Valitsuse pressikonverentsi stenogramm, 10. november 2016

11.11.2016 | 11:58

Uudis
    • Jaga

Valitsuse pressikonverentsil osalesid peaminister Taavi Rõivas, kaitseminister Hannes Hanso ja välisminister Jürgen Ligi
 

Pressikonverentsi salvestus: https://www.youtube.com/watch?v=vXKoE5QWUAY&feature=youtu.be


Juhataja

Tervist, head ajakirjanikud! Alustame pressikonverentsiga ja sõna on peaministril.


Taavi Rõivas

Aitäh! Head ajakirjanikud! Vaatamata sellele, et poliitilised ajad on Eestis ärevad, siis valitsus jätkab oma tööd Eesti riigis. Igal juhul tuleb tagada järjepidevus ja juhtimine tuleb alati nii-öelda väärikalt üle anda.

Seetõttu on ka mitmeid selliseid teemasid, mis on osalt tehnilised, osalt poliitilised, mille otsustamist ei ole võimalik lükata mõni nädal edasi ja seetõttu valitsuse töö loomulikult jätkub oma tavapärases rutiinis. Nii näiteks täna otsustasime tervel 9 kaitseväe missiooni pikendamise Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks. Detailides saab kaitseminister Hannes Hanso täpsemalt rääkida, aga loomulikult vajavad erinevad missioonid ka parlamendi mandaate, aga kõiki neid detaile, nagu öeldud, saab Hannes Hanso täpsemalt rääkida, kus on vaja parlamendi mandaati ja kus piisab muudest otsustest.

Valitsus toetas meretöö seaduse ja töötajate ühendusesiselise kaasamise seaduse muutmist, mis käsitleb tööajakorraldust siseveetranspordi valdkonnas. Ja teine, meremeeste tööalaseid õigusi saada tööandjalt infot ja olla kaasatud nende huve puudutavate küsimuste lahendamisse. See viimase muutmine loob meritsi kaupa vedavate laevade laevapereliikmetele, kes töötavad üleühenduselise ettevõtja, nagu näiteks Tallink juures võimaluse moodustada Euroopa töönõukogu.

Valitsus otsustas parandada Balti Kaitsekolledžisse lähetatud välispersonali teenistustingimusi. Arvestades kolledži olulisust Eesti riigikaitsele siis Kaitseministeerium tegi ettepaneku, et hüvitada seal sellele välispersonalile sisseelamisperioodil ehk esimese aasta jooksul Eestist ostetud kaupadelt tasutud käibemaks. Sarnaseid soodustusi on tehtud ka erinevatele diplomaatidele, samuti IT Agentuuri töötajatel näiteks on samalaadne soodustus.

Valitsus kehtestas rahvusvahelises sõjalises koostöös tekitatud kahjunõude menetlemise, kahju hüvitamise ning kahjuhüvitisest loobumise korra.

Samuti paiksetest ja liikuvatest heiteallikatest väljuvate saasteainete heidete summaarsed piirkogused Eesti territooriumil ja nende saavutamise tähtajad.

Samuti muutis valitsus personali- ja palgaarvestuse andmekogu põhimäärust.

Andsime  Ida-Viru maakonnas Mäetaguse vallale Mäetaguse alevikus asuva maaüksuse, tootmismaa 7,5 tuhat ruutmeetrit maaküttesüsteemi rajamiseks. Sellega soojendatakse vallale kuuluvaid hooneid.

Kiitsime heaks Eesti seisukohad Euroopa Liidu mitmetes otsustusformaatides.

Lisaks täna kell 15 toimub selle detailne esitlus ja seda tutvustavad autorid ise täpsemalt, aga valmis on saanud väga pikk ja põhjalik töö majandusarengu töögrupi poolt, kus on aasta aega, minu hinnangul, Eesti parimate majandusekspertide poolt koondatud ideid, kuidas Eesti majandusele uut hoogu anda. Need ideed on süstematiseeritud selliselt, et igas konkreetses valdkonnas, kus nähakse pudelikaela, pakutakse ka konkreetseid lahendusi. Nüüd on see raport valmis. Arusaadavalt on poliitilised olukorrad n-ö turbulentsed, aga riik on järjepidev, nii et ma väga loodan, et sellest raportist jõuab igal juhul suur osa ideedest töösse. Aga mis on täpsemalt need ideed, sellest kell 15 Riigivanemate saalis, Erkki Raasuke annab ise ülevaate.

Lihtsalt meeldetuletuseks, et majandusarengu töögrupi liikmed, kes tõepoolest aasta aega väga intensiivselt selle teema kallal töötasid, on Erki Raasuke, Ardo Hansson, Ruth Oltjer, Margit Härma, Taavi Veskimägi, Urmas Varblane, Seth Lackman, Rain Rannu, Väino Kaldoja ja kuni ministri ametini ka Maris Lauri. Samuti osalesid töögrupis nii Riigikantselei strateegiabüroo kui peaministri majandusnõunik ja lisaks veel eksperte väljapoolt. Nii et väga esinduslik seltskond. Väga põhjalik töö, see on kokku enam kui 60 leheküljel, 71 lehekülge koos kõikide jooniste ja lisadega. Soovitan pühendada aega, et sellega tutvuda. Minu poolt kõik. Kui on küsimusi, vastan heameelega.


Juhataja

Aitäh! Jätkame Hannes Hanso teemadega. Palun!

 

Hannes Hanso

Tervist ka minu poolt! Rõõm kõiki näha! Ma usun, tegelikult tulite siia sellepärast, et tahtsite mandaatide kohta informatsiooni ja seda ma ka kindlasti annan. Räägin ka sellest otsusest või määrusest õigupoolest, mis puudutab rahvusvahelises sõjalises koostöös tekitatud kahjude nõude menetlemist ja hüvitamist. Ning ka paari sõnaga Euroopa Liidu kaitseministrite kohtumise seisukohtadest.

Kõigepealt mandaadid. Mis on oluline ära märkida, et me oleme oma kaitsepoliitikas ja ka välispoliitikas alati hoidnud väga tugevat selget konsensuslikku ühtset joont. Selles ei muutu ka tulevikus midagi ja me ühtegi uut mandaati ei taotle, võrreldes käesoleva aastaga, aga kord näeb ette, et me viime nad igal aastal korra Riigikogu ette. Järgmiseks aastaks taotleme Riigikogult 9 mandaati, kokku kuni 371 tegevväelase kasutamiseks nii rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel kui ka valmidusüksuses. Mandaate taotleme nii NATO, ÜRO, Euroopa Liidu operatsioonidel osalemiseks kui ka USA juhitava tahtekoalitsiooni Inherent Resolve Iraagis, kus meie instruktorid õpetavad välja Iraagi julgeolekujõude sellest suvest alates. Jätkame Afganistanis demineerimismeeskonnaga, küsime 6 mandaati. Kosovo Force, staabiohvitserid 3 mandaati. Siis, kui ma nimetasin ära, et osaleme ka valmidusüksuses, siis NATO reageerimisjõudude koosseisus küsime 220 mandaati mehhaniseeritud jalaväekompaniile ja selle toetuselemendile, ka miinitõrjelaevale, erivägedele ja staabiohvitseridele. See üksus või see reageerimisjõud tegelikult baseerub Eestis, aga see on osa NATO valmisoleku paketist, nii et valdavalt nad tegelikult on Eestis, aga mandaat peab neil seaduse järgi olema.

Oleme palju rääkinud siin viimasel ajal Euroopa Liidu kaitsedimensioonist ja ka meil on täna kaks operatsiooni, mida juhib Euroopa Liit, Euroopa Liidu väljaõppemissioon Malis, mille jaoks küsime 10 mandaati instruktorite ja staabiohvitseride jaoks ja ka EUNAFOR Med ehk Vahemere operatsiooni jaoks küsime mandaate.

ÜRO mandaate kah soovime ÜRO operatsioonidel jätkamiseks. Need on Liibanonis, kus ongi meie suurim tänane välismissioon, tegelikult rahuvalveoperatsioon, mida me teeme koos oma heade kolleegidega Soomest ja sinna tahame panustada kuni 50 inimesega. Ja ka sõjalised vaatlejad ja vaatlusgrupp on samas piirkonnas, aga katab vähe laiemat ala, Liibanonis, Iisraelis, Süürias, Egiptuses, Malis, vaatlus- ja nõustamismissioon ka 10 mandaati.

Möödunud suvest koostöös oma Taani kolleegidega oleme ka osalised Inherent Resolve’is Iraagis, kuhu me küsime mandaati kuni kümnele kaitseväelasele. Lahingtegevuses nad ei osale, õpetavad välja Iraagi personali, et need suudaks ise paremini oma väljakutsetega toime tulla.

Sarnaselt möödunud aastaga, mis on oluline üle nimetada, taotleme ka mandaati esmakordseks panustamiseks operatsioonile kuni 50 tegevväelasega. See on valmisoleku mandaat, juhul kui tekib olukord, kuhu Eesti peab kiirelt panustama, et vältida kõikvõimalikku sellist venitamist, mis paratamatult siseriiklikest protseduuridest tuleb. Me oleksime valmis kiiremini reageerima siis jällegi ÜRO, Euroopa Liidu või NATO juhitud või NATO liitlase juhitud operatsioonile. Möödunud aasta jooksul või selle, käesoleva aasta jooksul seda kordagi vaja ei läinud, aga selline õigus meil oli kaitseministril teha valitsusele ettepaneku ja valitsus saab selle operatiivselt siis heaks kiita.

Teine teema, mis täna heakskiidu sai, on see, et rahvusvahelises sõjalises koostöös tekitatud kahjunõude menetlemise, kahju hüvitamise ning kahjuhüvitisest loobumise kord. Asja põhiline point on võrdlemisi lihtne, et kui sõjalises koostöös on tekitatud kahjusid, siis me saame selle korra alusel neid küsimusi lahendada. Ja reeglid peavad olema selged, et kahjude hüvitamine, mis on tekitatud Eesti riigi poolt välisriigile ja välisriigis kolmandatele isikutele või mis on tekitatud välisriigi poolt Eesti riigile Eestis kolmandatele isikutele. Need kulud, mis meil võivad sellega tekkida aastate lõikes muidugi võivad varieeruda, arvestades ka liitlasriikide suurenevat kohaolekut Eestis lähiajal, järgmise aasta põhimõtteliselt algusest juba või esimesest poolest, on ka tõenäoline, et nende tegevustega seotud kahjuhüvitiste taotlus kasvab. Näiteks eelmisel aastal, 2015. aastal hüvitas kaitsevägi ja see tulekski kaitseväe eelarvest need vahendid, 4000 euro eest välisriigi relvajõudude tekitatud kahju, näiteks.

Ja 3. punkt ka. Euroopa Liidu kaitseministrite kohtumine. Madam Mogerini tuli välja liikmesriikide koostöös tekkinud globaalstrateegiaga. Nüüd oleme valmis sellega edasi liikuma, nagu rakenduskava mõttes ja selle üks komponent viiest, täpsustan, üks komponent, vabandust, kuuest on ka julgeolek ning kaitse. See on ka valdkond, millega on kiiresti edasi liigutud ja siis juba järgmisel nädalal, 14ndal esitatakse see rakendusplaan välisasjade nõukogule. Ambitsiooni tase selle rakendusplaani osas on ehitatud kolmele sambale: väline kriisiohje, partnerite võimearendus ning Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide kaitsmine. See viimane vast on tegelikult siin kõige tähtsam, varem on ainult NATO keskendunud otseselt kollektiivkaitsele, siis nüüd selle kõrval nähakse ka ruumi Euroopa Liidu võimalustele tugevdada liidu ja selle liikmesriikide julgeolekut. Näiteks valdkondades, nagu kaitsta võrke ja taristut ja julgestada välispiiri, tagada ligipääs, väga peen sõna, ülemaailmsetele hüvedele, näiteks avameri või kosmos või Antarktika. Siin on veel hübriidohud, terrorism, radikaliseerumine, inimeste relvade smuugeldamine jne, jne.

Meie oleme alati võtnud nendes küsimustes selle joone, et teeme koostööd seal ja mõtleme kaasa seal, kus me ei tekita mingeid paralleelstruktuure NATOga või sellist dubleerimist. Tähtis on, et need kaks organisatsiooni, NATO ja Euroopa Liit, täiendaksid teineteist, mitte ei kordaks üle. Ja Euroopa Liidu kaitsevaldkonna sees on tegelikult väga palju asju, mis meil eksisteerivad, näiteks ka lahinggrupid, mida tegelikult kunagi kasutatud ja tööle pandud ei ole. Ma usun, ka mõistlik positsioon on, et hakkame otsast selle asemel, et luua midagi täiesti uut ja paneme need asjad tööle, mis juba on ja vaatame, et me keskendume nagu põhilisele ehk siis NATO-le ja kollektiivkaitsele, mis on meie regioonis muidugi antud ajahetkel ääretult tähtis. Praegu tõmbaks otsad kokku ja ütleksin aitäh!

 

Juhataja

Aitäh! Ja nüüd sõna Jürgen Ligile. Palun!

 

Jürgen Ligi

Aitäh! Räägiks natuke välisasjade nõukogust ja välispoliitikast. Välispoliitika meil ei muutu enne, kui ta muutub. Välisminister kindlasti ei ole see, kes ütleb, et välispoliitika on muutumas, aga iseasi, mis ma ise arvan selle valdkonna vedajatest, peaministrist ja välisministrist, muidugi ka kaitseministrist, selle isikust sõltub väga palju, milline on tema kirg, instinkt ja ambitsioon. Ja see on oluline, see ei ole tühi asi.

See, mis on meil välisasjade nõukogus päevakorras, sellest. Kõigepealt, pühapäeva õhtul on õhtusöök ka juba mainitud Madam Mogeriniga ja teemaks USA presidendi valimised. Ma ei ole näinud Euroopa ministrite nägudel suurt juubeldust selle tulemuse suhtes, aga eks kõik tajuvad, et USA välispoliitika on siiamaani stabiilne olnud, et kampaania ajal võetud hoiakud ja öeldud asjad püütakse tihti ära unustada, mitte nendele keskenduda ja et USA julgeolekuteenistus on sedavõrd professionaalne, välisteenistus, et saavutatakse USA rolli jätkumine. USA partnerina meile asendatav ei ole lähiaegadel ega ole tema  NATO tuumikriigina.

Samas oleme me ju tegelikult nõus, et Donald Trumpiga selles ja seda öelnud, et Euroopa peab oma kaitsepanust, julgeolekupanust üldiselt suurendama. Ja kui see on väike stiimul, siis on juba midagi hästi. See oleks olnud tegelikult ju arvamus nagunii, et surve sellele tekib sõltumata valimistulemustest.

Edasi on meil hommikusöök jälle,  hakkame sööma hommikust ja seekord Albaania välis- ja peaministriga, loodetavasti saame vahepeal magada ka, aga teemaks ikkagi Albaania Euroopa Liidu liikmelisuse ambitsioon. Me prognoosime, et läbirääkimised võivad meie eesistumisel alata juhul, kui Albaania kõik tingimused on täitnud. Esimene raport on, viimane raport 9/11,  9. november siiski, on üldiselt positiivne.

Edasi Türgi. Türgi sündmused on läinud väga vales suunas Euroopa silmis, on olnud käredamaid ütlemisi ja on olnud mõistvamaid. Mina äsja kohtusin Türgi välisministriga ja sellelt meeleolult mina ei kutsunud, nii nagu mõni riik, kedagi vaibale, küll aga ma helistasin Türgi välisministrile, tema kinnitas Türgi kõiki kohustusi rahvusvaheliselt inimõiguse ja demokraatia teemal, aga kirjeldas ka üsna detailselt või ütleme, kas nüüd just detailselt, aga siiski neid sündmusi. Nagu loodetavasti välispoliitika huvilised on ühest Postimehe, meie suursaadiku, suursaadiku Türgis, artiklist lugenud,  Eesti üldiselt ei räägi mitte Türgist, vaid Türgiga ja seda me tegime taas. Aga me oleme kahtlemata koos Euroopa Liiduga mures, mis toimub ja räägime, miks me oleme mures. Mitte kõigiga ei õnnestu see jutt nii hästi kui õnnestub välisministriga, ei saa salata. Need Türgi meetmed, eriti mis puudutab meetmeid parlamendisaadikute ja meedia vastu, ei ole Euroopas arusaadavad. Aga koostöö jätkumist me Türgiga kindlasti taotleme. Türgi kaotamine meie partnerina ei ole mõeldav  ilmselt.

Veel on päevakorras idapartnerlus. Idapartnerluse teemal me plaanime eesistumise ajal tippkohtumist ja teha seda, nagu on vist juba üksjagu kõlanud, Brüsselis. Me tahame muuta idapartnerluse teema rohkem Euroopa kui ainult Ida-Euroopa teemaks ja teadlikult viime seda teiste riikide institutsioonidele lähemale, et keegi ei kahtleks, kui tähtis see on, kui tähtis on see nende ühiskondade arenemisele, nende vastupanuvõimele ja stabiilsusele, et Euroopa nendega räägiks. Nende riikide seisukord on muidugi praegu üsna erinev.

Ja vast nüüd viimastest sündmustest on kõige eredam see, mis on toimunud Ukraina assotsiatsioonilepingu ümber. Teatavasti  on osal riikidel kombeks rahvusvahelisi asju panna referendumile ja tulemusi ei ole sealt veel tulnud selliseid, mida on loodetud. On äärmiselt kontraproduktiivne Ukraina arengule see, kas või sellesama õnnetu lennuki teemal see hoiak Ukrainas, et kui siis Euroopa kõik need positiivsed signaalid ühe rahvahääletusega läbi lõikab ja liikmelisuse perspektiivile, siin on jutt assotsiatsioonilepingust, tõmbab joone peale. Nii et on üsna emotsionaalne kogu see asi, aga ka hästi julgeolekupoliitiline, mis toimub idapartneritega. Eesti on hoidnud seda enda prioriteedina neid riike Euroopale ja endale lähemal hoida ja neile lootust anda. Ja stiimulit areneda euroopalike väärtuste suunas ja riigikorralduses.

Ja on ka lõunanaabrus. Seda jällegi söögi ajal räägime, on hea uudis, kui saab süüa nendel kohtumistel. Eelmine mitteametlik lõunasöök oli väga pikk ja emotsionaalne, ma usun, et ka see tuleb, põhiteema on jälle Süüria. Süüria teemaline ülemkogu häid tulemusi nagu lõpuni üksmeelt ei näidanud. Hea tulemus muidugi oli, aga sõnastuse mõttes oli ka mõningane, ütleme tõrge, mida on ka meedias piisavalt kajastatud, nüüd on see teema uuesti üleval ja me endiselt, kui mõelda Süüria ja Venemaa suunas, tahaksime arutada kõiki meetmeid, mis on nende riikide, nende režiimide ohjeldamiseks seal piirkonnas vajalikud.

Ja muidugi on teema veel Iraak, kus prioriteet peab olema daeshi purustamine, tegelikult peaks ta olema ka Süürias, mis paraku praegu ei ole välissekkumise puhul nii olnud tingimata ja Liibüas. Liibüat arutame, seal on küsimus riigi ühtsuses ja territoriaalses terviklikkuses, mida igati püütakse saavutada. Tänan!

 

Juhataja

Aitäh! Ja nüüd küsimuste kord, aga ma palun teil teha natukene kõvemat häält, sest meil ei ole täna mikrofoni. Mikrofon on ära.

 

Sven Soiver, TV3

Kuulates välispoliitika ja kaitsepoliitika ülevaadet uuelt koalitsioonilt, mis nad eile õhtul kokku leppisid, siis tundub, et praegu veel peaminister ja välisminister võiksid väga rahul olla, et läheb samas suunas edasi ja muutusi oodata või karta ei ole?

 

Taavi Rõivas

Mis puudutab välispoliitika ja kaitsepoliitika põhijooni, siis see on väga oluline, et hoitaks seda kurssi, mis Eestil on pikka aega olnud ja selles mõttes loomulikult oleks väga n-ö eba-ootuspärane, kui moodustatav võimuliit selle kurssi tahaks muuta, seetõttu ma arvan, et see on väga hea, kui seda kurssi soovitakse hoida.

Aga mis teeb mind murelikuks kogu selle asja juures on see, et milline pilt kogu sellest asjast on jäänud välismeediasse. Ja kui me vaatame seda massiivset kajastust, siis ei saa üle ega ümber sellest, et Keskerakonnal on pikkade aastate jooksul tekkinud oma kindel imago. Me saame aru, et see ei ole tegelikult mitte sellepärast, et Jüri Ratas või Kadri Simson oleks välispoliitikas midagi sellist öelnud, aga me teame, et põhiliselt välispoliitika kõneisikud on olnud näiteks Yana Toom, ka Stalnuhhin on päris palju sõna võtnud ja kui guugeldada neid viimase paari aasta väljaütlemisi, ka seda, mis on Edgar Savisaarega seonduvad asjad olnud, Moskvas käigud, mitmed asjad, siis Google on seda loomulikult täis ja sealt on tekkinud ka sellised üsna õõvastavad pealkirjad, mida tegelikult Eesti kohta kindlasti lugeda ei taha ja mille kohta tuleb väga palju seletusi anda. Et Jüri Ratas ei ole pro-Kremlin jne, jne.

Kui mul oli umbusaldushääletuse järgselt päris palju kaameraid ja mikrofone ka rahvusvaheliselt pressilt, siis ma pidin ikkagi väga põhjalikult seletama seda ja Jüri Ratast personaalselt kiitma ja ütlema, et küll kõik läheb hästi. See on tõsine probleem. Aga kui me mõtleme ka Eesti ajakirjanikena või Eesti avalikkusena, siis eks meil on ka väga selgelt oma n-ö ettekujutused mõnest rahvusvahelistest tuntud erakondadest, võtame kas või näiteks Ušakovsi partei Lätis või Le Pen’i partei Prantsusmaal või UKIP. Ma üldse ei ütle, et nad kõik sarnase ideoloogiaga kuidagi oleks, kaugel sellest, aga lihtsalt need, kes on nagu väga, ütleme, riigi ametlikust seisukohast väga reljeefselt aja jooksul öelnud alternatiivseid seisukohti, siis nendel on tekkinud imago. Küllap me kõik saame aru, et üleöö see ei muutu ja kui Ušakovsi parteis valitakse uus esimees, siis küllap Eesti ajakirjanikud ikkagi teatud inertsina käsitlevad selle partei ideoloogiat sellest n-ö ajaloolisest taagast lähtuvalt.

Nii et selle teemaga peab nüüd igal juhul väga palju tööd tegema. Ma olen täiesti kindel, et Hannes on seda valmis tegema, ma olen täiesti kindel, et me kõik  peame seda tegema ja selgitama sellepärast, et Eesti hea maine nimel on väga palju pikkade aastate jooksul tööd tehtud ja me tegelikult ei taha Eesti kohta sellist asja lugeda ja selletõttu me peame olema valmis kõik seda väljapoole kommenteerima.

Muidugi, mis kindlasti aitaks ja seda ma olen ka Jüri Ratasele otse öelnud ja eile oli sellest juttu ka Foorumi saates, et peaks olema mingigi nagu selge deklaratsioon sellest, et partei kurss mingites küsimustes põhimõtteliselt muutub välis- ja julgeolekupoliitika küsimustes näiteks. Nii kaua, kui lihtsalt öeldakse, et ei, me tegelikult ei muuda midagi, lihtsalt see küsimus, minu hinnangul,  jääb. Ei ole mina siin nagu kohtumõistja, aga kuna mulle on ka tähtis Eesti maine ja väga-väga tähtis, ma tunnen peale seda kahte ja poolt aastat peaministrina ja nelja aastat valitsuse liikmena väga suurt vastutust Eesti maine pärast, siis ma arvan, et selline mingisugune selge deklaratsioon personaalselt just Jüri Rataselt tegelikult ilmselt on vajalik ja öeldagi, et ongi põhimõtteline kursi muutus. See on ainuke asi, mis võib nagu lohutada. Kui seda ei tule, siis seni kõik need muud küsimused, et kas välisteenistusele antakse üks miljon juurde või viis miljonit, see kõik on tegelikult ju pisiasi selles mõttes, sellega me peame paraku arvestama. Sellepärast ma olen küll mures, et mis pilt Eestist väljapoole jääb. Aitäh!

 

Juhataja

Aitäh! Palun täpsustus.

 

Hannes Hanso

Aitäh! Ma arvan, Eesti maine on absoluutselt kõigile tähtis ja selle maine jätkuv hoidmine. Jah, ma olen ka viimastel päevadel, viimasel kahel päeval pidanud vastama arvukatele välisajakirjanike küsimustele mõlemalt poolt Atlandi ookeani ja jätkan ka seda tööd nii täna kui ka homme. Ka need välisjulgeoleku, kaitsepoliitika aluspõhimõtted, mis me eile kokku leppisime, on juba tõlgitud inglise keelde, jagame neid loomulikult kõikidele oma saatkondade kaudu ja ka siin resideeruvatele saatkondadele ja ka välisajakirjanikele, et mingit võbelust sellistes küsimustes ei tekiks. Mingisuguseks võbeluseks ei ole ka alust, jalg kellelgi ei värise.

Ütlen ausalt, et olles, ma arvan, ka teatud Keskerakonna liikmetega, kellega me eile maha istusime elus võib-olla vahetanud rohkem mitte kui kakskümmend lauset, siis ka mina täpselt ei teadnud, mismoodi need seisukohad seal kujuneda võivad või millised nad välja näevad. Minu suureks üllatuseks valitses nendes küsimustes, mis ma arvan, et meie riigi jaoks on fundamentaalse tähtsusega rahvusvahelises plaanis, üksmeel.

Ei hakka kõiki asju siin ette lugema, milles me kokku leppisime, aga seesama, mille kohta veel ametisolev peaminister ütles, et see, kas miljon sinna-tänna ei ole võib-olla suur muutus välisteenistuse ressurssides, noh, meil käisid eile eksperdid, kes ütlesid, et see oleks väga suur ja oluline panus, kui me saaksime tugevdada nii Ameerika Ühendriikides kui teatud Euroopa pealinnades oma diplomaatilist võimekust. Nii et mina ei alahindaks kindlasti seda.

Leppisime ka kokku selles, et nii Euroopa Liidu kui ka NATO liikmelisus ja sellest tulenevad õigused, kohustused, suhted on garantiiks meie julgeolekule ja heaolule, et kahepoolsed suhted Ameerika Ühendriikidega jäävad eriliseks prioriteediks ja omavad erilist kaalu. Samuti nimetasime ära spetsiaalselt selles tekstis näiteks Ukraina suveräänsuse teema ja ka Venemaa vastaste sanktsioonide teema ehk siis leevendamise eelduseks saab olla üksnes Venemaa naasmine rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete juurde.

Samuti, et kellelgi ei tekiks mingeid kahtlusi, leppisime kokku selles, et see konsensuslik vähemalt, toonitan siin, joonistan alla ja tõmba veel punase joone ka igaks juhuks peale, et vähemalt 2% kulutamine riigikaitsele meie SKP-st jätkub ja ka liitlaste vastuvõtuga seonduvate kulude katmine lisaks. Aga ma usun, siin laua taga ei tule ka kellelegi üllatuseks, et oleme ka varem arutanud seda, et võib ka tekkida täiendavaid rahastamisvajadusi meie riigikaitse teatud lünkade kiiremas korras või eelistempos, ennaktempos n-ö lahendamiseks. Ja me leppisime ka kokku, et loome täiendava riigikaitse investeeringute programmi, et vajadusel saame 2%le peale selliseid vajalikke investeeringuid teha.

Mind ausalt öelda kogu see asi seal väga julgustas, et me oleme seni teinud päris hästi Eestis riigina, jätkame selle tegemist ja ausalt öelda natukene tahaks teha veel paremini. Nendest operatsioonidest ja kõigest sellest juba rääkisin.

Ühesõnaga, unustame selle pro-Kreml, pro-Venemaa igasuguse jura rahulikult ära, mingit sellist muutust ei tule, jätkame samal kursil. Selgitame seda ka kõikidele oma liitlastele ja partneritele, selgitame seda ka Moskvale.

Mina isiklikult ausalt öelda tahaks öelda, võib-olla tundub vähe kentsakas täna istuda siin laua taga kolmekesi, et teed kipuvad lahku minema, siis mina isiklikult peaministrit täitsa siiralt tahaks ka kõikide teie ees tänada selle koostöö eest, mis me oleme nendes küsimustes siin, minu puhul pisut rohkem kui aasta jooksul teinud. See, mis me Varssavist koju tõime, see ei ole kellegi ühe mehe pingutus ja ponnistus ja ma ütlen, peaministriga ja kõigi teistega panime selles küsimuses seljad kokku ja kaitseküsimustes laiemalt. See konsensus meil ühiskonnas, ma loodan, kuskile ei kao. Ma loodan, et ka isegi kui peate vahepeal opositsioonis olema, siis oleme selles küsimuses ikka konstruktiivsed ja kõnnime ühte jalga. Nii et mina tunnen praegu, et me oleme õigel teel ja jätkame samal teel, nii et nendeks muredeks nagu tegelikult põhjust ei tohiks olla.

Aga mul oli planeeritud järgmisel nädalal minna Põhja-Ameerika kõige suuremale julgeolekukonverentsile Halifax lihtsalt kirjeldamaks seda pilti ja mul oli kokku lepitud ka muude asjade kõrval, esinemiste kõrval, osalemise kõrval kahepoolne kohtumine Suurbritannia kolleegiga, siis eile hommikuks olid taotluse esitanud veel Ameerika Ühendriikide kolleeg, Prantsuse kolleeg, Briti oma, Kanada soovib asjadest rääkida. Võib-olla sinna veel lisandub keegi. Näete siis, kusagilt läheb mingisugune teema oma elu elama ja lappama, siis me  peame kõik seda seletama. Mina olen seda loomulikult valmis tegema kuni viimase hingetõmbeni. Aitäh!

 

Jürgen Ligi


Suurest üksmeelest võib-olla veel seda, et kui mina täpselt sama taotluse, mida Hannes siin kirjeldas, uuele koalitsioonile välisteenistuse lisaraha küsisin, siis vaatas tulevase, tõenäoliselt välisministri erakond mulle kalanäoga otsa. Eks sõltub ju seisukoht sellest, mis su amet parajasti on. Ma väga loodan, et kaitseministrina jätkab Hannes Hanso, minul tema suhtes ei ole vähimaidki kahtlusi. Küll aga kui rääkida mainest üldiselt, siis nagu ma ütlesin, ei hakka mina seda välispilti mingil juhul kuidagi teravamaks ajama.

Aga mõelda, mis mainega toimub, kui noored mehed, ma ei mõtle siin ühtegi laua taga olijat, kasutavad selliseid sõnu avalikult Eesti kohta nagu seisak, mis vähe pikema intelligentsiga inimestele tähistab stagnatsiooni. Tähistab tõeliselt stagneerunud ühiskondi sh siis meie saatusekaaslaste hulgas, kelle hulgas neid tõesti sügavalt on või siis kes räägivad ühe partei süsteemist. No ausalt öeldes see on märgina suhteliselt oluline, mis jääb kõlama.
Meil on saatusekaaslasi, kus on see kujunenud, Eestis ei ole kunagi olnud ja need samad inimesed, kes nii räägivad, on enamasti olnud koalitsioonis Reformierakonnaga ja äsja on veel olnud koalitsioonis, praegu  ka veel on nagu üleminekus, eks ole.

Ja selle lepingu kohta jällegi inimesed ei saa märkidest aru, nad on lihtsalt liiga lühikese elulooga. Ma jällegi ei pea ühtegi laua taga olijat silmas, aga kui räägitakse, et meil leping ei ole kehtiv või toimiv, siis jällegi märke lugev inimene võtab seda nii, et tegemist on mingi uinuva agendiga, kes aktiveeritakse vastavalt olukorrale. Ja tegelikult see on nii. Oleme ausad, kui on kuskil mingisugune leping, siis seda tuletatakse ühel hetkel meelde. See stsenaarium tegelikult ju eksisteerib. Ma ei väida, et see hakkab niimoodi juhtuma, lihtsalt selleks, et seda märki poleks, tuleks ta tühistada. Praegu ei tohiks tekkida koalitsiooni, kellel on neljas liige kuskil uinunud olekus.

 

Juhataja
Üks täpsustav  küsimus.

 

Küsimus
Sven Soiver. Üks küsimus tuli selle viimase vastuse peale, et siin mainiti seisakut, mis oli Tsahkna lause. Tsahkna soovitus eile oli Reformierakonnale, küll otseselt Taavi Rõivasele, et saage üle. Kuidas selle ülesaamisega on, oli see asjakohane soovitus?

 

Jürgen Ligi


Kõigepealt „seisakut“ on kasutanud ka tulevane peaminister. Mida see ülesaamine siis tähendab? Kui ma mõtlen neid inimesi, kes praegu võimu jagavad, siis ausalt öeldes mina nende vanuses ei julgenud võimust mõeldagi ja mul oli kindlasti valmisolek suurem tol hetkel kui nendel. Keda nad siis süüdistavad selles, et on liiga kaua võimule jäänud. Siin räägitakse mingist 17. aastast, tõenäoliselt umbes 14. aastat on IRL meiega jaganud, umbes pool sellest on seda võimu jaganud sotsid ja ei ole kordagi olnud ühe partei süsteemi, ei ole kordagi saanud üksi otsuseid langetada. See on suhteliselt häbematu, kui me demokraatiat selliselt märgistatakse. Samas on saatusekaaslasi, kus on de facto ühe partei süsteem loodud, kus tegelikult ka on, see on ka rahvusvaheline maine, ärme ehitame seda.

 


Taavi Rõivas


Kõigepealt ma soovin ka Hannest tänada, et meie koostöö on olnud absoluutselt laitmatu ja Hannes on teinud ministrina väga head tööd ja ma loodan, et tal õnnestub ka seda tööd igal juhul jätkata. Meil ei ole ka seisukohtades siin mingit erinevust olnud, absoluutselt mitte. Samamoodi ka tegelikult Hannese eelkäija Sven Mikseriga, kes kaitseministri ametis oli samuti peaministrile väga lähedane liitlane rahvusvahelistes asjades. Seda tahan kindlasti ära öelda.
Kui luuakse uut koalitsiooni, siis tegelikult selle kandev idee peab olema ikkagi uued ja säravad mõtted, soov pakkuda midagi n-ö sisulise alternatiivina, aga selle selgrooks ei saa olla lõputu Reformierakonna kritiseerimine või mustamine. Ja veel vähem saab selle selgrooks olla Eesti mustamine.


Kui räägitakse, et Eesti on seisakus, siis see ei ole küsimus, mis on kuidagi seotud ühe või teise erakonnaga, see on minu meelest Eesti halvustamine ja täiesti põhjendamatu halvustamine. Näidake mulle siis seda konkreetset asja, mis Eestis seisakus on. Eile ma selle kohta küsisin. Jah, tõepoolest Margus Tsahkna ütles selle kohta, et „saa üle“. Ma küsisin omast arust viisakalt, aga ma võin siin iga kord kümme korda veel üle küsida, et mis see täpselt on, aga tegelikult sel ei ole ju mõtet. Me saame kõik aru, et see on olnud viimase kuu aja selline nii-öelda väljamäng, et leida mingigi õigustus sellele, et teistsuguse ideoloogiaga koalitsioon kokku panna. Me saame sellest tagantjärgi väga ilusasti aru ja las ta siis olla. Nüüd võiks olla nagu see aeg ümber, et Reformierakonda sarjata. Nüüd võiks tõesti pakkuda ka reaalseid ideid, me anname omalt poolt ka panuse.

Esimene soovitus oli see, et mõelda julgeoleku teemal. Mitte ainult nendele n-ö väikestele lisarahadele või suhteliselt väikestele, mis on kindlasti olulised, loomulikult lisaraha on igas valdkonnas abiks, aga palju olulisem on see, kas suudetakse kuidagi veenvalt ka potentsiaalse peaministri isikus demonstreerida kursi muutust, just konkreetses erakonnas. Selles küsimuses ei pea sotsid ega IRL demonstreerima kursi muutust. Vastupidi, nemad peavad demonstreerima oma senistest seisukohtadest kinni hoidmist. Küll aga just selleks, et USA kaitseminister ei oleks ärevuses või Kanada ja kes kõik sinuga [viidates Hannes Hansole] kohtuda soovivad, selleks on vaja, et peaministri pretendent n-ö demonstreeriks seda seisukoha muutust.

Teine asi, kus minu hinnangul saab uusi ja säravaid ideid ja mida absoluutselt vabalt ma lausa soovitan kasutada, on see sama majandusarengu töögrupi raport, mis on täna üleandmisel. See saab avalikuks ja siit saavad koalitsioonileppe koostajad noppida välja ideid. Siin  kokku oli vist 62 ideed, ma arvan, et mida rohkem  neist ellu viiakse, seda parem Eestile. Nii et kui ei ole endal uusi häid mõtteid, siis vähemasti siit leiab. Ma arvan, et ühegi tulemusliku valitsuse kandev idee ei saa olla see, et keegi teine kuskil on paha või et Eesti on paha. Kuulge, kui me vaatame Eesti arengut ja ma ütlen, et mitte ühegi asja pärast ei ole põhjust Eesti inimestel häbeneda, ükskõik millise saatusekaaslasega võrreldes. Mitte ainult viimased poolteist aastat, mis me oleme koos koalitsioonis, mitte ainult see natuke enam kui kaks ja pool aastat, kui mina olen olnud peaministri ametis, tegelikult kogu see 25 aastat, kus on olnud väga erinevad valitsused, on tegelikult Eesti liikunud väga õiges suunas. Jah, selle taga on ka valitsuste hea töö, parlamendi koosseisude hea töö, aga selle taga on eeskätt see, et Eesti inimesed on väga palju pingutanud ja et on olnud tarkust teha õigeid valikuid ka valimiskastide ääres.


Ja nüüd öelda ükskõik kellele, et see töö kõik tegelikult on jama ja et Eesti olukord on halb, ma arvan, et seda tegelikult ei ole vaja. Keskenduks uutele ideedele, keskenduks oma positiivsele programmile. Ma arvan, et Eesti inimesed ei  hinda seda mustamist sugugi ja ei ole ükski edukas valitsus see, kelle narratiiv on kas Reformierakonna või Eesti mustamine. Aitäh!

 

Juhataja
Veel üks täpsustav repliik veel.

 

Hannes Hanso

Jah, olen andnud endast parima, et teha oma tööd kaitseministrina ja sisepoliitilises sellisest kätšist olen ennast täitsa kõrvale hoidnud teadlikult ja ma arvan, et ka õigustatult. Valdkond, kus me oleme alati teinud asju, on olnud tugeva konsensuse põhine. Kui seda juttu kuulata, siis mõistetavalt praegu on väga emotsioonidest tiine aeg. Ma usun ka, et aja jooksul see retoorika rahuneb, aga kommentaariks eelöeldud paarile väitele. Ma arvan, mis on tähtis, et me peame ka riigina endale aru andma, just mitte alavääristades seda riiki, vaid et mingi läänemeelsuse garant näiteks siin riigis ei saa olla üks erakond.

Riigi toimimise ja edukuse garant, seda samuti ei ole üks erakond. Et keegi ei tohi, minu meelest, tunda, et nad on nagu asendamatud, see ei ole ka nagu päris selline läänelik asi. Ma tõesti mõistan neid emotsioone, mis siin on ja ma ütlen kohe ära ka, et minu meelest on Reformierakond andnud tohutu panuse sellesse, kus me täna Eesti riigis oleme. See ei tähenda, et me ei tohiks aeg-ajalt nagu lehekülgi pöörata, mingi nagu päike enam ei tõuse hommikul, nii ka ei ole.


Taavi Rõivas

Siin ma olen Hannesega täiesti nõus, et Eesti on demokraatlik riik, valimistel on antud mandaat kokku kuuele erakonnale. Kõikidel nendel erakondadel on oma ideoloogia, see on täiesti loomulik, et need ideoloogiad on erinevad. Aga me peame arvestama ka seda, et kõikidel erakondadel on oma väljaütlemiste ajalugu ja tuleb võtta n-ö vähemalt ühes küsimuses, millest me täna siin oleme kõige rohkem rääkinud ehk siis välis- ja julgeolekupoliitikas, seda arvesse ja ma arvan, et siin on seda suurem vastutus ka Sotsiaaldemokraatidel ja IRL-il. Et tulebki aidata kaasa sellele, et seda potentsiaalset või osaliselt tekkinud mainekahju n-ö maha pesta ja kui vähegi võimalik, siis Reformierakond kavatseb selles igal juhul abiks olla. Reformierakonna jaoks on Eesti maine ülioluline ja meie ei taha neid uudiseid lugeda, et Eesti saab „pro-Kremlin government“. See ei ole kindlasti Eesti mainele kasuks tulev.

 

Juhataja
Kanal 2 tõstis käe.
 

Küsimus

Hetlin Villak Kanal 2-st. Mind huvitab see, mida valitsus praegu üldse teeb, kas reaalselt teete tööd ka või tullakse hommikul morni näoga tööle, istutakse päev ära, käiakse söömas, minnakse koju? Ja teine pool küsimusest on see, mis saab valitsuse töötajatest? Siin peaministri büroo juht lahkus teiega, aga näiteks Helin Vaher, Rasmus Kagge? Kas Eesti ajakirjandus saab mõned head tütred ja pojad endale?


Taavi Rõivas

Teisele poolele ei oska mina kahjuks vastata. Aga Eesti valitsuse suur õnn on olnud see, et meiega koos on seda tööd teinud väga paljud professionaalid ja on ilma liialdamata võimalik öelda, et Eesti valitsuse teenistuses on kõige paremad eksperdid väga erinevatelt elu valdkondadelt ja nad teevad oma tööd südamega.

On täiesti selge, et need inimesed, kes on n-ö poliitilistel ametikohtadel, erinevad nõunikud, nende ametiaeg sõltub valitsuse liikmete ametiajast ja see on kenasti regulatsioonides paigas.

Aga mis puudutab valitsuse tööd, siis igas olukorras tuleb tagada töö sujuv üle andmine.
Mitte keegi meist ei ole ju huvitatud, et kogu see pingutus, mida me oleme teinud nende pikkade aastate jooksul, et see nüüd kuidagi raisku läheks. Seepärast on kõikide ministrite, kõikide ametnike eluline huvi see, et üleminekut ette valmistada, sellele kaasa aidata ja loomulikult see võtab oma paar nädalat aega, see ei teki hetkest.

Mille pärast mul on  tegelikult kõige suurem mure on see, et kuidas võimalikult sujuvalt üle anda meie välissuhtlemist, nagu laiemas mõttes, just tipptasemel välissuhtlemist. Kui lühikese aja jooksul vahetub nii riigipea kui valitsusjuht, siis sellega läheb tegelikult ikka väga pikka aeg, enne kui suudetakse ligilähedaseltki samaväärne kontaktide võrgustik tipptasemel taastada. Välisminister loomulikult samamoodi, absoluutselt täiesti nõus. Ja seetõttu selle nimel tuleb nüüd väga palju pingutada.

Eile presidendiga rääkides ma ütlesin ka, et kuna mul on isiklikult väga hea kontaktvõrgustik, et ma olen valmis omalt poolt igal juhul õla alla panema, et neid suhteid hoida ja kui abi on vaja, siis ma olen selleks alati olemas. Ma arvan, jah, see on kõige keerulisem ja kõige rohkem aega võtvam. Sellepärast, et mida keerulisemad ajad maailmas on, seda rohkem sõltub ka isiklikest suhetest, seda enam ma loodan, et Hannesel on võimalik kaitseministrina jätkata.  Hannest tundes, ta on selline kindlasti väga hea inimestega suhtleja ja kindlasti on tal palju isiklikke kontakte selle aasta jooksul, mis ta on ametis olnud. Ka see, kui tuleks mingi vangerdus ja peaks hakkama hoopis mõnes teises rollis neid kontakte uuesti ehitama, ka see tuleks tegelikult järjepidevuse mõttes kahjuks. Nii et  anname võimaluse siis sisse elada, kui see tekib ja aitame omalt igatepidi kaasa.


Juhataja
Jah, palun!


Küsimus
Lauri Liikane, Tallinna Televisioonist. Kuidas sobitub nüüd teie maine hoidmisesse siseminister Hanno Pevkuri, kes on ühtlasi ka Reformierakonna aseesimees, väljaütlemine, et Eesti saab endale vasakpoolse valitsuse?


Taavi Rõivas

Vabandust, aga mis selle ütlemisega siis nüüd nii halvasti on? Täiesti selgelt ideoloogia muutust on ju oodata. Ja minu meelest ei Sotsid ega Keskerakond ei peaks vasakpoolset võtma kui kuidagi halvustavat või kui sõimusõna. Reformierakond näiteks on uhkusega parempoolne ja me oleme arvestanud, et selle spektri teises osas, nii majanduspoliitiliselt kui mitmetes muudes poliitikates, on olnud Sotsiaaldemokraadid ja Keskerakond. Ja nii juba pikki aastaid.

Nii et see, et Eesti saab vasakpoolse valitsuse või et Eestis pannakse kokku praegu vasakpoolset valitsust, seda tuleb võtta kui teatud mõttes nagu paratamatust, aga kindlasti ei ole see minu meelest sõimusõna. See on kursi muutus, jah, suure tõenäosusega. Küllap nii majandusküsimustes, küllap muudes küsimustes, aga selles ei ole minu meelest halvustavat hinnangut. Võib-olla kui üldse, on halvustav hinnang võibolla IRL-i valijate jaoks, sellepärast et nemad on harjunud mõttega, et IRL on sarnaselt Reformierakonnaga parempoolsete hulgas ja nende jaoks võib see vasakpoolne olla nii-öelda halb silt, aga see on siis juba ka selle erakonna juhtkonna otsustada.

Kui nemad soovivad vasakpoolset või domineerivalt vasakpoolset, Keskerakonnal ja Sotsidel on kokku 42 ja IRL-il 14, see on ikkagi kolmekordne vahe, domineerivalt vasakpoolset valitsust toetada, siis nad peavadki selgitusi andma. Aga veel kord, parempoolsus on täiesti aus mõiste ja vasakpoolsus täpselt samamoodi. Mina arvan, et keegi ei peaks võtma, et see kuidagi solvang on. See on lihtsalt fakti nending.


Hannes Hanso

Täiendaks ka paari sõnaga. Mulle meenub kõike seda vestlust kuulates üks kuulus Hiina vanasõna, ma arvan, olete seda varem ka kuulnud, et tähtis ei ole, mis värvi kass on, aga tähtis on, et ta hiiri püüaks.

Vasakpoolne minu jaoks võrdub põhjamaisega. Me oleme igal tasandil endale seadnud ja ka minu kõrval istuvad Reformierakonna liikmed, selle, et me tahaksime ühel hetkel jõuda Põhjamaa staatuseni ka ühiskondlikus mõttes, heaolu mõttes, kõige selle mõttes. Et kuidagi seda sõna halvustada tõesti ei ole kohane, ma olen täiesti nõus.

Üks isiklik märkus veel tegelikult, et olles elanud ikka päris paljudes riikides üle maailma ja see, mida nn Eesti vasakpoolsed peavad vasakpoolsuseks, on tõesti võib-olla vasakpoolne meie tänases sellises maailmakäsitluses. Tulin just Taanist, kus on täna võimul parempoolne, olgugi et vähemusvalitsus ja ma rääkisin oma Taani kolleegiga, ausalt öelda maksundusministriga, ühe ürituse käigus sellest, et millised oleks Eesti Sotsiaaldemokraatide ülimalt vasakpoolsed plaanid. Et teeks ühe maksuakna näiteks veel ja siis tõstaks üle teatud mingi summa teenivate inimeste tulumaksu 29%ni. Keegi ei saanud tooli pealt maha kukkuda, sest ma rääkisin sel ajal püsti seistes, aga taanlaste jaoks, kus on uus valitsus  ja mis käsitleb ennast parempoolse valitsusena, midagi sellist, see on täiesti jahmatav. Selles debatis nagu võtame asja rahulikult ja vaatame, et me saaksime teha asju, millega me saame riiki edasi viia. Ärme unusta ära, et meil on lihtsalt fakt sissetulekute vahe poolest, selle gini koefitsiendi poolest. Eesti on kõige suuremate sissetuleku erinevustega riik, kus vaesed teenivad kõige vähem ja see lõhe rikastega on kõige rohkem. See ühiskondliku tasakaalu mõttes ausalt öelda väga nagu hea ei ole. Ma ei tea, kas me peame sellesse debatti siin minema, aga ma võtaks hirmud igasugu vasakpoolsusega maha ja ma usun, et me leiame ilusa kompromissi. Ei ole mõtet nagu pabistada siin.


Taavi Rõivas

Ma arvan ka, et ei ole ükski ideoloogia või vähemasti nendes piirides, mis Eestis ideoloogiad on esindatud parlamendis, kuidagi sõimusõna ja keegi ei pea
seda solvanguna võtma. Eestis on väga selgelt olemas liberaalne erakond, Reformierakond, Eestis on olemas Sotsiaaldemokraatlik erakond. On täiesti selge, et nendel on erinevad maailmavaated ja neid saab paigutada ka parem-vasak skaalale. Küsimus on lihtsalt selles, et mida ühe või teise erakonna valijad neilt ootavad, aga muidugi see, kui tekib nagu majanduspoliitikas debatt, siis ma arvan, et see on kindlasti väga põhimõtteline ja väga eksistentsiaalne küsimus. Kas sellelt madalatelt tööjõumaksudelt ja sellelt kursilt, lihtsalt maksusüsteemilt, väga väikesed maksuaugud, et kas sellelt teelt soovitakse ära pöörata, [seda pööret] sildistamata, et kas see on nüüd vasakpööre või mingi muu pööre, aga lihtsalt soovitakse ära pöörata, siis loomulikult sellega riskid kaasnevad ja selle üle tuleb igal juhul ühiskonnas debatti pidada.

Kas see nimetatud 29% tulumaksu, vist ma saan aru, et sa rääkisid ühe loodava plaani välja, et see 29% ….[jätkub peale kaitseministri kommentaari]


Hannes Hanso

Ma ei rääkinud plaani välja, mulle lihtsalt meenub mingitest paberitest, et kunagi sihukese ettepaneku ma tegin.


Taavi Rõivas

Arusaadav. Kui see 29% tulumaksu, minul tõstab küll väikse niisuguse hirmu palgele sellepärast, et kui me mõtleme, mis on see edu alus Eestis, see on kindlasti see, et inimeste palgad tõuseksid. Ja selleks, et inimeste palgad tõuseksid, tuleb neid ka n-ö keskkonna mõttes soodustada ja kui panna kõrgemale palgale kõrgem maks, siis see loomulikult pärsib selle palga kasvamist. Nii et jälgime huviga neid ettepanekuid ja kui nende hulgas on ka 29%line tulumaks, siis kavatseme igal juhul oponeerida.


Hannes Hanso

Ma siis pean selle ära korrigeerima kohe. Sellist ettepanekut ei ole keegi teinud. Mingis valimisplatvormis kunagi meil selline lubadus oli. Kirjeldasin olukorda, kuidas ma seletasin seda olukorda taanlastele. Ei ole sellist ettepanekut keegi teinud, võtame kõik hoo maha.


Jürgen Ligi

Minu jaoks vasakpoolsus on siiski see, kui öeldakse inimestele, et riik on kas teie paigalseisu või edasiveo mootor. Et ühiskonna juht ja õpetaja on partei ja valitsus. Parempoolsus on see, kui inimestele öeldakse, et riik on kodanike koostöö ja tingimuste looja kodanike endi eneseteostuseks ja nende aitamiseks valikuliselt. Mitte ülalpidamiseks, vaid valikuliseks aitamiseks. Need, kes vajavad abi, saavad abi, aga eelkõige riik keskendub asjadele, mis tähendavad koostööd ja võimaluste loomisele. Põhimõtteline asi ja see on selles stardis olnud üks inetumaid asju, sh ei ole küll mitte see määrimine, mitte see vasakpoolsuse sõna ei ole määrimine, vaid see, et riik on paigalseisumootor, et Eestis on seisak ja nüüd meie tuleme ja tõmbame majanduse käima, kusjuures ei järgne mitte ühtegi ideed.

Mitte ühtegi ideed.

Tegelikult on rahandusministeerium täis analüüse kõige selle suhtes, mis on juba praegu nagu õhus kui suured ja toredad asjad, mida just kui keegi oleks pidurdanud. Ei ole pidurdanud. Kõik ideed, mis on head olnud, on lastud töösse, aga enne läbi analüüsitud. Ja mina tahaks näha seda rahandusministrit, kes  hävitab ära need materjalid. Seal on väga põnevaid materjale kõige selle suhtes, mis on praegu välja käidud kui tohutud majanduse käivitajad. Ei, riik ei käivita majandust. Unustage ära! Ta võib ajutiselt sinna õhku sisse puhuda, aga mitte käivitada ja jätkusuutlikult arendada. Nii et praegused kõik majanduse edendamise kriitika on ju tulnud nendest juhtumitest, kus riik on läinud ise asju tegema. Me oleme küll oianud, aga leppinud. Praegu neid asju klaaritakse.

Laevaliikulus, lennuliiklus, sadamad, seal on olnud ju need suured pahandused, mille pärast on riigi maine alla läinud. Aga kõik on tegemist riigi sekkumisega majandusse. Ja kahjuks valede instinktidega selles mõttes, et teha suuri asju inimeste poolt, kes ei ole selleks kutsud ega loodud, selles on suur risk. Energeetika samamoodi. See on parem- ja vasakpoolsus.


Juhataja
Nii, aga nüüd me lõpetame tõesti. Aitäh!
 

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-