Valitsuse pressikonverentsi stenogramm, 10. detsember 2020

11.12.2020 | 14:20

Uudis
    • Jaga

Valitsuse pressikonverentsil ministeeriumide ühishoone pressikonverentsi ruumis (Suur-Ameerika 1) osalesid ning ajakirjanike küsimustele vastasid peaminister Jüri Ratas (veebi teel), rahandusminister Martin Helme, rahvastikuminister Riina Solman, haridus- ja teadusminister Jaak Aab ning sotsiaalminister Tanel Kiik.

Pressikonverentsi salvestis on järelvaadatav: https://www.youtube.com/watch?v=e___rMl7S-U


Juhataja Liis Velsker
Head ajakirjanikud! Alustame pressikonverentsi. Pressikonverents on täna tavapärasest natuke teistsugune. Peaminister on ühenduses video teel, eneseisolatsioonist – räägib ise ja vastab teie küsimustele.

Kohapeal on olemas rahandusminister Martin Helme, rahvastikuminister Riina Solman, haridus- ja teadusminister Jaak Aab ning ka sotsiaalminister Tanel Kiik. Esmalt annan sõna video teel peaminister Jüri Ratasele. Palun!

Jüri Ratas
Aitäh! Austatud ajakirjanikud ja head interneti teel jälgijad! Ma soovin kõigepealt tänada kõiki inimesi, kes pingutavad väga tõsiselt, et järgida erinevaid usaldusmeetmeid ja reegleid ning järgivad ka seda, et kui terviseamet midagi ütleb, siis need asjad on täitmiseks. Me peame kõik tõesti oma igapäevaseid kontakte vähendama. Kui me seda ei tee, siis nakkus levib edasi ja levib tõusvas joones.

Eesti on teinud piiranguid, need piirangud on meid aidanud, aga need pole meid aidanud piisavalt. See tähendab seda, et täna kehtestasime Vabariigi Valitsuse istungil uued piirangud, mille puhul me loodame, et need aitavad viiruse levikut tõkestada.

Kõigepealt see, mis on palju küsimusi tekitanud: haridusvaldkond üle Eesti. Meie soov on see, et alates 14. detsembrist, mis on järgmise nädala esmaspäev, koolid suletakse. Mida see tähendab? See tähendab seda, et uuest nädalast on kõikide haridusasutuste hooned, olgu nad üldhariduskoolid, kutsekoolid, rakenduskõrgkoolid või kõrgkoolid, üle Eesti õppijatele suletud. Kool ja koolipere, see tähendab nii õpilased kui ka õpetajad, saavad minna varem puhkama.

Nüüd, kontaktõpe võib toimuda hariduslike erivajadustega õpilastele ja lubatud on ka personaalsed konsultatsioonid, samuti praktika läbiviimine, olümpiaadidel osalemine ja loomulikult eksamite või testide sooritamine. Seal tuleb järgida igasuguseid ohutusabinõusid, olgu need 2 + 2 reegel, maskikandmine, desinfitseerimisvahendite olemasolu. Erandjuhul, kui kool peab seda õigeks ja soovib, on võimalik jätkata ka distantsõpet. Lasteaiad peavad jääma avatuks, aga loomulikult tuleb järgida ettevaatusabinõusid.

Ma saan aru, et on tekkinud päris suur küsimus täna ühes lehes, vist oli Ekspress, selle kohta, et kas valitsus teeb otsuseid ainult enda teadmise järgi ega kuula teadusnõukoda. Ma vastan, et ei, nii see ei ole. Teadusnõukoda tuli oma ettepanekutega valitsuse ette 8. detsembril, teisipäeval, ja see koosolek oli meil hommikul kella 8–10. Minu teada teadusnõukoda lõpetas oma koosoleku esmaspäeval päris hilisõhtul.

Me võtsime selle info kõik teadmiseks ja ma ütleks, et vähem kui… ütleme, 24 tunni jooksul me suutsime põhimõtteliselt leppida kokku valitsuse sees, aga koostöös teadusnõukoja ja ka terviseametiga. Need koosolekud, mida mina pidasin nii teisipäeva õhtul kui ka kolmapäeva hommikul, olid sellised, et mõlemal neist osalesid esindajad ning loomulikult nad toetasid seda ja olid nende põhimõtetega kursis.

Valitsuse istungile me jõudsime siis täna, see on 48 tundi hiljem, et need asjad ka jõustada. Ma arvan, et see on päris kiire tempo, arvestades, kui jõuliselt tegelikult need piirangud saavad kas laupäevast, 12. detsembrist või esmaspäevast, 14. detsembrist jõusse.

Nüüd, ma olen kuulnud, et on tõsine poleemika selle üle, et mis põhjusel kirikud lahti jäid. Kõigepealt kirikutes kehtivad samamoodi usaldusmeetmed, kus me ütleme seda, et järgitakse 50-protsendilist täitumust, kus me ütleme, et kehtib 2 + 2 reegel, maskikandmise kohustus ja desinfitseerimisvahendite kasutamine.

Kindlasti on kirikud need kohad, kus inimesed saavad hingehoidu, kus inimesed saavad vaimse tervise kosutust. Jõulude aeg on kristlaskonnale väga eriline aeg, sel ajal tähistatakse Kristuse sündi. Ja kui on küsimuse, et kes pani kirikute erisuse lauale, siis mina tegin selle ettepaneku valitsusele.

Nüüd, kui vaadata edasi teisi piiranguid, siis piirangud on ka huvihariduses, sporditegemises, nii täiskasvanutele kui ka lastele. Me tegime täna ühe täienduse ja see täiendus on see, et 14 maakonnas on siis sporditegemine, samuti huviharidus ja ka huvitegevus kümnestes gruppides lubatud koos juhendajaga. Nii et 14 maakonnas seda saab teha edasi.

Ida-Virumaa näitajad on liiga kõrged, et seal seda lubada. Ida-Virumaal, nagu te teate, on ka konkreetsed sulgemised plaanis erinevates ettevõtlusvormides. Ja loomulikult järgmisel nädalal valitsus arutab ka neid kompensatsioonimehhanisme, millega rahaliselt anda tuge erasektorile seal, kus on tegelikult valitsus piiranguid teha otsustanud.

Nüüd, ma soovin kindlasti öelda veel seda, et ma mäletan, kui me tegime kevadel sellised väga suured piirangud, siis tegelikult see aitas seda [nakkuskordaja] Ri alla viia. Ja ma tõesti väga loodan seda, et nüüd need piirangud, mis on peale pandud, kui me vaatame kõik neid ja järgime neid, siis see annab ka selle võimaluse, et me suudaksime selle R0 lähinädalatel alla viia. Selge on see, et need jõulud, 2020. aasta jõulud tulevad pereringis ja selliseid suuri kogunemisi loomulikult lubada ei saa.

Nüüd paar sõna veel pressikonverentsil teistest teemadest. Ma kõigepealt tahan tänada riigikogu, kes eile võttis vastu riigieelarve, järgmise aasta riigieelarve. Eelarvega toetame selle raskel ja ebakindlal ajal nii kriisis räsida saanud inimesi kui ka majandust. Me kindlasti kasutame välisvahendeid uueks arengutõukeks, me panustame teadus- ja arendustegevusse, digi- ja rohepöördesse ning loomulikult on väga oluline osa selles järgmise aasta eelarves toetada tervishoidu.

Mul on väga hea meel, et riigikogu heakskiidu sai sel nädalal ka seadusemuudatus, mille kohaselt kasvab keskmine vanaduspension tuleval aastal erakorraliselt enam kui 20 euro võrra.

Kui nüüd veel tänase istungi juurde minna, siis istungil oli kokku 20 päevakorrapunkti, millest 19 me kiitsime heaks. Me kinnitasime uuendatud riigiteede teehoiukava aastateks 2021–2030. Me eraldasime nii siseministeeriumile kui ka kaitseministeeriumile ligi 270 000 eurot ja need on kulude katmised, mis on seotud Lõuna-Eesti teedel toimunud WRC ralliga.

Täna ja homme toimub Brüsselis Euroopa Liidu ülemkogu. Ma olen vestelnud eile ülemkogu eesistuja president Charles Micheliga, mul on olnud ka kontakt Komisjoni presidendiga. Seal on peamiseks fookuseks just ühiste jõupingutuste koordineerimine koroonapandeemia vastu, samuti on eesmärk leppida kokku Euroopa Liidu uues kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamise eesmärgis, mis tuleb saavutada aastaks 2030. Teatavasti Eesti seda eesmärki toetab.

Ülemkogul on veel kavas käsitleda Euroopa Liidu suhteid Ameerika Ühendriikidega, samuti julgeolekuküsimusi ning suhteid Türgiga. Ja homme toimub euroala tippkohtumine, kus keskendutakse pangandusliidu ja kapitaliturgude liidu edasistele sammudele.

Minu meelest on ääretult tähtis see, et me pingutaksime üheskoos, et saada kokkulepe just Euroopa Liidu järgmise eelarve, MFFi osas ja ka taaskäivitamiskava osas. Eile sellest oli päris pikalt ka minul juttu eesistuja Charles Micheliga ja ma väga loodan, et see nii läheb. Ja loomulikult ma loodan ka seda, et nii Euroopa Liit kui ka Suurbritannia saavad hea kokkuleppe ka siis tulevikusuhete osas. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Nüüd annan sõna rahandusminister Martin Helmele. Palun!

Martin Helme
Tere päevast kõigile! Ma siis peatuks mõnel neist asjadest, mille peaminister juba korra ära mainis. Ja mul olid veel oma teemad ka.

Valitsus täiendas täna avaliku teenistuse tippjuhtide värbamise valikut ja asendamist puudutavat määrust ja selle määruse muutmine oli vajalik, sest alates 1. jaanuarist muutub rahapesu andmebüroo valitsusasutuseks. Rahapesu andmebüroo juht oli sinna vaja lisada, et siis teda samamoodi saaks kohelda nagu kõiki teisi sarnase staatusega asutuste juhte.

Eraldi siis veel väga vajalik asi: otsustasime laiendada Sillamäe vabatsooni ala. Sillamäe vabatsooni alale lisandub kuus uut sisse- ja väljapääsu. Vabatsooni kaide piirkonda rajatakse raudteeharu, mis võimaldab transiitkaupa kailiinile lähemale transportida ilma vahetranspordita, ja nende pääslatega siis ka paranevad võimalused ülegabariidiliste veoste käitlemiseks.

Siis seesama raha eraldamine kaitseministeeriumile ja siseministeeriumile seoses WRC Rally Estoniaga kaasnenud kuludega. See on siis suurusjärgus natuke üle veerand miljoni euro kahe peale kokku.

Ning üks asi veel, mis on üsna värske uudis, mis ei käinud küll valitsusest läbi, aga mis on rohkem nagu lihtsalt minu valdkonna asi. Küllap mäletate, et rahandusministeeriumil on maksuvaldkonna asekantsleri koht olnud täitmata alates suvest, kui Dmitri Jegorov läks ära rahvusvahelistesse organisatsioonidesse parematele vetele.

Täna ma siis kinnitasin Helen Pahapilli maksuala asekantsleriks ja ta hakkab tööle 14. detsembril. Helen on olnud rahandusministeeriumiga seotud pikka aega ja selle valdkonna väga hea ja väga tunnustatud ekspert. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Nüüd annan sõna rahvastikuminister Riina Solmanile. Palun!

Riina Solman
Jaa, suur tänu! Tervitused kõigile! Loodan, et olete hoitud ja teie lähedased samamoodi. Kõigepealt alustame hea uudisega. See puudutab siis täna istungil heaks kiidetud perehüvitise seaduse muudatust, millega vanemahüvitis ei vähene enam kriisiaegse töötuse tõttu.

Koroonakriis on väga paljude perede majanduslikku hakkamasaamist löögi alla seadnud. On kaotatud töökohti ja sissetulek on inimestel vähenenud. Igal juhul koroonakriisist tulenevad mõjud ulatuvad siis tänasest hetkest ja homsest palju kaugemale.

Meie hinnangul ei tohiks ka majanduslik seis peredel takistada pere planeerimist ega põhjustada sündide edasilükkamist, mida me nägime eelmise majanduskriisi ajal, kui esimese lapse sünd lükati edasi. Iga potentsiaalne edasi lükatud sünd on tegelikult Eesti riigile ära jääv sünd, mis ei pruugi kunagi täituda.

Ja selleks, et koroonakriisi tõttu lapsed sündimata ei jääks, kiitis valitsus heaks perehüvitise seaduse muutmise eelnõu, mille kohaselt ei võeta järgneval kolmel aastal vanemahüvitise, rahvakeeli emapalga arvestamisel arvesse koroonakriisist tingitud töötuseperioodi. Teisisõnu, vanemahüvitis ei vähene kriisiaegse töötuse tõttu.

Praegu kehtiva seaduse järgi ei arvestata vanemahüvitise arvestusperioodi sisse ka haigus- ega hoolduslehel oldud aega. Eelnõu siis rakendab selle, et samasugune erisus hakkab kehtima ka töötusele.

Selle muudatusega me soovime vähendada ka järsu töötuse määra tõusu mõju teistele aspektidele, aga ennekõike sündimusele, nagu sai öeldud. Ja kõige rohkem on selliseid töösuhteid lõpetatud just praegu majutuse ja toitlustuse valdkonnas. Me näeme, et teise kvartali töötus on võrreldes eelmise aasta sama ajaga kasvanud 6,5 protsendilt 9,5 protsendile.

Muudatuse tulemusena ei vähenda koroonakriisis töötuks jäämine – olgu veel kord siis öeldud – vanemahüvitise suurust. See seaduseelnõu on tähtajaline, seda rakendatakse ajavahemikus 1. jaanuar 2021 kuni 31. detsember 2023 sündinud laste vanematele. Ja see muudatus puudutab ligi 400 peret, mis on märkimisväärne arv Eesti riigi kodanikkonda ja kestlikkust silmas pidades.

Lisaks töötukassas registreeritud töötutele on sellesama eelnõuga hõlmatud ka erivajadusega laste vanemad, kes pidid kevadel koolide ja lasteasutuste distantsõppele üleminekul võtma töölt palgata puhkuse, et oma erivajadusega lapsega tegeleda. Selliseid erivajadusega lapse vanemaid oli 12. märtsist kuni mai lõpuni ehk siis eriolukorra ajal 1304 peret.

Tegemist on riigi seisukohalt pigem väikese, aga väga haavatava sihtrühmaga. Need on pered, kus kasvavad puudega lapsed või laps. Seetõttu me nägime, et selles erisuses peame arvestama ka selle sihtgrupiga. Ja kõnealune muudatus on otseselt seotud koroonakriisi tagajärgede leevendamisega, et ka nendele peredele suuremat kindlustunnet pakkuda.

Need väikesed muudatused, aga ülivajalikud muudatused toovad alates 2021. aastast kaasa vanemahüvitise täiendavad kulud 1,94 miljonit eurot aastas, mis moodustavad siis täpsemalt 0,6 protsenti vanemahüvitise kuludest riigieelarvele. Ja selleks, et automaatsed süsteemid vanemahüvitise väljamaksmisega ka sellel puhul hakkaksid toimima, lähevad arendustööd maksma 63 000 eurot.

Igal juhul ma rõhutan üle, et kui inimene on nüüd koroonakriisi käigus töötuks jäänud, siis on soovitatav ta kohe arvele võtta, muud moodi see kindlustus kehtima hakata ei saa. Ja lõpetuseks – selle teema lõpetuseks siis –, ma loodan, et riigikogu ka võtab kiirelt selle eelnõu käsile, et eelnõust saaks juba aasta alguses ka seadus.

Nüüd peaminister juba rõhutas üht huvitavat teemat, mis mulle eile vaatas sotsiaalmeediast vastu selliste nii-öelda heatahtlike ja vähem heatahtlike irvhammaste näol, et miks need kirikud küll lahti jäid. Tegelikult on niimoodi, et kirikutel on hetkel tulemas suurimad pühad, nii nagu oli ka kevadise koroonakriisi laine ajal – olid suured usupühad, kevadpühad, ülestõusmispühad –, kui otsustati, et eriolukord andis võimaluse kirikud sulgeda, et ei oleks ohtu tervisele.

Usujuhid ja konfessioonide juhid tegelikult võtsid väga varakult valitsusega ühendust. Seda arutas ka teadusnõukoda eraldi, mis puudutab kirikutes viibimist koroonakriisi ajal, et kas siis need nii-öelda kirikujuhtidele tööpühad korraldada võimalikult suletuna või jätta avatuks.

Ühiselt leiti juba siis, et vaimne surve on inimestele nii suur ja eriti jõuluajal armastatakse kirikutes käia, osaleda kontsertidel – ka neil, mis on ilmalikud, kirikutes toimub väga palju ka ilmalikke sündmusi. Ja nii ühisel nõul ja jõul otsustati, et kui kõiki reegleid täita saab, siis võiksid jääda kirikud, aga ka teised kultuuriasutused, see tähendab igasugused kontserdisaalid, ka restoranid ja spordisaalid, osaliselt lahti, et inimeste vaimne tervis ei kannataks niivõrd palju.

Aga põhiseaduse § 40 järgi on igaühel vabadus nii üksinda kui ka kodus teistega avalikult või eraviisiliselt täita usutalitusi, kui see ei kahjusta avalikku korda, tervist ega kõlblust. See põhiseaduse paragrahv ei puuduta ainult kirikuid, see puudutab ka sünagooge, hiisi, mošeesid ja templeid, mida siis ei saakski sulgeda selle paragrahvi alusel. See on inimese põhiõigus. Ja olukord hetkel ei ole veel selline, et see kaaluks üles põhiseaduse usuvabaduse piiramise õigustuse.

Igal juhul head huumorit on alati tarvis. Selle üle nalja võib ikka visata, meie riigis vähemalt selle eest päid maha ei raiuta. Aitäh! Hoidke end ja oma lähedasi!

Juhataja
Ja nüüd annan sõna haridus- ja teadusminister Jaak Aabile.

Jaak Aab
Tere päevast ka minu poolt kõigile! Kindlasti väga suurt huvi pakub see, mis siis hakkab koolides toimuma alates esmaspäevast.

Ettepanekuid on olnud tegelikult seinast seina ja neid on tulnud koolidelt, kohalikelt omavalitsustelt, linnapeadelt ja nii edasi. Kindlasti see alus, millest me lähtume, on ju endiselt eksperdid ja teadusnõukoda ehk see seisukord või olukord, mis meil valitseb viirusega, ja sealt tuleb teha ka oma järeldusi. Ja neid soovitusi me siis üritame ju arvestada.

Oleme jõudnud vaatamata väga erinevatele ettepanekutele siiski valitsuses sellise konsensuseni, mida siis peaks tegema alates esmaspäevast haridusasutustes. Juriidiliselt tähendab see seda, et kõik koolid on suletud kontaktõppeks, tavaliseks kontaktõppeks, ja see on ju Vabariigi Valitsuse korralduses, võib öelda, liikumispiiranguna lausa. See tähendab seda, et koolidel, kahju küll, et vähe aega on mõelda, aga tuleb läbi mõelda see, kuidas nad järgmisel nädalal toimetavad.

See on koolipidaja otsus. Haridusministeerium saab anda juhiseid ja soovitusi, vähemalt selle põhjal, mida meile soovitavad eksperdid ja mida soovitavad ka haridusministeeriumi spetsialistid. Juriidiliselt-formaalselt ikkagi jõuluvaheaeg hakkab 23. detsembril ja kestab 10. jaanuarini, enamikus koolides.

Mis siis saab nüüd sellel jõulueelsel nädalal, nüüd, nagu öeldakse, eks ju, 23. detsembrini? Meie koolid, spetsialistid ja ka haridusministeerium tegelikult on kevadest saadik tegelenud erinevate variantidega, juhistega, kuidas siis võiks toimuda õpe ka huvitaval moel kaugtöös või distantsõppes. Ja soovitus on kindlasti see, et gümnaasiumiosas, kellel seisab ees võib-olla rohkem väljakutseid, võib jätkata ka traditsioonilist e-õpet või distantsõpet, kus siis toimuvad ju tunnid, toimuvad ülesanded, toimuvad mingid tulemuste kontrollid. Võib-olla ka põhikooli viimane klass, kus seisab täpselt niisamuti ees kontroll teadmiste üle kevadel.

Teistel, noorematel astmetel on nüüd võimalus kasutada seda loovust, mis on kõik kevadest välja mõeldud. Need on erinevad huvitavad ülesanded, virtuaalülesanded ja nii edasi. Koolid on olnud siin väga leidlikud ja haridusministeerium on sinna kaasa aidanud.

Selge sõnum on see, et täiskoormusega nüüd sellist tundide kaupa arvuti taga istumist nooremates vanuseklassides ei ole mõtet harrastada, sest see on keeruline. See on keeruline ka sellepärast, et vanemad on tööl ja lapsi juhendada on keeruline. Nii et ma arvan, et tegelikult see tööriistakast, kuidas lastel seda aega sisustada, on kõigil olemas, see on nii lastevanematel kui ka koolidel, ja igaüks saab ise otsustada.

Mis puudutab nüüd kontaktõpet, siis ka siin on teatud erisused. Liikumispiirang on täielikult siis… Võimalik seda liikumispiirangut erandina vältida on hariduslike tugiteenuste saamiseks õpilastel ehk nemad saavad kooli minna, kooli uks endiselt kuidagi on lahti, seal ei toimu massilist liikumist. Samuti saab teha konsultatsioone õpitulemuste parandamiseks. On tekkinud lüngad ja praegu on siis paras aeg tegelikult neid täita individuaalselt nende õpilastega, kellel on raskusi, või ka väikestes gruppides.

Kes sooritavad praktilist õpet, siis kutsekoolide praktika näiteks on võimalik. Kui sooritatakse eksameid ülikoolides, siis ka see on võimalik. Testid ja olümpiaadid on niisamuti võimalikud erinevates astmetes, aga siin tuleb jälgida siis kõiki neid piiranguid ja reegleid, mis terviseamet on ette näinud: 2 + 2, hajutatus, maskid, desinfitseerimisvahendid. Kõik on selle selgeks õppinud, mis seal olema peab.

Ja ma ütleksin siis nii, et üldine soov on selline, et koolipidaja otsustab need õppevormid, kuidas ta seda järgmine nädal kuni vaheajani sisustab, aga võiks võtta niimoodi pigem, jah, lünkade täitmiseks, veidi teistsuguseks õppetööks distantsilt, soovitused selleks on ju kõik olemas, ja traditsioonilisemalt võib-olla ainult vanemates klassides.

Nii et see, kuidas keegi selle sisustab, on koolipidaja otsus ja kooli juhtkonna otsus kokkuleppel lastevanemate ja hoolekoguga. Ma loodan küll, et kuivõrd koolid on alates kevadest pidanud nende väljakutsetega tegelema, siis on neil välja kujunenud oma meetodid ja oma lahendused nendele olukordadele ja kõik suudavad seda teha.

Ma saan aru, et see on raske. See on raske koolidele ja see on raske lapsevanematele, kui lapsed koju jäävad. Aga me leiame need lahendused ja me oleme hea meelega ka abiks koolidele ja vastame nende küsimustele.

Täna, kohe lähiajal läheb välja ka see juhis haridus- ja teadusministeeriumist, kus on kirjas, millised on need erandid, kuidas neid saab kasutada, millised võimalused on siis distantsõppes loovalt ja loominguliselt läheneda. Nii et ma arvan, et see võimalus on olemas.

Eks ta tähendab ikkagi, et see koormus järgmine nädal langeb, see ei ole täiskoormus koolides kindlasti. Ja võib-olla see annab natukene võimaluse kosuda ja järele mõelda ja tegeleda nende asjadega, millega võib-olla ei ole jõudnud tegeleda, nii õpilastel kui ka õpetajatel.

Ja minu üleskutse on kindlasti nii lastevanematele kui ka lastele käituda vastutustundlikult, et kui tekib vabadus, siis ei kasutataks seda ära lihtsalt omaalgatuslikuks kogunemiseks kuskil, mida iganes, kaubanduskeskuses, kinos ja nii edasi. Ka seal on oma reeglid ja seda me jälgime, kas neid täidetakse.

Kõige põhjus, ma pean ikkagi ära nimetama, on see, et kui me vaatasime numbritele otsa – ja seda ütlesid ka teadusnõukoda ja eksperdid –, siis selgus, et kui mõned nädalad tagasi oli levik suhteliselt kõrge gümnaasiumiosas ja tehti siis ju regionaalsed piirangud Ida-Virumaale ja Tallinnasse-Harjumaale, gümnaasiumid läksid distantsõppele, siis ikkagi ta mingit mõju avaldas. Nendes regioonides gümnaasiumiõpilaste hulgas see kasv ei olnud enam nii kiire vähemalt.

Täpseid numbreid võib-olla oskab Tanel kommenteerida. Aga üldnumbrite pealt oli näha, et jätkus suhteliselt kiire kasv põhikooliastmes, vanuses 10–14. Nooremaid lapsi kahjuks meil ei testita. Küsitakse, et miks te algklassid koju saatsite. Jälle, eksperdid arvavad, et ka nooremate õpilaste hulgas see levik on olnud. Meil ei ole häid tulemusi, sest nooremaid lapsi väga palju ei testita.

Ja see sõnum oli ka see, et kui siin küsiti regionaalseid piiranguid, kui varem me neid rakendasime kõrgema nakatumisega regioonides, siis praegu ta on nii laialt laiali läinud ja üldiselt on need teised, mis jäävad nüüd Ida-Virumaast, Tallinnast-Harjumaast välja – Tartumaa ja Tartu linn kaalus ka juba eraldi meetmete vastuvõtmist, nüüd tulid aga nagunii üle-eestilised meetmed –, siis ka kriisikomisjonidest on terviseameti ekspertide suust kõlanud, et see viirus on suhteliselt laia levikuga ja kõigis vanusegruppides, see tähendab, tuleb piirata kontakte.

Kui me saame leviku ikkagi pidama või vähemalt tõusu maha, siis ainukene võimalus on kontakte piirata. Sealt see raske otsus tuli. Me ei teinud seda kerge südamega. Kindlasti mitte. Loodame, et kontaktide vähendamine siin sellel perioodil, kus ka siis koolid on suletud, aitab kaasa sellele, et me uuel aastal saame normaalselt õppetööga edasi minna.

Pikemas perspektiivis haridusministeerium tegeleb sellega, et kaardistada lünki, vaadata, milliste stsenaariumide järgi saab õpet jätkata uuel aastal. Ja kõik, põhimõtteliselt ikkagi üks või teine variant sõltub sellest, kuidas on meil viiruse leviku olukord ning kuidas on viiruse levikuga erinevates vanuseastmetes olukord.

Nii et kutsun üles ikkagi olema kodus, pingutama nüüd jõuludeni, eks ju, nii nagu me ütleme, et äkki siis pereringis ikkagi võib turvaliselt jõule pidada, kui me praegu kontakte väldime ja sinna pereringi ka ei too seda viirust sisse. Nii et palun mõistust, palun niisugust mõistvat suhtumist kõigilt osalistelt, lastelt ja lastevanematelt.

Keeruline on, aga pingutama peab, midagi teha ei ole. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Ja nüüd ma paluksin lavale veel sotsiaalminister Tanel Kiige.

Tanel Kiik
Tervist ka minu poolt! Ega küll küllale liiga ei tee, räägin siis omalt poolt ka natukene viimastel aegadel huvi pakkuvatest teemadest. Kuna peaminister ja teised valitsuse liikmed juba andsid põhjaliku ülevaate kehtestatud piirangutest, siis ma nendest ei hakka ühekaupa rääkima.

Üritaksin omalt poolt teha sellise väikse faktitäpsustuse veel mitmele erinevale meedias ilmunud ütlusele, on ta siis opositsiooni poolt tulnud või nii-öelda anonüümsetele allikatele tuginedes.

Esiteks, piirangute kehtestamine. Eesti Vabariigi valitsus on silma paistnud alates kevadest, läbi suve ja ka sügisel sellega, et me ei tee otsuseid üksinda. Me teeme neid koos teadusnõukojaga, me teeme neid koos terviseametiga, me teeme neid pikalt läbi rääkides ja reaalsete otsuste puhul, tõesti, nii palju kui võimalik ka sihtrühmi kaasates.

Ka need praegused otsused ja see, et valitsus jõuab neljapäeval ametlike otsusteni, ongi tavapärane protsess. Teisipäeviti kuulatakse teadusnõukoda ära, siis tulevad arutelud, jätkuvad need siis nii, et on juriidiliste tekstide väljakirjutamine ja kokkupanemine. Ega teadusnõukoda ei pane valitsuse lauale valmis korraldusi, et kirjutage alla. Kõik see, mis puudutab majandust, ühiskonda, sotsiaalseid küsimusi, ka õiguslikke küsimusi, selle peab lahendama Vabariigi Valitsus.

Ja ka seekord tegelikult valitsus põhiosas nõustus. Võib öelda, et jätkuvalt kehtib reegel, et 10 otsusest üheksa me teeme ühtmoodi teadusnõukoja ettepanekuga, aga on ka neid kohti loomulikult, kus me teeme erisusi. Näiteks, antud juhul kaubanduskeskused jäid lahti Ida-Virumaal selleks, et ei tekiks sellist ostuturismi üle eri maakondade piiride või halvemal juhul üle riigipiiri. Aga põhiosas läksime tegelikult sama teed, mida teadusnõukoda ja terviseamet olid välja pakkunud.

Teine teema, millest väga palju räägitakse, on see, et miks juba pole tervishoiutöötajaid või miks pole tervishoiutöötajate reservi loodud. Ma lihtsalt usun, et head ajakirjanikud on kursis ja Eesti elanikud ka, et tervishoiu valdkond ei ole selline valdkond, kus õpid uue elukutse mõne kuuga või mõne nädalaga. Tervishoiutöötajad õpivad aastaid. Kui räägime arstidest, siis võib arvestada suurusjärgus 10 aastat – väljaõpe kuus aastat pluss residentuur neli-viis aastat.

Ehk tervishoiutöötajaid on meil täpselt nii palju, kui neid Eesti Vabariigis on välja õpetatud varasemate aastate jooksul, ja see on see ressurss, inimressurss, millega meil tuleb toime tulla.

Eesti tervishoiutöötajad on väga tublid olnud. Meil on väga hästi suudetud ära hoida haiglasiseseid nakkuseid, erinevate viiruste levikut, on pakutud kõrgkvaliteetset ravi inimestele, sõltumata sellest, mis haiglasse keegi on sattunud. Ja tegelikult tehakse väga head ja tihedat koostööd ka omavahel.

Meil ei ole võimalik tekitada mingisugust, nagu öeldud, lisareservi või kriisireservi. Meil on võimalik haiglate vahel ja ka eratervishoiuteenuse osutajate vahel inimesi ringi jaotada, aga võrreldes kevadega oleme oluliselt keerulisemas olukorras, kuna me ei ole pannud kinni plaanilist ravi, me soovime teha mõlemat korraga.

Me soovime pakkuda plaanist ravi, pakkuda ka eratervishoiuasutustes inimestele ravivõimalusi ja pakkuda COVID-19 patsientidele parimat ravi. Ehk selles vaates loomulikult meil ongi oluliselt keerulisem väljakutse kõigi meie ees, aga seda tublim on olnud tervishoiusüsteem – isikukaitsevahendite kasutamisel, nagu öeldud, infektsioonikontrollide tagamisel ja seda nii tervishoiuasutustes kui ka tegelikult hooldekodudes.

Lugesin kuskilt ka seda, et riigil pole isikukaitsevahendite varusid või reservi. No see on nüüd küll tõest täpselt sama kaugel, kui Kuu on Maast või Maa Päikesest, mis on veel kaugemal. Oleme nüüd ausad, Eesti Vabariigi valitsusel ja ma arvan, et ka tervisesüsteemil tervikuna ei ole täna, võiks öelda, isegi mitte esimese viie mure seas isikukaitsevahendite olemasolu.

Pigem vastupidi. Tervishoiuasutused on teinud oma riiklikud varud, haigekassa eelarve toel on need soetatud vähemalt ühe kuu jagu ette kõigil haiglatel, me oleme soetanud riiklikusse reservi endise riigihalduse ministri Jaak Aabi juurde, praegu siis Anneli Oti juurde ühe kuu varu kogu tervishoiuasutustele ja sotsiaalvaldkonnale täiendavalt poolteist kuud. Ehk tegelikult isikukaitsevahendite varumisega riik tegeles läbi haiglate, läbi terviseameti, läbi riigihalduse ministri. Nii et siin teha etteheiteid, ma arvan, et see lihtsalt pole adekvaatne.

Praegu pole küsimus, nagu enne viitasin, puhtalt mitte selles, et meil ei oleks isikukaitsevahendeid või meditsiiniseadmeid või haiglakohti, vaid küsimus on selles, et meil on täpselt nii palju tervishoiutöötajaid, kui meil on, ja nende inimeste inimlikel võimetel loomulikult tulevad piirid ette. Ja see on see koht, millega peab arvestama, kui see COVID-19 patsientide arv lähiajal tõuseb.

Siis ma lugesin veel, et miks Eesti tellib vaktsiini ainult 100 000 inimesele. Nojah, ma olen seda ka mitu korda öelnud, aga ütlen veel: Eesti taotleb seitsme erineva vaktsiinitootja käest kokku vaktsiini enam kui kahe miljoni inimese vaktsineerimiseks.

Jah, seda on rohkem kui Eesti elanike arv. See on sellepärast, et me ei tea, millised vaktsiinid saavad esimesena müügiloa. Me ei tea seda, kas nad kõik üldse saavad selle. Ja alati on võimalik üle jäänud vaktsiine kas annetada, kas müüa või siis võib juhtuda, et on ka inimesi, keda on vaja korduvalt vaktsineerida. Niikuinii on iga vaktsiin kaks doosi inimese kohta üldjuhul ja see kaks miljonit on inimeste arv ehk dooside arv kokku on neli miljonit, olgu ka see siis täpsustatud.

Ja see jutt sellest 100 000st on puhtalt see, et erinevatel vaktsiinitootjatel on loomulikult oma jaotuskavad ja vaktsiini tootmisvõimekused. Pfizer ja Moderna on lubanud esialgu välja panna oma sellise nii-öelda võimekuse, esimene kvartal, teine kvartal ja kolmas kvartal järgmisel aastal, ja selle alusel Eestil oleks vastavalt meie elanike arvule proportsionaalselt Euroopa Liidus õigus saada vaktsiini umbes 100 000 inimese vaktsineerimiseks.

Võin teile öelda saladuskatte all, et oleme taotlenud tegelikult, et kui võimalik, siis me neid esimesi tarneid tahaksime suuremaid. See, kas me need saame või mitte, sõltub nüüd sellest, kuidas teised riigid käituvad ja kui palju seda küsitakse, sest arusaadavalt päris nii ka ei käi, et Eesti ütleb, et andke meile rohkem, ja mõnelt teiselt riigilt võetakse ära, vaid see sõltub nüüd sellest, kas kõik riigid soovivad alguses saada nii-öelda ette nähtud koguseid, nagu öeldakse, pro rata koguseid või tahavad mõned osasid hiljem, osasid varem, mingil põhjusel loobuvad ja nii edasi.

Siin võib tekkida teoreetiliselt võimalus saada ka rohkem, aga 100 000 on see, mida me peaksime nii-öelda vastavalt lepingutele saama. Siin ei ole küsimus selles, et riik oleks vähem küsinud või riik oleks kuidagi veel midagi maha maganud. Vastupidi, me oleme küsinud rohkem, me taotleme rohkem ja me oleme valmis rohkemaks. Aga see on see, mida hetkel tootmismahtude järgi on võimalik meile pakkuda: 100 000 inimesele umbes 200 000 doosi.

Nii, siis räägin tervishoiusüsteemi toimimisest laiemalt. Absoluutselt on tervishoiusüsteem surve all, seda pole keegi eitanud. Aga ei ole vaja inimesi hirmutada väitega, et tervishoiusüsteem kukub jõulude ajal kokku. Seda ei juhtu. Eesti tervishoiutöötajad on väga tublid. Asutused ja haiglad on teinud väga palju erinevaid valmisolekuplaane läbi suve. Kevadel tegeleti eeskätt esimese lainega, suvel tehti ettevalmistusi ja sügisel järjest neid plaane ka rakendatakse.

Plaanid A1–A5 on kõikidel haiglatel välja töötatud, plaan B, plaan C ja nii edasi. Loomulikult plaan üksinda ei ravi. Nagu viitasin, tervishoiutöötajates on küsimus. Aga hetkel olen suhelnud väga paljude haiglajuhtidega Põhja-Eesti meditsiinistaabis, Lõuna-Eesti meditsiinistaabis, nii Narva haiglas kui ka Ida-Viru keskhaiglas, rääkimata Tallinna haiglatest. Tervishoiuasutused tulevad toime, jaotavad tööd ringi, on kaasatud tervishoiukõrgkoolidest vabatahtlikke, keda tuleks eraldi tunnustada, nii Narva haiglasse kui ka mujale. Just nimelt õendustudengid on need inimesed, keda on võimalik juba appi võtta.

Aga jõuludeks mingeid kokkukukkumisi ei tule. Küll aga tähendab see, et loomulikult on jätkuvalt jõus kõik valitsuse kehtestatud piirangud ja meetmed, et see ülekoormus ei saabuks. Hetkel me oleme jätkuvalt tõusufaasis, see on probleem, seda keegi ei eita. Seda näitavad tegelikult ka valitsuse otsused, nende langetamine, langetamise kiirus.

Ja loomulikult nii, nagu varemgi ütlesin ja ütles ka Jaak Aab täna, ega neid otsuseid ei teinud keegi nii-öelda heatahtlikult või kuidagi, vabandust, "heatahtlik" on muidugi vale sõna, aga ütleme siis, et hea meelega või kuidagimoodi kerge südamega. Ehk meie ees olidki halvad ja veel halvemad valikud, nagu ma paari nädala eest ütlesin.

Ja täna oli valida, kas me teeme need rasked otsused ära või me teeme veel halvema valiku ja jätame need tegemata. Me tegime need ära. Loomulikult see tähendab teatud ümberkorraldusi, see tähendab teatud probleeme, see tähendab ka teatud lisakulusid, mida tuleb kompenseerida. Sellega on valitsus arvestanud. Olemegi koos selles kriisis – ettevõtjad, inimesed, riigiasutused, kohalikud omavalitsused.

Eraldi sooviksin lõpetuseks võib-olla viidata veel ühele ilusale mõttele, mida ütles professor Peep Talving. Nimelt, need jõulud tulevad teisiti. Jõulud tulevad ühe pere jõulud. Kui me kõik sellest põhimõttest kinni peame ehk võimalikult vähe suhtleme erinevate leibkondade vahel ja oleme eeskätt tõesti oma pereringis, ülejäänutega suhtleme video teel, saadame postkaarte, helistame, siis ma arvan, et me oleme andnud väga suure panuse selleks, et uus aasta tuleks positiivsem.

Ja kõikvõimalike jõulukinkide puhul – ma nüüd kordan ennast, aga kordamine on loodetavasti lubatud – võiks sel aastal mõelda selle peale, et meil on üle 20 000 inimese jäänud töötuks. Meil on väga palju toimetulekutoetuse saajate arv kasvanud, toiduabi saajate arv kasvanud. Selle asemel, et minna kuskile kaubanduskeskusse raha kulutama, tehke mõni ilus annetus, on see toiduabi, Toidupank, on see Punane Rist, on see mõni lastefond, on see mis tahes haigla, mis tegeleb täna COVID-19 patsientide raviga. Ma arvan, et ka inimesel on oluliselt parem meel teada, et tema nimel on tehtud kellelegi näiteks Toidupanka annetus, kui et talle on ostetud – vabandust! – portselanist päkapikk.

Ehk need on need valikud ja mõttekohad meie ees. Kui kellelgi on väga suur soov teha füüsilisi kingitusi, siis ütlen seda, millele ma olen ennegi viidanud, et käesoleva aasta jõuluhitt on korduvkasutatav mask. Kui on vaja teha kingitus, siis võiks sinna vaadata.

Ja sellega hetkel lõpetan. Hea meelega vastan küsimustele. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Peaminister soovis veel täiendavalt lisada.

Jüri Ratas
Jaa, mul on väga suur palve tegelikult kõigile Eesti inimestele, mul on väga suur palve koalitsioonile, opositsioonile ja meediale. Me tegelikult tänases olukorras vajame üht ja see üks on koostöö. Ja see on hästi oluline, et sellest keerulisest olukorrast üle saada.

Need eelseisvad neli nädalat tegelikult näitavad, kas me suudame seda nakkust pidama saada. Nagu ma eelnevalt ütlesin, siis kevadel me saime ja ma olen täiesti veendunud, et saame ka nüüd, kui ühiselt pingutame.

See tähendab, et kriitiliselt oluline on järgida kõiki kehtivaid reegleid ja ohutusmeetmeid ning teha ise kõik, mis võimalik, et viirust eemal hoida. Me peame eriliselt kaitsma vanemaid inimesi ja ka teisi, kes just kuuluvad riskirühmadesse. Karm tõsiasi on see, et turvalised jõulud võivad paljudele olla elu ja surma küsimus.

Mõtleme hoolikalt, kas ikka viime ka lapselapsed koolivaheajaks inimeste juurde, kes on eakamad, või me veedame need pühad koos oma pereringis. Ma olen täiesti päri selle mõttega, mida ütles sotsiaalminister, kui ta kasutas Põhja-Eesti Regionaalhaigla ülemarsti öeldut, et need jõulud on võimalus, ma arvan, veeta ainult oma perega, et hoida neid, kes on meile olulised, kes on meile armsad.

Jätame ära kõik peod tööl, olgu ka lasteaias või laulukooris ja mujal, kus on palju võõraid kontakte ja me ei saa olla kindlad, et see viirus ei levi. Kõige selle juures ei tohi, ma arvan, unustada näidata igal juhul võimalikult palju, et me hoolime üksteisest, me hoolime teineteisest, aga turvaliselt: saadame jõulukaarte, nii nagu oli veel mõni aeg tagasi moes, helistame, teeme nüüd moodsaid videokõnesid, aitame neid, kes peavad kodus püsima. Aitame neid, kes on täna haiged, kes peavad olema hooldekodudes või haiglates. Oleme teineteise jaoks turvaliselt olemas. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Nüüd on ajakirjanikel võimalus küsida. Öelge oma nimi, väljaanne ja kellele küsimus suunatud. Ja küsime läbi mikrofoni. Esimene soov tuli siit.

Tiina Jaakson, "Aktuaalne kaamera"
Inimestele on jäänud väga segaseks see, millise plaani järgi või millistel alustel valitsus ikkagi neid sulgemisotsuseid teeb, kui koolid pannakse joonlauaga kinni üle terve Eesti, nii et ka algklassid on kinni, samal ajal huviharidus osades kohtades võib jätkuda. Need lapsed võivad ikkagi käia selles huvihariduses ja ka nakatuda. Või siis esimese klassi lapsed vaevalt jäetakse üksi koju, kas siis vanemad võtavad nad tööle kaasa või viivad vanavanemate juurde.

Ehk mis see plaan on, mille järgi te otsustate, kui te teete sellised otsused, et näiteks kinod ja baarid ja restoranid võivad olla lahti, seal viirus ei nakka, spordisaalides nakkab? Kas te selgitaksite seda? Äkki Jüri Ratas, kui ta saab selgitada.

Jüri Ratas
Jaa, loomulikult saan. Aitäh selle küsimuse eest! Neid küsimusi oli muidugi väga palju.

Teadusnõukoda tegi sel teisipäeval valitsusele ettepaneku Ida-Virumaa kinnipanemiseks, piirangute peale panemiseks. Oli ettepanek saata koolid distantsõppele, sulgeda meelelahutus ja vaba aja tegevus, üritused edasi lükata, sulgeda toitlustamiskohad, välja arvatud kaasamüük, samuti sulgeda hotellid, spaad, spordiklubid ning kaubanduskeskused.

Nii nagu eelnevalt juba Tanel Kiik ütles, siis põhimõtteliselt sealt need ettepanekud me võtsimegi kõik. Tõsi, välja arvatud kaubanduskeskused. Miks? Sellepärast, et see kindlasti tähendaks siis väga suurt sõitu Ida-Virumaalt teistesse maakondadesse, aga see ei ole ju asja eesmärk.

Nii et vastus teile on see, et see koostöö igapäevaselt terviseameti ja teadusnõukojaga on olemas.

Nüüd, teine pool teie küsimusest, ma saan aru, oli seotud sellega, et miks siis klassid üks kuni neli ja miks terve kool sulgub, et miks siis näiteks esimene kuni neljas klass ei käi edasi kontaktõppes.

Me peame minu meelest arvestama väga selgelt sellega, et nakatumine levib kõikjal Eestis ja ta levib laialdaselt. Ta levib sealhulgas ka kooli kõikides astmetes, see on punkt üks. Punkt kaks on see, et kindlasti see on ennetusmeede sealhulgas. Punkt kolm on see, et tuleb teha ka seda, mis on koolikorralduslikult kõige konkreetsem, ja ma arvan, et see samm on hetkel kõige konkreetsem.

Loomulikult me peame lisaks sellele arvestama, et teatud erijuhud võivad olla, nii nagu ka haridus- ja teadusminister Jaak Aab ütles, olgu see siis konsultatsioonid või olgu see ka praktika läbiviimine.

Ja kokkuvõttes me teeme ju seda sellepärast, et plaaniline ravi veel mingis osas saaks jätkuda. Mul on täna hommikul olnud jutuajamised erinevate Eesti haiglate juhtidega. COVIDi palatite täitumus – võib öelda, et siin Põhja-Eestis on voodihõive, noh, seal circa 75 protsendil ja peale. Iga järgnev voodikoha avamine, kui seda on vaja teha, võtab ära juba hetkel ära võetud plaanilist ravi juurde, nii et kindlasti seda lubada ei saa.

Nüüd, lapsed kodus. Ma usun seda, et kui õpilased on esimeses-teises-kolmandas-neljandas klassis, siis pered leiavad loomulikult selles keerulises olukorras parima võimaluse, mis on – kas see on üks vanem kodus või see, et laps on siis mõne tunni üksinda kodus, aga leitakse tõesti turvaline viis, et lapsed oleks hoitud ja pere oleks hoitud. Aitäh!

Martin Helme
(Algust pole kuulda.) Meil oli kevad natuke teisiti kui tavaliselt ja jõulud on ikka samamoodi. Sellele valitsusele heidetakse alati kõike ette, et midagi me ei tee hästi ja õigesti.

Eile oli riigikogus infotunnis põhisüüdistus see, et me teeme liiga vähe. Noh, siis kohe sinna otsa teisest küljest tuleb jutt, et me teeme liiga palju. Ja selle omavahelise pingpongi peale, millega valitsust pommitatakse, öeldakse, et aga inimesed ei saa aru, mis te teete.

Kevadel oli teistmoodi. Kevadel oli niimoodi, et ühiskond oli mobiliseerunud, ühiskond mõtles kaasa, oli solidaarne ja sai aru ühest väga lihtsast asjast: kontakte tuleb vähendada. Kui me tahame viiruse levikut pidurdada, siis tuleb kontakte vähendada.

Kui me oleme vaadanud erinevaid materjale, tabeleid, mida meile ka teadlased seina peale panevad, siis no laias laastus üks 30 erinevat meedet on, mida siis enam-vähem kõik riigid on kasutanud või proovinud kasutada. Ja sellest absoluutselt kõige selgemalt eristub haridusasutuste sulgemine. Põhjus ei ole mitte selles, et noored inimesed põevad raskelt või nakatavad rohkem teisi kui muidu, vaid põhjus on selles, et see on üks väga oluline viis, kuidas kontaktid ühiskonnas vähenevad.

Ja selle lihtsa loogikaga… Ega keskmine inimene, tavaline inimene ei peagi ju aru saama siin mingitest erivajadustega lastele tehtavatest eranditest. See on spetsiifiliste, ütleme siis, ametnike ja nende inimestega tegelevate haridusasutuste töötajate valdkond. Ega me ei pea seda kõike lahti seletama kogu Eesti rahvale, see ei olegi vajalik.

See, mida on vaja aru saada kogu Eesti rahval, on see, et kontakte tuleb vähendada ja need meetmed töötavad selle nimel. Ja võiks aru saada ka sellest, et eriti jõulude ajal, kui on rahu maa peal ja inimestest hea meel, võiks mitte olla üksteise kõri kallal.

Juhataja
Sotsiaalminister soovis ka veel kommenteerida.

Tanel Kiik
Jaa, see viimane lause oli küll väga ilus. Aga rääkides tõesti sellest, mille järgi me neid piiranguid valime, siis on arusaadav, et see küsimus tekib. Me vaatame tõesti seda, ühest küljest, nagu ka rahandusminister viitas, mis on rahvusvaheliselt erinevate uuringute järgi osutunud tulemuslikuks, ja loomulikult vaatame teadaolevaid nakatumisandmeid. Ehk me ei taha piirata neid kohti, kus meile teadaolevalt nakatumisi toimub vähe või minimaalselt. Me keskendume neile kohtadele, kus neid on rohkem.

Kui vaatame ka eelmise nädala nakatumisi, siis näiteks haridusasutustes kokku oli 100 nakatumist. Loomulikult üldarvust see pole teab mis suur, aga need 100 inimest lähevad ju kõik oma kodudesse laiali ja koolidesse laiali laiemalt. Ehk tegelikkuses see viiruse leviku risk jätkuvalt on õppeasutustes piisavalt suur.

Lisaks neile tõesti on veelgi rohkem nakatumisi huviringides, üritustel, sõpruskonnas, trennis ja mujal. Ehk need on need kohad, mida tuleb piirata, mida tuleb vähendada, mille piiramisest on kasu.

Kui vaatame Ida-Virumaa näidet, siis seal jälle väga konkreetselt juba varem tuli välja, mida ütlesid ka teadusnõukogu ja teised, et sport ja huvitegevus on need kohad, mida tuleb piirata.

Ja enne viitasite, et jääb jätkuvalt avatuks. Tegelikult huvitegevuses, spordis avatuks jääb siiski ju ühekaupa või vajaduse korral siis juhendajaga tegutsemine üle Eesti. Ehk siseruumides ei ole lubatud ei väiksemaid ega suuremaid rühmi, vaid ühekaupa juhendajaga – üks ühele klaveriõpe, keeleõpe ja muu selline, üle selle juba video teel.

Tõsi on see, et välitingimustes jäävad avatuks siis kümnesed rühmad nii huvitegevuses, huvihariduses kui ka spordis – kõikjal, välja arvatud Ida-Virumaal, kus on ka seal piirang.

Ehk sisetingimustes ja välitingimustes mõlemas läks selgelt rangemaks huvitegevuse pakkumine, just nimelt seetõttu, et vähendada neid kontakte või võimalikke tegevusi, mida on võimalik viia värskesse õhku. Mida ei ole võimalik viia värskesse õhku, tuleb teha kas video teel või jätta hetkel ära. See on praegune pilt.

Ja kõigi nende piirangute puhul arvan, et tulebki vaadata koosmõjus. Ehk ei olnud mingit mõtet hakata koole veel killustama mitmeks erinevaks jupiks ja siis täiendavalt veel huviharidust eraldi vaadata. Me vaatame seda paketina ja kõigi nende meetmete toimimise puhul ka see väärtus ongi paketina. Ehk vähendada kõikvõimalikku liikumist, vähendada kontakte ja anda sellega oma panus viiruse leviku tõkestamisse.

Ma vastan ka selle ära, mida tihti küsitakse. Ma vaatasin ka meedias, et koolid pidid jääma viimasena lahti. Aga koolid ongi ju olnud kolm ja pool kuud lahti. Valitsus ongi täpselt seda teinud, mida me ütlesime, et me ei taha sulgeda koole. Meil on väga palju varem juba piiratud näiteks meelelahutusasutusi, baaride lahtiolekuaegasid, oleme kehtestanud täitumuse piiranguid, maski kandmise nõudeid siseruumides, vähendanud avalikul üritusel osalejate arvu ja nii edasi.

Ehk tegelikult igal pool mujal neid piiranguid on kehtestatud järjest ja praegu tuli neid veel juurde. Koole on kõige vähem seni nii-öelda, ütleme siis, häiritud, neil on lastud vabamalt toimida.

Ja nüüd seitse koolipäeva on tõesti siis see, mille puhul me ütleme, et esimene kuni üheksas klass peaks lõpetama õppetöö ära, ülejäänud võivad siis soovi korral distantsõpet kasutada.

Juhataja
Aitäh! Võtame järgmise küsimuse siit.

Viljar Voog, Õhtuleht
Küsimus peaministrile. Kas vastab tõele see Ekspressis kõlanud väide, et Krista Fischer sai pärast oma Facebooki-postitust teie käest pahase kõne? Või mis selle kõne sisu oli? Aitäh!

Jüri Ratas
Ma palun vabandust, aga ma ei kuulnud seda küsimust. Ma kuulsin, et kas vastab tõele Ekspressis…, ja rohkem ma ei kuulnud.

Viljar Voog
Kas vastab tõele Ekspressis kõlanud väide, et Krista Fischer sai pärast Facebooki-postitust teilt pahase kõne? Või mis oli selle kõne sisu?

Jüri Ratas
See vastab tõele, et ma loomulikult teadusnõukoja erinevate liikmetega konsulteerin ja helistan.

Ma helistasin ka Krista Fischerile ja ma rääkisin just sellest, et me teisipäeva hommikul olime saanud teadusnõukoja ettepanekud. Ja see koosolek teisipäeva hommikul kell 10 lõppes järgnevalt: jäi kokkulepe, et valitsus neid ettepanekuid arutab edasi tänase päeva ehk siis teisipäevase päeva jooksul ja ka kolmapäeval.

Ma ei tea, kui see on pahane, noh, siis see on pahane kõne. Ei, ta ei olnud pahane kõne. Vastupidi, see oli teda tunnustav kõne ja selgitav kõne.

Meil oli temaga veel vestlus pärast seda kõnet ja ta vastupidi tunnustas väga nende piirangute eest, ta ütles, et need on õiged sammud selle viiruse tõkestamiseks.

Aga ma ütlen, et see Õhtulehe analüüs Ekspressi artiklile on kindlasti asjakohane. No seal oli väide – ma niimoodi diagonaalis vaatasin seda maksumüüri taga olevat artiklit –, et kuidagi ei ole siis läbi räägitud terviseametiga või ka siis teadusnõukojaga.

Ma arvan, et teisipäeva õhtul me olime, ma nüüd ei tea, kas tunde just, aga üle tunni kindlasti ja kolmapäeva hommikul ka Üllar Lannoga vestluses enne seda, kui valitsus põhimõtteliselt neid asju arutas. Terviseamet toetas neid positsioone, samuti oli vestlus ka teadusnõukoja juhi Irja Lutsariga, kes samuti teadis nendest otsustest.

Nii et seal ma vaatasin, et seda artiklit tegi vist neli või viis ajakirjanikku. Minule ei helistanud nendest keegi.

Juhataja
Palun võtame järgmise küsimuse.

Eve Heinla, TV3
Tegelikult mul oleks küsimus nii peaministrile kui ka sotsiaalministrile. Kuna seda infot on tõesti nii palju ja see pidevalt muutub, siis ma ei saanudki nüüd aru, kas sporditegevus ja huviharidus 14 maakonnas on lubatud ka siseruumides või mitte.

Eile te kirjutasite Facebookis, et ei ole, täna te teatasite, et nagu kümnestes gruppides ikkagi oleks. Aitäh!

Jüri Ratas
Jaa, kindlasti need sõnumid on hästi olulised. Kõigepealt, punkt üks, kui me räägime huviharidusest või sporditegemisest, siis see on lubatud individuaalselt. Ta on lubatud, kui me jätame korra Ida-Virumaa kõrvale, siis ta on lubatud kõikides maakondades siseruumides.

Individuaalselt spordi tegemine on lubatud. Huviharidus on lubatud. Spordi puhul on lubatud ka läbi viia siis meistriliiga võistlusi, koondise liikmetel ja koondise kandidaatidel on lubatud edasi treeningute tegemine, kas see on siis üksikala või võistkonna-ala.

Nüüd see täiendus, mis täna tuli, mis ettepaneku tegi kultuuriminister, on see, et 14 maakonnas välitingimustes oleks spordi tegemine lubatud ka kõigile teistele, kus on kümnesed grupid ja lisaks on juhendaja. Aga kindlasti sotsiaalminister saab veel täiendada.

Tanel Kiik
Ootame järgmisi küsimusi.

Juhataja
Võtame järgmise küsimuse siit.

Vahur Koorits, Delfi
Küsiks haridusministrilt. Küsiks sellist asja, et kui nüüd koolide koolivaheaeg venib nelja nädala pikkuseks, kas see tähendab, et siis suvel kooliaasta lõppemine ka venib ja läheb siis täitsa sinna jaanipäevani välja?

Jaak Aab
Tegelikult ei ole see uus küsimus. See on tekkinud juba varem, kuna lünki on olnud juba kevadest ja ka see sügisene hübriidõpe, kus teatud klassid läksid distantsõppele ja koolid läksid distantsõppele – me analüüsime, siin on ka ülikoolid meile veel appi tulemas ja Tallinna Ülikool on ühe uuringu teinud, et kuidas see on mõjunud.

Nii nagu ma ütlesin, nutikaid ja osavaid lahendusi on ka järgmisel nädalal võimalik kasutada, kuidas teadmisi täiendada. Ja vanemates klassides tõenäoliselt toimib ka see distantsõpe, aga see on kooli valik ja kool ise peab korraldama. Tegelikult oskabki ainult kool hinnata seda, millised lüngad on ja milliseid tuleks täiendada.

Kui vaadata üldpilti, mida teha siis eksamitega uuesti jälle kevadel, kuidas need teadmised on omandatud ja kuidas neid hinnata, siis me tegeleme sellega päris põhjalikult, selle analüüsiga. Kindlasti jaanuaris tuleb see küsimus uuesti üles. Siis me oleme selle võrra targemad, et me saame juba näha ka, mis toimub 10. jaanuaril, see tähendab, kas me saame kontaktis jätkata või tuleb distantsis jätkata, milline on võimalik mõju siis nendele õpilaste teadmistele. Mingi lünga ta kindlasti jätab, ka see, ütleme siis, mittetäielik õpe järgmine nädal ja juba varasemad niisugused hübriidid ja distantsid.

See tuleb läbi arutada, see tuleb läbi rääkida koolidega, see tuleb läbi rääkida koolipidajatega ja kohalike omavalitsustega ning tuleb tulla sellega ükskord ka riigikogu kultuurikomisjoni, kus tegelikult on see mõte algatada teatud eelnõu muudatustega. Aga detailides oskan seda kindlasti öelda ja kommenteerida jaanuaris.

Martin Helme
Ma tahtsin lihtsalt öelda… Jaak tõesti küllalt pikalt vastas, aga küsimusele ei vastanud.

Tegelikult, nii nagu me otsustasime täna, ei ole tegemist koolivaheaja pikendamisega. Ja kuna see ei ole koolivaheaja pikendamine, vaid see on tervishoiukriisi tõttu kooli ärajätmine, siis ei ole neid ära jäänud päevasid vaja juunikuus või aprillikuus või jaanuarikuus tagasi teha. Järgmisel kooliaastal läheb kooliaasta edasi praeguse plaani järgi, nii nagu ta kogu aeg on läinud, ilma mingite lisanädalate või päevade juurde panemiseta.

See on tänase otsuse sisu. Seda tänast otsust me peame niikuinii aasta lõpul veel üle vaatama vastavalt sellele, missugune on siis koroonasituatsioon Eestis. Aga tänase otsuse sisu ei ole mitte koolivaheaeg ettepoole tuua, vaid koolid lihtsalt kinni panna. Ja neid päevasid ei pea... Kui kuskil koolis keegi entusiast läheb praegu jutuga lapsevanemate juurde, et nüüd me peame jaanipäevani koolis käima, siis see ei vasta tõele.

Jaak Aab
Ma arvan, et Martin andis väga hea täienduse ja selgituse. Tõesti, kui oleks koolivaheaeg ette toodud ja seda oleks hoopis teise dokumendiga tehtud, siis oleks pidanud näitama ära, kus see kompenseeritakse päevadena.

Mina räägin sisulisest kompenseerimisest. Sellega me tegeleme ja tahame koolidele appi minna, et neid lünki täita. Kas meil õnnestub see täita siis selle alles jäänud kooliaasta jooksul? Loodame, et see on nii. Aga kõik oleneb ka sellest olukorrast, mis on jaanuaris. Siis peame uuesti vaatama ja hindama.

Juhataja
Võtame järgmise küsimuse.

Tiina Jaakson "Aktuaalne kaamera"
Mul on kaks küsimust. Martin Helmele küsimus: millised suletud valdkondade ettevõtted saavad rahalist toetust – kas need on spordiklubid, kas need on mingisugused huviharidust andvad asutused, kes peavad näiteks renti edasi maksma?

Ja teine küsimus on Riina Solmanile. Kas ennetava meetmena on mõeldud ka seda, et näiteks kirikutes laulmine asendada, ütleme, orelimuusikaga?

Martin Helme
Kas lähen esimesena? Põhimõtteline seisukoht on meil niisugune, et kui valitsus paneb asutuse kinni, siis valitsusel on ka kohustus mingisugune toetus talle tekitada.

Kohe etteruttavalt ütlen, et me ei räägi siin mingisuguse müügi või, ütleme siis, tulu ärakukkumise kompenseerimisest mingi üksühese mudeliga, aga me saame aru, et mingisugune toetusmeede on vaja teha nendele ettevõtetele, mida meie oma otsusega kinni oleme pannud.

Milline see meede täpselt on? Meil on töögrupp olemas ja töötab sellega. Eks me püüame eeskuju võtta sellest, kuidas meil kevadel see asi toimis, ja eks sinna juurde tuleb ka siis ju arvestada alati eelarvepiirangutega. Aga tänasel hetkel meil seda täpselt mudelit veel ei ole.

Lihtsalt selge signaali või sõnumi me anname välja, et need asutused, mille me oleme pannud ise kinni, nendele me mingisuguse kompenseerimise mehhanismi leiutame, aga see kompenseerimise mehhanism ei ole kindlasti arvestatav sellega, et mul oli jõuludeks spaa välja müüdud või hotell välja müüdud ja nüüd tuleb kogu see raha kinni maksta. See kindlasti ei ole sellises mahus võimalik. Aitäh!

Riina Solman
Aitäh Tiina Jaaksonile, ma lihtsalt tuletan meelde eelmise küsimuse vastusena ühte juhtumit, mida käsitles ka Eesti meedia. Ta käsitles neid koroonahaigeid, kes on jäänud haigeks mingil põhjusel. Ma ei mäleta kanalit, aga oli üks naisterahvas, kes eelmise kriisilaine lõpus kevadel läks rühmatrenni ja rühmatrennis haigestus.

Nii et kui see rühmatrenni küsimus oli ja koorilaul sealjuures, siis need on nüüd täpselt sellised kohad, kus siis piisknakkus saab kenasti levida, kui maski ees ei ole.

Aga mis puudutab kirikus laulmist, siis jah, juba kaks nädalat tagasi ma saatsin kogudustele ja usuorganisatsioonidele ehk täpsemalt Eesti Kirikute Nõukogule ja nemad siis allapoole oma konfessioonide liikmeskirikutele ja -kogudustele soovituse piirata koorilaulmist, kuna see on nakkuse leviku koht ja seal on olnud ka koldeid, mitte ainult kirikutes.

Nüüd, mis puudutab üks ühele laulmist või siis väiksemas grupis, kus hoitakse distantsi, siis seda loomulikult ju keelata ei saa. Aga kirikud on küllalt leidlikud neid asju ise lahendama.

Ja mis puudutab näiteks aastalõpu suurt kodutute üritust, mida ma olen ise 18 aastat korraldanud, siis sinna ma näiteks kutsusin solisti koos oreliga ja me korraldame seda kõiki nõudmisi silmas pidavalt distantsi hoides ja seekord siis ainult toidupakkidega.

Autonoomia on seal suur. Ja võib-olla suurem mure on pigem meil usupühade ajal olnud nende konfessioonidega, peamiselt õigeusklikud, kes siis suudlevad sakramendi täitmisel kas ikooni või risti. Seal on nagu pigem need mured.

Aga laulmised ja sellised kiriku muud toimingud saab küllalt kenasti maandatud. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Sellega on tänane pressikonverents lõppenud. Palume intervjuusid teha võimalikult hajutatult.
 

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-