Valitsuse pressikonverentsi stenogramm, 11. detsember 2008

11.12.2008 | 14:31

Uudis
    • Jaga

Vabariigi Valitsuse pressikonverents
Neljapäev, 11. detsember 2008. a

Juhataja
Tere, head ajakirjanikud! Rõõm teid tervitada! Peaminister Andrus Ansip on Euroopa Liidu Ülemkogul ja siin Eestis on tema ülesannetes haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas ja algatuseks siis, nagu ikka, sõna peaministrile. Palun.

Tõnis Lukas
Aitäh! Kõigepealt ma õnnitlen kõigi kolleegide nimel värsket pressisõpra Ivari Padarit! Täna oli 40 punkti valitsuses arutlusel. Ilmselt sina, Ivari, suudaksid nad lihtsalt rahva keeles lahti seletada ajakirjanikele, meie võime Reinuga ära minna. Kui sul on midagi täiendada, kui ma räägin liiga keeruliselt, siis anna teada.

Valitsuse istungil oli, nagu ma juba nimetasin, 40 päevakorrapunkti - mõned läksid kiiremini, mõned võtsid rohkem aega. Ma toon mingi valiku teieni.

Me kinnitasime aruanded integratsiooniprogrammi täitmisest ja rahvuskaaslaste programmi täitmisest. Need aruanded puudutasid 2007. aastat ja need esitas rahvastikuminister. 2007. aastast oli esile toodud ka mitmeid hariduspoliitilisi protsesse, mis on ilmestanud ja ilmestavad ka edaspidi integratsiooni. Nendest üks on kindlasti venekeelse gümnaasiumi üleminek eesti õppekeelele ja seda protsessi oli analüüsitud, millised on numbrilised näitajad ja hinnang protsessile endale on väga positiivne - üleminek on sujuvalt alanud ja läheb sama sujuvalt ka edasi.

Muide, eile avasin ma näiteks Tallinnas ühe konsultatsioonipunkti nendele õpetajatele, kes õpetavad mitte emakeeles. Neid nõustamispunkte avatakse kõigis omavalitsustes, kus on rohkem muukeelseid õpilasi. Nii et riiklik programm on hooga käima läinud.

Rahvuskaaslaste programmi põhinäitajatest võiks välja tuua, et võrreldes 2006. aastaga oli 2007. aastal 3,6 korda rohkem Eestisse tagasipöördujaid. Arvestades, et 2007. aastal algas intensiivselt rahvuskaaslaste programmi see osa, mis propageeris Eestisse pöördumist, siis efekt on ju märgata, kuigi need numbrid ise ei ole nii tohutult suured. Eesti Migratsioonifond maksis toetust 144 taotlejale, kokku üle 2 miljoni krooni ja tagasipöördujaid oli enim Venemaalt, 59, Ukrainast 15, Gruusiast 10, sh Abhaasiast 8. Ja üha enam taotlusi tuleb ka tagasipöördumiseks Soomest, Ameerika Ühendriikidest, Saksamaalt, Rootsist jne.

Täna kiitis valitsus heaks ka terrorismi ennetamise Euroopa Nõukogu konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu, millega pannakse riikidele kohustus kehtestada kuriteona ka avalik üleskutse terrorikuriteo toimepanemiseks, terroristi värbamine ja terrorismialane väljaõpe.

Täna andis valitsus keskkonnaministrile ülesande koostada eraldi looduskaitse arengukava aastani 2020. Samuti kiideti heaks Läänemere tegevuskava rakendusplaan aastateks 2008-2011.

Kaitseministeerium oli tänaseks ette valmistanud rea õigusakte, mis tuginevad kaitseväekorralduse seadusele, mis hakkab 1. jaanuarist kehtima. Nendest eraldi võib-olla rääkida ei ole põhjust, sest seaduse menetlemine oli avalikkuse tähelepanu all. Samuti kinnitas valitsus kaitseväe pääste- ja hädaabitöödel osalemise korra. Kaitseväge saab kasutada edaspidi pääste- ja hädaabitöödel.

Valitsus kinnitas ka Rahvusarhiivi põhimääruse muutmise, millega lõpetatakse Viljandi-, Pärnu- ja Hiiumaa arhiivide tegevus. Protsess on pikalt ette valmistatud ja ka sujuvalt läbi viidud. Ükski funktsioon kodanike poolt vaadates täitmata ei jää, ülesanded võetakse üle Lääne- ja Tartumaa arhiivide poolt ja võin arhiivindusega kokkupuutunud inimesena ka öelda, et nii digitaalselt kui ka toimikute kujul arhiivi materjalid on kodanikele nende õiguste tagamiseks kättesaadavad ka edaspidi mitte halvemini, kui nad seni on olnud.

Tooksin haridus- ja teadusministeeriumi ettevalmistatud punktidest ka mõne esile. Täna kinnitasime üle kutseõppeasutuste õppekeskkonna kaasajastamise investeeringute kava aastani 2015. See on Euroopa struktuurifondide rahale tuginev kava ja nüüd on siis täpselt aastate kaupa ka ära jaotatud, kuidas raha jaotub objektiti ja ka jaotatud Euroopa raha ja Eesti kaasfinantseerimise summade kaupa, arvestades meie finantsperspektiivi, et Eesti kaasfinantseerimise mahud on suuremal määral võimalikud ilmselt natukene hilisemas tulevikus.

Kokku, tuletan teile meelde, läheb kutseharidusse lähiaastatel 3,6 miljardit krooni investeeringuteks. Seda on koolivõrgu planeerimise kontekstis hea meeles pidada, kui räägitakse, et ka gümnaasiumide võrgu muudatused eeldavad kutsekoolide paremat infrastruktuuri keskkonda ja üldse kutseharidust ja üld-, gümnaasiumiharidust tuleb vaadata ühtses kontekstis, siis võin öelda, et lähiaastatel on nii gümnaasiumidele uute nõuete kehtestamise aeg ja ettevalmistusperiood gümnaasiumivõrgu muutmiseks kui ka kutsekoolide infrastruktuuri ettevalmistamine suurema hulga õppurite vastuvõtmiseks üheaegsed tegevused, nii et kõik on süsteemis.

Veel kiideti heaks õppekeskkonna infrastruktuuri kaasajastamise erivajadustega laste koolidele. Mul on hea meel kinnitada, et valitsuskabinet leppis eelmisel nädalal kokku, et ka Riigi Kinnisvara AS-i kaudu minnakse edasi mõne erivajadustega laste kooli investeeringute kavandamisega. Need on suuremad ehitusprobleemid, mida me koostöös RKAS-iga püüame lahendada.

Valitsus eraldas kokku 485 miljonit krooni kogu programmi mahus, need on sisseseaded, mõningal määral väiksemad renoveerimisrahad. Erivajadustega laste vajadused on ka mitmekülgsed, nõuavad suuremaid investeeringuid, nii nende transportimiseks kui ka hoonesiseseks liikumiseks. Ja mul on hea meel, et erivajadustega laste olukord ja inimlik kohtlemine õppeasutustes saab kindlasti kõva toe Euroopa struktuurifondide rahadega tulevikus.

Ja veel neli korraldust ja määrust võttis valitsus vastu, tuginedes välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seadusele, mis on vastu võetud, mille alusel nüüd on alamaktid valminud. Kõigepealt on täpselt fikseeritud kutsenõukogude nimed ja nende moodustamise korrad, kõigisse olulisematesse valdkondadesse oma kutsenõukogud. Edasi on tarvis kutsekvalifikatsiooni tunnustamiseks, kui välismaalt keegi siia tuleb ja taotleb mingit töökohta, tippekspertiis kohapeal, kes need paberid, senised haridustunnistused üle vaatab ja kes ka teeb testid selle kohta, kas on vaja mingeid täiendavaid oskusi testida mingites eluvaldkondades. Need tippekspertiisiasutused on ka riiklikult määratud.

Ja edasi on määratud sobivustesti korraldamise kord, mis tähendabki seda, et paljudes valdkondades on ametikohad ja kutsealad, kus me testime veel täiendavalt, ei piisa ainult teise riigi kutseõppeasutuse või ülikooli diplomi ettenäitamisest, vaid testitakse, kas oskused on tegelikult siin ka realiseeritud. Mitte et eestlastel oleks hambaid rohkem või vähem kui teistel rahvastel või midagi sellist, aga hambaarstid, arstid, õed, ämmaemandad, kes Eestis tööloa saavad, peavad veel täiendavalt ka testimise läbima ja siin on palju muid valdkondi ka, gaasitöid juhtivad isikud, masinatöid juhtivad isikud, nakkusohtliku materjaliga tegutsevad inimesed ja ütleme, spetsiifilisi oskusi nõudvad tööalad. Inimesed, kes tahavad siin töötada, peavad oma oskusi ka reaalses ajas ja ruumis demonstreerima. Lihtsalt paberitest, et nad kunagi on kusagilt saanud tunnistuse, ei piisa nendes valdkondades. Minu poolt kõik. Edasi juba räägivad asjatundjad nendes valdkondades, mida tutvustatakse.

Juhataja
Aitäh! Täna oli tõesti valitsuses mitu olulist punkti, mis puudutas rahandust ja seoses sellega sõna rahandusministrile. Palun.

Ivari Padar
Aitäh! Nagu härra peaministri kohusetäitja juba ütles, palus, et ma räägiksin siis lihtsalt, nii et palun. Kõikide eelnõude puhul on tegemist sooviga teha loomulikult rahvale head. Ma räägiksin kolmest olulisemast.

Esiteks, riigieelarve seaduse, riigi eraõiguslikes juriidilistes osalemise seaduse ning Riigikogu kodu- ja töökorraseaduse muutmise seaduse eelnõu. See on teema, mis on valitsuskabinetis ka kahel korral olnud ja kus me oleme kokku leppinud, et me muudame paindlikumaks skeemi, kuidas riik saaks erakorralistes olukordades anda kas erakorralist finantsabi, täiendavat garantiid.

Kust siis need erakorralised vajadused võivad tulla? Eks nad on ikkagi ju selgelt seotud võimalike, näiteks, pankade makseraskustega. Erinevad riigid on oma erinevaid skeeme välja pakkunud. Meie puhul on eripära, et meil on võimalik kasutada erakorraliste olukordade lahendamiseks meie poolt kogutud reserve, mida me tänasel juhul saame hinnata kuni 10%ni SKP-st, seda mahtu.

Ja nüüd Riigikogu kodu- ja töökorraseadusesse lisatakse kiirmenetluse protseduurid, et kuidas oleks võimalik nö ühe päeva jooksul kiirmenetlusega Riigikogul võimaliku kapitaliseerimise või lisagarantii andmise puhul tegutseda. Täpselt samamoodi täpsustatakse riigieelarve baasseaduses stabiliseerimisreservi vahendite kasutamist.

Tänasel juhul, kui vaadata olukorda paljudes riikides, siis Eestis ei ole finantssektoris ilmnenud likviidsuse- ja makseraskusi. Eestis tegutsevad pangad on jätkuvalt hästi kapitaliseeritud. Aga vajaduseks peab olema paindlik ja operatiivne võimekus kindlasti olemas ja sellest kantuna need seaduseparandused tehakse.

Teiseks, tagatisfondi põhikirja muutmine. Tagatisfondi juurde luuakse uus osafond, pensionilepingute osafond, et nüüd, kus Eesti on selles faasis, kus teise samba pensionide väljamaksmine hakkab järgmisel aastal ja kus need hüvitise saajad, need, kes on osalised nendes pensioniskeemides, valivad endale kindlustusandjaid, kelle kaudu neid väljamakseid soovitakse teha, siis annaks täiendavat kindlust, et nendel kindlustusandjatel on likviidsus tagatud. Seoses sellega rakendatakse tagatisfondi juurde uus osafond, pensionilepingute osafond. Kindlasti see samm suurendab usaldusväärsust pensionifondide kasutamisel ja rakendamisel ning selleks tarbeks ka on üks muudatus veel - tagatisfondi nõukogu liikmete arvu suurendatakse 8-lt 9-le. Kindlasti on see turvalisust lisav element.

Kolmandaks räägiks ära ka tulumaksuseaduse ja kinnisasja sundvõõrandamise seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega lihtsustatakse ehk võrdsustatakse maksustamisel riigile või kohalikule omavalitsusele kinnisasja võõrandajad. Kui seni oli sundvõõrandamise protsess isikute puhul eelistatud selle nimel, et saada tulumaksusoodustust, siis antud eelnõuga võrdsustatakse need olukorrad, kus sundvõõrandamisprotsessi ei rakendata, see on kokkulepe.

Aga ka kokkuleppejärgselt on see võõrandatav summa tulumaksusoodustusega, mis puudutab eelkõige suurte infrastruktuuriobjektide rajamist, näiteks teede rajamist. Täna otsustatu kindlasti leevendab neid võõrandamise protsesse. Tänan!

Juhataja
Aitäh! Ja lõpetuseks sõna ka justiitsministrile.

Rein Lang
Tere minu poolt ka! Valitsus otsustas teist korda Ameerika Ühendriikidele välja anda Eesti Vabariigi kodaniku Marko Rudi. Siin võib-olla võlgnen ma väikse seletuse, mis siis vahepeal juhtus.

Valitsus esimest korda, kui ta langetas selle haldusotsuse Rudi väljaandmise kohta, siis ta ei olnud piisavalt täpne seda vormistades. Selles haldusotsuses oli üks põhimõtteline viga, seal ei olnud ära toodud eraldi neid kuriteo episoode, milles Rudit süüdistatakse ja millises osas me anname ta Ameerika Ühendriikidele välja.

Kuna Ameerika Ühendriigid soovivad teda süüdistada ka rahapesus, siis selles osas me teda välja anda ei saa, sest 20ndatest aastatest täna veel kehtiv riikide vaheline leping sellist kuriteoliiki lihtsalt ette ei näe. Nii et täna me kaalutlesime veel üks kord põhjalikult seda otsust.

Teatavasti haldusmenetluse korras langetatavad otsused peavad olema põhjalikult ettevalmistatud. See väljaandmisotsus on kaalutlusotsus: valitsusel on õigus Eesti Vabariigi kodanik välja anda, aga ei ole mingit kohustust seda teha. Ja ka see Ameerika Ühendriikidega sõlmitud leping ütleb täpselt niimoodi, et see on õigus, mitte kohustus.

Nüüd siia juurde ma tahaks öelda seda, et meil on ka uus leping Ameerika Ühendriikidega olemas, alla kirjutatud ja mõlema poole poolt ka ratifitseeritud. Kongress tegi selle sammu ära veel oktoobrikuus, aga need ratifitseerimiskirjad on vahetamata. Ja kui need ratifitseerimiskirjad on vahetamata, siis järelikult leping ei ole jõus ja see annab siis ka Marko Rudile selle kindluse, et rahapesus teda Ameerika Ühendriikides süüdistama ei hakata.

Küll aga saab ta Ameerikas süüdistuse suuremastaapses pettuses Ameerika Ühendriikide vastu ja see on Ameerika seaduste kohaselt küllaltki ränk kuritegu. Aga kui me kaalutlesime seda tänast otsust, siis leidsime, et kindlasti Eesti Vabariigi kodaniku huvid, õigustatud huvid Ameerika Ühendriikides kohtu ees seismiseks on kaitstud.

Ameerika Ühendriigid on õigusriik, tema kaitseõigus on seal tagatud ja loomulikult on tal igas staadiumis õigus ka pöörduda konsulaarabi saamiseks Eesti konsuli poole, kui tal seda vaja peaks minema. Eesti konsul peab ka muidugi järgima seda, et Eesti kodanikud, kes on kohtu all välisriikides, et neid koheldakse seaduspäraselt, et neid ei represseerita ja et neid ei koheldaks ebavõrdselt, võrreldes oma kodanikega. Seda kindlasti ka Eesti konsulid teevad.

Nii et teistkordselt oleme selle otsuse langetanud. Ma kindlasti ennustan, et Marko Rudi vaidlustab ka selle väljaandmise otsuse halduskohtus. Kuid loodame, et seekord on meie otsus sedavõrd kvaliteetne, et see jääb kehtima. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Ja nüüd küsimused. Rasmus.

Rasmus Ruuda, BNS
Mul on kaks küsimust meie kõikide suurimale sõbrale Ivari Padarile [Padar valiti pressisõbraks 2008 toim.].

Esimene küsimus selle sama finantssüsteemi stabiilsuse tagamise eelnõu kohta. Kas see võib mingil määral tähendada ka korra lihtsustamist, et devalveerida Eesti krooni?

Ivari Padar
Täiesti selgelt ja ühemõtteliselt ütlen, ei.

Seaduseelnõus on täpselt fikseeritud, millised on need juhtumid, mille puhul kiirmenetlust kasutatakse. See selgelt on nö lisakapitaliseerimine: lisagarantiide andmine - kõik sellega seonduv; osaluse omandamine - kõik sellega seoses.

Need spekulatsioonid nüüd lõpetame ära.

Rasmus Ruuda, BNS
Aitäh! Ja teine küsimus on ka. Kuidas olete rahul selle riigieelarvega, mis eile vastu võeti?

Ivari Padar
See on maksimumsaavutus, mis on täna Eestis võimalik saavutada. Jah, meil suurusjärgus 1% jagu skp-st oleks olnud mõistlik veel leida kulukärpe kohtasid selle nimel, et järgmisel aastal oleks kindel tunne, et selle miinus 3 sisse mahuksime.

Viimastes analüüsides võimalikust majandusolukorrast järgmisel aastal räägitakse suurusjärgus 3,5 kuni 5 miljardi kroonini ulatuvast võimalikust majanduslangusest.

Järgmisel aastal on kohalike omavalitsuste valimised ja kohalikel omavalitsustel on veel kindlasti sellist mahukat soovi võtta laenusid, sellega valitsussektori tasakaalu veel rohkem mõjutada.

Kõiki neid riske arvesse võttes oleks olnud mõistlik veel täiendavaid kärpekohti leida.

Olid ka selged valdkonnad, kus ma ettepaneku tegin, aga kompromissid saavutati nii, nagu nad eile õhtul ka Riigikogus ära fikseeriti ja nüüd tuleb edasi elada.

Rasmus Ruuda, BNS
Kas te olete alustanud ka uue negatiivse lisaeelarve ettevalmistamisega?

Ivari Padar
Oleme alustanud mitte negatiivse lisaeelarve ettevalmistamisega, vaid oleme alustanud seda protsessi, mille puhul otsime kõiki neid võimalusi, kuidas riskistsenaariumide ilmnemisel peatada väljamakseid riigikassast.

Selles kontekstis tuleb läbi vaadata kõik need võimalused, mis üleüldse negatiivse lisaeelarve tegemisega on võimalik. Igal juhul kui rääkida sellest otsustuste kahvlist, siis see, et negatiivset lisaeelarvet tuleks teha investeeringute kärpe arvelt - siis tänases majandusolukorras, kus on väga mõistlik ja väga õige, et meil oleks investeeringud tehtud.

Kui me võtame kas või ehitust, siis hinnad on vähenenud kohati 50%. Selge, et selles olukorras tuleb teha otsuseid. Üks ettepanekuid, mis mul oli kolmanda lugemise ees, oli, et ühe osa investeeringute puhul lepitaks kokku, et neid ei rakendataks varem, kui esimese poolaasta majandustulemused on käes. Ehk siis maikuus, kus me teeme eelarvestrateegiat, kus meil on märksa konkreetsem ülevaade, mis majanduses toimunud on. Aga tuleb asjaga edasi minna.

2010 eelarve paremaks, operatiivsemaks tegemiseks on tarvilik, et kõik seadusemuudatused, mis selle nimel, et 2010 eelarve oleks paindlikum - ja eelarve osas ei peaks 25 korda kabinetti kokku istuma - peavad olema valitsuskabinetis esimese kvartali jooksul läbi arutatud. Ja kui on eelarvestrateegia maikuus kabinetis, siis selle aja peale peavad olema need seadusemuudatused ikka juba Riigikogus lugemisel. Eesmärk, et jaanipäevaks oleks need seadused vastu võetud, millega riigieelarve paindlikumaks tehakse, millega kulusid kärbitakse.

Eesmärk on ju üks: 2010 mahtuda kõigi kolme Maastrichti kriteeriumi sisse. Nii see täpselt on.

Tõnis Lukas
Eile ma kohtasin ajakirjanduses vägevaid pealkirju, et „Haritlaste palgad järgmisel aastal ei tõuse“. Ma ei tea, kui laialt pealkirjade panijad mõistet „haritlased“ käsitlesid, aga olgu kinnitatud, et üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuste õpetajate palkade alammäärad järgmisel aastal tõusevad 8% võrra.

Ivari Padar
Ma lisaks ühe momendi selle asja juurde, ma ei tea muidugi, kas mind haritlaseks loetakse.

Minu informatsioonil on täna näiteks Läti parlamendis selle majanduspaketi, raske aja majanduspaketi arutelu. Leedu parlamendis Leedu uue valitsuse eestvedamisel täpselt samamoodi on kõik need protsessid ees. Ja meil eile oli ju Põhja- ja Baltimaade rahandusministrite kokkusaamine, kus me teemasid arutasime.

Selles suhtes on nii, et naaberriikides täna räägitakse suurusjärgus 15%lisest kõikide palkade vähendamisest. Selles suhtes ka Eesti peab olema kõikideks ootamatusteks valmis. Ka selleks, et järgmisel aastal tullakse kokku ja vähendatakse kõiki palkasid. Ma ei tee ühtegi illusiooni siin.

Juhataja
Järgmine küsimus, palun, kas on kellelgi? Ma ei näe. Ei ole. Siis aitäh ja aeg intervjuudeks.

Lõpp

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-