNS.
Selle põllumajandusameti kohta, kas on selge see ka, et kes seda juhtima hakkab?

Tõnis Lukas
No nii, ma vaatan. Valitsus seda küll ei arutanud. Valitsus seda küll ei arutanud, aga asjata, teil on õigus. Mõned head juristid ikka ütlevad nii, et lepingu ettevalmistamisega saate ise väga hästi hakkama, me oleme liiga kallid, et meid kutsuda, meid kutsuge siis, kui on vaja otsustada asutuse nimi ja asutuse juht, et siis läheb keeruliseks. Ei, valitsus juhi isikut ei arutatud, küllap põllumajandusministeerium tema määramisega hakkama saab.

Liina Valdre, BNS.
Aitäh! Ja rahandusministrile oleks ka küsimus, seoses E-Arsenali eraldamisega millega see ettevõte täpselt tegelema hakkab?

Jürgen Ligi
Ooh, see on üks pikk jutt, teda nimetatakse uhkelt Eesti relvatööstuseks ja pannakse selleteemalisi pealkirju. Ega seal nüüd seda tööstust ei ole hulk aega olnud, võiks öelda, et aastakümneid on olnud üsna vähest käsitööd. Aga juba minu ajal, ütleme, hakkasime seda asja ümber korraldama selles suunas, et ta eraldaks Eesti riigile vajalikud tegevused kaitsetehnoloogia vallas, litsentside omamist jne.

Tegemist on, jah, restruktureerimise protsessiga tegelikult, mittevajalik kinnisvara eraldatakse ja edasine on siiski küsimus kaitseministrile, mis staadiumisse asi on jõudnud.

Aga see on tõesti rohkem üks kaubamärk ja kinnisvara kui tööstus. Talle oleme mõni aasta püüdnud anda siis seda hädavajalikku sisu.

Juhataja
On veel küsimusi?

Andres Einmann, BNS
Mul on küsimus härra Lukasele. Narva Eesti kool saatis teile mõne päeva eest kirja, kus palus riigi abi seoses sellega, et Narva linn tahab kärpida 30 protsendilise lisa kooli õpetajate palkadest. Kas riik leiab selle raha?

Tõnis Lukas
Jah, riik leiab selle raha. Ja selles loos ei ole nii palju probleemi seotud rahaga, kuivõrd selles, et on amoraalne, kuidas Narva linn jällegi kohapeal niisugust poliitilist otsust tehes ja seda ka kõrgelt kuulutades ja põhjendades, on tegelikult isoleerinud Narva Eesti elanikkonna osa muust Narva elanikkonnast, tekitanud tunde, et eestlased Narvas on probleem, neile lisatasu maksmine kõigi Narva linnaelanike taskust on ülekohtune.

Seda asja tuleb ajada teisiti. Üleüldse Ida-Virumaal ja eriti suuremates linnades eestikeelse hariduse korraldamine ja seda nii mitmel tasandil, kõigepealt eestlastele eestikeelse hariduse kindlustamine, aga teisalt ka venekeelsete gümnaasiumide eesti õppekeelele ülemineku kindlustamine on üks sihte haridusministeeriumil. Me tegeleme sellega igapäevaselt ja võib juhtuda, et me pakume välja Narva ja Kohtla-Järve koolide suhtes ka mingeid erilahendusi.

Aga, jah, lisaraha seal tehtava töö eest on tarvis maksta, see motiveerib ka uusi ja uusi eesti keelt oskavaid õpetajaid Narva minema. Riik võtab selle kohustuse enda peale ja need õpetajad, kes seal praegu töötavad, ei pea muretsema, et nad kaotavad palgas.

Andres Einmann, BNS
Mis selle raha suurusjärk on aastas?

Tõnis Lukas
Selle raha suurusjärk on natuke üle miljoni krooni eestikeelse gümnaasiumi puhul.

Andres Einmann, BNS
Kust see tuleb, reservist?

Tõnis Lukas
2010. aasta eelarve jaotamine on meil ees. Õpetajate palgavahendite osas on 8 protsendiline puhverraha tegelikult, mis omavalitsustele eraldatakse. Nii et riik annab alammäärade maksmiseks piisava raha ja lisaks veel kas lisatasudeks, näiteks vanempedagoogide puhul või klassijuhatajatasuks, paljudeks muudeks niisugusteks lisakulutusteks veel teatava lisaraha.

On võimalus üle-eestilisest suurest rahast see väike tükk sihtotstarbeliselt suunata Narva Eesti gümnaasiumi õpetajatele. On võimalus ka eraldada see raha integratsioonirahade arvelt. Sest miks nõutakse integratsiooni puhul ainult venekeelse elanikkonnaga tegevuste toetamist, kui integratsioon on kahepoolne ja Narvas ja Ida-Virumaal pigem vähemuseks olevad eestlased võiksid pretendeerida kindlasti ka integratsioonirahadele. Nii et ka see on üks võimalus.

Sellega muidugi mõned muud integratsiooni projektid kaotavad oma finantseerimist, aga kui selline olukord on ja kui Narva linn arvab, et eestikeelse haridusruumi isoleerimine on poliitiliselt õige käik, siis tuleb ka kaaluda integratsioonile õige sisu andmist ja tõepoolest kõiki võimalikke kulutusi katsuda sealt katta.

Nii et me leiame kindlasti need vahendid ja Narvas õpetajad, eesti kooli õpetajad ei pea hakkama endale otsima uut töökohta, vaid võivad olla kindlad, et palgalisa säilib.

Juhataja
On veel küsimusi? Kui ei ole, siis sellega on pressikonverents lõppenud ja intervjuud siis.

Lõpp