Neljapäev, 10. november 2011. a
- Pressikonverentsi videosalvestust saab vaadata valitsuse veebilehel: http://www.valitsus.ee/et/uudised/pressikonverentsid#1722 ja videolõike ministrite kommentaaridega Youtube'is: http://www.youtube.com/valitsuseuudised
- Pressikonverentsil tehtud fotod: http://www.valitsus.ee/et/uudised/pildialbum#1492-1
Juhataja Liina Kersna
Kuna on kiire, siis palun alustame.
Andrus Ansip
Aitäh! Valitsus kiitis täna heaks eelnõu, millega luuakse e-toimiku statistikakeskkond, kust on võimalik saada usaldusväärset ja ammendavat menetlusstatistikat karistus- ja õiguspoliitiliste otsuste tegemiseks.
Teatavasti meil on olemas praegu väga hea e-toimiku keskkond, aga see väga hea e-toimiku keskkond vajab pidevat edasiarendamist. Põhimõtteliselt on ju praegu nii, et kui politsei peab kellegi kinni, siis ta koostab materjali selle kinnipidamise kohta, inimene on purjus peaga autot juhtinud või midagi taolist teinud ja see kõik salvestatakse elektrooniliselt. Olematuks muuta seda protokolli kuidagi võimalik enam ei ole ja elektrooniliselt läheb tema ka uurija kätte, prokuratuuri, prokuratuurist kohtusse, kohtu erinevate astmete vahel liigub see toimik elektrooniliselt.
Aga oli üks puudus, mille me praegu kõnesoleva eelnõuga ära parandame ja see seisneb selles, et erinevad uurimisasutused, politsei, maksu- ja tolliamet, nad ei saanud ühtlustatud statistikat. Pärast selle muudatuse sisseviimist on võimalik usaldusväärset statistikat kõigil kätte saada. Võib-olla siseminister räägib sellest pikemalt veel. Aga hea asi igal juhul.
Valitsus tegi mitu kodakondsuse teemalist otsust ja valitsus andis mitmeid riigile kuuluvaid kinnistuid kohalikele omavalitsustele üle munitsipaalomandisse ja täna oli võib-olla et kõige märkimisväärsem maa saaja Tartu linn. Tartu linn sai maad Tartu idapoolse ringtee rajamiseks ja selleks oli vaja ka Ihaste T18 maaüksust, pindalaga 28 146 ruutmeetrit ja Võru tänav, T167 maaüksust, pindalaga 3065 ruutmeetrit. Et ringtee saaks hea, riigi käest nemad täna maad said. See on minu poolt lühidalt ka kõik.
Juhataja
Aitäh! Sõna siseministrile. Palun.
Ken-Marti Vaher
Suur tänu! Valitsus arutas täna hädaolukordade riskianalüüside kokkuvõtet 2011. aastal, mis on koostatud siseministeeriumi poolt. Ja miks see hädaolukordade riskianalüüsi kokkuvõte oluline on? Viimane sarnane kokkuvõte tehti 2008. aastal, see hindab sisuliselt 26 hädaolukorra tekkimise tõenäosust, tagajärgi, samuti seda, kuidas riik on valmis nende riskide maandamiseks.
Tänavune riskihinnang on järjekorras kuues ja järgmine sarnane tuleb 2013. aasta alguses. See materjal on kättesaadav ka siseministeeriumi koduleheküljel, see kokkuvõte saab olema muidugi avalik.
Ma näitan teile ka ühte väikest maatriksit. Kui väga lihtsalt rääkida, siis see ongi riskimaatriks, mis räägib sellest, millised hädaolukorrad on siis tõenäolised ja millised on raskete tagajärgedega. Siin üleval on selline must kast, kus asuvad tegelikult viis kõige raskemate tagajärgedega ja kõige suurema riskiga hädaolukord Eestis. Nendeks on epideemia, ulatuslik küberrünnak, samuti erinevad reostused - ulatuslik merereostus, rannikureostus kui ka sisemaal toimuv reostus, mis siis ametlikult kannab nimetust maapinna, pinnaveekogu või põhjaveereostus sisemaal.
Ja kui mõne sõnaga rääkida nendest, siis 2008. aastaga on sellesse musta kasti, sellesse riskikasti tõusnud epideemia ja samuti ka sisemaine reostus. Põhjused on eelkõige selles, et epideemiad on viimastel aastatel sagenenud - gripipandeemia ohustab päris mitmeid maailma paiku - ja on jõudnud ka siin mõni aasta tagasi Eestisse ning selletõttu on ka seekordne riskianalüüs jõudnud järeldusele, et tegemist on tõsiste tagajärgedega ja kõrge tõenäosusega hädaolukorraga.
Teiseks on sisemaine reostus. Suurt, ulatuslikku sisemaist reostust Eestis olnud ei ole, aga on olemas mitmed väikesed, mistõttu selle metoodika kohaselt on ka ulatuslik maapinna, sisemaal toimuv reostus hinnatud kõrge tõenäosuse ja raskete tagajärgedega kõrge riskiga hädaolukorraks.
Kõrge ja eriti kõrge riskiga hädaolukordadeks, mida on Eestis viis, valmistumine on loomulikult erilise prioriteediga. Planeeritakse ette ministeeriumide ja ametkondade vahelisi samme nende ennetamiseks või tagajärgede leevendamiseks. Kui tuua üks näide, siis 2012. aasta on meie valitsemisalale oluline eelkõige selletõttu, et üks väga suur investeering saab tõenäoliselt valmis ja ka valmis selleks, et seda rakendada, see on multifunktsionaalne reostustõrjelaev, mis maksab kokku peaaegu 35 miljonit eurot. See on väga suur investeering Eesti suguse pisikese riigi jaoks.
See multifunktsionaalne laev on eelkõige selleks, et vähemalt kahte nendest kõige kõrgema riskiga hädaolukorraks olla oluliselt paremini valmis, need on siis mere- või rannikureostuse likvideerimine. See laev ostetakse Euroopa regionaalarengu fondi toetusel ja järgmise aasta riigieelarves on 20 miljonit selle jaoks, et see nüüd ära lõpetada, 2012 lõpus me loodame, et me saame selle lasta juba vette ja siis on olemas Eestil oluliselt kõrgem võimekus reostustõrje likvideerimiseks.
Pikemas plaanis on loomulikult järk-järgult kavas erinevad vanad laevad, reostustõrjetehnika välja vahetada, aga see on nö tulevikumuusika. Päästevaldkonnas on kindlasti oluline naftareostustõrje teenuse arendamine, samuti vabatahtlike koolitus.
Kindlasti on ka vabatahtlikel ehk siis tavalistel Eesti kodanikel ka oma tõsine roll erinevate hädaolukordade lahendamisel, abistamisel, neile varustuse ja töövahendite soetamine. Ja loomulikult on väga tähtis ulatuslike hädaolukordade osas koostöö naaberriikidega, nende võimekuste ärakasutamine ja info koordinatsioon. Minu poolt kõik. Tänan!
Juhataja
Aitäh! Ja nüüd sõna rahandusministrile.
Jürgen Ligi
Aitäh! Kõigepealt ma räägiks IMFist. Valitsus kiitis heaks IMFi liikmeks olekuga seotud õigusaktide muutmise seaduse eelnõu ning Riigikogu otsuse eelnõu, mis puudutab nõusoleku andmist Eesti kvoodi suurendamiseks IMFis. See otsus puudutab ühte 2008. aasta põhikirja muudatust ja meil on nüüd käes aeg teha see sissemakse ära.
Ühelt poolt Eesti kvoot suureneb, seni oli IMFis valitsuse võlakirjad, nüüd siis asendatakse võlakirju reaalse rahaga 106,8 miljonit eurot. Selleks sissemaksjaks on Eesti Pank. Ja uudiseid IMFi teemal tuleb ka edaspidi, 2010. aasta põhikirja muudatused nõuavad uut otsust.
Aga me oleme siin vahepeal Euroopa rahandusega tegelenud ja ma vabandan nende ees, kellele ma ei ole suutnud kogu aruannet esitada, kui on küsimusi, siis küsige neid teemasid. Kui mulle väga palju küsimusi korraga saadetakse, siis ma lihtsalt ei jaksa vastata.
Üldjoontes tegeles Eurogrupp ja ka ECOFIN mõningal määral nende võlakriisis riikidega. Kreekas teatavasti on põhiline probleem poliitiline kriis, mis järgnes uudisele referendumist abipaketi üle. See referendumi ähvardus võeti ära, ähvardus on ta loomulikult nendele, kes Kreekat abistavad ja turgudele, aga sellest siiski piisas, et tekitada suurem probleem turgudel ja suurem probleem nendele, kes siiani on Kreekat abistanud. Nii et see kuues abimakse teatavasti ei saa toimuda enne, kui selgub, mis Kreekas juhtuma hakkab, mis on uue valitsuse plaanid. Edasi ei saa areneda ka teise abipaketi otsuste suunas.
Ja see, mida kokku lepiti, on, et Kreeka uus valitsus kiiremas korras teeb poliitilise avalduse, mis on tema plaanid ja kuidas on seniste lubadustega. Sel juhul saab tema abistamisega edasi minna. Iseenesest see valitsuse vahetus peaks võib-olla tekitama mõningat kergendust, kuna poliitiline konsensus Kreekas sellega nähtavasti suureneks. Nii palju kui teada on, siis tõesti peaministri nime minul teada enam ei ole. Ma arvasin, et ma tean ja jõudsin juba heameelt väljendada, aga küllap seal neid inimesi leidub, kes seda rada edasi astuvad, mida Kreekalt oodatakse.
Eks me arutasime veel ka Itaaliat. Itaalias ei ole tegelikult peale poliitilise põnevuse midagi ju sisuliselt juhtunud. Itaalia on teatavasti ränga võlakoorma all, kuid selle võlaprofiil ja majanduse üldine olukord ei ole võrreldav Kreekaga. See Kreeka nakkus tõmbab pilke ka Itaaliale ja kõik need uudised, kus nokitakse neid riike, kellel veel võlg suur on, need toodavad iseennast juurde ja Itaalia võla teenindamise hinna kasv on muidugi selle tulemus.
Suurt sisulist põhjust selleks ei ole, aga turud näevad, et on lahti läinud paanika, siis nad võtavad selle arvesse, nõuavad taas Itaalialt suuremat tootlust võlakirjade eest. See on selline negatiivsete uudiste iseenda tootmine. Aga veel kord, Itaalia majanduse seis, varad, maksevõime on tunduvalt paremad. Häda on lihtsalt selles, et seda tuleb pidevalt teenindada, kuigi see hajub pika aja peale ja ei ole nii dramaatiline. Kui ikkagi intressid liiguvad üles poole, siis selles see probleem on.
Eks me arutasime veel ka ESMi lepingu küsimusi ja EFSFi. Meile need ülesanded ülemkogu jättis, aga lahtised otsad on endised ja EFSFi võimenduse asjus on kiiremad lahendused tulemas selles variandis, mis seisneb võlakirjade osalises kindlustamises. See eraldi investeerimisfondi küsimus nõuab pikemat arutelu. Ja muidugi Euroopa loodab nüüd rohkem ka IMFile ja tema ressursi suurendamisele, sest et üldiselt maailma tasakaalustamatused, aga ka ülemäärane umbusk ühe regiooni suhtes, on midagi, mida ikkagi globaalselt saab paremini käsitleda kui kohapeal ja loodetakse nende ülejäägiga riikide panusele IMFi kaudu.
ECOFIN´il oli päris palju päris teravaid teemasid - üks oli finantstehingute maksu küsimus. Huvid lähevad väga lahku, arusaamised lähevad väga lahku ja mitte ainult eurotsooni ja mitte eurotsooni vahel, vaid ka eurotsooni sees on selle maksuga seoses negatiivseid ajalookogemusi, aga on seotud ka lihtsalt erinevad huvid. Kui on ikkagi tegu suure finantssektoriga riigiga, siis tema kardab selle sektori lisamaksustamise pärast. Aga objektiivne osa asjast on ka see, et sellest finantssektorist loodetakse ju niigi praegu väga palju, majandamise rahastamist, siis rangemaid kapitali likviidsusnõudeid, kõike.
Ja kui lisaks veel nõutakse mingisugust maksu, siis on selge, et osad riigid hakkavad sellele vastu. Eestil ei ole siin otsest majanduslikku huvi muud, kui et tuleks lahendus, sest et meie finantssektori koormus, suurus on ju iseenesest väike, aga jah, kui tal oleks turge stabiliseeriv mõju, kui ta toodaks võlgades riikidele raha, siis see oleks iseenesest hea.
Teistpidi, finantssektori survestamine läbinisti hea ka ei ole, nii et teema ei ole lihtne, otsuste mitte tulemine on üsna ootuspärane. Jah, räägiti ka pankade rekapitaliseerimisest, mis peaks toimuma järgmise aasta kesksuveks, detailidega tegeldakse edasi.
Ja tegelda siis Euroopa Komisjoni poolt esitatud majandusnäitaja nimekirjale ka, mis leidis põhimõttelise heakskiidu. Viimane teema, mis ägedat vaidlust tegi, oli see, kas siis tasakaalustamatuse all mõeldakse ka jooksevkonto suurt ülejääki, mis kusagil mujal tekitab kaudselt ju puudujäägi ja kas on selge, et seda ei sanktsioneerita. Iseenesest see oli juba kokkulepe, aga aega läks ikkagi enne, kui otsustati see ka must-valgel kirja panna – ei, ülejäägi eest ei karistada.
Aga loomulikult need, kellel on puudujääk, kelle konkurentsivõime on kehvem, need taotlesid ka suuremat sümmeetriat, et kui tasakaalustamatus, siis igasugune tasakaalustamatus peaks tähelepanu pälvima. Aitüma!
Juhataja
Aitäh! Kuna peaminister peab 10 minuti pärast ära minema, siis ma soovitan kõigepealt esitada küsimused peaministrile. Kellel on küsimusi? Andres.
Andres Einmann, BNS
Ma palun peaministrilt kommentaari Eesti-Vene suhetele seoses Eesti ja Venemaa lenduri vangimõistmise kohta Tadžikistanis. Viimastel päevadel on tekkinud selline kummaline olukord, kus Eesti ja Vene poliitikud räägivad täpselt ühte ja sama juttu. Kas teile ei tundu, kuidas kommenteerite?
Andrus Ansip
Ühtki kriminaalasja, mida menetletakse kusagil kaugel Tadžikistanis, ei kannaks üle kahe riigi vaheliste suhete pinnale. Tunnistagem, ega meil sellest Eesti lenduri Rudenko juhtumist ülearu palju teada ei ole ja Välisministeerium tegeleb selle teemaga aktiivselt alates sellest, kui Rudenko ema pöördus välisministeeriumi poole ja sellest ajast alates on suhtlus olnud intensiivne.
Minu teada ei ole praeguseks veel avaldatud ka kohtuotsuse tervikteksti. Meil on otsuse sisu teada, aga seda tervikteksti ei ole, meil siit kaugelt on raske kohtumõistja asemele asuda või arvustada seda kohtuotsust, millega me praeguseks veel tutvunudki ei ole. Inimlikult ma selle põhjal, mis ajakirjanduses ilmunud on, tunnen küll praegu nendele lenduritele kaasa, sest mulje jääb selline, et kui nad Tadžikistani poole Afganistanist lendasid, siis nad teadsid, et nad saavad sinna maanduda. Tavaliselt on pilootidel olemas kaks lennuvälja, üks sihtlennuväli ja teine veel varuks, kuhu nad maanduda võiksid. Miks sel puhul ei olnud seda teist lennuvälja, seda ma ei oska kommenteerida.
Kõik me ju teame, et kui kütust ei jätku, siis ega lennuk õhus ei püsi, tuleb ta maanduda. Miks selle lennuki maandumine tõi kaasa vähemalt esimese astme kohtu otsuse järgi 8,5 aastase vangistuse, see on meile teadmata. Ma arvan, et ka laiemale avalikkusele teadmata. Nii et meie välisminister on olnud kontaktis Tadžikistani välisministriga, nad on leppinud omavahel kohtumises ka kokku, mis toimub detsembri alguses. Diplomaatilisi kanaleid mööda me tahame saada maksimaalset informatsiooni selle juhtumi kohta ja loomulikult oma kodanikku me ka aitame.
Aga olgu veel kord öeldud, et see aitamine ei pea ilmtingimata tähendama seda, et see inimene vabastatakse langetatud kohtuotsuse täitmisest. Me ei tea selle kohtuotsuse sisu, me ei tea alusinformatsiooni, asitõendeid, mille alusel see otsus langetatud on. Kui peaks olema nii, et kohtuotsused jäävad ka järgmistes instantsides jõusse, siis on olemas võimalus, et me taotleme inimese soovi alusel seda, et ta saaks karistust kanda Eestis. Aga need on pelgalt spekulatsioonid, mida mina saan praegu esitada, informatsiooni selge riigi seisukoha kujundamiseks praegu ei ole.
Andres Einmann, BNS
On teil andmeid ka, kas Eesti ja Tadžikistani vahel on vastavad lepingud sõlmitud, mis võimaldaksid selle isiku karistuse kandmist Eestis?
Andrus Ansip
Minu teada praegu veel ei ole, aga ma ei näe, et sellise lepingu sõlmimiseks oleks mingisuguseid erilisi takistusi. See ei ole mingisugune niisugune teema, mida peaks aastaid menetlema. Iseenesest Tadžikistani president ju käis mõned aastad tagasi siin Eestis ja mingisugused suhted Eesti ja Tadžikistani vahel on olemas. Ehkki ma möönan seda, et Eesti poliitilised suhted Kesk-Aasia riikidega võiksid olla märksa tihedamad kui nemad praegu on.
Ma ei kõnele nüüd pelgalt Tadžikistanist, vaid ka teistest regiooni riikidest, Kõrgõstanist, Türkmenistanist, Usbekistanist. Meil on väga kerge nende riikide juhtidega, nende riikide inimestega saavutada küllalt märkimisväärset usalduse taset. Seda eelist lääne-eurooplastel või ameeriklastel näiteks ei ole. Aga me ei ole oma eeliseid Kesk-Aasias ära kasutanud. Mõneti on see selgitatav ka sellega, et me püüdlesime Euroopa Liitu, NATOsse, eurotsooni ja meil lihtsalt polnud aega Kesk-Aasiaga tegelda.
Aga viimasel ajal ka Eesti välispoliitika on pöördunud rohkem Kesk-Aasiasse, meil on head suhted Kasahstaniga. Möödunud aastal ma käisin Usbekistanis, käesoleval aastal on plaanis minna Türkmenistani. Me peaksime hoidma suhteid selle regiooniga, siis on ka võimalik oma hättasattunud kodanikke paremini aidata.
Juhataja
Aitäh! Elo palun ja siis Ott.
Elo Mõttus-Lepik, Kanal 2
Elo Mõttus-Lepik Kanal 2 uudistest. Kuidas suhtuda selle Exclusive Analysis ülemaailmsetele riskidele keskenduva uurimusfirma tulemustele või nende arvamusele, et 65 protsendise tõenäosusega võib Euroopat juba novembri lõpus tabada pangakriis?
Andrus Ansip
Jah. Üldiselt paneb imestama, kuidas Eesti ajakirjandus leiab alati üles selle kõige euroskeptilisema, kõige eurotsoonivaenulikuma positsiooni või analüüsijupikese. Lugesin mingit muud analüüsi ka, mis kõneles sellest, et Eestis ei ole üleüldse mitte mingisugust majandusedu olemaski, et kõik see on illusioon. Ma usun, et sellist illusiooni tahaksid nautida väga paljud riigid mitte ainult Euroopas, vaid üle maailma.
Kui teised on hädas oma tohutu valitsussektori võlakoormusega, siis Eesti võlakoormus saab selle aasta lõpuks olema 5,8 protsenti ehk siis võrreldes Kreeka või Itaaliaga praktiliselt mitte midagi. Meil on endiselt veel olemas riigireservid 12 protsenti sisemajanduse kogutoodangust. Muidugi võib avaldada suure pealkirjaga loo, kuidas Eesti majandusedu pole olemas, see on pelk illusioon. Aga ma arvan, et sellist illusiooni tahaksid praegu paljud oma riikides näha, nagu Eestis hetkel on, mitte illusioon, vaid reaalsus.
Minu suhtumine on selline, et ärge vaimustuge nendest maailmalõpu kuulutajatest. Rohkem eneseusku tuleks kindlasti kasuks tervele riigile. Kui meil kodanikud ikka usuksid oma riiki, siis ma arvan, et tulemused oleks paremad. Kui me kogu aeg sisendame endale, et oleme kuristiku ääre peal, siis ükskord me sealt kuristiku põhjast ennast ka leiame. Tahtmise küsimus.
Elo Mõttus-Lepik, Kanal 2
Oma riiki võib ju uskuda, aga kui kõik, mis ümberringi toimub, kokku kukub, siis ega Eestil ….
Andrus Ansip
Jah, ega nüüd selle kokku kukkumisega on ka nii, et ma olen siit laua tagant juba ükskord küsinud – mis siis saab, kui kõik on juba kokku kukkunud, et mis järgmisel päeval siis juhtub, kuidas asi välja näeb?
Meil ei maksa nüüd kogu maailma muret ka oma südamesse võtta, meie süda ei pea sellele murele vastu, ta läheb lõhki lihtsalt. Ei ole eriti praktiline muretseda nende asjade pärast, mis sinust suuresti ei sõltu. Tasub muretseda nende asjade pärast, mida sina suudad kuidagi muuta ja Eesti asi on praeguses finantskriisis eelkõige hoida oma rahandus heas korras ja mitte vääratada sellelt teelt, mis on Eestile edu toonud. See on see, mida kindlasti suudame teha. Järgmisena, kui me omad asjad oleme korras hoidnud, siis peame loomulikult aitama teisi, kes on hätta sattunud.
Aga nagu te kõik teate, see abi on ju tingimuslik. Keegi ei anna tagastamatut abi, vaid antakse laenu ja laenu saamiseks tuleb hädasolijal täita teatud eeltingimused. Meie saame, olgu see nüüd pehmelt öeldes, survestada hädas olijaid oma riikides majandusstruktuuri muutma, struktuurseid reforme tegema, avaliku sektori kulusid kärpima, maksukogumist efektiivsemaks muutma. Me saame neid abistada kõiges selles. Aga meie ei saa nende probleeme lahendada. Nii, nagu Eesti ei saa Kreeka probleeme lahendada, nii ei saa tegelikult ka Euroopa Liit tervikuna või eurotsoon tervikuna Kreeka probleeme lahendada. Kreeka probleemide lahendus on Kreekas endas, see on Kreeka valitsuse, see on Kreeka parlamendi kätes ja mitte keegi muu kui Kreeka rahvas ka oma esinduskogude kaudu saab need probleemid lahendada. Neid probleeme ei ole võimalik minu arusaamise järgi lahendada ECOFIN’i koosolekul, Ülemkogul, G20 kogunemisel Cannes`is.
Lahendus on pikaajaline, see on protsess. Kreeka puhul kestab ta kindlasti 10 aastat, kui mitte aastakümneid ja ei ole õige lihtsalt alati pärast iga kohtumist valvefraasina öelda, et liiga hilja, liiga vähe. Seda tarkust ei ole ülearu palju kui korrutatakse, et jälle nad ei otsustanud õieti midagi, liiga vähe ja liiga hilja.
Juhataja
Teeme viimase küsimuse ja lühikese vastuse. Ott, palun.
Ott Ummelas, Bloomberg
Ott Ummelas, Bloomberg. Tahaks jätkuna eelmisele teemale konkreetsemalt küsida. Kui me räägime eelarvest, 2012. aasta eelarvest ja selle aluseks olevast prognoosist, kas nüüd ikkagi, ma ei mõtle nüüd enam ainult finantsturge, vaid reaalmajanduse näitajaid, ei oleks aeg liikuda nagu riskiprognoosi juurde? Või kui ei ole, siis mis on need tingimused, et me sinna liiguksime?
Andrus Ansip
Iseenesest riskiprognoosi ja baas-stsenaariumi vahel ei ole ju väga palju. Ehk siis kas majandus kasvab ühe või kolm protsenti, see ju eelarve laekumisi ülearu palju ei muuda. Küsimus on selles, kas meil on kavandatav defitsiit 2,1 või 2,8 protsenti. Kui midagi peaks juhtuma taolist, mis juhtus pärast Lehman Brothers’i pankrotti, siis see vahe kindlasti ei ole selline. Mäletame, et meiegi puhul oli majanduslangus 14 protsenti. Praeguseks on Eesti majandusstruktuur oluliselt muutunud. Ülepaisutatud ehitussektor on praegu mõistlikes proportsioonides, võrreldes muude sektoritega. Meie majandus on eksportiv majandus ja seetõttu, kui ka peaks korduma Lehman Brothers, siis Eestile mõjud ei saa olla enam nii suured, nagu nad olid aastal 2009. Aga praegu tuleb muidugi öelda, et maksulaekumised on olnud päris head. Rahandusminister ütleb alati hästi tõsise näoga, et ootuspärased, mina julgen küll kinnitada, et ma nii palju ei oodanud.
Jürgen Ligi
Ootuspäraselt head.
Andrus Ansip
Aga ta oskab alati väga kurva näoga öelda, et ootuspärased. Tegelikult kui vaadata protsendina, et palju varasematel aastatel 10 kuuga on laekunud, siis jah, võrdlusena võib öelda, et nii head aastat pole veel olnud. Loomulikult tasub kõigil olla piisavalt ettevaatlik. Hirm ei ole hea kaaslane, aga natuke karta tohib ikkagi. Ja seetõttu tuleb oma kulutusi ikkagi vastavalt oma tuludele sättida ja praegu pole kindlasti see aeg, kus tuleks suurejoonelisi investeerimisprojekte ette võtta, leiutada veel mingeid uusi mudeleid, kus kulutused hetkel justkui ei kajastu. Eelarve tasakaalus tuleb olla konservatiivne. Tuleb endale tunnistada, et mis iganes ilusad kombinatsioonid need on, PPPd või mingid muud kombinatsioonid. Kui ikka täna tehakse investeering, siis peab maksumaksja selle investeeringu kinni maksma nagunii.
Jürgen Ligi
Ja intressiga. Ja ma lisaks, et investeerimisprojektidel pole häda midagi, kui nad ei tule maksurahast. See Euroopa raha või CO2 raha ei ole meil midagi, mida me majandusest välja võtame ja kus peaksime arvestama seda hirmu, mis turgudel on. See raha on veel kasutatav ja aitab leevendada nii eelarve seisu kui ka majandusseisu.
Andrus Ansip
Aitäh! Ma nüüd vabandan, nii nagu ma pressikonverentsi alguses ütlesin, pean minema Läti peaministriga kohtuma. Aitäh teile!
Juhataja
Aitäh! Kas on teistele ministritele veel küsimusi või lõpetame pressikonverentsi ja läheme edasi intervjuudega? Liina, palun küsi.
Liina Valdre, BNS
Liina Valdre, BNS. Ma küsiks rahandusministrilt täpsustavalt ühe küsimuse nende kohtumiste kohta ESMi osas, selle varasema jõustumise küsimus – kas see võeti praegu päevakorrast maha või kuidas see oli?
Jürgen Ligi
Võiks öelda, et ta ei ole praegu operatiivselt kõne all. Kõne all on ikkagi lepingu üksikasjad. Ega see nii lihtne ei ole, mis sinna täpselt kirjutada ja selle kirjutamise eesmärk peaks olema ikkagi anda turgudele rahustavaid signaale, mitte vastupidiseid. Siin on delikaatseid teemasid, kus ei tohi valearvestusi teha. Iseenesest on tegu ju vajaliku asjaga ja praktilise asjaga, et oleks kena, kui see siiski varem tuleks. Tal on kindlam kapitalibaas ja kindlam otsustamisprotsess kui EFSFil.
Juhataja
Aitäh! Kas on veel küsimusi? Kui ei ole, siis lõpetame ja aeg intervjuudeks.
Lõpp